Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 28.08.1995 nr 300
RT I 1995, 72, 1218
jõustumine 13.09.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2.–3. [Kehtetud - RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a määrusega nr 300

HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a määrusega nr 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanja maastikukaitseala baasil. Looduspargi põhieesmärk on Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine toimub rahvuslikes huvides.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

2.–3. [Kehtetud - RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

4. Looduspargi maa-ala on määratletud „Haanja looduspargi välispiiri kirjeldusega”.

5. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

6. Kõik vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

7. Looduspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1940. aasta kinnistutele (ainult osas, mille kohta on säilinud kinnistukaardid); Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. aasta metsakorralduse andmete ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. LOODUSPARGI KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

8. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala kogu looduspargis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

8¹. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes looduspargi valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. Looduspargis on lubatud ujuvvahendiga liiklemine, kusjuures vee-mootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult järelevalve-, pääste- ja teadustööde tegemisel ning tähistatud liiklusteel.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

9¹. Looduspargis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

10. [Kehtetu - RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

11. Looduspargis on lubatud jahipidamine, välja arvatud Suure Munamäe ja Vällamäe sihtkaitsevööndites ning Kavadi järvel, Saaluse Alajärvel, Liinjärvel, Rõuge Valgjärvel, Ratasjärvel, Kaussjärvel, Rõuge Suurjärvel ja Viitina järvel.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

12. Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
4) projekteerimistingimuste andmine;
5) metsamajandamiskava väljastamine.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

12¹. Looduspargis on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal ning veekogude veepiirile lähemal kui 25 m;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvides 26 ja 62 sätestatud juhtudel looduspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja tema igakordsel nõusolekul;
4) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kohaliku omavalitsuse ja looduspargi valitseja juures registreeritud kohtades.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

12². Looduspargis on lubatud alla 250 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 250 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

13. Looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama looduspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Looduspargi valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Looduspargi valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

13¹. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

13². Teaduslikke välitöid looduspargis tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15. Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

16. Looduspargi sihtkaitsevöönd jaguneb 11 osaks:

1) Hainjärve sihtkaitsevöönd (metsakoosluste ja Hainjärve kaitseks), kuhu kuuluvad:
Haanja vallas Misso metskonna kvartalid 5 (ainult eraldised 9 ja 10) ja 7 (ainult eraldised 1–5, 7–9 ja 12–14; nii riigi kui ka talu A4 lahusmaatükk);

2) Hinni kanjoni sihtkaitsevöönd (kanjonoru kaitseks), kuhu kuulub:
Rõuge vallas maa-ala, mille põhjapiiriks on Kahrila järve ja selle idakaldal asuva Tilga talu juurde viiv tee ning lääne-, lõuna- ja idapiiriks kanjonit ümbritseva metsa piir haritava ja hoonetealuse maaga;

3) Jaanimäe sihtkaitsevöönd (Jaanimäe tammiku ja Jaanimäe künka kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas talu A20 maal maa-ala, mille lõunapiiriks on Ruusmäe–Hulaku tee kuni metsa ja haritava maa piirini, ida- ja põhjapiiriks metsa piir haritava maaga ning läänepiiriks Vastakivi–Ruusmäe tee;

4) Kütioru sihtkaitsevöönd (ürgoru ja metsakoosluste kaitseks), kuhu kuulub:
Võru vallas maa-ala, mille läänepiiriks on Jaanusjärve läänekallas kuni Iskna ojani ning piki seda Lasva valla piirini.
Edasi kulgeb vööndi piir lääne suunas kuni ürgoru servani ning piki oru serva lõuna suunas kuni metsa ja niidu servani, sealt ida suunas risti läbi ürgoru, jätkudes teisel pool Iskna jõge Lasva vallas, kuni lõikumiseni Tohkri–Kammeri teega. Edasi kulgeb piir põhja suunas piki ürgoru idaserva Tohkri veskini ja sealt piki Iskna jõge Jaanusjärveni ning Jaanusjärve läänekallast mööda kuni Võru valla piirini. Vööndisse jäävad Kütiveski (A123), Tohkre-Hindriku (2) ja Tohkre-Peetri (4) talude maad.

Lahustükina kuuluvad sihtkaitsevööndisse:
Vastseliina vallas Vastseliina metskonna kvartalid 63 (ainult eraldised 26 ja 33–39), 66 (ainult eraldis 3 täielikult ja eraldised 2 ja 8 Holsta–Vaarkali teest lääne poole ürgorgu jäävad osad), 68 (ainult eraldised 1 ja 2 täielikult ning 3–5 ürgorgu jäävad osad) ja 213 (ainult eraldised 1, 2, 7, 8, 15–19, 23–26 täielikult ning eraldiste 4, 6 ja 28 ürgorgu jäävad osad);
nii riigimaa kui ka talude 5, Holsta (6), Ülemäe Jakobi (7), 31, 40, 43, 45, 46, Haava (A94) ja 345 maa;

5) Lakesoo sihtkaitsevöönd (sookoosluste kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas Tseakülas talude 120, 123, 126 ja 127 maadel asuv soo. Vööndi piiriks on soo piir metsa ja niiduga;

6) Rõuge ürgoru sihtkaitsevöönd (ürgoru loodusliku ilme säilitamiseks), kuhu kuuluvad:
Rõuge vallas Rõuge metskonna kvartalid 21 kuni 26;

7) Suure Munamäe sihtkaitsevöönd (Baltimaade kõrgeima künka kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas Kubja metskonna kvartal 313;

8) Tsirgumäe sihtkaitsevöönd (sookoosluste kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas Hanninga (6) talu maal asuv soo. Vööndi piiriks on soo piir metsa ja haritava maaga;

9) Tuhkrijärve sihtkaitsevöönd (metsa- ja sookoosluste ning Tuhkrijärve kaitseks), kuhu kuuluvad:
Haanja vallas Kubja metskonna kvartalid 291, 292 (ainult eraldised 1–17), 299 (ainult eraldised 1–9, 11, 12 ja 14 täielikult ning eraldiste 10, 13 ja 15 Munamäe–Plaani teest loode poole jäävad osad) ja 300 (ainult eraldised 1–5, 8–11 täielikult ning eraldise 16 Munamäe–Plaani teest loode poole jääv osa);

10) Vaskna järve sihtkaitsevöönd (haruldase vee-elustiku ja maastiku kaitseks), kuhu kuuluvad:
Haanja vallas Kubja metskonna kvartalid 315, 316 (ainult eraldised 12–14, 18–26, 33–41, 44, 47–51, 53–59 täielikult ning eraldiste 17 ja 52 Trolla–Plaksi teest ida poole jäävad osad), 317, 318; talude Keldre (VII), VIII, Sarapuu (A55), Järveotsa (58), A89, 161, 163, 166, 167, 204, 205, 206, 207, 208, 209, 210, 211, 212, 213, 214, 215, 216, 217, 218 ja 219 maadel;

11) Vällamäe sihtkaitsevöönd (Eesti absoluutkõrguselt teise künka ja seal levivate metsakoosluste kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas Kubja metskonna kvartal 267 ning selle idapiiriga külgnevad sood nii riigi kui ka talude 128, 129, 130, 131, 133, 135, 137, 307, 334 ja 335 maadel.

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8, 9, 11, 12, 12¹ ja 12² lubatud tegevus. Samuti on lubatud looduspargi valitseja nõusolekul:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) Hinni kanjoni, Rõuge ürgoru, Jaanimäe, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) Jaanimäe, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning mittetootmislike ehitiste rajamine looduspargis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks;
4) Vaskna järve sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks niitmine ja karjatamine.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

18. Lisaks käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatule on sihtkaitsevööndis lubatud veel kaitstava objekti säilitamiseks vajalikud ja objekti mittekahjustavad tegevused:
1) Vaskna järve ja Vällamäe sihtkaitsevööndis niitmine ja karjatamine;
2) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks, välja arvatud Suure Munamäe sihtkaitsevööndis;
3) looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul:
– Hinni kanjoni ja Rõuge ürgoru sihtkaitsevööndites hooldus- ja valikraie tingimusel, et metsa täius ei lange alla 0,6;
– Jaanimäe, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites hooldus- ja valikraie ning kommunikatsioonide ja mittetootmisehitiste rajamine sihtkaitsevööndis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks;
– Tuhkrijärve sihtkaitsevööndis kuni 2050. aastani valikraie.

19. Sihtkaitsevööndi metsade kaitse eesmärgid on:
– Vällamäe, Hainjärve, Kütioru, Lakesoo, Tsirgumäe ja Tuhkrijärve sihtkaitsevööndites metsaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina;
– Hinni kanjoni, Jaanimäe, Rõuge ürgoru, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites bioloogilise mitmekesisuse ja looduspargi maastikuilme säilitamine.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

22. [Kehtetu - RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8, 9, 12, 12¹ ja 12² keelatud tegevus. Samuti on keelatud:
1) looduspargi valitseja nõusolekuta veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
2) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) looduspargi valitseja nõusolekuta uute ehitiste püstitamine ja teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

23¹. Piiranguvööndi metsade kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

V. KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

24.–26. [Kehtetud - RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

VI. LÕPPSÄTTED

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

27¹. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
[RT I 1999, 65, 651 - jõust. 21.08.1999]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a määrusega nr 300

HAANJA LOODUSPARGI VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Haanja looduspargi (edaspidi looduspark) välispiir kulgeb Võru–Haanja maantee ja Vastseliina–Rõuge maantee ristumise kohast (Haanja külast 1,8 km Võru suunas) mööda Haanja–Võru maanteed 0,9 km Võru suunas kuni Mõksi külani, edasi mööda Mõksi–Kolepi teed kuni Kolepi külani ja sealt 0,2 km ida suunas. Seejärel suundub looduspargi välispiir metsateed mööda 0,2 km lõunasse ja edasi 0,4 km Suure Kõrbjärve suunas ning seejärel kirde suunas kuni lõikumiseni Räpo–Uue-Saaluse teega. Mööda Räpo–Uue-Saaluse teed kulgeb välispiir põhja suunas kuni ristumiseni Kasaritsa–Tootsi teega Mõisamäe külas ning mööda seda teed ida suunas kuni ristumiseni Võru-Vastseliina teega, sealt mööda Koloreino küla teed kuni Orupealse külani ning edasi mööda Küti Ähijärvest ida poolt kulgevat teed kuni Noodas-Saaremaa külani. Selles külas tee hargneb ja looduspargi välispiir kulgeb mööda idapoolset haru kuni Noodaskülani, lõikudes seal Vastseliina–Võru maanteega. Edasi suundub välispiir Vastseliina–Võru maanteed mööda kuni ristumiseni Husari–Hinsa teega ning kulgeb Husari–Hinsa teed mööda kuni Hinsa külani, sealt edasi piki Loosi–Hinsa teed kuni ristumiseni Võru–Vastseliina maanteega ja piki seda maanteed Võru suunas kuni Holsta külani. Edasi kulgeb looduspargi välispiir Holsta–Voki teed mööda kuni lõikumiseni Vastseliina–Rõuge maanteega, seejärel 0,1 km piki seda teed Vastseliina suunas kuni lõikumiseni Voki küla teega, seejärel suundub mööda Holsta–Voki–Palovere teed kuni Palovere külani ja sealt läbi Holdi küla kuni ristumiseni Kündja–Haanja teega. Seejärel kulgeb looduspargi välispiir piki seda teed Kündja küla suunas kuni Petruse külani ja sealt põhja-lõunasuunalist külateed mööda kuni Kündja–Pari ja Kündja–Kõo teede ristumiseni. Edasi mööda Kündja–Pari–Plaani teed kuni lõikumiseni Plaani–Hulaku teega Tuuka külas, kust kulgeb mööda Plaani–Hulaku teed Hulaku küla suunas kuni lõikumiseni talu teega 0,5 km enne Hulaku küla. Edasi suundub välispiir piki talu teed läände kuni ristumiseni Võru–Ruusmäe teega ning piki Võru–Ruusmäe teed lõuna suunas kuni Ruusmäe järve lõunakaldani, sealt edasi mööda Ruusmäe järve lõuna- ja läänekallast kuni Ruusmäe–Rõuge teeni ja sealt mööda Ruusmäe–Rõuge teed kuni Raagi külani. Seejärel mööda ida-läänesuunalist Raagi–Rõuge teed kuni lõikumiseni Luutsniku–Rõuge teega ning piki Luutsniku–Rõuge teed kuni Rõugeni ja mööda Kahrila järvest lääne pool asuvat teed kuni Nursi koolini. Edasi kulgeb looduspargi välispiir Nursi koolist lõunasse jäävat teed mööda kuni Nursi kaupluseni ja sealt üle Rõuge jõe kagu suunas kulgevat teed mööda kuni ristumiseni Võru–Rõuge maanteega, seejärel 0,5 km piki Võru–Rõuge maanteed kuni lõikumiseni kagusuunalise teega, mis viib Rõuge kiriku juurde. Edasi kulgeb välispiir piki Rõuge–Kurgjärve–Haanja teed kuni lõikumiseni põhja-lõunasuunalise külateega Nogo külas, mis ühendab Rõuge–Vastseliina ja Rõuge–Kurgjärve–Haanja teed, ning piki seda külateed kuni Rõuge–Vastseliina teeni ja Rõuge–Vastseliina teed mööda kuni ristumiseni Võru–Haanja maanteega.

Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus on koostatud topograafilise kaardi ja maakasutuse kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.