Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toidunormid kinnipidamisasutustes

Vastu võetud 31.12.2002 nr 150

Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521) § 8 lõike 2 punkti 22 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse päevased toidunormid kinnipidamisasutustes kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute (edaspidi kinnipeetav) ning naiskinnipeetavaga koos viibiva kuni kolmeaastase lapse (edaspidi naiskinnipeetava lapse) toitlustamiseks.

(2) Päevane toidunorm (edaspidi toidunorm) peab katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse.

(3) Pärast vastuvõtmist kinnipidamisasutusse määratakse kinnipeetavale ja naiskinnipeetava lapsele toidunorm, mida muudetakse kinnipidamisasutusele tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi tervishoiutöötaja) ettekirjutuse alusel.

(4) Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid.

(5) Tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse erivajadustega kinnipeetava dieettoitlustamine või antakse tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu.

§ 2. Kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus

(1) Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse.

(2) Kehalise aktiivsuse taseme järgi jaotatakse täiskasvanud kinnipeetavad:
1) vähese kehalise aktiivsusega, põhiliselt ruumis istuvad ja väga vähe liikuvad kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,4–1,5-kordsele põhiainevahetusele;
2) vähese kehalise aktiivsusega, ruumis viibivad, istuva töö ja tegevusega vähe liikuvad kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,6–1,7-kordsele põhiainevahetusele;
3) keskmise kehalise aktiivsusega, põhiliselt käimise ja liikumisega vahelduva tegevusega kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,8–1,9-kordsele põhiainevahetusele;
4) väga rasket füüsilist tööd tegevad kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 2,0–2,2-kordsele põhiainevahetusele.

(3) Toiduenergiavajaduse järgi jaotatakse kinnipeetavad viide rühma:

R 1 – 7,1–8,4 MJ	(ehk 1700–2000 kcal),
R 2 –  8,4–9,6 MJ	(ehk 2000–2300 kcal),
R 3 – 9,6–11,3 MJ	(ehk 2300–2700 kcal),
R 4 – 11,3–13,0 MJ	(ehk 2700–3100 kcal),
R 5 – 13,0–14,7 MJ	(ehk 3100–3500 kcal).

§ 3. Kinnipeetava toit ja joogivesi

(1) Kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%.

(2) Kinnipeetava kahe nädala toidu vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed vajalikud kogused peavad vastama lisas 2 esitatud normidele.

(3) Kahe nädala toidu keskmine valgukogus peab vastama sotsiaalministri 14. novembri 2002. a määrusega nr 131 «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes» (RTL 2002, 131, 1918) kehtestatud nõuetele või ületama seda, kuid rohkem kui 1,5 korda.

(4) Kahe nädala toiduenergiavajadusest peavad katma teraviljatooted vähemalt 34% E, piimatooted 15% E, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15% E, lisatavad rasvad 11% E, kartul 9% E, puuvili ja köögiviljad kokku 9% E ning suhkur 7% E.

(5) Joogivett võimaldatakse kinnipeetavale 1,2–1,5 liitrit päevas.

(6) Toidunormile vastavat toitu antakse kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel.

§ 4. Toidunormid erivajadustega kinnipeetavatele

(1) Haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate ja nende laste toidunormi määrab tervishoiutöötaja, kes arvestab seejuures käesoleva määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud tervisekaitsenõudeid.

(2) Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m², naised pikkusega üle 180 cm ja mehed pikkusega üle 190 cm peavad saama lisaks tabelis 1 esitatud normikohasele toiduenergiavajadusele toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal.

(3) Aktiivsetele tuberkuloosihaigetele ja mitteaktiivsetele tuberkuloosihaigetele määrab tervishoiutöötaja antituberkuloosse ravi ajaks toidunormi, arvestades käesolevas määruses esitatud kinnipeetavate rühma R 5 toidunormi.

§ 5. Noore kinnipeetava toidunorm

(1) Noortevanglas ja noorteosakonnas kehtestatakse 15- kuni 21-aastaste meeste toitlustamiseks käesoleva määruse lisas 1 esitatud kinnipeetavate rühma R 4 toidunorm ja 15- kuni 21-aastaste naiste toitlustamiseks R 2 toidunorm.

(2) Kui kehalise aktiivsuse tase vastab § 2 lõike 2 punktis 1 esitatule, võib kehtestada 15- kuni 21-aastastele meestele kinnipeetavate rühma R 3 toidunormi ja 15- kuni 21-aastastele naistele R 1 toidunormi.

(3) Alla 15-aastase kinnipeetava toidunorm arvutatakse sotsiaalministri 27. juuni 2002. a määruses nr 93 «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis» (RTL 2002, 84, 1298) esitatud soovitustest lähtudes.

§ 6. Raseda kinnipeetava toidunorm

(1) Rasedale kinnipeetavale antakse alates neljandast raseduskuust lisaks tavalisele toidunormile igapäevast lisatoitu.

(2) Lisatoit peab sisaldama vähemalt 6 g valku ja katma toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal ja 15–19-aastasel rasedal 2520 kJ ehk 600 kcal.

§ 7. Naiskinnipeetava ja temaga kinnipidamisasutuses koos viibiva lapse toidunorm

(1) Naiskinnipeetavale, kellega koos viibib kinnipidamisasutuses imik, keda ema toidab rinnaga, antakse lisaks tavalisele toidunormile igapäevast lisatoitu.

(2) Üht imikut rinnaga toitvale emale antakse päevas lisatoitu, mis katab ema täiendava toiduenergiavajaduse 2520 kJ ehk 600 kcal ja valguvajaduse 12 g.

(3) Naiskinnipeetaval, kellega koos viibib kinnipidamisasutuses kuni kolmeaastane laps (kaasa arvatud), võimaldatakse valmistada lapsele eakohast ja tervishoiutöötaja poolt soovitatud toitu või osta imiku- ja väikelapsetoite, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 436 «Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine» (RT I 2000, 2, 6; 2002, 18, 101; 2003, 1, 4) kehtestatud nõuetele.

(4) Emale antakse väikelapsele toidu valmistamiseks ja imikule eakohase lisatoidu (tõhustustoidu) valmistamiseks sobivaid toiduaineid tervishoiutöötaja poolt ettenähtud koguses.

(5) Imiku ja väikelapse toidunorm määratakse sotsiaalministri 14. novembri 2002. a määruse nr 131 «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes» sätete alusel.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. veebruaril 2003. a.

Minister Siiri OVIIR

Kantsler Maarja MÄNDMAA

Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 «Toidunormid kinnipidamisasutustes» lisa 1

TOIDUENERGIAVAJADUS* OLENEVALT VANUSEST, SOOST, KEHALISE AKTIIVSUSE TASEMEST JA PÕHIAINEVAHETUSEST

Vanus aastat	Põhiainevahetus			Kehalise aktiivsuse tase (PAL)**
	MJ/kg kohta	ööpäevas		1,4–1,5	1,6–1,7	1,8–1,9	2,0–2,2
		MJ	kcal
Mehed	MJ/ööpäevas
	kcal/ööpäevas
15–30	105	7,6	1820	10,5 2500	11,8 2800	13,0 3100	14,7 3500
31–50	100	7,3	1740	10,1 2400	11,3 2700	12,6 3000	14,3 3400
51–65	94	6,6	1580	9,2 2200	10,5 2500	11,8 2800	13,2 3200
Üle 65	85	5,9	1410	8,4 2000	9,7 2300	10,9 2600	11,8 2800
Naised	MJ/ööpäevas
	kcal/ööpäevas
15–30	96	5,8	1390	8,0 1900	9,2 2200	10,5 2500	11,8 2800
31–50	94	5,6	1340	8,0 1900	8,8 2100	10,1 2400	11,3 2700
51–65	88	5,3	1270	7,5 1800	8,4 2000	9,6 2300	10,5 2500
Üle 65	85	4,9	1170	7,1 1700	7,5 1800	9,2 2200	9,7 2300

* Toiduenergiavajadus on väljendatud megadžaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), arvestusega 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ.

** Kinnipeetavate toiduenergiavajadus olenevalt kehalise aktiivsuse tasemest:
R 1 – 7,1–8,4 MJ (1700–2000 kcal) – mittetöötavad naised (PAL 1,4–1,5); üle 51-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad naised (PAL 1,6–1,7);
R 2 – 8,4–9,6 MJ (2000–2300 kcal) – 15–21-a naised; 21–50-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad naised (PAL 1,6–1,7); üle 51-a keskmise raskusega tööd tegevad naised (PAL 1,8–1,9); üle 51-a mittetöötavad mehed (PAL 1,4–1,5); üle 65-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed (PAL 1,6–1,7);
R 3 – 9,6–11,3 MJ (2300–2700 kcal) – kuni 50-a keskmise raskusega tööd tegevad naised (PAL 1,8–1,9); üle 51-a väga rasket tööd tegevad naised (PAL 2,0–2,4); 19–50-a mittetöötavad mehed (PAL 1,4–1,5); 31–65-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); üle 65-a keskmise raskusega tööd tegevad mehed (PAL 1,8–1,9);
R 4 – 11,3–13,0 MJ (2700–3100 kcal) – kuni 50-a väga rasket tööd tegevad naised (PAL 2,0–2,4); 15–21-a noored mehed, 21–30-a ruumis töötavad, väheliikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); 21–65-a keskmise raskusega tööd tegevad mehed (PAL 1,8–1,9); üle 65-a väga rasket tööd tegevad mehed (PAL 2,0–2,2);
R 5 – 13,0–14,7 MJ (3100–3500 kcal) – kuni 65-a väga rasket tööd tegevad mehed (PAL 2,0–2,2), tuberkuloosihaiged.

Minister Siiri OVIIR

Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 «Toidunormid kinnipidamisasutustes» lisa 2

OLULISEMATE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE MINIMAALSED VAJALIKUD KOGUSED PÄEVAS*

Nimetus		Mehed üle 21-a	Naised üle 21-a
Vitamiin A	µg-ekv	600	600
Vitamiin D	µg	2,5	2,5
Vitamiin E	mg	4	3
Vitamiin C	mg	10	10
Tiamiin, vitamiin B1	mg	0,6	0,6
Riboflaviin, vitamiin B2	mg	0,8	0,8
Niatsiin	mg	11	9
Vitamiin B6	mg	1,0	0,9
Folaadid	µg	100	200
Vitamiin B12	µg	0,5	0,5
Biotiin	mg	0,075	0,075
Pantoteenhape	mg	3	3
Kaltsium	mg	500	500
Fosfor	mg	300	300
Kaalium	mg	1600	1600
Magneesium	mg	150	150
Raud	mg	7	7
Tsink	mg	5	4
Jood	µg	70	70
Seleen	µg	20	20
Naatrium	g	1	1

* Ei vasta rasedate, last rinnaga toitvate emade ja noorte vajadustele.

Minister Siiri OVIIR