Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kalade veekogudesse asustamise korra kinnitamine

Vastu võetud 12.03.1996 nr 75
RT I 1996, 20, 377
jõustumine 22.03.1996

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

25. 04. 2000 nr 138 ( RT I 2000, 34, 213) 5. 05. 2000

 

Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384) paragrahvi 22 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada "Kalade veekogudesse asustamise kord" (juurde lisatud).

 

 

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 1996. a. määrusega nr. 75

Kalade veekogudesse asustamise kord

 

Käesoleva korra tähenduses on kalade veekogudesse asustamine kalade, jõesilmu, jõevähi ja teiste veeselgrootute või nende viljastatud marja (edaspidi kala) sisselaskmine looduslikesse veekogudesse.

Käesolev kord ei reguleeri Eestis looduslikult mitteesinevate liikide või nende viljastatud marja veekogudesse asustamist.

1. Asustamine toimub asustamisloa alusel vastavalt riiklikule või maakondlikule programmile või veekogu majandamiskavale.

2. Asustamisloa saamiseks esitab isik taotluse selles maakonnas asuvale Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistusele, kus asustamine toimub.

1) Asustamisloa taotlusele peab olema lisatud või selles näidatud:
- veterinaartõend(id) asustamise lubatavuse kohta, lähtudes asustatavast kalast ja asustamisveekogust;
- asustatava kala päritolu (riik, halduspiirkond, veekogu/kasvandus);
- asustatava kala liik, vanus, kogus ning keskmine kaal;
- asustamiseesmärk;
- väljavõte programmist või majandamiskavast, mille alusel toimub asustamine;
- asustamisveekogu ja asustamiskoht;
- nende Keskkonnaministeeriumi maakondade keskkonnateenistuste kirjalik nõusolek, mille piires asustamisveekogu (v.a meri) asub.

2) Uue liigi sissetoomisel veekogusse peab asustamisloa taotlusele olema lisatud ekspertiisiakt, mis annab vastuse:
- veekogu sobivuse kohta asustatavale liigile;
- asustatava liigi mõju kohta veekogu ökosüsteemile (elupaigad, toiduobjektid, vaenlased, konkurendid);
- haiguste leviku ohu kohta;
- võimalike geneetiliste mõjude kohta (ristumise oht).

Ekspertiisiga kaasnevad kulud kannab asustaja. Ekspertiisiakti kehtivusaeg on kaks aastat.

3) Eestisse imporditud ja asustatud kala edasiasustamist teistesse veekogudesse on võimalik taotleda pärast asustamise tulemuste ja mõju selgitamist (seiret) ning sellest tuleneva soovituse saamist. Seire teostaja määratakse asustamisloaga.

[RT I 2000, 34, 213 - jõust. 5. 05. 2000]

3. Asustamisloa annab välja Keskkonnaministeeriumi vastava maakonna keskkonnateenistus 2 nädala jooksul pärast taotluse esitamist.

1) Asustamisloale märgitakse:
- asustaja;
- asustatava kala liik, vanus ja kogus;
- asustamiseks lubatud ajavahemik;
- asustamisveekogu ja asustamiskoht;
- vajaduse korral seire teostaja ning nõuded seire osas.

2) Keskkonnaministeeriumi vastava maakonna keskkonnateenistus võib keelduda asustamisloa väljaandmisest, kui ekspertiis on asustamise suhtes eitav.

3) Erimeelsused loa väljaandmisel lahendab Keskkonnaministeerium.

[RT I 2000, 34, 213 - jõust. 5. 05. 2000]

4. Kalade veekogusse asustamisel koostab asustaja akti (akti vorm on lisatud käesoleva korra juurde).

Akt esitatakse loa väljaandjale ja veekogu omanikule.

Kalade asustamise juures peab viibima veekogu omanik või tema esindaja.

5. Kalade asustamise korra rikkuja kannab vastutust seaduses ettenähtud korras.

 

Lisa "Kalade veekogudesse asustamise korra" juurde

 

A K T
kalade veekogusse asustamise kohta
Asustatud kala liik
Kala vanus
Kala kogus (tk. või kg)
Isendi keskmine kaal						(g/tk.)
Kala päritolu
Andmed kala seisundi kohta
Asustamisveekogu, asustamiskoht
Vee temperatuur asustamisveekogus					oC
Asustamisloa number ja väljaandja
Akti koostamise kuupäev ning koht
Akti koostasid (asutus, nimi, allkiri)
veekogu omanik
asustaja(d)