Kalade veekogudesse asustamise korra kinnitamine
Vastu võetud 12.03.1996 nr 75
RT I 1996, 20, 377
jõustumine 22.03.1996
Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
25. 04. 2000 nr 138 ( RT I 2000, 34, 213) 5. 05. 2000
Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384) paragrahvi 22 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada "Kalade veekogudesse asustamise kord" (juurde lisatud).
|
Kinnitatud |
Kalade veekogudesse asustamise kord
Käesoleva korra tähenduses on kalade veekogudesse asustamine kalade, jõesilmu, jõevähi ja teiste veeselgrootute või nende viljastatud marja (edaspidi kala) sisselaskmine looduslikesse veekogudesse.
Käesolev kord ei reguleeri Eestis looduslikult mitteesinevate liikide või nende viljastatud marja veekogudesse asustamist.
1. Asustamine toimub asustamisloa alusel vastavalt riiklikule või maakondlikule programmile või veekogu majandamiskavale.
2. Asustamisloa saamiseks esitab isik taotluse selles maakonnas asuvale Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistusele, kus asustamine toimub.
1) Asustamisloa taotlusele peab olema lisatud või selles
näidatud:
- veterinaartõend(id) asustamise lubatavuse kohta,
lähtudes asustatavast kalast ja asustamisveekogust;
-
asustatava kala päritolu (riik, halduspiirkond, veekogu/kasvandus);
- asustatava kala liik, vanus, kogus ning keskmine kaal;
- asustamiseesmärk;
- väljavõte programmist või majandamiskavast, mille alusel toimub asustamine;
- asustamisveekogu ja asustamiskoht;
- nende Keskkonnaministeeriumi
maakondade keskkonnateenistuste kirjalik nõusolek, mille piires
asustamisveekogu (v.a meri) asub.
2) Uue liigi sissetoomisel veekogusse peab asustamisloa
taotlusele olema lisatud ekspertiisiakt, mis annab vastuse:
-
veekogu sobivuse kohta asustatavale liigile;
- asustatava liigi
mõju kohta veekogu ökosüsteemile (elupaigad, toiduobjektid, vaenlased,
konkurendid);
- haiguste leviku ohu kohta;
- võimalike
geneetiliste mõjude kohta (ristumise oht).
Ekspertiisiga kaasnevad kulud kannab asustaja. Ekspertiisiakti kehtivusaeg on kaks aastat.
3) Eestisse imporditud ja asustatud kala edasiasustamist teistesse veekogudesse on võimalik taotleda pärast asustamise tulemuste ja mõju selgitamist (seiret) ning sellest tuleneva soovituse saamist. Seire teostaja määratakse asustamisloaga.
[RT I 2000, 34, 213 - jõust. 5. 05. 2000]
3. Asustamisloa annab välja Keskkonnaministeeriumi vastava maakonna keskkonnateenistus 2 nädala jooksul pärast taotluse esitamist.
1) Asustamisloale märgitakse:
- asustaja;
-
asustatava kala liik, vanus ja kogus;
- asustamiseks lubatud
ajavahemik;
- asustamisveekogu ja asustamiskoht;
- vajaduse
korral seire teostaja ning nõuded seire osas.
2) Keskkonnaministeeriumi vastava maakonna keskkonnateenistus võib keelduda asustamisloa väljaandmisest, kui ekspertiis on asustamise suhtes eitav.
3) Erimeelsused loa väljaandmisel lahendab Keskkonnaministeerium.
[RT I 2000, 34, 213 - jõust. 5. 05. 2000]
4. Kalade veekogusse asustamisel koostab asustaja akti (akti vorm on lisatud käesoleva korra juurde).
Akt esitatakse loa väljaandjale ja veekogu omanikule.
Kalade asustamise juures peab viibima veekogu omanik või tema esindaja.
5. Kalade asustamise korra rikkuja kannab vastutust seaduses ettenähtud korras.
|
Lisa |
|
||||||
A K T |
||||||
kalade veekogusse asustamise kohta |
||||||
|
||||||
Asustatud kala liik |
||||||
Kala vanus |
||||||
Kala kogus (tk. või kg) |
||||||
Isendi keskmine kaal |
|
(g/tk.) |
||||
Kala päritolu |
||||||
Andmed kala seisundi kohta |
|
|||||
|
||||||
Asustamisveekogu, asustamiskoht |
|
|||||
|
||||||
Vee temperatuur asustamisveekogus |
|
oC |
||||
|
||||||
Asustamisloa number ja väljaandja |
||||||
Akti koostamise kuupäev ning koht |
||||||
Akti koostasid (asutus, nimi, allkiri) |
||||||
veekogu omanik |
||||||
asustaja(d) |
||||||
|
||||||