Teksti suurus:

Ujula tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-7/1996 kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Ujula tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-7/1996 kinnitamine

Vastu võetud 11.07.1996 nr 185
RT I 1996, 51, 971
jõustumine 20.07.1996

Ujula tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-7/1996

kinnitamine

 

 

Muudetud järgmise määrusega:

 



19. 08. 1997 nr 160 (RT I 1997, 61, 1029), jõust. 30. 08. 1997                        

 

 

Lähtudes rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 7 ja tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13) paragrahvi 11 lõikest 2, Vabariigi Valitsus määrab:

 

Kinnitada "Ujula tervisekaitsenormid ja –eeskirjad TKNE-7/1996" (juurde lisatud).

 

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse

11. juuli 1996. a.

määrusega nr. 185

 

UJULA TERVISEKAITSENORMID JA -EESKIRJAD TKNE-7/1996

 

Eesmärk ja kasutusala

 

1. Käesolevad tervisekaitsenormid ja -eeskirjad kehtestavad tervisekaitsenõuded siseujula ruumidele, nende korrashoiule ja basseini veele.

 

2. Käesolevad tervisekaitsenormid ja -eeskirjad kehtivad projekteeritavate, ehitatavate ja tegutsevate ujulate kohta, olenemata nende omandivormist.

 

Kasutatavad terminid

 

Ujula - asutus või selle struktuuriüksus, mis osutab ujumisega seonduvaid teenuseid hoones või väljas paiknevas basseinis.

 

Bassein - ujumiseks ehitatud vann selles oleva veega.

 

Veevahetus - vee täielik või osaline asendamine puhastatud või värske veega.

 

Retsirkulatsiooniga veevahetus - basseini vee korduvkasutamine koos vee puhastamise ja desinfitseerimisega ning vee kao asendamine värske veega veevõrgust.

 

pH - vesinikioonide kontsentratsioon vees.

 

Permanganaatne hapnikutarve (PHT) – oksüdeeritava orgaanilise ja anorgaanilise aine sisaldust vees iseloomustav suurus, mis määratakse kaaliumpermanganaadi (KMnO4) abil oksüdeerimisele kuluva hapnikuhulga kaudu.

 

Coli-laadsed bakterid - gramnegatiivsete eosteta, fakultatiivselt anaeroobsete, tsütokroomoksüdaasnegatiivsete bakterite rühm, mis +35oC kuni +37oC juures kuni 48 tunni jooksul fermenteerivad laktoosi happe ja gaasi moodustamisega.

 

Heterotroofsed bakterid - mesofiilsed, heterotroofsed aeroobsed ja fakultatiivselt anaeroobsed bakterid, mis on võimelised kasvama kindla koostisega toiteagaril +37oC juures 24 tunni jooksul silmaga nähtavate pesadena, arvestatakse pesa moodustavates ühikutes (PMÜ).

 

Desinfektsioon - sihipärane tegevus mikroorganismide hävitamiseks peamiselt keemiliste vahenditega.

 

Ujula ruumid

 

3. Ujula projekt, hoone ja ruumide rekonstrueerimise ja ümberseadmestamise projekt, samuti projekti sidumine tuleb kooskõlastada tervisekaitsetalitusega.

 

4. Vastehitatud või rekonstrueeritud ujula ruumide kasutuselevõtmine on lubatud pärast nõusoleku saamist tervisekaitsetalituselt.

 

5. Olenevalt ujula kasutamise eesmärgist peab bassein vastama järgmistele nõuetele:

 

Basseini arvestuslik veepindala Sügavus (m)

ühe inimese kohta (m2)

 

Sportlik ujumine                                               8,5                                           1,8 ja enam

Terviseujumine                                                 6,5                                           1,1-1,8

Ujuma õppimine, suplemine                               3,5                                           0,6-1,1

 

6. Ujula peab olema ehitatud nii, et basseini võib pääseda vaid läbi riietusruumi ja duširuumi ning vahetult basseini sissepääsu ees oleva jalavanni, mis on ette nähtud jalgade täiendavaks pesemiseks.

 

7. Uutes, projekteeritavates ujulates peavad riietusruumid asuma samal korrusel ja samal kõrgusel käigurajaga. Duširuumid peavad olema läbikäidavad. Jalavanni laius peab välistama sellest möödumise, vanni pikkus peab olema vähemalt 1,8 m duširuumist väljumise suunas ning sügavus 10 cm. Jalavanni põhi ei tohi olla libe. Jalavannis peab olema pidev vee läbivool duširuumi suunas.

 

8. Basseini ümber peab olema käigurada, mille pind peab olema 1...2 cm kaldu trappide poole. Rada peab olema köetav ja selle pind ei tohi olla libe. Raja katmisel madala soojusjuhtivusega (sünteetilisest) materjalist kattega võib rada mitte kütta.

 

9. Terviseujumiseks, ujuma õppimiseks või suplemiseks kasutatavas basseinis peab olema võimalus puhata ilma veest väljumata.

 

10. WC-d basseini kasutajatele peavad paiknema nii, et oleks välistatud sisenemine basseini duširuumi läbimata.

 

11. Sanitaartehniliste seadmete arv peab olema järgmine:

 

Ruumi nimetus                                                  Seadmete arv

 

Duširuum, eraldi meestele ja naistele                 1 dušš 10 külastaja kohta

(lasteasutuses 1 dušš 3 külastaja kohta)

 

WC      naistele                                                1 klosetipott 30 külastaja kohta,

1 valamu 5 klosetipoti kohta, kuid mitte vähem kui

1 klosetipott ja 1 valamu

 

meestele                                              1 klosetipott ja 3 pissuaari 135 külastaja kohta, kuid

mitte vähem kui 1 klosetipott ja 1 pissuaar,

1 valamu 4 nimetatud seadme kohta, kuid mitte

vähem kui 1 valamu

 

Riietusruum      naistele                                    1 juustekuivati 10 samaaegse külastaja kohta

1 jalavalamu 10 külastaja kohta

 

meestele                                  1 juustekuivati 20 samaaegse külastaja kohta

1 jalavalamu 10 külastaja kohta

 

 

12. Basseini seinte ja põhja konstruktsioon ja vooderdis peavad tagama veekindluse, mehaanilise tugevuse ja vastupidavuse puhastamisel ja desinfitseerimisel, mitte halvendama vee omadusi. Basseini põhja ja seinte sisepinnad peavad olema siledad, kuid mitte libedad.

 

13. Siseviimistluseks kasutatavad materjalid peavad vastama tervisekaitsenõuetele.

 

14. Basseini ruumi seinad peavad olema niiskuskindlad ning niiskelt puhastatavad.

 

Veevarustus, veevahetus ja kanalisatsioon

 

15. Ujulal peab olema veevarustus ja kanalisatsioonisüsteem. Kanaliseerimata piirkonnas peab ujulal olema reovee lokaalne puhastusseade.

 

16. Ujula joogivesi ja basseini vajaduseks veevõrgust võetav vesi peab vastama EVS 663:1995 "Joogivesi. Üldnõuded" nõuetele, sealjuures mikrobioloogiliselt A või B grupi nõuetele.

 

17. Basseini vesi peab vastama järgmistele nõuetele:

 

Mikrobioloogilised näitajad

Ühik                             Piirsisaldus

 

Coli-laadsed bakterid                             pesa/100 cm3                               kuni      20

Heterotroofsed bakterid                         pesa/1 cm3                                      kuni      100

Pseudoamonas aeruginosa                    pesa/100 cm3                               kuni      0

Stafülokokk                                          pesa/100 cm3                               kuni      10

 

Füüsikalis-keemilised näitajad

 

Värvus                                                 kraad*                          mitte üle 15

Hägusus                                              NHÜ*                           mitte üle 2

mg/dm3                                                2

pH                                                                                          6,5-8,5

NH 4                                                                                                           mg/dm3                                                 0,1-0,5

NO3 (nitraatioon)                                   mg/dm3                                                 On lubatud nitraatiooni sisalduse

suurenemine võrreldes veevõrgust

võetava veega 20 mg/dm3 võrra

 

Ühik                             Piirsisaldus

 

Permanganaatne

Hapnikutarve                                        mgO2/dm3                                          On lubatud 3 mgO2/dm3 võrra rohkem

kui veevõrgust võetavas vees

Jääkkloor                                             mg/dm3                                                 0,3-0,5

Jääkbroom                                           mg/dm3                                                 0,7-1,2

 

Märkus: * - mõõtühikud vastavalt EVS 663:1995

 

18. Ujula töötamise vaheaegadel on lubatud jääkkloori sisalduse suurenemine kuni 2 mg/dm3. Ujula töö alguseks peab jääkkloori sisaldus olema punktis 17 toodud tasemel. On lubatud jääkkloori neutraliseerimine vees 1 %-lise naatriumtiosulfaadilahusega.

 

19. Värsket vett juhitakse basseini selle seintes ja põhjas olevate avade kaudu. Nende paigutus peab tagama vee ühtlase jaotuse kogu basseinis, et hoida püsivana vee temperatuuri ja koostist. Vee sissevoolu kiirus võib olla kuni 3 m/s.

 

20. Basseini veega täitmise aeg ei tohi ületada 24 tundi.

 

21. Vee temperatuur peab olema sõltuvalt kasutamisest järgmine:

ujuma õpetamisel                      +29oC

täiskasvanute ujumisel              +26oC

laste ujumisel                           +29oC kuni +32oC

 

22. Veevahetus basseinis peab toimuma vee retsirkulatsioonina või värske vee pideva läbivooluna. Vee täielik vahetumine peab toimuma iga 12 tunni jooksul.

 

23. Veevahetus läbivooluna on lubatud koolieelsete lasteasutuste basseinides. Vee hulka kontrollitakse veemõõtja järgi.

 

24. Kui veevahetus toimub läbivooluna, tuleb täita järgmisi nõudeid:

1) vee eemaldamine peab toimuma ülevooluavade kaudu, mis paiknevad basseini seinte ülaosas;

2) eemaldatud vee asemel tuleb basseini juhtida värsket vett veevõrgust 20 protsenti vanni mahust tunnis lasteasutustes, kui basseini suurus on 3 X 6 m;

3) juurdevoolav vesi juhitakse basseini vastavalt punktile 19.

 

25. Ujula basseini vee puhastamine retsirkulatsiooniks toimub vee soovitatava koaguleerimise ja kohustusliku filtrimise teel. Puhastusseadme ees peab olema võrkfilter. Veepuhastusseade peab olema eraldi iga basseini jaoks või ühesugusel otstarbel kasutatava mitme basseini jaoks. Veepuhastusseadmesse on lubatud juhtida ka ülevooluavadest väljuvat vett.

 

26. Puhastatud vee juhtimine basseini retsirkulatsiooniga veevahetuse korras peab toimuma selle põrandas olevate avade kaudu.  Veevoolu arvestuslikuks kiiruseks on 0,4-0,5 m/s.

 

27. Tehnoloogilisele torustikule tuleb paigaldada:

1) veemõõtja veevõrgust basseini juhitava vee hulga mõõtmiseks;

2) veemõõtja retsirkulatsioonisüsteemist basseini juhitava puhastatud vee hulga mõõtmiseks;

3) kraanid veeproovide võtmiseks enne ja pärast puhastusseadet.

 

Vee desinfitseerimine

 

28. Vee desinfitseerimiseks kasutatakse vee kloorimist, broomimist või muid menetlusi, mis tagavad vajaliku bakteritsiidse toime.

 

29. Desinfitseerimisvahenditena võib kasutada gaasilist kloori, kloorlupja, kaltsiumhüpokloritit, naatriumhüpokloritit, naatriumdikloorisotsüanuraati, dibromantiini või 5,5-dimetüülhüdantoiini.

 

30. Punktis 29 nimetamata ainet võib kasutada desinfitseerimisvahendina pärast selle toime uurimist, hindamist ja nõusoleku saamist Tervisekaitseinspektsioonist.

 

[RT I 1997, 61, 1029 - jõust. 30. 08. 1997]

 

31. Kasutamisjuhendi kohaselt valmistatud desinfitseerimisvahendilahust tuleb retsirkulatsioonisüsteemi puhul juhtida vette enne võrkfiltrit, pideva läbivoolu puhul aga basseini lastavasse vette.

 

32. Vette lastava desinfitseeriva lahuse kogus peab tagama pideva jääkkloori sisalduse basseini vees 0,3-0,5 mg/dm3 ning jääkbroomi sisalduse - 0,7-1,2 mg/dm3.

 

Ventilatsioon ja küte

 

33. Küte ja ventilatsioon peavad tagama ujulas õhu suhtelise niiskuse 50-70 % ning temperatuuri vastavalt järgmisele tabelile:

 

Ruum                                                              Õhutemperatuur oC

 

Basseini ruum                                      1-2o kõrgem basseini vee temperatuurist

Vestibüül riietehoiuga                                                   +20o

Riietusruum                                                                 +25o

Duširuum                                                                     +25o

Ujula puhkeruum                                                          +22o

WC                                                                             +20o

 

34. Õhu liikumise kiirus ruumides, kus viibivad ujujad, on lubatud kuni 0,2 m/s.

 

35. WC-s ja muudes ruumides peab ventilatsioon tagama kahjulike ainete sisalduse õhus normi piires.

 

Valgustus

 

36. Loomulik valgustus basseini ruumis võib olla külgmine, ülavalgustus või kombineeritud valgustus külgmisest ja ülavalgustusest.

 

37. Akende asend peab välistama päikesekiirte pimestava toime.

 

38. Luminestsentslampide kasutamisel peab kunstlik valgustustihedus basseini ruumis vee tasapinnal olema vähemalt 150 luksi, hõõglampide korral vähemalt 75 luksi.

 

Ujula korrashoid

 

39. Ujula omanik on kohustatud tagama basseini vee kvaliteedi regulaarse kontrolli punktis 17 toodud näitajate suhtes mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul ja lasteasutuse ujulas mitte harvem kui üks kord kuus.

 

40. Iga päev tuleb määrata basseini vee järgmisi omadusi:

hägusus                                   -                       üks kord 8 tunni kohta;

temperatuur                              -                       üks kord 8 tunni kohta;

jääkkloori-, (-broomi) sisaldus     -                       enne avamist, tööpäeva keskel, tööpäeva lõpus;

pH                                           -                       üks kord päevas.

 

41. Proovid võetakse enne ja pärast puhastusseadet ning basseini madalast ja sügavast osast 25-30 cm sügavuselt.

 

42. Laboriuuringute tulemused tuleb registreerida žurnaalis.

 

43. Vee retsirkulatsiooni rakendamisel tuleb filtreid regulaarselt pesta. Filtrite pesemise vajalik sagedus sõltub puhastatava vee omadustest, kuid peab toimuma mitte harvem kui kaks korda kuus. Filtrite pesemine tuleb registreerida žurnaalis.

 

44. Bassein tühjendatakse ning basseini seinu ja põhja pestakse ning desinfitseeritakse olenevalt basseini vee laboriuuringute tulemustest, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.  Põhjapuhastaja kasutamise korral vähemalt üks kord nädalas ja kui basseini vee omadused on rahuldavad, võib basseini tühjendada ning pesta ja desinfitseerida üks kord aastas. Veepinnast kõrgemal olevat seina tuleb puhastada üks kord nädalas.

 

45. Enne desinfitseerimist pestakse basseini seinad ja põhi pesemisvahendiga ning loputatakse.

 

46. Koristamine ja desinfitseerimine peavad tagama kogu tööpäeva jooksul pindadel, mida on ette nähtud regulaarselt puhastada, tõvestavate mikroobide puudumise ja muude mikroobide arvu alla 250 100 cm2 pinna kohta.

 

47. Ruumide jooksev desinfitseerimine toimub samaaegselt igapäevase koristamisega. Desinfitseerima peab käiguradu, põrandaid, riietusruumide pinke, vaipmatte jne.

 

48. Basseini ja ujula ruumide desinfitseerimine toimub vastavalt juhendile, mis koostatakse ujula poolt ja kooskõlastatakse tervisekaitsetalitusega.

 

49. Külastajatele osutatavad täiendavad teenused (solaarium, suplustarvete laenutus jne.) tuleb eelnevalt kooskõlastada tervisekaitsetalitusega.

 

Lõppsätted

 

50. Ujula peab tagama ujujate jälgimise basseinis ja vajaduse korral nende abistamise.

 

51. Ujula basseini ja selle kasutajaid teenindavad töötajad peavad tundma ja järgima käesolevaid tervisekaitsenorme ja -eeskirju ning enne tööle asumist (töölepingu sõlmimist) ja edaspidi perioodiliselt läbima arstliku tervisekontrolli sotsiaalministri poolt kehtestatud korra kohaselt.

 

52. Ujula omanik või tema poolt volitatud ametiisik loob tingimused käesolevate tervisekaitsenormide ja –eeskirjade täitmiseks ning vastutab nende täitmise eest.

 

53. Järelevalvet käesolevate tervisekaitsenormide ja -eeskirjade täitmise üle teostavad tervisekaitseametnikud.