Teksti suurus:

Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:

Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 11.10.1996 nr 248
RT I 1996, 75, 1335
jõustumine 30.10.1996

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

30. 08. 1999 nr 256 ( RT I 1999, 68, 665) 10. 09. 1999

4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176) 13. 04. 2000

 

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
3) Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. [Kehtetu]

21. Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade valitseja on Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa keskkonnateenistus.

[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]

3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 "Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest" (ENSV Teataja 1959, 20, 107) lisa nr. 10.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
11. oktoobri 1996. a
määrusega nr 248
(Vabariigi Valitsuse
30. augusti 1999. a
määruse nr 256
sõnastuses)

ONTIKA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Ontika maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Vabariigi Valitsuse 19. mai 1939. a otsusega (RT 1939, 45, 354) Saka-Ontika paekalda ja metsa kaitsealana. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" (ENSV Teataja 1957, 14, 125) taasasutati maastikuline keeluala Saka-Ontika-Toila klint ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 "Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest" (ENSV Teataja 1959, 20, 107) kinnitati maastikuline keeluala Saka-Ontika- Toila paekallas ning selle piirid. Ühe osana kuulub kaitsealasse Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a määrusega nr 170 moodustatud Toila taimestiku mikrokaitseala.

2. Kaitseala on loodud -alti klindi ühe esinduslikuma osa ja piirkonnale iseloomulike loodusmetsade kaitseks.

3. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kuueks piiranguvööndiks.

5. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Jõhvi metskonna 1995. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

 

7. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).

8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid ning Pangametsa sihtkaitsevööndis mootorsõidukitega liiklemine kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
4) projekteerimistingimuste andmine;
5) metsamajandamiskava väljastamine.

12. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361; 81, 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

16. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

 

III. SIHTKAITSEVÖÖND

 

17. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

18. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Pangametsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas Jõhvi metskonna kvartal 139 (talu A3 läänepiirist ida poole jäävas osas) ning Toila vallas Jõhvi metskonna kvartal 140 (Lilienthali (8) talu läänepiirist lääne poole jäävas osas);
2) Uikala sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Toila vallas Jõhvi metskonna kvartalid 17 (ainult eraldised 7-11 ning eraldise 6 eraldist läbivast sihist lõuna poole jääv osa), 18 (ainult eraldised 7-11 ning eraldise 1 eraldist läbivast sihist lõuna poole jääv osa), 19 (ainult eraldised 8-20), 20 (ainult eraldised 15-23), 26 (ainult eraldised 4-13) ja 27.

19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7, 8, 11 ning 12 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:
1) Uikala sihtkaitsevööndis Jõhvi metskonna kvartalite 17 ja 18 vahelisel piiril ning kvartalite 18, 19 ja 20 lõunapiiril asuva kuivenduskraavi hooldustööd;
2) jahipidamine Uikala sihtkaitsevööndis.

20. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

 

IV. PIIRANGUVÖÖND

 

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi.

22. Kaitsealal on kuus piiranguvööndit:
1) Sakamõisa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas talu A18 maa kaitsealale jääv osa, maatükk lit C ning talu A3 maa osas, mis jääb kaitseala välispiiri, kinnistu läänepiiri, klindi ja Paemurru maaparandusobjekti väljavoolukraavi vahele;
2) Saka piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A3 (ainult Paemurru maaparandusobjekti väljavoolukraavist ida poole jääv osa), A6 (kahes lahustükis), A7 (kahes lahustükis), A23 (kahes lahustükis), A9 (kolmes lahustükis), A24 (kahes lahustükis), A10 (kolmes lahustükis), A11 (kahes lahustükis), A12 (kahes lahustükis), A13, A14 (kahes lahustükis), A26 (kahes lahustükis), A37 (kahes lahustükis), A38 (kahes lahustükis), A39 (kahes lahustükis), A40 (kahes lahustükis), A41 (kahes lahustükis), A42 (kahes lahustükis), A43 (kahes lahustükis), 4, 5, 6, 1, 2, 3, 4, 7, A32 (kahes lahustükis), A54 (kahes lahustükis), A65 (kolmes lahustükis), A66 (kahes lahustükis), Molleri (22), Molleri-Kuusiku (34), 31a, 31, 30a, 30, 29, 28, 27, 26, 25, 24, Nõmme (23), Saueaugu (23a), A67 (kahes lahustükis), A69 (kahes lahustükis), A70 (kahes lahustükis), A64, A63, A59, A60, A61, A62, A1, A2, A3, A55, A56, A57, A58, A4, A52, A53, A68, A5, A29, A30, A8, A31, A44, A45, A33, A34, A35, A36, A25, A28 (kahes lahustükis), A27, A15, A46 ja A47 ning ühismaa Saka külast põhja pool;
3) Ontika piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A23, A16, A24, A17, A48, A22, A18, A50, A49, A51, A71, A72, A73, A74, A75 ja A76 (läänepoolne maatükk);
4) Valaste piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A77, A76 (idapoolne maatükk), A79, A80, A81, A82, A83, Uuetoa (A20), Kooli (A19), Kivisilla (18), Kullamäe (17), Kurimo (16), Laiauulitsa (15), Nurga (14), Pihlastik (13), 12a, 11b, 11a, 11c, Keskväli (6), Toilaorg (5), Lillemägi (4), Oruväli (3a), Oruväli (3), Raudkivi (2), Raja (1), A11, A12, A13, A154, A15, A18, A20, A10, A19, A9, A8 ja A7;
5) Martsa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla ja Toila vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A6, A5, A4, A3, A2, A1, Kuristiku (3), Suurekivi (2), Martsa (1), Majaka (1), Liivamägi (12), Luigekaela (10) ja Saarekalda ehk Annenruhe (9);
6) Uikala piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Toila vallas Jõhvi metskonna kvartalid 17 (ainult eraldised 1-5 ja eraldise 6 eraldist läbivast sihist põhja poole jääv osa), 18 (ainult eraldised 2-6 ning eraldise 1 eraldist läbivast sihist põhja poole jääv osa), 19 (ainult eraldised 1-7), 20 (ainult eraldised 1-14), 28 (ainult eraldised 1-8, 10-12 ning eraldiste 13 ja 28 Uikala-Martsa teest põhja poole jäävad osad), 29 (ainult eraldised 1-5, 8 ning eraldiste 9 ja 12 Uikala-Martsa teest põhja poole jäävad osad).

23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8-11 keelatud tegevus. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud vanade karjääride tasandustööd maastiku loodusliku ilme taastamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

24. Piiranguvööndis on lubatud jahipidamine.

25. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) uute ehitiste püstitamine;
3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud õue-aiamaal.

26. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

 

V. LÕPPSÄTTED

 

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

29. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
11. oktoobri 1996. a.
määrusega nr. 248

Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

 

Ontika maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kohtla vallas Soome lahe rannikult talude A2 ja A3 maade vaheliselt piirilt mööda nimetatud piiri kagusse kuni Aa-Saka teeni. Edasi jätkub piir Aa-Saka tee teemaa põhjapiiri mööda kuni Saka külani ning seejärel mööda Saka-Ontika-Toila maantee teemaa põhjapiiri Kohtla ja Toila vallas kuni Lilienthali (8) talu maani ning sealt nimetatud talu läänepiiri mööda kirde suunas Soome lahe rannikuni. Edasi kulgeb piir mööda rannajoont lääne suunas kuni talude A2 ja A3 maade vahelise piirini Kohtla vallas.

Lahustükina kuulub kaitsealasse maa-ala Toila vallas, mille välispiir kulgeb Jõhvi metskonna kvartali 17 põhjanurgast idakagu suunas mööda kvartalite 17, 18, 19 ja 20 põhjapiiri kvartalite 20 ja 21 vahelise piirini, mööda nimetatud piiri kvartali 29 piirini ja seejärel mööda seda kagu suunas Uikala-Martsa teeni. Edasi kulgeb piir mööda Uikala-Martsa tee teemaa põhjapiiri lääne suunas kuni lõikumiseni kvartali 28 välispiiriga eraldise 6 kohal ning sealt lääneloode suunas mööda kvartalite 28, 27 ja 26 piiri kvartali 26 eraldiseni 12, seejärel mööda kvartali 26 piiri edela suunas kvartali 26 eraldiseni 3, sealt eraldist 3 eraldistest 12, 5 ja 4 eraldavat piiri mööda kuni selle lõikumiseni kvartali 26 välispiiriga ning seejärel mööda seda kirde ja idakirde suunas kvartalini 27, edasi samas suunas mööda kvartali 27 põhjapiiri kvartalini 17 ja sealt mööda kvartali 17 piiri loode ja põhjakirde suunas kvartali 17 põhjanurgani.

Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Jõhvi metskonna 1995. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
11. oktoobri 1996. a
määrusega nr 248

(Vabariigi Valitsuse
30. augusti 1999. a
määruse nr 256
sõnastuses)

SMOLNITSA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Smolnitsa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7 Smolnitsa luidestiku kaitsealana. Kaitseala põhieesmärk on Peipsi põhjaranniku luidestiku ning sellega seotud mitmekesiste taimekoosluste kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Piirivalveameti Alajõe kordoni sidemasti maaüksuse asendiplaani (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Remniku metskonna 1995. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

 

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu, mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsamajandustöödel.

9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
4) projekteerimistingimuste andmine;
5) metsamajandamiskava väljastamine.

11. Kaitsealal on lubatud alla 40 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 40 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel.

14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361; 81, 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

15. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

 

III. SIHTKAITSEVÖÖND

 

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Vasknarva sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 252 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, tagavaramaa (A617) kui ka Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa lit A, -, C osas) ja 253 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka tagavaramaa (A617) osas);
2) Smolnitsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 233 (ainult eraldised 19, 20, 22-29 täielikult ning eraldiste 16, 18 ja 21 pinnasteest ida poole jäävad osad; Kase talu (A2) maa osas), 234 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; Kase talu (A2) maa osas), 235 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa lit A, -, C kui ka Kase talu (A2) maa osas) ning 249-251 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa lit A, -, C osas).

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6-8, 10 ja 11 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud Smolnitsa sihtkaitsevööndis puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Sihtkaitsevööndi metsade kaitse eesmärk on:
Vasknarva sihtkaitsevööndis - metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina;
Smolnitsa sihtkaitsevööndis - bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

 

IV. PIIRANGUVÖÖND

 

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvööndisse kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 254 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, tagavaramaa (A617) kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 255 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 261 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 262 (ainult Jõhvi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 263 (ainult eraldised 24-35) ja 266 (ainult eraldised 1-5 täielikult ning eraldiste 19-21 kaitsealale jäävad osad).

22. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7-11 keelatud tegevus. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
5) jäätmete ladustamine.

23. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) uute ehitiste püstitamine;
3) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine.

24. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on - bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

 

V. LÕPPSÄTTED

 

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
11. oktoobri 1996. a.
määrusega nr. 248

Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

 

Smolnitsa maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Alajõe vallas Smolnitsa oja suudmest Peipsi järve kaldalt mööda nimetatud oja ülesvoolu kuni Remniku metskonna kvartali 233 eraldise 24 põhjanurgani ning seejärel piki kraavi kvartali 233 eraldise 25 põhjapiiril ida suunas kuni ristumiseni Kauksi-Vasknarva maanteele suunduva pinnasteega. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pinnasteed põhja suunas kuni Kauksi-Vasknarva maanteeni, kusjuures Alajõe kordoni sidemasti maaüksus jääb kaitsealast tervikuna välja. Edasi kulgeb piir mööda Kauksi-Vasknarva ja Jõhvi-Vasknarva maantee teemaa lõunaserva ida suunas kuni kvartali 266 eraldise 2 kirdenurgani ning edasi mööda Põlevkivitootmiskoondise Vasknarva puhkebaasi maaeraldise läänepiiri ning selle mõttelist sirgjoonelist pikendust lõuna suunas kuni Peipsi järveni. Edasi kulgeb piir mööda Peipsi järve kaldajoont lääne suunas kuni Smolnitsa oja suudmeni.

Smolnitsa maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), Riigi Piirivalveameti Alajõe kordoni sidemasti maaüksuse asendiplaani (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse 1995. aasta Remniku metskonna puistuplaani alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.

 

/otsingu_soovitused.json