Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra kinnitamine
Vastu võetud 22.04.1997 nr 82
RT I 1997, 32, 512
jõustumine 19.05.1997
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 31.07.2001 | RT I 2001, 69, 416 | 06.08.2001 |
Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) paragrahvi 28 lõigete 4 ja 5 ning paragrahvi 29 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise kord" (juurde lisatud).
2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
3. Käesolev määrus jõustub 19. mail 1997. a.
|
|
Kinnitatud |
Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise kord
I. osa ÜLDSÄTTED
1. Käesolev kord reguleerib erastamisväärtpaberite väljaandmist ja nendega arveldamist, samuti nende kasutamist, võõrandamist ja kustutamist ning järelevalve teostamist eelnimetatud toimingute üle.
2. Erastamisväärtpaber registreeritakse ja seda säilitatakse elektroonilisel erastamisväärtpaberiarvel (edaspidi konto) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 1993. a. määrusega nr. 400 (RT I 1994, 6, 60; 17, 313) asutatud erastamisväärtpaberite keskregistris (edaspidi keskregister) või väärtpaberikontol Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1994. a. määrusega nr. 374 (RT I 1994, 71, 1229) asutatud Eesti väärtpaberite keskregistris (edaspidi väärtpaberiregister). Arvele ja väärtpaberikontole kantakse erastamisväärtpaberi nimiväärtus, mida arvestatakse erastamisväärtpaberi kroonides.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 3. Käesoleva korra punktides 16, 17 ja 20 nimetatud kasutus- ja kustutusarved ning parandusarve avatakse ja neid teenindatakse omaniku valitud krediidiasutuse allüksuses (edaspidi pank). Käesoleva korra punktides 18 ja 19 nimetatud vahearved ja depooarve avab ning neid teenindab väärtpaberiregistri pidaja (edaspidi depositoorium).
4. Omandiõigust erastamisväärtpaberile ja sellega tehtud tehinguid tõendavad vastavad kirjed keskregistris või väärtpaberiregistris. Tehing, millega erastamisväärtpaber kantakse arvelt väärtpaberikontole või vastupidi, registreeritakse mõlemas registris.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 5. Füüsilisel isikul, Eestis registreeritud juriidilisel isikul (edaspidi - juriidiline isik) ja riigiasutusel või kohaliku omavalitsusüksuse asutusel (edaspidi asutus) võib keskregistris olla ainult üks arve, kui käesolev kord ei sätesta teisiti.
II. osa ERASTAMISVÄÄRTPABERI VÄLJAANDMINE
6. Erastamisväärtpaber antakse välja Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määrusega nr. 216 (RT I 1993, 51, 699; 1994, 13, 241; 43, 696; 45, 728; 54, 909; 68, 1172; 1995, 5, 44; 1996, 24, 500; 1997, 8, 55) kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra" kohaselt linna-, valla- või maavalitsuse poolt välja antud õigusvastaselt võõrandatud või ühistatud vara kompenseerimise korralduse alusel. Erastamisväärtpaber antakse välja käesoleva korra punktis 8 nimetatud lähteregistri kaudu.
8. Erastamisväärtpaberi väljaandmiseks vajalikud andmed vormistatakse ja edastatakse seitsme kalendripäeva jooksul vastava avalduse laekumisele järgnevast päevast arvates omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391) paragrahvi 16 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1993. a. määrusega nr. 393 (RT I 1994, 6, 59) asutatud õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara registrile (edaspidi lähteregister).
9. Kui asutus, kellele esitatakse avaldus erastamisväärtpaberi väljaandmiseks, on avastanud vea esitatud andmetes või dokumentides, tagastab ta avalduse ja muud esitatud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul avalduse laekumisele järgnevast päevast arvates, põhjendades seda avalduse esitanud isikule tema nõudmisel kirjalikult.
10. Lähteregister kontrollib erastamisväärtpaberi väljaandmiseks esitatud andmete õigsust ja täielikkust. Andmetes vigade või puuduste avastamise korral teatab lähteregister neist andmed esitanud asutusele 14 kalendripäeva jooksul andmete laekumise päevast arvates. Andmed esitanud asutus omakorda teatab sellest seitsme kalendripäeva jooksul avalduse esitajale.
11. Lähteregister edastab keskregistri vahendusel panka informatsiooni väljaantava erastamisväärtpaberi kohta 21 kalendripäeva jooksul erastamisväärtpaberi väljaandmiseks vajalike täielike, vigadeta andmete talle laekumise päevast arvates.
12. Järelevalvemenetluse teostamisel Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määrusega nr. 216 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra" kohaselt edastatakse andmed vastavalt nimetatud korrale.
III. osa KESKREGISTRIS SÄILITATAVA ERASTAMISVÄÄRTPABERI KASUTAMINE
14. Füüsilise isiku arve avab või seda käsutab selle omanik või teine isik tema poolt selleks antud notariaalselt tõestatud volikirja alusel. Volikirjal peab olema märgitud õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel.
15. Arved liigitatakse sõltuvalt nende kasutamise otstarbest kasutus-, kustutus- ja vahearveteks ning depoo- ja parandusarveks.
16. Kasutusarved ja nende eritunnused on järgmised:
1) füüsilise isiku arve, mille eritunnus on F;
2) erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud erastamise õigustatud subjektiks (edaspidi - erastamise õigustatud subjekt) oleva juriidilise isiku arve, mille eritunnus on J;
3) erastamise õigustatud subjektiks oleva, seaduse kohaselt tegutseva väärtpaberivahendaja, aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi või fondivalitseja arve, mille eritunnus on I.
17. Kustutusarved ja nende eritunnused on järgmised:
1) Eesti Erastamisagentuuri arve erastamisseaduse kohaselt erastatava riigivara eest tasumiseks. Selle arve eritunnus on E1;
2) põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264) paragrahvi 25 lõikes 6 sätestatud Põllumajandusministeeriumi arve, mille eritunnus on E2;
3) käesoleva punkti alapunktides 1 ja 5 nimetamata seadustega sätestatud vara erastamise korraldaja või erastamise kohustatud subjekti arve, mille eritunnus on E3;
4) Eluasemefondi arve eluruumi omandamiseks võetud laenu tagasimaksmiseks vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424) paragrahvi 8 lõikele 1. Selle arve eritunnus on E4;
5) Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210) paragrahvis 222 sätestatud maa erastamise korraldaja arve, mille eritunnus on E5;
6) erastamisväärtpaberite kustutamiseks Rahandusministeeriumi poolt avatav arhiiviarve, mille eritunnus on E6;
7) seadustes ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras muu vara eest tasumiseks kasutatav arve, mille eritunnus on E7;
8) Hüvitusfondi arve, mille eritunnus on H;
9) põllumajandusreformist tulenevate kohustuste täitmiseks käesoleva korra punkti 21 kohaselt kasutatav arve, mille eritunnus on K.
18. Vahearve on Hüvitusfondi obligatsioonide, erastatavate aktsiate, investeerimisfondide aktsiate või muude väärtpaberite märkimise ja müügi läbiviimiseks kasutatav arve, mille avab Rahandusministeerium. Selle arve eritunnus on V.
19. Depooarve on arve, millele kantud erastamisväärtpaberi omandiõigust tõendatakse väärtpaberiregistris väärtpaberikontodel kajastatud erastamisväärtpaberi nimiväärtuse ulatuses. Selle arve eritunnus on A.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001]
21. Eritunnus K antakse arvele, mille omanik, kes ei ole erastamise õigustatud subjekt, täidab talle üle antud, põllumajandusreformi seaduse paragrahvi 19 kohaselt likvideeritud või reorganiseeritud ühismajandi põllumajandusreformist tulenevaid kohustusi, erastades talle üle antud vara ja kasutades erastamisest arvele laekuvaid ja/või üleantud arvel olevaid erastamisväärtpabereid põllumajandusreformi õigustatud subjektide seaduslike nõuete rahuldamiseks. Õigustatud subjektide nõuete suurust, mille ulatuses arve omanik võib sellelt teostada ülekandeid põllumajandusreformi õigustatud subjektide arvetele, kontrollib ja kinnitab maavanem. Eritunnusega K arvega arveldatakse rahandusministri poolt kehtestatud juhendi kohaselt.
22. Eritunnus antakse arve avamisel. Eritunnust muudetakse, kui see ei ole kooskõlas käesolevas korras ettenähtud nõuetega. Eritunnust muudab rahandusministri poolt selleks volitatud ametiisik. Kui tekib alus kustutusarve muutmiseks kasutusarveks või arvele eritunnuse K andmiseks, muudab eritunnust rahandusminister.
23. Vahearvele kantud erastamisväärtpaberi nimiväärtuse omanikuks jääb väärtpaberite müügi või märkimise tulemuste kinnitamiseni sellele kande teinud väärtpaberite ostja või märkija. Pärast müügi või märkimise tulemuste kinnitamist on vahearvel oleva erastamisväärtpaberi omanikuks väärtpaberite müüja või emitent müügihinnale või emissiooni tulemustele vastava nimiväärtuse ulatuses ja ostja või märkija väärtpaberite omandamiseks mittekasutatud nimiväärtuse ulatuses. Mittekasutatud nimiväärtus kantakse vahearvelt tagasi ostja või märkija arvele või väärtpaberikontole, mille järel depositoorium sulgeb arve.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 24. Juriidilisel isikul või asutusel, kes ei ole erastamise õigustatud subjekt, võib keskregistris olla ainult kustutus- ja/või parandusarve.
25. Juriidilisel isikul või asutusel, kes kasutab arvet erinevatel õigusaktidega sätestatud otstarvetel, võib olla mitu sama või erineva eritunnusega kustutusarvet.
26. Fondivalitseja avab iga valitsetava lepingulise investeerimisfondi jaoks eraldi arve.
27. Pank ja depositoorium peavad keskregistriga elektroonilist sidet vähemalt üks kord tööpäeva jooksul, edastades neile klientide antud korraldused ning võttes vastu keskregistrist saadetud informatsiooni.
28. Keskregister töötleb laekunud informatsiooni ning tagastab teate operatsioonide kinnitamise või mittekinnitamise kohta kahe tööpäeva jooksul selle laekumisest arvates.
29. Keskregister töötleb füüsilise isiku arve avamise kohta saabunud informatsiooni ja edastab panka teate arve avamise kinnitamise või mittekinnitamise kohta viie tööpäeva jooksul informatsiooni keskregistrisse saabumisest arvates.
30. Keskregister edastab juriidilise isiku või asutuse arve avamise kohta saabunud informatsiooni Rahandusministeeriumile kahe tööpäeva jooksul pärast selle laekumist ning isiku- ja registriandmete kontrollimist. Arve avamise kinnitab rahandusministri poolt volitatud isik.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001]
31. Erastamisväärtpaberi nimiväärtus, mis on laekunud kustutusarvele ekslikult või ebaseaduslikult, tagastatakse omaniku näidatud arvele rahandusministri kehtestatud korras tagasikandega.
32. Kasutusarve omanik võib osaliselt või täielikult reserveerida oma arvel oleva erastamisväärtpaberi nimiväärtuse teise isiku või asutuse kasuks. Reserveeritud erastamisväärtpaberi nimiväärtust võib osaliselt või täielikult kasutada ainult reserveerimisel näidatud otstarbel. Reserveerimise lõpetab isik või asutus, kelle kasuks reserveerimine toimus. Käesoleva korra punkti 44 alapunktis 1 nimetatud juhul algatab ja lõpetab reserveerimise rahandusminister.
33. Panga vahetus toimub arve omaniku soovil või juhul, kui arvet teenindav pank lõpetab erastamisväärtpaberiarvete teenindamise. Erastamisväärtpaberiarvete teenindamise lõpetamise kuupäeva teatab pank vähemalt üks kuu ette Rahandusministeeriumile. Samal ajal teatab ta sellest ka vähemalt kahe üleriigilise levikuga massiteabevahendi kaudu. Kui arve omanik ei tee arvete teenindamise lõpetamise kuupäevaks korraldust panga vahetamise kohta, kannab pank tema arve teise Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud panka või sulgeb selle.
34. Pangal on õigus kvartali lõpus sulgeda kasutusarve, millel oleva erastamisväärtpaberi nimiväärtus on jooksva kvartali jooksul alla 10 krooni.
35. Arve sulgemisel pangas säilib erastamisväärtpaber keskregistris. Juriidiline ja füüsiline isik või asutus, kelle arve on suletud, võib selle taasavada tema poolt valitud arveid teenindavas pangas.
IV. osa VÄÄRTPABERIREGISTRIS SÄILITATAVA ERASTAMISVÄÄRTPABERI KASUTAMINE
36. Väärtpaberiregistris registreeritakse depooarvele laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtus, tõendatakse omandiõigust sellele ja registreeritakse sellega tehtud tehinguid vastavalt «Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses» (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268) sätestatule.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 37. Väärtpaberiregistris säilitatavad erastamisväärtpaberid on vabalt võõrandatavad.
38. Väärtpaberikontole ei kanta «Erastamisseaduse» § 29 lõikes 1 nimetatud otstarbel kasutatud või lõike 41 alusel kohalikule omavalitsusele või riigile pärandatud erastamisväärtpaberi nimiväärtust.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 39. Erastamisväärtpaberi nimiväärtuse kandmiseks arvelt väärtpaberikontole antakse arvet teenindavale pangale vastav korraldus. Korralduse alusel kannab pank erastamisväärtpaberi nimiväärtuse depooarvele. Depooarvele laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtuse ulatuses suurendab depositoorium erastamisväärtpaberite kogust väärtpaberite andmebaasis ning teeb samas ulatuses ülekande investori väärtpaberikontole, mille number on näidatud arvet teenindavale pangale antud korraldusel.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 40. Erastamisväärtpaberi nimiväärtuse kandmiseks väärtpaberikontolt arvele antakse vastav korraldus väärtpaberikonto kontohaldurile. Korralduse alusel vähendatakse investori väärtpaberikontol olevat erastamisväärtpaberi nimiväärtust ja samas ulatuses erastamisväärtpaberi kogust väärtpaberite andmebaasis. Depositoorium teeb vastava erastamisväärtpaberi nimiväärtuse ulatuses depooarvelt ülekande arvele, mille number on näidatud väärtpaberikonto kontohaldurile antud korraldusel.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001]
V. osa ERASTAMISVÄÄRTPABERI KUSTUTAMINE
41. Erastamisväärtpaberi kasutamisel «Erastamisseaduse» § 29 lõigetes 1 ja 41 nimetatud otstarbel see kustutatakse, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud otstarbel kasutatud erastamisväärtpaberi nimiväärtus kantakse ainult kustutusarvele.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 42. Erastamisväärtpaberi nimiväärtust, mis on kustutusarvele laekunud muul otstarbel, kui on sätestatud «Erastamisseaduse» § 29 lõigetes 1 või 41, võib kasutada väärtpaberiregistris avatud väärtpaberikonto vahendusel. Kustutusarvelt väärtpaberikontole tehtud ülekande kinnitab rahandusministri poolt volitatud isik pärast seda, kui talle on esitatud dokumendid, mis tõendavad, et ülekantav erastamisväärtpaberi nimiväärtus ei olnud laekunud «Erastamisseaduse» § 29 lõigetes 1 või 41 nimetatud otstarbel.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 43. Kustutusarve valdaja ümberkujundamise, lõpetamise või erastamise korral või muul juhul, kui tekib alus arve liigi muutmiseks, kantakse tema arvele laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtus arhiiviarvele. Ülekanne arhiiviarvele tehakse samuti rahandusministri korraldusel või tema ettekirjutuse alusel.
VI. osa JÄRELEVALVE ERASTAMISVÄÄRTPABERI VÄLJAANDMISE JA KASUTAMISE ÜLE
44. Järelevalve teostamiseks erastamisväärtpaberi väljaandmise ja kasutamise üle võib rahandusminister peatada arve avamise, samuti arvel või väärtpaberikontol oleva erastamisväärtpaberi kasutamise. Erastamisväärtpaberi kasutamise peatamiseks võib rahandusminister:
1) reserveerida arvel oleva erastamisväärtpaberi nimiväärtuse osaliselt või täies ulatuses;
2) katkestada arvelt ülekannete tegemise;
3) katkestada osaliselt või täies ulatuses väärtpaberikontolt erastamisväärtpaberiülekannete tegemise.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001]
45. Rahandusministril on õigus muuta õigusaktidele mittevastavalt välja antud erastamisväärtpaberi nimiväärtust. Erastamisväärtpaberi nimiväärtuse vähendamiseks või suurendamiseks kasutatakse parandusarvet, millega arveldamine toimub vastavalt rahandusministri kehtestatud juhendile. Ülekandeid parandusarvele ja parandusarvelt tehakse rahandusministri otsuse alusel. Erastamisväärtpaberi nimiväärtust muudetakse, kui käesoleva korra kohaselt välja antud või vastavalt eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210) paragrahvile 20 Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 320 "Rahvakapitali obligatsioonide registri kohta" (RT I 1993, 67, 960) asutatud rahvakapitali obligatsioonide registris registreeritud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi või arvestusnimekirja alusel välja antud erastamisväärtpaberi alusdokumendi või erastamisväärtpaberitehingu kontrollimisel avastatakse, et isiku arve on avatud õigustühiste või vigaste andmete alusel või arvele on tehtud õigustühine või vigane kanne.
46. Rahandusministril on õigus taotleda ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaberi võõrandamise või selle eest vara omandamise tehingu kehtetuks tunnistamist ning kahju hüvitamist. «Erastamisseaduse» § 28 lõikes 6 nimetatud hüvitatava rahasumma määramisel võetakse aluseks erastamisväärtpaberite keskmine turuhind erastamisväärtpaberi võõrandamise või kasutamise tehingu (edaspidi tehing) tegemise päeval, mis vahetult järgnes ebaseaduslikult väljaantud erastamisväärtpaberite isiku arvele laekumisele. Kui kogu ebaseaduslikult väljaantud erastamisväärtpaberite summat ei võõrandatud või ei kasutatud ära ühes tehingus, võetakse hüvitatava rahasumma määramisel aluseks kõigi nende järgnevate tehingupäevade kaalutud keskmine turuhind, mille jooksul erastamisväärtpabereid võõrandati või kasutati ulatuses, mis on võrdne või suurem kui ebaseaduslikult väljaantud erastamisväärtpaberite summa. Erastamisväärtpaberite keskmise turuhinna määramisel lähtutakse «Erastamisseaduse» § 28 lõike 4 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 47. Järelevalve teostamiseks kasutatakse rahandusministrile esitatavaid aruandeid ning vajaduse korral teostatakse kontrolli kohapeal. Järelevalve teostamiseks erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise üle on rahandusministril õigus saada käesoleva korra punktis 48 nimetatud isikutelt ja asutustelt vajalikke dokumente ja andmeid.
48. Kui rahandusminister leiab, et erastamisväärtpaberi väljaandmisel ja kasutamisel ning arve ja väärtpaberikonto teenindamisel on toimitud õigusaktidele mittevastavalt, teeb ta erastamisväärtpaberi omanikule, õigusaktidega sätestatud erastamise korraldajale või erastamise kohustatud subjektile, keskregistri või väärtpaberiregistri pidajale, pangale, väärtpaberikonto kontohaldurile, kohalikule omavalitsusele, maavanemale ning teistele isikutele ja asutustele, kes on toiminud õigusaktidele mittevastavalt, ettekirjutuse nende tegevuse õigusaktidega kooskõlla viimiseks.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001] 49. Ettekirjutus peab sisaldama:
1) ettekirjutuse tegemise kuupäeva,
2) ettekirjutuse saaja nime ja asukohta,
3) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega õigusakti vastavale sättele,
4) ettekirjutuse täitmise tähtaega,
5) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavaid sanktsioone.
50. Ettekirjutus väljastatakse viivitamata tähitud kirjaga või saaja allkirja vastu. Saaja peab pärast ettekirjutuse saamist viivitamata asuma selle täitmisele. Saajal on 15 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist õigus vaidlustada see kohtus. Ettekirjutuse vaidlustamine kohtus ei peata selle täitmise kohustust, kui seadusest ei tulene teisiti.
51. Ettekirjutuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on rahandusministril õigus pöörduda kohtusse. Ettekirjutuse nõuetekohaselt täitmata jätnud riigiasutuse suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447) 7. peatükis sätestatud teenistuslikku järelevalvet.
52. Kui erastamisväärtpaberi väljaandmisel ja kasutamisel ning arve või väärtpaberikonto teenindamisel on tekkinud kahju, mida ei ole võimalik hüvitada erastamisväärtpaberites, hüvitab kahju tekitaja selle rahalise kompensatsioonina. Rahalise kompensatsiooni suurus arvutatakse kahju tekkimise päeva erastamisväärtpaberi keskmise turuhinna alusel.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001]
VII. osa RAKENDUSSÄTE
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001]
53. Punktis 42 sätestatut ei rakendata enne 29. märtsi 2001. a kohalikule omavalitsusele või riigile pärandatud erastamisväärtpaberite suhtes.
[RT I 2001, 69, 416 - jõust. 06.08.2001]
Facebook
Twitter