Teksti suurus:

Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2006
Avaldamismärge:

Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 17.06.1997 nr 121
RT I 1997, 49, 799
jõustumine 02.07.1997

Muudetud järgmiste määrustega:

10. 06. 1999 nr 190 (RT I 1999, 53, 576), jõust. 20. 06. 1999

4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1.  Kinnitada:

1) Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Loodi looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2.  [Kehtetu - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

21. Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus.

[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]

3.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121

Loodi looduspargi kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1.  Loodi looduspark (edaspidi looduspark) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» maakondliku tähtsusega looduspargina. Looduspark on moodustatud looduslikult mitmekesise maastiku, kompensatsioonialade ja haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

2.  Looduspargi maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Loodi looduspargi välispiiri kirjeldusega.

3.  Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

4.  Looduspargi ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 

5.  Looduspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Loodi metskonna 1990. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6.  Inimestel on lubatud viibida ning korjata seeni ja marju kogu looduspargis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

7.  Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult looduspargi valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

8.   Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on looduspargis keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

9.   Looduspargis on keelatud puhtpuistute kujundamine (välja arvatud Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndis) ja energiapuistute rajamine.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

10.  [Kehtetu - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]  

101.  Looduspargis on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes looduspargi valitseja nõusolekul.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

11.   Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud:

1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

2) maakorralduskava kinnitamine;

3) metsamajandamiskava väljastamine;

4) veekogude kallaste kahjustamine ja veetaseme muutmine;

5) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

6) projekteerimistingimuste andmine.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

12.  Looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama looduspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Looduspargi valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Looduspargi valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

121.  Loodusparki jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

122.  Loodusparki jääva pargi kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

123.  Teaduslikke välitöid looduspargis tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

13.  Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on looduspargi piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

III. SIHTKAITSEVÖÖND

14.  Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

15. - 18.  [Kehtetud - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

19.   Looduspargis on 11 sihtkaitsevööndit :

1) Paistu ürgoru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Paistu vallas Loodi metskonna kvartal 84 ning Oru (A24) (ainult metsa osa), Ojamäe (A2) (ainult ürgorus asuv metsa osa) ja Kalda (A1) (ainult ürgorus asuv metsa osa) talu maa;

2) Tilli sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Paistu vallas Supsi-Luiga (3) talu maa (ainult Pirmastu järvest põhja pool asuva kadastiku osa);

3) Polli mägede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 48 (Rolli (57) talu maa osas), 49 (Rolli (57), Polli (58) ja Polli (58a) talu maa osas) ja 144 (ainult Rolli (57), Kollobo (56) ja Milistvere (27) talu maa osas) ning Kollobo (56) talu maa kvartali 144 ja rohumaa vaheline metsa osa, Rolli (57) talu maa kvartali 48 ja rohumaa vaheline metsa osa ning Kõverjärv ja Polli (58) talu maa kvartali 49 ja rohumaa vaheline metsa osa;

4) Holstre mägede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 45, 46 ja 47 ning talu A24 lahusmaatükk;

5) Kindralimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Paistu vallas talu A27 lahusmaatükk;

6) Nõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Paistu vallas talude II (ainult Viljandi--Mustla maanteest ida poole jääv osa), III, IV, V, VI ja VII lahusmaatükid ning Peetsi (1) talu maa Verilaske ojast lääne poole ja Nõmme--Supsi teest põhja poole jääv osa;

Viiratsi vallas Koordi Veski, Valgjärve, Orriko (46) (ainult Kibeküla-- Viiratsi teest lääne poole jääv metsa osa), Orriko Jüri (47) (ainult talu lõunaosas asuv metsa osa), Peija ehk Mälgu Jaagu (49) (ainult talu lõunaosas asuv metsa osa), Männimäe (69) (ainult talu lõunaosas asuv metsa osa, Valgjärve (Laose) (ainult talu lõunaosas asuv metsateest lõuna poole jääv metsa osa) ja Kangelaski (ainult Mäeltküla teest lõuna poole ja Viljandi--Mustla maanteest ida poole jääv osa) talu maa;

7) Loodi--Püstmäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Paistu vallas Loodi metskonna kvartal 83 (ainult eraldised 1--3 ja 6 täielikult ning eraldise 7 Sinialliku ojast lääne poole jääv osa; Püstmäe (A36), Paistu Veski (A33) ja Ibise (A39) talu maa osas);

8) Tõllamäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Paistu vallas Paistu Viljapuuala (A46) talu metsa osa;

9) Mäemetsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Pärsti vallas Loodi metskonna kvartalid 12 ja 13 (ainult eraldised 13--15, 18, 22--24 ja 29) ning kvartali 12 ja Raudna jõe vahele jääv maa (talude A14, 2 ja 1 lahusmaatükid);

10) Sinialliku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Pärsti vallas Sinialliku järv ja talu A51 maa (ainult Sinialliku järve ja Sinialliku oja vaheline osa);

Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 70 (ainult eraldised 10--13), 71, 75 (ainult eraldised 2 ja 8--17) ja 78;

11) Heimtali sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:

Pärsti vallas Loodi metskonna kvartal 20 (ainult eraldised 1--3, 6 ja 9--22).

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

20.  Sihtkaitsevööndis (välja arvatud Heimtali sihtkaitsevöönd) on lisaks punktides 6--11 nimetatud tegevustele lubatud järgmised tegevused ja loodusvarade kasutamine:

1) jahipidamine ja kalapüük;

2) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;

3) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

4) õhuliinide ja muude kommunikatsioonide, samuti mittetootmislike ehitiste rajamine looduspargis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul;

5) hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

201.  Heimtali sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud marjade ja seente korjamine.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

21.  Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on:

Paistu ürgoru, Tilli, Polli mägede, Holstre mägede, Kindralimäe, Nõmme, Loodi-Püstmäe, Tõllamäe, Mäemetsa ja Sinialliku sihtkaitsevööndis -- bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine;

Heimtali sihtkaitsevööndis -- metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

 

IV. PIIRANGUVÖÖND

22.  Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

23.  Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

24.  Piiranguvööndis on lisaks punktides 6--11 nimetatud tegevustele lubatud:

1) jahipidamine ja kalapüük;

2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud looduslikul rohumaal ning metsamaal;

3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures looduspargi valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

25.  Looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) uute ehitiste püstitamine;

2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine looduspargis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks;

3) uute maaparandussüsteemide rajamine looduspargis paikneva kinnistu tarbeks, juhul kui sellega ei ohustata kaitstavate liikide elutingimusi.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

26.   Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

V. KAITSEALUSED PARGID JA KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

27.  - 30. [Kehtetud - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]  

VI. LÕPPSÄTTED

31.  Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

311.  Järelevalvet looduspargis teevad looduspargi valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud looduspargis tegutsema ka iseseisvalt.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

32.  Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121

Loodi looduspargi välispiiri kirjeldus

Loodi looduspargi välispiir (edaspidi piir) kulgeb Pärsti vallas Imavere-- Viljandi--Nuia maanteelt mööda Viljandi linna ja Pärsti valla piiri loode suunas kuni endise Viljandi--Mõisaküla raudteetammini, mööda seda Kamara teeni ning mööda seda kuni Kamara--Sinialliku teeni. Edasi kulgeb piir mööda Kamara--Sinialliku teed kagu suunas kuni Kihva (X) talu lõunapiirini, sealt mööda Kihva (X) talu lõuna- ja Tobra Peetri (X) talu lõuna- ja läänepiiri Viljandi--Heimtali teeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri Raudna jõeni. Seejärel kulgeb piir mööda Raudna jõge loode suunas kuni Oru (1) talu lahustükini ning mööda selle idapiiri kuni Loodi metskonna kvartali 13 edelanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 13 lõunapiiri kuni Matapera--Päri teeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri kuni kvartali 12 loodepiirini, edasi mööda seda edela suunas kuni põhja-lõunasuunalise elektriliinini ning seda mööda üle Raudna jõe kuni Heimtali mõisapargi piirini. Piir jätkub mööda pargi kirde-, loode- ja läänepiiri Raudna--Loodi teeni ning mööda selle teemaa põhjapiiri kagu suunas kuni Rabina (A51) talu kagupiirini, edasi mööda seda ja Rabina (A50) talu lääne-, põhja- ja idapiiri loode-kagusuunalise elektriliinini ja mööda seda kuni Ramsi asula piirini. Edasi kulgeb piir mööda Ramsi asula loode- ja kirdepiiri kuni Raudna--Loodi teeni ja seejärel mööda selle teemaa idapiiri kagu suunas (kuni Pärsti ja Paistu valla piirini ning edasi Paistu vallas) Imavere--Viljandi--Nuia maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Imavere--Viljandi-- Nuia maantee teemaa idapiiri lõuna suunas kuni Paistu--Sultsi teeni ning mööda selle teemaa põhja- ja läänepiiri kuni Viljandi--Tõrva maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Viljandi--Tõrva maantee teemaa edelapiiri kuni Teedevalitsuse maaeralduse lõunapiirini ning seejärel (ületades Imavere-- Viljandi--Nuia maantee) mööda Loodi asula elumajadest lõuna pool kulgevat metsateed põhja suunas kuni kvartali 82 lõunapiirini ning mööda seda ida suunas kuni nimetatud kvartali kagunurgani, edasi mööda kvartalite 82, 80, 79 ja 76 idapiiri ning kvartali 76 põhjapiiri kuni Imavere--Viljandi--Nuia maanteeni ning mööda selle teemaa läänepiiri Sinialliku teeni (Pärsti ja Paistu valla piirini). Edasi kulgeb piir Pärsti vallas mööda metsateed loode suunas kuni Luuguse (17) talu kagunurgani ja edasi mööda Luuguse (17) talu idapiiri Orika--Ramsi teeni ning mööda selle teemaa läänepiiri kirde suunas aianduskooperatiivi «Ojakalda» maaeralduseni, mööda selle lääne- ja põhjapiiri ning edasi Orika bensiinijaama loode- ja põhjapiiri kuni Imavere--Viljandi--Nuia maanteeni ning mööda selle teemaa läänepiiri Viljandi linna piirini, jättes loodusparki Imavere--Viljandi--Nuia maanteest lääne poole jääva maa Viiratsi vallas.

Lahustükina kuulub Loodi loodusparki maa-ala, mille piir kulgeb Intsu-- Paistu teelt mööda Paistu asula põhjapiiri ning talude Soo-otsa (A10), Otsa (AII), Otsa (A12) ja Sillaotsa (A15) põhja, talu AII ja A12 lahustüki põhja- ja kirdepiiri ning Olepa (103) talu lõuna- ja idapiiri kuni Viisuküla peakraavini ja edasi mööda seda kuni ida-läänesuunalise teeni talu 31 lahustükil. Piir jätkub mööda nimetatud teed ida suunas kuni Viljandi--Rõngu maanteeni ning edasi mööda selle teemaa idapiiri kuni Karbi (A10) talu maa loodenurgani. Edasi kulgeb piir mööda Karbi (A10) talu läänepiiri ja talu A110 lahustüki põhja- ja idapiiri Holstre--Mõnnaste teeni ning edasi mööda selle teemaa põhjapiiri ida suunas kuni Holstre mägedesse suunduva teeni. Seejärel kulgeb piir mööda nimetatud teed Holstre töökojani, mööda selle lääne-, põhja- ja idapiiri tagasi Holstre--Mõnnaste teele ning mööda selle teemaa põhjapiiri kuni Luigani. Sealt edasi kulgeb piir mööda põhja-lõunasuunalist pinnasteed Supsimari-- Nõmme teeni ja seejärel mööda selle teemaa edelapiiri kuni Kibeküla teeni. Edasi kulgeb piir mööda Kibeküla tee teemaa loodepiiri (Paistu ja Viiratsi valla vahelise piirini ja edasi Viiratsi vallas) kuni Viiratsi--Mustapali teeni ning mööda selle teemaa edelapiiri kuni metsa ja rohumaa vahelise piirini Orriko (46) talu maal. Piir jätkub mööda metsa ja rohumaa vahelist piiri edela suunas kuni Valgjärve (Laose) talu teeni ning mööda seda kuni Mäeltkülani, edasi mööda põhja-lõunasuunalist teed Viljandi--Mustla maanteeni ning mööda selle teemaa idapiiri (ületades Viiratsi ja Paistu valla vahelise piiri ja jätkudes Paistu vallas) kuni Everti ojani. Edasi kulgeb piir mööda Everti oja lääne suunas kuni elektriliinini Pomberi (105) talu maal, mööda seda loode suunas kuni Holstre--Loodi teeni, edasi mööda selle lõunapiiri edela suunas kuni Intsu--Paistu teeni ja mööda selle teemaa idapiiri kuni Paistu asula piirini.

Loodi looduspargi välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Loodi metskonna 1990. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121

Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1.  Viljandi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» Loodi maakondliku tähtsusega looduspargi osana. Kaitseala on moodustatud looduslikult mitmekesise maastiku, kompensatsioonialade ja haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

2.  Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3.  Kogu kaitseala maa-ala kuulub piiranguvööndisse ning selle piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.

4.  Kaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Viljandi linna plaani alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

5.  Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

6.  Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

7.   Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel. Ujuvvahenditega liiklemine kaitsealal on lubatud, kusjuures veemootorsõidukitega liiklemine on lubatud vastavalt maavanema poolt kehtestatud korrale selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel ning järelevalve-, pääste- ja teaduslikel välitöödel.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

8.  [Kehtetu - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

9.   Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

91.  Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

10.  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

2) maakorralduskava kinnitamine;

3) metsamajandamiskava väljastamine;

4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

5) projekteerimistingimuste andmine;

6) veekogude kallaste kahjustamine ja veetaseme muutmine;

7) uute maaparandussüsteemide rajamine;

8) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

9) uute ehitiste püstitamine, teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktis 12 pole sätestatud teisiti.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

11.  Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

12.  Kaitsealal on keelatud:

1) Teigaste (IV) ja Sammuli Tõnise talude õuemaade vahelisel maa-alal kaitstava liigi kasvutingimusi muutev tegevus kaitseala valitseja nõusolekuta;

2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

3) jäätmete ladustamine;

4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

5) Viljandi järve kalda ulatuses (200 m veepiirist) püstitada tootmisobjekte ja ladusid, millest lähtuv kahjulik mõju ulatub veekaitsevööndini (kuni 10 m veepiirist) või kus toodetakse või ladustatakse I, II või III ohtlikkusklassi kuuluvaid aineid;

6) Viljandi järve veekaitsevööndis majandustegevus, välja arvatud niitmine, karjatamine ja roo lõikamine;

7) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

121.  Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

122.  Kaitsealale jääva pargi kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

123.  Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

124.  Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

III. KAITSEALUSED PARGID JA KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

13.  - 16. [Kehtetud - RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

IV. LÕPPSÄTTED

17.  Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

171.  Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

[ RT I 1999, 53, 576 - jõust. 20. 06. 1999]

18.  Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121

Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Viljandi maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Viiratsi vallas Imavere--Viljandi--Nuia maanteelt mööda Laidu tee teemaa põhjapiiri kuni Sammuli teeni ning edasi mööda seda kuni Viljandi linna piirini. Edasi kulgeb piir mööda Viljandi linna ja Viiratsi valla vahelist piiri kuni Sammuli puhkebaasi maaeralduseni, mööda selle edela-, loode- ja kirdepiiri tagasi Viljandi linna ja Viiratsi valla vahelise piirini ja mööda seda kuni Viljandi--Rõngu maanteed ja Tartu--Viljandi maanteed ühendava teeni. Seejärel kulgeb piir Viljandi linnas mööda nimetatud teed kuni Tartu--Viljandi maanteeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri kuni Kösti ojani, edasi mööda Kösti oja Viljandi järveni ja edasi mööda selle kaldajoont kuni Valuojani ning mööda selle idakallast Ranna puiesteeni. Edasi kulgeb piir mööda Ranna puiesteed Viljandi lossi vallikraavini ja mööda seda kuni Lossi tänavani. Piir jätkub mööda Lossi ja Pikka tänavat, Tasuja puiesteed, Hariduse tänavat, Reinu teed ja Hiie puiesteed kuni Viljandi järve äärse kruusateeni ning mööda seda kuni 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgini ja sealt edasi mööda teed kuni Järveotsa obeliskini. Edasi kulgeb piir mööda loode-kagusuunalist teed kuni Riia maanteeni, mööda selle teemaa idapiiri kuni Imavere--Viljandi--Nuia maanteeni ja mööda selle teemaa idapiiri kuni Viiratsi valla piirini ning edasi Viiratsi vallas kuni Laidu teeni.

Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Viljandi linna plaani alusel.

 

/otsingu_soovitused.json