Loomses toidus saasteainete järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid1
Vastu võetud 06.01.2003 nr 1
Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) § 19 lõike 3 ja § 49 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18. jaanuari 2000. a määrusega nr 17 «Volituste andmine «Toiduseadusest» tulenevate proovide võtmise ja analüüsimise meetodite kehtestamiseks saasteainete uurimiseks loomses toidus» (RT I 2000, 5, 34).
§ 1. Üldsätted
(1) Määrus kehtestab korra loomses toidutoormes või toidus (edaspidi loomne toit) esinevate käesoleva korra lisas 1 nimetatud saasteainete riikliku järelevalve reguleerimiseks ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid saasteainete uurimiseks loomses toidus.
(2) Loomses toidus esinevate saasteainete järelevalve käigus kontrollitakse tapamajja ning teistesse loomset toitu käitlevatesse ettevõtetesse toodud põllumajandusloomi või loomset toitu. Põllumajandusloomades või loomses toidus kontrollitakse järgmiste saasteainete esinemist:
1) «Ravimiseaduse» (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97; 53, 336, 62, 377; 63, 387; 82, 480) § 5 lõike 5 2 punkti 2 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud aineid (edaspidi keelatud ained);
2) põllumajandusloomadel kasutamiseks lubatud veterinaarravimite jääke lubatust suuremates kogustes;
3) teiste lisas 1 nimetatud saasteainete jääke lubatust suuremates kogustes.
(3) Loomse toidu ohutust saasteainete osas uuritakse toiduohutuse seireprogrammide raames või juhul kui:
1) on põhjendatult alust arvata, et selles esineb saasteaineid koguses, mis ei luba loomset toitu kasutada vahetult toiduks või toidu valmistamise eesmärgil;
2) on põhjendatult alust arvata, et loomses toidus leiduvad veterinaarravimite jäägid võivad ohustada inimese tervist või halvendavad toidu omadusi;
3) on põhjendatult alust arvata, et veterinaarravimite kasutamise korda on rikutud.
(4) Järelevalveametnik peab vajaduse korral välja selgitama saaste põhjused ning rakendama abinõud saastunud loomse toidu edasise käitlemise peatamiseks kuni saastuse kõrvaldamiseni.
§ 2. Saasteainete järelevalve korraldamine loomses toidus
(1) Järelevalvet loomse toidu ohutuse üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) Saasteainete sisaldus loomses toidus tehakse kindlaks vastavalt igaaastasele kontrollplaanile pistelise kontrolli käigus järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimisel.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet koostab igal aastal Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999 määruses nr 330 «Järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra kinnitamine» (RT I 1999, 84, 767) punkti 2 alapunktis 1 nimetatud proovivõtuplaani loomses toidus saasteainete sisalduste uurimiseks, lähtudes käesoleva korra lisas 2 sätestatud igal aastal põllumajandusloomadel ning loomses toidus kontrollitavate saasteainete loetelust loomaliigiti või toidugruppide kaupa ning arvestades lisas 3 kehtestatud igal aastal kontrollitavate loomade arvu või kontrollitava loomse toidu koguseid ja esitab selle Põllumajandusministeeriumile hiljemalt kontrolli teostamisele eelneva aasta 15. detsembriks.
(4) Veterinaar- ja Toiduamet näeb kontrollproovide kogumise plaanis ette igas maakonnas võetavate kontrollproovide arvu ning kooskõlastab nende kogumise ja laboratooriumidesse analüüsimiseks saatmise graafiku analüüse teostavate laboratooriumidega.
(5) Järelevalveametnik selgitab enne järelevalve teostamist välja loomset toitu käitleva ettevõtte töögraafiku ning koostab kontrollproovide võtmise kava käitlemisettevõtte kohta.
(6) Veterinaar- ja Toiduamet teeb kokkuvõtte aasta jooksul järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüside tulemustest ja edastab selle Põllumajandusministeeriumile järgneva aasta 31. märtsiks.
(7) Analüüse teostavad laboratooriumid esitavad kaks korda aastas 15. jaanuariks ja 15. juuliks koondaruande analüüsitulemustest Veterinaar- ja Toiduametile.
§ 3. Saasteainete järelevalve reguleerimine loomses toidus
(1) Keelatud ainete kasutamise kahtluse korral põllumajandusloomadel või § 1 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete lubatud piirnormidest suurema sisalduse kahtluse korral loomses toidus või kui §-s 2 nimetatud kontrollproovide analüüsimise tulemus kinnitab keelatud ainete kasutamist põllumajandusloomadel või saasteainete lubatud piirnormidest suuremat sisaldust loomses toidus peab järelevalveametnik selgitama välja saasteaine päritolu ja selle loomses toidus esinemise põhjused ning võtma vajadusel kontrollproove.
(2) Juhul kui § 3 lõikes 2 nimetatud saasteainete päritolu ja selle loomses toidus esinemise põhjuste selgitamiseks võetud kontrollproovi analüüsimise tulemus kinnitab keelatud ainete kasutamist, peab järelevalveametnik:
1) loomapidamisettevõttes, kust pärit loomal või loomses toidus avastati keelatud ainete kasutamine, selgitama välja keelatud ainete kasutamise ulatuse ning põhjused;
2) võtma loomapidaja kulul statistiliselt esinduslikus koguses kontrollproove selle karja loomadelt, kus avastati keelatud ainete kasutamine; analüüsimiseks võetavate kontrollproovide arvu arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgnevast valemist:
3) võtma vajadusel kontrollproove loomapidamisettevõttes kasutatavast söödast, joogiveest või akvakultuurtoodete puhul nende elukeskkonnaks olevast veest;
4) vajadusel selgitama välja järelevalve käigus avastatud keelatud aine päritolu;
5) erimärgistama kõik järelevalve all olevad loomad;
6) peatama kuni analüüsitulemuste selgumiseni järelevalve all olevate loomade või loomse toidu saatmise tapamajja või teise loomapidamisettevõttesse või üleandmise mis tahes teisele isikule või lubama järelevalve all olevate loomade või loomse toidu saatmise tapamajja või teise loomapidamisettevõttesse või üleandmise mis tahes teisele isikule enne analüüsitulemuste selgumist ainult juhul, kui loomad või loomne toit on identifitseeritavad;
7) tõhustama kontrolli veterinaarravimite kasutamise üle antud loomapidamisettevõttes.
(3) Juhul kui § 3 lõikes 2 nimetatud saasteainete päritolu ja selle loomses toidus esinemise põhjuste selgitamiseks võetud kontrollproovi analüüsimise tulemus kinnitab loomses toidus lubatud lisa 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud saasteainete kehtestatud piirnormidest suuremat sisaldust, peab järelevalveametnik:
1) loomapidamisettevõttes, kust pärit loomal või loomses toidus avastati lisa 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud saasteainete lubatust suurem sisaldus, selgitama välja saasteainete kasutamise ulatuse ja põhjused, vajadusel teostama loomapidamisettevõttes või mujal loomade pidamise kohas sööda ning joogivee kontrolli;
2) võtma loomapidaja kulul täiendavaid kontrollproove selle karja loomadelt, kellel avastati nimetatud ainete kasutamine;
3) erimärgistama kõik järelevalve all olevad loomad;
4) peatama kuni analüüsitulemuste selgumiseni järelevalve all olevate loomade või loomse toidu saatmise tapamajja või teise loomapidamisettevõttesse või üleandmise mis tahes teisele isikule või lubama järelevalve all olevate loomade või loomse toidu saatmise tapamajja või teise loomapidamisettevõttesse või üleandmise mis tahes teisele isikule enne analüüsitulemuste selgumist ainult juhul, kui loomad või loomne toit on identifitseeritavad.
(4) Kui lõike 2 punkti 6 ja lõike 3 punkti 4 kohaselt lubatakse enne analüüsitulemuste selgumist järelevalve all olevaid selgelt identifitseeritavaid loomi või loomset toitu saata tapamajja või teise loomapidamisettevõttesse või üle anda mis tahes teisele isikule, peab järelevalveametnik kuni analüüsitulemuste selgumiseni vältima sellise loomse toidu käitlemise lubamist toiduna kasutamiseks.
§ 4. Kontrollproovide võtmise meetodid ning kontrollproovi kogused
(1) Kontrollproovi võib võtta toorpiimast, kaladest, munadest, meest, looma rasv- ja lihaskoest, neerudest, maksast, verest, uriinist või looma väljaheidetest.
(2) Järelevalveametnik võtab kontrollproovid üldjuhul tapamajas, loomapidamisettevõttes või teistes loomset toitu käitlevates ettevõtetes. Jahipidamise käigus kütitud ulukitelt võtab järelevalveametnik kontrollproovid nende käitlemise paigas.
(3) Kontrollproovi võtmisel tapamajas võetakse proove võimalikult erinevatelt põllumajandusloomadelt või loomsest toidust. Uuritavate loomade valikul arvestatakse järgmisi andmeid:
1) looma sugu, vanus, liik ja pidamistingimused;
2) informatsioon loomapidaja kohta;
3) informatsioon farmakoloogiliselt aktiivsete ainete kasutamise kohta loomapidamisettevõttes;
4) muu informatsioon, mis viitab farmakoloogiliselt aktiivsete ainete kasutamisele loomapidamisettevõttes;
5) üldine informatsioon seoses konkreetsete veterinaarravimite kasutamisega loomapidamisettevõttes;
6) kontrollproove võttes tuleb vältida mitmekordset proovide võtmist ühes ettevõttes.
(4) Kontrollproovi võtmisel loomapidamisettevõttes võetakse proove võimalikult erinevatelt põllumajandusloomadelt või loomsest toidust. Uuritavate loomade valikul arvestatakse järgmisi andmeid:
1) informatsioon loomapidamisettevõttes loomade aretuse, kasvatamise ja nuumamissüsteemiga seonduva kohta, samuti informatsioon loomapidamisettevõttes peetavate loomade tõu ja soo kohta;
2) farmakoloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine või kasutamise tundemärgid;
3) kõrvalekalded looma soole iseloomulikest tunnustest;
4) muutused looma käitumises;
5) sama arengutase eri tõugu või erinevas vanuses loomade rühmas;
6) hästi kohanenud ja vähese nahaaluse rasvaladestusega loomad.
(5) Kontrollproovi võtab järelevalveametnik järgmiselt:
1) lihaskoe proovi rümba aba-, puusa- või kaelapiirkonna (4.–5. kaelalüli vastas olevatest) lihastest tapamajas tapaliinil käideldavatelt loomade rümpadelt; linnurümba lihaskoe proovi võtab järelevalveametnik ühelt rümbalt või koondproovina mitmelt rümbalt. Kontrollproovi kogus on 0,5 kg või vajadusel suurem olenevalt analüüsimeetodist;
2) rasvkoe proovi tapamajas tapaliinil käideldavate loomade rümpade nahaalusest rasvkoest või neerusid ümbritsevast rasvkoest. Kontrollproovi kogus on kuni 0,1 kg;
3) neeruproovi puhul tapamajas tapaliinil käideldavate loomade rümbalt ühe neeru, mis vabastatakse neerukapslist ning puhastatakse rasv- ja sidekoest;
4) maksaproovi tapaliinil käideldavate loomade rümpade maksast nii, et see haaraks maksa kesk- ja perifeerset osa; lindudel võetakse prooviks terve maks. Kontrollproovi kogus on 0,25 kg või vajadusel suurem, olenevalt analüüsimeetodist;
5) vereproovi loomapidamisettevõttes loomadelt või tapamajas loomade veretustamisel igalt loomalt 40–100 ml verd, millest seejärel eraldab seerumi või plasma;
6) uriiniprooviks loomapidamisettevõttes loomadelt või tapamajas tapaliinil käideldavate loomade rümbalt eraldatud kusepõiest kateetriga 50 ml uriini. Kui ühelt loomalt ei ole võimalik võtta 50 ml uriini, siis tuleb võtta lisaks kontrollproov teiselt loomalt ning teise pudelisse;
7) väljaheiteproovi võtab järelevalveametnik loomapidamisettevõttes loomadelt või tapamajas tapaliinil käideldavate loomade rümbalt eraldatud siseelunditest. Kontrollproovi kogus sõltub kasutatavast analüüsimetoodikast;
8) toorpiimaproovi loomapidamisettevõtte piima kogumise tsisternidest (2/3 igal aastal analüüsitavate kontrollproovide koguarvust) või piimakäitlemisettevõtte piima transpordivahendite tsisternidest (1/3 igal aastal analüüsitavate kontrollproovide koguarvust). Kontrollproovi kogus on 200 ml koondproovina või vajadusel suurem, olenevalt analüüsimeetodist;
9) kalaproovi loomapidamisettevõttes. Kontrollproovi kogus on üks terve kala massiga mitte alla 0,5 kg;
10) munaproovi loomapidamisettevõttes (2/3 igal aastal analüüsitavate kontrollproovide koguarvust) või munatoodete käitlemisettevõttes (1/3 igal aastal analüüsitavate kontrollproovide koguarvust). Kontrollproovi kogus on 4 muna koondproovina;
11) meeproovi mee vurritamisel, pakendamisel või pakendatud meest. Kontrollproovi kogus on 0,2 kg.
(6) Järelevalveametnik vormistab kontrollproovi võtmise kohas kontrollproovide võtmise protokolli. Kontrollproovide võtmise protokoll peab lisaks Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruses nr 330 «Järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra kinnitamine» (RT I 1999, 84, 767) sisaldama ka järgmisi andmeid:
1) loomapidamisettevõtte andmed (märge on vajalik kontrollproovi võtmisel loomapidamisettevõttes);
2) tapamaja tunnustamise number (märge on vajalik kontrollproovi võtmisel loomapidamisettevõttes);
3) looma «Põllumajandusloomade registris» registreerimise number või andmed toote identifitseerimiseks selle edasisel käitlemisel;
4) looma liik;
5) uuritav proovimaterjal;
6) märge looma ravimise kohta viimase nelja nädala jooksul enne kontrollproovide võtmist (märge on vajalik kontrollproovi võtmisel loomapidamisettevõttes);
7) uuritava saasteaine või saasteainete grupi nimi;
8) muud märkused.
§ 5. Kontrollproovide ettevalmistamine, pakendamine, jahutamine ning transport laboratooriumisse
(1) Kontrollprooviks võetud vere kogub järelevalveametnik katsutisse ning eraldab sellest seerumi või valmistab vere ette plasma eraldamiseks:
1) vereseerumi eraldamiseks kogutakse veri puhtasse ja kuiva katseklaasi; verega katseklaasi hoitakse 1 tund 37 °C juures ning seejärel asetatakse külmikusse; seerumi paremaks eraldumiseks tuleb hüübinud veri klaaspulgaga katseklaasi seintelt lahti lükata; 4–5 tunni möödudes eraldatakse seerum pipetiga puhtasse katseklaasi; seerumit säilitatakse 4–6 °C juures;
2) vere ettevalmistamisel plasma eraldamiseks kogutakse veri puhtasse katseklaasi, kuhu on eelnevalt lisatud 1 mg hepariini 5–10 ml vere kohta või 2–3 tilka 1% hepariini lahust 15–20 ml vere kohta; katsekla asi sisu segatakse, pöörates katseklaase 10–15 korda korgiga alla; vereproove võib hoida külmkapis 2–3 päeva enne uuringule saatmist.
(2) Ühelt loomalt või tapamajas tapaliinil käideldavate loomade rümbalt eraldatud kusepõiest kontrollprooviks võetud uriini kogub järelevalveametnik plastmasspudelisse ning suleb pudeli korgiga. Kui uriiniproovid enne laboratooriumisse saatmist külmutatakse, peab pudelisse jääma vaba ruumi.
(3) Pakendatud kontrollproovid tuleb kohe jahutada temperatuurini 2–6 °C ning hoida enne saatmist samal temperatuuril. Enne laboratooriumisse saatmist on lubatud külmutada ainult uriinproove. Uriiniproovid võib peale proovi võtmist külmutada temperatuurini –12 °C ja alla selle.
(4) Laboratooriumisse saadetav kontrollproov tuleb panna puhtasse kinnisesse konteinerisse vältimaks kontrollproovide saastumist transpordi kestel. Konteiner tuleb pitseerida.
(6) Kontrollproovid saadab järelevalveametnik laboratooriumisse koos vormikohase kaaskirjaga. Kaaskiri peab lisaks Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruses nr 330 «Järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra kinnitamine» sisaldama ka järgmisi andmeid:
1) looma liik;
2) uuritav proovimaterjal;
3) uuritava saasteaine nimi või saasteainete nimed;
4) muud märkused.
(7) Kiirestiriknevad kontrollproovid tuleb hoida transpordi kestel 2–6 °C juures.
(8) Külmutatud kontrollproovid tuleb hoida külmutatuna kuni proovide lähetamise sihtpaigani.
§ 6. Kontrollproovide analüüsimise meetodid
(1) Kontrollproove analüüsitakse Eesti või rahvusvahelistele standarditele vastavate või samaväärsete kvalitatiivsete või kvantitatiivsete meetoditega.
(2) Kõik kontrollproovid, mille analüüsimisel kvalitatiivsete meetoditega avastati lubatust suuremates kogustes saasteaineid, tuleb täiendavalt analüüsida täpsemate kvantitatiivsete meetoditega.
(3) Analüüsitulemuste õigsuse vaidlustamise korral teostatakse kordusanalüüsid antud valdkonna referentlaboratooriumis.
§ 7. Kontrollproovides saasteainete avastamisel järelevalve reguleerimine
(1) Kui loomapidamisettevõttes on põllumajandusloomadelt võetud kontrollproovide analüüsimise tulemusena avastatud keelatud aineid:
1) saadetakse nimetatud loomad tapamajja tapmisele;
2) rümbad, toiduna kasutatavad tapasaadused ning muud toiduna kasutatavad loomsed saadused suunatakse hävitamisele.
(2) Kui § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud kontrollproovide analüüsimise tulemusena vähemalt pooled võetud kontrollproovidest sisaldavad keelatud aineid, peab loomapidaja valima kogu loomapidamisettevõttes intensiivkontrolli teostamise või kõigi keelatud ainete kasutamise kahtlusega loomade tapmise vahel. Intensiivkontroll loomapidamisettevõttes toimub järgneva 12 kuu kestel. Kõik intensiivkontrolli perioodil võetud kontrollproovide kogumise ja analüüsimisega seotud kulud katab loomapidaja.
(3) Järelevalveametnik tapamajas peab keelatud ainete olemasolu või nende esinemise kahtluse korral:
1) korraldama loomade tapmise eraldi teistest tapamajja saabuvatest loomadest;
2) tegema ettekirjutuse rümpade ning muude toiduna kasutatavate tapasaaduste edasise käitlemise osalise või täieliku peatamise kohta kuni analüüside tulemuste saabumiseni;
3) saasteainete olemasolu kinnitavate analüüside tulemuste alusel suunama rümbad ning muud toiduna kasutatavad tapasaadused hävitamisele.
(4) Järelevalveametnik tapamajas peab lisa 1 punktides 2 ja 3 nimetatud veterinaarravimite jääkide olemasolu või nende esinemise kahtluse korral:
1) peatama loomade tapmisele saatmise kuni kontrollproovide analüüsimise tulemusena on tõendatud, et veterinaarravimite jääke sisaldub looma organismis koguses, mis ei ületa lubatud piirnorme;
2) suunama looma tapmisele, kui looma tapmist ei ole võimalik edasi lükata, ning peatama rümba ja muude toiduna kasutatavate tapasaaduste käitlemise kuni analüüside tulemuste selgumiseni;
3) veterinaarravimite jääkide lubatust suuremaid koguseid kinnitavate analüüsitulemuste alusel suunama rümbad ning muud toiduna kasutatavad tapasaadused hävitamisele.
(5) Järelevalveametnik tapamajas peab lisa 1 punktis 4 nimetatud saasteainete olemasolu või nende esinemise kahtluse korral:
1) peatama rümpade ning muude toiduna kasutatavate tapasaaduste edasise käitlemise osaliselt või täielikult kuni kontrollproovi analüüsitulemuste saabumiseni;
2) saasteainete lubatust suuremaid koguseid kinnitavate analüüsitulemuste alusel suunama rümbad ning muud toiduna kasutatavad tapasaadused hävitamisele.
(6) Lisa 1 punktide 2, 3 ja 4 nimetatud ainete jääkide piirnormidest kinnipidamise korduval (kaks või enam korda aastas) eiramisel loomade või loomse toidu müümisel teostab Veterinaar- ja Toiduamet vähemalt kuue kuu kestel intensiivkontrolli selles loomapidamisettevõttes, kust pärit loomades või loomses toidus avastati lubatust suuremates kogustes nimetatud ainete jääke. Intensiivkontrolli all olevast loomapidamisettevõttest pärit loomseid saadusi on lubatud kasutada toiduna, kui pärast kontrollproovide analüüsimist on loomne toit tunnistatud nõuetele vastavaks. Kõik intensiivkontrolli perioodil võetud kontrollproovide kogumise ja analüüsimisega seotud kulud katab loomapidaja.
1Arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 96/23/EÜ (EÜT L 125, 23.05.1996) ja Euroopa Ühenduse Komisjoni otsuseid 97/747/EÜ (EÜT L 303, 6.11.1997) ning 98/179/EÜ (EÜT L 065, 5.03.1998)
Jaanus MARRANDI
Minister
Ants NOOT
Kantsler