"Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest" tulenevate eeskirjade kohaldamine

Õigusakt

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

"Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest" tulenevate eeskirjade kohaldamine

Vastu võetud 08.07.1997 nr 138
RT I 1997, 63, 1088
jõustumine 09.09.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Vastuvõtmine	Avaldamine	Jõustumine
29.09.1998	RT I 1998, 89, 1457	20.10.1998
18.05.1999	RT I 1999, 49, 543	06.06.1999

«Mootorsõidukite varustuse ja osade kinnitamise ühtsete nõuete vastuvõtmise ja kinnitamise vastastikuse tunnustamise kokkuleppega» (Kokkuleppe pealkirja muudeti 16.oktoobril 1995. a. Käesolevas määruses on kasutatud kokkuleppe uut, muudetud pealkirja.) ühinemise seaduse (RT II 1995, 2, 3) paragrahvi 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kohaldada Eesti Vabariigis järgmisi «Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest» tulenevaid eeskirju:

1) eeskiri nr. 16 – «Sõidukijuhi ja täiskasvanud sõitja turvavöö ja turvaseadme heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

2) eeskiri nr. 27 – «Ohukolmnurga heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

3) eeskiri nr. 44 – «Sõidukis kasutatava laste turvaseadme heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

4) eeskiri nr. 69 – «Aeglase sõiduki ja selle haagise tagumise tunnusmärgi heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

5) eeskiri nr. 70 – «Suure ja raske sõiduki tagumise tunnusmärgi heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

6) eeskiri nr 13 «M-, N- ja O-kategooria sõidukite pidurdamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

7) eeskiri nr 14 «M- ja N-kategooria sõidukite turvavööde kinnitusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

8) eeskiri nr 17 «Sõiduki istmetele, nende kinnitusele ja peatugedele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

9) eeskiri nr 24 «Ühtsed nõuded, mis puudutavad:

(1) diiselmootorite heitgaasides olevate kübemete (nähtavate saasteainete) koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist;

(2) mootorsõidukitele, millele asetatakse heakskiidetud diiselmootorid, esitatavate nõuete heakskiitmist;

(3) diiselmootoriga mootorsõidukite heitgaasides olevate kübemete koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist;

(4) diiselmootori võimsuse mõõtmisele esitatavate nõuete heakskiitmist» (resümee juurde lisatud);

10) eeskiri nr 29 «Veoauto kabiinis asuvate isikute kaitse kohta esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

11) eeskiri nr 36 «Suure ühissõiduki üldisele konstruktsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

12) eeskiri nr 43 «Ohutule aknaklaasile ja klaasimismaterjalidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

13) eeskiri nr 48 «Mootorsõidukitele paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

14) eeskiri nr 49 «Diiselmootorite ja gaasimootorite, samuti vedelgaasi ottomootorite ja selliste mootoritega mootorsõidukite heitgaasides olevate saasteainete koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

15) eeskiri nr 51 «Vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite müra suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

16) eeskiri nr 52 «Väikese ühissõiduki konstruktsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

17) eeskiri nr 80 «Suurte ühissõidukite istmete tugevusele ja kinnitusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

18) eeskiri nr 83 «Erinevate kütustega töötavate mootorsõidukite heitgaaside suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

19) eeskiri nr 3 «Mootorsõidukite ja nende haagiste helkuritele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

20) eeskiri nr 4 «Mootorsõidukite ja nende haagiste (välja arvatud mootorrattad) numbritulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

21) eeskiri nr 5 «Mootorsõiduki «sealed beam» (SB) tüüpi Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule lamp-laternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

22) eeskiri nr 6 «Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

23) eeskiri nr 7 «Mootorsõidukite (välja arvatud mootorrattad) ja nende haagiste eesmistele, tagumistele ning ülemistele ääretule- ja stopptulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

24) eeskiri nr 10 «Sõiduki elektromagnetilisele sobivusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

25) eeskiri nr 11 «Sõiduki ustele ja lukkudele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

26) eeskiri nr 12 «Juhi kaitseks löögi eest vastu rooliseadet esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

27) eeskiri nr 18 «Omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes sõidukile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

28) eeskiri nr 19 «Mootorsõidukite eesmistele udulaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

29) eeskiri nr 21 «Sõiduki interjöörile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

30) eeskiri nr 22 «Mootorratta- ja mopeedijuhi ning kaassõitja motokiivrile ja selle näokattele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

31) eeskiri nr 23 «Mootorsõidukite ja nende haagiste tagatulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

32) eeskiri nr 25 «Sõiduki istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavatele peatugedele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

33) eeskiri nr 26 «Sõidukist väljaulatuvatele osadele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

34) eeskiri nr 28 «Helisignaalidele ja sõidukite helisignalisatsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

35) eeskiri nr 30 «Mootorsõidukite ja nende haagiste rehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

36) eeskiri nr 31 «Mootorsõiduki «halogen sealed-beam» (HSB) tüüpi asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule lamp-laternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

37) eeskiri nr 34 «Sõiduki tulekindlusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

38) eeskiri nr 37 «Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitatud laternates kasutatavatele hõõglampidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

39) eeskiri nr 38 «Mootorsõidukite tagumistele udutuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

40) eeskiri nr 39 «Sõiduki spidomeetrile ja tema paigaldamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

41) eeskiri nr 45 «Mootorsõidukite laternapuhastitele ja mootorsõidukitele laternapuhastite suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

42) eeskiri nr 46 «Mootorsõiduki tahavaatepeeglile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

43) eeskiri nr 50 «Mootorrataste ja mopeedide ning nendega võrdsustatud sõidukite eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele ning numbritule-, suunatule- ja stopptulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

44) eeskiri nr 54 «Kommertssõidukite ja nende haagiste õhkrehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

45) eeskiri nr 55 «Autorongide haakeseadmetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

46) eeskiri nr 58 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad:

(1) tagumistele allasõidutõketele esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud);

(2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud tagumised allasõidutõkked, esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud);

(3) sõidukitele tagant allasõidu takistamise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist» (resümee juurde lisatud);

47) eeskiri nr 59 «Vahetussummutisüsteemidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

48) eeskiri nr 60 «Mootorrataste ja mopeedide juhtimisseadmetele ning märgulampide, indikaatorite ja juhtimisseadmete märgistamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

49) eeskiri nr 61 «Tarbesõiduki kabiini tagaseinast eespool asuvatele väljaulatuvatele osadele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

50) eeskiri nr 62 «Omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes mootorratta tüüpi rooliseadmega sõidukile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

51) eeskiri nr 64 «Sõidukitele, mis on varustatud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratastega/rehvidega, esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

52) eeskiri nr 66 «Bussi ülaosa konstruktsiooni tugevusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

53) eeskiri nr 73 «Veoautode, nende haagiste ja poolhaagiste külgkaitsele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

54) eeskiri nr 75 «Mootorrataste ja mopeedide rehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

55) eeskiri nr 77 «Mootorsõidukite seisutulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

56) eeskiri nr 78 «L-kategooria sõidukite pidurdamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

57) eeskiri nr 79 «Mootorsõiduki roolile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

58) eeskiri nr 81 «Kaherattalise mootorsõiduki (külghaagisega või ilma) tahavaatepeeglile ja selle juhtrauale kinnitamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

59) eeskiri nr 85 «M- ja N-kategooria sõidukite sisepõlemismootorite kasuliku võimsuse või elektriajami 30-minutilise maksimaalse võimsuse mõõtmise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

60) eeskiri nr 87 «Mootorsõidukite päevatuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta (resümee juurde lisatud);

61) eeskiri nr 89 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad:

(1) sõiduki maksimaalse kiiruse piiramisele esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud);

(2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud kiiruspiirikud, esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud);

(3) kiiruspiirikutele esitatavate nõuete heakskiitmist» (resümee juurde lisatud);

62) eeskiri nr 90 «Mootorsõidukite ja nende haagiste vahetatavatele komplektsetele piduriklotsi katetele ning trummelpiduri piduriklotsi katetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

63) eeskiri nr 91 «Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

64) eeskiri nr 93 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad:

(1) sõiduki eesmistele allasõidutõketele esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud);

(2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud eesmised allasõidutõkked, esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud);

(3) sõidukitele eest allasõidu takistamise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist» (resümee juurde lisatud);

65) eeskiri nr 94 «Juhi ja sõitjate kaitseks eest kokkupõrkel esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

66) eeskiri nr 95 «Juhi ja sõitjate kaitseks külgkokkupõrkel esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

67) eeskiri nr 97 «Sõiduki alarmisüsteemile (VAS) ja mootorsõidukile alarmisüsteemi suhtes (AS) esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

68) eeskiri nr 98 «Mootorsõiduki gaaslahenduslampidega esilaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud);

69) eeskiri nr 99 «Mootorsõiduki tüübikinnitatud laternates kasutatavatele gaaslahenduslampidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud).

[RT I 1999, 49, 543 - jõust. 6. 06. 1999]

2. Välisministeeriumil korraldada asjaomase teate edastamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

3. Teede- ja sideministril tagada käesoleva määruse punktis 1 nimetatud kokkuleppest ja eeskirjadest tulenevate kohustuste täitmine.

Väljavõte Vabariigi Valitsuse 18. 05. 1999 määrusest nr 158 : “Käesoleva määrusega kohaldatavate eeskirjadega on võimalik tutvuda Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, asukoht Mäepealse 19, 12617 Tallinn.

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a. määruse nr. 138 juurde

Eeskirja nr. 16 «Sõidukijuhi ja täiskasvanud sõitja turvavöö ja turvaseadme heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr. 16 algversioon jõustus 1. detsembril 1970. a. ja viimane versioon (R16/4) 22. detsembril 1985. a. ning selle viimane parandus 18. oktoobril 1995. a.

Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri koosneb 13 peatükist ja 14 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb turvavöid ja turvaseadmeid, mis paigaldatakse autodesse ja mis on ette nähtud individuaalseks kasutamiseks autojuhile ja täiskasvanud reisijatele, kes istuvad sõidusuunas paikneval istmel.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: turvavöö (TV), vöörihm (kahepunktirihm), diagonaal-vöörihm(kolmepunktirihm), rakme(te)-tüüpi rihm, hoidik, turvavöö tüüp, lukk, vöö reguleerimisseadis(regulaator), eelpingutusseadis, löögisummuti, avarii korral lukustuv sissetõmbeseadis(STS) – tüüp 4, vöö ülemise kinnituspunkti kõrguse regulaator (KR), vöö kinnituskohad, iste, turvaseade, jäikvara, lindi fiksaator, M-kategooria mootorsõiduk, N-kategooria mootorsõiduk, ametlikult kinnitatud tüüp, vastuvõtukontroll, täiskontroll.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlemiseks nõutavad dokumendid, tingimused ja nõuded: joonised, tooted, nende tehniline kirjeldus, kasutusjuhend, turvavöö ja turvaseadme näidised, katsekoda.

4. Märgistamine

Tunnustatud toote märgistamisele esitatavad nõuded. Tootel peavad olema valmistaja nimi või kaubamärk ja E-märgistus.

5. Tunnustamine

Toote tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatavad nõuded. Turvavöö või turvaseadme tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Igale ametlikult kinnitatud turvavööle (turvaseadmele) antakse tüübikinnituse number, millega on keelatud märgistada teisi turvavöö (turvaseadme) tüüpe. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku turvavöö (turvaseadme) ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega ning toote A4-formaadis joonisega. Turvavöö (turvaseade) peab olema märgistatud käesoleva eeskirja lisa 2 kohaselt E-märgistuse ning tüübikinnituse numbriga ja valmistaja kaubamärgiga.

6. Üldkirjeldus

Turvavöö on seade, mis koosneb hoidikutest, lukust, reguleerimisseadis(t)est ja kinnitusdetailidest, mida saab kinnitada ratassõiduki salongi ja mis on oma ehituselt sellised, et avarii, kokkupõrke või sõiduki järsu pidurdamise korral vähendavad võimalike vigastuste ohtu kasutaja keha edasiliikumise piiramisega. Turvaseade koosneb istmest ja turvavööst, mille üks kinnituskoht on asetatud (paigaldatud) istme raamile. Turvavöö kinnitusdetailid peavad võimaldama vastavat tüüpi turvavööde kinnitamist ratassõidukis selleks ettenähtud kinnituskohtades, mille arv ja asetus salongis on määratud ÜRO EMK eeskirjas nr. 14. Vastavalt konstruktsioonidokumentatsioonile võivad turvavöö komplekti kuuluda järgmised osad: hoidik(ud), lukk, regulaator või sissetõmbeseadis, kinnitusdetailid, eelpingutusseadis, löögisummuti, ülemise kinnituspunkti kõrguse regulaator ja lindi fiksaator.

7. Katsetamine

Turvavöö peab läbima käesolevas eeskirjas nimetatud katsetused, kus määratakse luku funktsioneerimine, luku avamisjõud, luku kulumiskindlus, lindi libisemine regulaatoris, regulaatori löögikaitse, sissetõmbeseadise sissetõmbejõud ja tundlikkus, sissetõmbeseadise ja luku kulumiskindlus, turvavöö elementide tõmbetugevus, komplekti korrosioonikindlus, sissetõmbeseadise tolmukindlus, komplekti dünaamika.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama kinnitatud toote tüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kasutusaja vältel oma omadusi kaotada.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral võib tüübikinnitusest keelduda või selle lõpetada. Tüübikinnituse lõpetanud ametiasutus peab sellest teatama ka teiste lepinguosaliste pädevatele ametiasutustele.

10. Turvavööde ja turvaseadmete tüübimuudatus

Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama toote tüübi kinnitanud ametiasutusele, kes pärast esitatud uue tüübi kontrollimist laiendab tüübikinnitust või keeldub sellest.

11. Tootmise lõpetamine

Juhul kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab ametiasutus teatama sellest ka teiste lepinguosaliste pädevate asutuste ametnikele.

12. Kasutusjuhend

Igale ametlikult kinnitatud tootele peab olema lisatud kasutusjuhend.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekoja (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid

Lepinguosalised teatavad ÜRO peasekretärile pädevate ametiasutuste ja katsekoja nimed ning aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta.

Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuse korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta

Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3. Sissetõmbemehhanismi katsestendi põhimõtteskeem

Lisa 4. Avarii korral lukustuva sissetõmbeseadise rakendamise kontrollseadme põhimõtteline skeem

Lisa 5. Sissetõmbeseadise tolmukatse põhimõtteline skeem

Lisa 6. Vankri, istme, turvavöö mittelahtivõetavate osade ja pidurdusseadme kirjeldused. Turvavöö löögikatse läbiviimise dünaamilisele katsestendile esitatavad nõuded

Lisa 7. Mannekeeni kirjeldus. Mannekeenile dünaamilisel katsel esitatavad nõuded

Lisa 8. Vankri aeglustamisele dünaamilisel katsel esitatavad nõuded. Vankri aeglustamise koordinaatide sõltuvus ajast, diagramm

Lisa 9. Kasutusjuhendid. Märgistatud turvavöö kasutusjuhendile esitatavad nõuded

Lisa 10. Kahe turvavöö ühise luku katsetamine. Kahe turvavöö ühise luku põhimõtteline katseskeem

Lisa 11. Turvavöö lindi kulumis- ja libisemiskatsed. Turvavöö lindi kulumis- ja libisemiskatsetele esitatavad nõuded ja nende skeemid

Lisa 12. Turvavöö korrosioonikatse. Turvavöö korrosioonikatsele esitatavad nõuded

Lisa 13. Turvavöö katsete läbiviimise kord

Lisa 14. Märgistatud turvavöö toodangu järelevalve (sisaldab ettenähtud katsetuste loetelu ja tulemustele esitatavad nõuded).

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a. määruse nr. 138 juurde

Eeskirja nr. 27 «Ohukolmnurga heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr. 27 algversioon jõustus 15. septembril 1973. a. ja viimane (0)3 versioon (R27/03) 3. märtsil 1985. a. ning selle viimane parandus 11. septembril 1992. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri koosneb 12 peatükist ja 6 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb signaalseadet (ohukolmnurka), mis peab olema sõiduki varustuses. Signaalseadet kasutatakse päeval ja öösel sõiduteel seisva sõiduki asukoha märgistamiseks.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: ohukolmnurk ja selle tüübid, valgustpeegeldav seade, ohukolmnurga esikülg, ohukolmnurga telg, fluorestseeruv materjal, heledustegur, valgustugevuse tegur.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlemiseks nõutavad dokumendid, tingimused ja nõuded: joonised, toote ja selle koostude tehniline kirjeldus, kasutusjuhend, ohukolmnurgad ja nende ümbriste näidised, valgustpeegeldavate seadmete ja fluorestseeruvate materjalide näidised.

4. Märgistamine

Tunnustatud toote märgistamisele esitatavad nõuded. Tootel peavad olema valmistaja nimetus või kaubamärk ja E-märgistus.

5. Tunnustamine

Toote tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatavad nõuded. Ohukolmnurga tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Igale ametlikult kinnitatud ohukolmnurgale antakse tüübikinnituse number, millega on keelatud märgistada teisi ohukolmnurkade tüüpe. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku ohukolmnurga tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega ning toote A4-formaadis joonistega. Ohukolmnurk ja selle ümbris peavad olema märgistatud käesoleva eeskirja lisa 2 kohaselt E-märgistuse ning tüübikinnituse numbriga ja valmistaja kaubamärgiga.

6. Üldkirjeldus

Ohukolmnurk on seest tühi kolmnurk, mille välisserv on valgustpeegeldavast ja siseserv fluorestseeruvast materjalist. Ohukolmnurk peab asuma käesoleva eeskirjaga ettenähtud kõrgusel teepinnast. Ohukolmnurk peab sõidukis oleku ajal säilitama oma signaliseerimisvõime. Ohukolmnurga osandamine peab olema raskendatud. Ohukolmnurgal peab olema ümbris, kuhu see paigutatakse pärast kasutamist. Ümbrisesse asetamiseks peab ohukolmnurk olema selliselt kokkupandav, et ei oleks vaja eraldada kolmnurka alusest või muudest selle osadest. Ohukolmnurgal ei tohi olla teravaid servi ega nurki ning see peab olema kergelt puhastatav. Igal ohukolmnurgal peab olema kaasas kasutusjuhend.

7. Erikirjeldus

Ohukolmnurga mõõtmetele (vastavalt käesoleva eeskirja lisale 3), materjalile, selle kolorimeetrilistele (CIE koordinaatide süsteemis), valgustpeegeldavatele omadustele esitatavad täpsustatud nõuded.

8. Kontroll ja katsetamine

Ohukolmnurk ja selle ümbris peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused, kus määratakse valgustpeegeldavad ja fotomeetrilised peegeldamise omadused, mehaaniline tugevus, temperatuuri-, vee- ja bensiinikindlus, tuulepüsivus ja peegeldavate elementide püsivus.

9. Ohukolmnurga tüübimuudatus

Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama ohukolmnurga tüübi kinnitanud ametiasutusele, kes pärast esitatud uue tüübi kontrollimist laiendab tüübikinnitust või keeldub sellest.

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama kinnitatud toote tüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kasutusaja vältel omadusi kaotada.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral võib ametiasutus tüübikinnitusest keelduda või selle lõpetada. Tüübikinnituse lõpetanud ametiasutus peab sellest teatama ka teiste lepinguosaliste pädevatele ametiasutustele.

12. Pädeva ametiasutuse ja katsekoja (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid

Lepinguosalised teatavad ÜRO peasekretärile katsekodade ja pädevate ametiasutuste nimed ning aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse teated ja tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta.

Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta

Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3. Ohukolmnurga ja selle aluse kuju ning mõõtmed

Lisa 4. Teekonaruste määramine

Katseliselt määratakse teekatte geomeetriline konarus. Selleks tasandatakse teekatte liiv ringikujulisel alal ja määratakse sellel alal liiva keskmine sügavus mm-tes.

Lisa 5. Teekatte hõõrdeteguri määramine

Hõõrdetegur määratakse Road Research Laboratory's (Crowthorne, Berkshire, Grande-Bretagne) konstrueeritud ja seal tehtud jooniste järgi valmistatud seadmetega.

Lisa 6. Kontrollimine ja katsetamine

Sisaldab katse- ja üldkontrolli tingimusi, valgustugevuse koefitsiendi mõõtmise, kolorimeetriliste väärtuste määramise, mehaanilise tugevuse, temperatuurikindluse, vee- ja bensiinikindluse, tuulepüsivuse, valgustpeegeldavate ja fluorestseeruvate osade püsivuse katsetamist.

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a. määruse nr. 138 juurde

Eeskirja nr. 44 «Sõidukis kasutatava laste turvaseadme heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr. 44 algversioon jõustus 1. veebruaril 1981. a. ja viimane versioon (R44/02) 4. aprillil 1986. a. ning selle viimane parandus 10. märtsil 1995. a.

Eeskirjaga on ühinenud 18 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

Eeskiri koosneb 15 peatükist ja 13 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb laste turvaseadet (LTS) sõidukis ning transpordivahenditele ja nende istmetele, kuhu laste turvaseade paigutatakse, esitatavaid nõudeid.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted. Laste turvaseadmed jagunevad nelja gruppi vastavalt laste kaalule: 0 grupp – 10 kg; I grupp – 9–18 kg; II grupp – 15–25 kg; III grupp – 22–36 kg. Laste turvaseadmed jagunevad kolme kategooriasse: universaalsed, pooluniversaalsed ja spetsiaalsed. Laste turvaseadmed võivad olla kahte tüüpi konstruktsiooniga – tervikkonstruktsiooniga ja osandatava konstruktsiooniga.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlemiseks nõutavad dokumendid ja nõuded: joonised, toote ja selle koostude tehniline kirjeldus, kasutusjuhend, laste turvaseadmete näidised, katsekoja nimi ja aadress.

4. Märgistamine

Tunnustatud toote märgistamisele esitatavad nõuded. Tootel peavad olema valmistaja nimi või kaubamärk ja E-märgistus.

5. Tunnustamine

Toote tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatavad nõuded. Laste turvaseadme näidis loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Igale ametlikult kinnitatud laste turvaseadmele antakse tüübikinnituse number, millega on keelatud märgistada teisi laste turvaseadmete tüüpe. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laste turvaseadmete tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega ning A4-formaadis joonisega. Laste turvaseade ja selle tüüp peab olema märgistatud käesoleva eeskirja lisa 2 kohaselt E-märgistuse ning tüübikinnituse numbriga ja valmistaja kaubamärgiga.

6. Üldkirjeldus

Laste turvaseadmed peavad olema kinnitatud sõiduki kere või istme karkassi külge. Juhul kui laste turvaseadmed kinnitatakse täiskasvanute turvavööga, peab viimane vastama eeskirja nr. 16 nõuetele. Ohutus peab olema tagatud istme igasuguse lubatud asendi puhul. Last peab olema võimalik kiirelt ja lihtsalt istmele asetada ja sealt ära võtta. Avarii hetkel peab laste turvaseadme konstruktsioon hoidma lapse puusad paigal. Komplekt ei tohi avaldada ülemäärast jõudu lapse kergelt vigastatavatele kehaosadele. Avarii korral ei tohi survejõud mõjuda lapse pea ülaosale. Laste turvaseade peab olema konstrueeritud nii, et seda oleks võimalik kasutada laste mitme kaalugrupi jaoks tingimusel, et see vastab igale kaalugrupile kehtivatele nõuetele.

7. Erikirjeldus

Täpsustab nõuded järgmiste erikatsetuste läbiviimiseks: korrosioonikatsed, energia neelduvuskatsed, ümberkeeramiskatsed, dünaamikakatsed. Katsete käigus ei tohi mannekeen seadisest välja kukkuda, ei tohi puruneda laste turvaseadme ükski element, mis peab tagama efektiivse kinnihoidmise, ei ole lubatud ka lukkude avanemine ega libisemine blokeerimise või ümberpaigutuse süsteemis.

8. Katsetuste kirjeldus

Laste turvaseade peab läbima käesoleva eeskirja kohaselt järgmised katsetused (vastavalt eeskirja peatükkides 6 ja 7 esitatud nõuetele): korrosioonikatsed, energia neelduvuskatsed, ümberkeeramiskatsed, dünaamilised katsed, staatilised katsed, värvikindluskatsed.

9. Katseprotokoll

Katseprotokollis peavad olema märgitud kõikide katsetuste ja mõõtmiste tulemused, samuti vankri liikumise kiirus ja rakmerihmade asend katsel.

10. Laste turvaseadme tüübimuudatus

Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama laste turvaseadme tüübi kinnitanud ametiasutusele, kes pärast esitatud tüübi kontrollimist laiendab tüübikinnitust või keeldub sellest.

11. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama kinnitatud toote tüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kasutusaja vältel omadusi kaotada.

12. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral võib ametiasutus tüübikinnitusest keelduda või selle lõpetada.

13. Tootmise lõpetamine

Juhul kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab ametiasutus sellest teatama ka teiste lepinguosaliste ametiasutustele.

14. Juhendid

Igal ametlikult kinnitatud tootel peab olema kasutusjuhend.

15. Ametiasutuste ja katsekoja (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid

Lepinguosalised teatavad ÜRO peasekretärile katsekodade ja ametiasutuste nimed ning aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse teated ja tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta.

Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta

Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3. Sissetõmbeseadise tolmukatsete skeem

Lisa 4. Korrosioonikatsed. Laste turvaseadme korrosioonikatsele esitatavad nõuded

Lisa 5. Lindi kulumis- ja libisemiskatsed. Turvaseadme lindi kulumis- ja libisemiskatsetele esitatavad nõuded ja skeem

Lisa 6. Dünaamikavanker. Dünaamikavankri kirjeldus ja joonised

Lisa 7. Dünaamikavankri aeglustamise diagrammid

Lisa 8. Mannekeeni kirjeldus. Mannekeenile esitatavad nõuded

Lisa 9. Lauplöögikatse metoodika. Vastavate seadmete, katsemetoodika ja mõõteriistade kirjeldused

Lisa 10. Tagantlöögikatse metoodika. Vastavate seadmete, katsemetoodika ja mõõteseadmete kirjeldused

Lisa 11. Laste pooluniversaalset tüüpi turvaseadme sõidukisse paigaldamiseks vajalikud lisakinnituspunktid

Lisa 12. Iste. Istme skeem

Lisa 13. Täiskasvanute standardturvavöö kirjeldus. Vastava laste turvaseadme sõidukisse kinnitamiseks kasutatava täiskasvanute standardturvavöö kirjeldus ja joonised

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a. määruse nr. 138 juurde

Eeskirja nr. 69 «Aeglase sõiduki ja selle haagise tagumise tunnusmärgi heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr. 69 algversioon jõustus 15. mail 1987. a.

Eeskirjaga on ühinenud 13 riiki: Belgia, Holland, Horvaatia, Jugoslaavia, Norra, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri koosneb 12 peatükist ja 12 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb tunnusmärki, mis peab olema paigaldatud aeglasele sõidukile ja selle haagisele, mille kiirus ei ületa 30 km/h.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tunnusmärk ja selle tüübid, valgustpeegeldav seade ja materjal, valgustustegur, fluorestseeruv materjal, näidis, geomeetrilised määratlused, goniomeeter.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlemiseks nõutavad dokumendid, tingimused ja nõuded: joonised, toote ja selle koostude tehniline kirjeldus, kasutusjuhend, tunnusmärgid ja nende ümbriste näidised, valgustpeegeldavate seadmete ja fluorestseeruvate materjalide näidised.

4. Märgistamine

Tunnustatud toote märgistamisele esitatavad nõuded. Tunnusmärgil ja selle ümbrisel peavad olema valmistaja nimi või kaubamärk ja E-märgistus.

5. Tunnustamine

Toote tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatavad nõuded. Tunnusmärgi tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Igale ametlikult kinnitatud märgile antakse tüübikinnituse number, millega on keelatud märgistada teisi tunnusmärgi tüüpe. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tunnusmärgi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest käesoleva eeskirja lisas 2 esitatud vormi kohase teatega ning toote A4-formaadis joonistega. Tunnusmärk ja selle ümbris peavad olema märgistatud käesoleva eeskirja lisa 3 kohaselt E-märgistuse ning tüübikinnituse numbriga ja valmistaja kaubamärgiga.

6. Üldkirjeldus

Tunnusmärk peab kasutamise normaaltingimustes täitma oma funktsioone ja säilitama omadused. Tunnusmärk ei tohi olla kergelt osandatav, selle välispind peab olema kergelt puhastatav ning ilma konaruste ja kumerusteta. Tunnusmärk peab olema kindlalt kinnitatud sõiduki tagaküljele.

7. Erikirjeldus

Tunnusmärgi mõõtmetele (lisad 5–12), kujule, struktuurile ja kolorimeetrilistele, fotomeetrilistele, füüsikalistele ja mehaanilistele omadustele esitatavad täpsustatud nõuded.

8. Tunnusmärgi tüübimuudatus

Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama toote tüübi kinnitanud ametiasutusele, kes pärast uue tüübi kontrollimist laiendab tüübikinnitust või keeldub sellest.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama kinnitatud tüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kasutusaja vältel omadusi kaotada.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral võib ametiasutus tüübikinnitusest keelduda või selle lõpetada.

11. Tootmise lõpetamine

Juhul kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab ametiasutus teatama sellest ka teiste lepinguosaliste ametiasutustele.

12. Ametiasutuse ja katsekoja (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid

Lepinguosalised teatavad ÜRO peasekretärile katsekodade ja ametiasutuste nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse ja tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta.

Lisa 1. Värvuste CIE koordinaatide süsteem

Lisa 2. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuse korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta.

Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4. Katsetuste kord. Sisaldab katse- ja üldkontrolli tingimusi, soojakindluse, fotomeetrilise ja kolorimeetrilise mõõtmise korra kirjeldust

Lisa 5. Kuju ja mõõtmete kirjeldused. Tunnusmärgi kuju ja mõõtmed

Lisa 6. Kolorimeetrilised kirjeldused. Sisaldab katsetingimusi, katseseadme kirjeldust ja normatiive

Lisa 7. Fotomeetrilised kirjeldused

Lisa 8. Välistegurite mõju, materjali atmosfääri-, korrosiooni- ja niiskuskindlusele, kleepuvusele, tugevusele, löögisitkusele ning puhastatavusele esitatavad nõuded.

Lisa 9. Soojakindluse normatiivid

Lisa 10. Tunnusmärgi jäikuse normatiivid

Lisa 11. Tunnusmärgi optiliste omaduste säilivuse kontrolli kord

Lisa 12. Aeglase sõiduki ja selle haagise tagumise tunnusmärgi skeem ja mõõtmed

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a. määruse nr. 138 juurde

Eeskirja nr. 70 «Suure ja raske sõiduki tagumise tunnusmärgi heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr. 70 algversioon jõustus 15. mail 1987. a.

Eeskirjaga on ühinenud 14 riiki: Belgia, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri koosneb 13 peatükist ja 12 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb tunnusmärki, mis peab olema paigaldatud suure ja raske sõiduki tagaküljele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tunnusmärk ja selle tüübid, valgustpeegeldav seade ja materjal, geomeetrilised määratlused, valgustustegur, fluorestseeruv materjal, näidis, goniomeeter.

3. Tunnustuse taotlemine

4. Märgistamine

Tunnustatud toote märgistamisele esitatavad nõuded. Tunnusmärgil ja selle ümbrisel peavad olema valmistaja nimi või kaubamärk ja E-märgistus.

5. Tunnustamine

Toote tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatavad nõuded. Tunnusmärgi tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Igale ametlikult kinnitatud märgile antakse tüübikinnituse number, millega on keelatud märgistada teisi tunnusmärgi tüüpe. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tunnusmärgi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest käesoleva eeskirja lisas 2 esitatud vormikohase teatega ning toote A4-formaadis joonistega. Tunnusmärk ja selle ümbris peavad olema märgistatud käesoleva eeskirja lisa 3 kohaselt E-märgistuse ning tüübikinnituse numbri ja valmistaja kaubamärgiga.

6. Üldkirjeldus

7. Erikirjeldus

Tunnusmärgi mõõtmetele (lisad 5–12) ja sellele kantud kaldvöötidele, materjalile ning kolorimeetrilistele, füüsikalistele ja mehaanilistele omadustele esitatavad täpsustatud nõuded.

8. Tunnusmärgi tüübimuudatus

Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama toote tüübi kinnitanud ametiasutusele, kes pärast uue tüübi kontrollimist laiendab tüübikinnitust või keeldub sellest.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama kinnitatud tüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kasutusaja vältel omadusi kaotada.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral võib ametiasutus tüübikinnitusest keelduda või selle lõpetada.

11. Tootmise lõpetamine

Juhul kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab ametiasutus teatama sellest ka teiste lepinguosaliste ametiasutustele.

12. Märkused mõõtmete kohta

Suure ja raske sõiduki tunnusmärgi üldise kogupikkuse vähima näitaja hälve võib olla ± 5% lisades 5 ja 12 esitatutest.

13. Ametiasutuste ja katsekoja (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid

Lepinguosalised teatavad ÜRO peasekretärile katsekodade ja ametiasutuste nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnitused, tüübikinnitusest keeldumise teate või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta.

Lisa 1. Värvuste CIE koordinaatide süsteem

Lisa 2. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta.

Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4. Katsetuste kord. Sisaldab katse- ja üldkontrolli tingimusi, soojakindluse, fotomeetrilise ja kolorimeetrilise mõõtmise korra kirjeldust.

Lisa 5. Kuju ja mõõtmete kirjeldused

Lisa 6. Kolorimeetrilised kirjeldused, katsetingimused, katseseadmed ja normatiivid

Lisa 7. Fotomeetrilised kirjeldused

Lisa 8. Välistegurite mõju, materjali atmosfääri- ja niiskuskindlusele, kleepuvusele, tugevusele, löögisitkusele ning puhastatavusele esitatavad nõuded

Lisa 9. Soojakindluse normatiivid

Lisa 10. Tunnusmärgi jäikuse normatiivid

Lisa 11. Tunnusmärgi optiliste omaduste säilivuse kontrolli kord

Lisa 12. Veoautode ja nende vedukite tunnusmärgi joonised ja mõõtmed.

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 13 «M-, N- ja O-kategooria sõidukite pidurdamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 13 algversioon jõustus 1. juunil 1970. a. Viimane, 09 paranduste seeria (R13/09) ja selle parandus 2 jõustusid 9. juulil 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 24 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 13 koosneb 12 peatükist ja 15 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning eraldi M-, N- ja O-kategooria* sõidukite pidurdamist.

See eeskiri ei kehti:

1) sõidukile, mille ehituslik kiirus ei ületa 25 km/h;

2) haagisele, mida ei ole võimalik haakida mootorsõidukiga, mille kiirus on suurem kui 25 km/h;

3) sõidukile, mis on sisustatud puuetega juhile.

Märkus. * Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3))

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitamine, sõiduki tüüp, pidurisüsteem, piduri juhtimisseadmed, juhtimisjõudude ülekandeseadmed, pidur, erinevad pidurisüsteemid, pidurisüsteemi koostud, pidev pidurdamine, osapidurdamine, automaatpidurdamine, inertspidurid (pealejooksupidurid), progresseeruv/reguleeritav pidurdamine, aeglusti, sõltumatu aeglusti, ühitatud aeglusti, koormatud sõiduk, suurim mass, telgedevaheline massijaotus, ratta/teljekoormus, suurim ratta/telje seisukoormus, salvestatud energiaga vedelikpidurisüsteem, aktualiseerimine (rakendamine).

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlus peab olema esitatud 3 eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõidukile ja pidurisüsteemile esitatavad tingimused, nõuded, katsetuste protokollid, joonised, komplekteeritavad tooted, koostud ja nende tehniline kirjeldus, kasutusjuhend, sõiduki prototüüp, millel on kasutatud tüübikinnitust omavat pidurisüsteemi, koostude ning toodete markeeringud, andmed tunnustamiseks vajalikke katseid sooritanud tehnilise teenistuse kohta ja tema poolt tehtud katse protokoll.

4. Tunnustamine

Sõiduki tüübi ja selle pidurisüsteemi tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatavad nõuded.

5. Üldkirjeldus

Pidurisüsteem peab olema konstrueeritud ja ehitatud nii, et vaatamata sellele mõjuvale vibratsioonile oleks täidetud käesoleva eeskirja nõuded, et ta oleks korrosioonikindel. Piduriklotsi katted ei tohi sisaldada asbesti.

6. Katsetamine

Sõiduk peab läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused, nagu see on toodud käesoleva eeskirja lisas 4.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides tööstusliku tootmise tingimustes; nõuetele mittevastavuse korral katse tulemustes tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 5 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 2 toodud vormi kohaselt.

9. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta.

Lisa 1 . Süsteemid, pidurdamise meetodid ja tingimused, mille kohta käesolev eeskiri ei kehti

Lisa 2 . Vormikohane teade tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Pidurisüsteemide iseloomustus ja katsetamine

Pidurdustõhususe määramine peab põhinema pidurdusteekonna pikkuse ja/või sõiduki aeglustuse mõõtmisel.

0 tüüpi katse (pidurdustõhususe harilik katse külma piduriga). Sellel katsel peavad rattapiduri trumli või ketta temperatuurid olema madalamad kui 100 ^oC. Katsetamisel on sõiduk täismassiga ja koormuse jaotus telgedele peab olema vastavuses valmistaja ettekirjutusele. 0 tüüpi katsed peavad toimuma rõhtsal teelõigul. Järgneb katsetingimuste kirjeldus.

I tüüpi katse (pidurdustõhususe languse katse). Kõigi sõidukite pidurdustõhusus määratakse korduvatel üksteisele järgnevatel pidurdamistel käesolevas lisas esitatud tingimustel.

II tüüpi katse (sõiduki käitumine järskudel langudel). Katsesõidu kiirus peab olema 30 km/h ja toimuma 6 km pikkusel teelõigul teekaldega 6%. Järgneb katsetingimuste kirjeldus.

M3-kategooria kaug- ja reisibusside IIa tüüpi piduri katse. Katsesõidu kiirus peab olema 30 km/h ja toimuma 6 km pikkusel teelõigul teekaldega 7%. Katse kirjeldus on toodud käesoleva eeskirja lisas 5.

Lisa 5 . Mõnede M3-kategooria sõidukite pidurite IIa tüüpi katsetamine, mida tehakse II tüüpi katsetuste asemel

Lisa 6 . Õhkpiduritega sõidukite pidurite rakendusaja mõõtmine

Lisa 6 lisanduse täiendus (vt punkti 3 lisa 6). Imitaatori skeem

Lisa 7 . Nõuded energiaallikatele ja reservuaaridele (energiaakud)

Lisa 8 . Vedrupidurite eritingimustele kehtivad nõuded

Lisa 9 . Mehaaniliselt blokeeritavate pidurisilindritega seisupidurisüsteemile esitatavad nõuded

Lisa 10 . Pidurdusjõudude jagunemine sõiduki telgede vahel. Veduksõiduki ning haagise vahetatavus

Lisa 11 . Juhtumid, millal ei ole vajalik teha I ja/või II (või IIa) tüüpi katseid

Lisandus 1. Sõiduk, selle rehvid, pidurdustõhusus telje kohta ja pidurisüsteem on identsed I ja/või II (või IIa) tüüpi katsed sooritanud sõiduki vastavate andmetega.

Tüübikinnitamisel esitatav lisateave (tabelid I, II ja III).

Lisandus 2. Haagistele paigaldatavate pidurite I ja II tüüpi katsetamisel teostatavad alternatiivsed protseduurid

Katsemeetodid. Katsetamine peab toimuma: katserajal(trekil), dünamomeetrilisel inertsstendil ja dünamomeetrilisel trummelstendil. Selles osas on toodud kontrollitavate parameetrite loetelu nõuded, millele need peavad vastama. Järgnevad parameetrite arvutamise eeskirjad ja normatiivid.

Lisandus 3. Käesoleva eeskirja lisa 2 punktis 3.6 toodud ettekirjutuse täitmiseks nõutava katseprotokolli blanketi näidis

Lisa 12 . Inertspiduritega sõiduki kontrollimise tingimused

Lisandus 1. Joonised jõudude rakendumis- ja piduriseadme skeemidega

Lisandus 2. Inertspidurisüsteemi katseprotokoll

Lisandus 3. Pidurite katseprotokoll

Lisandus 4. Haagise pidurite ülekandeseadme ja juhtimisseadme sobivuse katseprotokoll

Lisa 13 . Blokeerumatu pidurisüsteemi katsetamise nõuded

Käesolev lisa sisaldab blokeerumatutelt pidurisüsteemidelt nõutavate karakteristikute määratlusi. Blokeerumatute piduriseadmete tüübid.

Lisandus 1. Tähistused ja mõisted

Lisandus 2. Haardejõu kasutamine

Lisandus 3. Mitmesuguste haardeteguritega teekatted

Lisandus 4. Väikese haardeteguriga teekatte valiku meetod

Lisa 14 . Elektripidurisüsteemiga haagise katsetamise tingimused

Lisandus. Vedukist ja haagisest koosneva koosseisu keskmise aeglustuse sõltuvus haagise pidurdustegurist

Lisa 15 . Pidurikatete inertsstendil katsetamise meetodid

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 14 «M- ja N-kategooria sõidukite turvavööde kinnitusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 14 algversioon jõustus 1. aprillil 1970. a. Viimane, 03 paranduste seeria (R14/03) jõustus 29. jaanuaril 1992. a.

Eeskiri nr 14 koosneb 14 peatükist ja 6 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb M- ja N-kategooria* sõidukite sõidusuunas näoga istuvate täiskasvanud sõitjate istmetel kasutatavate turvavööde kinnitust.

Märkus. * Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3))

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, turvavöö kinnituskoht, turvavöö tegelik kinnituskoht, põrand, iste, esimene sõitjaiste, grupiiste, pinkiste, klappiste, istmetüüp, istmekinnitus, reguleerimissüsteem, ümberpaigutussüsteem ja lukustussüsteem.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on:

– sõiduki kere sobivas mõõtkavas joonis, millel on näidatud turvavöö kinnituskohad ja kinnitusvahendid;

– andmed materjali kohta, millest sõltub kinnitusvahendi tugevus;

– turvavöö kinnitusvahendi tehniline kirjeldus;

– istme külge kinnitatud turvavööde kinnitusvahendite korral:

üksikasjalik istme ehituse ja selle sõidukisse kinnitus-, reguleerimis- ja fikseerimisvahendite kirjeldus; piisava täpsusega ja sobivas mõõtkavas istme ja selle sõidukisse kinnituse ning selle reguleerimis- ja fikseerimisvahendi joonised.

Tüübikinnitust teostavale tehnilisele teenistusele peab valmistaja esitama oma äranägemise järgi kas tüübikinnitust taotleva sõiduki tüübi või selle sõiduki sellise osa, mida tehniline teenistus peab turvavöö kinnituste katsetamisel tähtsaks.

4. Tunnustamine

Ametlikult kinnitatud sõidukile antakse tüübikinnituse number, mida ükski sama lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Tüübikinnituse saanud sõidukile peab olema nähtavasse kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga.

5. Üldkirjeldus

Selles punktis kirjeldatakse ja defineeritakse mannekeeni («3-D H masina») puusaliigendi H ja sõitja puusaliigendi R tegelikku asukohta istmel (teoreetiliselt võivad need punktid kokku langeda). Turvavöö alumiste kinnituspunktide L₁ ja L₂ geomeetrilised asukohad sõiduki keres ja ülemise kinnituspunkti tasandi P vähim kaugus istmetelge läbivast püsttasandist S>=140 mm. Turvavöö kinnitus peab olema konstrueeritud ja paigutatud nii, et:

– sõidukis on võimalik kasutada ainult nõuetele vastavaid turvavöösid;

– esiistme äärmisel istmel peab olema võimalus kasutada piisava tugevusega, pingutaja ja suunajaga turvavöösid;

– oleks viidud miinimumini turvavöö väljalibisemine pingutusseadmest selle õigel kasutamisel;

– oleks välditud ja viidud miinimumini turvavöö vigastamise võimalus istme või sõiduki kere servade vastu;

– oleks täidetud normaalsete kasutustingimuste korral käesoleva eeskirja nõuded;

– oleks täidetud käesoleva eeskirja nõuded turvavööde kinnititele, millel on sõidukisse sisenemist hõlbustavad asendid.

Järgnevad tingimused, mis määravad vähima turvavöö kinnituspunktide arvu. Kinnituspunktide vähim arv on toodud käesoleva eeskirja lisas 6 ja alumiste rihmaharude paiknemisnurgad selle lisa lisanduses 1.

Turvavööde kinnituskohad on toodud käesoleva eeskirja lisa 3 joonisel 1. Turvavööd peavad olema kinnitatud täielikult kas sõiduki kere, istme või mõne kereosa külge. Kinnituskohad võivad olla ka eelloetletud kohtade vahel jaotatud. Kõrvutiasetsevatel turvavöödel on lubatud kasutada ühiseid kinnituspunkte, kui täidetakse käesoleva eeskirja nõudeid. Turvavöö kinnituseks kasutatavate poltliidete keere peab olema 7/16» (20/UNF 2B).

6. Katsetamine

Katsetada võib komplektset sõidukit või selle keret (ka mittekomplektset). Järgnevalt esitatakse katsetusnõuded sõidukis erinevalt paiknevatele istmetele.

Katsetamise erinõuded. Katsetamiseks vajalikud rakiste joonised on toodud käesoleva eeskirja lisas 5. Kolmepunktiturvavöö ülemisele harule rakendatakse 1350±20 daN suurune jõud, mis mõjub turvavöö kinnituspunktidele ja selle pingutusseadmele. Pingutusseadme olemasolu ei ole obligaatne. Kahepunktiturvavöö (niudevöö) katsetamiseks rakendatakse jõudu 2225±20 daN. Peale eeltoodud jõududega katsetamist rakendatakse istme/istmetegrupi raskuskeskmesse horisontaalne 20-kordse istme/istmetegrupi massiga võrdne jõud.

7. Sõiduki tüübimuudatus

Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama toote tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes, kontrollinud uut esitatud tüüpi, laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest. Administratiivorgan võib nõuda uusi katsetusi ja selle alusel koostatud katseprotokolli. Sõiduki turvavööde kinnituste käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb läbi viia piisav arv sõidukite katsetusi ja sellest teavitada administratiivorganit.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Sõiduk, millel on käesoleva eeskirja kohane tüübikinnituse sertifikaat, peab vastama kinnitatud sõidukitüübi käesoleva eeskirja seisukohalt olulistele detailidele esitatavatele nõuetele.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Sõiduki mittevastavuse korral võib tüübikinnitusest keelduda või selle tühistada. Tüübikinnituse lõpetanud administratiivorgan peab sellest teatama ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele.

10. Kasutusjuhend

Riigi administratiivorgan võib nõuda valmistajatehaselt, et see märgiks kasutusjuhendisse turvavööde kinnituspunktide asukohad ja sellel sõidukil kasutamiseks ettenähtud turvavöö tüübid.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Kinnituskohtade paiknemine

Lisa 4 . H-punkti asukoha määramise protseduur ja H-punkti asukoht R-punkti suhtes

Lisa 5 . Pingutusseade

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 17 «Sõiduki istmetele, nende kinnitusele ja peatugedele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 17 algversioon jõustus 1. detsembril 1970. a. Viimane, 07 paranduste seeria (R17/07) jõustus 6. augustil 1998. a.

Eeskiri nr 17 koosneb 13 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb M-kategooria sõidukite istmete ja nende kinnituste vastupidavust ning istmetele paigaldatavate peatugede karakteristikuid.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitamine, sõiduki tüüp, istme kinnitus, reguleerimisseade, blokeerimisseade, kokkupandav iste, põikpind, pikipind, peatugi, punkt R, lähtejoon.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema poolt volitatud esindaja.

Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja peab sisaldama:

– üksikasjalikku istme ehituse, selle sõidukisse kinnituse ning reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahendite kirjeldust;

– juhul kui iste on varustatud peatoega, peab olema lisatud selle üksikasjalik kirjeldus;

– piisava täpsusega ja sobivas mõõtkavas istme (peatugede, kui need on olemas), selle sõidukisse kinnituse ning reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahendi jooniseid.

Tüübikinnitust teostavale tehnilisele teenistusele peab valmistaja esitama:

– oma äranägemise järgi kas tüübikinnitust taotleva sõiduki tüübi või selle sõiduki osa, mida tehniline teenistus peab istme katsetamisel tähtsaks;

– täiendava istme komplekti ja selle kinnitusseadme, millega varustatakse sõiduk;

– peatugede komplekti (kui need on olemas).

4. Tunnustamine

Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktide 5.2, 6.1, 6.3 (istmed peatugedeta) ja punktide 5.3, 6.2, 6.3 ja 7 (istmed peatugedega) nõuetele.

Ametlikult kinnitatud sõidukile antakse tüübikinnituse number, mida ükski sama lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega ning sobivas mõõtkavas A4-formaadis või sellesse formaati kokkumurtud joonisega.

Tüübikinnituse saanud sõidukile peab olema nähtavasse kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht, R-täht käesoleva eeskirja numbriga ja A-täht juhul, kui sõidukis on peatugedega istmed. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 2 toodud näidisele.

5. Üldkirjeldus

Loetakse, et istmed on varustatud või võivad olla varustatud peatugedega, kui on kinni peetud ühest järgmistest tingimustest:

– peatugi on istme seljatoe lahutamatu osa;

– peatugi on istme seljatoelt eraldatav.

Sõiduki istmed peavad olema varustatud reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahenditega.

Peatoel ei tohi olla ohtlikke nukke ega teravaid servi. Peatugi ja selle kinnitusvahend peavad olema kindlad ja vastu pidama ettenähtud koormusele.

6. Katsetamine

Istmed ja peatoed peavad läbima käesolevas eeskirjas nimetatud katsetused, kus määratakse: istme seljatoe ja selle fikseerimisvahendi tugevus; istme kinnitus-, reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahendite tugevus; peatugede kõrguse asend; peatugede laius ja avad ning kontrollitakse peatugede efektiivsust. Katsete käigus ja pärast katsetusi ei tohi ilmneda mingeid vigastusi istme ehituses ja selle sõidukisse kinnitus-, reguleerimis- ja fikseerimisvahendites.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama toote kinnitatud prototüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kaotada oma omadusi kasutusaja vältel.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 9 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt.

9. Istmete, nende kinnituste ja peatugede tüübimuudatus

Tüübimuudatustest peab valmistaja teatama toote tüüpi kinnitanud administratiivorganile, kes pärast uue tüübi kontrollimist laiendab tüübikinnitust või keeldub sellest.

10. Tootmise lõpetamine

Juhul kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan teatama sellest ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele.

11. Kasutusjuhend

Igal ametlikult kinnitatud tootel peab olema kasutusjuhend.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

13. Ülemineku tingimused

Alates 1. oktoobrist 1986. a peavad lepinguosalised esitama ametliku kinnituse ainult sel juhul, kui ratassõiduki tüüp rahuldab käesoleva eeskirja nõudeid koos sisseviidud 03 paranduste seeriaga.

Lisa 1 . Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . H-punkti ja seljatoe faktilise kaldenurga kindlaksmääramise kord ja nende asend R-punkti suhtes ning seljatoe konstruktiivse kaldenurga kontrollimine

Lisa 4 . Peatoe kõrguse ja laiuse kindlaksmääramine

Lisa 5 . Katsete käigus tehtud joonised ja mõõtmed

Lisa 6 . Energiasummuti kontrollimise katsete läbiviimise kord

Lisa 7 . Istme kinnituse ja selle reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahendite tugevuse katsetuste meetod

Lisa 8 . Peatoe ava a mõõtme kindlaksmääramine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 24 «Ühtsed nõuded, mis puudutavad:

(1) diiselmootorite heitgaasides olevate kübemete (nähtavate saasteainete) koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist;

(2) mootorsõidukitele, millele asetatakse heakskiidetud diiselmootorid, esitatavate nõuete heakskiitmist;

(3) diiselmootoriga mootorsõidukite heitgaasides olevate kübemete koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist;

(4) diiselmootori võimsuse mõõtmisele esitatavate nõuete heakskiitmist» resümee

Eeskirja nr 24 algversioon jõustus 1. detsembril 1971. a. Viimane, 03 paranduste seeria (R24/03) jõustus 20. aprillil 1986. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 24 koosneb kolmest osast kokku 29 peatükiga ja 10 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb:

I osa. Mootorsõidukitele paigaldamiseks ettenähtud diiselmootorite heitgaasides sisalduvatele kübemetele esitatavaid norme

II osa. Mootorsõidukitele käesoleva eeskirja I osas toodud nõuetele vastavate, ametlikult tunnustatud diiselmootorite paigaldamist

III osa. Mootorsõidukite, mille mootorit ei ole tunnustatud käesoleva eeskirja I osas toodud nõuetele vastavalt, heitgaasides sisalduvatele kübemetele esitatavaid norme.

Lisaks käsitleb käesolev eeskiri diiselmootori võimsuse mõõtmist.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kasulik võimsus, diiselmootor, mootori külmkäivitusseade, densimeeter (suitsu optilise tiheduse mõõtur), suurim arvutuslik pöörete sagedus, vähim arvutuslik pöörete sagedus, diiselmootori ametlik tunnustamine, mootori tüüp, ametlikult tunnustatud mootoritüüpi esindav mootor.

I OSA. KÜBEMETE EMISSIOON DIISELMOOTORITEST

3. Mõisted

I osa tekstis kasutatavad terminid ja mõisted: diiselmootori tüübikinnitus, mootori tüüp, tüübikinnitusega mootorit esindav mootor. Teised I osas kasutatavad terminid ja mõisted on toodud käesoleva eeskirja punktis 2.

4. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: avaldus, mootoritüübi kirjeldus lisas 1 toodud andmetega. Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse antud tüüpi esindav mootor. Kübemete emissiooni määramiseks tehakse mõõtmised kahel lisades 4 ja 5 toodud meetodil, s.o vastavalt püsi- ja vabakiirenduse režiimil. Võimsust ja kütusekulu mõõdetakse samal mootoril vastavalt lisale 10. Mootori valmistaja või tema täievolilise esindaja taotlusel võib teha ka ainult mootori võimsuse mõõtmist. Mõõtmine tehakse ainult katsestendil vastavalt lisale 10. Neid katsetusi ei käsitata aga ametliku tunnustamise katsetustena. Väljastatakse lisa 10 kohane ametlik katseprotokoll.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud mootor vastab punktis 6 toodud nõuetele, loetakse see mootoritüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud mootoritüübile väljastatakse tüübikinnituse tunnistus. Igale sellele tüübile vastavale mootorile pannakse silt tüübikinnituse tähisega, tunnistuse numbriga ja vabakiirenduse režiimil mõõdetud heitgaasi neeldumisteguri väärtusega või antakse kaasa vastav saatedokument. Selle saatedokumendi alusel saab mootorsõiduki valmistaja kanda sõidukile tüübikinnituse tähise.

6. Kirjeldus ja katsetamine

Mootor peab läbima käesolevas eeskirjas nimetatud katsetused, nagu see on toodud lisades 4 ja 5. Kütus peab seejuures vastama lisas 6 toodud nõuetele. Püsirežiimil katsetamisel (lisa 4) ei tohi kübemete emissioon ületada lisas 7 toodud piirväärtusi. Katseaparatuur peab vastama lisas 8 toodud nõuetele või peab olema tõestatud ekvivalentsus sellise aparatuuriga.

7. Mootori tüübimuudatus

Igast lisas 1 toodud mootori andmete muudatusest peab teatama administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudetud mootor nõuab uut katsetamist või mitte.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse tähist kandev või dokumenti omav mootor peab vastama elementide osas, mis mõjutavad kübemete emissiooni, tüübikinnitatud mootori tüübile. Vastavuse kontrolliks võetakse seeriatoodangu mootor. Selle mootori kontrollkatsetustel vabakiirendusrežiimil saadud heitgaasi neeldumisteguri väärtus ei tohi ületada tüübikatsetustel antud mootoritüübile saadud väärtust rohkem kui 0,5 m^-1. Kui ületab, siis katsetatakse mootorit püsirežiimil lisas 4 toodud metoodika järgi ja tulemus ei tohi ületada lisas 7 toodud väärtusi.

9. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab mootoritüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitust teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi allkirja ja kuupäevaga registreerimiskaardi saatmisega, millele on tehtud märge «tootmine lõpetatud».

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

II OSA. TÜÜBIKINNITATUD MOOTORI ASETAMINE MOOTORSÕIDUKILE

11. Mõisted

Eeskirja II osas kasutatavad terminid ja mõisted: mootorsõiduki tüübikinnitus, mootorsõiduki tüüp.

12. Tunnustuse taotlemine

Mootorsõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja esitab järgmised dokumendid: avaldus, millele lisatakse kolmes eksemplaris mootorsõiduki, sh mootoritüübi karakteristikud lisas 1 toodud andmetega ja lisas 2 toodud vormi kohane mootori tüübikinnituse teade koos teiste nõutavate dokumentidega. Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse vastavat tüüpi esindav mootor.

13. Tunnustamine

Kui ametlikule tüübikinnitamisele esitatud mootorsõiduk vastab punktis 15 toodud nõuetele, loetakse see mootorsõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud mootorsõiduki tüübile väljastatakse tüübikinnituse tunnistus. Lepinguosalisi teavitatakse sellest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase tüübikinnituse teate saatmisega. Igale sellele tüübile vastavale mootorsõidukile pannakse silt tüübikinnituse tähisega, tunnistuse numbriga ja vabakiirenduse režiimil mõõdetud suitsususe neeldumisteguri väärtusega.

14. Kirjeldus ja katsetamine

Mootorsõidukile paigaldatud mootor peab kuuluma lisas 1 toodud tüübikinnitatud tüüpi. Kübemete emissiooni mõjutada võivad elemendid peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et mootorsõiduk normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaks käesoleva eeskirja nõuetele. On toodud ka nõuded mootori külmkäivitusseadmetele ja mootori paigaldamise kohta mootorsõidukile.

15. Mootorsõiduki tüübimuudatus

Igast lisas 1 toodud mootori andmete muudatusest peab teatama administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudatustega mootor nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase tüübikinnituse teate saatmisega.

16. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse tähist kandev või dokumenti omav mootorsõiduk peab vastama elementide osas, mis mõjutavad kübemete emissiooni, tüübikinnitatud mootorsõiduki tüübile. Vastavuse kontrolliks võetakse seeriatoodangu mootorsõiduk ja kontrollitakse sõiduki vastavust lisas 2 toodud vormi kohasele tüübikinnituse teatele. Samuti tehakse mootorsõiduki kontrollkatsetused vabakiirendusrežiimil. Saadud heitgaasi neeldumisteguri väärtus ei tohi ületada tüübikatsetustel antud mootoritüübile saadud väärtust rohkem kui 0,5 m^-1. Kui ületab, siis katsetatakse mootorit püsirežiimil lisa 4 metoodika järgi ja tulemus ei tohi ületada lisas 7 toodud väärtusi.

17. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 17.1 toodud nõuded või kui mootorsõiduk ei vastanud kontrollkatsetustel nõutavatele tingimustele. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, teavitab ta sellest teisi lepinguosalisi, saates neile lisas 2 toodud vormi kohase tüübikinnituse teate, millel on suurte tähtedega tekst «tüübikinnitus tagasi võetud».

18. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile administratiivorganite ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta.

III OSA. MOOTORSÕIDUKITE, MILLE MOOTOR EI OMA TÜÜBIKINNITUST, KÜBEMETE EMISSIOON

III osa on sarnane II osaga, kuid kokkuleppel katsekojaga võib tüübikinnituse katsetusteks esitada mootori asemel ka mootorsõiduki.

Lisa 1. Mootorsõiduki ja diiselmootori põhilised karakteristikud ja katsetamist käsitlevad andmed

Lisa 2. Vormikohane teade tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3. Ametliku tüübikinnituse tähised

Lisa 4. On toodud katsemetoodika, nõuded mootorile ja mootorsõidukile, kütusele, mõõteaparatuurile

Lisa 5. Vabakiirendusrežiimil katsetamine. On toodud katsemetoodika ja korrigeeritud neeldumisteguri määramise metoodika

Lisa 6. Tüübikinnituse ja toodangu järelevalve katsetustel kasutatava kütuse karakteristikud

Lisa 7. Neeldumisteguri piirväärtused püsitöörežiimil

Lisa 8. Nõuded densimeetrile

Lisa 9. Densimeetri kasutamine katsetamisel. On toodud nõuded densimeetrite kasutamisel lisade 4 ja 5 kohastel katsetustel

Lisa 10. Diiselmootori võimsuse mõõtmise ECE-meetod

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 29 «Veoauto kabiinis asuvate isikute kaitse kohta esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 29 algversioon jõustus 15. juunil 1974. a. Viimane, 01 paranduste seeria (R29/1) jõustus 1. augustil 1977. a.

Eeskirjaga on ühinenud 16 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon.

Eeskiri nr 29 koosneb 10 peatükist ja 4 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb veoste vedamiseks ettenähtud sõidukeid. Eeskirja ei kohaldata põllumajanduslikele sõidukitele ega traktoritele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitamine, sõiduki tüüp, põikpind, pikipind.

3. Tunnustuse taotlemine

Tüübikinnituse taotlus esitatakse kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki joonised, kus on ära märgitud kabiini kinnituskoht ja selle asetus, ning kabiini joonised.

4. Tunnustamine

Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktile 5 ja talle antakse rahvusvaheline tüübikinnituse E-märk (vt lisa 2).

5. Nõuded

Kabiin peab olema konstrueeritud ja kinnitatud sõidukile nii, et avariis ja kokkupõrkel väheneks võimalike vigastuste tekkimise oht selles viibivatele isikutele.

6. Sõiduki tüübimuudatus

Tüübimuudatustest peab valmistaja teatama sõiduki tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes, kontrollinud uut esitatud tüüpi, laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toodang peab vastama kinnitatud toote prototüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kaotada oma omadusi kasutusaja vältel.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 7 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt.

9. Tootmise lõpetamine

Kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan teatama sellest ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele.

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse (sertifikaadi) skeem ja mõõtmed

Lisa 3. Katsete läbiviimise tingimused

Katse A kabiini löögikatse (eest otselöök)

Katse B sõiduki katuse tugevus

Katse C sõiduki kabiini tagaseina tugevus

Lisandus 1. Sõiduki kinnitamine katsetusstendil

Lisandus 2. Mannekeenile esitatavad nõuded

Lisa 4. H-punkti ja keha nurgakalde kindlaksmääramine

Lisandus 1. H-punkti asendi kindlaksmääramine ruumis

Lisandus 2. Kolmemõõtmeline koordinaadisüsteem

Lisa 5. Istekoha lähteandmed

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 36 «Suure ühissõiduki üldisele konstruktsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 36 algversioon jõustus 1. märtsil 1976. a. Viimane, 03 paranduste seeria (R36/03) jõustus 14. detsembril 1992. a.

Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Hispaania, Luksemburg, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 36 koosneb 12 peatükist ja 6 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb ühekorruselisi busse, liigendbusse, mis on ette nähtud üle 16 reisija veoks ja on üle 2,3 meetri laiused.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduk, sõiduki klassid, liigendbuss, kaugsõidubuss, sõiduki tüüp, sõiduki tüübikinnitamine, kaksikuks, kaksikaken, ametiuks, varuaken, varuuks, avariiluuk, varuväljapääs, väljapääs, põrandapind, vahekäik, juhiruum, sõitja, sõiduki sõitjateruum, suurim täismass, automaatne ametiuks.

3. Tunnustuse taotlemine

Tüübikinnituse taotlus esitatakse kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki tüübi kirjeldus (konstruktsioon, mõõtmed, vormid ja materjalid), sõiduki ja selle sisustuse joonised ja järgmised andmed: suurim täismass (PT) (kg), iga telje suurim mass (kg), sõiduki tühimass, pakiruumi maht (V) (m³), pagasi üldmass (B) (kg), sõiduki klass, sõitjate üldarv (N), istekohtade arv (A).

4. Tunnustamine

Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktile 5 ja talle antakse rahvusvaheline tüübikinnituse E-märk (vt lisa 2).

5. Kirjeldus

Selles punktis kirjeldatakse sõidukile esitatavaid nõudeid ja kontrollimeetodeid, mis käsitlevad teljekoormust, põrandapinda, istekohtade arvu, tuleohutust (mootoriruum, kütusepaagid, kütuse etteandesüsteem, avariilülitid, akupatarei, tulekustutid, käsiapteek, materjalid), väljapääse, luuke, sisekujundust, tehisvalgustust, manööverdusvõimalust, käsipuid, juhikaitset.

6. Sõiduki tüübimuudatus

Tüübimuudatustest peab valmistaja teatama sõiduki tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes, kontrollinud uut esitatud tüüpi, laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama kinnitatud toote prototüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kaotada oma omadusi kasutusaja vältel.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktides 5 ja 7.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline tühistab tema poolt varem antud kinnituse ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt.

9. Tootmise lõpetamine

Kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan teatama sellest ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele.

10. Ülemineku tingimused

Ülemineku tingimused mitteliikmesriikidele ja jõustumise etapid.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

12. Märkused lubatud teljekoormuse või sõiduki täismassi kohta

Iga riik kehtestab oma territooriumil kasutamiseks lubatavate sõidukite teljekoormuste ja täismassi määrad.

Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta

Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse (sertifikaadi) skeem ja mõõtmed

Lisa 3. Selgitavad skeemid

Lisa 4. Manööverdatavus

Lisa 5. Katsetusseade käsipuude asendi kindlaksmääramiseks

Lisa 6. Mehhaniseeritud ukse sulgumist takistav, sõitjat jälgiv seade

Teede- ja sideminister Raivo VARE

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 43 «Ohutule aknaklaasile ja klaasimismaterjalidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 43 algversioon jõustus 15. veebruaril 1981. a. Viimane, kuid tähistuseta (s.t 00) paranduste seeria (R43/00) jõustus 14. oktoobril 1982. a. Järgnenud on vaid täiendused. Viimane, kolmas täiendus jõustus 31. märtsil 1987. a.

Eeskirjaga on ühinenud 23 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 43 koosneb 14 peatükist ja 17 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskirja rakendatakse mootorsõidukite ja nende haagiste ohutule klaasile ja klaasmaterjalidele, mida kasutatakse tuuleklaasi ning teiste klaaside ja mootorsõiduki sisemiste vaheklaaside valmistamiseks, v.a valgustus- ja signalisatsiooniseadmete ja armatuurlaua klaasidele, kuuli- ja ründekindlatele klaasidele, samuti mitte klaasmaterjalidele. Eeskiri ei käsitle klaaside või klaasmaterjalide paigaldamist mootorsõidukitele ja nende haagistele, samuti topeltklaase.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tugevdatud (karastatud) klaas, mitmekihiline ohutu klaas (MSG), kunstmaterjaliga (plastist sisekihiga) ohutu klaas, plast(MSG)klaas, tuuleklaasi grupp, topeltklaas (kaks eraldi klaasi ühele avale), isoleeritud klaas (klaaspakett), põhitunnus (põhikarakteristik), abitunnus (abikarakteristik), raskus(astme) indeks, tuuleklaasi (ristkülikust tooriku) pinnalaotus, tuuleklaasi kaldenurk, segmendi kõrgus, klaasi tüüp, kõverusraadius.

3. Tunnustuse taotlemine

Taotluse esitab ohutu klaasi valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid iga klaasitüübi kohta (kolmes eksemplaris) on:

– tehniline kirjeldus kõigi põhi- ja abitunnustega (abikarakteristikutega) ja

– kõigi klaaside, v.a tuuleklaaside puhul:

– skeemid klaaside kohta mitte suuremal kui A4-formaadil, kus on toodud suurim klaasipind, väikseim nurk klaasi kahe kaaskülje vahel ja suurim segmendi kõrgus (kui on);

– tuuleklaasi puhul:

– tüübikinnituseks esitatud tuuleklaaside loetelu andmetega sõiduki valmistaja, sõiduki tüübi ja klassi kohta,

– joonised mõõtkavas 1:1 M₁ -kategooria sõidukite puhul ja mõõtkavas 1:1 või 1:10 teistel juhtudel, kust selguks klaasi asend juhiistme R-punkti suhtes, klaasi kaldenurk, juhiistme seljatoe kaldenurk, optiliste omaduste määramiseks vajalike tsoonide asukohad ja mõõtmed, klaaside pinnalaotus, suurim segmendi kõrgus, kõverusraadius (ainult klassifitseerimiseks);

– isoleeritud klaasi (klaaspaketi) puhul:

– skeemid klaaside kohta mitte suuremal kui A4-formaadil, kus on toodud iga osa tüüp, ühendusviis (orgaaniline, klaas klaasi külge, klaas metalli külge) ja klaaside omavaheline kaugus.

Tüübikinnituseks esitatakse ka piisav arv klaaside näidiseid ja proove, mille arv vajadusel määratakse koos tehnilise teenistusega (katsekojaga). Kompetentne organ kontrollib enne tüübikinnitamist, et oleks piisavalt täidetud toodangu kvaliteedi kontrolli meetmed.

4. Märgistamine

Kõigil tüübikinnituseks esitatud klaasidel, näidistel ja proovidel peab olema hästi loetav ja hävimatu valmistaja kaubamärk.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud näidis vastab punktides 6, 7 ja 8 toodud nõuetele, loetakse see ohutu klaasi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud ohutu klaasi tüübile vastavalt lisadele 5, 7, 11 ja 12 või tuuleklaasi puhul igale kinnitatud grupile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi ohutule klaasile või tuuleklaasi grupile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku ohutu klaasi või tuuleklaasi grupi tüübikinnitusest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Tuuleklaasi puhul lisatakse ka iga tüübikinnitatud gruppi kuuluvate klaaside loetelu ja klaasi karakteristikud vastavalt lisa 1 lisanduses 8 toodule. Igale tüübikinnitatud klaasile kantakse lisaks valmistaja kaubamärgile ka tüübikinnituse tähis vastavalt lisas 2 toodud näidetele. E-tähise kohale lisatakse järgmised sümbolid:

– tuuleklaasi puhul:

I – tugevdatud (karastatud) klaas või I/P-tugevdatud (karastatud) plastikuga klaas;

II – (normaalne) mitmekihiline ohutu klaas [MSG] või II/P-plastikuga klaas;

III – tugevdatud (karastatud) mitmekihiline ohutu klaas [MSG] või III/P-plastikuga klaas;

IV – kunstmaterjalist (plastist) ohutu klaas (plastklaas) [Glas-Plast];

V – teised, lisa 3, punkti 9.1.4.2 nõuetele vastavad (s.o läbipaistvusega alla 70%) klaasid (v.a tuuleklaasid);

VI – isoleeritud klaas (klaaspakett);

VII – aeglaste sõidukite (ehitusliku kiirusega alla 30 km/h) tugevdatud (karastatud) tuuleklaasid.

6. Üldkirjeldus

Kõik klaasid, eriti need, millest valmistatakse tuuleklaasid, peavad olema sellised, et vigastusoht klaasi purunemisel oleks viidud võimalikult väikeseks. Klaas peab olema ekspluatatsioonis – normaalses teeliikluses, atmosfääri ja termiliste mõjude toimimisel – piisavalt tugev, samuti vastupidav keemilistele mõjudele, tulele ja klaasi puhastamisele. Ohutu klaas peab olema piisavalt läbipaistev, ei tohi moonutada objekte ega teeliikluse valgusfooride värve. Klaasi purunemisel peab juht nägema teed niivõrd, et saaks pidurdada autot seiskumiseni.

7. Erikirjeldus

Kõik klaasid peavad vastavalt klassile, kuhu nad kuuluvad, vastama järgmistele erinõuetele:

– tugevdatud (karastatud) tuuleklaas – lisas 4 toodud nõuetele;

– teised ühtlaselt tugevdatud (karastatud) klaasid – lisas 5 toodud nõuetele (sobivad ka aeglastele, alla 30 km/h sõidukitele tuuleklaasiks);

– (normaalsest) mitmekihilisest ohutust klaasist [MSG] tuuleklaasid – lisas 6 toodud nõuetele;

– (normaalsest) mitmekihilisest ohutust klaasist [MSG] teised klaasid – lisas 7 toodud nõuetele;

– töödeldud mitmekihilisest ohutust klaasist [MSG] tuuleklaasid – lisas 8 toodud nõuetele;

– kunstmaterjaliga (plastist sisekihiga) ohutud klaasid – lisaks ülaltoodule ka lisas 9 toodud nõuetele;

– kunstmaterjalist (plastist) ohutud tuuleklaasid (plastklaas) [Glas-Plast] – lisaks ülaltoodule ka lisas 10 toodud nõuetele;

– kunstmaterjalist (plastist) ohutud klaasid, v.a tuuleklaas (plastklaas) [Glas-Plast] – lisaks ülaltoodule ka lisas 11 toodud nõuetele;

– isoleeritud klaas (klaaspakett) – lisas 12 toodud nõuetele.

8. Katsetamine

On ette nähtud järgmised katsed:

– purunemise struktuurile eesmärgiga kontrollida, et klaasi purunemisel vigastusoht kildudega oleks vähim ja et tuuleklaasil säiliks nähtavus;

– mehaanilisele tugevusele 227-grammise ja 2,26-kilogrammise kuuliga ning inimese pea mudeliga (MSG-klaasid);

– välistingimustele vastupanuvõimele: abrasiivne kulumine, kõrge temperatuur ja temperatuuri muutused, kiirgusele ja niiskusele vastupidavus (MSG- ja plastklaas);

– optilistele omadustele: valguse läbilaskevõime, moonutus, topeltkujutis, värvi eristamine;

– põlemiskiirusele (et MSG-klaasi plastikust sisekihi ja plastklaasi põlemiskiirus oleks väike);

– kemikaalide toimele vastupidavusele (MSG- ja plastklaas).

Tugevdatud (karastatud) klaasi ja mitmekihilise ohutu klaasi jaoks vajalikud katsed on toodud tabelis.

9. Sõiduki klaasi tüübimuudatus

Igast tüübikinnitust omava klaasi tüübimuudatusest või tuuleklaasigrupi laiendusest peab teatama administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudatustega sõiduki klaas nõuab uut katsetamist või mitte. Laiendusele väljastab administratiivorgan vastava numbri. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse tähist kandev ohutu klaas peab vastama kinnitatud tüübile ja vastama peatükkides 6, 7 ja 8 toodud tingimustele. Vastavuse kontrolliks võetakse tüübikinnituse tähist kandvate seeriatoodangu klaaside hulgast piisav hulk klaase ja tehakse kontrollkatsed. Tüübikinnituse omanik peab:

– tagama, et tootmisprotsessis oleks tagatud kvaliteedikontroll,

– tagama juurdepääsu seadmetele, kui on vajalik katsetamine,

– säilitama katsetulemusi nõutava aja vältel,

– analüüsima katsetulemusi, et tagada toodangu kvaliteedi ühtlus,

– tagama, et iga toote tüüp oleks läbinud vajalikud katsed vastavalt lisale 17.

Kui kontrollkatsetele esitatud näidised ei vastanud kinnitatud tüübile, peab tootja võtma kasutusele meetmed toote nõuetega vastavusse viimiseks. Administratiivorgan võib igal ajal läbi viia toodangu vastavuse kõiki katseid (vt lisa 17, punkt 1.3), esitades näidised katsekojale. Toote järelevalve katsetuste tavaline sagedus on kaks korda aastas.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud punktis 10.1 nõutud tingimused. Kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teavitab ta sellest teisi kokkuleppe osapooli lisas 1 toodud vormi kohaselt.

12. Ülemineku tingimused

Ükski lepinguosaline ei tohi rakendada viimase täienduse kehtima hakkamise momendist selle eeskirja eelmist redaktsiooni. 24 kuud pärast kolmanda täienduse kehtima hakkamist võivad lepinguosalised keelduda kinnitamast ohutu klaasi tüüpi, mis ei vasta käesoleva eeskirja punktis 5.5 toodud tähistusele.

13. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik katkestab lõplikult ohutu klaasi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitust teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade ohutute klaaside tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest

Lisal 1 on kaheksa lisandust, igaüks erineva klaasitüübi jaoks.

Lisa 2 . Ametliku tüübikinnituse tähiste näidised

Lisa 3 . Üldised katsetingimused. Koosneb 11 peatükist. On toodud vajalike katsete metoodika, mõõteaparatuur ja nõuded klaasile

Lisa 4 . Tuuleklaas tugevdatud (karastatud) klaasist. Koosneb neljast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, klaasipinna jaotus tsoonideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 5 . Aknad, v.a tugevdatud (karastatud) klaasist tuuleklaas. Koosneb neljast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 6 . Mitmekihilisest normaalsest klaasist (MSG) tuuleklaas. Koosneb kuuest peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 7 . Mitmekihilisest normaalsest klaasist (MSG) ohutu klaas, v.a tuuleklaas. Koosneb kuuest peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 8 . Mitmekihilisest tugevdatud (karastatud) klaasist (MSG) tuuleklaas. Koosneb neljast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 9 . Tehismaterjaliga kaetud (plastist pinnakattega) ohutu klaas. Koosneb kuuest peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 10 . Tehismaterjalist tuuleklaas (plastklaas). Koosneb kaheksast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 11 . Tehismaterjalist ohutud klaasid (plastklaasid), v.a tuuleklaasid. Koosneb kaheksast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 12 . Klaaspaketid. Koosneb neljast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile

Lisa 13 . Tuuleklaaside jaotus tüübikinnituse jaoks gruppideks. Koosneb üheksast peatükist

Lisa 14 . Segmendi kõrguse ja löögi asukoha määramine. On toodud vajalikud skeemid

Lisa 15 . Metoodika M₁-kategooria sõidukite tuuleklaaside vaateväljade määramiseks V-punkti suhtes. On toodud skeemid ja selgitused

Lisa 16 . Metoodika mootorsõidukite istmete H-punkti ja seljatoe kaldenurga määramiseks. Metoodika on esitatud neljas peatükis

Lisandus 1. 3-dimensioonilise H-punkti masina (mannekeeni) kirjeldus

Lisandus 2. 3-dimensiooniline koordinaadisüsteem

Lisandus 3. Istme koordinaadisüsteem

Lisa 17 . Toodangu järelevalve kontroll. On toodud mõisted, vajalikud katsed, katsete sagedus ja arv.

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 48 «Mootorsõidukitele paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 48 algversioon jõustus 1. jaanuaril 1982. a. Viimane, 01 paranduste seeria (R48/01) jõustus 9. veebruaril 1994. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 48 koosneb 12 peatükist ja 9 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri on rakendatav teeliikluseks ettenähtud kerega või ilma kereta vähemalt neljarattaliste, ehitusliku kiirusega üle 25 km/h mootorsõidukitele ja nende haagistele, v.a rööbassõidukitele, põllumajandus- ja metsatraktoritele ja -masinatele ning tarbesõidukitele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete paigaldamisse puutuvas, risti asetsev tasapind, koorma(ma)ta sõiduk, koormatud sõiduk, sõlm (mehhanism, seadis), latern, valgusallikas, ekvivalentne latern, sõltumatu latern, grupilatern, kombineeritud latern, vahetatav ühendatud latern, lihtfunktsiooniline latern, peitlatern, kaugtulelatern, lähitulelatern, suunatuli, pidurituli, numbrituli, eesmine ääretuli, tagumine ääretuli, retroreflektor (helkur), ohutule signalisatsioon, eesmine udutuli, tagumine udutuli, tagurdustuli, seisutuli, tagumine ääretuli, küljeääretuli, päevatuli, valgustpeegeldav pind, valgustatud tasapind, valgusallika valgustatud tasapind, valgussignalisatsiooniseadme valgustatud tasapind, mis pole helkur, helkuri valgustatud tasapind, nähtav pind, lähtetelg, lähtetsenter, geomeetriline nähtavusnurk, külggabariidi serv, gabariitlaius, üksiklamp, kaks tuld või paarisarv tulesid, tuledevaheline kaugus, (armatuurlaua) märgutuli, sisselülitatuse indikaator, fakultatiivne (lisavarustus) tuli, maapind, liikuvad komponendid, liikuvate komponentide normaalasend, sõiduki normaalne kasutusolukord, sõiduki parkimise kasutusolukord.

3. Tunnustuse taotlemine

Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on:

– sõiduki tüübi kirjeldus punkti 2.2.1 kuni 2.2.4 kohaselt (s.t sõiduki tüüp valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete paigaldamisse puutuvas) koos piirangutega koormamiseks, eriti suurim lubatav koormus pakiruumis;

– valmistaja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete loetelu, mis võib sisaldada erinevaid seadmeid samaks operatsiooniks. Iga tüüp tuleb identifitseerida (komponent, tüübikinnitusmärk, valmistaja jne). Loetelu võib sisaldada täiendavalt «ekvivalentseid seadmeid»;

– valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete sõidukile paigutuse joonis;

– kui vajalik, iga laterna joonis, et kinnitada käesoleva eeskirja nõuete täitmist.

Taotlus peab sisaldama formuleeringu nähtava pinna määramise meetodi kohta.

Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse vastavat tüüpi esindav kõigi valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetega varustatud sõiduk.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult selle eeskirja nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

Igale sellele tüübile vastavale sõidukile pannakse lisas 2 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga. Kui sõidukil on tüübikinnitus ka teiste käesoleva kokkuleppe eeskirjade järgi, esitatakse eeskirjade numbrid veeruna. Märk asetatakse valmistaja andmesildi kõrvale või kohale.

5. Üldkirjeldus

Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema paigaldatud sõidukile selliselt, et nad mootorsõiduki normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaksid käesoleva eeskirja nõuetele. Eriti tuleb vältida, et nende reguleering iseeneselikult (juhuslikult) ei muutuks. Kaug-, lähi- ja eesmisi udutulesid peab olema võimalik lihtsalt reguleerida.

Lähtetelgedele lubatavad tolerantsid igas suunas on ±3^o. Kui pole erinõudeid, kontrollitakse tulede kõrgust ja orientatsiooni tasasel horisontaalsel pinnal oleval koormata sõidukil. Kui pole erinõudeid, siis ühe ja sama paari tuled peavad olema sümmeetriliselt auto pikitelje ja teineteise suhtes (ebasümmeetrilisel sõidukil võimaluste piires), rahuldama samu kolorimeetrilisi nõudeid ja nende fotomeetrilised karakteristikud peavad olema praktiliselt samad. Vilkuvad võivad olla vaid suuna- ja ohutuled. On toodud nõuded tulede sisse- ja väljalülitamiseks, peitlaternatele, tulede värvustele, arvule ning sõidukile paigaldamiseks. Edasi on toodud üksikasjalikult nõuded lähi- ja kaugtuledele ning samuti kõigile teistele valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele, sh helkuritele. M₁ -kategooria sõidukitel on kohustuslik lisapidurituli (nn S3).

6. Tunnustatud sõiduki või sellele paigaldatud valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmete tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki või temale paigutatud valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmete tüübimuudatusest valmistaja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete loetelus peab teatama administratiivorganile. Seejärel otsustab administratiivorgan, kas muudatustega sõiduk vajab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama peatükkides 5 ja 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama need kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama sõiduki karakteristikute stabiilsuse tööstuslikul tootmisel. Ta peab tagama, et iga tüübikinnitatud toode vastaks lisas 9 toodud nõuetele. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Kompetentne volitatud organ võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka (valim) näidiseid. Tavaline toodangu kontrolli sagedus volitatud kompetentse organi poolt on üks kord aastas.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud nõutavad tingimused. Kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teavitab ta sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt.

9. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõplikult katkestab antud sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitust teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

11. Ülemineku tingimused

48 kuud pärast paranduste seeria 01 jõustumise aega (9. veebruar 1994) ei tohi lepinguosalised, kes on ühinenud selle eeskirjaga, enam esitada sellele mittevastavaid tüübikinnitusi, kuid varasemad tüübikinnitused jäävad jõusse. Lepinguosalised, kes on ühinenud selle eeskirjaga, võivad keelduda sõidukite tüüpidest, mis ei vasta paranduste seeria 01 nõuetele, kui:

– sõiduki riiklik või individuaalne tüübikinnitus on tehtud rohkem kui 24 kuud pärast 01 paranduste seeria jõustumise aega;

– sõiduk esmaregistreeritakse enam kui viis aastat pärast 01 paranduste seeria jõustumise aega.

Lisa 1 . Vormikohane teade mootorsõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 48 vastavast valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid käsitlevast tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku tüübikinnituse tähised

Lisa 3 . Laterna hajutiklaasi pinnad, teljed ja lähtetsentrid ning geomeetrilised nähtavusnurgad. On esitatud skeemidel

Lisa 4 . Punaste tulede nähtavus ettepoole ja valgete tulede nähtavus tahapoole. On esitatud skeemidel

Lisa 5 . Sõiduki koormused, mis on aluseks lähitulede kõrguse reguleerimisel

Lisa 6 . Lähitulede valguskiirte kalde mõõtmine olenevalt sõiduki koormusest

Lisa 7 . Lähitulede valguskiirte algkalde silt

Lisa 8 . Lähitulede valguskiirte kalde juhtnupud ja piktogrammid

Lisa 9 . Toodangu järelevalve. On toodud vajalikud katsed ja nõuded.

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 49 «Diiselmootorite ja gaasimootorite, samuti vedelgaasi ottomootorite ja selliste mootoritega mootorsõidukite heitgaasides olevate saasteainete koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 49 algversioon jõustus 15. aprillil 1982. a. Viimane, 02 paranduste seeria (R49/02) jõustus 13. detsembril 1992. a.

Eeskiri nr 49 koosneb 12 peatükist ja 5 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb üle 25 km/h valmistaja kiirusega üle 3,5 tonnise täismassiga M₁-kategooria, M₂ -, M₃-, N₁-, N₂-ja N₃ -kategooria* diiselmootoriga mootorsõidukite heitgaaside gaasilistele saasteainetele ja osakestele esitatavaid nõudeid.

Märkus. * Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, mootori tüübikinnitus, diiselmootor, mootori tüüp, sõiduki tüüp, heitgaaside gaasilised saasteained, osakesed, efektiivvõimsus, nimikiirus, koormuse protsent, hetkeline suurim kiirus, vahepealne kiirus. Toodud on ka suuruste tähised ja ühikud.

3. Tunnustuse taotlemine

1. Tunnustus mootorile kui eraldi tehnilisele agregaadile

Taotluse esitab mootori valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: mootori tüübi kirjeldus lisas 1 toodud andmetega.

Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse vastavat tüüpi esindav mootor, mis võimaldab katsetused läbi viia lisas 4 toodud meetodil.

2. Tunnustus sõidukile mootori osas

Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: mootori ja teda sõidukiga siduvate osade kirjeldus lisas 1 toodud andmetega ja lisas 2A toodud vormi kohase sõidukile paigaldatava mootori kui eraldi tehnilise agregaadi tüübikinnituse teate koopia.

Kompetentne volitatud organ peab enne tüübikinnitamist kindlaks tegema, et toote järelevalve kontrolli meetodid on efektiivsed.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud mootor või sõiduk vastab punktides 5 ja 6 toodud nõuetele, loetakse see mootori või sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud mootori või sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski sama lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi mootorile või sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku mootori või sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2A või 2B esitatud vormi kohase teatega.

Igale sellele tüübile vastavale mootorile või sõidukile pannakse lisas 3 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga ning täiendava sümboliga A või B, mis näitab emissiooni taset vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.2.1. Kui mootor või sõiduk omab tüübikinnitust ka teiste käesoleva kokkuleppe eeskirjade järgi, esitatakse eeskirjade numbrid veeruna. Märk asetatakse valmistaja andmesildi kõrvale või kohale. Kui mootor sai tüübikinnituse kui eraldi tehniline agregaat, peab tal olema ka märk mootori valmistaja kaubamärgi või nimega ja kaubandusliku nimetusega.

5. Kirjeldus ja katsetamine

Komponendid, mis võivad mõjutada gaasiliste saasteainete ja osakeste emissiooni, peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et mootorsõiduki normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaks mootor käesoleva eeskirja nõuetele. Mootor peab läbima käesoleva eeskirja lisa 4 kohased katsetused. Lisa 4 lisandus 4 kirjeldab soovitatavat gaasiliste saasteainete ja osakeste emissiooni analüüsi süsteemi. Kui katsekoda kasutab teisi süsteeme või analüsaatoreid, peavad need andma ekvivalentsed tulemused lubatava erinevusega mitte üle ±5%. CO, HC, NO_xja osakeste mass ei tohi ületada tabelis toodud väärtusi.

6. Mootori paigaldamine sõidukile

Mootori paigaldamisel sõidukile peavad olema täidetud lisas 2A toodud nõuded (rõhu lang sisselaskel, vasturõhk väljalaskel ja mootori poolt käitatavate abiagregaatide suurim võimsustarve).

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse tähist kandev või dokumenti omav mootor peab elementide osas, mis mõjutavad gaasiliste saasteainete ja osakeste emissiooni, vastama tüübikinnitatud mootori tüübile. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama need kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja kindlustama mootori karakteristikute stabiilsuse tööstuslikul tootmisel. Vastavuse kontrolliks võetakse seeriatoodangu mootor, mille karakteristikud vastavad lisas 1 toodud andmetele ja selle mootori kontrollkatsetustel saadud tulemused ei tohi ületada punkti 7.4.2.1 tabelis toodud väärtusi. Kui ületavad, siis valmistajatehas võib paluda katsetada suuremat hulka (valim) mootoreid. On toodud valem ja tabel katsetulemuste hindamiseks sellise valimi korral. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud kompetentse organi poolt on üks kord aastas.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

9. Tunnustatud mootori tüübimuudatus

Igast tunnustatud mootori tüübimuudatusest tuleb teatada administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudatustega mootor nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2A või 2B toodud vormikohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõplikult katkestab antud mootori tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitust teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2A või 2B toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Ülemineku tingimused

Alates 02 paranduste seeria jõustumise ajast ei tohi lepinguosalised enam esitada 01 seeria tüübikinnitusi ja lähtuda tuleb uutest jõustunud nõuetest.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Mootori põhilised karakteristikud ja katsetamist käsitlevad andmed

Lisandus. Mootoriga seotud sõidukiosad (sõiduki tüübikinnitusel)

Lisa 2A . Vormikohane teade diiselmootori kui eraldi tehnilise agregaadi tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2B . Vormikohane teade sõiduki tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Ametliku tüübikinnituse tähised

Lisa 4 . Katse protseduur. On toodud katsemetoodika, nõuded mootorile ja mootorsõidukile, kütusele, mõõteaparatuurile

Lisandus 1. Mõõtmise ja proovide kogumise protseduurid

Lisandus 2. Kalibreerimise protseduurid

Lisandus 3. Gaasilise ja kübemete emissiooni arvutamine

Lisandus 4. Analüüside ja proovide kogumise süsteemid. On kirjeldatud kolm erinevat süsteemi

Lisa 5 . Tehnilised nõuded etalonkütusele tüübikinnituse ja toodangu järelevalve katsetustel

Lisa 6 . Tehnilised nõuded loodusliku gaasi etalonkütusele tüübikinnituse ja toodangu järelevalve katsetustel

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 51 «Vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite müra suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 51 algversioon jõustus 15. juulil 1982. a. Viimane, 02 paranduste seeria (R51/02) jõustus 18. aprillil 1995. a.

Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 51 koosneb 12 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite müra emissioonile esitatavaid nõudeid.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, müra vähendamise süsteem, erinevat tüüpi müra vähendamise süsteemid, müra vähendamise süsteemi komponendid, suurim mass, mootori võimsus.

3. Tunnustuse taotlemine

Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: sõiduki tüübi kirjeldus punkti 2.2 (sõiduki tüüp) kohaselt, kusjuures sõiduki ja mootori tüüpi identifitseerivad numbrid ja sümbolid tuleb lahti mõtestada; müra vähendamise süsteemi identifitseeritud komponentide loetelu; müra vähendamise süsteemi koostejoonis koos osade asukoha näitamisega sõidukil; iga komponendi üksikasjalik joonis koos kasutatud materjalide kirjeldusega.

Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse antud tüüpi esindav sõiduk, mis vastab esitatud nõuetele. Katsekoja nõudel esitatakse ka müra vähendamise süsteem ja mootor. Kompetentne volitatud organ peab enne tüübikinnitamist kindlaks tegema, et toodangu järelevalve kontrollimiseks on efektiivsed meetodid.

4. Märgistamine

Müra vähendamise süsteemi komponendid, torud ja kinnituselemendid peavad olema markeeritud, s.t neil peab olema tootja nimi või kaubamärk, tootja kirjeldus ja tüübikinnituse number. Markeering peab olema selgelt loetav ja hävimatu ka pärast sõidukile monteerimist. Erinevatel asendus-summutisüsteemidel võivad olla erinevad tüübikinnitusnumbrid, kui nad on tüübikinnitatud eraldi komponentidena.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab punktides 6 ja 7 toodud nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

Igale sellele tüübile vastavale sõidukile pannakse lisas 2 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähise ja numbriga. Kui sõidukil on tüübikinnitus ka teiste käesoleva kokkuleppe eeskirjade järgi, esitatakse eeskirjade numbrid veeruna. Märk asetatakse valmistaja andmesildi kõrvale või kohale.

6. Kirjeldus

Sõiduk, tema mootor ja müra vähendamise süsteem peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et mootorsõiduki normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaks sõiduk käesoleva eeskirja nõuetele. Müra vähendamise süsteem peab olema ka piisavalt korrosioonikindel.

Sõiduki müra mõõdetakse käesoleva eeskirja lisas 3 toodud kahel meetodil – liikumisel ja paigalseisval sõidukil. Üle 2800 kg suurima lubatava massiga sõidukil mõõdetakse täiendavalt suruõhu müra vastavalt lisas 6 toodud metoodikale. Müra väärtused tuuakse ära katseprotokollis ja lisas 1 toodud vormi kohasel teatel.

Mürataseme limiidid ei tohi ületada punkti 6.2.2.1 tabelis toodud väärtusi, välja arvatud punktis 6.2.2.2 toodud erandid.

Fiibermaterjale sisaldavate väljalaskesüsteemide kohta on esitatud nõuded lisas 5.

7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki modifitseerimisest peab teatama administratiivorganile. Seejärel otsustab administratiivorgan, kas muudatustega sõiduk nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama peatükis 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toote tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama need kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama sõiduki karakteristikute stabiilsuse tööstuslikul tootmisel. Ta peab tagama, et iga tüübikinnitatud toode vastaks lisas 7 toodud nõuetele. Iga mittevastavus võib esile kutsuda järgmise valimi järgmise katse jaoks. Kasutusele tuleb võtta piisavad meetmed toodangu restabiliseerimiseks. Kompetentne volitatud organ võib toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku arvu (valim) näidiseid. Tavaline toodangu kontrolli sagedus volitatud kompetentse organi poolt on üks kord kahe aasta tagant.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõplikult katkestab antud sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Ülemineku tingimused

Alates 02 paranduste seeria jõustumisest ei tohi lepinguosalised enam esitada sellele mittevastavaid tüübikinnitusi ja alates 1. oktoobrist 1995. a tuleb lähtuda jõustunud uutest nõuetest. Alates 1. oktoobrist 1996. a võivad lepinguosalised keelduda uute sõidukite riiklikust registreerimisest, kui need ei vasta 02 paranduste seeria nõuetele.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade mootorsõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 51 vastavast müra emissiooni käsitlevast tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku tüübikinnituse tähised

Lisa 3 . Mootorsõidukite müra mõõtmise meetodid ja seadmed. Müramõõtja peab vastama IEC publikatsioonis 651 «Täppismüramõõtjad» toodud nõuetele. On toodud liikuva sõiduki ja paigalseisva sõiduki müra mõõtmise metoodika.

Lisa 4 . Mootorsõidukite klassifikatsioon. On toodud M- ja N-kategooria sõidukite klassifikatsioon

Lisa 5 . Fiibermaterjale sisaldav väljalaskesüsteem. On toodud metoodika fiibermaterjale sisaldavate väljalaskesüsteemide katsetamiseks

Lisandus. Pulsatsiooni tekitav katseseade

Lisa 6 . Suruõhu müra. On toodud mõõtmise metoodika ja mürataseme piirväärtus 72 dBA

Lisandus. Mikrofoni asendid suruõhu müra mõõtmisel

Lisa 7 . Toodangu järelevalve

Lisa 8 . Teekatete iseloomustus. On toodud nõuded teekattele liikuva sõiduki müra mõõtmiseks

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 52 «Väikese ühissõiduki konstruktsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 52 algversioon jõustus 1. novembril 1982. a. Viimane, 01 paranduste seeria (R52/01) ja selle parandus 2 jõustusid 16. oktoobril 1995. a.

Eeskirjaga on ühinenud 14 riiki: Belgia, Hispaania, Luksemburg, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 52 koosneb 11 peatükist ja 4 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb ühekorruselisi M₂- ja M₃-kategooria sõidukeid, mis on ette nähtud kuni 22 reisija veoks.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduk, sõiduki klassid (A ja B), sõiduki tüüp, sõiduki tüübikinnitamine, ametiuks, kaksikuks, varuuks, varuaken, kaksikaken, avariiluuk, varuväljapääs, lükanduks, põrandapind, vahekäik, sissekäik, juhiruum, sõiduki tühimass, suurim täismass, sõitja, sõiduki sõitjateruum, automaatne ametiuks.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlus esitatakse kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki tüübi kirjeldus (konstruktsioon, mõõtmed, vormid ja materjalid), sõiduki ja selle sisustuse joonised ning järgmised andmed:

– suurim täismass (MT) (kg), iga telje maksimaalne koormus (kg)

– sõiduki tühimass (MV) (kg)

– pakiruumi maht (V) (m³)

– pagasi üldmass (B) (kg)

– istekohtade arv (sh sõiduki meeskond) (A)

– sõitjate üldarv (N)

– klass (A või B).

4. Tunnustamine

Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktile 5 ja talle antakse rahvusvaheline tüübikinnituse E-märk (vt lisa 2).

5. Kirjeldus

Selles punktis kirjeldatakse sõidukitele esitatavaid nõudeid ja kontrollimeetodeid, mis käsitlevad teljekoormust, põrandapinda, istekohtade arvu, tuleohutust (mootoriruumis olevad kütusepaagid, kütuse etteande süsteem, avariilülitid, elektriseadmed ja elektrijuhtmestik, akupatarei, tulekustutid, materjalid), väljapääse, sisekujundust, tehisvalgustust, käsipuid, tagurduslaternaid.

6. Sõiduki tüübimuudatus

Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama sõiduki tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes pärast uue esitatud tüübi kontrollimist laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama kinnitatud toote prototüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kasutusaja vältel oma omadusi kaotada.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

9. Tootmise lõpetamine

Juhul kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan teatama sellest ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele.

10. Ülemineku tingimused

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta.

Lisa 2 . Ametliku tüübikinnituse (sertifikaadi) skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Selgitavad skeemid

Lisa 4 . Mehhaniseeritud ukse sulgumist takistav, sõitjat jälgiv seade.

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 80 «Suurte ühissõidukite istmete tugevusele ja kinnitusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 80 algversioon jõustus 23. veebruaril 1989. a. Viimane, 01 paranduste seeria (R80/01) jõustus 8. veebruaril 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Hispaania, Holland, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 80 koosneb 11 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb suurte sõidukite istmete ja nende kinnituste paigaldust ja vastupidavust.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki ja istme tüübikinnitus, istme tüüp, sõiduki tüüp, iste, topeltiste, istmete rida, istme padi, istme seljatugi, reguleerimissüsteem, blokeerimissüsteem, kinnitusdetailid, vanker, baaspind, baaskõrgus, mannekeen.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab istme või sõiduki valmistaja või nende poolt volitatud esindaja.

Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja sisaldama:

a) taotlust istme tugevuse tüübikinnitamiseks – üksikasjalikku kirjeldust istme koostude kohta, jooniseid ja katsetamiseks kahte istet;

b) taotlust istme kinnituste tüübikinnitamiseks – üksikasjalikku kirjeldust kinnitusvahendite kohta, jooniseid ja katsetamiseks sõiduki kere osa.

4. Tunnustamine

Istme ja sõiduki tüüpide tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatud nõuded. Tüübikinnituse saanud istmele ja sõidukile peab olema nähtavasse kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht, R-täht käesoleva eeskirja numbriga, D-täht (vastavus dünaamilistele katsetele) ja S-täht (vastavus staatilistele katsetele).

5. Nõuded istme tüübile

Selles punktis kirjeldatakse nõudeid istme ja kinnitusvahendite, istme reguleerimis- ja nihkumissüsteemide blokeerimisvõimaluste ning nende vastupidavuse kohta. Istmed ja nende kinnitusvahendid peavad läbima käesoleva eeskirja lisas 4 nimetatud katsetused.

6. Nõuded sõiduki tüübile

Sõiduki kere kinnitused, mis on ette nähtud istme kinnitamiseks, peavad läbima katsetused käesoleva eeskirja lisa 5 või lisa 4 nõuete kohaselt.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toode peab vastama kinnitatud tüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toote tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama toote kvaliteedi lubatud hälbe piirides tööstusliku tootmise tingimustes. Toote tüübikinnituse väljaandnud organ võib igal ajal kontrollida toodet ja kontrollimeetodeid.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 ja/või lisas 2 toodud vormi kohaselt.

9. Istme ja/või sõiduki tüübimuudatus

Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama toote tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes pärast uue esitatud tüübi kontrollimist laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest.

10. Tootmise lõpetamine

Kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan sellest teatama ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ning aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta.

Lisa 1 . Vormikohane teade istmete tüübikinnitusest, tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest istme vastupidavuse kohta ja tootmise keelust

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki tüübi tüübikinnitusest, tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest sõiduki istme vastupidavuse kohta ja tootmise keelust

Lisa 3 . Ametliku tüübikinnituse (sertifikaadi) skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Katsete protseduur istmetele vastavalt punktile 5 ja/või istmete kinnituskohtadele vastavalt punktile 6.1.2

Lisa 5 . Sõiduki kinnituskohtade katsete protseduur vastavalt punktile 6.2.1

Lisa 6 . Mõõtmiste teostamine

Lisa 7 . Lubatud traumeerimiskriteeriumide määratlemine

Lisa 8 . H-punkti ja sõidukis istuvas asendis juhi või kaassõitja keha tegeliku kaldenurga kindlaksmääramine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde

Eeskirja nr 83 «Erinevate kütustega töötavate mootorsõidukite heitgaaside suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 83 algversioon jõustus 5. novembril 1989. a. Viimane, 03 paranduste seeria (R83/03) jõustus 7. detsembril 1996. a.

Eeskirjaga on ühinenud 20 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 83 koosneb 13 peatükist ja 10 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb:

– M₁- ja N₁-kategooria* ottomootoriga varustatud ja etüleeritud bensiiniga töötavate mootorsõidukite heitgaasi emissioonile ja karteri gaasilisele emissioonile esitatavaid nõudeid,

– M₁- ja N₁-kategooria* ottomootoriga varustatud ja etüleerimata bensiiniga töötavate mootorsõidukite heitgaasi emissioonile, karteri gaasilisele emissioonile, auramisemissioonile ja saastekontrolli seadmete vastupidavusele esitatavaid nõudeid ja,

– M₁- ja N₁-kategooria* diiselmootoriga varustatud vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite heitgaasi emissioonile ja saastekontrolli seadmete vastupidavusele esitatavaid nõudeid.

Eeskirja ei rakendata tühimassiga alla 400 kg ja valmistaja kiirusega alla 50 km/h sõidukitele.

Tootja palvel võib sellele eeskirjale vastavat M₁ - ja N₁-kategooria diiselmootoriga varustatud sõidukitele tehtud tüübikinnitust peatükis 7 esitatud nõuetele vastavuse korral laiendada M₂- ja N₂-kategooria mitte üle 2840 kg massiga sõidukitele.

Iga lepinguosaline võib oma riigi eeskirjades esitada sõidukite klassid, mis peavad töötama etüleerimata bensiiniga ja vastama selle eeskirja punktide 5.3.1.4.2 ja 8.3.1.1.2 nõuetele.

Käesoleva eeskirja paragrahv 7.5 lubab tootjal taotleda tüübikinnitust vastavalt punktis 5.3.1.4.1 toodud kirjelduses etüleerimata bensiiniga töötavatele ja punktiga 1.2 mitte vastuolus olevatele sõidukitele.

Märkus. * Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

Selle eeskirja baasilised mõõtemeetodid on võetud ÜRO EMK eeskirjast nr 15/04; seega võib kõiki ÜRO EMK eeskirja nr 15/04 kohaseid tulemusi kasutada, kui need rahuldavad selle eeskirja nõudeid.

Etüleerimata bensiiniga töötavatele sõidukitele on ÜRO EMK eeskiri nr 15/04 ja käesolev eeskiri identsed ja tulemused võib otse üle kanda.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, mootori nõue kütuse suhtes, sõiduki tüüp, viidatud mass, tühimass, täismass, gaasilised saasteained, osakesed, heitmete emissioon, auramisemissioon, kütusepaagi ventilatsioonikaod, sooja mootori kaod, mootori karter, külmkäivitusseade, maastikuauto, käivitamise abiseade, mootori töömaht, saastekontrolli seade.

3. Tunnustuse taotlemine

Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: mootori tüübi kirjeldus lisas 1 toodud andmetega, põlemiskambri ja kolvirõngastega kolvi joonised, klapitõusud ja suletus-avatusnurgad, aurustumise kontrolli süsteemi kirjeldus, lisas 2 nõutavad sõiduki andmed. Ottomootoriga sõidukil tuleb lisada kinnitus bensiinipaagi täiteava D=23,6 mm kohta või etüleerimata bensiini ISO 2575-1982 kohase sümboliga märgi kohta täiteava läheduses.

Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse vastavat tüüpi esindav mootor, mis võimaldaks katsetused läbi viia lisas 5 toodud meetodil.

4. Tunnustamine

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku mootori või sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. Kui muudetakse käesolevat eeskirja, näiteks karmistatakse piirväärtusi, peavad lepinguosalised teatama, millised sõiduki tüübid vastavad uutele nõuetele.

Igale sellele tüübile vastavale mootorile või sõidukile pannakse lisas 3 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga ning täiendava sümboliga A, B või C, mis näitab emissiooni taset järgmiselt: A – etüleeritud bensiiniga töötavate sõidukite heitgaasi gaasilisele emissioonile esitatavatele nõuetele vastavust, B – etüleerimata bensiiniga töötavate sõidukite heitgaasi emissioonile, karteri gaasilisele emissioonile, auramisemissioonile ja saastekontrolli seadmete vastupidavusele esitatavatele nõuetele vastavust, C – diiselmootoriga sõidukite heitgaasi emissioonile ja saastekontrolli seadmete vastupidavusele esitatavate nõuete täitmist.

Kui mootoril või sõidukil on tüübikinnitus ka teiste käesoleva kokkuleppe eeskirjade järgi, esitatakse eeskirjade numbrid veeruna. Märk asetatakse valmistaja andmesildi kõrvale või kohale.

5. Kirjeldus ja katsetamine

Komponendid, mis võivad mõjutada gaasiliste saasteainete emissiooni, peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et mootorsõiduk normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaks käesoleva eeskirja nõuetele. Tootjapoolsed meetmed peavad tagama normaaltingimustel kasutamisel käesoleva eeskirja toodangu järelevalve piirnormide täitmise kogu sõiduki tööea vältel.

Katse protseduur. Sõiduki tüübikinnituse erinevad võimalused on toodud tabelis 1. On viis erinevat katse tüüpi:

I tüüp (külmkäivituse järgse keskmise heitgaasi emissiooni kontrollimine)

II tüüp (CO emissioon tühikäigul)

III tüüp (karterigaaside emissioon)

IV tüüp (aurustumisemissioon)

V tüüp (saastekontrolli seadmete vastupidavus).

On määratud, millistele sõidukitele milliseid neist viiest katse tüübist peab rakendama. Edasi järgneb viie katsetüübi kirjeldus ja rakendatavus erinevat tüüpi sõidukitele. Samas on toodud ka piirnormid. Katsemetoodikad ja seadmed on põhjalikult kirjeldatud lisades 4 kuni 8. I tüüpi katsel mõõdetakse koormusstendil kindlaksmääratud sõidutsüklitel CO ja HC + NO_xemissiooni (g/katse). II tüüpi katsel mõõdetakse CO ja CO₂ sisaldust tühikäigul. III tüüpi katsel mõõdetakse kolmel tööreþiimil karterigaaside emissiooni, pole lubatud karterigaaside emissiooni (pihkumist) atmosfääri. IV tüüpi katse koosneb neljast faasist, aurustumisemissioon ei tohi olla üle 2 g/katse kohta. V tüüpi katse toimub vähemalt 80 000 km läbisõiduga sõidukil kas teekatsetel või koormusstendil. Ottomootoriga sõidukil võib nii CO kui ka HC + NO_xemissioon suureneda kõige rohkem 1,2 korda võrreldes uue sõidukiga. Diiselmootoriga sõidukil võib COemissioon suureneda kõige rohkem 1,2 korda ja osakeste emissioon kõige rohkem 1,1 korda.

6. Sõiduki tüübimuudatus

Igast sõiduki tüübimuudatusest tuleb teatada administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudatustega sõiduk nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

7. Tüübitunnustuse laiendamine

On toodud tingimused, mille täitmisel võib I ja II tüüpi katsetulemusi laiendada erineva massiga, transmissiooni ülekandearvuga ja kütuseliigiga (etüleeritud või etüleerimata bensiin) sõidukitele. On toodud ka IV ja V tüüpi katsetulemuste laiendamise tingimused.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse tähist kandev või dokumenti omav mootor peab elementide osas, mis mõjutavad gaasiliste saasteainete ja aurustumisemissiooni, vastama tüübikinnitatud mootori tüübile. Vastavuse kontrolliks võetakse tüübikinnituse tähist kandvate seeriatoodangu sõidukite hulgast piisav arv sõidukeid, mille kontrollkatsetustel saadud tulemused ei tohi ületada toodangu järelevalve kontrolliks ettenähtud piirväärtusi (vt punktid 8.3.1.1.1.1, 8.3.1.1.2.1 ja 8.3.1.1.3.1). Kui ületavad, siis valmistajatehas võib paluda katsetatada suuremat arvu (valim) mootoreid. On toodud valem ja tabel katsetulemuste hindamiseks sellise valimi korral.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

10. Sõiduki tüübimuudatus ja laiendamine

Iga tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest tuleb teatada administratiivorganile, mille põhjal viimane otsustab, kas muudetud sõiduk nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõplikult katkestab antud mootori tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

13. Ülemineku tingimused

On toodud tähtajad, sõidukite kategooriad, katsetingimused ja katsetulemuste piirväärtused uutele, rangematele normidele üleminekuks.

Lisa 1 . Mootori põhilised karakteristikud ja katsetamist käsitlevad andmed

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest, mis käsitleb sõidukite heitgaasi emissiooni taset vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 83 kohasele tüübikinnitusele A, B või C

Lisa 3 . Ametliku tüübikinnituse tähised

Lisa 4 . I tüüpi katse. Koosneb 8 peatükist ja 8 lisandusest. On toodud katse metoodika, nõuded mootorile ja mootorsõidukile, kütusele, mõõteaparatuurile

Lisa 4A . I tüüpi katse ekvivalent. Koosneb 8 peatükist ja 9 lisandusest. On toodud katse metoodika, nõuded mootorile ja mootorsõidukile, kütusele, mõõteaparatuurile

Lisa 5 . II tüüpi katse. Koosneb 3 peatükist. On toodud katse metoodika. Järgneb vahetult I tüüpi katsele

Lisa 6 . III tüüpi katse. Koosneb 6 peatükist. Katse tehakse I ja II tüüpi katse subjektideks olevatele ottomootoritele. On toodud katse metoodika

Lisa 7 . IV tüüpi katse. Koosneb 7 peatükist ja 1 lisandusest. Katse tehakse ottomootoritele. On toodud katse metoodika. Mootor peab olema sissesõidetud (vähemalt 3000 km) ja kütusepaak peab olema täidetud 40% ulatuses.

Lisa 8 . Saastekontrolli seadme vastupidavuskatse kirjeldus. Koosneb 6 peatükist. Katse tehakse nii otto- kui ka diiselmootoritele. On toodud katse metoodika. Mootor peab olema sissesõidetud (vähemalt 3000 km). Katse kestab 80 000 km ja I tüüpi katse kohased mõõtmised tehakse iga 10 000 km järel

Lisa 9 . Etalonkütused. On toodud etüleeritud bensiini (CEC etalonkütus RF-01-A-84), etüleerimata bensiini (CEC etalonkütus RF-08-A-85) ja diislikütuse (CEC etalonkütus RF-03-A-84) tehnilised andmed

Lisa 10 . M₁- ja N₁-kategooria maastikuautode definitsioonid ja nõuded. On toodud M₁G- ja N₁ G-kategooria sõidukite definitsioonid ja nõuded.

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 3 «Mootorsõidukite ja nende haagiste helkuritele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 3 algversioon jõustus 1. novembril 1963. a ja viimane (02) paranduste seeria (R3/02) jõustus 1. juulil 1985. a ning selle viimane täiendus jõustus 5. juunil 1998. a.

Eeskiri nr 3 koosneb 12 peatükist ja 18 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb sõidukitele paigaldatavatele helkuritele esitatavaid nõudeid.

2. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi termineid ja mõisteid: tagasipeegeldus, tagasipeegeldav optiline osa, helkur, kõrvalekaldenurk, valgustusnurk, pöördenurk, helkuri nähtavusnurk, helkuri valgustatus, valgustugevuse koefitsient (CIL), helkuri tüüp ja helkurite klassid.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab helkuri valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud helkuri joonised, kus on näidatud helkuri paigaldamine sõidukile ja toodud helkuri kirjeldus koos kasutatud materjalide iseloomustusega.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama lisas 4 toodud arvu näidiseid ja nende kinnitusvahendeid. Klassi IVA kohta on toodud nõutav näidiste ja kinnitusvahendite arv lisas 14.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud helkurile peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Helkuril peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 3.1.1 toodud märgistuse.

5. Tunnustamine

Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see helkuri tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud helkuri tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi helkurile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku helkuri tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud helkurile tuleb kanda punktide 5.5–5.7 kohaselt tähis, mille näidised on toodud lisas 3.

6. Üldnõuded

Helkur peab olema konstrueeritud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes ta töötaks normaalselt ning tal ei tohi olla defekte, mis takistavad efektiivset kasutamist. Helkuri pealispind peab olema kergesti puhastatav.

7. Erinõuded (katsetamine)

Helkurid peavad mõõtmetelt ja vormilt ning kolorimeetriliste, fotomeetriliste ja mehaaniliste omaduste poolest vastama lisades 5–11 ja lisas 13 toodud nõuetele. Katsetuste läbiviimise nõuded on toodud lisades 4, 14 ja 16.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Tootmise vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud helkur peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 17. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 18.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui helkur, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab helkuri tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

12. Ülemineku tingimused

Punktides 12.1–12.3 on toodud tingimused, millisel juhul on võimalik kasutada I, II ja III klassi kuuluvaid helkureid.

Lisa 1 . Helkurid, tähistus, seadmed

Lisa 2 . Vormikohane teade helkuri tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 3 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Katsetuse metoodika – IA ja IIIA klass

Lisa 5 . Nõuded kujule ja mõõtudele. Haagiste helkurid – IIIA klass

Lisa 6 . Kolorimeetrilised nõuded

Lisa 7 . Fotomeetrilised nõuded

Lisa 8 . Kaitse välismõjude eest

Lisa 9 . Helkurite optiliste näitajate ajutine stabiilsus

Lisa 10 . Temperatuurikindlus

Lisa 11 . Värvi püsivus

Lisa 12 . Katsete läbiviimise kord

Lisa 13 . Löögikatse – IVA klass

Lisa 14 . Katsetuse tehnoloogia – IVA klass

Lisa 15 . Katsete läbiviimise kord – IVA klass

Lisa 16 . Katsete läbiviimise kord – IB klass

Lisa 17 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 18 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 4 «Mootorsõidukite ja nende haagiste (välja arvatud mootorrattad) numbritulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 4 algversioon jõustus 15. aprillil 1964. a ja selle viimane täiendus jõustus 18. jaanuaril 1998. a.

Eeskiri nr 4 koosneb 13 peatükist ja 7 lisast.

1. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning mõistet «numbritulelatern».

2. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab numbritulelaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris numbritulelaterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud andmed numbritulelaterna paigaldamiseks sõidukile ja numbritulelaterna kirjeldus koos kasutatavate lampide tüübi ja võimsuse äranäitamisega.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks näidist koos nõutavate lampidega.

3. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud numbritulelaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Numbritulelaternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 2a) toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega numbritulelaternale peab lisaks olema kantud nimipinge ja -võimsus.

4. Tunnustamine

Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see numbritulelaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud numbritulelaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi numbritulelaternale.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku numbritulelaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud numbritulelaternale tuleb kanda punktide 4.4–4.7 kohaselt tähis, mille näidised on toodud lisades 1 ja 2.

5. Üldnõuded

Iga numbritulelaterna näidis peab vastama punktis 9 toodud registreerimismärgi valgustugevuse nõuetele lisas 4 toodud nähtavustsooni ulatuses. Valgustugevuse mõõtmise tingimused on toodud punktis 5.2.

6. Valguse värvus

Numbritule värvus peab olema küllaldaselt värvitu, et ta ei muudaks registreerimismärgi värvust.

7. Valguse langemisnurk

Numbritulelaterna valmistaja määrab kindlaks numbritulelaterna paigutamise tingimused, mille kohaselt valgus ei tohi langeda valgustatavale pinnale suurema kui 82^o nurga all. Numbritulelatern peab olema konstrueeritud selliselt, et valgus ei oleks otseselt tagant nähtav.

8. Mõõtmise meetod

Valgustugevuse mõõtmiseks kasutatakse valget mattpaberit, mis asetatakse registreerimismärgi kinnituskohale. Mõõtmise tingimused on toodud lisas 3.

9. Fotomeetrilised näitajad

Lisas 3 toodud mõõtmiste tulemusel peab valgustugevus igas mõõtepunktis olema vähemalt 2,5 cd/m².

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud numbritulelatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 5, 6 ja 9 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 6. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 7.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui numbritulelatern, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava numbritulelaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 2 . Vormikohane teade numbritulelaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 4 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Mõõtmispunktid katsetusel

Lisa 4 . Valgustatava pinna minimaalne nähtavusala

Lisa 5 . Mitme valgusallikaga numbritule fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 6 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 7 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 5 «Mootorsõiduki «sealed beam» (SB) tüüpi Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule lamp-laternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 5 algversioon jõustus 30. septembril 1967. a ja viimane (02) paranduste seeria (R5/02) jõustus 6. märtsil 1988. a ning selle viimane täiendus jõustus 27. aprillil 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 5 koosneb 17 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukitele paigaldatavatele laternatele, mille hajutid võivad olla klaasist või plastmassist.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: latern SB, hajuti, pinnakate ja lamp-laterna tüüp.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab laterna SB valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud laterna SB joonised ja lühike tehniline kirjeldus.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama järgmise arvu näidiseid: valge valgusega laternate puhul – 5 näidist; värvilise valgusega laternate puhul – üks värvilise valgusega näidis ja 5 valge valgusega näidist. Kui hajutid on valmistatud plastmassist, tuleb lisaks esitada 13 hajutit ja üks peegeldi, mille külge kinnitatakse hajuti.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud laternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda punktis 5 toodud märgistuse. Laternale peab olema kantud kaugtule ja vastaval juhul ka lähitule nimipinge ja võimsus.

5. Tunnustamine

Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see laterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud laterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi laternale.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud laternale tuleb kanda punktide 5.2 ja 5.3 kohane tähistus.

6. Üldnõuded

Iga laterna näidis peab vastama punktides 6, 7, 8 ja vajadusel ka punktis 9 toodud nõuetele. Laternad peavad normaalsetes kasutamistingimustes säilitama oma töökindluse ja fotomeetrilised omadused, mille kontrolli tingimused on toodud lisas 5. Plastmassist valmistatud hajutitega laternate kontrolli tingimused on toodud lisas 6.

7. Nimisuurused

Nimipinge peab olema 6, 12 või 24 volti. Tarbitav võimsus ei tohi ületada nimivõimsust rohkem, kui on näidatud tabelis 1. Tarbitava võimsuse alumist piiri ei määrata, tagatud peab olema ainult tabelis 2 toodud minimaalne valgustugevus.

8. Valgustugevus

Laternad peavad olema konstrueeritud selliselt, et nende lähituli tagaks küllaldase valgustugevuse ilma pimestamata ja kaugtuli tagaks hea valgustugevuse. Valgustugevuse mõõtmise tingimused on toodud punktides 8.2–8.11.

9. Valguse värvus

Laternast kiirguva valguse värvus peab olema valge või valikkollane. On toodud valikkollase värvuse valguskoordinaadid ja lähitule valgustugevuse nõuded.

10. Märkus värvuse kohta

Iga lepinguosaline riik võib tüübikinnituse alusel, mis on antud kas valge või valikkollase valgusega laternale, lubada kasutada mõlemaid, kas valge või valikkollase valgusega lampe.

11. Pimestamise astme kontroll

Laterna lähitule poolt tekitatud pimestamine kuulub kontrollimisele.

12. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud latern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktides 8 ja 9 toodud nõudeid. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 3. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 7.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

13. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui latern, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

14. Tunnustatud (SB) laterna tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud laterna tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega laternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

15. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava laterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

16. Ülemineku tingimused

24 kuud pärast paranduste seeria 02 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi käesolevale eeskirjale mittevastavatele laterna tüüpidele. Selle ajani kehtivad enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused.

17. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Lambid (SB) põllumajandus- ja metsatraktoritele ning teistele aeglastele sõidukitele

Lisa 2 . Vormikohane teade laterna (SB) tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 5 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 4 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 5 . Laterna fotomeetriliste näitajate püsivuse kontroll kasutamistingimustes

Lisa 6 . Nõuded plastmassist hajutitega laternatele – laternate ja hajutite või nende materjali katsetamine

Lisa 7 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 6 «Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 6 algversioon jõustus 15. oktoobril 1967. a ja viimane (01) paranduste seeria (R6/01) jõustus 27. juunil 1987. a ning selle viimane täiendus jõustus 3. septembril 1997. a.

Eeskiri nr 6 koosneb 14 peatükist ja 7 lisast.

1. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: suunatulelatern ja suunatulelaterna tüüp.

2. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab suunatulelaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud, millisesse lisas 1 toodud kategooriasse esitatud suunatulelatern kuulub. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris suunatulelaterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud suunatulelaterna paigaldamine sõidukile ja suunatulelaterna kirjeldus koos kasutatavate lampide tüübi äranäitamisega.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks suunatulelaterna näidist.

3. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud suunatulelaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide tüüp. Suunatulelaternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.2 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega suunatulelaternale peab lisaks olema kantud nimipinge ja -võimsus.

4. Tunnustamine

Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see suunatulelaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud suunatulelaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi suunatulelaternale.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku suunatulelaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud suunatulelaternale tuleb kanda punktide 4.2 ja 4.3 kohane tähis.

5. Üldnõuded

Iga suunatulelaterna näidis peab täitma eeskirja punktides 6 ja 8 toodud nõudeid. Suunatulelatern peab olema konstrueeritud nii, et ta normaalsetes kasutamistingimustes töötaks normaalselt ning tal säiliksid käesoleva eeskirjaga nõutavad omadused.

6. Valgustugevus

Punktis 6.1 on toodud suunatulelaterna minimaalne ja maksimaalne valgustugevus lähteteljel ning punktis 6.2 nähtavusalas väljaspool lähtetelge, sõltuvalt suunatulelaterna tüübist. Punktides 6.3 ja 6.4 ning lisas 4 on toodud katsetamise nõuded.

7. Katsetamine

Suunatulelaterna katsetamisel tuleb kasutada valge või valikkollase valgusega lampe. Katsetuste metoodika on toodud punktides 7.2 ja 7.3.

8. Valguse värvus

Suunatule värvus peab vastama lisas 5 toodud värvuskoordinaatidele.

9. Tunnustatud suunatulelaterna tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud suunatulelaterna tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega suunatulelaternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud suunatulelatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud lisas 6 toodud minimaalsed protseduurinõuded. Peavad olema täidetud lisas 7 toodud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava suunatulelaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

14. Ülemineku tingimused

36 kuud pärast paranduste seeria 01 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi käesolevale eeskirjale mittevastavatele suunatulelaternatele. Punktides 14.3–14.5 on toodud tingimused, mille puhul kehtivad enne 01 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused.

Lisa 1 . Suunatulelaternate kategooriad: nende kategooriate suunatulelaternate minimaalsed valguse nähtavusnurgad

Lisa 2 . Vormikohane teade suunatulelaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 6 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 5 . Valikkollase valgusega laternad: valguskoordinaadid

Lisa 6 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 7 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 7 «Mootorsõidukite (välja arvatud mootorrattad) ja nende haagiste eesmistele, tagumistele ning ülemistele ääretule- ja stopptulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 7 algversioon jõustus 15. oktoobril 1967. a ja viimane (02) paranduste seeria (R7/02) jõustus 5. mail 1991. a ning selle viimane täiendus jõustus 3. septembril 1997. a.

Eeskiri nr 7 koosneb 14 peatükist ja 7 isast.

1. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: eesmine ääretulelatern, tagumine ääretulelatern, ülemine ääretulelatern ja stopptulelatern.

2. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab laterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud, millist funktsiooni või funktsioone esitatud latern peab täitma ja mis värvi valgust (valget või punast) ta kiirgab. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris laterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud laterna paigaldamine sõidukile ja laterna kirjeldus koos kasutatavate lampide tüübi äranäitamisega.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks laterna näidist.

3. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud laternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide tüüp. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.2 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega laternale peab lisaks olema kantud nimipinge ja -võimsus.

4. Tunnustamine

Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see laterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud laterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi laternale.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud laternale tuleb kanda punktide 4.2 ja 4.3 kohane tähistus.

5. Üldnõuded

Iga laterna näidis peab vastama punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Laternad peavad olema konstrueeritud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes normaalselt töötaksid ning neil säiliksid käesolevas eeskirjas nõutud omadused.

6. Valgustugevus

Punktis 6.1 on toodud erinevate laternatüüpide minimaalne ja maksimaalne valgustugevus lähteteljel ning punktis 6.2 nähtavusalas väljaspool lähtetelge. Punktides 6.3 ja 6.4 ning lisas 4 on toodud katsetamisnõuded.

7. Katsetamine

Laternate katsetamisel tuleb kasutada ettenähtud tüüpi valge valgusega lampe. Katsetuste metoodika on toodud punktides 7.2–7.3.

8. Valguse värvus

Laterna poolt kiiratava valguse värvus peab vastama lisas 5 toodud värvuskoordinaatidele.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud latern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud lisas 6 toodud minimaalsed protseduurinõuded. Peavad olema täidetud lisas 7 toodud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tootmise lõpetamine

12. Märkused valguse värvuse ja laternate kohta

Kokkuleppe 3. peatüki kohaselt võib iga lepinguosaline riik keelata kasutada sõidukitel käesolevas eeskirjas ettenähtud valguse värvusega laternaid. Samuti võib lepinguosaline riik keelata kas osadel või kõigil sõidukitel kasutada ühe valgustugevuse võimalusega stopptulelaternaid.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

14. Ülemineku tingimused

Enne paranduste seeria 02 jõustumise aega antud tüübikinnitused on jõus laternate suhtes, millega asendatakse kasutamisel olevaid sõidukite laternaid. 24 kuu möödumisel 02 paranduste seeria jõustumisest ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi käesolevale eeskirjale mittevastavatele laternatele.

Lisa 1 . Eesmiste, tagumiste ja ülemiste ääretulelaternate ning stopptulelaternate valguse minimaalsed nähtavusnurgad

Lisa 2 . Vormikohane teade laterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 7 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 5 . Valguse värvus

Lisa 6 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 7 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 10 «Sõiduki elektromagnetilisele sobivusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 10 algversioon jõustus 1. aprillil 1969. a ja viimane (02) paranduste seeria (R10/02) jõustus 3. septembril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 23 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 10 koosneb 13 peatükist ja 11 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb elektromagnetilise sobivuse nõudeid M-, N- ja O-kategooria sõidukitele ja nendele paigaldatavatele elektrilistele ja elektroonilistele blokkidele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: elektromagnetiline sobivus, elektromagnetilised häired, elektromagnetiliste häirete kindlus, elektromagnetiline keskkond, kontrolltase, kontrolli antenn, laiaribalised elektromagnetilised häired, kitsaribalised elektromagnetilised häired, elektriline või elektrooniline süsteem, elektriline või elektrooniline sõlm (ESA), sõiduki tüüp ja ESA tüüp.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõidukile tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud lisas 2A toodud informatiivsed dokumendid.

ESA-le tunnustuse taotluse esitab ESA valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud lisas 2B toodud informatiivsed dokumendid.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama vastavalt kas sõiduki või ESA.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki või ESA tüüp vastavad käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see sõiduki või ESA tüüp tüübikinnitatuks.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki või ESA tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest vastavalt lisades 3A või 3B esitatud vormikohase teate saatmisega.

5. Tähised

Igale tüübikinnituse saanud sõiduki või ESA tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi sõidukile või ESA-le.

Igale tüübikinnitatud sõidukile või ESA-le tuleb kanda punktide 5.2 ja 5.3 kohane tähis. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed on toodud lisas 1.

6. Tehnilised nõuded

Sõiduk või ESA peab olema projekteeritud ja seadistatud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes täidaks sõiduk käesolevas eeskirjas toodud tingimusi. Tehnilised nõuded sõidukile laiaribaliste elektromagnetiliste häirete suhtes on toodud punktis 6.2 ja kitsaribaliste elektromagnetiliste häirete suhtes punktis 6.3. Tehnilised nõuded sõiduki töökindlusele elektromagnetilise kiirguse suhtes on toodud punktis 6.4. Punktides 6.5 ja 6.6 on toodud tehnilised nõuded ESA poolt tekitatavate elektromagnetiliste häirete suhtes ja punktis 6.7 tehnilised nõuded ESA töökindlusele elektromagnetilise kiirguse suhtes.

7. Tüübikinnituse muutmine või laiendamine pärast ESA vahetust või lisamist

Käesolevas peatükis on toodud tingimused, mille puhul pärast ESA vahetust või lisamist loetakse sõiduk tüübikinnitatuks ilma täiendava katsetuseta ja mille puhul mitte.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk või ESA peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 6 toodud nõudeid. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisades 3A või 3B ja punktis 8.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punkti 6 nõudeid või kui katsetuseks valitud sõiduk või ESA, mis omab tüübikinnituse tähist, ei läbi katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisades 3A või 3B toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõiduki või ESA tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 3A või 3B toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tunnustatud sõiduki või ESA tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki või ESA tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit või ESA-t on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisades 3A või 3B toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Ülemineku tingimused

Alates 1. jaanuarist 1998. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirja paranduste seeriale 02 mittevastavale sõidukile või ESA-le. Kuni 1. oktoobrini 2002. a kehtivad enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 2A . Vormikohane teade sõiduki tüübi tüübikinnitusest elektromagnetilise sobivuse suhtes

Lisa 2B . Vormikohane teade ESA tüübi tüübikinnitusest elektromagnetilise sobivuse suhtes

Lisa 3A . Sõiduki tüübi tüübikinnitusest teatamise kaardi näidis

Lisa 3B . ESA tüübi tüübikinnitusest teatamise kaardi näidis

Lisa 4 . Sõiduki poolt tekitatavate laiaribaliste elektromagnetiliste häirete mõõtmise meetod

Lisa 5 . Sõiduki poolt tekitatavate kitsaribaliste elektromagnetiliste häirete mõõtmise meetod

Lisa 6 . Katsetuse meetod sõiduki vastupidavuse määramiseks elektromagnetilise kiirguse suhtes

Lisa 7 . ESA poolt tekitatavate laiaribaliste elektromagnetiliste häirete mõõtmise meetod

Lisa 8 . ESA poolt tekitatavate kitsaribaliste elektromagnetiliste häirete mõõtmise meetod

Lisa 9 . Katsetuse meetod ESA vastupidavuse määramiseks elektromagnetilise kiirguse suhtes

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 11 «Sõiduki ustele ja lukkudele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 11 algversioon jõustus 1. juunil 1969. a ja viimane (02) paranduste seeria (R11/02) jõustus 15. märtsil 1981. a ning selle viimane täiendus 20. aprillil 1986. a.

Eeskirjaga on ühinenud 24 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 11 koosneb 11 peatükist ja 3 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb sõidukite külguste kinnitust ja ukselukke.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, uksed, ukselukud, uksehinged.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlemiseks nõutavad dokumendid on: taotlus; uste, ukselukkude ja uksehingede joonised; ukselukkude ja uksehingede üksikasjalik kirjeldus.

Sõiduki tüüp ja selle ukselukkude ning uksehingede näidised esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele.

4. Tunnustamine

Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud sõidukile peab olema nähtavasse, kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 2 toodud näidisele.

5. Nõuded

Ukselukud ja uksehinged peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et sõiduki kasutamisel normaalsetes tingimustes oleks võimalik tagada käesoleva eeskirja nõuete täitmine. Suletud lukud peavad vastu pidama pikikoormusele 1111 daN ja põikkoormusele 889 daN. Uksehinged peavad vastu pidama pikikoormusele 1111 daN ja põikkoormusele 889 daN.

6. Katsetamine

Sõiduki uste kinnitus ja ukselukud peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused nii, nagu see on toodud käesoleva eeskirja lisas 3.

7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest tuleb teatada pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4 toodud korra kohaselt.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile. Loetakse, et sõiduki uste kinnitus ja ukselukud vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, kui on täidetud eeskirja punkti 5 nõuded.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktide 7.1 ja 7.2 nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatud sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 11 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Ukselukkude ja uksehingede tugevuse katsete läbiviimine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 12 «Juhi kaitseks löögi eest vastu rooliseadet esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 12 algversioon jõustus 1. juunil 1969. a ja viimane (03) paranduste seeria (R12/03) jõustus 24. augustil 1993. a ning selle viimane täiendus 25. detsembril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 12 koosneb 13 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid M₁-kategooria sõiduki ja N₁-kategooria* sõiduki, mille täismass ei ületa 1500 kg, rooliseadmele juhi kaitse seisukohalt eest kokkupõrkel.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, rooliseadme tüübikinnitus, rooliseadme tüüp, rooliseade, universaalne rooliseade, turvapadi, rooliratas, rooli kodar, rooliratta keskpunkt, rooli tasapind, roolivõll, roolisammas, roolimehhanism, sõiduki salong, löögi element ja tühimass.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki kirjeldus, rooliseadme joonised, rooliseadme kirjeldus, sõiduki tühimass, rooliseadme tüübikinnituse tunnistus. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki.

Rooliseadme tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: rooliseadme kirjeldus, rooliseadme joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama rooliseadme.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud rooliseade vastab täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see rooliseadme tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud rooliseadme tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi rooliseadmele.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi või rooliseadme tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisades 1A ja 1B esitatud vormide kohase teatega.

5. Kirjeldus

Rooliseade peab olema projekteeritud, konstrueeritud ja asetatud sõidukile nii, et ta katsetustel rahuldaks käesoleva eeskirja nõudeid. Määratud on, kui palju tohivad roolisammas ja roolivõll eest kokkupõrkel liikuda horisontaal- ja vertikaalsuunas, kui suure jõu puhul peab roolisammas deformeeruma ja kui suurt aeglustust peab seejuures roolisammas garanteerima. On toodud nõuded rooliseadme materjalidele ja üksikutele detailidele.

6. Katsetamine

Sõiduk või rooliseade peab läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused vastavalt käesoleva eeskirja lisades 3, 4 ja 5 kirjeldatule.

7. Tunnustatud sõiduki või rooliseadme tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki või rooliseadme tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit või rooliseadet on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisades 1A või 1B toodud vormi kohase teate saatmisega.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktides 5 ja 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides.

Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord aastas.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 8.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisades 1A või 1B toodud vormi kohaselt.

10. Juhendid

Juhul kui rooliseade saadetakse sõidukist eraldi, tuleb pakendamise ja paigaldamise juhendites märkida, millisele sõiduki tüübile (tüüpidele) seade on ette nähtud.

11. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõiduki tüübi või rooliseadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisades 1A ja 1B toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

13. Ülemineku tingimused

36 kuud pärast paranduste seeria 03 jõustumise aega (24. august 1993) ei tohi lepinguosalised, kes on ühinenud käesoleva eeskirjaga, anda uusi tüübikinnitusi eeskirjale mittevastavatele sõidukitele. 60 kuud pärast paranduste seeria 03 jõustumise aega (24. august 1993) võivad käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised keelduda sõidukite tüübikinnituste tunnustamisest, mis ei vasta paranduste seeria 03 nõuetele.

24 kuud pärast paranduste seeria 03 jõustumise aega (24. august 1993) ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi käesolevale eeskirjale mittevastavatele rooliseadmetele. 36 kuud pärast paranduste seeria 03 jõustumise aega (24. august 1993) võivad käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised keelduda rooliseadmete tüübikinnituste tunnustamisest, mis ei vasta paranduste seeria 03 nõuetele.

Lisa 1A . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 12 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 1B . Vormikohane teade rooliseadme ÜRO EMK eeskirjale nr 12 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Nõuded katsele, kui eest kokkupõrge toimub vastu barjääri

Lisa 4 . Nõuded katsele, kui kasutatakse kere mudelit

Lisa 5 . Nõuded katsele, kui kasutatakse pea mulaaži

Lisa 6 . Sõidukis istuva juhi ja reisija kere punkti H ja tegeliku kaldenurga määramise metoodika

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 18 «Omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes sõidukile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 18 algversioon jõustus 1. märtsil 1971. a ja viimane (02) paranduste seeria (R18/02) jõustus 3. septembril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 18 koosneb 25 peatükist ja 6 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb: I osas – nõudeid M₁ - ja N₁-kategooria* sõidukitele omavolilise kasutamise tõkestamiseks; II osas – nõudeid sõidukitele, millel on vähemalt 3 ratast (välja arvatud M₁- ja N₁ -kategooria* sõidukid) omavolilise kasutamise tõkestamiseks.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

I OSA. M₁- ja N₁-KATEGOORIA SÕIDUKITE TÜÜBIKINNITAMINE OMAVOLILISE KASUTAMISE TÕKESTAMISE SEADMETE SUHTES

2. Mõisted

Eeskirja I osas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüüp, omavolilise kasutamise tõkestamise seade, rool, kombinatsioon, võti ja muutuv kood.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõidukile tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki tüübi või sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamise seadme kirjeldus ja omavolilise kasutamise tõkestamise seadme identifitseerimise komponentide nimestik.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab käesoleva eeskirja punktide 5, 6 ja 7 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4–4.8 kohaselt tähistus, mille näidised on toodud lisas 3.

5. Üldised tehnilised nõuded

Omavolilise kasutamise tõkestamise seade peab olema konstrueeritud punktides 5.1–5.14 toodud nõuete kohaselt. Omavolilise kasutamise tõkestamise seade peab kuuluma sõiduki standardvarustusse.

6. Tehnilised erinõuded

Punktis 6.1 on toodud nõuded omavolilise kasutamise tõkestamise seadmele, mis toimib rooli kaudu, punktis 6.2 on toodud nõuded omavolilise kasutamise tõkestamise seadmele, mis toimib jõuülekande kaudu. Punktis 6.3 on toodud nõuded omavolilise kasutamise tõkestamise seadmele, mis toimib käigukasti kaudu.

7. Elektromehaanilised ja elektroonilised sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamise seadmed

Elektromehaanilised ja elektroonilised sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamise seadmed peavad täitma käesoleva eeskirja punktides 5 ja 6 ning eeskirja nr 97 punktis 33 toodud nõudeid.

8. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.3 toodud korra kohaselt.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktides 6 ja 7 toodud nõuetele.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punkti 9 nõuded.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

13. Ülemineku tingimused

Alates 3. septembrist 1997. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirja paranduste seeriale 02 mittevastavale sõidukile. Kuni 1. oktoobrini 1998. a kehtivad enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused.

II OSA. VÄHEMALT 3 RATTAGA SÕIDUKITE (VÄLJA ARVATUD M₁- ja N₁-KATEGOORIA SÕIDUKID) TÜÜBIKINNITAMINE OMAVOLILISE KASUTAMISE TÕKESTAMISE SEADMETE SUHTES

14. Mõisted

Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi termineid ja mõisteid: sõiduki tüüp, sõiduki tüübikinnitus, omavolilise kasutamise tõkestamise seade, rool, kombinatsioon ja võti.

Punktides 15–22 ja 25 toodud nõuded on analoogsed punktides 3–6 ja 8–12 toodud nõuetega.

23. Täiendavad seadmed

Omavolilise kasutamise tõkestamise seadmele lisatavate täiendavate seadmete tüübikinnitus tuleb teostada eeskirja II osa nõuete kohaselt. Nõuded täiendavatele seadmetele on toodud punktis 23.2.

24. Ülemineku tingimused

Sõidukite (välja arvatud M₁- ja N₁ -kategooria sõidukid) omavolilise kasutamise tõkestamise seadmete tüübikinnitus toimub 01 paranduste seeria nõuete alusel.

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirja nr 18 I osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirja nr 18 II osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4. I osa . Rooli kaudu toimiva omavolilise kasutamise tõkestamise seadme katsetuse kord

Lisa 4. II osa . Rooli kaudu toimiva omavolilise kasutamise tõkestamise seadme, mis piirab rooli pöördemomenti, katsetuse kord

Lisa 5 . Elektrisüsteemi katsetamine

Lisa 6 . Rooli kaudu toimiva omavolilise kasutamise tõkestamise seadme katsetuse kord

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 19 «Mootorsõidukite eesmistele udulaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 19 algversioon jõustus 1. märtsil 1971. a ja viimane (02) paranduste seeria (R19/02) jõustus 8. mail 1988. a ning selle viimane täiendus jõustus 27. aprillil 1998. a.

Eeskiri nr 19 koosneb 15 peatükist ja 7 lisast.

Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukitele paigaldatavatele eesmistele udulaternatele, mille hajutid võivad olla klaasist või plastmassist.

1. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: eesmine udulatern, hajuti, pinnakate ja erinevat tüüpi eesmised udulaternad.

2. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab eesmise udulaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud eesmise udulaterna joonised ja lühike tehniline kirjeldus. Peavad olema näidatud ka kasutatavate lampide tüübid.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks eesmise udulaterna näidist. Kui hajutid on valmistatud plastmassist, tuleb lisaks esitada 13 hajutit ja üks peegeldi, mille külge kinnitatakse hajuti.

3. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud eesmisele udulaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda punktis 4 toodud märgistuse.

4. Tunnustamine

Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud eesmise udulaterna näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see eesmise udulaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud eesmise udulaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi eesmisele udulaternale.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku eesmise udulaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud eesmisele udulaternale tuleb kanda punktide 4.2 ja 4.3 kohane tähis.

5. Nõuded

Iga eesmise udulaterna näidis peab vastama punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. Eesmised udulaternad peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes säilitaksid eeskirjas toodud omadused. Fotomeetriliste näitajate kontrolli metoodika on toodud lisas 4.

Plastmassist valmistatud hajutiga eesmise udulaterna kontrolli metoodika on toodud lisas 5.

6. Valgustugevus

Eesmised udulaternad peavad olema konstrueeritud selliselt, et nad tagaksid küllaldase valgustugevuse ilma oluliselt pimestamata. Valgustugevuse mõõtmise tingimused on toodud punktides 6.2–6.8.

7. Valguse värvus

Eesmisest udulaternast kiirguva valguse värvus peab olema valge või kollane. On antud kollase värvuse valguskoordinaadid ja kollase valguse saamise võimalused.

8. Pimestamise tugevuse kontrollimine

Selles punktis on antud eesmise udulaterna pimestamise tugevuse kontrollimise tingimused.

9. Märkus värvuse kohta

Iga lepinguosaline riik võib tüübikinnituse alusel, mis on antud kas valge või kollase valgusega eesmisele udulaternale, lubada kasutada kas valge või kollase valgusega lampe või teisi kollase valguse saamise võimalusi tingimusel, et oleksid täidetud kolorimeetrilised nõuded.

10. Tunnustatud eesmise udulaterna tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud eesmise udulaterna tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega eesmist udulaternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud eesmine udulatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 6. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 7.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

12. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui eesmine udulatern, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab eesmise udulaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

15. Ülemineku tingimused

24 kuud pärast paranduste seeria 02 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirjale mittevastavatele eesmistele udulaternatele. Selle ajani kehtivad enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused.

Lisa 1 . Vormikohane teade eesmise udulaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 19 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Katsetamise ekraan

Lisa 4 . Laterna fotomeetriliste näitajate püsivuse kontroll kasutamistingimustes

Lisa 5 . Nõuded plastmassist hajutitega laternatele – laternate ja hajutite või nende materjali katsetamine

Lisa 6 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 7 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 21 «Sõiduki interjöörile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 21 algversioon jõustus 1. detsembril 1971. a ja viimane (01) paranduste seeria (R21/01) jõustus 8. oktoobril 1980. a ning selle viimane täiendus 18. jaanuaril 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 21 koosneb 10 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid sõiduautode interjöörile: salongi sisemistele detailidele, välja arvatud tahavaatepeegel; juhtimisseadmete paigutusele; katusele, sealhulgas avanevale katusele; istmeleenidele ja tagaküljele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, lähtetsoon, armatuuri tasapind, katus, piirjoon, avaneva ülaosaga sõiduk, avaneva katusega sõiduk, allapööratav iste.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki kirjeldus koos salongi fotoga või salongi detailse joonisega ning sõidukit iseloomustava numbriga või tähisega.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki või kontrollimiseks ja katsetuseks vajalikud osad. Tehniline teenistus võib nõuda ka mõnede kasutatud materjalide näidiste esitamist.

4. Tunnustamine

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega.

5. Nõuded

On esitatud nõuded järgmistele osadele: salongi eesmises osas armatuurlauast kõrgemal olevad ja istme punktist H eespool olevad osad, välja arvatud külguste osad; salongi eesmises osas armatuurlauast madalamal olevad ja esiistmete punktist H eespool olevad osad, välja arvatud külguste ja pedaalide osad; teised salongi osad, mis on eespool tagaistmel oleva mannekeeni kere lähteliini risttasapinda; katus; avaneva katusega sõiduki katus; avaneva ülaosaga sõiduki katus; istmeleen, mis on kinnitatud sõiduki külge; teatud juhtudel muud osad, mille vastu võivad sõitjad põrgata.

6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 5 toodud nõuetele. Kontrolli teostamiseks võetakse seeriatoodangust sõiduk ja kontrollitakse tema vastavust eeskirjas toodud nõuetele. Tootmine loetakse eeskirjale vastavaks, kui on täidetud punkti 5 nõuded.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 7.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt.

9. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Tsooni määramine, kus pea võib saada löögi

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 21 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Nõuded energiat neelavate materjalide katsetamisele

Lisa 5 . Punkti H ja istuvas asendis mannekeeni kere tegeliku kalde määramise metoodika

Lisa 6 . Väljaulatuvate osade mõõtmise metoodika

Lisa 7 . Eeskirja punkti 5.2.1 rakendamise protseduur ja selleks kasutatav rakis

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 22 «Mootorratta- ja mopeedijuhi ning kaassõitja motokiivrile ja selle näokattele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 22 algversioon jõustus 1. juunil 1972. a ja viimane (04) paranduste seeria (R22/04) jõustus 20. märtsil 1995. a ning selle viimane täiendus jõustus 18. jaanuaril 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon.

Eeskiri nr 22 koosneb 15 peatükist ja 11 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid mootorratta- ja mopeedijuhi ning kaassõitja motokiivrile ja selle näokattele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: motokiiver, korpus, ohutust tagav tihendus, abistav tihendus, hoidesüsteem, tugirihm, tugirihma korv, sirm, näo alumise osa kaitse, näokate, kaitseprillid, pea põhitasapind, mannekeeni pea põhitasapind, kontrolltasapind, motokiivri tüüp, näokatte tüüp, tüübikinnitus, toodangu katsetus ja tüübikatsetus.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse motokiivri tüübile ilma näokatteta või ühe ja mitme näokatte tüübi kasutamiseks esitab motokiivri valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud motokiivri ja näokatte (kui see on ette nähtud) joonised ja lühike tehniline kirjeldus ning punktides 3.1.1.4 ja 3.1.1.5 toodud arv motokiivreid ja näokatteid.

Tunnustuse taotluse näokatte tüübile esitab näokatte valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud näokatte joonised ja lühike tehniline kirjeldus ning punktis 3.2.1.4 toodud arv näokatteid.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud motokiivrile ja näokattele peab olema kantud tehase- või kaubamärk.

5. Tunnustamine

Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud motokiivri ja näokatte näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see motokiivri või näokatte tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud motokiivri või näokatte tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi motokiivrile ja näokattele.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku motokiivri või näokatte tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud motokiivrile või näokattele tuleb kanda vastavalt punktide 5.1.4 või 5.2.4 kohane tähis.

6. Üldnõuded

Iga motokiivri näidis peab vastama punktides 6.1–6.3 ja 6.5–6.10 toodud nõuetele. Punktis 6.4 on toodud nõuded, millist kaitset motokiiver peab tagama, punktis 6.11 nõuded motokiivri kinnitussüsteemile, punktides 6.12 ja 6.13 nõuded kasutatud materjalidele, punktis 6.14 nõuded vaateväljale, punktis 6.15 nõuded näokattele ja punktis 6.16 võimalused valgustpeegeldavate materjalide kasutamiseks.

7. Katsetamine

Motokiivrit katsetatakse löögi amortiseerimise, jäikuse, näokatte läbipaistvuse ja kinnitussüsteemi vastupidavuse suhtes. On toodud kõigi katsetuste tehnoloogia.

8. Katseprotokollid

Tehniline teenistus peab katseprotokollid säilitama kaks aastat.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud motokiiver ja näokate peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile. Toodangu kontrollil ja katsetuseks vajalike näidiste võtmisel peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud punktides 9.3–9.5.

10. Tunnustatud motokiivri ja näokatte tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud motokiivri ja näokatte tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega motokiiver ja näokate nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1A või 1B toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui motokiiver või näokate, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1A või 1B toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab motokiivri või näokatte tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1A või 1B toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Kasutajate informeerimine

Igal müüdaval motokiivril ja näokattel peab olema riigikeeles punktides 13.1–13.5 toodud informatsioon.

14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

15. Ülemineku tingimused

18 kuud pärast paranduste seeria 04 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirjale mittevastavatele motokiivritele ja näokatetele. 30 kuud pärast paranduste seeria 04 jõustumist kehtivad paranduste seeria 03 alusel antud tüübikinnitused.

Lisa 1A . Vormikohane teade ilma näokatteta motokiivri tüübi või ühe ja mitme näokatte tüübi kasutamisega ÜRO EMK eeskirjale nr 22 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 1B . Vormikohane teade motokiivri näokatte tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 22 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2A . Motokiivri ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 2B . Näokatte ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Motokiivri skeemid

Lisa 4 . Pea makett

Lisa 5 . Motokiivri asend pea maketil

Lisa 6 . Pea kontrollmaketid (mõõtmed ja kuju ülalpool kontrolltasapinda)

Lisa 7 . Pea kontrollmaketid (mõõtmed ja kuju allpool kontrolltasapinda)

Lisa 8 . Kontrollstend

Lisa 9 . Näokatte avatavuse nurga määramine

Lisa 10 . Kulumiskindluse määramise protseduur

Lisa 11 . Läbipaistvuse ja valguse hajumise koefitsiendi määramise meetodid

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 23 «Mootorsõidukite ja nende haagiste tagatulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 23 algversioon jõustus 1. detsembril 1971. a ja selle viimane täiendus jõustus 18. jaanuaril 1998. a.

Eeskiri nr 23 koosneb 12 peatükist ja 6 lisast.

1. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: tagatulelatern ja tagatulelaterna tüüp.

2. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab tagatulelaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris tagatulelaterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud tagatulelaterna paigaldamine sõidukile ja tagatulelaterna kirjeldus koos kasutatavate lampide tüübi äranäitamisega.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks tagatulelaterna näidist.

3. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud tagatulelaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide kategooria. Tagatulelaternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.3 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega tagatulelaternale peab lisaks eeltoodule olema kantud nimipinge ja -võimsus.

4. Tunnustamine

Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud tagatulelaterna näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see tagatulelaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud tagatulelaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi tagatulelaternale.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tagatulelaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud tagatulelaternale tuleb kanda punktide 3.1, 3.2 ja 3.3 või 3.5 kohane tähistus.

5. Nõuded

Iga tagatulelaterna näidis peab vastama punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Laternad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes normaalselt töötaksid ning neil säiliksid käesoleva eeskirjaga nõutavad omadused.

6. Valgustugevus

Tagatulelaterna minimaalne valgustugevus lähteteljel peab olema 80 cd ja maksimaalne horisontaalteljel ning sellest kõrgemal – 300 cd ning horisontaalteljest madalamal – 600 cd.

7. Katsetamime

Laternate katsetamisel tuleb kasutada ettenähtud tüüpi valge valgusega lampe ja kasutatav pinge peab olema 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V.

8. Valguse värvus

Laterna poolt kiiratava valguse värvus peab olema valge. Kahtluse korral tuleb läbi viia kontroll lisas 4 toodud korra kohaselt.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud tagatulelatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 5. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 6.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tagatulelaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade tagatulelaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 23 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 4 . Valguse värvus

Lisa 5 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 6 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 25 «Sõiduki istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavatele peatugedele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 25 algversioon jõustus 1. märtsil 1972. a ja viimane (04) paranduste seeria (R25/04) jõustus 15. jaanuaril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 23 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 25 koosneb 14 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb sõiduki istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavaid peatugesid. Eeskiri ei käsitle peatugesid, mis võivad olla paigutatud tagasipööratavatele istmetele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüüp, peatugi, istmega kokkuehitatud peatugi, mahavõetav peatugi, eraldiseisev peatugi, istme tüüp, peatoe tüüp, istme lähtepunkt (punkt H), lähtejoon, peajoon, tagasipööratav iste, reguleerimissüsteem (seade), nihkumisseade.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotlemiseks nõutavad dokumendid on: taotlus; üksikasjalik peatugede kirjeldus; üksikasjalik istmete kirjeldus; viide sõidukite kohta, kuhu paigutatakse istmed ja peatoed; istmete joonised ning peatugede ja nende kinnitusjoonised sõidukis.

Sõiduki tüüp ja sellesse paigutatavate istmete ja peatugede näidised esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele.

4. Tähised

Ametlikule tüübikinnitusele esitatavatele peatugedele peab olema kantud valmistajatehase- või kaubamärk.

5. Tunnustamine

Peatoe tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele. Igale tüübikinnituse saanud peatoele antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud peatoele peab olema nähtavasse, kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 2 toodud näidisele.

6. Nõuded

Peatugede olemasolu sõidukis ei tohi tekitada täiendavat ohtu juhile ja kaassõitjatele. Peatoel ja selle osadel ei tohi olla ohtlikke nurki ja teravaid servi. Löögitsoonis asuvad peatoe osad peavad summutama energiat. Peatugi ja selle kinnitusvahendid peavad vastu pidama ettenähtud koormusele. Peatoed peavad olema paigaldatud R-punktist vähemalt 750 mm kõrgemale.

7. Katsetamine

Peatoed peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused, kus määratakse peatugede kõrgus, laius ning avade asukoht; peatugede reguleerimiskindlus, tugevus ja energia absorbtsioon. Katsetused viiakse läbi vastavalt käesoleva eeskirja lisadele 3, 4, 5, 6 ja 7.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga valmistatud peatugi peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ning käesoleva eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui peatugi ei vasta ametlikult kinnitatud prototüübile ja samuti siis, kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt.

10. Tunnustatud peatoe tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud peatoe tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele, kes otsustab, kas muudatustega peatuge on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohaselt.

11. Kasutusjuhend

Igale ametlikult kinnitatud tootele peab olema lisatud kasutusjuhend.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava peatoe tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Ülemineku tingimused

60 kuud pärast paranduste seeria 04 jõustumise aega (15. jaanuar 1997) võivad käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised keelduda peatoe tüübikinnituste tunnustamisest, mis ei vasta paranduste seeria 04 nõuetele.

14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade ÜRO EMK eeskirja nr 25 kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Punkti H ja sõidukis istuvas asendis juhi või kaassõitja keha tegeliku kaldenurga kindlaksmääramine

Lisa 4 . Peatugede kõrguse ja arvu kindlaksmääramine

Lisa 5 . Katsete käigus tehtavad joonised ja mõõtmised

Lisa 6 . Energia absorbtsiooni kontrollimise katsete läbiviimise kord

Lisa 7 . Peatoe ava A mõõtude määramine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 26 «Sõidukist väljaulatuvatele osadele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 26 algversioon jõustus 1. juulil 1972. a. ja viimane (02) paranduste seeria (R26/02) jõustus 13. detsembril 1996. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 26 koosneb 11 peatükist ja 4 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb M₁-kategooria* sõidukite väljaulatuvaid osi, välja arvatud välised tahavaatepeeglid ja puksiirseadmed.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüüp, välispind, põranda joon, kumerusraadius, koormatud sõiduk, gabariitlaius, välisgabariit, paneeli tingjoon.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi ja selle väljaulatuvate osade tunnustuse taotluse esitab valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: üksikasjalik sõiduki tüübi ja selle väljaulatuvate osade kirjeldus, joonised, fotod ja eraldi asetsevate väljaulatuvate osade kasutamisjuhend.

Sõiduki tüüp ja selle väljaulatuvate osade näidised esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele.

4. Tunnustamine

Sõiduki tüüp ja selle väljaulatuvad osad loetakse ametlikult kinnitatuks, kui need vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele. Igale tüübikinnituse saanud sõidukile ja eraldi asetsevale väljaulatuvale osale antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 ja/või lisas 4 esitatud vormi kohase teatega.

Tüübikinnituse saanud sõidukile ja eraldi asetsevatele väljaulatuvatele osadele peab olema nähtavasse, kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 2 toodud näidisele.

5. Nõuded

Sõiduk ja selle väljaulatuvad osad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et sõiduki kasutamisel normaalsetes tingimustes oleks tagatud käesoleva eeskirja nõuete täitmine.

6. Katsetamine

Sõiduk ja selle eraldi asetsevad väljaulatuvad osad peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused. Katsetuste metoodika on toodud käesoleva eeskirja lisas 3.

7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisades 1 ja 4 toodud vormi kohase teate saatmisega.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Sõiduk ja selle eraldi asetsevad väljaulatuvad osad peavad vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ja käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katsete tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Nõuetele mittevastavuse korral peab tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 8 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisades 1 ja 4 toodud vormi kohaselt.

10. Ülemineku tingimused

Lepinguosalised peavad esitama ametliku kinnituse ainult sel juhul, kui toode rahuldab käesoleva eeskirja nõudeid koos jõustunud paranduste seeriaga 02.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 26 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Väljaulatuvate osade, nurkade ja pilude mõõtmete kindlaksmääramine

Lisa 4 . Vormikohane teade sõiduki väljaulatuvate osade ÜRO EMK eeskirjale nr 26 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 28 «Helisignaalidele ja sõidukite helisignalisatsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 28 algversioon jõustus 15. jaanuaril 1973. a ja selle viimane täiendus jõustus 16. juunil 1992. a.

Eeskiri nr 28 koosneb 18 peatükist ja 3 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid helisignaalidele ja helisignalisatsioonile, mis töötavad alalis- või vahelduvvooluga ehk suruõhuga ja on ette nähtud paigaldamiseks M-, N-, L₃ -, L₄- ja L₅-kategooria* sõidukitele.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

I OSA. HELISIGNAALID

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõistet: erinevat tüüpi helisignaalid. Helisignaalide tüüpide erinevused on toodud eeskirja punktides 2.1–2.10.

3. Tunnustuse taotlemine

Helisignaali tüübi tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus, joonised ja kasutatud materjalide andmed.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks helisignaali näidist.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud helisignaalile peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Helisignaalil peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 3.2.2 toodud märgistuse.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud helisignaali tüüp vastab täielikult eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele, loetakse see helisignaali tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud helisignaali tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi helisignaalile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku helisignaali tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

6. Nõuded

Helisignaal peab tekitama pidevat ja monotoonset häält. Helisignaali katsetuste metoodika ja nõuded, millele helisignaal peab katsetustel vastama, on toodud eeskirja punktides 6.2 ja 6.3.

7. Tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine

Igast helisignaali tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega helisignaali on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 5.4 toodud korra kohaselt.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud helisignaal peab vastama punktis 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides tööstusliku tootmise tingimustes.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja kõiki nõudeid või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava helisignaali tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi vormi kohase teate saatmisega.

II OSA. SÕIDUKITE HELISIGNALISATSIOON

II osa on sarnane I osaga. Erinevus on selles, et tüübikinnitamiseks esitatakse sõiduk, millele on paigutatud helisignaalid.

18. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade helisignaali ÜRO EMK eeskirjale nr 28 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Vormikohane teade sõidukite helisignalisatsiooni ÜRO EMK eeskirjale nr 28 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 30 «Mootorsõidukite ja nende haagiste rehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 30 algversioon jõustus 1. aprillil 1975. a ja viimane (02) paranduste seeria (R30/02) jõustus 15. märtsil 1981. a ning selle viimane täiendus jõustus 14. mail 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 26 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 30 koosneb 12 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid uutele rehvidele, mis on peamiselt, kuid mitte ainult, ette nähtud M₁-, O₁- ja O₂-kategooria* sõidukitele. Nõuded ei laiene rehvidele, mis on ette nähtud vana tüüpi autodel ja võistlustel kasutamiseks. Eeskirjas ei käsitleta üle 300 km/h kiirusel kasutamiseks ettenähtud rehvide andmeid.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: rehvi tüüp, talverehv, rehvi konstruktsioon, diagonaalrehv, vöötatud diagonaalrehv, radiaalrehv, tugevdatud või suurendatud kandejõuga rehv, ajutiseks kasutamiseks ettenähtud tagavararehv, T-tüüpi ajutiseks kasutamiseks ettenähtud tagavararehv, äärerant, koord, kiht, karkass, turvis, külg, rehvi alumine osa, mustri sooned, profiili laius, gabariitlaius, profiili kõrgus, profiili kõrguse ja laiuse nominaalne suhe, välisdiameeter, rehvi tähistamine, velje nominaalne diameeter, velg, teoreetiline velg, mõõtmisvelg, katsevelg, rebend, koordi eraldumine, kihtide eraldumine, turvise eraldumine, turvise mustri kulumise indikaator, kandevõime indeks, kiiruse kategooria, turvise mustri sooned ja maksimaalse kandejõu näitaja.

3. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud rehvile peab olema kantud punktis 3.1 toodud tähis, mille näidis on lisas 3. Tähis peab olema kantud rehvile vulkaniseerimise käigus.

4. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse rehvi tüübile esitab rehvi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris rehvi joonised ja tehnilised andmed ning punktis 4.2 toodud arv rehve.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud rehvi näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see rehvi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud rehvi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi rehvile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku rehvi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud rehvile tuleb kanda vastavalt punkti 5.4 kohane tähis.

6. Nõuded

Iga rehvi näidis peab vastama punktis 6.1 toodud nõuetele rehvi mõõtmete osas. Punktis 6.2 on toodud rehvi kandevõime ja kiiruse katsetamise nõuded ja punktis 6.3 rehvi turvisemustri kulumise indikaatoritele esitatavad nõuded.

7. Tunnustatud rehvi tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud rehvi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega rehvi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Tootmise vastavuse tagamise meetodid peavad vastama kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetele.

Iga tüübikinnituse saanud rehv peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 6 toodud nõudeid.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui seeriatoodangu rehv ei läbi katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab rehvi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Ülemineku tingimused

Pärast 1. märtsi 1994. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirja punktile 6.3.3 mittevastavatele rehvidele. Pärast 1. oktoobrit 1995. a valmistatud uued rehvid peavad vastama punkti 6.3.3 nõuetele.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade rehvi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 30 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Rehvi ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Rehvi tähistamise skeem

Lisa 4 . Kandevõime indeksid

Lisa 5 . Rehvi mõõtmed ja mõõtmete märkimine

Lisa 6 . Rehvi mõõtmise meetod

Lisa 7 . Koormuse ja kiiruse mõõtmise kord

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 31 «Mootorsõiduki «halogen sealed-beam» (HSB) tüüpi asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule lamp-laternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 31 algversioon jõustus 1. mail 1975. a ja viimane (02) paranduste seeria (R31/02) jõustus 30. märtsil 1988. a ning selle viimane täiendus jõustus 27. aprillil 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Holland, Luksemburg, Norra, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Šveits, Taani, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 31 koosneb 16 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukitele paigaldatavatele laternatele, mille hajutid võivad olla klaasist või plastmassist.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: halogeenlamp-laterna optiline element (element HSB), hajuti, pinnakate ja HSB elemendi erinevad tüübid.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab HSB elemendi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud HSB elemendi joonised ja lühike tehniline kirjeldus.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama järgmise arvu näidiseid: valge valgusega HSB elemendi puhul – 5 näidist; värvilise valgusega HSB elemendi puhul – kaks värvilise valgusega näidist ja 5 valge valgusega näidist. Kui hajutid on valmistatud plastmassist, tuleb lisaks esitada 13 hajutit ja üks peegeldi, mille külge kinnitatakse hajuti.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud HSB elemendile peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda punktis 5 toodud märgistuse. Laternale peab olema kantud kaugtule ja vastaval juhul ka lähitule nimipinge ja -võimsus.

5. Tunnustamine

Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud HSB elemendi näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see HSB elemendi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud HSB elemendi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi HSB elemendile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku HSB elemendi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud HSB elemendile tuleb kanda punktide 5.2 ja 5.3 kohane tähistus.

6. Üldnõuded

Iga HSB elemendi näidis peab vastama punktides 7, 8 ja vajadusel ka punktis 9 toodud nõuetele. HSB elemendid peavad normaalsetes kasutamistingimustes säilitama oma töökindluse ja fotomeetrilised omadused, mille kontrolli tingimused on toodud lisas 6. Plastmassist valmistatud hajutitega HSB elemendi kontrolli tingimused on toodud lisas 7.

7. Nimi- ja katsepinge suurused

HSB elemendi nimipinge peab olema 12 volti. Katsepinge 13,2 voldi puhul ei tohi kaugtule võimsus ületada 75 vatti ja lähitule võimsus 68 vatti.

8. Valgustugevus

HSB elemendid peavad olema konstrueeritud selliselt, et nende lähituli tagaks küllaldase valgustugevuse ilma vastusõitvaid juhte pimestamata ja kaugtuli tagaks hea valgustugevuse. Valgustugevuse mõõtmise tingimused on toodud punktides 8.1.2, 8.1.3, 8.2 ja 8.3.

9. Valguse värvus

HSB elemendist kiirguva valguse värvus peab olema valge või valikkollane. On antud valikkollase värvuse valguskoordinaadid ja lähitule valgustugevuse nõuded.

10. Pimestamise astme kontroll

Peab kontrollima HSB elemendi lähitule poolt tekitatavat pimestamist.

11. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud latern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktides 8 ja 9 toodud nõudeid. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed lisas 5 toodud protseduurinõuded. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 8.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

12. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui HSB element, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Tunnustatud HSB elemendi tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud HSB elemendi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega HSB elementi peab uuesti katsetama või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

14. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava HSB elemendi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

15. Ülemineku tingimused

24 kuud pärast paranduste seeria 02 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirjale mittevastavatele HSB elementide tüüpidele. Enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused jäävad kehtima.

16. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade HSB elemendi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 31 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . HSB elemendi elektrilised kontaktid

Lisa 4 . Mõõtmiste ekraan

Lisa 5 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 6 . Laterna fotomeetriliste näitajate püsivuse kontroll kasutamistingimustes

Lisa 7 . Plastmassist hajutitega laternatele esitatavad nõuded – laternate ja hajutite või nende materjali katsetamine

Lisa 8 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 34 «Sõiduki tulekindlusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 34 algversioon jõustus 1. juulil 1975. a ja viimane (01) paranduste seeria (R34/01) jõustus 18. jaanuaril 1979. a.

Eeskirjaga on ühinenud 18 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 34 koosneb 10 peatükist ja 5 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid sõiduautodele, mille mootorid töötavad vedelkütusega.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, risttasapind, salong, tühikaal, kütusepaagi mahutavus ja vedelkütus.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki üksikasjalikud joonised ja lühike tehniline kirjeldus.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida see lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4–4.8 kohane tähis.

5. Nõuded

Punktis 5.1 on toodud nõuded sõiduki toitesüsteemile. Punktis 5.2 on toodud nõuded sõiduki elektrisüsteemile.

6. Katsetamine

Kütusepaak peab läbima hüdraulilise katsetuse rõhul 0,3 kg/cm². Sõiduk tervikuna peab läbima laupkokkupõrke katsetused.

Toodud on kõigi katsetuste tehnoloogia.

7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 5 toodud tingimusi.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui sõiduk ei läbi punktis 6 toodud katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 34 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Sõiduki katsetamine laupkokkupõrkel

Lisa 4 . Sõiduki katsetamine tagant kokkupõrkel

Lisa 5 . Plastmassist valmistatud kütusepaagi katsetamine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 37 «Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitatud laternates kasutatavatele hõõglampidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 37 algversioon jõustus 1. veebruaril 1978. a ja viimane (03) paranduste seeria (R37/03) jõustus 1. juunil 1984. a ning selle viimane täiendus 14. mail 1998. a.

Eeskiri nr 37 koosneb 8 peatükist ja 9 lisast.

1. Hõlmeala

Käesoleva eeskirja nõuded kehtivad mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitatud laternates kasutatavate hõõglampide kohta.

2. Nõuded

2.1. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kategooria ja tüüp.

2.2. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad on: üksikasjalikud joonised lambi tüübi identifitseerimiseks; lühike tehniline kirjeldus ja 5 eksemplari lampe.

2.3. Tähistamine

Hõõglampidele tuleb kanda: tehase- või kaubamärk; nimipinge; kategooria, kuhu lamp kuulub, ja nimivõimsus. Lambil peavad olema kohad ülaltoodud tähiste jaoks ja need peavad olema näidatud ka joonistel.

2.4 Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kõik lambid vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see lambi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud lambi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi lambile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku lambi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega.

3. Tehnilised nõuded

3.1. Mõisted

Kasutatavad mõisted on: nimipinge; nimivõimsus; katsetamise pinge; rahuldavad näitajad; etalonhõõglamp; kontrollvalgusvoog; mõõdetav valgusvoog; mõõtetelg ja mõõtetasapind.

3.2. Üldnõuded

Iga katsetusele esitatud näidis peab vastama kõigile käesolevas eeskirjas toodud nõuetele. Lambid peavad olema konstrueeritud nii, et nad tervetena töötaksid normaalsetes kasutamistingimustes.

3.3. Lampide kvaliteedinormid

Lampide kolbidel ei tohi olla vagusid ega täppe, mis võivad mõjutada lampide efektiivsust ja optilisi näitajaid.

Lampidel peavad olema eeskirja lisa 1 nõuetele vastavad ja kindlalt kolvile kinnitatud soklid.

3.4. Katsetamine

Lambid peavad enne katsetamist töötama 1 tund katsepingega. Katsetuse metoodika on toodud eeskirja punktides 3.4.2–3.4.6.

3.5. Hõõgniitide asend ja mõõtmed

Hõõgniitide geomeetriline kuju peab vastama eeskirja lisas 1 toodud andmetele. Hõõgniitide asendi ja mõõtmete kontrollimise nõuded on toodud eeskirja punktides 3.5.2–3.5.4.

3.6. Värvus

Lambi kolb peab olema värvitu, kui lambi iseloomustuses ei ole näidatud teisiti. Lampide kolorimeetrilised näitajad CIE koordinaatsüsteemis on toodud eeskirja punktis 3.6.2. Värvuse ja valguse läbilaskevõime mõõtmine peab toimuma eeskirja lisas 5 toodud meetodil.

3.7. Ultraviolettkiirgus

Selles punktis on toodud ultraviolettkiirguse normid ja arvutuse metoodika.

3.8. Märkus valikkollase värvuse kohta

Tüübikinnituse võib anda ka lambile, mille kolb on valikkollane.

3.9. Optiliste näitajate kontroll

Lampide optiliste näitajate kontroll peab toimuma eeskirja punktides 3.9.1–3.9.4 toodud metoodika kohaselt. Kontrollitakse ainult kahe hõõgniidiga lampe, millel on asümmeetrilise valgusjaotusega lähituli.

Etalonlaterna iseloomustus on toodud eeskirja punktides 3.8.5.1–3.8.5.3.

3.10. Etalonhõõglambid

Etalonhõõglampidele esitatavad nõuded on toodud eeskirja lisa 1 iseloomustustes.

4. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud lamp peab vastama kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides.

5. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud kõiki eeskirja nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt.

6. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava lambitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt.

7. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

8. Ülemineku tingimused

Tüübikinnitused, mis on antud eelmisi paranduste seeriaid arvestades, kehtivad tingimusel, et 12 kuu möödumisel viimase paranduse vastuvõtmisest peab toodang vastama selle nõuetele. Toodud on ka vana ja uue tähistuse vastavustabel.

Lisa 1 . Hõõglambi tüüpide R2, H1, H2, H3, H4, P21W, P21/4W, P21/5W, R5W, R10W, C5W, C21W, T4W, W5W, W3W, S1, S2, S3, S4, HS1, HS2, PY21W, H6W, HB3, HB4, T1.4W, H7, H27W, P27W, P27W/7W, WY5W, H21W, W21W, W21/5W, W2.3W, H8, W16W, H1R1, PY27/7W, HIR2, H9 ja H10 iseloomustused

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 37 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Lambi valguskese ja hõõgniidi kuju

Lisa 5 . Lambi valikkollaste ja merevaikkollaste kolbide värvi ning valguse läbilaskevõime kontrollimine

Lisa 6 . Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 7 . Valmistajatehase katsetuste vajalik arv ja lubatavad kõrvalekalded

Lisa 8 . Ametiasutuse poolt läbiviidavate katsetuste minimaalsed nõuded

Lisa 9 . Vastavuse tõendamine valikulise katsetusega

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 38 «Mootorsõidukite tagumistele udutuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 38 algversioon jõustus 1. augustil 1978. a ja selle viimane täiendus jõustus 3. septembril 1997. a.

Eeskiri nr 38 koosneb 13 peatükist ja 5 lisast.

1. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 ja selle parandustes toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: tagumine udutuli ja tagumiste udutulede erinevad tüübid.

2. Tunnustuse taotlemine

Tagumise udutule tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus ja joonised.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks tagumise udutule näidist.

3. Tähistamine

Tunnustuse taotlemiseks esitatud tagumistele udutuledele peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja millise kategooria lampe tuleb kasutada. Tagumisel udutulel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.3 toodud märgistuse.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kaks tagumist udutuld vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see tagumise udutule tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud tagumise udutule tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi tagumisele udutulele.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tagumise udutule tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

5. Nõuded

Tagumine udutuli peab vastama kõigile eeskirjas toodud nõuetele. Tagumised udutuled peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et normaalsel kasutamisel ei muutuks nende omadused.

6. Valgustugevus

Tagumise udutule vähim valgustugevus on 150 cd ja suurim 300 cd ning valgusava pind ei tohi ületada 140 cm². Valgustugevuse mõõtmise metoodika ja nõutav valgustugevus igas nähtavusala punktis on toodud lisas 3.

7. Katsetamine

Katsetamisel peab kasutama igale tagumise udutule tüübile ettenähtud lampe.

8. Temperatuurikindluse katsetus

Tagumise udutule katsetuse kestus on üks tund pidevat töötamist pärast 20-minutilist soojenemisaega. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema 23±5 ^oC. Katsetuse metoodika on toodud eeskirja punktides 8.1–8.3.

9. Värvus

Tagumise udutule värvuse koordinaadid on y=0,335 ja z=0,008.

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Ametliku tunnustuse omanik peab tagama tootmise tõhusa kontrolli nii, et tagumised udutuled vastaksid eeskirja punktides 6 ja 9 toodud nõuetele. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded on toodud eeskirja lisas 4 ja katsetuseks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded on toodud eeskirja lisas 5.

Pädev volitatud ametiasutus võib toodangu vastavuse kontrolli meetodeid kontrollida igal ajal. Normaalne kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tagumise udutule tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade tagumise udutule ÜRO EMK eeskirjale nr 38 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 4 . Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 5 . Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 39 «Sõiduki spidomeetrile ja tema paigaldamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 39 algversioon jõustus 20. novembril 1978. a ja selle viimane täiendus jõustus 25. detsembril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 39 koosneb 9 peatükist ja 3 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukitele, mis on ette nähtud kasutamiseks teedel ja mille maksimaalne arvestuslik kiirus on üle 50 km/h.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp spidomeetri suhtes, normaalsed rehvid, normaalne töösurve, spidomeeter ja sõiduki tühimass.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõidukile tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki tüübi kirjeldus, mis peab sisaldama punktides 2.2–2.5 toodud andmeid.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama koormata sõiduki.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki tüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele spidomeetri ja tema paigalduse suhtes, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4–4.7 kohane tähis. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed on toodud lisas 2.

5. Nõuded

Spidomeeter peab asuma sõidukijuhi vaateväljas ja tema näidud peavad olema kergelt loetavad nii päeval kui öösel. Kiiruse diapasoon peab olema nii suur, et see hõlmaks tehase poolt antud maksimumkiiruse.

Spidomeetri kaugusmõõdikule ja kiirusmõõdikule esitatavad nõuded on toodud punktides 5.1.1 ja 5.1.2. Spidomeetri katsetuse metoodika on toodud punktis 5.2.

Spidomeetri kiirusmõõdiku näit ei tohi kunagi olla väiksem kui tegelik kiirus.

6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile ja täidaks punktis 5 toodud nõudeid.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punkti 7.1 nõuded või kui katsetuseks valitud sõiduk, mis omab tüübikinnituse tähist, ei läbi katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

9. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 39 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Spidomeetri katsetamine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 45 «Mootorsõidukite laternapuhastitele ja mootorsõidukitele laternapuhastite suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 45 algversioon jõustus 1. juulil 1981. a ja viimane (01) paranduste seeria (R45/01) jõustus 9. veebruaril 1988. a ning selle viimane täiendus jõustus 3. jaanuaril 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 16 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 45 koosneb 13 peatükist ja 4 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid laternapuhastitele. Eeskirja rakendatakse samuti juhul, kui sõiduki valmistaja soovib saada tüübikinnitust sõidukile laternapuhastite suhtes.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: laternapuhasti, laternapuhasti tüüp, sõiduki tüüp, sõiduki tüübikinnitus, vedelikumahuti, puhastuse efektiivsus ja puhastuse sagedus.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab vastavalt laternapuhasti või sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud laterna tüüp või tüübikinnituse number, millele laternapuhasti on ette nähtud. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris laternapuhasti joonised ja tehnilised andmed laternapuhasti paigaldamise kohta ning punktides 3.3.5 ja 3.3.6 toodud arv rehve.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud laternapuhasti vähemalt ühele põhidetailile peab olema kantud punktis 4.1 toodud tähis.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud laternapuhasti või sõiduki näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele, loetakse see laternapuhasti või sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud laternapuhasti või sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi laternapuhastile või sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laternapuhasti või sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest vastavalt lisades 1 ja 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud laternapuhastile või sõidukile tuleb kanda vastavalt punktide 5.5–5.9 kohane tähistus.

6. Nõuded

Iga laternapuhasti näidis peab olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et ta vastaks punktis 7 toodud tingimustele laterna puhastuse osas. Punktides 6.2–6.4 on toodud nõuded laternapuhasti ehitusele. Punktis 6.5 on toodud nõuded sõidukile.

7. Puhastuse efektiivsuse kontrollimine

Pärast igat puhastustsüklit peab puhastuse efektiivsus olema vähemalt 80%. Puhastuse efektiivsuse kontrolli metoodika on toodud lisas 4.

8. Tunnustatud laternapuhasti tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud laternapuhasti tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega laternapuhastit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 5.4 toodud korra kohaselt.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud laternapuhasti peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktides 6 ja 7 toodud nõuetele.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 9.1 nõudeid või kui seeriatoodangu laternapuhasti või sõiduk ei läbi katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisades 1 või 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab laternapuhasti või sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisades 1 või 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

13. Ülemineku tingimused

24 kuud pärast paranduste seeria 01 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi sellele eeskirjale mittevastavatele laternapuhasti või sõiduki tüüpidele. Enne 01 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused jäävad kehtima.

Lisa 1 . Vormikohane teade laternapuhasti tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 45 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 45 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Laternapuhasti katsetamise kord

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 46 »Mootorsõiduki tahavaatepeeglile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 46 algversioon jõustus 1. septembril 1981. a ja viimane (01) paranduste seeria (R46/01) jõustus 5. oktoobril 1987. a ning selle viimane täiendus 3. jaanuaril 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 46 koosneb 22 peatükist ja 9 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid M- ja N-kategooria* sõidukite tahavaatepeeglitele ning nende paigutamisele sõidukile.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

I OSA. TAHAVAATEPEEGLID

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tahavaatepeegel, sisemine tahavaatepeegel, välimine tahavaatepeegel, vaatluspeegel, tahavaatepeegli tüüp, tahavaatepeegli klassid (I – sisemine tahavaatepeegel, II ja III – põhilised välimised tahavaatepeeglid, IV – lainurksed välimised tahavaatepeeglid, V – välimised külgvaatepeeglid), kumerusraadiused, peegli keskpunkt, M- ja N-kategooria mootorsõidukid.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõidukitüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja.

Tunnustuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on: taotlus, üksikasjalik tahavaatepeegli tüübi kirjeldus, kasutamis- ja paigaldamisjuhend ning joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama tahavaatepeegli.

4. Tähised

Ametlikule tüübikinnitusele esitatavatele tahavaatepeeglitele peab olema peale kantud tootja- või kaubamärk.

5. Tunnustamine

Tahavaatepeegli tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 6, 7 ja 8 nõuetele. Igale tüübikinnituse saanud tahavaatepeeglile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud peeglile peab olema kinnitatud tüübikinnituse märk – ringi paigutatud E-täht. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 3 toodud näidisele.

6. Üldnõuded

Kõik tahavaatepeeglid peavad olema reguleeritavad, omama kaitsekeret ja kinnitusseadet.

7. Erinõuded

Selles peatükis kirjeldatakse peeglitele esitatavaid nõudeid: peegli klasside mõõtmeid, peegelduva pinna omadusi ja peegelduvuse koefitsientide tingimusi.

8. Katsetamine

Tahavaatepeeglid peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused, kus määratakse peegli konstruktsiooni löögitugevus ja kaitsekere painduvus. Tahavaatepeeglid peavad olema valmistatud ohutust klaasist. Katsetused viiakse läbi vastavalt käesoleva eeskirja lisades 5–8 kirjeldatule.

9. Tunnustatud tahavaatepeegli tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud tahavaatepeegli tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega tahavaatepeeglit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud tahavaatepeegel peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ja käesoleva eeskirja punktide 6, 7 ja 8 nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides; nõuetele mittevastavuse korral katsetulemustes tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja peatükis 10 toodud nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tahavaatepeegli tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

II OSA. TAHAVAATEPEEGLITE PAIGALDAMINE

13. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüüp tahavaatepeeglite suhtes, silmaterade asukohad ja vaateväli.

14. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübikinnituse taotluse tahavaatepeeglite paigalduse suhtes esitab valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki ning selle peeglite kinnituse ja seadmete kirjeldus, joonised, kasutamis- ja paigaldamisjuhendid. Sõiduki tüüp esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele.

15. Tunnustamine

Sõiduki tüüp tahavaatepeeglite paigaldamise ja kasutamise suhtes loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktide 14 ja 16 nõuetele. Ametlikult kinnitatud sõidukile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 2 esitatud vormi kohase teatega.

Tüübikinnituse saanud sõidukile peab olema nähtavasse, kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 4 toodud näidisele.

16. Nõuded

Selles peatükis kirjeldatakse sõidukile ja sellele paigutatavatele tahavaatepeeglitele esitatavaid nõudeid ja katsetusi, sh nõutav peeglite arv ja peeglite paigaldamiskohad sõidukis.

Katsetused viiakse läbi vastavalt käesoleva eeskirja lisas 6 toodud metoodikale.

17. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

18. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ja käesoleva eeskirja punkti 16 nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides; nõuetele mittevastavuse korral katsetulemustes tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise.

19. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 18 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisa 2 vormi kohase teatega.

20. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

21. Ülemineku tingimused

Lepinguosalised peavad esitama ametliku kinnituse ainult sel juhul, kui toode rahuldab käesoleva eeskirja nõudeid koos jõustunud paranduste seeriaga 01.

22. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade tahavaatepeegli ÜRO EMK eeskirjale nr 46 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 46 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Tahavaatepeegli ametliku kinnitamise skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Sõiduki ametliku kinnitamise skeem ja mõõtmed

Lisa 5 . Peegelduvuse määramine

Lisa 6 . Tahavaatepeegli vaatevälja määramine

Lisa 7 . Tahavaatepeegli pinna kumerusraadiuse r määramine

Lisa 8 . Pöörlemise keskpunkti H ja sõitja puusaliigese asukoha määramine

Lisa 9 . Tootmise vastavuse kontroll

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 50 «Mootorrataste ja mopeedide ning nendega võrdsustatud sõidukite eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele ning numbritule-, suunatule- ja stopptulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 50 algversioon jõustus 1. juunil 1982. a ja selle viimane täiendus jõustus 24. septembril 1992. a.

Eeskirjaga on ühinenud 20 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 50 koosneb 13 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid mootorrataste ja mopeedide ning nendega võrdsustatud sõidukite eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele ning numbritule-, suunatule- ja stopptulelaternatele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tuli, iseseisev tuli, grupeeritud tuli, kombineeritud tuli, ühitatud tuli, eesmine ääretulelatern, tagumine ääretulelatern, stopptulelatern, suunatulelatern, numbritulelatern, valgustatav pind, nähtavusala, lähtetelg, lähtekeskpunkt ja nähtavusnurk.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab laterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud, millist funktsiooni või funktsioone esitatud latern peab täitma ja mis värvi valgust (valget, valikkollast, merevaikkollast või punast) ta kiirgab. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris laterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud laterna paigaldamine sõidukile ja laterna kirjeldus koos kasutatavate lampide kategooria äranäitamisega.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks laterna näidist.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud laternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide kategooria. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.2 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega laternale peab lisaks eeltoodule olema kantud nimipinge ja -võimsus.

5. Tunnustamine

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud laternale tuleb kanda punktide 5.5 ja 5.8 kohane tähis.

6. Üldnõuded

Iga laterna näidis peab vastama käesoleva eeskirja nõuetele. Laternad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes normaalselt töötaksid ning neil säiliksid käesoleva eeskirjaga nõutavad omadused.

7. Valgustugevus

Punktides 7.1–7.4 on toodud erinevate laternatüüpide minimaalne ja maksimaalne valgustugevus lähteteljel ning punktis 7.5 nähtavusalas väljaspool lähtetelge. Punktides 7.7 ja 7.11 ning lisades 4 ja 6 on toodud katsetamise nõuded.

8. Katsetamine

Laternate katsetamisel tuleb kasutada ettenähtud kategooria valge valgusega lampe. Katsetuste metoodika on toodud punktis 8.2.

9. Valguse värvus

Stopptule ja tagumise ääretule värvus peab olema punane. Eesmise ääretule värvus peab olema valge või valikkollane. Suunatule värvus peab olema merevaikkollane. Valguse värvus peab vastama lisas 5 toodud värvuskoordinaatidele.

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse märgistust omav latern peab vastama kinnitatud tüübile ja käesoleva eeskirja nõuetele. Seeriatoodangust võetud näidiste valgustugevus peab olema vähemalt 80% minimaalsest ega tohi ületada 120% maksimaalsest lubatust.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava laternatüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Eesmiste ja tagumiste ääretule-, suunatule-, numbritule- ning stopptulelaternate valguse minimaalsed nähtavusnurgad

Lisa 2 . Vormikohane teade laterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 50 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 5 . Valguse värvus

Lisa 6 . Numbritulelaterna fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 7 . Punktides 2.7–2.11 toodud terminite määratlused

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 54 «Kommertssõidukite ja nende haagiste õhkrehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 54 algversioon jõustus 1. märtsil 1983. a ja selle viimane täiendus jõustus 24. mail 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 54 koosneb 11 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid uutele õhkrehvidele, mis on peamiselt, kuid mitte ainult, ette nähtud M₂-, M₃-,N-, O₃- ja O₄-kategooria* sõidukitele. Nõuded ei laiene õhkrehvidele, millel on kiiruskategooria indeksid, mis vastavad kiirusele alla 80 km/h.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: õhkrehvi tüüp, talverehv, õhkrehvi konstruktsioon, diagonaalrehv, radiaalrehv, äärerant, koord, kiht, karkass, turvis, külg, külje alumine osa, mustri sooned, profiili laius, gabariitlaius, profiili kõrgus, profiili kõrguse ja laiuse nominaalne suhe, välisdiameeter, õhkrehvi tähistamine, velje nominaalne diameeter, velg, teoreetiline velg, mõõtmisvelg, katsevelg, rebend, koordi eraldumine, kihtide eraldumine, turvise eraldumine, kandevõime indeks, kiiruse kategooria ja sõltuvalt kiirusest kandevõime muutumise tabel.

3. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud õhkrehvile peab olema kantud punktis 3.1 toodud tähis, mille näidis on toodud lisas 3. Tähis peab olema kantud õhkrehvile vulkaniseerimise käigus.

4. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse õhkrehvi tüübile esitab rehvi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris õhkrehvi joonised ja tehnilised andmed ning punktis 4.2 toodud arv õhkrehve.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud rehvi näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see õhkrehvi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud õhkrehvi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi õhkrehvile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku õhkrehvi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud õhkrehvile tuleb kanda punkti 5.4 kohane tähis.

6. Nõuded

Iga õhkrehvi näidis peab täitma punktis 6.1 toodud tingimusi õhkrehvi mõõtmete osas. Punktis 6.2 on toodud nõuded õhkrehvi katsetamisele kandevõime ja kiiruse suhtes.

7. Tunnustatud õhkrehvi tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud õhkrehvi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega õhkrehvi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud õhkrehv peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 6 toodud nõudeid.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui seeriatoodangu õhkrehv ei läbi katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatud rehvi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade õhkrehvi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 54 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Õhkrehvi ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Õhkrehvi tähistamise skeem

Lisa 4 . Kandevõime indeksite nimekiri

Lisa 5 . Õhkrehvi mõõtmed ja tähistamine

Lisa 6 . Õhkrehvi mõõtmise meetod

Lisa 7 . Õhkrehvi vastupidavuse mõõtmine koormuse ja kiiruse suhtes

Lisa 8 . Õhkrehvi kandevõime kiirusest sõltuvuse mõõtmine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 55 «Autorongide haakeseadmetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 55 algversioon jõustus 1. märtsil 1983. a ja selle viimane täiendus jõustus 12. detsembril 1993. a.

Eeskirjaga on ühinenud 18 riiki: Belgia, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 55 koosneb 11 peatükist ja 4 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid haakeseadmeile, mis paigaldatakse: autole, mis on ette nähtud üle 10 tonni täismassiga täishaagise (O₄-kategooria)* veoks; sadulautole, mille sadulale mõjuv koormus ei ületa 20 tonni; üle 10 tonni täismassiga täishaagisele ja üle 15 tonni täismassiga poolhaagisele.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud eeskirjas nr 13.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: haakeseade, erinevat tüüpi haakeseadmed autorongide koostamiseks, täismass ja haakeseadme suurim lubatud veojõud.

3. Tunnustuse taotlemine

Haakeseadme tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus ja joonised.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama tema poolt nõutava arvu näidiseid.

4. Tähistamine

Tunnustuse taotlemiseks esitatud haakeseadmele peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Haakeseadmel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 5.4 toodud märgistuse.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud haakeseadme tüüp vastab täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see haakeseadme tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud haakeseadme tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi haakeseadmele.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku haakeseadme tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

6. Üldnõuded

Haakeseadme mõõtmed ja tugevus peavad vastama kõigile eeskirjas toodud nõuetele. Haakeseade peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et normaalsel kasutamisel tema omadused ei muutuks.

7. Erinõuded

Auto ja täishaagise haakeseadmetele ning nende paigaldamisele esitatavad nõuded on toodud eeskirja punktides 7.1 ja 7.2. Sadulauto ja poolhaagise haakeseadmetele ning nende paigaldamisele esitatavad nõuded on toodud eeskirja punktides 7.3 ja 7.4.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga ametliku tüübikinnituse märgistust omav haakeseade peab vastama eeskirja punktides 6 ja 7 toodud nõuetele.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava haakeseadme tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi vormikohase teate saatmisega.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade haakeseadme ÜRO EMK eeskirjale nr 55 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Haakeseadmete mõõtmed

Lisa 4 . Katsetuste kirjeldus

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 58 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) tagumistele allasõidutõketele esitatavate nõuete heakskiitmist; (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud tagumised allasõidutõkked, esitatavate nõuete heakskiitmist; (3) sõidukitele tagant allasõidu takistamise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist» resümee

Eeskirja nr 58 algversioon jõustus 1. juulil 1983. a ja viimane (01) paranduste seeria (R58/01) jõustus 25. märtsil 1989. a.

Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Belgia, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 58 koosneb 30 peatükist ja 5 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb:

I osa – tagumisi allasõidutõkkeid, mis on ette nähtud paigaldada N₂-, N₃-, O₃- ja O₄ -kategooria* sõidukitele;

II osa – käesoleva eeskirja I osa kohaselt tüübikinnituse saanud tagumiste allasõidutõkete paigaldamist N₂ -, N₃-, O₃- ja O₄-kategooria sõidukitele;

III osa – N₂-, N₃-, O₃- ja O₄-kategooria sõidukeid (millele on paigaldatud tagumised allasõidutõkked, mis ei ole saanud käesoleva eeskirja I osa kohaselt eraldi tüübikinnitust või mis on konstrueeritud või seadistatud nii, et nende osad täidavad tagumiste allasõidutõkete funktsioone) tagant allasõidu takistamise suhtes.

Käesolevat eeskirja ei rakendata: sadulvedukitele ning haagistele, mis on konstrueeritud ja ette nähtud jagamatute pikkade veoste veoks ja sõidukite suhtes, millele nende otstarbe tõttu ei ole võimalik paigaldada tagumist allasõidutõket.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud eeskirja lisas 4.

2. Eesmärk

Käesoleva eeskirja eesmärk on kaitsta M₁- ja N₁-kategooria sõidukite sattumist punktis 1 toodud sõidukite alla tagant otsasõidul.

3. I, II ja III osas kasutatavad mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tühimass ja täismass.

I OSA. TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE TÜÜBIKINNITUS

4. Mõisted

Eeskirja I osas kasutatavad terminid ja mõisted: tagumise allasõidutõkke tüübikinnitus ja tagumise allasõidutõkke tüüp.

5. Tunnustuse taotlemine

Tagumise allasõidutõkke tunnustuse taotluse esitab allasõidutõkke valmistaja või tema volitatud esindaja.

Taotlusele tuleb lisada: tagumise allasõidutõkke kirjeldus, kus on näidatud tema konstruktsioon, mõõtmed, kuju ja kasutatud materjalid ning tagumise allasõidutõkke joonised.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama tagumise allasõidutõkke.

6. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud tagumine allasõidutõke vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 7 nõuetele, loetakse see tagumise allasõidutõkke tüüp tüübikinnitatuks.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tagumise allasõidutõkke tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

7. Nõuded

Tagumine allasõidutõke peab olema küllalt tugev ja vastama oma mõõtmetelt teatud nõuetele, mida kontrollitakse lisas 5 toodud metoodika ja tingimuste kohaselt. Tagumise allasõidutõkke profiili kõrgus peab olema vähemalt 100 mm, tema otsad ei tohi olla tahapoole painutatud ja otste painderaadius peab olema vähemalt 2,5 mm.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud tagumine allasõidutõke peab vastama punktis 7 toodud nõuetele.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja eeltoodud punktide nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt.

10. Tagumise allasõidutõkke tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud tagumise allasõidutõkke tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega tagumist allasõidutõket on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tagumise allasõidutõkke tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

II OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS TÜÜBIKINNITATUD TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMISE SUHTES

13. Mõisted

Eeskirja II osas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus ja sõiduki tüüp. Eeskirja II osas kasutatakse ka eeskirja punktis 3 toodud mõisteid.

14. Tunnustuse taotlemine

Sõidukitüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja.

Taotlusele tuleb lisada: sõiduki joonised, sõidukile paigaldatud tagumise allasõidutõkke andmed, tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse tunnistus ja andmed sõiduki täismassi kohta.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama tagumise allasõidutõkkega sõiduki.

15. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud tüübikinnitatud tagumise allasõidutõkkega sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 16 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega.

16. Tüübikinnitatud tagumise allasõidutõkke paigaldamine sõidukile

Tagumise allasõidutõkke kõrgus tee pinnast koormamata sõidukil ei tohi olla suurem kui 550 mm ja tema pikkus ei tohi ületada tagasilla gabariitlaiust. Kaugus tagasilla rehvi välispinnast kuni allasõidutõkke otsani ei tohi olla suurem kui 100 mm ja tema kaugus sõiduki tagaservast ei tohi olla suurem kui 400 mm.

17. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 16 toodud nõuetele.

18. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

19. Sõiduki tüübimuudatus

Igast sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

20. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

21. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

III OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS TAGANT ALLASÕIDU TAKISTAMISE SUHTES

III osa on sarnane II osaga. Erinevus on selles, et tüübikinnitamiseks esitatakse sõiduk, mille tagumine allasõidutõke ei oma tüübikinnitust.

Lisa 1 . Vormikohane teade tagumise allasõidutõkke ÜRO EMK eeskirja nr 58 I osa vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 58 II osa vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 58 III osa vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 4 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 5 . Katsetamise metoodika ja nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 59 «Vahetussummutisüsteemidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 59 algversioon jõustus 1. oktoobril 1983. a ja selle viimane täiendus jõustus 25. detsembril 1994. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Austria, Belgia, Holland, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 59 koosneb 12 peatükist ja 5 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid vahetussummutisüsteemidele või nende elementidele, mis on ette nähtud M₁- ja N₁ -kategooria* sõiduki tüübile või tüüpidele vahetusdetailideks.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: summutisüsteem, summutisüsteemi element, summutisüsteemi tüüp, vahetussummutisüsteem või selle süsteemi vahetuselement, vahetussummutisüsteemi või selle süsteemi vahetuselementide tüübikinnitus ja sõiduki tüüp.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse vahetussummutisüsteemile või selle süsteemi vahetuselemendile esitab valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris: sõiduki tüübi kirjeldus, millele on vahetussummutisüsteem või selle süsteemi vahetuselement ette nähtud koos mootori tüübi äranäitamisega; summutisüsteemi joonised ja tehnilised andmed koos paigaldamise juhenditega. Tehnilisele teenistusele peab katsetusteks esitama: kaks summutisüsteemi, millele taotletakse tüübitunnustust; ühe algse summutisüsteemi, mis oli sõidukil sõiduki tüübikinnituse ajal, ja sõiduki, millele esitatud summutisüsteem on ette nähtud.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud vahetussummutisüsteemi elemendile peab olema kantud punktis 4.1 toodud tähis.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud vahetussummutisüsteemi näidis vastab täielikult selle eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see vahetussummutisüsteemi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud vahetussummutisüsteemi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi vahetussummutisüsteemile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku vahetussummutisüsteemi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud vahetussummutisüsteemi elemendile tuleb kanda vastavalt punkti 5.4 kohane tähis.

6. Nõuded

Sõiduki vahetussummutisüsteem ja tema elemendid peavad olema projekteeritud, konstrueeritud ja paigaldatud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleksid täidetud käesoleva eeskirja nõuded.

Iga vahetussummutisüsteemi näidis peab täitma punktis 6.2 toodud tingimusi mürataseme osas. Punktis 6.3 on toodud nõuded sõidukile ja tema katsetamisele ning punktis 6.4 täiendavad nõuded vahetussummutisüsteemi elementidele, kui nende täidisena kasutatakse kiulisi materjale.

7. Tüübikinnituse laiendamine

Vahetussummutisüsteemi valmistaja võib pädevalt ametiasutuselt taotleda tüübikinnituse laiendamist teistele sõidukitele, kusjuures otsuse tegemisel lähtutakse punktis 3 toodud protseduurist. Lepinguosalisi teavitatakse tüübikinnituse laiendamisest või sellest keeldumisest punktis 5.3 toodud korra kohaselt.

8. Tunnustatud vahetussummutisüsteemi tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud vahetussummutisüsteemi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega vahetussummutisüsteemi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 5.3 toodud korra kohaselt.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud vahetussummutisüsteem peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktis 6 toodud nõuetele.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 9 nõudeid või kui vahetussummutisüsteem või tema element ei läbi katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab vahetussummutisüsteemi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade vahetussummutisüsteemi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 59 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Katseseadmed

Lisa 4 . Vastusurve mõõtmise punktid

Lisa 5 . Toodangu vastavuse kontrollimine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 60 «Mootorrataste ja mopeedide juhtimisseadmetele ning märgulampide, indikaatorite ja juhtimisseadmete märgistamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 60 algversioon jõustus 1. juulil 1984. a ja selle viimane täiendus jõustus 16. juunil 1995. a.

Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 60 koosneb 12 peatükist ja 4 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid kaherattaliste mootorrataste ja mopeedide juhtimisseadmetele ning märgulampide, indikaatorite ja juhtimisseadmete märgistamisele.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, sõiduk, juhtimisseade, rooliseade, juhtraud, raam, hoob, jalatugi, toetuspind, päripäeva, kombineeritud pidurisüsteem, indikaator, kontrollseade ja sümbol.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse sõidukitüübile juhtimisseadmete suhtes esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris eeskirjas käsitletavate elementide joonised, mis on sellele sõiduki tüübile ette nähtud. Tehnilisele teenistusele peab katsetusteks esitama sõiduki.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki tüüp vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4–4.7 kohane tähis.

5. Üldnõuded

Kõik punktides 6.1–6.4 toodud sõiduki juhtimisseadmed peavad olema juhile kättesaadavad, kui juht istub sõiduasendis. Samades punktides on toodud nõuded nende asukohale või asendile.

Sõiduki juhtimisseadmed peavad olema konstrueeritud nii, et nad vastaksid lisa 3 nõuetele.

Sõiduki juhtimisseadmed, märgulambid ja indikaatorid peavad olema märgistatud lisas 4 toodud nõuete kohaselt.

6. Erinõuded

Punktides 6.1–6.5 on toodud nõuded mootori juhtimisseadmetele, piduritele, jõuülekandele, valgustus- ja signalisatsiooniseadmetele ning toitesüsteemile.

7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama tüübikinnituse saanud tüübile juhtimisseadmete osas. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli seeriatoodangu katsetuse kaudu vastavalt punktile 8.1.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui sõiduk ei läbi katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

12. Ülemineku tingimused

Lisas 4 toodud sümbolite kasutamine on kohustuslik alates 1. juulist 1986. a.

Lisa 1 . Vormikohane teade juhtimisseadmete suhtes sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 60 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Erinõuded hoobadele

Lisa 4 . Juhtimisseadmete, märgulampide ja indikaatorite tähistamine ja kasutatavad sümbolid

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 61 «Tarbesõiduki kabiini tagaseinast eespool asuvatele väljaulatuvatele osadele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 61 algversioon jõustus 15. juulil 1984. a.

Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 61 koosneb 11 peatükist ja 4 lisast.

1. Hõlmeala

Käesoleva eeskirja nõuded kehtivad N₁-, N₂ ja N₃-kategooria veoautode väljaulatuvatele osadele, välja arvatud tahavaatepeeglitele, nende kinnituselementidele, antennidele ja pakiraamidele. Eeskirja eesmärk on vähendada inimeste vigastusi kokkupõrkel sõiduki väljaulatuvate osadega.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: väljaulatuv osa, sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, kabiin, kabiini tagasein, lähtepind, põrandapind ja ümardusraadius.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid ning andmed on: sõiduki esiosa ja külje fotod; joonised sõiduki välispinna nendest osadest, mis on olulised eeskirja punktides 5 ja 6 toodud nõuete täitmiseks. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki või sõiduki need osad, mis on olulised katsetuste läbiviimiseks. Tehnilise teenistuse nõudel tuleb esitada ka kasutatud materjalide näidised.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult selle eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

5. Üldnõuded

Käesoleva eeskirja nõuded ei laiene nendele sõiduki väljaulatuvatele osadele, mis: asuvad kõrgemal kui 2 m maapinnast või madalamal lähtepinnast; on paigaldatud nii, et nad ei puutuks kokku 100 mm läbimõõduga kuuli pinnaga. Sõiduki välispinnal ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljaulatuvaid osi, mis võivad põhjustada vigastusi inimestele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret.

6. Erinõuded

Käesoleva eeskirja punktides 6.1–6.11 on toodud nõuded: dekoratiivdetailidele, kaubamärkidele ja teistele kommertstähistele; laternavõrudele ja raamidele; radiaatori iluvõrele; klaasipuhastitele; kaitseraudadele; uste käepidemetele; kapoti kinnititele; astmelaudadele; külgmistele õhusuunajatele; vihmaveerennidele; rattamutritele ja ilukapslitele; tungraua tõstekohtadele ja heitgaasitorule.

7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Toodangu nõuetele vastavuse kontrolliks tuleb läbi viia vajalik arv seeriatoodangust võetud sõidukite katsetusi.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punktis 6 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 61 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Punkti H ja istmeleeni tegeliku kalde määramine ning istmeleeni konstruktiivse kalde kontrollimine sõltuvalt punkti R asukohast

Lisa 4 . Väljaulatuvate osade ja kauguste mõõtmine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 62 «Omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes mootorratta tüüpi rooliseadmega sõidukile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 62 algversioon jõustus 1. septembril 1984. a ja selle viimane täiendus jõustus 24. jaanuaril 1988. a.

Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 62 koosneb 11 peatükist ja 3 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid kaherattalistele mootorsõidukitele kas külghaagisega või ilma ja mootorratta tüüpi rooliseadmega kolmerattalistele mootorsõidukitele omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, kasutustõkis, rool, kombinatsioon ja võti.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõidukile tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki tüübi ja sõiduki kasutustõkise kirjeldus ja joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki ja vajadusel ka kasutustõkise.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4–4.8 kohaselt tähis, mille näidised on toodud lisas 2.

5. Üldnõuded

Kasutustõkis peab olema konstrueeritud punktides 5.1–5.10 toodud nõuete kohaselt. Kasutustõkis peab kuuluma sõiduki standardvarustusse.

6. Erinõuded

Nõuded kasutustõkise tüüpidele 1 ja 2 on toodud punktis 6.1.1 ja tüübile 3 punktides 6.1.2–6.3. Kasutustõkise katsetamise nõuded on toodud lisas 3.

7. Tunnustatud sõiduki või tema kasutustõkise tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki või tema kasutustõkise tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit või tema kasutustõkist on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.3 toodud korra kohaselt.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja käesolevas eeskirjas toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli seeriatoodangu katsetuse kaudu vastavalt punktile 8.1.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punkti 8.1 nõuded.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirja nr 62 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3. Kasutustõkise 3. tüübi katsetamine kulumise suhtes

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 64 «Sõidukitele, mis on varustatud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratastega/rehvidega, esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 64 algversioon jõustus 1. oktoobril 1985. a ja selle viimane täiendus jõustus 17. septembril 1989. a.

Eeskirjaga on ühinenud 17 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 64 koosneb 11 peatükist ja 3 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid M₁-kategooria* sõidukitele, mis on komplekteeritud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratastega.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, velg, ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratas, ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rehv, koostatud ratas, standardne koostatud ratas, koostatud tagavararatas, maksimaalne mass, maksimaalne teljekoormus ja ekspluatatsioonilised näitajad.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse sõiduki tüübile esitab rehvi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki kirjeldus ja tehnilised andmed vastavalt lisale 1.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama ühe sõiduki.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud rehvile tuleb kanda punktide 4.4 ja 4.5 kohane tähis.

5. Nõuded ja katsetamine

Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rehv peab vastama eeskirja nr 30 nõuetele. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratta kandevõime peab olema vähemalt võrdne poole sõiduki kõige rohkem koormatud telje teljekoormusega. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratta arvestuslik kiirus peab olema vähemalt 120 km/h. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattal peab olema punktis 5.1.4 toodud tähis. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattaga komplekteeritud sõidukid peavad vastama lisas 3 toodud nõuetele.

6. Täiendav informatsioon

Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattaga varustatud sõidukiga kaasaantav kasutamisjuhend peab sisaldama punktis 6.1 toodud informatsiooni. Kui kasutamisjuhendit kaasa ei anta, peab see informatsioon olema kantud sõidukile nähtavasse kohta.

7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattaga varustatud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktis 5 toodud nõuetele.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord aasta jooksul.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratas ei läbi punktis 8.3 toodud katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 64 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattaga sõiduki katsetamine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 66 «Bussi ülaosa konstruktsiooni tugevusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 66 algversioon jõustus 1. detsembril 1986. a ja selle viimane täiendus 3. septembril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 17 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, šveits, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 66 koosneb 15 peatükist ja 6 lisast.

1. Hõlmeala

Käesoleva eeskirja nõuded kehtivad ühekorruselisele bussile, mille mahutavus ei ole suurem kui 16 istuvat või seisvat inimest, välja arvatud sõidukijuht ja sõiduki meeskonna liikmed.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, sõitjate salong, sõidukijuhi ruum, tühimass, jääkruum, ülaosa konstruktsioon, kere sektsioon ja üldenergia.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid ning andmed on: sõiduki ülaosa kirjeldus; sõiduki ja tema interjööri nende osade, mis mõjutavad ülaosa konstruktsiooni tugevust või jääkruumi, joonised; sõiduki tühimass, teljekoormused, raskuskeskmed ja istmetevaheline suurim kaugus. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki või ülaosa sektsiooni, kui tüübitunnustus põhineb arvutustel, siis arvutused.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

5. Üldkirjeldus ja nõuded

Sõiduki ülaosa konstruktsioon peab olema sellise tugevusega, et eeskirja punktis 6 toodud katsetustel või arvutuste järgi ükski kohalt liikunud sõiduki osa ei tungiks eeskirja punkti 7 kohaselt määratud jääkruumi ja jääkruumi ükski osa ei ulatuks väljapoole deformeeritud konstruktsiooni. Nendele nõuetele peab vastama liigendbussi iga sektsioon.

6. Katsetamine

Sõiduk peab läbima ühe käesoleva eeskirja punktis 6.1 toodud katsetustest. Katsetuste metoodika on toodud käesoleva eeskirja lisades 3, 4, 5 ja 6.

7. Jääkruum

Jääkruumi määramine toimub puusaliigese punkti R vaba liikumise kaudu eeskirja punktis 7.1 toodud metoodika järgi. Punkti R koordinaadid on määratud eeskirja punktis 7.2.

8. Katse tulemused

Katse loetakse sooritatuks, kui on täidetud eeskirja lisa 5 lisanduses 2 toodud nõuded.

9. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 5 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides.

Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord aastas.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punktis 10.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 66 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Komplektse sõiduki katsetamine ümberpaiskamisega

Lisa 4 . Sõiduki kere sektsiooni katsetamine ümberpaiskamisega

Lisa 5 . Sõiduki kere sektsiooni katsetamine pendliga

Lisa 6 . Sõiduki kere ülaosa tugevuse kontroll arvutuste kaudu

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 73 «Veoautode, nende haagiste ja poolhaagiste külgkaitsele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 73 algversioon jõustus 1. jaanuaril 1988. a.

Eeskirjaga on ühinenud 20 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, šveits, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 73 koosneb 13 peatükist ja 3 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid N₂-, N₃ -, O₃- ja O₄-kategooria* sõidukite külgmistele allasõidutõketele.

Käesolevat eeskirja ei rakendata: sadulvedukitele; haagistele, mis on konstrueeritud ja ette nähtud pikamõõtmeliste veoste veoks ning mida ei saa vedada osade kaupa; sõidukitele, mis on konstrueeritud ja ette nähtud teatava veose veoks ja millele ei saa seetõttu külgmisi allasõidutõkkeid paigaldada.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on toodud eeskirja lisas 3.

2. Eesmärk

Käesoleva eeskirja eesmärk on kaitsta teisi kaitsetuid teekasutajaid sattumast eeskirjaga hõlmatud sõidukite või tema rataste alla küljelt.

3. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tüübikinnitatud sõiduk, sõiduki tüüp, täismass, tühimass, kaitsetud teekasutajad.

4. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris.

Taotlusele tuleb lisada: sõiduki tüübi kirjeldus, sõiduki joonised ja külgmise allasõidutõkke kirjeldus, kus peavad olema näidatud selle mõõtmed, kuju, kasutatud materjalid ja asetus sõidukil.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama ühe seda tüüpi sõiduki.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

6. Nõuded

N₂-, N₃-, O₃- ja O₄ -kategooria sõidukid peavad olema valmistatud ja seadistatud nii, et kogu nende pikkuse ulatuses oleks tagatud küllaldane kaitse kaitsetute teekasutajate sattumise eest sõiduki küljelt tema rataste alla. See nõue loetakse täidetuks, kui sõiduk on varustatud eeskirja punkti 7 nõuetele vastava külgmise allasõidutõkkega või kui sõiduk on konstrueeritud ja seadistatud nii, et tema koostisosad täidavad eeskirja punktis 7 toodud külgmisele allasõidutõkkele esitatavaid nõudeid.

Sõiduki katsetamise metoodika on toodud eeskirja punktis 6.2.

7. Külgmistele allasõidutõketele esitatavad tehnilised nõuded

Külgmine allasõidutõke ei tohi asetseda sõiduki külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ega tohi asetseda väljaspool külgtasandit. Tema tagumine ots ei tohi asetseda välimise rehvi külgtasandist seespool rohkem kui 30 mm, mõõdetuna 250 mm kaugusel allasõidutõkke tagumisest otsast.

Külgmise allasõidutõkke profiili laius peab olema N₂- ja O₃-kategooria sõidukil vähemalt 50 mm ning N₃- ja O₄-kategooria sõidukil 100 mm. Allasõidutõkked peavad olema paigaldatud sõidukitele eeskirja punktides 7.4–7.7 toodud nõuete kohaselt.

Nõuded allasõidutõkete materjalidele ja tugevusele on toodud eeskirja punktis 7.8. Statsionaarselt paigaldatud sõiduki osad täidavad allasõidutõkke funktsioone, kui nad täidavad allasõidutõkke mõõtmetele esitatavaid nõudeid.

8. Erandid

Pikendatava baasiga haagis peab oma lühimas asendis vastama kõigile eeskirja punktis 7 toodud nõuetele. Kui baas on pikendatud, peavad olema täidetud eeskirja punktide 7.6–7.8 ja ühe punktidest 7.4 või 7.5 nõuded.

Tsisternsõiduk peab vastama, niipalju kui see on võimalik, eeskirja punkti 7 nõuetele ja kõrvalekalded võivad olla põhjustatud kasutamise nõuetest.

Tugijalgadega sõiduki külgmises allasõidutõkkes võivad olla vahed tugijalgade jaoks.

Sõidukitel, mida kasutatakse ro-ro-tüüpi vedudel, võivad külgmistes allasõidutõketes olla vahed kinnitustrosside paigaldamiseks.

Kui sõiduki küljed on konstrueeritud või seadistatud nii, et on täidetud eeskirja punkti 7 nõuded, loetakse sõiduk varustatuks külgmise allasõidutõkkega.

9. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktides 6 või 7 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1. Vormikohane teade külgmise allasõidutõkke ÜRO EMK eeskirjale nr 73 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3. Sõidukite klassifikatsioon

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 75 «Mootorrataste ja mopeedide rehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 75 algversioon jõustus 1. aprillil 1988. a ja selle viimane täiendus jõustus 7. mail 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 16 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 75 koosneb 11 peatükist ja 9 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid uutele rehvidele, mis on peamiselt, kuid mitte ainult, ette nähtud L₁-, L₂-, L₃- ja L₄-kategooria* sõidukitele. Nõuded ei laiene rehvidele, mis on ette nähtud teeväliseks kasutamiseks ja omavad märgistust «NHS», ja võistlusteks ettenähtud rehvidele.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: rehvi tüüp, rehvi konstruktsioon, diagonaalrehv, vöötatud diagonaalrehv, radiaalrehv, tugevdatud rehv, äärerant, koord, kiht, karkass, turvis, külg, mustri sooned, mustri põhisooned, profiili laius, gabariitlaius, profiili kõrgus, profiili kõrguse ja laiuse nominaalne suhe, välisdiameeter, rehvi tähistamine, velje nominaalne diameeter, velg, teoreetiline velg, mõõtmisvelg, katsevelg, rebend, koordi eraldumine, kihtide eraldumine, turvise eraldumine, kandevõime indeks, kiiruse kategooria, talverehv, universaalne rehv, mopeedi rehv, mootorratta rehv, maksimaalne kandejõud.

3. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud rehvile peab olema kantud punktis 3.1 toodud tähis, mille näidis on toodud lisas 3. Tähis peab olema kantud rehvile vulkaniseerimise käigus.

4. Tunnustuse taotlemine

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud rehvi näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see rehvi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud rehvi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida see lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi rehvile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku rehvi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud rehvile tuleb kanda vastavalt punkti 5.4 kohane tähis.

6. Nõuded

Iga rehvi näidis peab vastama punktis 6.1 toodud nõuetele rehvi mõõtmete osas. Punktis 6.2 on toodud rehvi kandevõime ja kiiruse katsetamise nõuded ja punktis 6.3 nõuded rehvi turvisemustri kulumise indikaatoritele.

7. Tunnustatud rehvi tüübimuudatus

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud rehv peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 6 toodud nõudeid.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui seeriatoodangu rehv ei läbi katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade rehvi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 75 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Rehvi ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Rehvi tähistamise skeem

Lisa 4 . Kandevõime indeksid

Lisa 5 . Rehvi mõõtmed ja tähistamine

Lisa 6 . Rehvi mõõtmise meetod

Lisa 7 . Koormuse ja kiiruse mõõtmise kord

Lisa 8 . Rehvi kandevõime muutus sõltuvalt kiirusest

Lisa 9 . Rehvi dünaamilise paisumise mõõtmine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 77 «Mootorsõidukite seisutulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 77 algversioon jõustus 30. septembril 1988. a ja selle viimane täiendus jõustus 27. septembril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 17 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, šveits, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 77 koosneb 15 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid mootorsõidukitele paigaldatavatele seisutulelaternatele.

2. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: seisutulelatern ja seisutulelaterna tüüp.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab seisutulelaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris seisutulelaterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud seisutulelaterna paigaldamine sõidukile ja seisutulelaterna kirjeldus koos kasutatavate lampide kategooria äranäitamisega.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks seisutulelaterna näidist.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud seisutulelaternale peavad olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide kategooria. Seisutulelaternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 5.5 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega seisutulelaternale peavad lisaks eeltoodule olema kantud nimipinge ja -võimsus.

5. Tunnustamine

Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud seisutulelaterna näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see seisutulelaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud seisutulelaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi seisutulelaternale.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku seisutulelaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud seisutulelaternale tuleb kanda punktide 4.1.1 ja 5.5 kohane tähis.

6. Üldnõuded

Iga seisutulelaterna näidis peab vastama punktides 7 ja 9 toodud nõuetele. Seisutulelaternad peavad olema konstrueeritud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes normaalselt töötaksid ning neil säiliksid käesoleva eeskirjaga nõutavad omadused.

7. Fotomeetrilised näitajad

Seisutule valgustugevus peab olema vähemalt 2 cd ja maksimaalselt eesmistel 60 cd ning tagumistel 30 cd. Seisutule valgustugevus nähtavusalas peab vastama punktis 7.2 toodud näitajatele ning mõõtmise tingimused lisas 4 toodud nõuetele.

8. Katsetamine

Seisutulelaternate katsetusel tuleb kasutada ettenähtud tüüpi valge valgusega lampe. Katsetuste metoodika on toodud punktis 8.1.

9. Valguse värvus

Laterna poolt kiiratava valguse värvus peab vastama lisas 5 toodud värvuskoordinaatidele.

10. Märkused valguse värvuse kohta

Kokkuleppe 3. peatüki kohaselt võib iga lepinguosaline riik keelata kasutada sõidukitel käesolevas eeskirjas ettenähtud mõne valguse värvusega seisutulelaternaid.

11. Tunnustatud seisutulelaterna tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud seisutulelaterna tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega seisutulelaternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Tootmise vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud seisutulelatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 7 ja 9 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 6. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 7.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

13. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui seisutulelatern, mis omab tüübikinnituse märgist, ei vasta kinnitatud tüübile.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

14. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava seisutulelaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

15. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade seisutulelaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 77 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Seisutulelaterna valguse minimaalsed nähtavusnurgad

Lisa 4 . Fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 5 . Valguse värvus (värvuskoordinaadid)

Lisa 6 . Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 7 . Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 78 «L-kategooria* sõidukite pidurdamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 78 algversioon jõustus 15. oktoobril 1988. a ja viimane (02) paranduste seeria (R78/02) jõustus 8. jaanuaril 1995. a ning selle viimane täiendus jõustus 22. veebruaril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 20 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 78 koosneb 12 peatükist ja 4 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid punktis 2 toodud kahe või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurdamisele.

Eeskiri ei laiene järgmistele sõidukitele: valmistajakiirusega mitte üle 25 km/h, täismassiga üle 1000 kg; invaliididele juhtimiseks seadistatutele.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, pidurisüsteem, juhtimine, ajam, pidur, erinevat tüüpi pidurisüsteemid, pidurisüsteemi element, kombineeritud pidurisüsteem, reguleeritav pidur, valmistajakiirus, koormatud sõiduk, koormamata sõiduk, täismass ja «vihma» pidur.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki kirjeldus ja pidurisüsteemi elementide spetsifikatsioon, pidurisüsteemi skeem ja elementide joonised.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama ühe sõiduki näidise.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4–4.8 kohane tähis.

5. Nõuded

Sõiduki pidurisüsteem peab olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleks täidetud käesoleva eeskirja nõuded.

Nõuded pidurisüsteemide funktsioonidele on toodud punktis 5.1.2 ja nõuded ehitusele ning tõhususele punktis 5.2.

6. Katsetamine

Sõiduki pidurite katsetamise kord ja nõuded piduritele on toodud lisas 4.

7. Tunnustatud sõiduki või tema pidurisüsteemi tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine

Igast tüübikinnitatud sõiduki või tema pidurisüsteemi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.3 toodud korra kohaselt.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 5 toodud nõudeid.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui seeriatoodangu sõiduk ei läbi punktis 8.3 toodud katsetusi.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

12. Ülemineku tingimused

Alates 1. jaanuarist 1995. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi sõiduki tüüpidele, kui need ei vasta 02 paranduste seeriaga tehtud nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1997. a võib keelduda selliste sõidukite esmaregistreerimisest, mis ei vasta 02 paranduste seeriaga tehtud nõuetele.

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 78 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Nõuded pidurdamisele ja katsetamine

Lisa 4 . Nõuded L₁- ja L₃-kategooria sõidukite ABS piduritele

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 79 «Mootorsõiduki roolile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 79 algversioon jõustus 1. detsembril 1988. a ja viimane 01 paranduste seeria (R79/01) jõustus 14. augustil 1995. a.

Eeskirjaga on ühinenud 19 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, šveits, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 79 koosneb 11 peatükist ja 5 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid M-, N- ja O-kategooria* sõidukite roolile. Eeskiri ei laiene pneumo-, elektri- ja hüdroroolile, välja arvatud M- ja N-kategooria sõiduki elektri- ja hüdroabirool ja O-kategooria sõiduki hüdrorool.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, rool, rooli juhtorgan, rooliülekanne, juhtrattad, energiaallikas (-toide), energiamahuti, toitemahuti, rooliparameetrid, jõud roolirattale (juhtorganile), roolimise aeg, juhtrataste pöördenurk, roolimise jõud, rooli keskmine ülekandearv, pöördering, rooliratta (juhtorgani) nimiraadius; mootorsõiduki ja haagise rooli tüübid ja roolimehhanismi tüübid.

3. Tunnustuse taotlemine

Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja ja nõutavad dokumendid (kolmes eksemplaris) on: sõiduki tüübi kirjeldus ja rooli skeem, millel on näidatud kõigi rooli osade paiknemine sõidukil.

Sõiduki tüüp esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud näidis vastab punktides 5 ja 6 toodud nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku käesoleva eeskirja kohasest tüübikinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Sõidukile pannakse kergesti ligipääsetavasse ja nähtavasse kohta selgelt loetav ja hävimatu, lisas 2 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga.

5. Nõuded

Sõiduk ja selle väljaulatuvad osad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et sõiduki kasutamisel normaalsetes tingimustes oleks tagatud käesoleva eeskirja nõuete täitmine.

6. Katsetamine

Sõiduk peab läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused. Katsetuste metoodika on toodud käesoleva eeskirja lisades 3, 4 ja 5.

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnitatud sõiduk peab vastama kinnitatud tüübile ja täitma punktides 5 ja 6 toodud nõudeid. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katsete tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemused ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Nõuetele mittevastavuse korral peab tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise.

Ametiasutus võib igal ajal toote vastavuse kõiki katseid korrata. Normaalne toote järelevalve katsetuste sagedus on üks kord kahe aasta jooksul.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud punkti 7.1 tingimused või toode ei läbinud toote järelevalve katsetusi, samuti siis, kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud tüübikinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt.

9. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest tuleb teatada ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 79 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Sõidukite pidurdusefektiivsus, kui sõiduki roolil ja piduritel on sama energiaallikas

Lisa 4 . Lisanõuded ASE-ga varustatud sõidukitele

Lisa 5 . Nõuded täishüdraulilise juhtimisseadmega haagistele

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 81 «Kaherattalise mootorsõiduki (külghaagisega või ilma) tahavaatepeeglile ja selle juhtrauale kinnitamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 81 algversioon jõustus 1. märtsil 1989. a.

Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon.

Eeskiri nr 81 koosneb 21 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid kahe- või kolmerattaliste sõidukite tahavaatepeeglitele ning nende paigutamisele sõidukile.

I OSA. TAHAVAATEPEEGLID

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tahavaatepeegel, tahavaatepeegli tüüp, tahavaatepeegli klass, kumerusraadius r, põhilised kumerusraadiused ri ja r'i, kumerusraadius rp, peegli keskpunkt ja tahavaatepeegli koostude kumerusraadius.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab tahavaatepeegli valmistaja või tema volitatud esindaja.

Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris tahavaatepeegli joonised ja tehnilised andmed sõiduki kohta, millele see on ette nähtud paigaldada.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama neli tahavaatepeegli tüübi näidist.

4. Tähised

Tunnustuse taotlemiseks esitatud tahavaatepeegli näidisele peab olema kantud kaubamärk või valmistajatehase märk.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud tahavaatepeegli näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 6–8 nõuetele, loetakse see tahavaatepeegli tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud tahavaatepeegli tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi tahavaatepeeglile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tahavaatepeegli tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest vastavalt lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud tahavaatepeeglile tuleb kanda vastavalt punktide 5.4–5.6 kohane tähis.

6. Üldnõuded

Kõik tahavaatepeeglid peavad olema reguleeritavad, omama kaitsekeret ja kinnitusseadet.

7. Erinõuded

Selles peatükis kirjeldatakse tahavaatepeeglitele esitatavaid nõudeid: peegli peegeldava pinna mõõtmeid, peegeldava pinna omadusi ja peegelduvuse koefitsienti.

8. Katsetamine

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud tahavaatepeegel peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ja käesoleva eeskirja peatükkide 6, 7 ja 8 nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine

12. Tootmise lõpetamine

II OSA. TAHAVAATEPEEGLITE PAIGALDAMINE

13. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: valmistajakiirus ja sõiduki tüüp tahavaatepeeglite suhtes.

Punktides 14, 15 ja 17–20 toodud nõuded on analoogsed punktides 3, 5 ja 9–12 toodud nõuetega.

16. Nõuded

Sõidukile paigaldatud tahavaatepeeglid peavad olema L-tüüpi ja paigaldatud nii, et kasutamise käigus ei muutuks nende asend. Kaherattalistel sõidukitel, mille maksimaalne kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema üks tahavaatepeegel ja kui kiirus ületab 100 km/h, siis kaks tahavaatepeeglit.

Tahavaatepeeglite paigutuse nõuded on toodud punktis 16.3.

21. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade tahavaatepeegli ÜRO EMK eeskirjale nr 81 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 81 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Tahavaatepeegli ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Sõiduki ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 5 . Peegelduvuse määramine

Lisa 6 . Tahavaatepeegli pinna kumerusraadiuse r määramine

Lisa 7 . Tootmise vastavuse kontroll

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 85 «M- ja N-kategooria sõidukite sisepõlemismootorite kasuliku võimsuse või elektriajami 30-minutilise maksimaalse võimsuse mõõtmise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 85 algversioon jõustus 15. septembril 1990. a ja selle viimane täiendus jõustus 14. mail 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 85 koosneb 10 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid M- ja N-kategooria* mootorsõidukite sisepõlemismootorite või elektriajamite võimsuskarakteristikute koostamiseks ja elektriajamite 30-minutilise maksimaalse võimsuse mõõtmiseks.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: ajamisüsteemi tüübi tüübikinnitus, ajamisüsteemi tüüp, kasulik võimsus ja maksimaalne 30-minutiline võimsus.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse ajamisüsteemi tüübile kasuliku võimsuse ja elektriajami maksimaalse 30-minutilise võimsuse mõõtmise suhtes esitab ajamisüsteemi või sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris ajamisüsteemi kirjeldus ja lisades 1 või 2 toodud tehnilised andmed ning punktis 4.2 toodud arv rehve.

Tehnilisele teenistusele peab esitama ajamisüsteemi koos lisades 5 või 6 toodud seadmetega.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud ajamisüsteemi näidise võimsus on mõõdetud punktis 5 toodud nõuete kohaselt, loetakse see ajamisüsteemi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud ajamisüsteemi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi ajamisüsteemile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku ajamisüsteemi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 3 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud ajamisüsteemile tuleb kanda vastavalt punktide 4.4–4.8 kohane tähis.

5. Nõuded ja katsetamine

Seadmed, mis mõjutavad ajamisüsteemi võimsust, peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleksid täidetud käesoleva eeskirja nõuded.

Punktis 5.2 on toodud sisepõlemismootori katsetamise nõuded ja punktis 5.3 nõuded elektriajami kasuliku võimsuse ja 30-minutilise maksimaalse võimsuse määramiseks.

6. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega.

Iga tüübikinnituse saanud mootor peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile.

Toodangu kontrolli meetodid peavad vastama lisas 7 toodud nõuetele.

7. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõuded või kui ajamisüsteem ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 3 toodud vormi kohase teate saatmisega.

8. Tunnustatud ajamisüsteemi tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine

Igast tüübikinnitatud ajamisüsteemi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega ajamisüsteemi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 3 toodud korra kohaselt.

9. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab ajamisüsteemi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 3 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Sisepõlemismootori põhinäitajad ja informatsioon katsetuste läbiviimisest

Lisa 2 . Elektriajamisüsteemi põhinäitajad ja informatsioon katsetuste läbiviimisest

Lisa 3 . Vormikohane teade ajamisüsteemi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 85 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 4 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 5 . Sisepõlemismootori kasuliku võimsuse mõõtmise tingimused

Lisa 6 . Elektriajamisüsteemi kasuliku võimsuse ja 30-minutilise maksimaalse võimsuse mõõtmise tingimused

Lisa 7 . Toodangu vastavuse kontroll

Lisa 8 . Loodusliku ja veeldatud naftagaasi etalonkütuste tehnilised näitajad

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 87 «Mootorsõidukite päevatuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 87 algversioon jõustus 1. novembril 1990. a ja selle viimane täiendus 18. jaanuaril 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 13 riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 87 koosneb 16 peatükist ja 6 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukite päevatuledele, mille eesmärgiks on suurendada sõiduki märgatavust päeva ajal.

2. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 ja selle parandustes toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: päevatuli ja päevatulede erinevad tüübid.

3. Tunnustuse taotlemine

Päevatule tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus ja joonised.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks päevatule näidist.

4. Markeerimine

Tunnustuse taotlemiseks esitatud päevatuledele peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja millise kategooria lampe tuleb kasutada. Päevatulel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 5.2 toodud märgistuse.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kaks päevatuld vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see päevatule tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud päevatule tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi päevatulele.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku päevatule tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

6. Nõuded

Nõuded, millele peab päevatuli vastama, on toodud eeskirja punktides 7, 8 ja 9. Päevatuled peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et normaalse kasutamise käigus ei muutuks nende omadused.

7. Valgustugevus

Päevatule vähim valgustugevus on 400 cd ja suurim 800 cd. Valgustugevuse mõõtmise metoodika ja nõutav valgustugevus igas nähtavusala punktis on toodud lisas 3.

8. Valgustpeegeldav pind

Valgustpeegeldava pinna suurus peab olema vähemalt 40 cm².

9. Värvus

Päevatule värvus on valge. Värvuse koordinaadid on toodud lisas 4.

10. Katsetamine

Katsetamisel peab kasutama igale päevatule tüübile ettenähtud lampe.

11. Temperatuurikindluse katsetus

Päevatule katsetuse kestus on üks tund pidevat töötamist pärast 20-minutilist soojenemisaega. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema 23±5 ^oC. Katsetuse metoodika on toodud eeskirja punktides 11.2 ja 11.3.

12. Tunnustatud päevatule tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud päevatule tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega päevatuld on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 5.1.4 toodud korra kohaselt.

13. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Ametliku tunnustuse omanik peab tagama tootmise tõhusa kontrolli nii, et päevatuled vastaksid eeskirja punktides 6, 7, 8 ja 9 toodud nõuetele. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded on toodud eeskirja lisas 5 ja katsetuseks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded on toodud eeskirja lisas 6. Pädev volitatud ametiasutus võib toodangu vastavuse kontrolli meetodeid kontrollida igal ajal. Normaalne kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul.

14. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

15. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava päevatule tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

16. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade päevatule ÜRO EMK eeskirjale nr 87 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 4 . Valguse värvuse koordinaadid

Lisa 5 .Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 6 . Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 89 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) sõiduki maksimaalse kiiruse piiramisele esitatavate nõuete heakskiitmist; (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud kiiruspiirikud, esitatavate nõuete heakskiitmist; (3) kiiruspiirikutele esitatavate nõuete heakskiitmist» resümee

Eeskirja nr 89 algversioon jõustus 1. oktoobril 1992. a.

Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 89 koosneb 3 osast kokku 26 peatükiga ja 5 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb:

I osa – M₃-, N₂- ja N₃ -kategooria* sõidukeid, mis ei ole saanud käesoleva eeskirja III osa kohaselt eraldi tüübikinnitust või mis on konstrueeritud või seadistatud nii, et nende osad täidavad kiiruspiiriku funktsioone;

II osa – käesoleva eeskirja III osa kohaselt tüübikinnituse saanud kiiruspiirikute paigaldamist M₃-, N₂- ja N₃-kategooria sõidukitele;

III osa – kiiruspiirikuid, mis on ette nähtud paigaldamiseks M₃-, N₂- ja N₃-kategooria sõidukitele.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: piiratud kiirus V, seadistatud kiirus Vset, stabiliseeritud kiirus Vstab, maksimaalne kiirus Vmax, tüübikinnitust omav sõiduk, sõiduki tüüp, tühimass, kiiruspiirik, kiiruspiiriku tüübikinnitus, kiiruspiiriku tüüp.

I OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS MAKSIMAALSE KIIRUSE PIIRAMISE SUHTES

3. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki ja kiiruse piiramisega seotud osade kirjeldus ja lisas 1 toodud dokumendid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki.

4. Tunnustamine

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

5. Nõuded

Kiiruse piiramine sõiduki normaalsel kasutamisel peab olema selline, et oleks täidetud kõik eeskirja I osas toodud nõuded.

Sõiduki katsetamise metoodika ja kiiruse piiramise nõutavad näitajad on toodud lisas 5.

6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 5 toodud nõuetele.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

9. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

II OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SÕIDUKILE ASETATUD TÜÜBIKINNITATUD KIIRUSPIIRIKU SUHTES

11. Tunnustuse taotlemine

Sõidukitüübi tunnustuse taotluse sõidukile paigaldatud tüübikinnitatud kiiruspiiriku suhtes esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki ja kiiruse piiramisega seotud osade kirjeldus ja lisas 2 toodud dokumendid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki.

12. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 13 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

13. Tüübikinnitatud kiiruspiiriku sõidukile paigaldamise nõuded

Kiiruspiirik peab olema paigaldatud sõidukile nii, et oleks täidetud kõik eeskirja II osas toodud nõuded. Kiiruspiiriku kirjelduses peab olema toodud tema töötamise põhimõte, kuidas on välditud tema töösse kõrvaline vahelesegamine ja kontrolli ning kalibreerimise kord.

14. Sõiduki tüübimuudatus

15. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 13 toodud nõuetele.

16. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 13 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt.

17. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

18. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

III OSA. KIIRUSPIIRIKU TÜÜBIKINNITUS

19. Tunnustuse taotlemine

Kiiruspiiriku tunnustuse taotluse esitab kiiruspiiriku valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja taotlusele tuleb lisada: kiiruspiiriku kirjeldus, paigalduse nõuded, 5 kiiruspiirikut ja sõiduk või mootor nende sõidukite või mootorite seast, millele ta on ette nähtud paigaldada.

20. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kiiruspiirik vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 21 nõuetele, loetakse see kiiruspiiriku tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud kiiruspiiriku tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi kiiruspiirikule.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 3 esitatud vormi kohase teatega.

21. Nõuded

Kiiruspiirik peab olema projekteeritud, konstrueeritud ja paigaldatud nii, et sellise kiiruspiirikuga varustatud sõiduk täidaks kõiki eeskirja III osas toodud nõudeid.

Kiiruspiiriku katsetamise metoodika ja nõutavad näitajad on toodud eeskirja lisas 5.

22. Kiiruspiiriku tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud kiiruspiiriku tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega kiiruspiirikut on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 3 toodud vormi kohase teate saatmisega.

23. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud kiiruspiirik peab vastama punktis 21 toodud nõuetele.

24. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 21 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 3 toodud vormi kohaselt.

25. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava kiiruspiiriku tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 3 toodud vormi kohase teate saatmisega.

26. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 89 I osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 89 II osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Vormikohane teade kiiruspiiriku ÜRO EMK eeskirja nr 89 III osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 4 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 5 . Katsetamise metoodika ja nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 90 «Mootorsõidukite ja nende haagiste vahetatavatele komplektsetele piduriklotsi katetele ning trummelpiduri piduriklotsi katetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 90 algversioon jõustus 1. novembril 1992. a ja viimane (01) paranduste seeria (R90/01) jõustus 18. septembril 1994. a ning selle viimane täiendus jõustus 5. märtsil 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 16 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 90 koosneb 12 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid mootorsõidukite ja nende haagiste hõõrdsõidupiduri vahetatavatele komplektsetele piduriklotsi katetele (edaspidi vahetatav kate). Tunnustamisele kuuluvad vahetatavad katted, mis on ette nähtud kasutamiseks kokkuleppe eeskirja nr 13 või 78 kohaselt tüübikinnitatud mootorsõidukitel ja nende haagistel. Trummelpiduri vahetatavatest katetest kuuluvad tunnustamisele M₃ -, N₂-, N₃-, O₃- ja O₄ -kategooriasse kuuluvatele kokkuleppe eeskirja nr 13 kohaselt tüübikinnitatud sõidukitele ettenähtud katted.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: pidurisüsteem, hõõrdpidur, komplektne piduriklotsi kate, komplektne trummelpiduri piduriklots, trummelpiduri piduriklots, komplektne piduriklots, piduriklotsi tald, piduriklotsi kate, trummelpiduri piduriklotsi kate, hõõrdkatte materjal, piduriklotsi katte tüüp, komplektse piduriklotsi katte tüüp, trummelpiduri piduriklotsi katte tüüp, esialgne piduriklotsi kate, esialgne komplektne piduriklotsi kate, vahetatav komplektne piduriklotsi kate, trummelpiduri esialgne piduriklotsi kate, trummelpiduri vahetatav piduriklotsi kate ja valmistajatehas.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab vahetatava katte valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluse võib esitada ka eeskirja nr 13 või 78 alusel antud sõiduki tüübikinnituse omanik.

Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris vahetatava katte kirjeldus ja skeem ning kirjeldus tema paigaldusest sõidukil.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama vajaliku koguse vahetatava katte näidiseid ja sõiduki, millele vahetatavad katted on ette nähtud.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud vahetatava katte näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse see vahetatava katte tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud vahetatava katte tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi vahetatavale kattele.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku vahetatava katte tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega.

Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda vastavalt punktide 4.5–4.7 kohane tähis.

5. Tehnilised nõuded ja katsetamine

Vahetatav kate peab olema välja töötatud ja konstrueeritud nii, et kui sõidukile monteeritakse vahetatavad katted, peab pidurduse efektiivsus olema sama mis sõiduki tüübikinnitusel.

Vahetatava katte katsetuste nõuded on toodud punktis 5.2 ja mehaaniliste omaduste nõuded punktis 5.3.

6. Tähistamine ja pakendamine

Vahetatavad katted tuleb pakendada komplektidena ühe telje kohta. Pakendile tuleb kanda punktis 6.3 toodud tähis. Igale vahetatavale kattele tuleb kanda punktis 6.5 toodud tähis.

7. Tunnustatud vahetatava katte tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine

Igast tüübikinnitatud vahetatava katte tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega vahetatavat katet on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.4 toodud korra kohaselt.

8. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud vahetatav kate peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides.

Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord aastas.

9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid.

Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab vahetatava katte tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

12. Ülemineku tingimused

Alates 1. jaanuarist 1995. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi vahetatava katte tüüpidele, kui need ei vasta 01 paranduste seeriaga tehtud nõuetele. Kasutatavatel sõidukitel tohib kasutada enne 01 paranduste seeria jõustumist väljaantud tüübikinnituste alusel valmistatud vahetatavaid katteid.

Lisa 1 . Vormikohane teade vahetatava katte tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 90 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Nõuded M₁-, M₂- ja N₁-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele

Lisa 4 . Nõuded M₃-, N₂- ja N₃-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele ja trummelpiduri vahetatavatele piduriklotsi katetele

Lisa 5 . Nõuded O₁- ja O₂-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele

Lisa 6 . Nõuded O₃- ja O₄-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele ja trummelpiduri vahetatavatele piduriklotsi katetele

Lisa 7 . Nõuded L-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele

Lisa 8 . Hõõrdeomaduste määramine stendikatsetel

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 91 «Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 91 algversioon jõustus 15. oktoobril 1993. a ja selle viimane täiendus 21. septembril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 17 riiki: Austria, Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 91 koosneb 14 peatükist ja 7 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukite küljeääretuledele eesmärgiga parandada sõiduki külgede nähtavust.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 ja selle parandustes toodud termineid ning järgmisi mõisteid: küljeääretuli ja tüüp.

3. Tunnustuse taotlemine

Küljeääretule tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud, millist värvi valgust ta annab: merevaikkollast või punast. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus ja joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks küljeääretule näidist.

4. Markeerimine

Tunnustuse taotlemiseks esitatud küljeääretulele peab olema kantud: tehase- või kaubamärk ja millise kategooria lampe tuleb kasutada. Küljeääretulel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 5.4 toodud märgistuse.

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kaks küljeääretuld vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see küljeääretule tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud küljeääretule tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi küljeääretulele. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku küljeääretule tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega.

6. Nõuded

Nõuded, millele peab küljeääretuli vastama, on toodud eeskirja punktides 7 ja 8. Küljeääretuled peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et normaalse kasutamise käigus ei muutuks nende omadused.

7. Valgustugevus

Küljeääretule vähim ja suurim valgustugevus on toodud eeskirja punktides 7.1.1 ja 7.1.2 ning vähimad nähtavusnurgad punktis 7.1.3. Valgustugevuse mõõtmise metoodika on toodud lisas 4.

8. Värvus

Küljeääretule värvus on merevaikkollane. Kui küljeääretuli on ühitatud tagumise ääretulega, võib tema värvus olla punane. Värvuse koordinaadid on toodud lisas 5.

9. Katsetamine

Katsetamisel peab kasutama igale küljeääretule tüübile ettenähtud lampe ja katsetuse metoodika on toodud eeskirja punktis 9.2 ja lisas 4.

10. Tunnustatud küljeääretule tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud küljeääretule tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega küljeääretuld on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 5.3 toodud korra kohaselt.

11. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tööstusliku tootmise tingimustes tagama toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul.

12. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

13. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava küljeääretule tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vähimad nähtavusnurgad

Lisa 2 . Vormikohane teade küljeääretule ÜRO EMK eeskirjale nr 91 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 4 . Fotomeetrilised mõõtmised

Lisa 5 . Valguse värvuse koordinaadid

Lisa 6 . Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 7 . Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 93 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) sõiduki eesmistele allasõidutõketele esitatavate nõuete heakskiitmist; (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud eesmised allasõidutõkked, esitatavate nõuete heakskiitmist; (3) sõidukitele eest allasõidu takistamise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist» resümee

Eeskirja nr 93 algversioon jõustus 27. veebruaril 1994. a.

Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 93 koosneb 3 osast kokku 10 peatükiga ja 6 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb:

I osa – eesmisi allasõidutõkkeid, mis on ette nähtud paigaldada N₂- ja N₃-kategooria* sõidukitele;

II osa – käesoleva eeskirja I osa kohaselt tüübikinnituse saanud eesmiste allasõidutõkete paigaldamist N₂- ja N₃-kategooria sõidukitele;

III osa – N₂- ja N₃-kategooria sõidukeid (millele on paigaldatud eesmised allasõidutõkked, mis ei ole saanud käesoleva eeskirja I osa kohaselt eraldi tüübikinnitust või mis on konstrueeritud või seadistatud nii, et nende osad täidavad eesmiste allasõidutõkete funktsioone) eest allasõidu takistamise suhtes.

N₂-kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa 7,5 t, peavad täitma ainult nõuet, et nende kliirens ei tohi ollasuurem kui 400 mm.

Käesolevat eeskirja ei rakendata N₂G- ja N₃ G-kategooria sõidukite (maastikuautod) ja sõidukite suhtes, millele nende otstarbe tõttu ei ole võimalik paigaldada eesmist allasõidutõket.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Eesmärk

Käesoleva eeskirja eesmärk on kaitsta M₁- ja N₁-kategooria sõidukite sattumist punktis 1 toodud sõidukite alla eest kokkupõrkel.

3. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: täismass, tühimass, tüübikinnitatud eesmine allasõidutõke, eesmise allasõidutõkke tüüp, eest allasõidu kaitsmine, tüübikinnitatud sõiduk ja sõiduki tüüp.

4. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi või eesmise allasõidutõkke tunnustuse taotluse esitab sõiduki või allasõidutõkke valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki või eesmise allasõidutõkke.

Taotlusele tuleb lisada sõiduki või eesmise allasõidutõkke kirjeldus ja eesmise allasõidutõkke näidis.

Eeskirja II osa kohasele taotlusele tuleb täiendavalt lisada nende eesmiste allasõidutõkete nimekiri, mis on ette nähtud paigaldada esitatud sõidukile, ja lisas 1 toodud eesmise allasõidutõkke tüübikinnituse teade.

Eeskirja II ja III osa kohasele taotlusele peab olema lisatud eeskirja punkti 3.1.8 kohane informatsioon sõiduki tüübi kohta.

I OSA. EESMISE ALLASÕIDUTÕKKE TÜÜBIKINNITUS

5. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud eesmine allasõidutõke vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see eesmise allasõidutõkke tüüp tüübikinnitatuks lisas 4 toodud korras.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

6. Nõuded

Eesmine allasõidutõke peab olema küllalt tugev ja vastama oma mõõtmetelt nõuetele, mille järgimist kontrollitakse lisas 5 toodud metoodika ja tingimuste kohaselt. Eesmise allasõidutõkke kõrgus peab N₂-kategooria sõidukil olema 100 mm ja N₃-kategooria sõidukil 120 mm.

II OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS TÜÜBIKINNITATUD EESMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMISE SUHTES

7. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk, millele on paigaldatud tüübikinnitatud eesmine allasõidutõke, vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 8 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks lisas 4 toodud korras.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega.

8. Nõuded

Sõiduki täismass, millele on paigaldatud tüübikinnitatud eesmine allasõidutõke, ei tohi ületada tüübikinnituse vormis näidatud suurimat täismassi. Sõiduk peab vastama oma mõõtmetelt teatud nõuetele, mis on toodud lisas 5.

Eesmine allasõidutõke peab olema paigaldatud sõidukile nii, et horisontaalpinnas mõõdetuna kaugus sõiduki kõige eesmisest punktist kuni eesmise allasõidutõkkeni ei tohi ületada 400 mm.

Eesmise allasõidutõkke laius ei tohi ületada sõiduki laiust, mis on mõõdetud esisilla poripõlledest, ja tema kumbki ots ei tohi olla üle 100 mm seespool esisilla rehvi välisküljest mõõdetuna (joonis 1).

III OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS TEMA EEST ALLASÕIDU TÕKESTAMISE SUHTES

9. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk, millele on paigaldatud eesmine allasõidutõke, vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 10 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks lisas 4 toodud korras.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 3 esitatud vormi kohase teatega.

10. Nõuded

N₂- või N₃-kategooria sõiduk vastab punkti 2 nõuetele, kui temale on paigaldatud tüübikinnitust mitteomav eesmine allasõidutõke, mis oma konstruktsioonilt ja omadustelt vastab eesmisele allasõidutõkkele esitatavatele nõuetele. Sõiduki katsetamise metoodika ja tingimused on toodud lisas 5.

Eesmise allasõidutõkke kõrgus peab olema N₂ -kategooria sõidukil vähemalt 100 mm ja N₃ -kategooria sõidukil vähemalt 120 mm. Paigaldamise mõõtmed on toodud joonisel 3.

Lisa 1 . Vormikohane teade eesmise allasõidutõkke ÜRO EMK eeskirja nr 93 I osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 93 II osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 3 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 93 III osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 4 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 5 . Katsetamise metoodika ja nõuded

Lisa 6 . Tootmise vastavus ja muud administratiivsed menetlused

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 94 «Juhi ja sõitjate kaitseks eest kokkupõrkel esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 94 algversioon jõustus 1. oktoobril 1995. a ja selle viimane täiendus 12. augustil 1996. a.

Eeskirjaga on ühinenud 10 riiki: Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 94 koosneb 10 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid M₁-kategooria* sõidukitele, mille täismass ei ületa 2500 kg, juhi ja sõitjate kaitse seisukohalt eest kokkupõrkel.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kaitsesüsteem, kaitsesüsteemi tüüp, löögi nurk, takistuse pind, libisemisvastane seade, sõiduki tüüp, salong, punkt R, punkt H ja tühimass.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõidukitüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki kirjeldus ja joonised koos sõiduki fotodega, sõiduki tühimass, salongi sisemõõtmed, salongi seadmed ja kaitsesüsteemid.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki.

4. Tunnustamine

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

5. Nõuded

Igal istmel tuleb määrata punkt H lisas 6 toodud metoodika järgi. Ohurihmad peavad vastama eeskirja nr 16 ja nende kinnituskohad eeskirja nr 14 nõuetele.

Sõiduki katsetamise metoodika on toodud lisas 3 ja nõuded, millele sõiduk peab vastama, on toodud eeskirja punktides 5.2.1–5.2.6.

6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul.

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 7.1 toodud nõudeid või kui katsetuseks valitud sõiduk ei läbi eeskirja punkti 7.2 kohaseid katsetusi või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

9. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 94 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Katsetamise nõuded

Lisa 4 . Vigastuste kriteeriumide määramine

Lisa 5 . Mannekeenide asetus ja paigaldus ning hoidesüsteemide reguleerimine

Lisa 6 . Sõidukis istuva mannekeeni kere tegeliku kaldenurga ja punkti H määramise metoodika

Lisa 7 . Katsetuse metoodika vankri kasutamisel

Lisa 8 . Mõõtmise metoodika mõõteseadmete kasutamisel

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 95 «Juhi ja sõitjate kaitseks külgkokkupõrkel esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 95 algversioon jõustus 6. juulil 1995. a.

Eeskirjaga on ühinenud 10 riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 95 koosneb 10 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb nõudeid salongi konstruktsioonile M₁- ja N₁-kategooria* sõidukitel, millel kõige madalama istme punkt R ei asu maapinnast kõrgemal kui 700 mm, külgkokkupõrkel.

Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)).

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, salong, punkt R, punkt H, kütusepaagi maht, risttasapind, kaitsesüsteem, kaitsesüsteemi tüüp, kontrollmass, tühimass, liikuv deformeeriv barjäär, löögielement ja vanker.

3. Tunnustuse taotlemine

Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki kirjeldus ja joonised koos sõiduki fotodega, sõiduki tühimass, salongi sisemõõtmed, salongi seadmed ja kaitsesüsteemid.

Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse seesõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile.

Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega.

5. Nõuded ja katsetamine

Sõiduki katsetamise metoodika on toodud lisas 4 ja kasutada võib ühte kahest variandist, mis on toodud punktides 5.1.1.1 ja 5.1.1.2. Nõuded, millele peab sõiduk vastama, on toodud eeskirja punktides 5.2 ja 5.3.

6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus

7. Toote vastavus kinnitatud tüübile

8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

9. Tootmise lõpetamine

10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 95 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust

Lisa 2 . Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed

Lisa 3 . Sõidukis istuva juhi või sõitja kere tegeliku kaldenurga ja punkti H määramise metoodika

Lisa 4 . Kokkupõrke katsetuse metoodika

Lisa 5 . Liikuva deformeeriva barjääri näitajad

Lisa 6 . Katsetustel kasutatava mannekeeni tehniline kirjeldus

Lisa 7 . Mannekeeni asetus külgkokkupõrke katsetustel

Lisa 8 . Osaline katsetamine

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 97 «Sõiduki alarmisüsteemile (VAS) ja mootorsõidukile alarmisüsteemi suhtes (AS) esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 97 algversioon jõustus 1. jaanuaril 1996. a ja selle viimane täiendus 2. oktoobril 1997. a.

Eeskirjaga on ühinenud 11 riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 97 koosneb 3 osast kokku 39 peatükiga ja 10 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb:

I osa – M₁- ja täismassiga mitte üle 2 tonni N₁-kategooria sõidukitele püsivalt (permanentselt) paigaldatavaid alarmisüsteeme (VAS);

II osa – M₁- ja täismassiga mitte üle 2 tonni N₁-kategooria sõidukeid nende alarmisüsteemi suhtes (AS);

III osa – kasutustõkiseid ja sõidukeid kasutustõkise suhtes.

I OSA. SÕIDUKITE ALARMISÜSTEEMI TUNNUSTAMINE

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki alarmisüsteem (VAS), andur, hoiatusseade, juhtseadmed, valvesoleku seisund (set), mittevalvesoleku seisund (unset), võti, sõiduki alarmisüsteemi tüüp, sõiduki alarmisüsteemi tunnustamine, elektrooniline käivitustõkis (immobilisaator), paanikaalarm.

3. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab sõiduki alarmisüsteemi valmistaja või tema täievoliline esindaja. Koos taotlusega tuleb esitada sõiduki alarmisüsteemi tehniliste karakteristikute ja paigaldusmeetodi kirjeldus kolmes eksemplaris ning sõiduk ja alarmisüsteemi tüübi 3 näidist koos kõikide komponentidega. Kõik põhikomponendid peavad olema tähistatud taotleja kaubamärgiga ja tüübi tähisega.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud alarmisüsteemi näidis vastab peatükkides 5, 6 ja 7 toodud nõuetele, loetakse see alarmisüsteemi tüüp tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest lepinguosalisi riike käesoleva eeskirja kohasest tüübikinnitamisest või lepinguosalisi riike käesoleva eeskirja kohasest tüübikinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Alarmisüsteemi põhikomponentidele pannakse kergesti ligipääsetavatesse ja nähtavasse kohta selgelt loetav ja raskesti eemaldatav, lisas 3 toodud märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga.

5. Üldnõuded

Alarmisüsteem peab olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et sõidukisse sissetungimisel annaks ta hoiatussignaali. Alarmisüsteem võib sisaldada ka immobilisaatorit. Signaal peab olema kuuldav ja võib lisaks olla ka optiline, raadioalarm või kombineeritud. Alarmisüsteemiga varustatud sõiduk peab vastama asjakohastele tehnonõuetele, eriti elektromagnetilise ühilduvuse osas. Kui alarmisüsteemil on raadioülekande võimalus, peab ta vastama kehtivatele ETSI (European Telecommunications Standards Institute) standarditele. Alarmisüsteem ei tohi aktiviseeruda iseeneslikult, eriti siis, kui mootor töötab. Tõrke korral või elektrivarustuse puudumisel ei tohi ta mõjutada mootori ohutut töötamist.

6. Erinõuded

Alarmisüsteem peab avastama vähemalt sõiduki mingi ukse, kapoti või pakiruumi kaane avamise ja sellest signaliseerima. On toodud ka muud lisavõimalused: sõitjateruumi kontroll, klaaside kontroll jne.

Valehäireid ei tohi olla kokkupõrke puhul, elektromagnetilise mitteühilduvuse tõttu, akupinge languse puhul ja sõitjateruumi kontrolli valehäire puhul.

Alarm peab olema hästi kuuldav ja selgesti eristatav teistest teeliikluse signaalidest. Signaali kestus peab olema 25 kuni 30 s ja järgmist signaali peab ta andma alles pärast järgmist sissetungimist.

7. Töö parameetrid ja katsetingimused

On toodud nõuded mitmete näitajate osas: temperatuur, toitepinge, valve kestus, niiskuskindlus, kaitstus valepolaarsuse vastu, energiatarve, vibratsioonikindlus, töökindlus, elektromagnetiline ühilduvus, ohutus valehäire ja kokkupõrke korral.

8. Juhendid

Iga alarmisüsteemiga peavad kaasnema paigalduse, kasutamise ja hoolduse juhendid ning paigaldamise tunnistus (lisa 5).

9. Sõiduki alarmisüsteemi (VAS) tüübimuudatus

Igast VAS tüübimuudatusest informeeritakse tüübikinnituse andnud ametiasutust. Viimane otsustab, kas muudetud tüübil pole märgatavat vastuolu ja VAS veel vastab nõuetele või nõuab katsekojalt (tehniliselt teenistuselt) uut katsetust. Tunnustamisest või sellest keeldumisest teatatakse vastavalt punktis 4.3 toodud protseduurile.

10. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnitatud alarmisüsteem peab vastama kinnitatud tüübile ja täitma peatükkides 5, 6 ja 7 toodud tingimusi.

Inspektor võib valida tootja laboris katsetatud toodete hulgast juhuslikud näidised ja tüübikinnituse katsed üle korrata. Normaalne toodangu järelevalve katsetuste sagedus on üks kord kahe aasta jooksul.

11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja tingimused või toode ei läbinud toodangu järelevalve katsetusi või kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teatega.

12. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja järgi tüübikinnitatud alarmisüsteemi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse teinud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

II OSA. SÕIDUKI TUNNUSTAMINE ALARMISÜSTEEMI SUHTES

14. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: alarmisüsteem(id) (AS), sõiduki tüüp, sõiduki tunnustamine. Muud mõisted on samad mis I osas.

15. Tunnustuse taotlemine

Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid iga alarmisüsteemi tüübi kohta (kolmes eksemplaris) on: sõiduki tüübi ja tema osade, mis on seotud alarmisüsteemiga, kirjeldus; sõidukile paigaldatava alarmisüsteemi identifitseerimiseks vajalike komponentide loetelu.

Tehnilisele teenistusele esitatakse üks antud tüüpi esindav sõiduk.

16. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab peatükkides 17, 18 ja 19 toodud nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp alarmisüsteemi suhtes tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number ning lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku käesoleva eeskirja kohasest tüübikinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega.

Peatükid 17 kuni 25 on analoogsed I osaga.

III OSA. KASUTUSTÕKISE JA SÕIDUKI TUNNUSTAMINE KASUTUSTÕKISE SUHTES

26. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kasutustõkis, juhtimisseadmed, indikaator, sisselülitatud asend, väljalülitatud asend, võti, lülitusblokeering, muutuv kood, kasutustõkise tüüp ja sõiduki tüüp kasutustõkise suhtes.

Peatükid 27 kuni 39 on analoogsed I osaga.

Lisa 1 . Vormikohane teade alarmisüsteemi ÜRO EMK eeskirja nr 97 I osa kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest

Lisa 2 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 97 II osa kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest

Lisa 3 . Vormikohane teade kasutustõkise ÜRO EMK eeskirja nr 97 III osa kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest

Lisa 4 . Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 97 III osa kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest

Lisa 5 . Ametliku tüübikinnituse tähiste näidised

Lisa 6 . Tüübikinnituse tunnistuse näidis

Lisa 7 . Paigaldamise tunnistuse tähis

Lisa 8 . Sõitjateruumi kaitsmise süsteemi katse

Lisa 9 . Elektromagnetiline ühilduvus

Lisa 10 . Nõuded mehaanilisele võtmele

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 98 «Mootorsõiduki gaaslahenduslampidega esilaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 98 algversioon jõustus 15. aprillil 1996. a ja selle viimane täiendus 3. jaanuaril 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Austria, Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 98 koosneb 12 peatükist ja 9 lisast.

A. ADMINISTRATIIVSED NÕUDED

Hõlmeala

Eeskiri käsitleb mootorsõiduki gaaslahenduslampidega esilaternaid, millel võivad olla klaasist või plastikust hajutid.

1. Mõisted

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: hajuti, kate, käivitusseade, komplektne paar, tüüp ja valgusülekande komponendid. Lisamõisted on toodud ÜRO EMK eeskirjas nr 48.

2. Tunnustuse taotlemine

Tunnustuse taotluse esitab esilaterna kaubanime või kaubamärgi omanik või tema täievoliline esindaja. Taotlusele lisatakse: esilaterna kirjeldus ja kolm eksemplari jooniseid ning kaks laterna näidist, üks käivitusseade igast kasutatavast tüübist, 14 hajutit, üks peegeldi ja kasutatud materjalide näidised.

3. Tähised

Laterna hajutile peab olema kantud valmistajatehase- või kaubamärk. Hajutil ja laterna põhikorpusel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja 4. peatükis toodud märgistuse.

4. Tunnustamine

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud laternate näidised vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse need tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud laternale pannakse lisas 2 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähise ja numbriga ning teiste nõutavate tähistega.

B. ESILATERNATELE ESITATAVAD TEHNILISED NÕUDED

5. Üldnõuded

Iga näidis peab vastama punktides 6–8 toodud nõuetele. Esilaternad peavad olema valmistatud selliselt, et normaalsel kasutamisel säiliksid nõutavad fotomeetrilised omadused.

Fotomeetriliste omaduste stabiilsuse lisakatsetused peavad toimuma lisas 4 toodud nõuete kohaselt ja plastist hajutite katsetused lisas 5 toodud nõuete kohaselt. Latern ega käivitusseade ei tohi tekitada elektrilisi ja elektromagnetilisi häireid, mis tekitaksid sõiduki elektri- ja elektroonikaseadmete talitushäireid.

6. Valgustatus

Esilaternad peavad olema valmistatud selliselt, et nõutava gaaslahenduslambi kasutamisel lähituled valgustaksid piisavalt, kuid teisi pimestamata ja kaugtuled tagaksid hea valgustatuse. Valgustatuse kontrollimise metoodika ekraani kasutamisega on toodud eeskirja lisas 3. Lubatavad valguskoordinaatide väärtused on toodud punktis 6.1.6. Punktis 6.2 on toodud nõuded lähitulele ja punktis 6.3 nõuded kaugtulele. Lähitulelaternas on lubatud kasutada vaid ühte gaaslahendusvalgusallikat, kaugtulelaternas võib aga kasutada mitut erinevat valgusallikat, mille loetelu on toodud ÜRO EMK eeskirjas nr 37 või nr 99. Punktis 6.5 on toodud nõuded reguleeritavatele reflektoritele.

7. Pimestamise hindamine

Lähituledest põhjustatud pimestamist tuleb kontrollida ja selle vajaduse määrab pädev ametiasutus.

C. MUUD ADMINISTRATIIVSED NÕUDED

8. Tunnustatud esilaterna tüübimuudatus

Igast tüübikinnitatud laterna, sh käivitusseadme tüübi tüübimuudatusest tuleb teatada tüübikinnituse andnud ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas laternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

9. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnituse saanud latern peab vastama kinnitatud tüübile ja täitma punktis 6 toodud nõudeid. Tüübikinnituse omanik peab tagama, et tootmisprotsessis oleks tagatud mõjus kvaliteedikontroll, juurdepääs toote järelevalve kontrolliks vajalikele katseseadmetele, registreerima katsetulemused ja säilitama need pädeva ametiasutusega kooskõlastatud aja vältel.

Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul.

10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt antud tüübikinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt.

11. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava esilaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega.

12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Vormikohane teade esilaterna ÜRO EMK eeskirjale nr 98 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuse korral), tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest

Lisa 2 . Ametliku tüübikinnituse tähiste näidised

Lisa 3 . Mõõteekraanid

Lisa 4 . Laternate katsetamine fotomeetriliste karakteristikute stabiilsusele ekspluatatsioonis

Lisa 5 . Nõuded plastmassist hajutitega laternatele

Lisa 6 . Algtsenter

Lisa 7 . Pinge tähistamine

Lisa 8 . Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 9 . Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde

Eeskirja nr 99 «Mootorsõiduki tüübikinnitatud laternates kasutatavatele gaaslahenduslampidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee

Eeskirja nr 99 algversioon jõustus 15. aprillil 1996. a ja selle viimane täiendus 7. mail 1998. a.

Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Austria, Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

Eeskiri nr 99 koosneb 7 peatükist ja 8 lisast.

1. Hõlmeala

Eeskiri käsitleb mootorsõiduki tüübikinnitatud gaaslahenduslampidega laternates kasutatavaid gaaslahenduslampe.

2. Administratiivsed nõuded

Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kategooria ja tüüp.

Tunnustuse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema täievoliline esindaja. Taotlusele lisatakse: gaaslahenduslambi kirjeldus ja kolm eksemplari jooniseid ning kolm näidist iga värvi kohta ja üks käivitusseadme näidis.

Gaaslahenduslambi pesale peab olema kantud valmistajatehase- või kaubamärk, rahvusvahelise kategooria tähis ja nimivõimsus.

Gaaslahenduslambi pesal peab olema vaba ala ametliku tüübikinnituse tähisele.

Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kõik gaaslahenduslampide näidised vastavad katsetamisel käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse nad tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi eeskirja lisas 2 toodud vormi kohase teatega.

Tüübikinnituse saanud gaaslahenduslambile pannakse lisas 3 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga ning teiste nõutavate tähistega.

3. Tehnilised nõuded

On toodud järgmised mõisted: gaaslahenduslamp, käivitusseade, nimipinge, nimivõimsus, katsetamise võimsus, objektiivne ehk normaalväärtus, standardne (etalon) gaaslahenduslamp, viitetelg.

Iga näidis peab vastama käesolevas eeskirjas toodud nõuetele. Gaaslahenduslambid peavad olema konstrueeritud selliselt, et nad toimiksid normaalsetes kasutustingimustes efektiivselt. Kolbidel ei tohi olla plekke, mis võiksid halvendada optilisi karakteristikuid. Värvilistel (välistel) kolbidel ei tohi pärast 15-tunnist töötamist esineda nähtavaid muutusi. Gaaslahenduslampidel peavad olema standardsed pesad ja need peavad olema kindlalt kinnitatud kolvi külge.

Katsetamise metoodika on toodud eeskirja lisas 4.

Elektroodide asendi mõõtmise metoodika on toodud lisas 5. Võib kasutada ka teisi mõõtmismeetodeid.

Käivitamise, stabiliseerumise ja korduva kuumkäivituse nõuded on toodud lisas 4. Samas on toodud ka lubatud elektriliste ja teiste näitajate hälbed.

Kiiratav valgus peab olema valge või kollane. On toodud mõlema värvuse lubatavate tsoonide jaoks värvuskoordinaadid. Värvuse mõõtmise nõuded on toodud lisas 4.

4. Toote vastavus kinnitatud tüübile

Iga tüübikinnitatud gaaslahenduslamp peab vastama kinnitatud tüübile, olema nõutavalt markeeritud ja täitma peatükis 3 ning lisades 1 ja 3 toodud tehnilisi nõudeid. Tüübikinnituse omanik peab tagama, et tootmisprotsessis oleks tagatud mõjus kvaliteedikontroll, omama juurdepääsu toote järelevalve kontrolliks vajalikele katseseadmetele, registreerima katsetulemused ja säilitama need pädeva ametiasutusega kooskõlastatud aja vältel.

Mittevastavuste korral on vaja kasutusele võtta kõik vajalikud meetmed toodangu nõuetega vastavusse viimiseks. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida iga toote kontrollimeetodite vastavust. Igal inspektori külastusel tuleb talle esitada katse protokollid. Inspektor võib valida tootja laboris katsetatud toodete hulgast juhuslikud näidised ja tüübikinnituse katsed üle korrata. Inspektori poolt näidiste valiku vähimad kriteeriumid on toodud lisas 8. Normaalne toodangu järelevalve katsetuste sagedus on üks kord kahe aasta jooksul.

5. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral

Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud tüübikinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt.

6. Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava gaaslahenduslambi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega.

7. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid

Lisa 1 . Gaaslahenduslampide D1S/D2S ja D1R/D2R kirjeldus

Lisa 2 . Vormikohane teade gaaslahenduslambi ÜRO EMK eeskirjale nr 99 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest

Lisa 3 . Ametliku tüübikinnituse tähiste näidised

Lisa 4 . Elektriliste ja fotomeetriliste karakteristikute mõõtmise meetodid

Lisa 5 . Kaare asendi ja kuju ning elektroodide asendi mõõtmise optiline skeem

Lisa 6 . Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded

Lisa 7 . Näidiste arv ja vastavuse tasemed tootja poolt läbiviidavate katsete protokollidele

Lisa 8 . Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

"Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest" tulenevate eeskirjade kohaldamine

"Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest" tulenevate eeskirjade kohaldamine

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: