Luidja maastikukaitseala ja Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Vastu võetud 21.10.1997 nr 200
RT I 1997, 75, 1269
jõustumine 01.11.1997
Muudetud järgmiste määrustega:
16. 06. 1999 nr 198 ( RT I 1999, 57, 599), jõust. 10. 07. 1999
4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri (lisatud);
2) Luidja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (lisatud);
3) Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (lisatud);
4) Oru pargi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (lisatud).
2. [Kehtetu - RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
21. Luidja maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus ja Oru pargi maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa keskkonnateenistus.
[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]
|
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 200 |
Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Luidja maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a. otsusega nr. 70.
2. Kaitseala on loodud unikaalse liivaluidetel kasvava sanglepapuistu kaitseks.
3. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Luidja maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
4. Kaitseala maa-ala on sihtkaitsevöönd.
5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
6. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja metskonna 1986. a. puistuplaani alusel.
II. KAITSEALA KAITSEKORD
7. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala, kus tagatakse poollooduslike koosluste säilimine.
8. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
9. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, sealjuures eramaal omaniku loal.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
10. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maakorralduskava kinnitamine;
2) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
4) projekteerimistingimuste andmine.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
12. Lubatud on käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8--11 lubatud tegevused ja järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused kaitseala valitseja nõusolekul:
1) maaparandussüsteemide hooldustööd;
2) sildade rajamine;
3) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks;
4) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
14. Kaitseala metsa kaitse eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
141. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
142. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
143. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 25 kohase korra alusel.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
15. Järelevalvet kaitsealal korraldavad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud tegutsema kaitsealal ka iseseisvalt.
16. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
III. LÕPPSÄTTED
17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
171. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 200 |
Luidja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Luidja maastikukaitseala välispiir kulgeb Kõrgessaare vallas Heltermaa-Kalana maantee teemaa loodepiiri ja Luidja metskonna kvartali 16 kirdepiiri lõikepunktist mööda nimetatud teemaa loodepiiri edela suunas kuni kvartali 15 edelapiirini ning edasi mööda seda ja selle sirgjoonelist pikendust loode suunas rannajooneni. Seejärel kulgeb välispiir mööda rannajoont kirde suunas kuni Luidja metskonna kvartali 16 kirdepiirini ning piki seda kagu suunas kuni Heltermaa-Kalana maantee teemaa loodepiirini.
Luidja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse Luidja metskonna 1986. a. puistuplaani alusel.
|
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 200 |
Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Oru park (edaspidi kaitseala) võeti looduskaitse alla Saka-Ontika-Toila paekalda osana Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125).
2. Kaitseala on loodud ajaloolise väärtuse ja mitmekesise reljeefiga pargimaastiku kaitseks.
3. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Oru pargi maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks piiranguvööndiks.
5. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1 : 10 000) ning talumaade osas Katastri Ameti kuni 1940. aastani väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
7. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, sealjuures eramaal omaniku loal.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul pargi hooldustöödel ning rahvaürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kinnitada maakorralduskava;
2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
4) väljastada metsamajandamiskava;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) uute ehitiste püstitamine;
7) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
11. Kaitsealal on keelatud:
1) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) jäätmete ladustamine;
4) jahipidamine ja kalapüük.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
12. Kaitsealal tehtavad tööd toimuvad detailplaneeringu alusel.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
13. Kaitseala metsa kaitse eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
14. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
15. [Kehtetu - RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
III. PIIRANGUVÖÖND
16. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud piirangutega.
17. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) metsapargi piiranguvöönd, kuhu kuulub Pühajõest lääne poole jääv kaitseala osa;
2) pargi piiranguvöönd, kuhu kuulub Pühajõest ida poole jääv kaitseala osa.
18. Pargi piiranguvööndis on keelatud sadamate ja teiste veeliikluse korraldamiseks ettenähtud rajatiste ehitamine.
181. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
182. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 25 kohase korra alusel.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
183. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
184. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
IV. KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT
19. - 21. [Kehtetud - RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
V. LÕPPSÄTTED
22. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
221. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
[ RT I 1999, 57, 599 - jõust. 10. 07. 1999 ]
23. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 200 |
Oru pargi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Oru pargi maastikukaitseala välispiir kulgeb Toila vallas Pühajõe suudme paremkaldalt mööda rannajoont ida suunas kuni pangalt merre laskuva jääraku põhjas oleva jalgrajani ja edasi mööda seda edela suunas Toila kooli maakasutuse idapiirini. Edasi kulgeb välispiir mööda Toila kooli maakasutuse piiri põhja, loode, lääne, lõuna ja ida suunas kuni endise pioneerilaagri peahoonest läänes asuva asfaltkattega jalgteeni ja mööda seda lõunasse ja itta kuni kinnistu A31 idapiirini. Välispiir jätkub mööda asfaltkattega teed kinnistu A31 ida- ja lõunapiiril ning kinnistu A77 lõunapiiril kuni Karuväravateni. Karuväravate juurest kulgeb välispiir mööda pargi piirdeaeda loode suunas kuni Merepuiesteeni ja edasi mööda seda edela suunas kuni põhja-lõunasuunalise asfaltkattega teeni ning mööda seda põhja ja loode suunas kuni elektriliinini. Mööda elektriliini kulgeb välispiir põhja-kirde suunas kuni elektriliini lõikumiseni pangaaluse ida-läänesuunalise pinnasteega. Edasi kulgeb välispiir mööda nimetatud teed ida suunas kuni pargist randa suunduva asfaltkattega teeni ning piki seda ida ja kagu suunas Pühajõe paremkaldale. Välispiir jätkub mööda Pühajõe paremkallast kuni Pühajõe suudmeni.
Oru pargi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1991.--1993. a. maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas kuni 1940. a. välja antud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.
Facebook
Twitter