Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika kinnitamine

Vastu võetud 25.11.1997 nr 220
RT I 1997, 85, 1441
jõustumine 06.12.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230) paragrahvi 12 lõike 11 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada «Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise kord ja metoodika» (juurde lisatud).

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a. määrusega nr. 220

Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise kord ja metoodika

I. osa ÜLDSÄTTED 

1. [Kehtetu - RT I 2000, 79, 504 - jõust. 29. 10. 2000 ]

2. «Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korda ja metoodikat» rakendatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõigetes 8, 9 ja 10 sätestatud tingimuste alusel, kui ehitise väärtus on pärast selle õigusvastast võõrandamist kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse (edaspidi  parendused/uuendused) tõttu muutunud.
[RT I 2000, 79, 504 - jõust. 29.10.2000] 3. Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks võrreldakse parenduste/uuenduste tõttu lisandunud väärtust ehitise koguväärtusega hindamise ajal. Ehitise koguväärtus hindamise ajal on ehitise jääkväärtus, mis saadakse kulumi mahaarvamisega ehitise taastamisväärtusest. Lisandunud väärtus on parenduste/uuenduste jääkväärtus, mis saadakse kulumi mahaarvamisega parenduste/uuenduste taastamisväärtusest. Taastamisväärtus on eksperthinnanguga antav ehitise (või parenduste/uuenduste) tinglik väärtus hindamise aja hindades, mis näitab samale kohale samasuguse ehitise ehitamiseks (või vastavalt parenduste/uuenduste tegemiseks) vajalike kulutuste suurust.
[RT I 2000, 79, 504 - jõust. 29.10.2000] 4. Käesolevat korda rakendatakse õigusvastaselt võõrandatud ehitise hindamisel, mille kohta kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei ole enne 2. märtsi 1997. a. teinud otsust selle ehitise tagastamise või mittetagastamise kohta.

II. osa EHITISE HINDAMISE KORD 

5. Eksperdiarvamus ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks tellitakse Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 (RT 1993, 7, 106; RT I 1993, 51, 700; 64, 903; 1994, 52, 881; 67, 1166; 1995, 5, 44; 32, 392) kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korras» ettenähtud juhtudel.

6.  [Kehtetu - RT I 2001, 41, 227 - jõust. 1. 05. 2001]

7. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan esitab ehitise hindamiseks eksperdile hindamise objektiks oleva ehitise toimiku, kuhu on koondatud andmed, mis võimaldavad eksperdil ehitist hinnata.

Ehitise hindamisel arvestatakse järgmisi põhilisi lähtematerjale:

1) ehitise natsionaliseerimisaegsed dokumendid, vara sundvõõrandamise aktid vms.;

2) vara senise valdaja kasutuses olevad andmed ehitise juures tehtud paranduste/uuenduste maksumuse ja tööde ajalise läbiviimise kohta;

3) kinnistusraamatu sissekanded ja kinnistute plaanid;

4) mitmesugune ehitise kohta koostatud projektdokumentatsioon (kavandid, projektid);

5) ehitise inventariseerimisdokumendid (vara võõrandamise hetkel ja kui võimalik, siis ka kõigil muudel olulistel ehitise muutmise hetkedel);

6) ostu-müügidokumendid, kinke- ja pärimisdokumendid jne.;

7) muud andmed õigusvastaselt võõrandatud ehitise kohta, sealhulgas ehitise õigusvastaselt võõrandamise aeg, ehitise võõrandamisaegset funktsiooni, üldist tehnilist seisundit ja võõrandamisaegset maksumust tõendavad dokumendid, ehitusinfo (plaanid, joonised, fotod), kinnistu plaan ja ehitise asend kinnistul;

8) ehitise kohapealse ehitustehnilise uuringu tulemused.

8. Õigustatud subjekt, samuti senine ehitise valdaja on kohustatud esitama kohaliku omavalitsuse täitevorganile kogu tema käsutuses oleva teabe ja kõik dokumendid, mis aitavad langetada objektiivset otsust ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise määra kohta.

9. Ehitise kohapealseks ülevaatuseks määrab ekspert ülevaatuse aja ja teatab selle toimumisest ehitise hindamise tellijale ja teistele asjasthuvitatud isikutele vähemalt kolm päeva ette.

10. Eksperdil on õigus küsitleda ehitustehnilise uuringu tegemise ajal õigustatud subjekti ja teisi asjasthuvitatud isikuid (sh. ka ettevõtete esindajad, üürnikud) ehitise hindamisega seonduvates küsimustes.

11. Kui ekspertiisi tegemisel selgub, et on vaja avada ehitise kaetud konstruktsioone, saab see toimuda kohaliku omavalitsuse täitevorgani nõusolekul.

12. Kui ehitise hindamise ajal selgub, et saadud materjalide põhjal ei ole võimalik tellimusega saadud ülesannet täita, teatab ekspert sellest eksperdiarvamuse tellijale motiveeritult, näidates ära ülesande täitmist takistavad asjaolud. Sel juhul tasub tellija eksperdile poolelijäänud ekspertiisi tegemise kulud.

13. Ehitise hindamisel ei hinnata ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi, millele ei ole antud kasutusluba ja mis tuleb kohaliku omavalitsuse otsusel likvideerida kui omavolilised ehitised ehitusnormide ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvis 43 ehitisele esitatavate nõuete rikkumise korral vastavuses sama seaduse paragrahvi 70 lõikega 3.

14. Ehitise hindamisel ei arvestata pärast Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991. a. ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi.

15. Eksperdile esitatud ja ehitise ülevaatusel saadud andmete ning nende põhjal tehtud insener-tehniliste arvutuste ja analüüsi alusel koostab ekspert kirjaliku arvamuse, mille annab allkirjastatult üle tellijale.

Eksperdiarvamus koosneb järgmistest osadest:

1) lähteülesanne ja lähteandmed;

2) ehitise ehitustehniline uuring;

3) ehitise hindamine koos vastavate arvutustega;

4) järeldused arvutustulemuste kohta, näidates, millisel määral on ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud, ning olenevalt paranduste/uuenduste ulatusest ka ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurused.

Õigustatud subjektile ja teistele asjasthuvitatud isikutele väljastab eksperdiarvamuse koopia kohaliku omavalitsuse täitevorgan.

III. osa EHITISE HINDAMISE METOODIKA 

16.  [Kehtetu - RT I 2000, 79, 504 - jõust. 29. 10. 2000 ]

17. Ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui parenduste/uuenduste jääkväärtus ei ületa 1/4 ehitise jääkväärtusest. Nimetatud tingimust väljendab võrratus

V₁ ≤ 1/4 V,

kus V = V₀ + V₁ ja V on ehitise jääkväärtus, V₁ on parenduste/uuenduste jääkväärtus ning V₀ on arvestuslik jääkväärtus, mis ehitisel oleks siis, kui parendusi/uuendusi poleks tehtud.
[RT I 2000, 79, 504 - jõust. 29.10.2000] 18. Ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui parenduste/uuenduste jääkväärtus moodustab vähemalt 3/4 ehitise jääkväärtusest. Nimetatud tingimust väljendab võrratus

V₁ ≥ 3/4 V.
[RT I 2000, 79, 504 - jõust. 29.10.2000] 19.Kui parenduste/uuenduste jääkväärtus on suurem kui 1/4, kuid väiksem kui 3/4 ehitise jääkväärtusest, siis kuulub tagastamisele ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa V₀/V.
[RT I 2000, 79, 504 - jõust. 29.10.2000]

20.  - 21.  [Kehtetud - RT I 2000, 79, 504 - jõust. 29. 10. 2000 ]

22. Ehitist hinnatakse käesoleva korra punktis 3 nimetatud alustel hindamise aja hindades.

Olenevalt ehitise kohta eksperdil kasutada olevatest andmetest valib ekspert ehitise hindamise meetodi, milleks võib olla:

1) analoogmeetod (hindamine analoogsete ehitiste kohta varem koostatud arvutuste alusel);

2) hindamine ressursside meetodil (tööjõu, materjalide ja mehhanismide kasutamise hindamine), vajadusel ka üksushindeid koostades;

3) analoogressursside meetod.

Arhitektuuriloolise ja muinsuskaitse all oleva ehitise juures tehtud tööd, mis eksperdi hinnangul on restaureerimise iseloomuga, hinnatakse restaureerimistööde eripära arvestades.

23. Ehitise kui varalise terviku taastamisväärtuse määramisel hinnatakse kõiki ehitise konstruktiivelemente ja ehitustööde liike vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1997. a. määrusega nr. 150 (RT I 1997, 58, 982) kinnitatud «Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja» punktides 9 ja 15 nimetatud jaotusele.

24. Ehitise kulum arvutatakse ehitise konstruktiivelementide ja ehitustööde liikide kaupa. Ehitise kulumi arvutamisel lähtutakse ehitise ja selle konstruktsioonide east ning ehitustehnilise uuringu tulemusena selgunud ehitise tegelikust seisundist.

25. Käesoleva korra alusel koostatud eksperdiarvamuses sisalduvates arvutustes esitatud ehitise või selle osade jääkväärtused on käsitletavad ainult ehitise säilimisele (mittesäilimisele) hinnangu andmisel või ehitise mõtteliste osade suuruse väljatoomisel.