Teksti suurus:

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:RTL 2003, 9, 100

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

Vastu võetud 02.01.2003 nr 1

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234;  50, 283;  94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 13 lõike 4 alusel.

§ 1. Üldsäte

Määrusega kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest.

§ 2. Joogiveeallikas

Joogiveeallikas käesoleva määruse tähenduses on pinnaveekogu või põhjaveekiht, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee tootmiseks.

§ 3. Joogiveeallika valiku üldnõuded

(1) Joogiveeallika valikul lähtutakse riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja (edaspidi taotleja) poolt prognoositud veevajaduse.

(2) Joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav pinna- ja põhjavesi klassifitseeritakse käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud näitajate piirväärtuste järgi.

(3) Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks.

(4) Kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee.

(5) Joogiveeallika vee analüüsitulemused esitab taotleja vee erikasutusloa väljaandjale ja tervisekaitsetalitusele või selle kohalikule osakonnale analüüsiprotokollide koopiatena ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 4. Nõuded joogiveeallikana kasutada kavatsetavale pinnaveele

(1) Joogivee tootmiseks pinnaveest tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu eelneva veeuuringu käigus ühe aasta jooksul kindlaks teha joogiveeallika kvaliteedi püsivus. Kvaliteedi püsivuse kindlakstegemiseks võetakse veeproovid ühest ja samast kohast korrapäraste vaheaegadega vähemalt 12 korda aastas.

(2) Joogiveeallika kvaliteet loetakse püsivaks, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võetud proovides iga analüüsitud näitaja väärtus ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 1 toodud näitaja piirväärtust vähemalt 95% juhtudel. Ülejäänud 5% proovidest peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) kõrvalekalded ei tohi ületada 50% näitaja piirväärtusest, välja arvatud temperatuuri, pH, lahustunud hapniku ja mikrobioloogiliste näitajate osas;
2) puudub otsene oht tervisele.

(3) Joogivee tootmiseks pinnaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu  analüüsima järgmiste näitajate suhtes:

Keemilised näitajad Keemilised näitajad
Ammoonium Nitraat
Arseen Pestitsiidid
Baarium Pindaktiivsed ained
Boor1 Plii
Biokeemiline hapnikutarve 20 °C Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Elektrijuhtivus¹ Raud
Elavhõbe Seleen
Fluoriid Sulfaat
Fenoolsed ühendid Temperatuur
Fosfaadid Tsink
Kaadmium Tsüaniid
Keemiline hapnikutarve Vask1
Kloroformiga ekstraheeritavad ained1 Vesinikioonide kontsentratsioon pH
Kloriid Värvus (pärast lihtfiltratsiooni)
Kroom  
Kuivjääk1 Mikrobioloogilised näitajad
Lahustunud hapnik Coli-laadsed bakterid¹
Lahustunud või emulgeerunud süsivesikud (pärast ekstraheerimist petrooleetris) Escherichia coli 1
Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) 1 Enterokokid
Lõhn Salmonella1
Mangaan Clostriium perfringens

1 Näitajat tuleb uurida reostuse kahtluse korral.

§ 5. Nõuded joogiveeallikana kasutada kavatsetavale põhjaveele

(1) Joogivee tootmiseks põhjaveest alla 500 m3 ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha ühekordne põhjavee kvaliteedi uuring. Joogivee tootmiseks alates 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha põhjavee kvaliteedi uuring vähemalt 2 korda aastas keemilistele näitajatele ja 4 korda aastas mikrobioloogilistele näitajatele. Analüüsitavate näitajate väärtused ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 2 toodud näitajate piirväärtusi.

(2) Joogivee tootmiseks põhjaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu analüüsima järgmiste näitajate suhtes:

Keemilised näitajad Keemilised näitajad
Ammoonium Nitrit
Antimon Oksüdeeritavus
Arseen Pestitsiidid
Baarium Plii
Benseen Raud
Benso(a)püreen Sulfaat
Boor Seleen
Elektrijuhtivus Tsüaniid
Elavhõbe Vask
Hägusus Vesinikioonide kontsentratsioon
Fenoolsed ühendid Värvus
Fluoriid Radioloogilised näitajad
Kaadmium Triitium
Kloriid Efektiivdoos
Kroom  
Lõhn Mikrobioloogilised näitajad
Mangaan Coli-laadsed bakterid
Naatrium Enterokokid
Nikkel Escherichia coli
Nitraat Kolooniate arv 22 °C

(3) Kui hüdrogeoloogilised andmed ja olemasolev teave põhjaveekihi vee kohta võimaldavad hinnata, et keemiliste või radioloogiliste näitajate piirväärtused ei ületa käesoleva määruse lisas 2 esitatud piirväärtusi, ei ole vaja vett uurida radioloogiliste näitajate osas ega määrata vees antimoni, arseeni, baariumi, benseeni, boori, elavhõbeda, fenoolsete ühendite, kaadmiumi, kroomi, nikli, pestitsiidide, plii, seleeni, tsüaniidide ja vase sisaldust tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna nõusolekul.

§ 6. Joogivee tootmiseks sobiva pinna- ja põhjavee töötlusmeetodite kasutamine sõltuvalt vee kvaliteediklassidest

(1) Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud.

(2) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi pinnavee töötlusmeetodeid:
1) I kvaliteediklass – lihtne füüsikaline töötlemine (filtreerimine) ja desinfitseerimine;
2) II kvaliteediklass – füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon , helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine) ning desinfitseerimine;
3) III kvaliteediklass – laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon) ning desinfitseerimine.

(3) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid:
1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine;
2) III kvaliteediklass – vee eritöötlusmeetodid, mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas, vajadusel desinfitseerimine.

§ 7. Kontrollinõuded joogiveeallikana kasutatavale pinnaveele

(1) Joogiveevõtul pinnaveest alates 500 m³ ööpäevas peab vee erikasutaja  kontrollima regulaarselt joogiveeallika veekvaliteeti punktides, kus vesi siseneb töötlus- ja edastussüsteemi.

(2) Vee erikasutusloa taotleja või vee erikasutaja peab koostama joogiveeallika kontrollikava viieks aastaks.

(3) Kontrollikavas peavad olema esitatud:
1) vee erikasutaja teenindatavate elanike arv;
2) ööpäevaselt võetava vee kogus;
3) vee kvaliteediklass;
4) analüüsitavate näitajate loetelu;
5) iga analüüsitava näitaja kontrollimise sagedus;
6) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad;
7) vee reostusallikad, mis asuvad valgala piirkonnas.

(4) Joogiveeallikana kasutatava pinnavee kontrolliks ettenähtud näitajad jaotatakse 3 rühma (A, B ja C) vastavalt lisas 3 toodud kontrolli sagedusele.

(5) Joogiveeallikana kasutatavat pinnavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes:

  Näitaja  
A B C
Ammoonium Fenoolsed ühendid Arseen
Biokeemiline hapnikutarve

BHT 7

Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) Boor
Elektrijuhtivus Mangaan Elavhõbe
Fosfaadid Pindaktiivsed ained Fluoriid
Keemiline hapnikutarve Raud Kaadmium
Kloriid Sulfaat Kroom
Kuivjääk Tsink Kloroformiga ekstraheeritavad ained
Lõhn Vask Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud
Nitraat Clostridium perfringens (koos eostega) Plii
Temperatuur   Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Vesinikioonide kontsentratsioon pH   Pestitsiidid
Värvus   Seleen
Coli-laadsed bakterid   Tsüaniidid
Enterokokid   Salmonella
Escherichia coli    

(6) Joogiveeallika analüüside tulemused esitatakse vee erikasutusloa väljaandjale ning tervisekaitsetalitusele või tema kohalikule osakonnale üks kord aastas 10. jaanuariks.

§ 8. Kontrollinõuded joogiveeallikana kasutatavale põhjaveele

(1) Joogiveevõtul põhjaveest peab vee erikasutaja koostama joogiveeallika, kontrollikava viieks aastaks, kui:
1) vett võetakse rohkem kui 10 m3 ööpäevas ja seda kasutab rohkem kui 50 inimest;
2) vett töödeldakse avalikuks kasutamiseks või majandustegevuseks.

(2) Kontrollikavas esitatakse määruse § 7 lõikes 3 loetletud andmed.

(3) Joogiveeallikana kasutatavat põhjavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes:

Näitaja Näitaja
Ammoonium Nitrit
Hägusus Oksüdeeritavus
Elektrijuhtivus Raud
Fluoriid Sulfaat
Kloriid Vesinikioonide kontsentratsioon
Lõhn Värvus
Mangaan Coli-laadsed bakterid
Naatrium Enterokokid
Nitraat Escherichia coli
  Kolooniate arv 22 °C

(4) Joogiveeallikana kasutatava põhjavee kontrolli sagedus on järgmine:
1) I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul;
2) III kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord aastas.

(5) Joogiveeallika analüüside tulemused esitatakse vee erikasutusloa väljaandjale ning tervisekaitsetalitusele või tema kohalikule osakonnale üks kord aastas 10. jaanuariks.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2003. a.

Minister Siiri OVIIR

Kantsler Maarja MÄNDMAA

* 75 / 440 / EMÜ 16. juuni 1975 (EÜT L 194, 25.07.1975)

79/ 869 / EMÜ 9. oktoober 1979 (EÜT L 271/ 44, 29.10.1979)

Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1
lisa 1

JOOGIVEEALLIKANA KASUTADA KAVATSETAVA PINNAVEE JAOTAMINE KVALITEEDIKLASSIDEKS NÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSTE ALUSEL

Jrk nr Keemilised näitajad Ühik Kvaliteedi-
klass

I

Kvaliteedi-
klass

II

Kvaliteedi-
klass

III

1. Ammoonium mg/l 0,05 1,5 4
2. Arseen µg/l 50 50 100
3. Baarium mg/l 0,1 1 1
4. Boor¹ mg/l 1 1 1
5. Biokeemiline hapnikutarve BHT 7 mgO/l ≤3 ≤5 ≤7
6. Elektrijuhtivus1 µS/cm–1

20 °C juures

1000 1000 1000
7. Elavhõbe µg/l 1 1 1
8. Fluoriid mg/l 1,5 1,7 1,7
9. Fenoolsed ühendid mg/l 0,001 0,005 0,1
10. Fosfaat1 mg/l 0,4 0,7 0,7
11. Kaadmium µg/l 5 5 5
12. Keemiline hapnikutarve1 mg O/l 30 30 30
13. Kloroformiga ekstraheeritavad ained1 mg/l 0,1 0,2 0,5
14. Kloriid1 mg/l 250 250 250
15. Kroom µg/l 50 50 50
16. Kuivjääk1 mg/l      
17. Lahustunud hapnik % O2 küllastus-
astmest
≥70 ≥50 ≥30
18. Lahustunud või emulgeerunud süsivesikud (pärast ekstraheerimist petrooleetris) mg/l 0,05 0,2 1
19. Lõhn2 Lahjendus 25 °C juures 3 10 20
20. Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) 1 mg/l 1 2 3
21. Mangaan2 µg/l 50 100 1000
22. Nitraat2 mg/l 50 50 50
23. Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5
24. Pestitsiidid µg/l 1 2,5 5
25. Pindaktiivsed ained1,2 mg/l 0,2 0,2 0,5
26. Plii µg/l 50 50 50
27. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud µg/l 0,2 0,2 1,0
28. Raud µg/l 200 piirväärtus puudub piirväärtus puudub
29. Seleen µg/l 10 10 10
30. Sulfaat mg/l 250 250 250
31. Temperatuur °C 25 25 25
32. Tsink mg/l 3 5 5
33. Tsüaniid µg/l 50 50 50
34. Vask mg/l 0,05 piirväärtus puudub piirväärtus puudub
35. Vesinikioonide kontsentratsioon pH ≥6,5 ≤8,5 ≥5,5 ≤9,0 ≥5,5 ≤9,0
36. Värvus (pärast lihtfiltratsiooni) mg/l

Pt/Co skaalas

20 100 100
  Mikrobioloogilised näitajad        
37. Coli-laadsed bakterid1 PMÜ/100 ml 20 2000 20 000
38. Clostridium perfringens (koos eostega) PMÜ/100 ml 10 40 100
39. Enterokokid PMÜ/100 ml 20 1000 10 000
40. Escherichia coli1 PMÜ/100 ml 50 5000 50 000
41. Salmonella PMÜ/5000 ml 1 1 1

1 Näitajat tuleb uurida reostuse kahtluse korral.
2 Näitaja väärtus võib ületada tabelis toodud piirväärtust seisuveekogude puhul, kui sinna ei suubu reovett.

Sotsiaalminister Siiri OVIIR

Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1
lisa 2

JOOGIVEEALLIKANA KASUTADA KAVATSETAVA PÕHJAVEE JAOTAMINE KVALITEEDIKLASSIDEKS NÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSTE ALUSEL

Jrk nr Näitaja Ühik Kvaliteedi-
klass

I  

Kvaliteedi-
klass

II

Kvaliteedi-
klass

III

  Keemilised näitajad        
1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2
2 Antimon µg/l 5 5 5
3 Arseen µg/l 10 10 10
4 Baarium mg/l 1 2 4
5 Benseen µg/l 1 1 1
6 Benso(a)püreen µg/l 0,010 0,010 0,010
7 Boor mg/l 1 1 2
8 Elavhõbe µg/l 1 1 1
9 Elektrijuhtivus µS cm–1 20 °C juures 2500 2500 2500
10 Hägusus NTU 1,5 2,0 3,0
11 Fenoolsed ühendid mg/l 0,001 0,001 0,001
12 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01
13 Kaadmium µg/l 5 5 5
14 Kloriid mg/l 250 250 350
15 Kroom µg/l 50 50 50
16 Lõhn Pall 2 2 3
17 Mangaan µg/l 50 100 200
18 Naatrium mg/l 200 200 350
19 Nikkel µg/l 20 20 20
20 Nitraat mg/l 50 50 50
21 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0
22 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5
23 Pestitsiidid µg/l 0,1 0,1 0,1
24 Plii µg/l 10 10 10
25 Raud µg/l 200 1000 10 000
26 Sulfaat mg/l 250 250 350
27 Seleen µg/l 10 10 10
28 Tsüaniid µg/l 50 50 50
29 Vask mg/l 2 2 2
30 Vesinikioonide kontsentratsioon pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5
31 Värvus pall 5 5 10
  Radioloogilised näitajad        
32 Triitium Bq/l 100 100 100
33 Efektiivdoos mSv/ aastas 0,10 0,10 0,10
  Mikrobioloogilised näitajad        
34 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 ≤10
35 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 ≤10
36 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 100 ≤300
37 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 ≤10

Sotsiaalminister Siiri OVIIR

Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1
lisa 3

JOOGIVEEALLIKANA KASUTATAVA PINNAVEE KONTROLLI SAGEDUS AASTAS

Veetootja poolt teenindatavate elanike arv

Kvaliteediklass

I

Kvaliteediklass

II

Kvaliteediklass

III

  A B C A B C A B C
Kuni 10 000 ** ** ** ** ** ** 2 1 **
10 001–30 000 1 1 ** 2 1 ** 3 1 1
30 000–100 000 2 1 ** 4 2 1 6 2 1
Üle 100 000 3 2 ** 8 4 1 12 4 1

** Kontrolli sagedus määratakse määruse § 7 lõikega 2 sätestatud kontrollikava alusel.

Sotsiaalminister Siiri OVIIR