Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

Vastu võetud 02.01.2003 nr 1

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234;  50, 283;  94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 13 lõike 4 alusel.

§ 1. Üldsäte

Määrusega kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest.

§ 2. Joogiveeallikas

Joogiveeallikas käesoleva määruse tähenduses on pinnaveekogu või põhjaveekiht, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee tootmiseks.

§ 3. Joogiveeallika valiku üldnõuded

(1) Joogiveeallika valikul lähtutakse riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja (edaspidi taotleja) poolt prognoositud veevajaduse.

(2) Joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav pinna- ja põhjavesi klassifitseeritakse käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud näitajate piirväärtuste järgi.

(3) Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks.

(4) Kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee.

(5) Joogiveeallika vee analüüsitulemused esitab taotleja vee erikasutusloa väljaandjale ja tervisekaitsetalitusele või selle kohalikule osakonnale analüüsiprotokollide koopiatena ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 4. Nõuded joogiveeallikana kasutada kavatsetavale pinnaveele

(1) Joogivee tootmiseks pinnaveest tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu eelneva veeuuringu käigus ühe aasta jooksul kindlaks teha joogiveeallika kvaliteedi püsivus. Kvaliteedi püsivuse kindlakstegemiseks võetakse veeproovid ühest ja samast kohast korrapäraste vaheaegadega vähemalt 12 korda aastas.

(2) Joogiveeallika kvaliteet loetakse püsivaks, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võetud proovides iga analüüsitud näitaja väärtus ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 1 toodud näitaja piirväärtust vähemalt 95% juhtudel. Ülejäänud 5% proovidest peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) kõrvalekalded ei tohi ületada 50% näitaja piirväärtusest, välja arvatud temperatuuri, pH, lahustunud hapniku ja mikrobioloogiliste näitajate osas;
2) puudub otsene oht tervisele.

(3) Joogivee tootmiseks pinnaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu  analüüsima järgmiste näitajate suhtes:

Keemilised näitajad	Keemilised näitajad
Ammoonium	Nitraat
Arseen	Pestitsiidid
Baarium	Pindaktiivsed ained
Boor1	Plii
Biokeemiline hapnikutarve 20 °C	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Elektrijuhtivus¹	Raud
Elavhõbe	Seleen
Fluoriid	Sulfaat
Fenoolsed ühendid	Temperatuur
Fosfaadid	Tsink
Kaadmium	Tsüaniid
Keemiline hapnikutarve	Vask1
Kloroformiga ekstraheeritavad ained1	Vesinikioonide kontsentratsioon pH
Kloriid	Värvus (pärast lihtfiltratsiooni)
Kroom
Kuivjääk1	Mikrobioloogilised näitajad
Lahustunud hapnik	Coli-laadsed bakterid¹
Lahustunud või emulgeerunud süsivesikud (pärast ekstraheerimist petrooleetris)	Escherichia coli 1
Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) 1	Enterokokid
Lõhn	Salmonella1
Mangaan	Clostriium perfringens

¹ Näitajat tuleb uurida reostuse kahtluse korral.

§ 5. Nõuded joogiveeallikana kasutada kavatsetavale põhjaveele

(1) Joogivee tootmiseks põhjaveest alla 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha ühekordne põhjavee kvaliteedi uuring. Joogivee tootmiseks alates 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha põhjavee kvaliteedi uuring vähemalt 2 korda aastas keemilistele näitajatele ja 4 korda aastas mikrobioloogilistele näitajatele. Analüüsitavate näitajate väärtused ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 2 toodud näitajate piirväärtusi.

(2) Joogivee tootmiseks põhjaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu analüüsima järgmiste näitajate suhtes:

Keemilised näitajad	Keemilised näitajad
Ammoonium	Nitrit
Antimon	Oksüdeeritavus
Arseen	Pestitsiidid
Baarium	Plii
Benseen	Raud
Benso(a)püreen	Sulfaat
Boor	Seleen
Elektrijuhtivus	Tsüaniid
Elavhõbe	Vask
Hägusus	Vesinikioonide kontsentratsioon
Fenoolsed ühendid	Värvus
Fluoriid	Radioloogilised näitajad
Kaadmium	Triitium
Kloriid	Efektiivdoos
Kroom
Lõhn	Mikrobioloogilised näitajad
Mangaan	Coli-laadsed bakterid
Naatrium	Enterokokid
Nikkel	Escherichia coli
Nitraat	Kolooniate arv 22 °C

(3) Kui hüdrogeoloogilised andmed ja olemasolev teave põhjaveekihi vee kohta võimaldavad hinnata, et keemiliste või radioloogiliste näitajate piirväärtused ei ületa käesoleva määruse lisas 2 esitatud piirväärtusi, ei ole vaja vett uurida radioloogiliste näitajate osas ega määrata vees antimoni, arseeni, baariumi, benseeni, boori, elavhõbeda, fenoolsete ühendite, kaadmiumi, kroomi, nikli, pestitsiidide, plii, seleeni, tsüaniidide ja vase sisaldust tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna nõusolekul.

§ 6. Joogivee tootmiseks sobiva pinna- ja põhjavee töötlusmeetodite kasutamine sõltuvalt vee kvaliteediklassidest

(1) Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud.

(2) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi pinnavee töötlusmeetodeid:
1) I kvaliteediklass – lihtne füüsikaline töötlemine (filtreerimine) ja desinfitseerimine;
2) II kvaliteediklass – füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon , helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine) ning desinfitseerimine;
3) III kvaliteediklass – laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon) ning desinfitseerimine.

(3) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid:
1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine;
2) III kvaliteediklass – vee eritöötlusmeetodid, mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas, vajadusel desinfitseerimine.

§ 7. Kontrollinõuded joogiveeallikana kasutatavale pinnaveele

(1) Joogiveevõtul pinnaveest alates 500 m³ ööpäevas peab vee erikasutaja  kontrollima regulaarselt joogiveeallika veekvaliteeti punktides, kus vesi siseneb töötlus- ja edastussüsteemi.

(2) Vee erikasutusloa taotleja või vee erikasutaja peab koostama joogiveeallika kontrollikava viieks aastaks.

(3) Kontrollikavas peavad olema esitatud:
1) vee erikasutaja teenindatavate elanike arv;
2) ööpäevaselt võetava vee kogus;
3) vee kvaliteediklass;
4) analüüsitavate näitajate loetelu;
5) iga analüüsitava näitaja kontrollimise sagedus;
6) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad;
7) vee reostusallikad, mis asuvad valgala piirkonnas.

(4) Joogiveeallikana kasutatava pinnavee kontrolliks ettenähtud näitajad jaotatakse 3 rühma (A, B ja C) vastavalt lisas 3 toodud kontrolli sagedusele.

(5) Joogiveeallikana kasutatavat pinnavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes:

	Näitaja
A	B	C
Ammoonium	Fenoolsed ühendid	Arseen
Biokeemiline hapnikutarve BHT 7	Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid)	Boor
Elektrijuhtivus	Mangaan	Elavhõbe
Fosfaadid	Pindaktiivsed ained	Fluoriid
Keemiline hapnikutarve	Raud	Kaadmium
Kloriid	Sulfaat	Kroom
Kuivjääk	Tsink	Kloroformiga ekstraheeritavad ained
Lõhn	Vask	Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud
Nitraat	Clostridium perfringens (koos eostega)	Plii
Temperatuur		Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Vesinikioonide kontsentratsioon pH		Pestitsiidid
Värvus		Seleen
Coli-laadsed bakterid		Tsüaniidid
Enterokokid		Salmonella
Escherichia coli

(6) Joogiveeallika analüüside tulemused esitatakse vee erikasutusloa väljaandjale ning tervisekaitsetalitusele või tema kohalikule osakonnale üks kord aastas 10. jaanuariks.

§ 8. Kontrollinõuded joogiveeallikana kasutatavale põhjaveele

(1) Joogiveevõtul põhjaveest peab vee erikasutaja koostama joogiveeallika, kontrollikava viieks aastaks, kui:
1) vett võetakse rohkem kui 10 m³ ööpäevas ja seda kasutab rohkem kui 50 inimest;
2) vett töödeldakse avalikuks kasutamiseks või majandustegevuseks.

(2) Kontrollikavas esitatakse määruse § 7 lõikes 3 loetletud andmed.

(3) Joogiveeallikana kasutatavat põhjavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes:

Näitaja	Näitaja
Ammoonium	Nitrit
Hägusus	Oksüdeeritavus
Elektrijuhtivus	Raud
Fluoriid	Sulfaat
Kloriid	Vesinikioonide kontsentratsioon
Lõhn	Värvus
Mangaan	Coli-laadsed bakterid
Naatrium	Enterokokid
Nitraat	Escherichia coli
	Kolooniate arv 22 °C

(4) Joogiveeallikana kasutatava põhjavee kontrolli sagedus on järgmine:
1) I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul;
2) III kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord aastas.

(5) Joogiveeallika analüüside tulemused esitatakse vee erikasutusloa väljaandjale ning tervisekaitsetalitusele või tema kohalikule osakonnale üks kord aastas 10. jaanuariks.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2003. a.

Minister Siiri OVIIR

Kantsler Maarja MÄNDMAA

* 75 / 440 / EMÜ 16. juuni 1975 (EÜT L 194, 25.07.1975)

79/ 869 / EMÜ 9. oktoober 1979 (EÜT L 271/ 44, 29.10.1979)

Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 1

JOOGIVEEALLIKANA KASUTADA KAVATSETAVA PINNAVEE JAOTAMINE KVALITEEDIKLASSIDEKS NÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSTE ALUSEL

Jrk nr	Keemilised näitajad	Ühik	Kvaliteedi- klass I	Kvaliteedi- klass II	Kvaliteedi- klass III
1.	Ammoonium	mg/l	0,05	1,5	4
2.	Arseen	µg/l	50	50	100
3.	Baarium	mg/l	0,1	1	1
4.	Boor¹	mg/l	1	1	1
5.	Biokeemiline hapnikutarve BHT 7	mgO/l	≤3	≤5	≤7
6.	Elektrijuhtivus1	µS/cm–1 20 °C juures	1000	1000	1000
7.	Elavhõbe	µg/l	1	1	1
8.	Fluoriid	mg/l	1,5	1,7	1,7
9.	Fenoolsed ühendid	mg/l	0,001	0,005	0,1
10.	Fosfaat1	mg/l	0,4	0,7	0,7
11.	Kaadmium	µg/l	5	5	5
12.	Keemiline hapnikutarve1	mg O/l	30	30	30
13.	Kloroformiga ekstraheeritavad ained1	mg/l	0,1	0,2	0,5
14.	Kloriid1	mg/l	250	250	250
15.	Kroom	µg/l	50	50	50
16.	Kuivjääk1	mg/l
17.	Lahustunud hapnik	% O2 küllastus- astmest	≥70	≥50	≥30
18.	Lahustunud või emulgeerunud süsivesikud (pärast ekstraheerimist petrooleetris)	mg/l	0,05	0,2	1
19.	Lõhn2	Lahjendus 25 °C juures	3	10	20
20.	Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) 1	mg/l	1	2	3
21.	Mangaan2	µg/l	50	100	1000
22.	Nitraat2	mg/l	50	50	50
23.	Oksüdeeritavus	mg/l O2	5	5	5
24.	Pestitsiidid	µg/l	1	2,5	5
25.	Pindaktiivsed ained1,2	mg/l	0,2	0,2	0,5
26.	Plii	µg/l	50	50	50
27.	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud	µg/l	0,2	0,2	1,0
28.	Raud	µg/l	200	piirväärtus puudub	piirväärtus puudub
29.	Seleen	µg/l	10	10	10
30.	Sulfaat	mg/l	250	250	250
31.	Temperatuur	°C	25	25	25
32.	Tsink	mg/l	3	5	5
33.	Tsüaniid	µg/l	50	50	50
34.	Vask	mg/l	0,05	piirväärtus puudub	piirväärtus puudub
35.	Vesinikioonide kontsentratsioon	pH	≥6,5 ≤8,5	≥5,5 ≤9,0	≥5,5 ≤9,0
36.	Värvus (pärast lihtfiltratsiooni)	mg/l Pt/Co skaalas	20	100	100
	Mikrobioloogilised näitajad
37.	Coli-laadsed bakterid1	PMÜ/100 ml	20	2000	20 000
38.	Clostridium perfringens (koos eostega)	PMÜ/100 ml	10	40	100
39.	Enterokokid	PMÜ/100 ml	20	1000	10 000
40.	Escherichia coli1	PMÜ/100 ml	50	5000	50 000
41.	Salmonella	PMÜ/5000 ml	1	1	1

¹ Näitajat tuleb uurida reostuse kahtluse korral.
² Näitaja väärtus võib ületada tabelis toodud piirväärtust seisuveekogude puhul, kui sinna ei suubu reovett.

Sotsiaalminister Siiri OVIIR

Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 2

JOOGIVEEALLIKANA KASUTADA KAVATSETAVA PÕHJAVEE JAOTAMINE KVALITEEDIKLASSIDEKS NÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSTE ALUSEL

Jrk nr	Näitaja	Ühik	Kvaliteedi- klass I	Kvaliteedi- klass II	Kvaliteedi- klass III
	Keemilised näitajad
1	Ammoonium	mg/l	0,5	1,5	2
2	Antimon	µg/l	5	5	5
3	Arseen	µg/l	10	10	10
4	Baarium	mg/l	1	2	4
5	Benseen	µg/l	1	1	1
6	Benso(a)püreen	µg/l	0,010	0,010	0,010
7	Boor	mg/l	1	1	2
8	Elavhõbe	µg/l	1	1	1
9	Elektrijuhtivus	µS cm–1 20 °C juures	2500	2500	2500
10	Hägusus	NTU	1,5	2,0	3,0
11	Fenoolsed ühendid	mg/l	0,001	0,001	0,001
12	Fluoriid	mg/l	>1,2–≤1,5	≥1,5–≤1,7	≥1,5–≤4,01
13	Kaadmium	µg/l	5	5	5
14	Kloriid	mg/l	250	250	350
15	Kroom	µg/l	50	50	50
16	Lõhn	Pall	2	2	3
17	Mangaan	µg/l	50	100	200
18	Naatrium	mg/l	200	200	350
19	Nikkel	µg/l	20	20	20
20	Nitraat	mg/l	50	50	50
21	Nitrit	mg/l	0,5	≤0,5	≤1,0
22	Oksüdeeritavus	mg/l O2	5	5	5
23	Pestitsiidid	µg/l	0,1	0,1	0,1
24	Plii	µg/l	10	10	10
25	Raud	µg/l	200	1000	10 000
26	Sulfaat	mg/l	250	250	350
27	Seleen	µg/l	10	10	10
28	Tsüaniid	µg/l	50	50	50
29	Vask	mg/l	2	2	2
30	Vesinikioonide kontsentratsioon	pH	≥6,5 ja ≤9,5	≥6,5 ja ≤9,5	≥6,5 ja ≤9,5
31	Värvus	pall	5	5	10
	Radioloogilised näitajad
32	Triitium	Bq/l	100	100	100
33	Efektiivdoos	mSv/ aastas	0,10	0,10	0,10
	Mikrobioloogilised näitajad
34	Escherichia coli	PMÜ/100 ml	0	0	≤10
35	Enterokokid	PMÜ/100 ml	0	0	≤10
36	Kolooniate arv 22 °C	PMÜ/1 ml	100	100	≤300
37	Coli-laadsed bakterid	PMÜ/100 ml	0	0	≤10

Sotsiaalminister Siiri OVIIR

Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 3

JOOGIVEEALLIKANA KASUTATAVA PINNAVEE KONTROLLI SAGEDUS AASTAS

Veetootja poolt teenindatavate elanike arv	Kvaliteediklass I			Kvaliteediklass II			Kvaliteediklass III
	A	B	C	A	B	C	A	B	C
Kuni 10 000	**	**	**	**	**	**	2	1	**
10 001–30 000	1	1	**	2	1	**	3	1	1
30 000–100 000	2	1	**	4	2	1	6	2	1
Üle 100 000	3	2	**	8	4	1	12	4	1

** Kontrolli sagedus määratakse määruse § 7 lõikega 2 sätestatud kontrollikava alusel.

Sotsiaalminister Siiri OVIIR