Teksti suurus:

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 4, 20

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 18.12.2002

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 6. jaanuari 2003. a otsusega nr 320

I. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seadust (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599) muudetakse järgmiselt:

§ 1. Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.»

§ 2. Paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse ettepanekuid».

§ 4. Paragrahvi 9 lõike 1 teist lauset täiendatakse sõnadega «, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti».

§ 5. Paragrahvi 9 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida.»

§ 6. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

« (13) Välismaalane, kes on selle välisriigi kodanik, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.»

§ 7. Paragrahvi 9 lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusest Eestis» sõnadega «Kodakondsus- ja Migratsiooniametist» ja punktis 6 sõnad «Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse» sõnadega «Kodakondsus- ja Migratsiooniameti».

§ 8. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 5 nimetatud õigust ei ole välismaalasel, kellel on elamisluba õppimiseks ning kes taotleb elamisluba töötamiseks.»

§ 9. Paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Elamisloa või tööloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule või vaide kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.»

§ 10. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Vähemalt 15-aastane alaealine võib käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid teha iseseisvalt. Alaliselt välisriigis elav alaealine võib tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse isiklikult esitada vanema notariaalselt kinnitatud nõusolekul.»

§ 11. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

« (12) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks ja viibimisaja pikendamise vormistamiseks peab taotleja või tema esindaja pöörduma isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse.»

§ 12. Paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna «tühistamist» sõnadega «kehtetuks tunnistamist» ja lõikes 5 asendatakse sõna «tühistatud» sõnadega «kehtetuks tunnistatud».

§ 13. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust.»

§ 14. Paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg välismaalasele, kes on püsivalt viibinud Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt kümme aastat järjest, on viis aastat ja seda pikendatakse välismaalase taotluse alusel viieks aastaks korraga, välja arvatud juhul, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba või selle pikendamist lühemaks ajaks.

(4) Tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks ja elamisloa andmete reisidokumenti kandmiseks peab välismaalane isiklikult pöörduma selleks pädevasse asutusse.»

§ 15. Paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses:

« 11) ettevõtluseks;».

§ 16. Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

« (32) Elamisloa pikendamise või alalise elamisloa andmise täiendavaks tingimuseks on Eesti elukoha registreerimine rahvastikuregistris.»

§ 17. Paragrahv 122 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 122. Elamisloa andmine õppimiseks

(1) Elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele õppimiseks algkoolis, põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis, nimetatud õppeasutustes korraldatavatel ettevalmistuskursustel osalemiseks, ülikoolis või rakenduskõrgkoolis teadus- või uurimistöö tegemiseks või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni poolt vahendatud praktikal osalemiseks (edaspidi õppimine).

(2) Elamisloa õppimiseks taotlemisel esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis kinnitab välismaalase õppima asumist ning millest nähtub õppe, kursuse, teadus- või uurimistöö või praktika nimetus ja eeldatav kestus.

(3) Elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kuni üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus.

(4) Välismaalast, kellele antakse elamisluba õppimiseks, ei arvata sisserände piirarvu alla.

(5) Välismaalasele võib anda elamisloa õppimiseks, kui välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, eluruum Eestis ja kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise taotletava elamisloa kehtivusajal.

(6) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

(7) Elamisloa õppimiseks andmisest võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keelduda, kui käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimused ei ole täidetud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

(8) Elamisluba õppimiseks võib pikendada kuni üheks aastaks, kui välismaalane jätkab õppimist, käesoleva paragrahvi 1., 2., 5. ja 6. lõikes nimetatud tingimused on püsivalt täidetud, tal on tegelik eluruum Eestis ning ei esine elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Õppimiseks antud elamisloa kehtivusaeg ei või ületada kuut aastat kokku.

(9) Õppimiseks antud elamisloa pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui selle andmise alus on ära langenud, välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1., 2., 5. ja 6. lõikes sätestatud tingimustele või tema suhtes esineb muu elamisloa pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise alus või välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust.

(10) Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib ilma tööloata Eestis töötada õppekavakohase õppepraktika eesmärgil või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud praktika eesmärgil.

(11) Käesoleva paragrahvi 10. lõikes sätestamata juhtudel võib välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, Eestis töötada üksnes tööloa alusel ja õppetöövälisel ajal tingimusel, et välismaalase töötamine ei takista õppimist.

(12) Elamisloa õppimiseks alusel Eestis viibitud aega ei arvestata alalise elamisloa saamiseks vajaliku Eestis elamise aja hulka, kui välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul alusel.»

§ 18. Paragrahvi 123 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad «3. lõikes» sõnadega «3. või 4. lõikes».

§ 19. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Eestis töötamise õiguslikud alused

(1) Välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muuks tegevuseks teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast (edaspidi töötamine), kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti.

(2) Seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada.

(3) Välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalasel puudub elamisluba töötamiseks, tööluba või välismaalane ei ole töötamist selleks ettenähtud korras registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses otseselt ettenähtud juhtudel.»

§ 20. Seadust täiendatakse §-dega 131–13 4 järgmises sõnastuses:

« § 131. Tööluba

(1) Tööluba on luba, millega antakse välismaalasele õigus Eestis töötada tööloas määratud tähtaja jooksul.

(2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib anda tööloa välismaalasele, kellel on elamisluba. Välismaalasele antava tööloa kehtivusaeg ei või ületada tema elamisloa kehtivusaega. Tööloa kehtivusaega võib pikendada elamisloa kehtivusaja lõpuni.

(3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub tööloa andmisest, kui välismaalasel puudub Eestis elamise luba või esinevad muud asjaolud, mis on aluseks tööloa andmisest keeldumisele.

(4) Ilma tööloata võib Eestis töötada välismaalane:
1) kellel on alaline elamisluba;
2) kes on kinnipeetav, vanglas viibimise ajal;
3) kellel on elamisluba töötamiseks, loas määratud tingimustel;
4) kes on vedurimeeskonna liige, vedurit või rongi teenindava personali liige või autojuht sõitjate või veose kohaletoimetamiseks riigipiiri ületades, kui välismaalasel puudub Eestis elukoht ning välismaalase tööandjal puudub Eestis tegevuskoht ning välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.

§ 132. Lühiajaline Eestis töötamine

(1) Ilma tööloata võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba, ja kelle töötamine on siseministri poolt määrusega sätestatud korras enne tööle asumist registreeritud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ning see ei ületa kuut kuud aasta jooksul, järgmistel juhtudel:
1) õpetaja või õppejõuna töötamiseks Eestis koolitusluba omavas õppeasutuses selle õppeasutuse kutsel;
2) loominguliseks või teaduslikuks tegevuseks, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus;
3) töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks;
4) välismaise otseinvesteeringu teostamiseks, Eestis välismaa äriühingu filiaali asutamiseks või ümberpaiknemise korras esindusõiguse või juhtimisfunktsiooni teostamiseks Eestis registreeritud äriühingus, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni;
5) sportlane, treener, spordikohtunik või sporditöötaja erialaseks tegevuseks vastava spordialaliidu kutsel;
6) ekspert, nõustaja, konsultant, seadmete paigaldaja, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
7) tegevuseks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse osalusega rahvusvahelise koostööprogrammi raames;
8) töötamiseks põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel;
9) töötamiseks lapsehoidja või koduabilisena;
10) töötamiseks kutseõppe eesmärgil praktika korras;
11) välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamiseks Välisministeeriumi loal.

(2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub välismaalase Eestis töötamise registreerimisest või tunnistab Eestis töötamise registreerimise kehtetuks, kui välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele.

§ 133. Elamisloa andmine töötamiseks

(1) Elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel.

(2) Elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mida ei ole kahe kuu jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades täidetud esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega.

(3) Tööandja taotlusel võib Tööturuamet anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimusel ja korras leidnud sobivat kandidaati ning töökoha täitmine välismaalasega on, arvestades olukorda tööturul, põhjendatud.

(4) Tööandja kinnituse olemasolul välismaalase töölevõtmise kohta võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kooskõlastatult Tööturuametiga anda välismaalasele elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal, mille täitmiseks on tööandjal Tööturuameti luba, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, tervis, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised, talle elamisloa andmine on põhjendatud ning tema suhtes ei esine muid elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(5) Elamisluba töötamiseks antakse tööandja poolt tagatud töötamise ajaks Eestis kehtivusajaga kuni kaks aastat.

(6) Elamisloas töötamiseks määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel on keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud.

(7) Elamisloa andmiseks töötamiseks peab välismaalase töötasu võimaldama tema äraelamise Eestis ja tal peab olema kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise taotletava elamisloa kehtivusajal.

(8) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

(9) Elamisluba töötamiseks võib pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega.

(10) Elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi 2.– 4. ja 7. lõikes sätestatud tingimused, tööandjal on maksuvõlgnevusi, kehtiv karistus ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest, ta ei ole täitnud seadusega sätestatud teavitamiskohustust või on muul põhjusel põhjendatult alust kahelda tema usaldusväärsuses või välismaalase suhtes esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

(11) Elamisloa töötamiseks pikendamisest keeldutakse või elamisluba töötamiseks tunnistatakse kehtetuks, kui esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu, välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust või elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud.

(12) Käesoleva paragrahvi 2.– 4. lõiget kohaldamata võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet anda elamisloa töötamiseks välismaalasele:
1) kes on vaimulik, nunn või munk usulise ühenduse kutsel kooskõlastatult Siseministeeriumiga;
2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik;
3) kellel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma tööloata;
4) paragrahvi 13 2 1. lõike punktides 1–5, 7 ja 11 nimetatud tegevuseks.

§ 134. Elamisloa andmine ettevõtluseks

(1) Elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline.

(2) Elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 1 000 000 krooni tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, äriplaani kirjeldus, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõutava Eestisse investeeritud kapitali suurus on vähemalt 250 000 krooni.

(3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib anda välismaalasele elamisloa ettevõtluseks, kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimused on täidetud ning välismaalase püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis ning välismaalasel on kindlustusleping, mis võimaldab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise taotletava elamisloa kehtivusajal.

(4) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

(5) Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, ei tohi Eestis töötada teise isiku alluvuses. Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks äriühingus osalemise eesmärgil, võib töötada elamisloaga kindlaksmääratud äriühingus juhtimisfunktsiooni täitmiseks.

(6) Elamisloaga ettevõtluseks määratakse kindlaks ettevõtja tegevusalad ja vajadusel tegevuspiirkond.

(7) Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest, raskustest võetud kohustuste täitmisel või võetud kohustuste täitmise võimatusest.

(8) Elamisluba ettevõtluseks võib pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise ja pikendamise tingimustega.

(9) Elamisloa andmisest ettevõtluseks või selle pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimused ei ole täidetud või välismaalane, esitatud äriplaan, äripartnerid või esitatud rahalised allikad ei ole usaldusväärsed.

(10) Elamisloa pikendamisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses äriplaaniga, käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustega või välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust.»

§ 21. Paragrahvi 14 pealkirjas asendatakse sõnad «lõpetamine ja tühistamine» sõnadega «lõppemine ja kehtetuks tunnistamine» ja lõike 2 sissejuhatavas lauses sõna «tühistatakse» sõnadega «tunnistatakse kehtetuks».

§ 22. Paragrahvi 141 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «tühistamise» sõnadega «kehtetuks tunnistamise».

§ 23. Paragrahvi 142 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna «tühistamise» sõnadega «kehtetuks tunnistamise».

§ 24. Paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Teavitamine

(1) Välismaalane on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit järgmistest asjaoludest:
1) perekonnaseisu muutumisest, kui perekonnaseisu muutumine on registreeritud välisriigis;
2) kriminaalkorras karistamisest, kui välismaalasele on määratud karistus välisriigi õiguskaitseorgani poolt;
3) elamisloas töötamiseks kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest ja lepingu lõpetamisest, kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks.

(2) Tööandja on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit elamisloas töötamiseks kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest ja lepingu lõpetamisest, kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks.»

§ 25. Paragrahvi 151 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Välismaalasel on kohustus tõendada viisa, elamisloa ja tööloa andmise ja pikendamise aluseks olevaid asjaolusid.

(2) Välismaalasel, välismaalase perekonnaliikmel ning muul asjassepuutuval isikul on kohustus anda kodakondsus- ja migratsiooniametniku või konsulaarametniku nõudmisel kirjalikke ja suulisi seletusi käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude kohta.

(3) Kodakondsus- ja migratsiooniametnikul, tööturuametnikul või politseiametnikul on õigus Eestis viibimise või töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise või kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks küsitleda välismaalast, tema perekonnaliikmeid, tema Eestisse kutsujat ja muid asjassepuutuvaid isikuid ning siseneda isiku loal tema eluruumi.»

§ 26. Paragrahvi 151 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

« (4) Välismaalane on kohustatud tema Eestis viibimise või töötamise seaduslikkuse kontrollimiseks esitama politseiametniku, piirivalveametniku või kodakondsus- ja migratsiooniametniku nõudmisel isikut tõendava dokumendi ning Eestis viibimise ja töötamise seaduslikku alust tõendava dokumendi.

(5) Välismaalane, tööandja ja muud asjassepuutuvad isikud on kohustatud tõendama politseiametniku või kodakondsus- ja migratsiooniametniku nõudmisel välismaalase Eestis töötamise asjaolusid ning Eestis töötamiseks seadusliku aluse taotlemise, pikendamise või omamise aluseks olevaid asjaolusid.

(6) Tööandja on kohustatud viivituseta võimaldama kodakondsus- ja migratsiooniametnikul või politseiametnikul juurdepääsu tööruumidesse, töötajatele, andmetele ja dokumentidele, mis puudutavad antud tööandja juures töötavaid välismaalasi. Tööandja juures teostatud kontrolle arvestatakse tööandja usaldusväärsuse hindamisel, kui elamisluba taotletakse töötamiseks selle tööandja juures.»

§ 27. Paragrahvid 162–164 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 162. Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamine

(1) Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele Eestis eluaseme võimaldamise või temaga üürilepingu sõlmimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 163. Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eestis töölevõtmine

(1) Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase töölevõtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 164. Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis töötamine

Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase poolt Eestis töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.»

§ 28. Paragrahv 165 tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Seadust täiendatakse §-dega 166–16 8 järgmises sõnastuses:

« § 166. Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine

Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 167. Välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele toimetamine

Transporditeenust osutava juriidilise isiku poolt Eestis või transiittsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 168. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 162–164 , 166 ja 167 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 162–164 , 166 ja 167 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

(3) Paragrahvides 166 ja 167 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Piirivalveamet.»

§ 30. Paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Välismaalasele, kellele on antud elamisluba, antakse isikukood rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599) sätestatud korras.»

§ 31. Seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

« § 171. Välismaalase ravikindlustatus

Välismaalasel ei pea olema seaduses sätestatud kindlustuslepingut, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise, ajal, kui välismaalane on ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik, või välislepingus sätestatud juhul.»

§ 32. Seadust täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses:

« § 172. Tõend vaktsineerimise kohta

Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks peab Eestisse saabumiseks või Eestis viibimiseks seaduslikku alust taotlev välismaalane Vabariigi Valitsuse sätestatud juhtudel esitama tõendi vaktsineerimise kohta vastavalt Eesti immuniseerimiskava nõuetele või immuunsust tõendava seroloogilise uuringu vastuse Eestis vaktsineeritavate nakkuste suhtes.»

§ 33. Seadust täiendatakse §-ga 173 järgmises sõnastuses:

« § 173. Tähtaja ennistamise keeld

Tähtajalise elamisloa pikendamise, tööloa pikendamise ning alalise elamisloa taotlemiseks ettenähtud tähtaega ei ennistata, kui elamisloa või tööloa kehtivusaeg on lõppenud.»

§ 34. Seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

« § 181. Vanglas viibivad välismaalased

Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval ei pea olema Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud seaduslikku alust.»

§ 35. Paragrahvis 19 asendatakse tekstis sõna «tühistamise» sõnaga «kehtetuks tunnistamise».

§ 36. Paragrahvi 22 tekstis asendatakse sõnad «volitatud riigiasutust» sõnadega «Kodakondsus- ja Migratsiooniametit».

§ 37. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Tööandja kohustused

(1) Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus.

(2) Tööandjal on keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.

(3) Tööandja on kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.»

II. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599) muudetakse järgmiselt:

§ 38. Paragrahvi 166 lõikes 6 asendatakse sõnad «48 tunni» sõnadega «kahe tööpäeva».

§ 39. Paragrahvi 172 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Elamisloa töötamiseks taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(22) Elamisloa ettevõtluseks taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.»

§ 40. Paragrahvi 182 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra ei või vähendada ega isikut riigilõivust vabastada, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks on legaalse sissetuleku olemasolu.»

III. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521) tehakse järgmised muudatused:

§ 41. Paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist välja saatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel väljasaatmiskeskusesse.»

§ 42. Paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Välismaalasest kinnipeetava võib tingimisi enne tähtaega vabastada, kui talle on antud elamisluba.»

IV. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduse (RT I 1998, 113/114, 1874; 2001, 23, 126; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375) § 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Konsulaarametnik edastab välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku elamisloa ja tööloa taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile pärast isikusamasuse tuvastamist.

(2) Konsulaarametnik kannab vormistatud elamisloa andmed elamisloa taotluse esitanud isiku kehtivasse reisidokumenti.»

V. Rakendussäte

Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud elamis- ja tööloa taotlused ning nende pikendamise taotlused vaadatakse läbi vastavalt elamis- või tööloa taotluse või selle pikendamise taotluse esitamise ajal kehtinud sätete kohaselt.

VI. Seaduse jõustumine

(1) Seadus jõustub 2003. aasta 1. mail.

(2) Seaduse §-d 9, 27–29, 41 ja 42 jõustuvad 2003. aasta 1. märtsil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI