Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 18.12.2002

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 6. jaanuari 2003. a otsusega nr 321

I. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2001, 68, 407; 2002, 53, 336; 61, 375; 102, 599) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seaduses asendatakse läbivalt sõna «väljasaatmislaager» sõnaga «väljasaatmiskeskus» vastavas käändes ning § 24 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «ja väljasaatmislaagrit».

§ 2. Paragrahvi 7 lõikes 4, § 8 lõikes 1 ja § 9 lõikes 5 asendatakse number «15» numbriga «7».

§ 3. Paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Paragrahvi 9 lõikes 6 asendatakse sõnad «punktides 1 ja 3» sõnadega «punktis 3».

§ 5. Paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

«(3¹) Välismaalasele, kellele keeldutakse elamisluba andmast või pikendamast või kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, võib teha lahkumisettekirjutuse vastavalt elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust.

(3²) Enne ettekirjutuse tegemist teavitatakse välismaalast ettekirjutuse tegemisest, andes võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Teavitamiskohustus loetakse täidetuks ka juhul, kui teade on edastatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametile välismaalase poolt esitatud aadressil.»

§ 6. Paragrahvi 11 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Ettekirjutus antakse välismaalasele kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte postiga. Ettekirjutus loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on edastatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametile teada oleval aadressil.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud juhul loetakse ettekirjutus välismaalasele kätte toimetatuks seoses elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemisega.»

§ 7. Paragrahvi 11 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu «Kodakondsus- ja Migratsiooniamet» sõnaga «võimalusel».

§ 8. Paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad «tegemise päevast» sõnadega «teatavaks tegemise päevast».

§ 9. Paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

«(3¹) Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba, saadetakse vabastamise või tingimisi enne tähtaega vabastamise korral Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.

(3²) Viibimisaluseta Eestis viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaja või riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aja lõppemisest on möödunud vähemalt seitse päeva, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.»

§ 10. Paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1–3, 3 ¹ ja 3² sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul peab piirivalveametnik, kodakondsus- ja migratsiooniametnik või politseiametnik välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise.

(2) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud juhul esitab halduskohtule taotluse piirivalveametnik, kodakondsus- ja migratsiooniametnik, politseiametnik või kaitsepolitseiametnik.»

§ 11. Paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Väljasaatmist korraldav valitsusasutus edastab siseministri poolt kehtestatud korras Kodakondsus- ja Migratsiooniametile käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed.»

§ 13. Paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni peetakse välismaalane käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tähtaegadeks kinni Piirivalveameti, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti või Politseiameti ametiruumis, politsei arestimajas või väljasaatmiskeskuses 4. ja 4¹ . peatükkides sätestatut kohaldamata.»

§ 14. Paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «politseiametnik» sõnadega «, piirivalveametnik või kodakondsus- ja migratsiooniametnik».

§ 15. Paragrahv 22¹ tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Seadust täiendatakse 4¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

«4¹. peatükk
VÄLJASAATMISKESKUS

§ 26¹. Väljasaatmiskeskus

(1) Väljasaatmiskeskus on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti struktuuriüksus, mille ülesanne on väljasaadetavate kinnipidamise otsuste täideviimine.

(2) Väljasaatmiskeskus on valvatava piirdega ja selgelt nähtavate tähistega märgistatud territoorium, mis võimaldab pideva järelevalve väljasaadetavate üle.

(3) Järelevalve väljasaadetavate üle korraldatakse viisil, mis tagab väljasaadetavate kinnipidamise, väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjade täitmise ja turvalisuse väljasaatmiskeskuses.

(4) Järelevalvet väljasaadetavate üle teostavad väljasaatmiskeskuse ametnikud visuaalse ja elektroonilise jälgimise kaudu.

(5) Väljasaadetaval on keelatud väljasaatmiskeskusest lahkuda järelevalveta ja ilma väljasaatmiskeskuse juhataja loata.

§ 26². Väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmine

(1) Väljasaadetav võetakse väljasaatmiskeskusesse vastu halduskohtu otsuse ärakirja ning isikut tõendava dokumendi, selle puudumisel isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.

(2) Väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel annab välismaalase kinni pidanud asutus väljasaatmiskeskusele üle tema valduses olevad andmed ja dokumendid väljasaadetava kohta.

(3) Väljasaatmiskeskusesse saabumisel kuuluvad väljasaadetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele, mille viib läbi väljasaadetavaga samast soost väljasaatmiskeskuse ametnik. Vajadusel korraldatakse väljasaadetavale arstlik läbivaatus.

(4) Väljasaatmiskeskusesse paigutatud väljasaadetavat fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse, kui seda ei ole eelnevalt väljasaatmismenetluse käigus tehtud.

(5) Väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel võetakse väljasaadetaval kaasas olevad sularaha, dokumendid ja isiklikud asjad, mille omamine ei ole väljasaatmiskeskuses lubatud, väljasaatmiskeskuse poolt hoiule.

(6) Väljasaadetava väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel avatakse väljasaadetava isiklik toimik, kuhu kantakse väljasaadetava väljasaatmiskeskusesse paigutamise aluseks olevad dokumendid ja andmed, välismaalase kinnipidanud asutuse poolt väljasaatmiskeskusele üleantud dokumendid ja andmed, signaleetilised fotod, daktüloskoopiline kaart ning muud sisekorraeeskirjas sätestatud dokumendid ja andmed.

(7) Väljasaatmiskeskusesse saabumisel selgitatakse väljasaadetavale talle arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi ning väljasaadetava taotlusel korraldatakse talle tema kulul õigusabi ja keelevahendusteenuse saamine.

(8) Väljasaadetavale antakse kirjalik teave väljasaatmise täideviimist reguleerivate õigusaktide, väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja ja kaebuste esitamise korra kohta.

§ 26³. Väljasaatmiskeskusest ajutine eemalviibimine

Väljasaadetav võib väljaspool vastuvõtukeskust viibida vastuvõtukeskuse juhataja loal järelevalve all, kui see on vältimatult vajalik.

§ 26⁴. Väljasaadetava kaasaaitamiskohustus

(1) Väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas:
1) andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi;
2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust;
3) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele;
4) aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus laieneb väljasaatmismenetluses ka väljasaadetava esindajale.

§ 26⁵. Väljasaadetavate majutamine

(1) Väljasaadetavate majutamiseks on väljasaatmiskeskuses elamu tubadega.

(2) Meessoost ja naissoost väljasaadetavad majutatakse eraldi tubadesse.

(3) Perekonnaliikmed majutatakse võimalusel kokku.

(4) Alaealised majutatakse eraldi täisealistest väljasaadetavatest, välja arvatud juhul, kui see on ilmses vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.

(5) Väljasaadetava võib väljasaatmiskeskuse juhataja otsusel turvalisuse kaalutlustel ja väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja täitmise tagamiseks majutada eraldi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud väljasaadetavatest.
20.05.2019 13:03
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „sisekorraeeskirja” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

(6) Väljasaadetavate majutamiseks ettenähtud toad peavad vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Toas peab olema aken, mis kindlustab ruumis nõuetekohase valgustatuse.

§ 26⁶. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tingimused

(1) Äratusest kuni öörahuni võib väljasaadetav liikuda väljasaatmiskeskuse elamus sisekorraeeskirjaga ettenähtud ruumides. Muudes ruumides ja väljasaatmiskeskuse territooriumil võib väljasaadetav viibida väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjadega ettenähtud juhtudel ja ajal. Öörahust kuni äratuseni on väljasaadetav kohustatud viibima talle ettenähtud toas, mis vajadusel lukustatakse.

(2) Väljasaadetav kannab isiklikke riideid. Kui väljasaadetaval kasutamiskõlblikud riided puuduvad, antakse väljasaadetavale väljasaatmiskeskuse poolt tasuta riietus. Väljasaadetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.

(3) Väljasaadetav on kohustatud hoolitsema oma riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse eest.

(4) Väljasaadetaval võimaldatakse rahuldada usulisi vajadusi, kui selleks on väljasaatmiskeskuses võimalused ja see ei ole vastuolus sisekorraeeskirjas sätestatuga.

§ 26⁷. Väljasaadetava toitlustamine

(1) Väljasaadetava toitlustamine korraldatakse vastavuses Eesti elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet.

(2) Toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

(3) Alaealiste toitlustamine korraldatakse nende east tulenevaid vajadusi arvestades.

(4) Võimaluse korral lubatakse väljasaadetaval tema kulul järgida oma religiooni toitumistavasid.

(5) Väljasaatmiskeskuse toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib isik, kes tagab tervishoiuteenuse osutamise väljasaatmiskeskuses.

§ 26⁸. Väljasaadetava tervishoid

(1) Väljasaadetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Vähemalt üks kord nädalas, samuti väljasaatmiskeskusesse vastuvõtmisel, võimaldatakse väljasaadetavale sauna, vanni või duši kasutamine. Kord kuus tagatakse väljasaadetavale juuksuriteenus.

(2) Kui väljasaadetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava või teiste isikute tervisele, võib väljasaatmiskeskuse juhataja korraldusel kasutada sundi hügieeninõuete täitmise tagamiseks. Sunni kasutamine ei tohi ohustada väljasaadetava elu ega tervist.

(3) Väljasaatmiskeskus annab väljasaadetavale isikliku hügieeni vahendid, kui väljasaadetaval need puuduvad ja tal ei ole rahalisi vahendeid nende soetamiseks.

§ 26⁹. Väljasaadetavale arstiabi osutamine

(1) Väljasaadetavale tagatakse vältimatu arstiabi.

(2) Väljasaadetava terviseseisundi jälgimiseks on väljasaatmiskeskuses alaline ravipunkt.

(3) Tervishoiuteenuseid osutab väljasaatmiskeskuses perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud regulaarselt jälgima väljasaadetava terviseseisundit ja vajaduse korral suunama väljasaadetava ravile selleks ettenähtud raviasutusse.

(5) Väljasaadetava ravikulud tasutakse riigieelarvest.

§ 26¹⁰. Väljasaadetavale kokkusaamiste võimaldamine

(1) Väljasaadetaval võimaldatakse kokkusaamine:
1) kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajaga;
2) kaitsjaga;
3) vaimulikuga, kelle maine osas ei ole väljasaatmiskeskuse juhatajal põhjendatud kahtlusi.

(2) Väljasaatmiskeskuse juhataja loal võib väljasaadetav kokku saada lühiajaliselt järelevalve all käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutega isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida väljasaadetav ei saa teostada kolmandate isikute kaudu, kui kohtumised ei takista väljasaatmise täideviimist. Väljasaadetaval lubatakse kokku saada ainult isikutega, kelle maine ja motiivide osas ei ole väljasaatmiskeskuse juhatajal põhjendatud kahtlusi.

(3) Väljasaatmiskeskuse ametnikul on õigus väljasaadetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Kaitsja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost ametnik. Asjad, mille omamine väljasaatmiskeskuses on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule.

(4) Kokkusaamised väljasaadetavaga toimuvad väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjadega ettenähtud korras, aegadel ja ruumides. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkusaamise kestuse määrab väljasaatmiskeskuse juhataja ja see ei või ületada kolme tundi.

(5) Kokkusaamine väljasaadetavaga toimub väljasaatmiskeskuse ametniku juuresolekul. Kokkusaamisi kaitsja ja vaimulikuga on väljasaatmiskeskuse ametnikul lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

§ 26¹¹. Väljasaadetava kirjavahetus ja sidevahendite kasutamine

(1) Väljasaadetaval võimaldatakse kirjavahetus, samuti telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine, kui väljasaatmiskeskuses on selleks tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

(2) Väljasaadetavale saadetud kirjad avatakse väljasaatmiskeskuse ametniku poolt väljasaadetava juuresolekul ning sealt võetakse ära asjad, mille omamine väljasaatmiskeskuses on väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjaga keelatud.

(3) Väljasaadetava kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalitega edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Väljasaatmiskeskuse juhataja võib väljasaadetava kirjavahetust, telefonikõnesid ja muude sidevahendite kasutamist piirata, kui see võib ohustada väljasaatmiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist.

(5) Väljasaadetava kirjavahetust riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga ei piirata.

(6) Kirjavahetus ning telefoni ja muude üldkasutatavate sidevahendite kasutamine toimub väljasaadetava kulul. Kirjavahetuseks Eesti riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga võimaldatakse väljasaadetavale kantseleitarbed ja kaetakse postikulud, kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid.

§ 26¹². Asjade soetamine

(1) Väljasaadetaval on lubatud väljasaatmiskeskuse vahendusel sisekorraeeskirjas sätestatud mahus ja korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine väljasaatmiskeskuses on lubatud.

(2) Väljasaadetaval on lubatud saada pakke. Väljasaatmiskeskuse ametnik kontrollib paki sisu paki saaja juuresolekul enne paki üleandmist.

(3) Väljasaatmiskeskuse ametnik on kohustatud kinni pidama ja väljasaadetavale mitte üle andma pakis sisalduvaid asju, mille omamine väljasaatmiskeskuses on keelatud.

(4) Kinnipeetud asjad, välja arvatud need, mida ei ole võimalik hoiustada, võetakse hoiule kuni väljasaadetava väljasaatmiskeskusest vabastamiseni.

(5) Kinnipeetud asjad, mida ei ole võimalik hoiustada, hävitatakse sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.

(6) Väljasaadetava või paki saatja kulul võib kinnipeetud asjad tagastada paki saatjale.

§ 26¹³. Väljasaadetava kohustused

(1) Väljasaadetav on kohustatud järgima ja täitma väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja.

(2) Sisekorraeeskirja rikkumisel, mis ohustab teisi väljasaadetavaid või väljasaatmiskeskuse ametnikke või ohustab muul viisil väljasaatmiskeskuse turvalisust, võib kohaldada käesoleva seaduse § 26 ¹⁵ sätestatud turvaabinõusid.

(3) Väljasaadetav on kohustatud:
1) täitma väljasaatmiskeskuse ametniku seaduslikke korraldusi;
2) mitte takistama väljasaatmiskeskuse ametnikku kohustuste täitmisel;
3) võimaldama käesolevas peatükis sätestatud toimingute sooritamist;
4) mitte häirima teisi väljasaatmiskeskuses viibivaid isikuid;
5) teavitama viivitamata väljasaatmiskeskuse ametnikku kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada väljasaatmiskeskuse turvalisust ja sisekorda, tema või teiste isikute elu ja tervist;
6) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ning pidama korras ja puhastama tema kasutuses olevaid elu- ja olmeruume.

(4) Väljasaadetav on kohustatud kandma väljasaatmise kulud, sealhulgas sellega kaasnevad transpordikulud.

§ 26¹⁴. Läbiotsimine

(1) Väljasaatmiskeskuse ametnik on kohustatud keelatud asjade avastamiseks kahtluse korral läbi otsima väljasaadetava, tema isiklikud asjad, väljasaatmiskeskuse elu- ja olmeruumid, muud ruumid ja territooriumi. Väljasaadetava läbiotsimise viib läbi temaga samast soost ametnik.

(2) Läbiotsimisel leitud keelatud asjad võetakse hoiule või hävitatakse.

(3) Läbiotsimisel leitud dokumendid ja sularaha võetakse hoiule ja tagastatakse väljasaadetavale tema väljasaatmiskeskusest vabastamisel.

§ 26¹⁵. Turvaabinõud

(1) Turvaabinõusid kohaldatakse väljasaadetava suhtes, kes rikub käesolevas seaduses sätestatud kohustusi või väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja, ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava ja teiste isikute tervisele, tahtlikult kahjustab oma tervist või väljasaatmiskeskuse vara või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti väljasaadetava suhtes, kes on vägivaldne.

(2) Turvaabinõudena on lubatud:
1) väljasaadetava liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;
2) isiklike esemete kasutamise keelamine;
3) eraldatud lukustatud ruumi paigutamine;
4) ohjeldusabinõude kasutamine.

(3) Vajaduse äralangemisel lõpetatakse turvaabinõude kohaldamine.

(4) Turvaabinõude kohaldamisel võimaldatakse väljasaadetavale tema soovil värskes õhus viibimine vähemalt ühe tunni ulatuses päevas.

(5) Turvaabinõude kohaldamise otsustab väljasaatmiskeskuse juhataja. Edasilükkamatul juhul otsustab turvaabinõude kohaldamise kõrgem kohalviibiv väljasaatmiskeskuse ametnik, teavitades sellest esimesel võimalusel väljasaatmiskeskuse juhatajat.

(6) Erakorraliste olukordade, massiliste rahutuste ja väljasaatmiskeskuse väliste rünnakute tõrjumiseks, samuti põgenenud väljasaadetavate tabamiseks töötatakse väljasaatmiskeskuses välja kaitseplaan, mille kinnitab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor kooskõlastatult Siseministeeriumiga.

§ 26¹⁶. Ohjeldusabinõude kasutamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud ohjeldusabinõudena võib kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki.

(2) Ohjeldusabinõusid võib kasutada ka väljaspool väljasaatmiskeskust väljasaadetava saatmisel tema põgenemise vältimiseks.

(3) Ohjeldusabinõu kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni järjest.

§ 26¹⁷. Tulirelva ja erivahendite kasutamine

(1) Väljasaatmiskeskuse ametnik võib kasutada tulirelva ja erivahendeid ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud abinõud väljasaadetava põgenemise takistamiseks, põgenenud väljasaadetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud väljasaadetava või muu väljasaatmiskeskuses viibiva isiku kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute väljasaatmiskeskusesse sissetungimise takistamiseks on ammendatud.

(2) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud väljasaadetava poolt relvastatud vastupanu osutamisel, kallaletungi korral väljasaatmiskeskuse ametnikule või muule isikule.

(3) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on tulirelva kasutamine lubatud üksnes edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest rünnet isiku elule ja tervisele.

(4) Massiliste korratuste puhul otsustab tulirelva ja erivahendite kasutamise siseminister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv väljasaatmiskeskuse ametnik, teavitades sellest kohe siseministrit ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektorit.

(5) Väljasaatmiskeskuse ametikohtade loetelu, millega kaasneb väljasaatmiskeskuses tulirelva kandmise õigus, kehtestab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor.

§ 26¹⁸. Toimingud väljasaatmiskeskusest vabastamisel

(1) Käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud juhtudel vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest väljasaatmiskeskuse juhataja otsuse alusel.

(2) Väljasaatmiskeskusest vabastamisel tagastatakse väljasaadetavale väljasaatmiskeskuse hoiul olnud asjad ja dokumendid.

(3) Väljasaatmise korral tagastatakse väljasaadetavale dokumendid ja asjad, mis võivad ohustada väljasaadetava või väljasaatmist täideviivate ametnike turvalisust, piiripunktis.

(4) Vahi alla võetud väljasaadetava esemed ja dokumendid antakse üle väljasaadetava vahi alla võtnud ametnikule.

§ 26¹⁹. Väljasaatmiskeskuse juhtimine ja vastutus

(1) Väljasaatmiskeskuse tööd juhib väljasaatmiskeskuse juhataja.

(2) Väljasaatmiskeskuse juhataja vastutab käesolevas peatükis sätestatud kohustuste ja sisekorraeeskirja täitmise ning turvalisuse tagamise eest väljasaatmiskeskuses.

(3) Väljasaatmiskeskuse ametnik ei tohi avaldada teenistusvälistele isikutele talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

(4) Väljasaatmiskeskuse ametnik on kohustatud väljasaatmiskeskuse juhatajale või tema äraolekul kõrgemale kohalviibivale väljasaatmiskeskuse ametnikule viivitamatult teatama sisekorraeeskirja rikkumistest ja muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada väljasaatmise täideviimist või turvalisust väljasaatmiskeskuses.

§ 26²⁰. Väljasaatmiskeskuse ülesannete täitmine

(1) Väljasaatmiskeskuse ülesannete ja väljasaatmiskeskuse ametnike ülesannete täitmise võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet halduslepingu alusel üle anda. Üle anda ei tohi väljasaatmiskeskuse juhataja ülesandeid.

(2) Halduslepingu alusel väljasaatmiskeskuse ülesannete täitmise kohustuse võtnud isik on kohustatud tagama nõuetekohase väljasaadetavate kinnipidamise, sisekorraeeskirja täitmise ja turvalisuse tagamise väljasaatmiskeskuses.

(3) Halduslepingu alusel üleantud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmisel võib kasutada isikuid, kes on täisealised, teovõimelised, eesti keelt vähemalt kesktasemel valdavad Eesti kodanikud. Kasutada ei või isikuid, kes kannavad karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo eest ei ole karistusregistrist kustutatud.

(4) Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.

(5) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmisel vastutavad kohustused võtnud isik ja tema töötajad tsiviil-, kriminaal- ja halduskorras samadel alustel kui väljasaatmislaagri ametnik.

(6) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmise kohustuse võtnud isiku töötajad on kohustatud täitma väljasaatmislaagri juhataja seaduslikke korraldusi.

(7) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor.

§ 26²¹. Väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskiri

(1) Väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirja kehtestab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor kooskõlastatult Siseministeeriumiga.

(2) Väljasaatmiskeskuse sisekorraeeskirjas peab vähemalt olema sätestatud:
1) väljasaatmiskeskuse territooriumil ja hoonetes viibimise kord;
2) järelevalve teostamise kord väljasaatmiskeskuses;
3) ajutiselt väljaspool väljasaatmiskeskust viibiva väljasaadetava järelevalve kord;
4) isiklike asjade, mille omamine on väljasaatmiskeskuses viibivale väljasaadetavale lubatud, loetelu;
5) isiklike asjade, sularaha ja isikut tõendavate dokumentide hoiule võtmise kord;
6) väljasaadetavale tema isikliku toimiku tutvustamise kord;
7) väljasaadetava isikliku toimiku säilitamise kord;
8) kaebuste esitamise kord.»

§ 17. Seadust täiendatakse §-ga 33¹ järgmises sõnastuses:

«§ 33¹. Seadusest ja kohtuotsusest tulenev sissesõidukeeld

(1) Seadusest või kohtuotsusest tulenevat sissesõidukeeldu kohaldatakse andmete kandmise teel sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse.

(2) Seadusest või kohtuotsusest tuleneval sissesõidukeelul on käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud õiguslikud tagajärjed.

(3) Välismaalase suhtes, kes on Eestist välja saadetud, kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu kümneks aastaks väljasaatmise päevast arvates.»

II. Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. märtsil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI