Teksti suurus:

Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.07.2005
Avaldamismärge:

Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 26.11.1998 nr 266
RT I 1998, 104, 1730
jõustumine 05.12.1999

Muudetud järgmise määrusega:

4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
3) Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus.

[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1998. a
määrusega nr 266

Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Tammiku looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 Tammiku botaanilise kaitsealana haruldaste taimeliikide ning nende kasvukohtade kaitseks.

2. Kaitseala maa-ala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Siniallika ja Saku metskondade 1996. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.  

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

9. Kaitsealal on lubatud vähem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine;
2) projekteerimistingimuste esitamine;
3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;
4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
5) maakorralduskava kinnitamine;
6) geoloogilised uuringud.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ning vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ning vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.  

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Sõmeru oja sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Saku valla Saku metskonna kvartal 274;
2) Reinu sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Kose valla Siniallika metskonna kvartal 196.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6-9 ja 11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;
3) teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi looduslikkuse tagamiseks;
4) kraavide hooldustööd;
5) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse säilitamine).  

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, mille majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6-11 keelatud ning järgmised keelatud tegevused:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eraõiguslikul maal oma tarbeks liiva ja kruusa võtmine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine;
6) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine kaitseala valitseja nõusolekuta;
7) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine.

23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

24. Järelevalvet kaitsealal teostavad kaitseala valitseja või teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1998. a
määrusega nr 266

Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus

 

Tammiku looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kose valla Siniallika metskonna kvartali 204 kagunurgast mööda selle idapiiri põhja suunas kinnistu A5 kagunurgani, edasi mööda nimetatud kinnistu lõuna-, lääne- ning põhjapiiri kuni kinnistu A16 läänepiirini. Piki seda kulgeb piir põhja suunas ristumiseni ida-läänesuunalise kuivenduskraaviga ning jätkub mööda kraavi lääne suunas kvartali 196 idapiirini. Edasi kattub piir nimetatud kvartali ida-, põhja-, lääne- ja lõunapiiriga kuni kinnistu A40(90) kirdenurgani ning kulgeb piki nimetatud kinnistu ja kinnistu A38(88) idapiire lõunasse, kinnistu A31 põhja- ja idapiiri, kinnistute A27 ja A16 edelapiire kagusse kuni kvartali 204 läänepiirini. Mööda seda kulgeb piir lõuna suunas ristumiseni Kohila-Jägala maanteega ja piki nimetatud maantee teemaa põhjapiiri ida suunas kvartali 204 kagunurgani.

Lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Saku valla Saku metskonna kvartal 274.

Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Saku ja Siniallika metskonna 1996. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1998. a
määrusega nr 266

Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Kämbla looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 looduskaitse alla võetud Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil. Kaitseala eesmärk on haruldaste taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Siniallika metskonna 1994. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.  

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

9. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine;
2) projekteerimistingimuste andmine;
3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;
4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
5) maakorralduskava kinnitamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.  

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on Oravasoone sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kose vallas Siniallika metskonna kvartalid 102 ja 103 (kaitsealale jääv osa), talu A79 Pirita jõe ääres asuv lahusmaatükk ning talude 16, 25, 14 lahusmaatükkide neid läbivast põhja-lõunasuunalisest ojast ida poole jäävad osad ning talu A74 lahusmaatükk.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6-9 ja 11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) teede ja jalgradade hooldustööd;
3) teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi looduslikkuse tagamiseks;
4) kraavide hooldustööd;
5) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ja selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei ole sihtkaitsevööndis.

22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6-11 keelatud ning järgmine keelatud tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine.

23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

 24. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ja teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1998. a
määrusega nr 266

Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus

 

Kämbla looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kose vallas Oru-Oti sihi ja Mihklijaani (6) talu lahusmaatüki lõunapiiri ristumiskohast mööda nimetatud lahusmaatüki piiri ja selle mõttelist sirgjoonelist pikendust kuni kinnistute A74 ja A73 lahusmaatükkide vahelise Siniallika kuivenduskraavini. Edasi läheb piir piki nimetatud kraavi kirdesse ja kinnistu A70 lahusmaatüki põhjapiiri itta kuni Siniallika metskonna kvartalit 103 läbiva ojani. Sealt järgib piir nimetatud oja kuni suubumiseni Pirita jõkke. Edasi kulgeb piir mööda Pirita jõe lõunakallast lääne poole ja talu 17 lahusmaatükki läbivat ning talu 42 lahusmaatüki edelapiiriks olevat metsateed kuni Oru-Oti sihini ning mööda seda ristumiseni Mihklijaani (6) talu lahusmaatüki lõunapiiriga.

Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Siniallika metskonna 1996. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json