Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kaitseväe sisemäärustiku kinnitamine Kaitseväe sisemäärustik

Vastu võetud 14.12.1998 nr 273
RT I 1998, 115, 1888
jõustumine 01.01.1999

KAITSEVÄE SISEMÄÄRUSTIKU KINNITAMINE

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

30. 11. 2000 nr 393 ( RT I 2000, 91, 593) 9. 12. 2000

Rahuaja riigikaitse seaduse (RT I 1995, 18, 240; 1996, 25, 519; 49, 953) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 22 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada "Kaitseväe sisemäärustik" (juurde lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

 

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1998. a määrusega nr 273

KAITSEVÄE SISEMÄÄRUSTIK

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Sisemäärustik määrab kindlaks: kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted, kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid, väeosa ja allüksuse põhilistele ametikohtadele määratud isikutele esitatavad nõuded, nende võimupiirid, õigused, kohustused ja vastutusala, väeosa ja allüksuse sisetoimkonna koosseisu, ülesanded, õigused, kohustused ja vastutuse, väeosa päevakorra täitmise nõuded, väeosa territooriumile, hoonestusele, elu-, olme-, tootmis- ja laoruumidele kehtestatud nõuded ja muud väeosa elutegevust korraldavad reeglid.

2. Kaitseväe sisemäärustik sätestab kaitseväeteenistuse korraldamise põhinõuded kaitseväes, riigikaitseõppeasutustes, piirivalves ja Päästeameti üksustes ning muudes sõjaväeliselt korraldatud riigiasutustes ja struktuuriüksustes.

3. Sisemäärustik laieneb:
1) isikutele, kes on tegevteenistuses Kaitseliidus;
2) isikutele, kes on tegevteenistuses ja täidavad oma teenistuskohustust välisriigis, kui välislepingus ei ole ette nähtud asukohariigi õigusaktide kohaldamist;
3) välisriigi sõjaväelastele ja sõjaväeametnikele, kes välislepingu alusel täidavad teenistuskohustusi Eesti Vabariigis, kui välisleping näeb ette nende suhtes Eesti Vabariigi õigusaktide kohaldamist.

Kaitseväedistsipliin

4. Kaitseväedistsipliin kohustab kõiki kaitseväelasi täpselt täitma õigusaktide ja käskude nõudeid.

Ülem peab alluvate suhtes olema nõudlik, võtma tarvitusele vajalikud mõjutusvahendid, karistama neid distsiplinaarselt või algatama seaduses ettenähtud korras teenistusliku juurdluse, kui alluvad astuvad üle õigusaktide või käsu nõuetest, jätavad need täitmata, täidavad neid lohakalt ja hooletult või ei pea kinni viisakusreeglitest.

 

II. KAITSEVÄELASE KOHUSTUSED

 

Kaitseväelane

5. Kaitseväelane on kaitseväeteenistuse seaduse alusel ja korras tegevteenistusse võetud Eesti Vabariigi kodanik. Tegevteenistusse astumisel annavad kaitseväelased Eesti kaitseväelase tõotuse (vt lisa 1).

6. Kaitseväelane on kohustatud:
1) kaitsma Eesti Vabariiki, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi jagamatut terviklikkust ja põhiseaduslikku riigikorda;
2) viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale või lähimale riigikaitseasutusele juhtumist, mis on suunatud Eesti Vabariigi ja tema põhiseadusliku korra vastu või selle korra ignoreerimisele;
3) tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, sealhulgas kaitseväe määrustikke (edaspidi määrustikud), teadma ja täpselt täitma oma ametikohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest;
4) pidevalt täiendama oma teadmisi ja oskusi;
5) ette kandma oma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest, otsestelt ülematelt saadud käskudest, tema suhtes rakendatud ergutustest ja kohaldatud karistustest;
6) vajaduse korral abistama teistel kaitseväelastel täita neile antud ülesandeid ja käske;
7) abistama kaitseväelast, kellele tungitakse jõu või relvaga kallale;
8) abistama korrakaitse- ja teisi riigivõimuesindajaid õnnetusjuhtumite puhul, ilmse kuriteo tõkestamisel ja kurjategija kinnipidamisel;
9) olema korrektse välimusega, distsiplineeritud, viisakas, hoolitsema oma tervise eest ja täitma isikliku hügieeni nõudeid;
10) hoidma temale väljastatud varustust ja isiklikke asju ning paigutama need vastavalt väeosas kehtestatud korrale.

7. Kaadrikaitseväelastest moodustatud allüksustes on sõduri ametikohtadel teenivatel kaitseväelastel samad kohustused ja õigused, mis on määrustikes ette nähtud ajateenijatele, välja arvatud erinevused varustamises, palgas, distsiplinaarkorras karistamises ja kasarmu piirkonnast väljalubamise korras.

8. Kõikides teenistusse puutuvates küsimustes on igal kaitseväelasel õigus pöörduda oma vahetu ülema poole. Viimase loal võib ta pöörduda järgmise või kõrgema otsese ülema poole. Igal kaitseväelasel on õigus pöörduda vahetult kaitseväe peainspektori poole.

9. Kohustuste ja käskude täitmata jätmist ei tohi kaitseväelane vabandada vajalike teadmiste ja oskuste puudumisega. Tal on õigus igasuguste arusaamatuste ja tekkivate raskuste puhul ülemalt või kaasteenijatelt nõu küsida. Kui see pole võimalik, peab kaitseväelane otsustama ja tegutsema oma parima äranägemise järgi.

10. Kaitseväelasel on õigus õigusaktidega ettenähtud korras kanda teenistus- ja isiklikku relva.

11. Kõik kaitseväelased kannavad seadusega ettenähtud korras vastutust nende kasutusse või valve alla antud vara eest.

12. Kaitseväelane ei tohi avaldada või kõrvalistele isikutele suuliselt ega kirjalikult edasi anda teenistuslikku informatsiooni.

13. Ajateenijal on lubatud puhkusel või loaga väljaspool väeosa viibides kanda erariideid.

Käsk ja käsutäitmine

14. Käsk on ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase teenistusalase tahte väljendus sõnas, kirjas või märguandes. Käsk peab olema täpne, selge, lühike ja kindel. Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Täitmisviisi valib käsusaaja, kusjuures vajaduse korral on käsuandja kohustatud täiendama käsku asjakohaste juhistega. Käsuandja on kohustatud kontrollima, kuidas alluv on käsust aru saanud. Kui käsusaaja ei saanud käsust aru, peab ta käsuandjalt küsima selgitust. Käsu täitmisest tuleb käsuandjale ette kanda, kui käsuandja seda käsu andmisel nõudis.

15. Kaitseväelane on kohustatud vastuvaidlematult täitma kõik otseste ülemate teenistusalased käsud, välja arvatud käsud, mis nõuavad selle saajalt Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktide alusel karistatava teo toimepanemist. Sellise käsu peab käsusaaja jätma täitmata ja kandma käsu saamisest viivitamatult ette käsu andnud kaitseväelase otsesele ülemale või oma vahetule ülemale.

Käsuandja vastutab antud käsu eest. Käsu täitmise eest, mille tagajärjel paneb käsusaaja toime Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktide alusel karistatava teo, vastutab ka käsusaaja.

16. Käsud, mille täitmisega alluv ei riku seadust ja teisi õigusakte, kuid mille andmiseks ülemal puudub seaduslik õigus, täidetakse vastuvaidlematult. Ülem ei tohi anda käsku, mille täitmine toob kaasa alusetut moraalset ja materiaalset kahju; niisuguse käsu andmise tõttu tekitatud kahjude eest vastutab ja need hüvitab käsuandja.

17. Kaebuse saadud käsu peale võib esitada ainult pärast käsu täitmist.

18. Kui alluv saab kaks või rohkem käsku, mis takistavad üksteise täitmist, kannab ta iga järgneva käsu andjale ette eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab sellest hoolimata oma käsu viivitamatut täitmist, siis peab käsusaaja selle täitma.

Vastutus täitmata jäänud käsu eest langeb niisugusel juhul viimase käsu andjale.

19. Täitmata jäänud käskudest peab käsusaaja ette kandma nende käskude andjatele.

20. Käsud antakse reeglina alluvuskorras. Kõrgemalt ülemalt otse saadud käsust peab käsusaaja oma vahetule ülemale esimesel võimalusel ette kandma. Kaitseväelane on kohustatud täitma kõrgema ülema käsud. Käsud, mille täitmise kohustus ei tulene teenistuskohustustest, kuid mille täitmine on vajalik riigikaitseks, loodusõnnetuste tagajärgede kõrvaldamiseks, õnnetusjuhtumi, vara hävimise või kiire riknemise ärahoidmiseks, kuuluvad täitmisele.

21. Kui see ei takista otseste ülesannete täitmist, on kaitseväelased käskude täitmisel kohustatud olema üksteisele abiks. Käsu lohaka, hooletu ja mitteõigeaegse täitmise eest kannab vastutust käsusaaja.

22. Kaitseväes töötavad eraisikud on kohustatud täitma oma ülema käske ja ametijuhendit vastavalt temaga sõlmitud töölepingu tingimustele.

 

III. ALLUVUS, ÜLEMATE JA ALLUVATE KOHUSTUSED

 

Ülemad ja alluvad

23. Kaitseväes juhtimise, distsipliini ja sisekorra tagamiseks jagunevad kaitseväelased oma vastastikuste suhete poolest ülemateks ja alluvateks, kõrgema ja madalama auastmega kaitseväelasteks.

24. Ülem on kaitseväelane, kes seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras on määratud alaliselt või ajutiselt juhtima temale teenistuslikult alluvate kaitseväelaste tegevust.

Ülemal on õigus vastavalt tema ametikohale kaitseväes anda oma alluvatele teenistuskohustuste täitmisest tulenevaid käske, nõuda nende täpset täitmist ning alluvaid oma võimupiirides ergutada või karistada.

Kaitseväelase lähimat ülemat nimetatakse vahetuks ülemaks; otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

25. Ülema käsutusse määratud kaitseväelasi, sõltumata nende auastmest, nimetatakse alluvateks.

Kõrgema ja madalama auastmega kaitseväelased

26. Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi.

27. Kõrgemas auastmes kaitseväelase kohus on jälgida madalamas auastmes kaitseväelaste käitumist ka väljaspool teenistust ja võtta korrarikkumise korral tarvitusele abinõud korra jaluleseadmiseks. Selleks on tal õigus teha madalamas auastmes kaitseväelasele märkusi, mida viimased on kohustatud täitma nagu ülema käsku.

28. Kaitseväelaste sõjaväelised auastmed kehtestab Riigikogu.

29. Ohvitseri ametikohal teenival kaitseväeametnikul on kõikide talle teenistuses mittealluvate allohvitseride, sõdurite ja eraisikutest spetsialistide suhtes kõrgemas auastmes kaitseväelase õigused.

30. Ohvitser on kaitseväeametnikule kõrgemaks kaitseväelaseks, kui ohvitseri auaste on võrdne või kõrgem auastmest, millele vastab kaitseväeametniku ametikoht. Kaitseväeametnikel ei ole kõrgemas auastmes kaitseväelase õigusi ohvitseride suhtes.

31. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme.

32. Olukorras, kus tuleb tegutseda koos mitmel kaitseväelasel või väeosal (allüksusel), kes muidu üksteisele ei allu, või kui nende väeosaülemate vastastikused suhted pole kindlaks määratud, loetakse vastava korralduseni ülemaks kaitseväelane, kellel on kõrgem ametikoht, võrdsete ametikohtade puhul kõrgem auaste.

33. Kui ülem ootamatu lahkumise puhul ei määranud endale ajutist kohusetäitjat, asub kuni korralduseni tema kohuseid täitma kaitseväelane, kellel on lahkunud ülemale allunud väeosas või allüksuses kõrgeim ametikoht; kui ametikohad on võrdsed, siis kaitseväelane, kellel on kõrgem auaste; kui ka auastmed on võrdsed, siis kaitseväelane, kes on viimase auastme saanud varem.

Ülema kohusetäitjal on kuni ülema naasmiseni ülema võim, õigused ja kohustused.

34. Rahuajal on ülema peamine ülesanne valmistada alluvaid ette tegutsemiseks sõjaajal.

35. Sõjaajal on ülema tähtsaim kohustus juhtida alluvate lahingutegevust.

36. Ülem on kohustatud:
1) järgima alluvate sõjaväelise eluolu korraldamisel, õppustel, pidulikel sündmustel ja omavahelisel suhtlemisel kasvatuslikke eesmärke;
2) olema alluvatele eeskujuks;
3) hoolitsema talle alluvate ülemate kasvatamise ja õpetamise eest ning viima nende kaudu alluvas väeüksuses ellu oma tahet;
4) alati kontrollima, et alluvad täidaksid täpselt kõiki käske ja korraldusi;
5) tundma võimalikult hästi alluvate igapäevaelu ja teenistust, toetama alluvaid nende teenistuses ja püüdlustes, ergutama neid saavutama paremaid tulemusi ja neid õiglaselt hindama;
6) eraldama vähemalt kaks tundi nädalas alluvate vastuvõtuks isiklikes küsimustes. Vastuvõtuaeg peab olema märgitud ametiruumi sildil (vt lisa 2). Vajaduse korral korraldama vastuvõtule soovijate eelneva registreerimise ja vestluse protokollimise;
7) olema alluvate suhtes heasoovlik, järjekindlalt nõudlik ja rahulik;
8) alluvate eksimuse korral neid juhendama ja suunama ning tegema seda taktitundeliselt;
9) alluvate kasvatamisel jälgima, et alluvad oskaksid oma eraelu, sõbralikke ja isiklikke suhteid eraldada teenistuslikest;
10) hästi tundma oma vahetuid alluvaid, seda mitte ainult nägu- ja nimepidi, vaid teadma ka nende iseloomu ja võimeid; edutama ja ergutama neid vastavalt teenistusele;
11) hoiduma pöördumisest kõrgema ülema poole oma võimkonda kuuluvate küsimuste otsustamisel. Olukorras, kus täiendavate juhiste saamine on võimatu, peab ülem ise otsustama;
12) väljendama alluvatele oma nõudmisi kõhklematult ja kindlalt, objektiivselt hindama nende käitumist, teenistust ja tööd;
13) kutsuma atesteerimisel alluva välja, teatama talle oma hinnangu ja puuduste esinemisel nõudma, et alluv need kõrvaldaks;
14) nimetama oma planeeritava äraoleku puhuks kohusetäitja (kohusetäitjad); mitme kohusetäitja korral määrama enda asendamise järjekorra;
15) tähtsustama kasvatustöös ja väljaõppes alluvate moraalset arengut, süvendama neis ustavust Eesti Vabariigile ja eesti rahvale ning põhiseaduslikule korrale, mis võimaldab kaitseväelasel psühholoogilises sõjas vastu panna ning mitte alluda kaitsetahet ja moraali laastavale vastase propagandale ning selle ilmingutele igapäevases meedias; jälgima, et kaitseväes ei tehtaks kaitsetahet ja moraali laastavat kihutustööd;
16) tagama tingimused tervisekaitse- ja tervisekasvatusalaste ürituste läbiviimiseks.

37. Ülem peab ennast pidevalt arendama sõjalises tegevuses, alluvate kasvatamisel ja õpetamisel.

38. Ülem ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu ning jälgima, et seda ei teeks ka alluvad omavahel.

39. Ülem peab hoiduma täitmast alluvate kohustustesse kuuluvaid ülesandeid.

40. Ülem ei tohi:
1) lubada alluvate lohakust ja ükskõiksust teenistuskohustuste täitmisel;
2) arvustada alluvate juuresolekul kõrgemat ülemat;
3) käituda alluvatega familiaarselt, kasutada solvavaid väljendeid ja vanduda.

41. Ülem on kohustatud tunnistama oma vigu; lubamatu on süüdistada oma vigades alluvaid.

 

IV. KAITSEVÄELASTE KÄITUMINE

 

Üldalused

42. Kaitseväekombed avalduvad sõjaväeliste viisakusreeglite täitmises, üksikute kaitseväelaste ja meeskondade vastastikuses tervitamises, üksteise kõnetamisviisis, tervitus- ja soovsõnades, ettekandmise ja enese esitlemise korras, omavahelises suhtlemises ja kaitseväetseremooniates.

43. Kaitseväekommetest ja -tseremooniatest kinnipidamisega kujundatakse ja süvendatakse ühtekuuluvustunnet, mille kaudu tõstetakse kaitseväe üldist moraali ja lahinguvõimet.

Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet, aitavad luua ja alal hoida vajalikke suhteid ülemate ja alluvate vahel ning loovad kaitseväele hea maine.

Tseremooniate eesmärgiks on muuta võimalikult pidulikuks ja pühalikuks sündmused, millel on kaitseväe elus suur tähtsus ja mida on vaja eraldi rõhutada.

Tseremooniate läbiviimise kord on sätestatud kaitseväe garnisonimäärustikus (edaspidi garnisonimäärustik).

44. Käesolevas määrustikus ettenähtud kaitseväekommete täitmatajätmine või nende lohakas täitmine on distsipliinirikkumine ning karistatav.

45. Sõjaväelises tervitamises ja kõikide kaitseväekommete täitmises peavad ülemad ja kõrgemas auastmes kaitseväelased olema alati eeskujuks alluvatele (madalamas auastmes kaitseväelastele).

46. Alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab alati meeles pidama, et kõrgemas auastmes kaitseväelane jääb ülemaks või kõrgemas auastmes kaitseväelaseks igal ajal ja kohal, hoolimata sellest, kas ta kannab vormiriietust või mitte.

47. Alluv või madalamas auastmes kaitseväelane on kohustatud temale tundmatule erariides ülemale või kõrgemas auastmes kaitseväelasele alluma alates hetkest, kui ülem on esitanud talle oma kaitseteenistuse tunnistuse või kaadrikaitseväelase tunnistuse (vt lisa 3).

48. Kui alluv või madalama auastmega kaitseväelane rikub ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase juuresolekul kaitseväe käitumisreegleid, on ülem või kõrgemas auastmes kaitseväelane kohustatud juhtima sellele rikkuja tähelepanu. Kui meeldetuletus ei mõju, peab ülem võtma tarvitusele abinõud korra taastamiseks.

49. Kõik kaitseväelased on kohustatud teadma ja kõrvalekaldumatult täitma sõjaväelise viisakuse reegleid ning kinni pidama üldistest viisakusreeglitest.

50. Sõjaväeline viisakus nõuab, et alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab teenistusalasel suhtlemisel ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase ees seisma valvelseisangus.

51. Alluv või madalama auastmega kaitseväelane väljendab käsust arusaamist kinnitusega, näiteks: "Sain aru, härra kindral" või "Just nii, härra kindral". Kui alluvale ei ole käsk küllalt selge, ütleb ta käsuandjale näiteks: "Ei saanud aru, härra kindral".

52. Ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase lähenemisel peavad alluvad või madalamas auastmes kaitseväelased temast vähemalt kolme meetri kaugusel tõusma püsti ja tervitama. Avalikes kohtades võivad nad pärast seda kohe, luba ootamata, istuda.

Raviasutuses, teatris, kinos, sööklas, tualettruumis ja laskeharjutust täitvad kaitseväelased tervituseks püsti ei tõuse.

53. Kohates ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast väljaspool teenistust, on lubatud tema ees seista ja vestelda vabaltseisangus. Ametliku jutu alustamisel peab alluv võtma valvelseisangu.

54. Kui ülem on andnud alluvale loa istuda, ei ole alluv enam vestluse ajal kohustatud püsti tõusma, hoolimata sellest, kuidas käitub ülem. Istet peab võtma kohe pärast sellekohast luba või märguannet.

55. Kui ülem pöördub alluva poole tervitusega, küsimusega või alustab temaga vestlust, peab alluv või madalamas auastmes kaitseväelane end näoga tema poole pöörama, tervitama ja jääma valvelseisangusse.

56. Kui alluval on vaja pöörduda ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase poole, läheneb ta taktsammul, jääb temast kahe-kolme sammu kaugusel seisma ning ühes jala juurdetoomisega tõstab parema käe tervitusasendisse. Alluv laseb käe alla siis, kui ülem on vastu tervitanud ja käe alla lasknud.

57. Kui alluv või madalamas auastmes kaitseväelane pöördub ülema või kõrgemas auastmes tundmatu kaitseväelase poole, alustab ta pöördumist enda esitlemisega ning kannab selgelt ja lühidalt ette pöördumise põhjuse, näiteks: "Härra kolonel, leitnant Ojasoo. Lubage pöörduda ...".

Pöördumisel vahetu ülema või teda isiklikult tundva kõrgemas auastmes kaitseväelase poole alluv (madalamas auastmes kaitseväelane) end ei esitle.

Kui ülem soovib juttu lõpetada, ütleb ta: "See on kõik!".

Äraminekuks küsib kaitseväelane ülemalt või kõrgemas auastmes kaitseväelaselt luba: "Härra kolonel, lubate minna?".

Enne lahkumist peab alluv või madalamas auastmes kaitseväelane tegema tervitusvõtte, määrustikupärase pöörde ja seejärel lahkuma.

58. Ülem ei esitle ennast alluvale enne, kui alluv temalt küsib: "Kellega on au rääkida?". Samasuguse küsimuse esitab kaitseväelane ka temast kõrgemas auastmes isikule, kui see esitlemise peale ennast ei tutvustanud.

59. Tervitamisel rivis ei kätelda; väljaspool rivi antakse kätt ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase algatusel. Kui mõlemad kätlejad on kinnastes, kinnast käest ei võeta.

60. Ülema kutse või märguande peale pööravad väljaspool rivi asuvad alluvad (madalamas auastmes kaitseväelased) end kiiresti näoga tema poole, tervitavad ja jäävad valvelseisangusse, kuni ülem on käsu andnud, jutu lõpetanud või annab käskluse "Vabalt!".

61. Kaitseväelased peavad ülemaga rääkima viisakalt ja rahulikult, selgelt, parajalt valju hääle ja loomuliku tooniga, vaadates sealjuures talle silma. Nõue kehtib ka ülemale ettekandmise kohta.

62. Ametlikul suhtlemisel on sinatamine keelatud.

63. Ülema teenistus- või eluruumi sisenemiseks tuleb uksele koputada ja pärast sisenemiseks loa saamist siseneda ja vajaduse korral end esitleda, näiteks: "Härra (proua) kolonel, kapral Tamm!".

Kui ruumis on peale isiku, kelle poole soovitakse pöörduda, veel mõni temast kõrgem ülem, pöördutakse esmalt ruumis viibiva kõrgeima ülema poole loa saamiseks, näiteks: "Härra kolonel! Kapral Tamm, lubage pöörduda kapten Paju poole!".

Kui ülem on hõivatud ja tema poole pöörduva alluva (madalamas auastmes kaitseväelase) tervitusele kohe ei vasta, ootab alluv pärast tervitamist eemal, kuni temale tähelepanu pööratakse ja esitleb ennast siis harilikus korras.

Kui kaitseväelane ei tea, kellel mitmest ühes auastmes olevast isikust on kõrgeim ametikoht, küsib ta luba sellelt, kelle poole ta tahab pöörduda, nimetades loa küsimisel tema auastet koos perekonnanimega. Näiteks: "Seersant Tamm, lubage pöörduda!". Üldkasutatavasse ruumi sisenemisel, sellest läbi minnes või sealt lahkudes, peolauas, koosviibimistel kellegi poole pöördumisel ei ole tarvis seal viibivalt kõrgeimalt ülemalt luba küsida.

64. Kohates ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast kitsal kohal (uks, trepp, purre jne), peab alluv peatuma, tervitama ja võimaldama ülemal takistuseta mööda pääseda.

65. Liikudes koos ülemaga, liigub alluv või madalama auastmega kaitseväelane ülemast vasakul pool või nii, et ülem jääb rivist möödudes tema ja rivi vahele; kitsastes kohtades võimaldatakse ülemal minna ees.

66. Linnatänavatel ja muudes avalikes kohtades on kõik kaitseväelased kohustatud käituma vastavalt üldtunnustatud ja kaitseväe viisakusreeglitele. Käsi püksitaskus hoida on keelatud.

67. Talvemütsi klapid lastakse alla ja palitu (jope) krae tõstetakse üles või kapuuts pannakse pähe õppustel ja tööl olles ainult ülema korraldusel; arstliku ettekirjutuse korral ei tohi ülemad alluvatel seda keelata.

68. Suitsetamiskohas tõustakse tervitamiseks püsti, kui suitsetajate seas ei ole kellelgi neist mööduvast kaitseväelasest kõrgem auaste. Lubava märguande peale jätkatakse suitsetamist või võetakse istet.

Kaitseväelaste vastastikune nimetamine

69. Alluv peab ülemaid ja temast kõrgemas auastmes kaitseväelasi nimetama auastme järgi, lisades sellele ette sõna "härra" ("proua"), näiteks: "Härra kapten!".

Liitsõnast koosneva auastme nimetuse juures jäetakse ära auastme lisanimetused, näiteks: kindralmajorit nimetatakse - kindral, vanemveeblit - veebel, nooremseersanti - seersant, meditsiiniteenistuse koloneli - kolonel, justiitsleitnanti - leitnant jne.

70. Ülemad või kõrgemas auastmes isikud kõnetavad alluvaid ja kõiki temaga samas auastmes kaitseväelasi auastme ja perekonnanimega; kui perekonnanimi ei ole teada, siis ainult auastme järgi, lisades sõna "härra" ("proua"), näiteks: "Seersant Mänd" või "Härra leitnant".

71. Kaitseväe ja sõjaväeliselt korrastatud riigikaitseasutustes töötavad eraisikud nimetavad ülemaid ja alluvaid samuti kui kaitseväelased.

Kaitseväelised tervitused, soovsõnad, pöördumised ja vastused neile

72. Otsesed ülemad nimetavad tervitamisel või nende poole pöördumisel alluvaid väeosi või allüksusi nende nimetusega - pataljon, kompanii, jagu vms, näiteks: "Kompanii, tere! Jõudu õppusteks!".

Kõrgemad ülemad lisavad juurde väeosa numbri või erinimetuse, näiteks "Kalevi pataljoni esimene kompanii ..." või "Kuperjanovi pataljoni ..." või "Luurekompanii 1. rühm ...". Ülemad ei tervita alluvat väeosa (allüksust) ega pöördu selle poole kõrgema ülema juuresolekul.

73. Ülema tervitussõnade peale vastavad alluvad kooris, ühtlaselt ja kõlavalt, loomuliku hääletooniga ja sõnu silpidesse jaotamata. Tervitussõnu öeldakse ja neile vastatakse valvelseisangus.

74. Tervitus- ja pöördumissõnad on, näiteks "Tere!", "Head aega!", "Jätku leivale!", "Tervitan vabariigi aastapäeva puhul!", "Jõudu tööle!" ja vastused: "Tervist, härra president!", "Head aega, härra major!", "Jätku tarvis, härra kapten!", "Tänan, härra veebel!", "Jõudu tarvis!".

75. Kaitseväelased tervitavad ametialastel tseremooniatel väeosa lippu ja Eesti riigilippu.

Tervitamine

76. Kaitseväes on tervitamine vastastikune, kusjuures alluv või madalamas auastmes kaitseväelane tervitab esimesena.

Tervitusvõtted ja -käsklused on sätestatud kaitseväe rivimäärustikus (edaspidi rivimäärustik).

Põhireeglid on:
1) Eesti Vabariigi, samuti välisriigi hümni ametlikku esitamist on kaitseväelased kohustatud kuulama tervitusseisangus;
2) samas auastmes või võrdsetel ametikohtadel kaitseväelased tervitavad teineteist üheaegselt;
3) Eestit külastavaid välisriikide ohvitsere tervitavad meie kaitseväelased auastmele vaatamata esimesena;
4) kaitseväelane ei tohi tervitus- ja viisakusreeglite eiramist vabandada tähelepanematusega;
5) tervitamine toimub alati valvelseisangus;
6) tervitamine peab toimuma energilise liigutusega ja vastastikku silma vaadates;
7) kohapeal tervitamisel tuleb alati pöörduda näoga tervitatava poole, liikumisel pöörata pea tervitatava poole;
8) ülemad või kõrgema auastmega kaitseväelased on kohustatud oma alluvatelt ja madalamas auastmes kaitseväelastelt nõudma viisakusreeglite täitmist ja ka ise neid täpselt täitma.

77. Üksteisest möödumisel tervitavad üksused 20-30 meetri, üksikud kaitseväelased kuni 3 meetri kauguselt.

78. Ülemaga koos viibivad alluvad tervitavad kaasa, kui ülem kedagi tervitab või kellegi tervitusele vastab.

79. Autojuht, mootor- või jalgrattur sõidu ajal ei tervita.

Kui kaitseväelase parem käsi on kinni, vabastab ta käe ja tervitab üldises korras.

80. Kohtumisel matuserongiga, jõudes sargaga kohakuti, avaldatakse lahkunule viimset lugupidamist tervitusvõttega. Samuti peab toimima Vabadussõjas langenute mälestussammaste juures.

81. Avalikes kohtades jalutamisel tervitatakse ainult esimesel kohtumisel.

Tervitamine meeskonna koosseisus

82. Rivis tervitavad kaitseväelased ainult käskluse peale; käe tervituseks tõstavad rühmaülemad ja temast kõrgemad kaitseväelased ning rivi juhtiv kaitseväelane.

83. Kõrgema ülema juuresolekul ei anta käsklust talle alluva ülema tervitamiseks.

84. Väeosad ja allüksused tervitavad: Eesti riigilippu (ametlikel tseremooniatel), väeosa lippu, ülemaid, kõiki kindraleid, garnisoniülemat ja vastastikku teineteist, kusjuures esimesena annab tervituskäskluse alluv (madalamal ametikohal olev) ülem.

Väeosa liikumisel annab tervituskäskluse väeosaülem, kelle käskluse täidab suunav allüksus. Järgmiste allüksuste ülemad kordavad tervituskäsklust siis, kui nende allüksus jõuab tervitamiseks ettenähtud kaugusele. Aga kui kompanii või temaga võrdsustatud üksus liigub allüksuste kaupa, täidab kompaniiülema käskluse ainult suunav rühm, neile järgnevad allüksused tervitavad oma vahetute ülemate käskluse peale ettenähtud kaugusele jõudes.

85. Liikuva meeskonna tervitus lõpeb käsklusega "Taktsammu marss!", mis antakse väiksematele allüksustele pärast teineteisest möödumist ja suuremate üksuste koosseisus liikuvatele allüksustele siis, kui järgneva allüksuse ülem on andnud käskluse tervituseks. Ühes käsklusega "Taktsammu marss!" lasevad ülemad käe alla.

86. Kui üksus kohtab kaitseväelast, kes ei ole üksuseülema ülem, kuid on temast kõrgemas, võrdses või madalamas auastmes, siis allüksusele tervituskäsklust ei anta; tervitab ainult allüksuse ülem.

Matuserongidele, Eesti riigilipule (ametlikel tseremooniatel), väeosa lipule ja Vabadussõjas langenute mälestussambale avaldab üksus oma lugupidamist tervitusega ülema käskluse järgi.

87. Rännakul, taktikalistel õppustel ja manöövritel, puhkepeatustel, lipu või sarga saatmisel ei anta väeosale tervituskäsklust; nendel juhtudel tervitavad vaid kaitseväelased, kelle poole ülem pöördub.

88. Kui väeosale või allüksusele läheneb kõrgem ülem, läheb väeosa- või allüksuseülem talle vastu, kannab ette ja jääb tema juurde kuni kõrgem ülem viibib väeosa või allüksuse piirkonnas või kuni lahkumist lubava korralduseni. Samamoodi peab käituma väeosa- või allüksuseülem, kui kõrgem ülem peatub, et väeosa või allüksus endast mööda lasta.

Lippude ja sarkade saatemeeskondade ülemad ette ei kanna.

Kui allüksus kohtab või allüksuse juurde tuleb ülem koos temast kõrgemas auastmes kaitseväelasega, siis kantakse ette viimasele.

89. Kui ülem pöördub rivis seisva kaitseväelase poole, ei tõsta viimane kätt tervituseks (välja arvatud ohvitserid, nende kohusetäitjad, kompaniiveebel ja temaga võrdsustatud isikud), kuid võtab valvelseisangu.

90. Käskluse järgi tervitavad mitte ainult rivistatud, vaid üldse koos tegutsevad või olevad kaitseväelased. Sellistel juhtudel tervitab iga kaitseväelane nagu üksik kaitseväelane.

Tervituskäskluse "Valvel" annab kõige kõrgemas auastmes kohalolija või see, kes esimesena märkab ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast.

91. Staapides, kantseleides, töökodades jne tervitatakse tööajal ülemat üks kord päevas tema esimesel ilmumisel. Kui ülem pöördub nende poole, peavad kaitseväelased täitma viisakusreegleid üldistel alustel.

92. Pärast õhtust loendust kuni hommikuse äratuseni ei anta ruumides tervituskäsklust.

93. Vahtkonnad tervitavad garnisonimäärustiku nõuete kohaselt.

Ettekandmine ja esitlemine

94. Alluvad ülemad on kohustatud kõrgemale ülemale ette kandma, kui kõrgem ülem saabub neile alluva väeosa (allüksuse) territooriumile. Ettekanne peab sisaldama järgmist:
1) ülema auastme nimetus, kellele kantakse ette;
2) väeosa või allüksuse nimetus;
3) toimuva tegevuse nimetus;
4) kohalolevate kaitseväelaste arv;
5) enese esitlemine.

Näiteks: "Härra kapten, tagalapataljoni autokompanii on õppustel, kohal 67 kaitseväelast, kompaniiülem leitnant Ratas!".

Ettekande ajal võtavad ettekande tegija, ettekande vastuvõtja ja juuresviibivad kaitseväelased valvelseisangu.

Õppetunnis antakse klassiruumis tervituskäsklused ürituse algul ja lõpul. Ettekandega esinetakse õppeallüksuse ülema või temale vastava ülema poolt kehtestatud korra kohaselt, tuginedes määrustikele.

95. Ülema viibimisel väeosa või allüksuse piirkonnas või õppustel saadab teda väeosa- või allüksuseülem, kes liigub saadetavast ülemast vasakul ning pool sammu tagapool. Rivi ees liigub ülema saatja nii, et ülem jääks rivile lähemale.

96. Teenistustoimkonnas olevad kaitseväelased kannavad ülemale nende valve alla kuuluvates ruumides ette peakattes.

97. Esitlemisel nimetab esineja ülema auastme, oma auastme ja perekonnanime ning, kui on vajalik, ka väeosa ja üksuse nimetuse ja esinemise põhjuse, näiteks: "Härra kapten! Lubage esitleda, kapral Jõgi. Lähetatud Teie kompaniisse autojuhiks."

98. Kui ruumis viibitakse peakatteta, kantakse ka ette paljapäi, välja arvatud teenistustoimkonda kuuluvad kaitseväelased.

99. Ohvitserid, kes teenistusküsimustes saabuvad võõrasse väeossa, peavad end esitlema väeosaülemale, kui nende ametikoht on tema ametikohast madalam ja sellega võrdne. Kui saabuja ametikoht on kõrgem, teatab ta väeosaülemale oma saabumisest. Allohvitserid ja sõdurid esitlevad end korrapidajale.

Nimetatud reegel ei kehti, kui täidetakse ülesannet, mille iseloom ei luba etteteatamist.

Ohvitseride saabumine uude teenistuskohta või teenistuskohalt lahkumine

100. Väeosaülemale on tema poolt määratud ajal ja kohas kohustatud end esitlema kõik väeossa teenima määratud ja sealt lahkuvad ohvitserid.

101. Iga ohvitser või ohvitseri ametikohal olev kaitseväelane või kaitseväeametnik, kes on määratud väeossa teenima või lahkub väeosa teenistusest, esitleb end peale väeosaülema ka oma vahetule ülemale.

102. Ohvitserid ja ohvitseri ametikohtadel olevad kaitseväelased ja kaitseväeametnikud, kes on väeosast üle kahe nädala ära olnud, kannavad oma naasmisest ette väeosaülemale ja oma vahetule ülemale. Alla kahenädalase äraoleku puhul kantakse ette ainult vahetule ülemale. Lähetuselt naasmisest peab oma vahetule ülemale ette kandma, olenemata äraoldud ajast.

103. Kaadrikaitseväelased, kaitseväeametnikud ja teenistujad, kes lahkuvad teenistusest väeosas, peavad täitma ringkäigulehe.

104. Auastme saamise või auastmes ülendamise puhul esinevad ohvitserid väeosaülemale ja kõigile oma otsestele ülematele väeosas seitsme päeva jooksul.

Allohvitseridele ja sõduritele auastme andmisest või auastmes ülendamisest teatamine

105. Allohvitseride ja sõdurite auastme andmise ja/või ülendamise käskkiri loetakse ette rivi ees. Tseremoonia korraldatakse auastet andva või seda üleandva ülema juhendi järgi.

V. KAITSEVÄE JAOTUS

 

Üldine jaotus

106. Kaitseväe põhiväeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi.

Põhiväeliik jaguneb väeliikideks ja iseseisvateks väeosadeks, mis on administratiivselt ja majanduslikult iseseisvad eelarvelised riigiasutused.

Iseseisvad väeosad, nende jaotus allüksusteks

107. Kaitseväe väeosa on taktikaliselt iseseisev kaitseväeüksus.

108. Maaväe põhiväeosa on üksikpataljon ja sellega võrdsustatud väeüksus (edaspidi pataljon). Pataljon koosneb kompaniidest (patareidest) (edaspidi kompanii), kompanii rühmadest, rühm jagudest või meeskondadest (edaspidi jagu).

Pataljoni koosseisu kuuluvaid kompaniisid, neid moodustavaid rühmi ja jagusid nimetatakse allüksusteks.

Kaitseväe väeosade ja nende allüksuste nimetused ja vastavus maaväe pataljonile ja selle allüksustele on toodud lisas 24.

109. Väeosa staatuses on ka Kaitsejõudude Peastaap, põhiväeliigi või väekoondise staap, kaitseväe õppe- ja muud keskasutused ning Päästeameti üksik-päästekompaniid.

Staapides ja muudes asutustes moodustatakse allüksused, lähtudes teenistuslikust vajadusest.

 

VI. VÄEOSAÜLEM JA TEMAGA VÕRDSUSTATUD ÜLEMAD

 

110. Määrustikus on ülemate kohustuste ja õiguste kindlaksmääramisel aluseks võetud jalaväepataljon.

Pataljoniülem

111. Pataljoniülem tegutseb õigusaktide, sh määrustike, eeskirjade, juhendite ning ülemate käskude ja korralduste alusel. Temale alluvad kõik pataljoni kuuluvad ja sinna lähetatud kaitseväelased ja eraisikud.

112. Pataljoniülem:
1) vastutab pataljoni lahinguvalmiduse eest;
2) vastutab distsipliini eest pataljonis, peab teadma pataljonis toimunud vahejuhtumeid ning igast erakorralisest vahejuhtumist ette kandma kõrgemalseisvale ülemale;
3) vastutab kaitseväelaste lahinguõppe ning kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, sellest osavõttu ja tulemusi, kinnitab allüksuseülemate koostatud õppeplaanid;
4) juhib isiklikult, pataljonistaabi kaudu, pataljoni ühisõppusi;
5) teeb päevaseid ja öiseid kontrollkäike ning korraldab õppehäireid;
6) kinnitab pataljoni päevakorra;
7) tagab, et iga kaitseväelane saaks kätte ettenähtud teenistustasu ja varustuse;
8) vastutab pataljoni relvastuse, laskemoona, lahingutehnika ja muu materiaal-tehnilise varustuse nõuetekohase kasutamise, hoidmise, hooldamise ja säilitamise eest;
9) kontrollib koos moodustatud komisjoniga plaanipäraselt, vähemalt kaks korda aastas relvastuse, lahingutehnika ja laskemoona hoidmist, olemasolu ning arvestust ja rakendab meetmeid avastatud puuduste kõrvaldamiseks;
10) kontrollib pisteliselt igapäevast relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle kohta peetavat arvestust;
11) jälgib, et pataljoni koosseisutabelis ettenähtud ametikohad oleksid täidetud vastava ettevalmistusega kaitseväelaste või eraisikutega ning et alati oleks kohal ettenähtud osa isikkoosseisust;
12) peab tundma kõiki talle alluvaid ohvitsere ja nende kohtadel teenivaid kaitseväelasi, tundma nende iseloomu, teenistuslikke omadusi, tervislikku seisundit, kehalisi võimeid ning käitumist teenistuses ja väljaspool seda;
13) kannab oma käskkirjaga pataljoni nimekirja väeossa saabunud kaitseväelasi, määrab neid allüksustesse vastavalt nende teadmistele ja oskustele ning kustutab nimekirjast pataljonist ärasaadetuid;
14) vabastab ajateenijaid teenistusest ning arvab neid reservi;
15) võtab koosseisutabelis ettenähtud ametikohtadele teenistusse tegevteenistus- või töölepinguga eraisikuid ja vabastab neid seadusega ettenähtud korras;
16) vastutab, et alluvate ametikohtadele määramine tagaks pataljoni ja kõikide selle poolt formeeritavate üksuste võrdse lahinguvõime;
17) teeb kõrgemalseisvale juhtkonnale ettepanekuid allüksuseülemate ja nendest kõrgemal ametikohal olevate ohvitseride kohalemääramiseks või ümberpaigutamiseks, määrab kompaniiülemast madalamal olevaid kaitseväelasi ametikohtadele ja paigutab neid ümber, lubab kaitseväelasi puhkusele, saadab lähetusse ning esitab ohvitsere ja allohvitsere auastmes ülendamiseks;
18) annab kaadrikaitseväelastele välja loa teenistusrelva kandmiseks väljaspool pataljoni territooriumi;
19) korraldab tema käsutuses olevate hoonete, rajatiste ja territooriumi sihipärast kasutamist, jaotab pataljoni käsutuses olevad hooned, ruumid ja territooriumi allüksuste vahel ning määrab vastutavad isikud;
20) kontrollib pisteliselt puhtust ja sisekorda allüksustes ning koos selleks määratud komisjoniga kõiki pataljoni käsutuses olevaid hooneid ja rajatisi vähemalt üks kord poolaastas;
21) tagab tervisekaitse-, töökaitse-, ohutus- ja tuleohutusnõuetest kinnipidamise pataljonis; kinnitab oma käskkirjaga pataljonisisesed töökaitse- ja tuleohutusnõuded, määrab konkreetsed vastutajad, kontrollib pisteliselt instrueerimiste läbiviimist ja eeskirjade täitmist;
22) kontrollib tervisekaitse-eeskirjade täitmist pataljonis, nõuab pataljoniarstilt toidu, toiduainete ja nende hoiustamise kontrollimist ning kaitseväelaste haigestumise statistilise aruande perioodiliselt esitamist (vt lisa 4);
23) juhib ja kontrollib pataljoni majandust, vastutab materiaalsete väärtuste otstarbeka kasutamise ja säilitamise eest, määrab kindlaks varaliselt vastutavad isikud;
24) kontrollib pataljoni raamatupidamise eeskirjade täitmist ja kannab täielikku vastutust selle korraldamise, dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest;
25) vastutab koos pearaamatupidajaga pataljoni rahaliste vahendite otstarbeka ja sihipärase kasutamise eest;
26) annab välja käskkirju aastainventuuri läbiviimiseks ja selle tulemuste kohta pataljonis;
27) vastutab keskkonnakaitsenõuete täitmise eest, kannab isiklikult vastutust pataljoni tekitatud keskkonnakahjustuste eest;
28) tagab puutumatute tagavarade olemasolu pataljonis vastavalt kinnitatud sortimendile ja normidele;
29) määrab sisekontrollkomisjoni, kes kontrollib perioodiliselt allüksuste majanduslikku asjaajamist ja arvepidamise korrektsust ning õigsust, puuduste esinemisel annab tähtaja nende kõrvaldamiseks, vajadusel juhendab alluvaid või karistab neid;
30) annab staabiülemale, allüksuseülematele ja otseses alluvuses olevatele ohvitseridele käske ja juhiseid;
31) kinnitab oma käskkirjaga pataljonisisese asjaajamise juhendi ning alluvate teenistus- ja töökohustused;
32) juhib ja kontrollib kogu pataljoni asjaajamist, vastutab kõrgemalseisvatele staapidele esitatavate ettekannete ja aruannete eest, kirjutab alla pataljonist väljaminevatele dokumentidele;
33) avaldab oma käsud harilikult käskkirjas;
34) peab võtma vastu inimesi nende isiklikes küsimustes vähemalt kahe tunni jooksul nädalas.

113. Lahinguvalmiduse tagamiseks pataljoniülem:
1) hoolitseb ja vastutab, et lahinguvalmiduse tõstmise korral oleks pataljoni ja selle baasil formeeritavate üksuste jaoks olemas vajalik käsutusreserv;
2) kinnitab staabiülema poolt koostatud lahinguvalmiduse plaani ja peab tagama tingimused selle täitmiseks;
3) komplekteerib pataljoni ja selle baasil formeeritavad üksused relvastuse, varustuse ja tehniliste vahenditega, vastutab nende hoidmise, säilitamise, uuendamise ja hoolduse eest;
4) vastutab, et temale alluvad oleksid ette valmistatud ja oskaksid lahinguvalmiduse tõstmise korral täita neile pandud kohustusi ettenähtud aja jooksul;
5) vastutab lahinguvalmidusdokumentatsiooni koostamise, täitmise ja hoidmise eest pataljonis, jälgib, et oleksid koostatud kirjalikud kavad riigikaitseliste sundkoormiste rakendamisel tsiviilsektorist saadavate varude ja varade ning varustuse evakueerimise või ümberpaigutamise kohta;
6) määrab kaadrikaitseväelaste haiguse, lähetusele saatmise või puhkusele lubamise korral eemalviibijale lahinguvalmidusülesannete täitmiseks asendaja.

114. Pataljoni koosseisu kuuluvate kaitseväelaste ja eraisikute teenistus- ja töökohustused, kui nad ei ole kindlaks määratud käesoleva määrustikuga, määratakse kindlaks ametijuhenditega, mille kinnitab pataljoniülem.

Pataljoni vastuvõtmine ja üleandmine

115. Pataljoniülemaks nimetatud ohvitser võtab pataljoni üle kaitseväe juhataja käskkirja alusel. Pataljoni üleandmine (vastuvõtmine) vormistatakse aktiga koos lisadega. Aktis ja selle lisades peavad kajastuma andmed pataljoni lipu ja selle diplomi kohta, pataljoni isikkoosseisuga komplekteerituse kohta, relvade, lahingutehnika, lahingu- ja laskemoonaga ning tabelivarustusega varustatuse kohta, iga liiki varade ja nende varude kohta, pataljoni käsutuses olevate hoonete ja rajatiste ning nende seisukorra kohta, samuti raamatupidamise bilanss ja asjaajamise seisukord.

Pärast seda, kui senine ja ametisse astuv pataljoniülem on alla kirjutanud üleandmis-vastuvõtuaktile ja selle lisadele, kannavad mõlemad pataljoniülemad ette kaitseväe juhatajale ja esitavad talle allkirjastatud akti koos lisadega. Alates sellest hetkest vastutab uus pataljoniülem täielikult pataljoni eest. Vana pataljoniülem võib väeosast lahkuda ainult pärast seda, kui kaitseväe juhataja on kinnitanud üleandmis-vastuvõtuakti. Uus pataljoniülem teatab isikkoosseisule pataljoni juhtimise ülevõtmisest oma käskkirjaga.

VII. PATALJONI STAAP JA STAABIÜLEM

 

116. Pataljoni staabiülem on pataljoniülema asetäitja. Pataljoniülema äraolekul täidab ta pataljoniülema kohustusi.

117. Pataljoniülema tööorgan on pataljoni staap, mille kaudu ta korraldab ja juhib kogu pataljoni tegevust.

118. Pataljoni staapi juhib staabiülem ja temale alluvad otseselt kõikide staabi sektsioonide ülemad ja erialaohvitserid.

Staabiülem

119. Staabiülem allub vahetult pataljoniülemale. Temale allub kogu väeosa isikkoosseis. Staabiülemal on kompaniiülema distsiplinaarvõim.

120. Staabiülem:
1) juhib pataljoni staapi vastavalt pataljoniülema korraldustele, käskudele ja juhistele; vastutab staabi töökorralduse eest;
2) vastutab staabi allüksuste ettevalmistuse, väljaõppe ja kasvatuse eest;
3) annab pataljoniülemale vajalikku informatsiooni ning andmeid;
4) peab teadma pidevalt olukorda allüksustes, nende reaalset komplekteeritust isikkoosseisu, relvastuse, lahingu- ja muu tehnikaga ning varustusega;
5) korraldab pataljoni asjaajamist, vastutab salajase ja teenistusliku kirjavahetuse, selle nõuetekohase hoidmise ja säilitamise eest pataljonis;
6) valmistab ette pataljoniülema käskkirju, tagab nende teatavakstegemise isikkoosseisule;
7) kinnitab pataljoni staabi allüksuste vastutusvaldkonnad ja nende isikkoosseisu ametijuhendid;
8) juhib ja korraldab pataljoni staabi allüksuste koostööd ja väljaõpet;
9) teeb pataljoniülemale ettepanekuid staabi isikkoosseisu ametikohtadele määramiseks, ümberpaigutamiseks ja auastmes ülendamiseks;
10) koostab pataljoni lahinguvalmidusplaani, korraldab lahingutegevuse ja õppuste plaanide koostamist ja esitab need pataljoniülemale kinnitamiseks;
11) koostab pataljoni päevakorra;
12) organiseerib ja kontrollib sisetoimkonna teenistust pataljonis;
13) instrueerib iga päev määratud ajal pataljonikorrapidajat ja tema abi;
14) kontrollib pataljoni sisekorra, päevakorra ja sõjaväelise distsipliini nõuete täitmist;
15) korraldab pataljonisiseste töö- ja tuleohutusnõuete koostamist, esitab need kinnitamiseks pataljoniülemale ja kontrollib nende täitmist;
16) kontrollib aruannete ja ettekannete õigeaegset esitamist kõrgemasse staapi;
17) täidab pataljoniülemalt saadud teisi teenistusalaseid käske ja korraldusi.

Pataljoniarst

121. Pataljoniarst allub vahetult pataljoniülemale. Ta on pataljoni meditsiiniteenistuse ülem ja temale alluvad kõik pataljoni meditsiiniallüksused. Pataljoniarstil on kompaniiülema distsiplinaarvõim. Oma erialal allub ta kõrgemalseisva staabi meditsiiniteenistuse ülemale.

Pataljoniarst:
1) vastutab isikkoosseisu nõuetekohase meditsiinilise teenindamise ja järelevalve eest väeosa alalises paiknemiskohas, laagris ja väliõppustel;
2) vastutab isikkoosseisu meditsiinilise ettevalmistuse eest, korraldab ja viib läbi meditsiinialaseid õppusi ja koostab nende plaane, kontrollib kaitseväelaste meditsiinialase väljaõppe taset;
3) juhib ja planeerib meditsiiniallüksuste tööd, korraldab doonorlust pataljonis;
4) korraldab kaitseväelaste plaanipärast meditsiinilist läbivaatust, kontrollib nende vaimset ja füüsilist seisundit;
5) tellib ja hangib meditsiinivarustust, -sisseseadet ja ravimeid, vastutab nende hoidmise ja säilitamise eest;
6) kontrollib tervisekaitse-eeskirjade täitmist ning isikkoosseisu töötingimuste nõuetekohasust pataljonis;
7) kontrollib toidu ja toiduainete kvaliteeti, nende hoiustamise korda, toiduratsiooni ja menüü vastavust nõuetele, vajadusel koostab dieettoitlustamise menüü;
8) kannab pataljoniülemale ette meditsiinilisest ja tervisekaitselisest olukorrast pataljonis;
9) koostab ja esitab pataljoniülemale nõutavad aruanded, sealhulgas statistilised;
10) vastutab meditsiinialase kirjavahetuse, meditsiinilise kartoteegi ja muude nõutavate dokumentide täitmise, pidamise ja säilitamise eest;
11) osaleb lahinguvalmidusplaani koostamisel ja selle rakendamisel.

122. Pataljoni meditsiiniteenistuses olevaid kaitseväelasi kasutatakse ainult erialastes toimkondades.

123. Arsti erialast dokumenteeritud otsust või ettekirjutust saab muuta ainult kõrgemalseisev arst oma kirjaliku otsusega koos sellega kaasneva vastutusega.

Pataljoniülema abi õigus- ja sotsiaalalal

124. Ülema abi õigus- ja sotsiaalalal allub vahetult pataljoniülemale ja vastutab pataljoniülema poolt sõlmitavate lepingute ja muude juriidiliste dokumentide ning õigusaktide eelnõude õiguspärase koostamise eest ja viseerib need.

125. Pataljoniülema abi õigus- ja sotsiaalalal:
1) kogub, töötleb ja säilitab pataljoni tegevuseks vajalikku õigusalast informatsiooni;
2) tutvustab pataljoni isikkoosseisule uusi seadusi ja viib läbi õigusalast väljaõpet;
3) nõustab pataljoni juhtkonda õigus- ja sotsiaalküsimustes, annab õigusabi pataljoni allüksustele ja teenistustele;
4) juhib ja viib läbi teenistuslikku juurdlust;
5) tsiviilsuhetes esindab pataljoni õiguskaitseorganites, riigi- ja omavalitsusasutustes, vastutab sellekohase kirjavahetuse eest;
6) kontrollib pataljoni teiste teenistuste või allüksuste koostatud projektide vastavust seadustele ja viseerib neid;
7) analüüsib seisukohavõtuks saabunud seaduste, eeskirjade, määrustike jm õigusaktide eelnõusid ja esitab pataljoniülemale ettepanekuid nende täiendamise kohta;
8) kontrollib kõikide pataljoni poolt sõlmitavate töövõtu-, tööettevõtu-, hanke-, ostu- ja muude sõlmitavate lepingute ning õigusaktide eelnõude vastavust seadustele ja viseerib neid; vajadusel koostab koos teiste teenistustega või allüksustega lepingute tekste;
9) abistab isikkoosseisu nende isiklike probleemide lahendamisel õigus- ja sotsiaalalal;
10) kooskõlastab kõrgemalseisva staabi juristiga oma õigusalast tööd, täidab tema õigusalaseid korraldusi;
11) vastutab kirjavahetuse pidamise eest kaitseväe peainspektori, sõjaväepolitsei ning õiguskaitseorganitega;
12) registreerib kõik pataljonile esitatud varalised pretensioonid ja esitab pataljoniülemale ettepanekud nende põhjendatuse kohta;
13) analüüsib suhete määrustikepärasust pataljonis, informeerib pataljoniülemat ja kaitseväe peainspektorit sellealastest rikkumistest ning täidab peainspektori sellealaseid korraldusi;
14) täidab pataljoniülemalt saadud teisi teenistusalaseid käske ja korraldusi.

Pataljonikaplan

126. Kaplan on pataljoniülema nõuandja eetika, moraali ja usu küsimustes ning allub pataljoniülemale. Oma erialal allub pataljonikaplan kõrgemalseisva staabi kaplanile ja kaitseväe peakaplanile.

127. Pataljonikaplani ülesanne on:
1) tõsta ja hoida pataljoni isikkoosseisu moraali ja kaitsetahet;
2) viia läbi hingehooldus-, hingeharimis- ja kasvatustööd pataljonis;
3) teenida kaitseväelasi ja nende perekonnaliikmeid vastavalt nende usulistele vajadustele;
4) võtta vastu kaitseväelasi ja nende perekonnaliikmeid ning nõustada neid hingehoiu küsimustes.

128. Kaplan hoiab pihisaladust.

129. Kaplan võib vastavalt Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liiga konventsioonidele (I Genfi konventsiooni artikkel 22; II Genfi konventsiooni artikkel 35 ja I lisaprotokolli artikkel 13) ja väljaõppeks kanda relva.

Pearaamatupidaja

130. Pearaamatupidaja määratakse ametikohale pataljoniülema käskkirjaga vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja tema kirjaliku nõusoleku alusel.

131. Pearaamatupidaja allub vahetult pataljoniülemale. Temale allub rahandus- ja eelarvesektsioon.

132. Pearaamatupidaja vastutab kogu rahandus-eelarvelise tegevuse eest pataljonis ja kannab selle eest vastutust seadusega ettenähtud korras.

133. Pataljoni pearaamatupidaja:
1) koostab raamatupidamise sise-eeskirjad, esitab need kinnitamiseks pataljoniülemale ja vajaduse korral täpsustab neid;
2) koostab rahandus- ja eelarvesektsiooni isikkoosseisu ametijuhendi ja esitab selle kinnitamiseks pataljoniülemale;
3) koostab seaduses ettenähtud korras pataljoni eelarve eelnõu ja jälgib, et pataljoni kulutused püsiksid kinnitatud eelarve piirides;
4) korraldab pataljoni rahandus-eelarvelist tegevust, koostab ettenähtud aruandeid;
5) kontrollib iga päev rahandus-eelarvelise dokumentatsiooni liikumist ja peab sellekohast arvestust;
6) jälgib, et arved oleksid õigeaegselt tasutud ja tellib vajaliku raha;
7) korraldab pataljoni isikkoosseisu töötasu arvestamist ja sellega seonduvate operatsioonide tegemist.

Tagalaülem

134. Pataljoni majandust juhib pataljoni tagalaülem.

135. Pataljoni tagalaülem allub vahetult pataljoni staabiülemale ja on aruandekohustuslik pearaamatupidaja ees.

136. Temale allub pataljoni tagalasektsiooni isikkoosseis ja ta juhendab erialaliselt pataljoni teenindus- ja haldusüksusi ning tagalaallüksuse ülema kaudu autorühma ja väliköögi meeskonda. Tal on oma alluvate suhtes kompaniiülema distsiplinaarvõim.

137. Tagalaülem:
1) vastutab pataljoni materiaal-tehnilise baasi valmisoleku, pataljoni igakülgse varustamise ja varustuse õigeaegse tellimise, kohaletoimetamise ja aruandluse eest;
2) vastutab oma alluvate lahingulise ja erialase väljaõppe ning kaitseväelise kasvatuse eest;
3) vastutab seadusega ettenähtud korras tema tegevusetuse või hooletuse tagajärjel tekkinud kahjude eest. Kui kahjud on tekkinud kõrgema ülema poolt pataljonile eraldatud objektide sihtotstarbele mittevastavuse tõttu või kui kõrgem ülem ei eraldanud nende vastavusse viimiseks taotletud vahendeid, lasub vastutus kõrgemal ülemal.
4) osaleb pataljoni lahinguvalmidus- ja väljaõppeplaanide koostamisel ning elluviimisel;
5) teab ja tunneb pataljoni käsutuses olevaid materiaal-tehnilisi vahendeid, nende kasutamise ja hooldamise korda;
6) juhib tagalaalast väljaõpet allüksustes ja oma teenistuses; viib ohvitseride ja allohvitseridega läbi õppusi tagala küsimustes ja kompaniiveeblitega kaitseväe majanduse alal;
7) kontrollib isiklikult pataljoni transpordivahendite ettevalmistamist tehniliseks ülevaatuseks, nende igapäevast otstarbekat ja sihipärast kasutamist;
8) võtab tarvitusele kõik abinõud pataljoni käsutuses olevate transpordi- ja tehniliste vahendite ning seadmete ohutu ekspluatatsiooni tagamiseks;
9) korraldab pataljoni käsutuses ja hoiul oleva vara arvestust, koostab varalise vastutuse lepinguid ja esitab need allkirjastamiseks;
10) kontrollib perioodiliselt pataljoni ladude, hoidlate ja seal hoitava vara seisukorda ning võtab vajadusel tarvitusele abinõud hoiutingimuste parandamiseks;
11) korraldab pataljoni vara nõuetekohast valvet;
12) korraldab pataljoni isikkoosseisu toitlustamist;
13) kontrollib allüksustele väljastatud varustuse, tehniliste vahendite ja seadmete kasutamist, hoidmist ja arvestust;
14) korraldab sööklateenistujate ettevalmistust ja jälgib, kas nad peavad kinni tervisekaitse-eeskirjadest;
15) planeerib ja kontrollib pataljonis toimuvaid ehitus- ja remonditöid;
16) kontrollib allüksuste varade üleandmist ühelt vastutavalt isikult teisele ja selle vastavust seadusega ettenähtud korrale;
17) vastutab tagala rahaliste dokumentide täpse täitmise ja õigeaegse liikumise eest;
18) tagab ettenähtud riidevarustuse õigeaegse väljastamise, parandamise ja kohandamise;
19) organiseerib hoonete, vara ja mööbli õiget ekspluateerimist; vastutab territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest;
20) kontrollib töökaitse-, ohutus- ja tuleohutusnõuetest kinnipidamist pataljonis ja vastutab nendest eeskirjadest kinnipidamise eest pataljoni tagalaüksustes;
21) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

138. Tagalaülema ametikohustuste üleandmisel juhindutakse pataljoniülema ametikohustuste üleandmise korrast.

Relvurohvitser

139. Relvurohvitser allub vahetult tagalaülemale, ta peab tundma ja teadma pataljoni relvastust, laske- ja lahingumoona, kehtivaid sellealaseid ohutus- ja turvanõudeid. Ta jälgib relvastuse, laske- ja lahingumoona otstarbekohase ja ohutu kasutamise nõuetest kinnipidamist allüksustes, juhendab pataljoni relvastuse hooldamist, remonti, hoidmist ja edasitoimetamist, esitab raamatupidamisele aruandluseks, rahaliste vahendite planeerimiseks ja eraldamiseks vajalikud andmed. Tal on oma alluvate suhtes rühmaülema distsiplinaarvõim.

140. Relvurohvitser:
1) peab teadma Eesti Vabariigis ja kaitseväes kehtivaid relvastusalaseid seadusi, relvastusalaseid ja ohutuseeskirju, määrusi, käskkirju ja juhiseid ning rakendama neid oma igapäevases töös;
2) peab nõudma, et pataljoni kaitseväelased suhtuksid säästlikult relvastusse, õppevahenditesse ja seadmetesse ning laske- ja lahingumoona kasutamisse;
3) osaleb lahinguvalmidusplaani koostamisel ja rakendamisel;
4) korraldab pataljonis relvastusalast täiendõpet;
5) lubab relvastust, laske- ja lahingumoona väljastada või usaldada selle korrastus- ja hooldustöid ainult isikutele, kes tunnevad relva, seadme, laske- ja lahingumoona käsitsemisreegleid ja on tundma õppinud kehtivaid ohutusnõudeid;
6) tagab relvaremondi- ja -hooldustöökojas tehtavate tööde nõuetekohase läbiviimise;
7) tagab relvastuse, laske- ja lahingumoona nõuetekohase arvestuse, dokumentide vormistamise, aruannete õigeaegse koostamise ja esitamise;
8) tagab relvastuse puutumatute tagavarade kehtestatud korras säilitamise ja värskendamise, väljaõppeks vajaliku relvastuse, laske- ja lahingumoona õigeaegse tellimise ja eraldatud vahendite nõuetekohase toimetamise väeossa;
9) vastutab abi- ja sihtimisseadmete arvestuse, õigeaegse kontrolli, nõuetekohase hoidmise ja kasutamise ning kõlbmatute vahendite kasutusest eemaldamise eest;
10) planeerib ja juhib pataljonis tehtavaid relvastuse, laske- ja lahingumoona, abi- ja sihtimisseadmete hooldus- ja remonditöid, koostab selleks vajalike materjalide ning vahendite tellimuse ja esitab selle tagalaülemale;
11) koostab pataljoni taotlused relvade kategooria muutmiseks, remondiks kaitseväe relvatöökojas ja tehastes, relvastuse ja seadmete lammutamiseks, kõlbmatuks muutunud laske- ja lahingumoona hävitamiseks;
12) esitab tagalaülemale oma ettepanekud vajaliku relvastusalase täiendõppe korraldamiseks ja isikkoosseisu väljaõppe parandamiseks;
13) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

141. Relvurohvitseril on õigus:
1) kontrollida relvastusalaste seaduste, määruste, eeskirjade, käskkirjade ja juhiste täitmist allüksustes;
2) kontrollida pataljoni relvastuse, laske- ja lahingumoona, abi- ja õppevahendite ning sihtimisseadmete seisukorda; välja töötada meetmeid ja ettepanekuid esinenud puuduste likvideerimiseks, hoiu- ja kasutamistingimuste parandamiseks;
3) anda korraldusi relvastuse ja selle juurde kuuluvate vahendite remondi- ning hooldustöödeks, keelata ohtlikuks muutunud või rikkis relvastuse ja selle juurde kuuluva laske- ja lahingumoona kasutamine pataljonis;
4) koostada ettepanekuid kasutusel olevate relvade, nende abi- ja sihtimisseadmete lahinguliste omaduste parandamiseks või ümberehituste tegemiseks.

Pataljonitehnik

142. Pataljonitehnik allub pataljoni tagalaülemale; ta juhendab erialaselt pataljoni transpordivahendite remondi- ja hooldeallüksusi. Tal on rühmaülema distsiplinaarvõim.

143. Pataljonitehnik:
1) vastutab pataljoni transpordi- ja tehnikavahendite lahinguvalmiduse eest;
2) vastutab transpordi- ja tehnikavahendite õige ekspluateerimise, remondi ja hooldamise eest;
3) vastutab töökaitse-, ohutus-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnõuete täitmise eest transpordi- ja tehnikavahendite ekspluateerimisel, remontimisel ja hooldamisel; viib läbi sellekohaseid instrueerimisi;
4) vastutab pataljoni tehnikapargi korrasoleku ning seal siseteenistuse korraldamise eest;
5) peab teadma ja tundma pataljoni käsutuses olevaid tehnikavahendeid ja nende hetkeseisukorda;
6) osaleb lahinguvalmidus- ja sundkoormiste plaani koostamisel ning rakendamisel;
7) korraldab transpordi- ja tehnikavahendite õiget ekspluatatsiooni, remonti ja hooldust ning tema käsutuses olevate hoonete ja sihtotstarbeliste rajatiste kasutamist;
8) planeerib pataljoni transpordivahenditega varustamist;
9) organiseerib tehnikaalaseid õppusi pataljonis;
10) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

144. Pataljonitehnikul on õigus kontrollida pataljoni allüksustes transpordi- ja tehnikavahendite ekspluatatsiooninõuete täitmist.

Kortermeister

145. Kortermeister allub vahetult tagalaülemale ja juhendab erialaselt pataljoni haldusgruppi.

146. Kortermeister:
1) vastutab pataljoni käsutusse antud hoonete, ruumide ja rajatiste korrasoleku, tuleohutuse ja remondi eest, samuti nende kasutamiseeskirjade täitmise ja nende kohta peetava dokumentatsiooni korrasoleku eest;
2) vastutab hoonete, ruumide ja rajatiste sisustamise eest vastavalt sisustustabelitele, seal paikneva sisustuse ja inventari eest ning selle üleandmise õigsuse eest ühelt materiaalselt vastutavalt isikult teisele;
3) osaleb pataljoni käsutuses olevate hoonete, ruumide ja rajatiste jaotamisel allüksuste vahel ja teeb sellekohaseid ettepanekuid tagalaülemale;
4) tellib õigeaegselt hoonete, ruumide ja rajatiste remondiks vajaliku projektdokumentatsiooni, materjalid ja vahendid;
5) teostab remondi- ja ehitustööde järelevalvet ning vajadusel juhendab ja suunab neid töid;
6) koostab ettenähtud aruandeid ja vastutab nende õigsuse eest, jälgib vee-, kanalisatsiooni- ja soojustrasside, mõõteriistade ja regulaatorite korrasolekut, tagab nende õigeaegse kontrolli, hoolduse ja remondi, edastab õigeaegselt andmed teenindavale ettevõttele;
7) tagab elektrienergia säästliku kasutamise, elektrisüsteemide korrasoleku ja andmete õigeaegse edastamise energiamüügiettevõttele;
8) tagab rendi- ja üürilepingutest kinnipidamise ning annab selle saavutamiseks ettenähtud korras korraldusi;
9) majutab õigeaegselt ohvitsere ja kaadriallohvitsere selleks ettenähtud elamispinnale;
10) tegeleb isiklikult haldusteenistuse dokumentatsiooni ja asjaajamisega;
11) jälgib pataljonile kuuluva mööbli, vara ja sisustuse heaperemehelikku kasutamist; tellib õigeaegselt inventari ruumide sisustamiseks;
12) kontrollib pidevalt vara, inventari ja mööbli arvestust, olemasolu ning korrasolekut pataljoni teenistusruumides, kannab kontrollimise tulemustest ette tagalaülemale;
13) juhendab ja kontrollib talle alluvate ladude tööd;
14) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

147. Kortermeistril on õigus kontrollida ekspluatatsiooninõuete täitmist pataljoni allüksuste rajatistes ja hoonetes.

Varustusspetsialist

148. Varustusspetsialist (edaspidi intendant) allub vahetult tagalaülemale.

149. Temale allub pataljoni riideladu ning seal töötavad kaitseväelased ja eraisikud; tal on rühmaülema distsiplinaarvõim.

150. Intendant:
1) vastutab pataljoni õigeaegse, vajalikus koguses ja sortimendis varustamise eest riidevarustusega, selle eeskirjadekohase hoidmise ja õigeaegse parandamise eest;
2) vastutab riide- ja voodivarustuse arvepidamiseks kehtestatud dokumentide eeskirjadekohase täitmise eest;
3) vastutab tuleohutuseeskirjade täitmise eest pataljoni riidelaos;
4) toimetab õigeaegselt kohale pataljonile eraldatud riide- ja voodivarustuse, korraldab selle arvelevõtmise, ladustamise ja vastavalt korraldusele väljaandmise;
5) kontrollib ladudes hoitava varustuse seisukorda ja tegelikku laoseisu;
6) esitab vastavalt kehtestatud korrale riide- ja voodivarustuse aruandeid;
7) esitab õigeaegselt tellimusi vajaliku varustuse hankimiseks ning hangib varustust, korraldab varustuse ja inventari nõuetekohase markeerimise;
8) osaleb riidevarustuse mahakandmiskomisjoni töös, nõuab, et peetaks kinni selle ettenähtud kasutusajast;
9) korraldab pesu õigeaegset vahetamist ja pesemist;
10) juhendab ja kontrollib laogrupi tööd;
11) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

Toitlustusspetsialist

151. Toitlustusspetsialist allub vahetult tagalaülemale ja juhendab erialaselt kõiki pataljoni isikkoosseisu toitlustamisega seotud kaitseväelasi ja töölepingu alusel töötavaid eraisikuid; tal on rühmaülema distsiplinaarvõim.

152. Toitlustusspetsialist:
1) vastutab pataljoni isikkoosseisu toitlustamise ning tervisekaitse-eeskirjade täitmise eest toitlustamisel;
2) vastutab toiduainete igapäevavaru ja ettenähtud koguses puutumatu varu olemasolu eest, selle hoidmise ja säilitamise eest kooskõlas kehtivate eeskirjadega;
3) vastutab toitlustusalase dokumentatsiooni, aruandluse ja kirjavahetuse pidamise eest;
4) osaleb lahinguvalmidusplaani koostamisel ning planeerib selleks vajalikke toiduainevarusid;
5) juhib ja koordineerib pataljoni isikkoosseisu toitlustamist;
6) organiseerib pataljoni varustamist toiduainetega, juhib ja kontrollib toiduaineladude tööd;
7) kontrollib toidukalkulatsioonide koostamise õigsust, toidu valmistamisel kehtestatud normidest ja tehnoloogiast, toiduainete nõuetekohasest hoidmisest ning säilitamisajast kinnipidamist;
8) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

Pataljoniveebel

153. Pataljoniveebel on pataljoni kõikide allohvitseride esindaja, juht ja kasvataja.

Pataljoniveebel allub vahetult pataljoniülemale.

154. Pataljoniveebel:
1) vastutab pataljoni traditsioonide järjepidevuse eest;
2) teeb vajaduse korral ettepanekuid allohvitseride ergutamiseks või karistamiseks;
3) peab tundma kõiki pataljoni allohvitsere, nende päritolu, käitumist ja teenistuskäiku;
4) jälgib allohvitseride distsipliini, käitumist ja välimust ning kontrollib valikuliselt allohvitseride poolt läbiviidavaid õppetunde;
5) teeb ettepanekuid allohvitseride ametikohtadel ümberpaigutamiseks ja auastmes ülendamiseks;
6) peab pataljoni allohvitseride väljaõppe arvestust, teeb ettepanekuid allohvitseride teenistuse paremaks korraldamiseks;
7) edastab allohvitseridele neid puudutavaid pataljoniülema käske ja korraldusi;
8) annab nõu pataljoniülemale allohvitseride valikul, õppima suunamisel ja teenistuslikul kasutamisel;
9) kogub informatsiooni allohvitsere puudutavates küsimustes ja teeb iganädalasi ettekandeid pataljoniülemale;
10) täidab teisi pataljoniülemalt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

Personalisektsiooni ülem

155. Personalisektsiooni ülem allub vahetult pataljoni staabiülemale, ta on staabiülema abi. Personalisektsiooni ülemale allub sektsiooni isikkoosseis. Tal on kompaniiülema distsiplinaarvõim.

156. Personalisektsiooni ülem:
1) koostab personalialaste käskkirjade ja kirjavahetuse projekte;
2) koostab personalisektsiooni isikkoosseisule ametijuhendid ja esitab kinnitamiseks staabiülemale;
3) peab pataljoni isikkoosseisu üldist arvestust (vt lisa 17), mille päevaaruanne täidetakse õhtusel loendusel kahes eksemplaris (esimene eksemplar esitatakse pataljonikorrapidajale, teine kompanii kantseleisse), korraldab vabanenud ametikohtade komplekteerimise selleks sobivate isikutega;
4) kontrollib erialase täiendõppe plaani täitmist;
5) peab pataljoni isikkoosseisu haridustaseme arvestust, teeb pataljoniülemale ettepanekuid selle tõstmiseks, koordineerib, korraldab ja vormistab personali suunamist erialasele väljaõppele;
6) peab pataljoni isikkoosseisu igapäevast arvestust, edastab pataljoni sööklale eelmise päeva lõunaks järgmise päeva üldise toidutellimuse (vt lisa 5);
7) peab kaadrikaitseväelaste ergutuste ja karistuste ning haigekassakaartide arvestust;
8) koostab personali puhkusegraafiku ja kontrollib selle täitmist;
9) vormistab ettepanekuid pataljoni isikkoosseisu autasustamise kohta;
10) valmistab ette atestatsioonimaterjalid ja kontrollib nende täitmise õigsust;
11) vormistab ette personali lähetusdokumente;
12) peab reservväelaste arvestust, kooskõlastab seda riigikaitseosakondadega;
13) valmistab ette ja väljastab reservi arvatud kaitseväelaste dokumendid;
14) täidab teisi staabiülemalt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

Operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem

157. Operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem allub vahetult pataljoni staabiülemale; ta on staabiülema esimene abi. Operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülemale allub sektsiooni isikkoosseis. Tal on kompaniiülema distsiplinaarvõim.

158. Operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem:
1) koostab lahinguvalmidusdokumentide projekte;
2) koostab teenistustoimkondade kohustused, kontrollib nende täitmist ja peab toimkondade arvestust;
3) vastutab väljaõppe korraldamise eest pataljonis, koostab väljaõppeplaanid, tellib vajalikud õppebaasid ja -vara, vastutab väljaõpperajatiste otstarbeka kasutamise eest;
4) koostab pataljoni väljaõppe- ja teenistusalaste käskkirjade projekte;
5) koostab sektsiooni personali ametijuhendi ja kontrollib teenistuskohustuste täitmist;
6) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi;
7) täidab staabiülema äraolekul tema kohustusi.

Pioneeriohvitser

159. Pioneeriohvitser allub vahetult operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülemale.

160. Pioneeriohvitser juhendab erialaselt staabiallüksuse pioneeriallüksust. Tal on kompaniiülema distsiplinaarvõim.

161. Pioneeriohvitser:
1) vastutab pioneeritööde ja -väljaõppe eest pataljonis;
2) koostab lahingutegevuse ja õppuste pioneerialase toetuse plaane;
3) viib läbi pioneerialaseid õppusi, vastutab seal ohutusnõuetest kinnipidamise eest;
4) vastutab pioneerialase relvastuse, tehnika ja vahendite ning nende lahinguvalmidusvaru olemasolu, korrashoiu ning säilitamise eest pataljonis;
5) korraldab topograafiaalast teenistust ja väljaõpet pataljonis, vastutab topograafiavahendite tagavarade ja nende täiendamise eest;
6) koostab ja rakendab keemiakaitsejuhendeid, kontrollib nende täitmist ning vastutab keemiakaitsevarude ja nende täiendamise eest;
7) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

162. Pioneeriohvitseril on õigus kontrollida pataljoni allüksustes pioneerivarustuse ekspluatatsiooninõuete täitmist.

Sideülem

163. Staabi sideülem allub staabiülemale. Temale alluvad sidesõlm ja -allüksused. Tal on kompaniiülema distsiplinaarvõim.

164. Sideülem:
1) korraldab ja tagab sidepidamise naaberüksuste ja pataljoni allüksustega ning selleks vajalike sidevahendite, signalisatsiooni- ja infotöötlusseadmete häireteta töö;
2) osaleb oma erialal pataljoni väljaõppe- ja lahinguvalmidusplaanide koostamisel ja täitmisel;
3) vastutab sidevahendite, signalisatsiooni- ja infotöötlusseadmete, nende õige kasutamise, korrashoiu, säilitamise ja remondi eest pataljonis;
4) koostab ja juurutab sidepidamisplaane ja -skeeme ning pataljonisiseseid koodkõnetabeleid;
5) kontrollib side-eeskirjade täitmist allüksustes;
6) korraldab ja viib läbi pataljoni isikkoosseisu ja allüksuste sidealast väljaõpet;
7) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

165. Sideülemal on õigus kontrollida sidevarustuse ekspluatatsiooninõuete täitmist allüksustes.

Spordiinstruktor

166. Spordi- ja kehalise kasvatuse instruktor (edaspidi spordiinstruktor) allub vahetult operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülemale.

167. Spordiinstruktor:
1) vastutab pataljoni isikkoosseisu üldise kehalise ettevalmistuse eest;
2) koostab pataljoni kehalise kasvatuse ja spordiürituste plaanid;
3) viib läbi allüksuste ülemate kehalise ettevalmistuse alast õpet ja juhendab neid metoodiliselt;
4) viib läbi, juhib ja kontrollib plaanipäraseid kehalise kasvatuse tunde ja kehaliste katsete läbiviimist pataljonis;
5) valmistab ette ja viib läbi pataljonisiseseid spordiüritusi;
6) korraldab pataljoni spordibaasi rajamist, vastutab spordibaasi ja -inventari olemasolu, õige kasutamise, korrashoiu ja säilitamise eest pataljonis;
7) vastutab pataljoni koondvõistkondade komplekteerimise, ettevalmistuse ja osalemise eest kaitseväe spordivõistlustel;
8) kontrollib vähemalt kaks korda nädalas hommikuvõimlemise läbiviimist allüksustes;
9) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

Orkestriülem

168. Orkestriülem allub vahetult pataljoni staabiülemale.

169. Orkestriülem on orkestri muusikaõppe ja orkestri muusikaliste ettekannete tegelik ning vastutav juht. Orkestriülemal on orkestri kaitseväelaste suhtes rühmaülema distsiplinaarvõim.

170. Peale orkestri muusikaõppe on orkestrijuhi kohustuseks pataljonide signalistide ja trummarite väljaõpetamine.

VIII. KOMPANII JUHTIVKOOSSEIS

 

Kompaniiülem

171. Kompaniiülem allub vahetult pataljoniülemale. Temale alluvad kõik kompaniisse kuuluvad ja sinna lähetatud kaitseväelased. Tal on kompaniiülema distsiplinaarvõim.

172. Kompaniiülem:
1) vastutab kompanii lahinguvalmiduse ja lahinguülesannete täitmise eest, korraldab päevaseid ja öiseid õppehäireid, kontrollib pidevalt, kuidas kompanii toimkond täidab oma teenistuskohustusi;
2) peab tundma kompanii relvade ehitust ning relvade ja laskemoona hoidmise ja säilitamise eeskirju ning neist kinni pidama;
3) vastutab relvastuse, lahingutehnika ja muu varustuse hoidmise ja säilitamise eest;
4) peab valdama kompanii käsutuses olevat lahingu- ja muu tehnikat;
5) kontrollib vähemalt üks kord kvartalis kompanii relvastust ja lahingutehnikat;
6) kontrollib pisteliselt relvastuse ja lahingutehnika hetkeseisu;
7) korraldab kompaniile eraldatud varustuse, relvade, laskemoona ja õppevahendite vastuvõtmist ning annab korraldusi nende hoiustamiseks ja väljastamiseks;
8) vastutab distsipliini ja sisekorra eest kompaniis;
9) vastutab isikkoosseisu õppe- ja kasvatustöö eest, korraldab väljaõpet, lähtudes väljaõppeplaanist, määrustikest, eeskirjadest ja pataljoniülema nõuetest, koostab määratud tähtajaks kompanii tunniplaani ja esitab selle kinnitamiseks pataljoniülemale;
10) kinnitab rühmaülemate ja instruktorite koostatud õppuste plaankonspektid, kontrollib õppusi ja nende tulemusi;
11) juhatab kompanii õppusi;
12) kontrollib, et alluvate vormiriietus oleks puhas ja et seda kantaks vormikandmiseeskirja nõuete kohaselt;
13) jagab rühmade vahel ära kompaniile määratud ruumid, õppekohad ja -vahendid;
14) jälgib ja kontrollib, et kompanii isikkoosseisu toitlustamisel, eriti väliõppustel, täidetaks toidu valmistamisel ja väljastamisel kalkulatsiooninorme ja tervisekaitse-eeskirju;
15) jälgib ja kontrollib, et kogu isikkoosseis peaks kinni isikliku hügieeni nõuetest ning täidaks tervisekaitse nõudeid ja sisekorraeeskirju;
16) hoolitseb alluvate tervise eest; saadab haigestunud alluva esimesel võimalusel arsti juurde, peab teadma haigestunud kaitseväelase tervislikku seisukorda, tegema järelepärimisi ja külastama oma allüksuse haigeid kaitseväelasi;
17) peab pärast kompanii isikkoosseisu igakordset arstlikku läbivaatust tutvuma esitatava läbivaatuse kokkuvõttega;
18) hoolitseb, et kompanii ruumid ja nende ümbrus oleksid puhtad;
19) jälgib, et toimkonnad oleksid jaotatud ühtlaselt kõigi kompanii allohvitseride ja sõdurite vahel, kontrollib toimkonnalehti vähemalt üks kord kuus;
20) peab tundma alluvaid, teadma nende päritolu, iseloomu, teenistusaega, sõjaväelise väljaõppe taset ja võimeid;
21) esitab alluvaid auastmes ülendamiseks, ametikohal edutamiseks ja ergutamiseks, karistamiseks ning ametikohal ümberpaigutamiseks;
22) vastutab kompaniis ergutus- ja karistuslehtede pidamise eest;
23) teeb ettepanekuid ajateenistuse lõpetanute võtmiseks lepingulisse tegevteenistusse ja nende määramiseks ametikohale;
24) hoolitseb alluvate eest, kuulab ära nende mured, vajaduse korral sekkub lahenduste leidmiseks;
25) jälgib, et alluvad ülemad ei ületaks oma distsiplinaarvõimu;
26) juhib kompanii majanduslikku tegevust;
27) vastutab töökaitse-, ohutus- ja tuleohutusnõuete täitmise eest kompaniis;
28) peab teadma kompanii päevaaruande andmeid (vt lisa 17);
29) kannab pataljoniülemale ette kõikidest erakorralistest vahejuhtumitest kompaniis, samuti alluvate palvetest ja kaebustest, mille lahendamine ei kuulu tema võimupiirkonda;
30) jälgib ning kannab vastutust, et kompanii varaline arvepidamine ja kirjavahetus toimuks kehtestatud korras;
31) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

173. Kompaniiülem võib majandustegevusega seotud kaitseväelasi õppetööst vabastada ainult pataljoniülema loal.

174. Kompanii üleandmiseks (vastuvõtmiseks) moodustab pataljoniülem oma käskkirjaga komisjoni; üleandmine peab toimuma käskkirjaga kehtestatud ajavahemikul.

175. Kompanii isikkoosseisu üleandmiseks uuele kompaniiülemale rivistatakse allüksus täies koosseisus, välivormis ja rakmetes; isikkoosseisu esitab uuele kompaniiülemale kõige kõrgemas auastmes rühmaülem.

Uus kompaniiülem viib läbi kompanii rivilise ülevaatuse ja kontrollib tabelivarustuse olemasolu.

176. Kompaniiülem peab sellekohaste dokumentide alusel vastu võtma isiklikult kompaniile kuuluva relvastuse, laskemoona ning varustuse, kontrollima selle olemasolu ja vastavust pataljoni raamatupidamise andmetega, veenduma, et hoiueeskirju ei ole rikutud ning sel teel ülevõetavale varale kahju tekitatud, vaatama üle ja võtma vastu kõik kompanii käsutusse antud hooned, ruumid ja rajatised.

177. Kõikidele üleandmis-vastuvõtmisdokumentidele kirjutavad alla uus ja vana kompaniiülem ning kõik komisjoniliikmed.

178. Üleandmisel ilmsiks tulnud lahkarvamused fikseeritakse üleandmis-vastuvõtmisaktis eriarvamusena ja kinnitatakse üleandja, vastuvõtja ja komisjoni liikmete allkirjaga.

179. Kompanii lõplikust üleandmisest kannavad uus ja vana kompaniiülem koos ette pataljoniülemale ja esitavad talle nõuetekohaselt vormistatud akti koos lisadega, juhindudes käesoleva määrustiku punkti 115 sätetest. Vajaduse korral nõuab pataljoniülem täiendavaid selgitusi ja puuduste kõrvaldamist või võtab tarvitusele abinõud süüdlaste karistamiseks.

180. Kompanii üleandmise kohta annab pataljoniülem käskkirja ja sellest hetkest allub allüksus uuele ülemale.

Kompaniiülema asetäitja

181. Kompaniiülema asetäitja allub vahetult kompaniiülemale ja on tema lähim abiline kompanii juhtimisel, kasvatamisel ja õpetamisel. Ta on kogu kompanii isikkoosseisu otsene ülem ja tal on rühmaülema distsiplinaarvõim.

182. Kompaniiülema asetäitja:
1) korraldab ja kontrollib kompanii isikkoosseisu väljaõpet;
2) kontrollib kompanii väljaõppe materiaal-tehniliste vahendite ja õppekohtade korrasolekut;
3) kontrollib kompanii sisekorda ja kaitseväelist distsipliini, viibib perioodiliselt hommikuse äratuse ja õhtuse loenduse juures;
4) juhib spordi- ja kultuurharidustööd kompaniis;
5) organiseerib ja viib läbi õppusi kompanii rühmaülematele, instruktoritele, rühmavanematele ning jaoülematele;
6) täidab teisi otseste ülemate teenistusalaseid käske ja korraldusi.

183. Kompaniiülema asetäitja koostab tunniplaanid, peab arvestust väljaõppe üle ning koordineerib seda rühmade vahel.

Kompaniiveebel

184. Kompaniiveebel allub vahetult kompaniiülemale. Ta on kõikide oma kompanii allohvitseride ja sõdurite otsene ülem ning kompaniiülema lähim abiline sisekorra ja majanduse alal. Tal on kompaniiveebli distsiplinaarvõim.

185. Kompaniiveebel:
1) vastutab kaitseväelise distsipliini, sisekorranõuete ja tuleohutuseeskirjade täitmise eest kompaniis;
2) vastutab kompanii relvastuse, laskemoona (kui koosseisus puudub kompaniirelvur), varustuse ja õppevahendite vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise, säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise eest;
3) vastutab tabelivarustuse õigeaegse kätteandmise eest kompanii isikkoosseisule;
4) vastutab puhtuse ja korra eest kompaniis ja kompaniile kinnistatud territooriumil;
5) peab tundma kompanii allohvitsere ja sõdureid, teadma nende nime, teenistusaega, sõjaväelist ja tsiviileriala, haridust, perekonnaseisu, päritolu, terviseseisundit ja usku;
6) hoolitseb kompanii isikkoosseisu eest ja jälgib, et kompaniis valitseks sõprus ja üksmeel nii kaitseväelaste kui ka rühmade vahel;
7) määrab allohvitsere ja nende ametikohal teenivaid sõdureid toimkonda ja peab sellekohast toimkonnalehte (vt lisa 6); võrdsustab rühmade vahel toimkondi ja nendesse määratavate sõdurite arvu ning kontrollib rühmades toimkonnalehe pidamist, instrueerib isiklikult toimkonda astuvaid allohvitsere ja kontrollib enne toimkonnavaatust toimkonda astuvate sõdurite teadmisi, välimust, riietust ja relvastust; määrab vajaduse korral toimkonnavanema;
8) esitab kompaniiülemale allakirjutamiseks ajateenijate väljalubamistähed (vt lisa 7), kontrollib väljalubatuid ja annab neile kätte väljalubamistähed;
9) viib läbi kompanii hommikust ülevaatust, annab kompaniikorrapidajale korraldusi õhtuse loenduse kohta ja kontrollib pistelist õhtuse loenduse läbiviimist;
10) peab seadustes kehtestatud korras arvestust kompanii vara üle ja hoiab korras seda kajastavat dokumentatsiooni (vt lisa 8);
11) korraldab isikukoodi kandmise igale allohvitseri ja sõduri varustusesemele;
12) kontrollib ja jälgib, et väljaantud varustust kasutataks sihipäraselt ning hoitaks nõuetekohaselt;
13) kontrollib, et kasarmuinventar ja kompanii varustus oleks paigutatud vastavalt kehtestatud korrale ja nõuetele;
14) kontrollib pidevalt, et kompanii käsutuses olevaid ruume ja talle kinnistatud territooriumi koristataks korralikult, jälgib, et puhastus- ja koristusvahendeid kasutataks otstarbekohaselt;
15) kui kompanii korraldab ise oma toitlustamist, tagab toidu nõuetekohase valmistamise ja väljastamise, vastutab toiduainete kulu ja sellekohase arvepidamise õigsuse eest ning täidab isiklikult toiduainete kululehe (vt lisa 9); vastutab tervisekaitsenõuete täitmise eest toitlustamisel;
16) korraldab kompanii haigestunud ajateenijate ambulantsi saatmise, vastutab haigete raamatu eest (vt lisa 10);
17) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

186. Pärast haigete ambulantsist naasmist annab kompaniiveebel arsti ettekirjutustest lähtuvad korraldused haigestunute õppekorralduse või teenistusreþiimi kohta.

187. Kompanii varustus ja vara võetakse eelmiselt kompaniiveeblilt või vastutavalt isikult üle kehtestatud korras üleandmisakti ja selle lisade alusel, mis esitatakse kompaniiülemale koos ettekandega ametikoha vastuvõtmise kohta. Kompaniiveebli ametikoha üleandmisest (vastuvõtmisest) kannab üleandja (vastuvõtja) ette kompaniiülemale.

Kompaniitehnik

188. Kompaniitehnik allub kompaniiülemale ja erialaselt pataljonitehnikule. Kompaniitehnikule alluvad erialaselt kompanii kaadrisõduritest instruktorautojuhid.

189. Kompaniitehnik:
1) peab teadma kompanii lahingu- ja muude tehnikaühikute arvu ja nende tehnilist seisukorda;
2) vastutab kompanii lahingu- ja muu tehnika tehnilise seisundi, õige kasutamise, hooldamise, hoidmise ja korrasoleku eest;
3) korraldab ja juhib õigeaegset tehnikavahendite hooldamist ja remontimist;
4) peab õigeaegselt esitama ettepanekud varuosade ja muude tehniliste vahendite muretsemiseks;
5) vastutab isikkoosseisu tehnilise ettevalmistuse eest;
6) valib isikkoosseisu hulgast autojuhte;
7) vastutab väljaantavate kütte- ja määrdeainete ning varuosade otstarbeka ja säästliku kasutamise ning täpse arvestuse eest;
8) esitab kindlaksmääratud ajal aruanded pataljonitehnikule;
9) peab korras kompanii tehniliste vahendite dokumentatsiooni;
10) vastutab töökaitse-, ohutus- ja tuleohutusnõuete täitmise eest;
11) täidab teisi otseste ülemate teenistusalaseid käske ja korraldusi.

190. Kompaniitehnikuga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping.

Rühmaülem

191. Rühmaülem allub vahetult kompaniiülemale. Temale alluvad kõik rühma kuuluvad ja rühma lähetatud kaitseväelased. Ta on rühma juht ja kasvataja ning vastutab rühma lahinguvalmiduse, kaitseväelise distsipliini, väljaõppe ning sisekorra- ja ohutuseeskirjade täitmise eest rühmas. Tal on rühmaülema distsiplinaarvõim.

192. Rühmaülem:
1) loob rühmas Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ustava ja kindla meeleolu ning omavahelise üksmeele ning hoiab seda;
2) peab teadma rühma nimekirja ja hetkekoosseisu ning alluvate puudumise põhjust;
3) peab tundma kõiki oma alluvaid, teadma nende nime, haridust, päritolu, perekonnaseisu, elukutset ja usku, nende üldisi ja sõjaväelisi teadmisi, vaimseid ja füüsilisi omadusi;
4) peab andma isiklikku eeskuju kaitseväedistsipliini hoidmisel ja teenistuskohustuste energilisel ning täpsel täitmisel, arendab alluvates huvi kaitseväeteenistuse vastu, ergutab nende algatusvõimet, kasvatab neis distsipliini ja kohusetunnet, nõuab käskude täpset ja kiiret täitmist, ei luba lohakust ega loidust teenistuses;
5) pöörab erilist tähelepanu kaitseväedistsipliini rikkujatele, teenistuse vastu ükskõiksetele alluvatele ja kasutab nende mõjutamiseks kõiki kasvatusmeetodeid;
6) täiendab pidevalt oma sõjaväelisi ja erialaseid teadmisi, täidab oma teenistuskohustusi korrektselt, on alati tegevusvalmis ja täidab täpselt kompaniiülema korraldusi;
7) viib enne rühmaõppusi rühmavanema, jaoülemate ja instruktoritega läbi metoodilisi õppetunde, kontrollib nende teadmisi ja oskusi, annab vajaduse korral metoodilisi juhiseid, kuidas eelseisvat õppust läbi viia;
8) tegutseb rühmaõppustel üldjuhina ja aktiivse instruktorina, on oma praktiliste oskustega eeskujuks allohvitseridele, instruktoritele ja sõduritele;
9) peab omama alati ülevaadet, millise tasemeni on alluvad väljaõppes jõudnud;
10) kontrollib isiklikult toimkonda määratud alluvate teadmisi ja oskusi, õpetab neid ja vastutab nende sellealase väljaõppe eest. Toimkonda määratute ettevalmistus ja instrueerimine toimub kompaniiülema poolt määratud ajal ja kohas;
11) hoolitseb rühma relvade, lahingutehnika ja õppevahendite korrasoleku ning õigeaegse parandusse saatmise eest ja vastutab selle eest isiklikult;
12) käib kompaniiülema poolt määratud ajal hommikusel ülevaatusel, õhtusel loendusel ja viib läbi öiseid kontrolle;
13) kontrollib põhjalikult üks kord kuus oma rühma relvi ja vähemalt üks kord kvartalis rühma käsutuses olevat muud varustust; kannab kontrolli tulemustest ette kompaniiülemale;
14) kannab hoolt, et kõik temale alluvad kaitseväelased saaksid ettenähtud tabelivarustuse õigeaegselt kätte; pöörab erilist tähelepanu vormiriietuse ja jalatsite sobivusele;
15) kontrollib isiklikult ning rühmavanema ja jaoülemate kaudu, et alluvad hoiaksid vormiriietust ja jalatseid ning kannaksid neid nõuetekohaselt;
16) kontrollib ja kannab hoolt, et toiduainete, toidupakkide või toiduraha väljaandmine rühma isikkoosseisule toimuks kehtestatud korras ja et need vastaksid ettenähtud kogusele ning maksumusele;
17) kontrollib ja jälgib, et rühmavanem, jaoülemad ja rühmale kuuluvate ruumide vanemaks määratud kaitseväelased teaksid hästi oma kohustusi ja täidaksid neid täpselt;
18) kontrollib isiklikult, et rühmavanem ja jaoülemad peaksid ettenähtud nimekirju, tabeleid ja teisi dokumente õigesti ja korrektselt;
19) kannab kompaniiülemale ette kõikidest puudustest ja väärnähtustest, mis takistavad tal täita oma otseseid ülesandeid, samuti kõigest muust olulisest, mida ta kompaniis on märganud;
20) vastutab töökaitse-, ohutus- ja tuleohutusnõuete eest rühmas;
21) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

Rühmavanem

193. Rühmavanem allub vahetult rühmaülemale. Rühmavanem on kõikide rühma allohvitseride ja sõdurite otsene ülem. Tal on rühmavanema distsiplinaarvõim.

194. Rühmavanem on rühmaülema abi väljaõppe, kasvatuse, distsipliini ja sisekorra alal.

195. Rühmavanem:
1) jälgib, et kõik rühmale antud käsud ja korraldused täidetaks õigeaegselt ja täpselt;
2) jälgib ja arendab rühmas kaitseväelist korda ja ellusuhtumist; taotleb, et alluvad peaksid peale kaitseväelise korra ja distsipliini kinni üldistest viisakusreeglitest;
3) peab teadma rühma ning iga allohvitseri ja sõduri väljaõppetaset;
4) peab tundma oma alluvaid, nende käitumist teenistuses ja väljaspool seda, teadma oma alluvate positiivseid ja negatiivseid omadusi ning oskama suunata alluvate kaitseväelist kasvatust;
5) toetab jaoülemate ja kapralite autoriteeti, arendab nendes juhi- ja instruktorioskusi ning -omadusi;
6) viib kehtestatud korras läbi rühma hommikuse ülevaatuse;
7) määrab rühmast nõutavad toimkonnad ja kannab pärast päevase õppetöö lõppu toimkonda määratud kaitseväelaste nimed ette kompaniiveeblile;
8) kontrollib toimkondlaste ettevalmistust toimkonda astumiseks, instrueerib neid ja peab veenduma, et toimkondlased teaksid oma üld- ja erikohustusi;
9) täiendab pidevalt oma sõjaväelisi ja erialaseid teadmisi ning oskusi. Ta peab hästi tundma määrustikke ja eeskirju, rühma relvi ja nende hooldamist, olema kursis kompanii majandusliku asjaajamisega;
10) peab rühma allohvitseride ja sõdurite nimekirja (vt lisa 11), rühma toimkonnalehte (vt lisa 6), rühma sisustuse (vara) tabelit (vt lisa 12) ja teisi ettenähtud dokumente;
11) kannab rühmaülemale ja kompaniiveeblile ette rühmas toimunud vahejuhtumitest, ergutustest ja karistustest, väärnähtustest ja puudustest;
12) juhib ja jälgib isiklikult relvade puhastamist ning ohutusnõuete täitmist rühmas;
13) kontrollib vähemalt üks kord nädalas, õppustest vabal ajal, kõiki rühma relvi ja muud varustust, kontrollib, et sõdurite valduses ei oleks neile mitteettenähtud laskemoona;
14) vaatab iga päev pärast õppusi üle rühma kasutuses olevad õppevahendid ja vastutab nende korrasoleku eest;
15) jälgib, et sõdurite vormiriietus, jalatsid, rakmed ja varustus oleksid korras ning õigeaegselt parandatud. Vajaduse korral on ta varustuse parandamise juures nõuandja ja juhendaja;
16) täidab rühmaülema äraolekul rühmaülema kohustusi;
17) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

196. Rühma ruumide korrashoiu ja hügieeni alal rühmavanem:
1) võtab kompaniiveeblilt vastu rühma ruumid koos sisustusega, kirjutab inventarinimestikule alla ja vastutab sellest hetkest alates ruumi ning selle sisustuse eest;
2) vastutab ruumides korra, nende puhtuse ja õigeaegse tuulutamise eest, määrab ruumide koristajad;
3) jälgib, et põrandaid pestaks selle ruumi kohta kehtestatud korras vähemalt üks kord nädalas ja et kogu ruumide sisustus, uksed ja aknad oleksid korras ning puhtad;
4) korraldab voodivarustuse vahetuse ja kloppimise üks kord nädalas; jälgib, et riiete kloppimine, jalatsite puhastamine, juukselõikus ja relvade hooldamine toimuks ainult selleks ettenähtud kohas;
5) tagab sisekorraeeskirjade täpse ja kõrvalekaldumatu täitmise;
6) kontrollib ruumide puhtust ja korrasolekut ning et nende sisustus ja seal olev varustus oleks paigutatud vastavalt kehtivale korrale, et kappides ei hoitaks keelatud asju ega riknevaid toiduaineid; nõuab alluvatelt isikliku hügieeni reeglite täpset täitmist.

197. Eraldi paiknevas rühmas täidab rühmavanem ka kõiki kompaniiveebli kohustusi.

Jaoülem

198. Jaoülem või rühma koosseisus oleva meeskonna ülem (edaspidi jaoülem) allub vahetult rühmavanemale. Jaoülem on jao koosseisu kuuluvate kaitseväelaste vahetu ülem. Tal on jaoülema distsiplinaarvõim.

199. Jaoülem on jao juht, kasvataja ja õpetaja ning vastutab jao distsipliini, sisekorra ja väljaõppe eest.

200. Jaoülema tähtsamaid kohustusi on luua jaos positiivne meeleolu, kasvatada ja juhendada oma alluvaid, olla isikliku distsiplineerituse, täpse ja energilise teenistuskohustuste täitmise ning korrektse välimusega alluvatele eeskujuks.

201. Jaoülem:
1) peab alati teadma jao nimekirja ja hetkekoosseisu ning alluvate puudumise põhjust;
2) nõuab ja jälgib, et tema alluvad ei lahkuks vabal ajal luba küsimata kompanii piirkonnast ning et nad väliõppustel ei väljuks ilma ülesande ja loata tema nägemispiirkonnast või kuuldekaugusest;
3) peab tundma kõiki oma alluvaid, teadma nende nime, haridust, päritolu, perekonnaseisu, elukutset ja usku, vaimseid ja kehalisi võimeid, sõjaväelisi teadmisi ja oskusi, käitumist väljaspool teenistust, häid ja halbu omadusi;
4) viib rühmaülema või rühmavanema otsese järelevalve all läbi õppusi oma jaoga;
5) ei piirdu õppustel ainult suuliste seletustega, vaid õpetab põhiliselt isikliku eeskujuga, täites laitmatult õpitavaid võtteid ja näidates üles praktilisi oskusi, peab oskama kõike õpetatavat ja nõutavat praktiliselt ette näidata;
6) juhatab jagu taktikaõppustel ja lahinglaskmistel, vastutab tema peale pandud õppuse eduka ja määrustepärase läbiviimise eest;
7) peab alati olema kursis alluvate teadmiste, võimete ja oskustega kõigil väljaõppealadel;
8) jälgib, et relvi ja õppevahendeid kasutataks õppustel vastavalt kehtivale korrale; kannab väärnähtustest ette rühmavanemale;
9) täidab teisi otsestelt ülematelt saadud teenistusalaseid käske ja korraldusi.

202. Jao ruumide, inventari ja varustuse korrashoiu ja sisekorra tagamisel jaoülem:
1) peab teadma kõiki jaole kinnistatud või eraldatud ruume (ruumiosi), seal paiknevat inventari, jao varustust ja selle seisukorda, kannab ruumile, inventarile või sisustusele tekitatud kahjustustest või selle riketest otsekohe ette kompaniikorrapidajale ja rühmavanemale, teatades neile võimaluse korral ka süüdlase nime;
2) peab viibima relvade puhastamise juures, õpetama alluvaid ning tagama relvade korraliku puhastamise; pärast puhastamist kontrollima relvi ja kandma ilmsiks tulnud riketest kohe ette rühmavanemale;
3) peab teadma, missugune varustus on alluvatele välja antud ja selle varustuse seisukorda; peab kandma varustuse puudumisest, rikkumisest ja parandamise vajadusest ette rühmavanemale;
4) avastanud jao ruumides või jao isikkoosseisul keelatud asju, kandma sellest ette rühmavanemale. Kui ta ei ole keelatud esemete leidmisest ette kandnud, kannab ta vajaliku kontrolli puudumise eest vastutust;
5) kannab hoolt ja vastutab, et jao isikkoosseisule väljaantud varustusesemetele oleks kantud kasutaja isikukood ja et varustust kasutaks ainult isik, kellele varustus on väljastatud;
6) võtab jaost ajutiselt (lähetusse, puhkusele, haiglasse jne) lahkuvatelt alluvatelt vastu relvad, varustuse ja isiklikud asjad, koostab sellekohase nimekirja ning annab esemed vastutavale hoiule kompaniiveeblile;
7) võrdleb ja kontrollib alluvale väljaantud kaitseväevarustuse vastavust nimekirjale ning kannab rühmavanemale ette puuduvast ja rikutud varustusest.

203. Jao isikkoosseisu tervise, tervisekaitse ja isikliku hügieeni nõuete järgimisel jaoülem:
1) jälgib, et alluvad ei varjaks haigusi;
2) kontrollib ja nõuab, et kapid ja muud isiklike asjade hoiukohad oleksid puhtad ja et väljaantud varustust hoitaks vastavalt kehtestatud korrale;
3) jälgib, et relvi ja saapaid puhastataks, juukseid lõigataks ja suitsetataks ainult selleks ettenähtud kohas;
4) kontrollib, et alluvad ei lamaks voodis saabastega, ajaksid regulaarselt ja korralikult habet ning et neil oleks korrektne ja lühike soeng;
5) kontrollib, et alluvad käiksid regulaarselt saunas ja end iga päev peseksid, jälgib, et pesuvahetus toimuks vastavalt kehtivale korrale;
6) kontrollib, et jalatseid kuivatataks ja puhastataks regulaarselt.

204. Jaoülema asetäitjaks on tema abi.

 

IX. TOIMKONNAD

 

Teenistustoimkonna koosseis

205. Harilikult teeb pataljoni püsipaiknemiskohas pataljoni kaitseks ja majandamiseks vajalikke töid selleks pataljoni koosseisutabelis ettenähtud personal. Valvefunktsioone täidavad võimaluse korral pataljoniga lepingulistes suhetes olevad turvafirmad, rakendades valveks peamiselt elektroonika- ja muid tehnikavahendeid. Kuni nende vahendite juurutamiseni, samuti siis kui pataljon või üksikkompanii asub välilaagris, tuleb teenistustoimkondade määramisel juhinduda käesoleva ja garnisonimäärustiku nõuetest.

Turvalisuse, käskude ja korralduste täitmise ning sisekorra tagamiseks vajaminevad ööpäevased ja ajutised teenistustoimkonnad määratakse pataljoniülema käskkirjaga. Sisetoimkonna koosseisus võivad olla:
1) korrapidajaohvitser või -allohvitser;
2) korrapidaja abi (allohvitser);
3) sidesõlme korrapidaja-raadiotelefonist ja -telefonist;
4) pääslatoimkond;
5) tehnikapargitoimkond;
6) sööklatoimkond;
7) ambulantsi valveõde;
8) arestiruumi korrapidaja ja tema abi (vastavalt vajadusele);
9) valvekorraallüksus ja/või töötoimkonnad;
10) vahtkond (valvkond) ja patrull;
11) signalist/trummar-käskjalg;
12) kompaniikorrapidajad ja -päevnikud, valvurid ja patrullid;
13) valveautojuht.

206. Pataljoni isikkoosseisu turvalisuse tagamiseks ja varade valvamiseks vajalik vahiteenistus korraldatakse garnisonimäärustiku nõuetest lähtudes.

207. Toimkonna koosseis, toimkonnavaatuse aeg ja koht määratakse pikemaks perioodiks pataljoniülema käskkirjaga. Toimkonda astujaid valmistatakse ette ja neid instrueeritakse kompaniiülema määratud ajal ja kohas.

Pataljoniülema käskkirjaga määratakse kindlaks sise- ja garnisonitoimkonnad ning valvekorraallüksus. Pataljonikorrapidaja, tema abi, vahtkonnaülem, valveõde (-arst) ja valveautojuht määratakse pataljoniülema käskkirjaga nimeliselt. Pataljoniülemal on vajaduse korral õigus määrata allüksustest patrulle ja valvureid ning ühendada allüksusi ühe korrapidaja valve alla, samuti lihtsustada toimkonda eraldi paiknevates allüksustes.

208. Juhul kui mitu iseseisvat pataljoni (asutust) asuvad koos ühes kohas, võib neil vajaduse korral olla osaliselt ühine sisetoimkond. Sel juhul määrab ja kehtestab pataljonide (asutuste) siseteenistuskorra garnisoniülem.

209. Kaitseväelaste suunamiseks erakorralistele ja kiireloomulistele töödele, milleks pataljoniülema käskkirjas ei olnud ette nähtud toimkonda, pöördutakse pataljonikorrapidaja poole. Pataljoni- või staabiülema loal võib korrapidaja nõutava toimkonna määrata valvekorraallüksusest. Pataljoniülema ja staabiülema äraolekul määrab korrapidaja toimkonna iseseisvalt ja kannab sellest esimesel võimalusel ette pataljoniülemale.

Kompaniisisestele töödele määrab töötoimkonnad kompaniiülem.

Teenistustoimkondade jaotamine, määramine ja arvestus

210. Toimkonnad ühtlustab allüksuste vahel pataljonistaabi operatiiv- ja väljaõppesektsioon, võttes arvesse allüksuste suurust ja pataljoniülema korraldusi.

211. Kompaniis jaotab toimkonnad rühmade vahel kompaniiveebel, rühmas ühtlustab toimkonnad rühmavanem.

212. Toimkondade arvestust peetakse iga kaitseväelase kohta nimeliselt. Toimkonnalehed koostab:
1) ohvitseride ja kaadriallohvitseride kohta - pataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem, kooskõlastades seda personalisektsiooni ülemaga;
2) rühmavanemate ja jaoülemate kohta - kompaniiveebel;
3) sõdurite kohta - rühmavanem.

213. Toimkonnalehte (vt lisa 6) peetakse iga kuu kohta. Sõdurite toimkonnad kannab rühmavanem teadetetahvlil asuvale rühma toimkonnalehele. Iga nime järel märgitakse kuupäev, millal ja missuguses toimkonnas keegi oli.

Lisatoimkonna kuupäevale tõmmatakse toimkonnalehel joon alla; kandmata lisatoimkonnale tõmmatakse ring ümber ja määratakse toimkonda astumise uus kuupäev. Toimkonnalehti säilitatakse üks aasta.

214. Toimkondlaste nimed tehakse ajateenijatele teatavaks üks päev enne toimkonda minekut õhtusel loendusel, kaadrikaitseväelastele - pataljoniülema eelmise päeva käskkirjaga.

215. Ööl enne teenistustoimkonda astumist peavad toimkonda määratud kaitseväelased olema teenistusest vabad. Toimkonda mineku päeval võtavad nad osa kõigist päevastest õppustest. Enne ööpäevasesse teenistustoimkonda minekut peavad nad vähemalt kolm tundi enne toimkonnavaatust olema vabad, et magada, vormiriietust ja rakmeid korrastada ning korrata toimkondlase kohustusi.

216. Kaitseväelastel on omavahel korralisi toimkondi lubatud vahetada ainult toimkonda määrava ülema nõusolekul.

217. Toimkonnalehe täitja peab iga kuu lõpus tegema kokkuvõtte toimkondade liikide järgi ja kandma nende arvu üle järgmise kuu toimkonnalehele, et järgmisel kuul ühtlustada kaitseväelaste vahel toimkonnad.

Toimkondi liigitatakse teenistus- ja töötoimkondadeks, ööpäevasteks, öisteks, päevasteks jms toimkondadeks.

Teenistustoimkonda astujate ettevalmistamine ja väljasaatmine toimkonnavaatusele

218. Toimik kõikide toimkondade üld- ja erikohustustega peab olema kompaniiveeblil ja igas rühmas.

219. Toimkondlaste ettevalmistuse eest vastutab rühmavanem. Ettevalmistatud toimkondlased saadab rühmavanem kompaniiveebli juurde instruktaaþile.

220. Pool tundi enne toimkonnavaatust kogub kompaniikorrapidaja kõik toimkondlased selleks määratud kohta, kus kompaniiveebel kontrollib, kas kõik toimkonda määratud on terved; samuti kontrollib ta nende teadmisi, relvi ja laskemoona, vormiriietust ja rakmeid, instrueerib toimkondlasi ning käsib ilmsiks tulnud puudused kõrvaldada.

221. Pärast kompaniiveebli ülevaatust täidab vahtkonnaülem vahtkonnalehe ning kompaniiveebel saadab toimkonna toimkonnavaatusele. Toimkonnavaatusel käivad kõik need toimkondlased, kelle toimkond kestab 24 tundi, välja arvatud sööklatoimkond, ambulantsi valveõde, valveautojuht, sanitaarautojuht-sanitar, korrapidaja-raadiotelefonist ja -telefonist, kes käivad toimkonnavaatusel ainult pataljoniülema korraldusel.

Toimkondlased, kes ei käi toimkonnavaatusel, lähevad määratud ajaks oma teenistuskohustuste täitmise kohta, võtavad eelmiselt toimkondlaselt teenistuse üle ja kannavad sellest ettenähtud korras ette.

222. Sööklakorrapidaja vahetamise aja kehtestab pataljoniülem.

Töötoimkondade väljasaatmine

223. Kompaniist väljasaadetava töötoimkonna (edaspidi meeskonna) kogub kokku kompaniikorrapidaja ja esitab kompaniiveeblile, kes vaatab meeskonna üle, määrab sellele ülema või vanema ja saadab meeskonna välja.

Kui meeskond koosneb mitme kompanii kaitseväelastest, saadetakse meeskonda määratud kaitseväelased pataljoni kogunemiskohta, kus nad kannavad oma saabumisest ette meeskonnaülemale. Meeskonnaülem on kohustatud kaitseväelased üle vaatama ja väljaminekust pataljonikorrapidajale ette kandma.

Kui meeskond on jao suurune või sellest suurem, määratakse meeskonnaülemale üks või mitu abi.

Jõudnud määratud kohta, esitleb meeskonnaülem end isikule, kelle käsutusse ta on saadetud.

Kompaniist saadetud meeskonnaülem kannab naasmisel ülesande täitmisest ette kompaniikorrapidajale, mitme kompanii kaitseväelastest koosneva meeskonna ülem pataljonikorrapidajale.

Teenistustoimkondlaste kohustused

224. Kõik pataljoni toimkonnad alluvad pataljonikorrapidajale.

Ambulantsi valveõde ja autojuht-sanitar alluvad ka pataljoniarstile ning sööklatoimkond toitlustusspetsialistile.

Korrapidajale allutamise hetkest (pärast toimkonnavaatust) ei tohi toimkondlane vastavalt alluvusele kas pataljoni- või kompaniikorrapidaja loata toimkonnast lahkuda ega oma kohustusi kellelegi üle anda.

225. Pataljoniülema korraldusel võtavad toimkondlased osa ainult nendest õppustest, mis ei takista nende kohustuste täitmist.

226. Kõik korrapidajad kannavad ette oma otsestele ülematele ja esitlevad end kõrgema auastmega kaitseväelastele ettenähtud korras ning vastavalt järgmistele reeglitele:
1) pataljonikorrapidaja esineb ettekandega kõigile otsestele ülematele ning esitleb end kõikidele kõrgematele ja vanemohvitseridele;
2) kompaniikorrapidaja kannab ette kõigile otsestele ülematele, alates oma kompaniiülema asetäitjast, pataljonikorrapidajale, tema abile ja oma kompanii ohvitserile, kes uuel päeval esimesena saabub korrapidaja vastutuspiirkonda, ning esitleb end kõikidele ohvitseridele, välja arvatud oma kompanii ohvitserid;
3) kui korraga saabub mitu isikut, kellele korrapidaja peab ette kandma või end esitlema, teeb ta seda kõige kõrgemal ametikohal olevale, kui ametikoht ei ole teada, siis kõige kõrgemas auastmes kaitseväelasele.

227. Ette ei kanta (end ei esitleta):
1) juba kohaloleva otsese ülema juuresolekul temast madalamal ametikohal olevale ülemale;
2) otsesele ülemale, kui korrapidajast kõrgemas auastmes kohalolev ülem ise esineb temale ettekandega;
3) saabuvale pataljonikorrapidajale või tema abile ülema juuresolekul, kellele pataljonikorrapidaja või tema abi üldises teenistuskorras alluvad.

228. Kui korrapidaja tegevuspiirkonda saabub ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane, kellele on ette nähtud ette kanda või end esitleda, läheb korrapidaja talle vastu ja saadab teda pärast ettekannet (esitlemist) kuni korrapidamispiirkonnast lahkumiseni või korralduseni.

Kantakse ette ainult nendest vahejuhtumitest, millest veel ei ole ette kantud.

229. Toimkondlased kannavad oma ülemale viivitamatult ette kõikidest vahejuhtumitest ja tähelepanekutest.

Pataljoni- ja kompaniikorrapidaja peavad kõikidest vahejuhtumitest ja tähelepanekutest viivitamatult ette kandma oma pataljoni- või kompaniiülemale.

230. Korrapidajad on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et vahejuhtumite korral tagada pataljoni või kompanii normaalne funktsioneerimine ja kord.

231. Toimkondlasel on keelatud tegelda asjadega, mis ei ole otseselt seotud tema teenistuskohustustega toimkonnas.

Toimkonna relvastus

232. Pataljonikorrapidaja ja tema abi peavad olema relvastatud teenistusrelvaga ja selle juurde kuuluva kahe laetud salvega (relva padrunipesa peab olema tühi).

233. Kõikidel teenistustoimkondlastel peab olema temale kinnitatud teenistusrelv koos laetud salvede ja täägiga. Distsiplinaararestiga karistatud vahialuseid valvavaid toimkondlasi, sööklatoimkonda, ambulantsi valveõde, autojuhti-sanitari, kompanii ja sidesõlme toimkonda, kui nad asuvad pataljoni territooriumil, ei relvastata.

234. Sisetoimkondade relvastuse ja selle hoidmise, laadimise ja kasutamise korra peab kehtestama pataljoni- või kompaniiülem, lähtudes käesoleva ja garnisonimäärustiku nõuetest ning vastavatest eeskirjadest.

Pataljonikorrapidaja

235. Pataljonikorrapidajaks määratakse pataljoniülema käskkirjaga järjekorras kõiki pataljoni ohvitsere ja kogenud allohvitsere, välja arvatud pataljoni staabiülem ja meditsiiniteenistuse ohvitserid ja allohvitserid.

Pataljonikorrapidaja allub vahetult pataljoniülemale. Temale allub kogu pataljoni toimkond.

Pataljonikorrapidaja vastutusala ja ülesanded kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga, lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest.

236. Staabiülem peab pataljonikorrapidajat ja tema abi enne toimkonda astumist instrueerima.

237. Toimkonda astumisel peab pataljonikorrapidaja läbi viima toimkonnavaatuse garnisonimäärustikus ettenähtud korras. Toimkonnavaatusel peab korrapidaja välja selgitama, kas kõik toimkondlased on terved, teavad kõiki neile ettenähtud kohustusi ja oskavad neid täita. Vajaduse korral täpsustab ta toimkondlaste kohustusi või nõuab kompaniilt puudulikult ettevalmistatud või haige toimkondlase väljavahetamist.

238. Korrapidamise vastuvõtmisel võtab uus pataljonikorrapidaja vastu vanalt korrapidajalt:
1) dokumentatsiooni pataljonikorrapidaja üld- ja erikohustustega häire, kallaletungi, valmidusastme tõstmise, tulekahju, massihävitusrelva rünnaku jne korral;
2) valve- ja kaitseplaani;
3) tuleohutuseeskirjad;
4) sidepidamistabelid koos kutsungite ja koodidega;
5) valvesignalisatsiooni puldi jm seadmed;
6) kõikide lubade, plommide ja pitsatite näidised;
7) skeemi pataljoni territooriumi jaotuse kohta allüksuste vahel;
8) pataljoni päevakorra;
9) pataljoniülema käsud, korraldused ja juhised, mis kuuluvad korrapidajale täitmiseks, kontrollimiseks või kellelegi edastamiseks;
10) vahialused vastavalt vahialuste arvestuse raamatule;
11) korrapidamise üleandmise raamatu;
12) pataljoni varuvõtmed (lukustatud ja pitseeritud klaasustega kapis);
13) tema valve all olevad relvad, laskemoona ja muu vara korrapidajaruumi inventarinimekirja järgi;
14) transpordivahendite kasutamise plaani;
15) kõik korrapidaja töövihikusse kantud täitmist nõudvad ülesanded ja ettekanded.

Korrapidamist üleandev korrapidaja vabaneb teenistusest, kui temale alluvad toimkonnad on vahetatud ja ta ise kohustused uuele korrapidajale üle andnud.

239. Korrapidamise üleandmise kohta teevad korrapidamist üleandev ja uus pataljonikorrapidaja korrapidamise üleandmise raamatusse asjakohased sissekanded ja märked, märgivad ära korrapidamise üleandmise kellaaja ja kirjutavad sissekandele alla. Pärast allakirjutamist on mõlemad korrapidajad kohustatud korrapidamise üleandmisest ette kandma pataljoniülemale või teda asendavale isikule ning esitama pataljoni päevaaruande.

Sellest hetkest kui mõlemad korrapidajad on sissekandele alla kirjutanud, vastutab uus korrapidaja üld- ja erikohustuste täitmise eest.

240. Pataljonikorrapidaja:
1) vastutab sisekorra eest pataljonis, mille tagamiseks ta peab kasutama talle seadusega antud võimu ja vahendeid;
2) vastutab töötoimkondade jm meeskondade õigeaegse väljasaatmise eest;
3) jälgib, et hommikune ülevaatus ja õhtune loendus toimuksid pataljoni allüksustes vastavalt kehtivale korrale ja õigeaegselt, peab isiklikult viibima ühe kompanii hommikuse ülevaatuse ja õhtuse loenduse juures;
4) vastutab pataljonis antavate üldsignaalide õigeaegse ja õige edastamise eest;
5) vastutab ülemate ja kogu isikkoosseisu häirest ja kallaletungist viivitamatu teavitamise eest;
6) käib vähemalt üks kord päeval ja üks kord öösel läbi ja vaatab üle pataljoni territooriumil paiknevad hooned ja ruumid ning kontrollib lukustatust ja pitsereid; revideerib öösel põhjalikult vähemalt ühte kompaniid, külastab ambulantsi ning teeb selle kohta kehtestatud korras sissekande, kontrollib, kas ajateenijate arv kompaniis vastab õhtuse loenduse andmetele;
7) peab teadma vahialuste arvu arestimajas ja haigete arvu ambulantsis;
8) võtab tarvitusele kõik abinõud inimeste, relvade, tehnika, varustuse ja pataljoni muu vara päästmiseks loodusõnnetuste ning tulekahju korral ja teistel erakorralistel juhtudel pataljoni territooriumil; kuni ülemate või abijõudude (päästeteenistuse) kohalesaabumiseni juhib ja koordineerib pääste-, kustutus- või evakuatsioonitöid;
9) kannab pataljoniülemale ette eriolukorra kehtestamisest ja tegutseb kehtestatud ja kinnitatud eriolukorra tegevusjuhendi järgi;
10) võtab häire, kallaletungi ja korrarikkumise korral tarvitusele kõik abinõud pataljoni territooriumi, isikkoosseisu ja varade kaitseks ja korra taastamiseks, tegutsedes sealjuures pataljoniülema poolt kinnitatud plaani ja tegevusjuhendi alusel;
11) viibib kõikidel toitlustamiskordadel sööklas, kontrollib toidu kvaliteeti ja teeb sissekande toidukontrolliraamatusse (vt lisa 13), jälgib toidu jagamist ja sisekorda sööklas;
12) peab teadma, kus ja millistel õppustel viibivad pataljoni allüksused; omama ülevaadet pataljoni transpordivahendite kasutamisest;
13) peab oskama kasutada pataljoni sidevahendeid, võtma sidehäirete või -katkestuse korral tarvitusele kõik abinõud side taastamiseks;
14) võtab vastu vahi alla saadetud distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasi, teeb korraldusi nende valve all hoidmiseks ja jälgib, et nende valve all pidamisel peetaks kinni kehtestatud korrast ja et valve alt vabastamine toimuks täpselt ettenähtud ajal;
15) võtab eraisikutelt vastu kaebusi kaitseväelaste peale või nende ebaseadusliku tegevuse kohta ja edastab kaebused pataljoniülemale, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud korra jaluleseadmiseks;
16) kui pataljoni piirkonnas leitakse eraisiku või kaitseväelase laip, peab korrapidaja välja panema selle juurde valve, tagama sündmuskoha puutumatuse, kandma juhtunust ette pataljoniülemale ning teatama politseile;
17) annab haavatud või vigastatud kaitseväelasele esmaabi, kutsub välja pataljoniarsti ja korraldab kannatanu viimise raviasutusse;
18) kui toimkonnas haigestunud kaitseväelane ei ole enam suuteline täitma oma teenistuskohustusi, vahetab ta välja uue toimkondlase vastu, keda instrueerib enne toimkonda astumist. Kui toimkondlane on pannud toime korrarikkumise, millega ta on kaotanud usalduse, peab korrapidaja ta toimkonnast kõrvaldama, nõudma kompaniist välja asendaja ja teda instrueerima. Korda rikkunud toimkondlase suhtes võib korrapidaja vajaduse korral rakendada distsiplinaarkinnipidamist;
19) jälgib, et pataljoni koosseisu mittekuuluvaid ohvitsere, kaitseväe- ja riigiametnikke ning eraisikuid lubataks pataljoni territooriumile vaid kehtestatud korras;
20) kannab pataljoniülemast kõrgemate otseste ülemate ning kõikide kõrgemate ohvitseride ilmumisest pataljoni territooriumile kohe ette pataljoniülemale või teda asendavale isikule ja saadab saabunud isikuid kuni nende lahkumiseni pataljoni territooriumilt või vastava korralduseni;
21) jälgib ja kontrollib puhtust ja korda kõikides pataljoni rajatistes ja ruumides, pöörates erilist tähelepanu sööklale, köögile ja toiduainete hoiukohtadele;
22) kontrollib sõidukite kasutamist vastavalt päevaplaanile.

241. Pataljonikorrapidaja peab alati viibima pataljoni territooriumil ja olema kiiresti leitav; oma käikudest on ta kohustatud informeerima oma abi.

242. Kui pataljonikorrapidaja ei ole ootamatu haigestumise või mõnel muul põhjusel võimeline täitma oma teenistuskohustusi, peab korrapidaja või tema abi sellest ette kandma pataljoniülemale või teda asendavale ohvitserile. Oma kohustuste üleandmine ilma pataljoniülema loata on keelatud.

243. Pataljoni või tema valve all oleval territooriumil kinnipeetud isikute puhul teeb korrapidaja kindlaks kinnipeetu isiku, territooriumil viibimise ja kinnipidamise asjaolud, võtab asjaosalistelt seletuskirja, kannab juhtunust ette pataljoniülemale ja tegutseb saadud korralduse kohaselt.

244. Korrapidajal on pataljoniülema käskkirjaga kehtestatud ajal lubatud magada neli tundi; magamise ajaks on lubatud lõdvendada vöörihma ja võtta ära saapad.

245. Kui allüksused paiknevad eraldi, võib pataljoniülem nendesse allüksustesse määrata pataljonikorrapidaja abi, kellel on kõik käesolevas peatükis toodud pataljonikorrapidaja õigused ja kohustused selle eraldi paikneva allüksuse territooriumil. Tema vahetuks ülemaks korrapidamisteenistuse alal on pataljonikorrapidaja. Korrapidamise vastuvõtmisest ja üleandmisest ning vahejuhtumitest kannab ta ette pataljonikorrapidajale.

246. Pataljonis või kaitseväeasutuses, kus ohvitseride arv ei võimalda korrapidajaks määrata ohvitseri, määratakse korrapidajaks allohvitser, kellel on kõik käesolevas peatükis toodud korrapidaja õigused ja kohustused.

Pataljonikorrapidaja abi

247. Korrapidaja abiks määratakse harilikult kaadriallohvitser. Pataljonides, kus korrapidajaks on kaadriallohvitser, võib tema abiks olla määratud ajateenija-allohvitser või kogenud sõdur. Korrapidaja abi täidab kõiki korrapidajalt saadud teenistusalaseid korraldusi.

Korrapidaja abi allub korrapidajale. Korrapidaja abi käske ja korraldusi peavad täitma kõik pataljoni toimkonnad ja ajateenijad. Korrapidaja abi vastutab välisvalgustuse õigeaegse sisse- ja väljalülitamise eest.

248. Korrapidaja abi:
1) asub talle määratud ruumis, kust võib lahkuda ainult korrapidaja loal;
2) täidab korrapidaja kontrollkäikude ja tema magamise ajal kõiki korrapidaja kohustusi ning kannab sel ajal asetleidnud sündmustest ja oma tegutsemisest esimesel võimalusel, erakorralistest sündmustest aga viivitamatult ette korrapidajale;
3) võtab toimkonna vastuvõtmisel vastu korrapidamisruumid ja nende sisustuse ning kannab nende eest vastutust. Pärast üleandmist (vastuvõtmist) kannavad toimkonda üleandev ja uus korrapidaja abi sellest ette korrapidajale;
4) rivistab toimkonna toimkonnavaatuseks ettenähtud kohas ja korras vastavalt garnisonimäärustikule ja kannab sellest ette korrapidajale;
5) kontrollib korrapidaja korraldusel sisetoimkondi;
6) peab distsiplinaararestiga karistatute vahi alla võtmise järjekorra nimekirja (vt lisa 14).

249. Korrapidaja abile peab võimaldama magada neli tundi korrapidaja äranägemise järgi.

Sidesõlme korrapidaja-telefonist ja -raadiotelefonist

250. Sidesõlme korrapidaja-telefonist ja -raadiotelefonist alluvad pataljonikorrapidajale ja sidesõlmeülemale. Nad kontrollivad, kas korrapidamise üleandmine (vastuvõtmine) toimub vastavalt kehtestatud ja kinnitatud eeskirjale. Sidesõlme korrapidaja-telefonist ja -raadiotelefonist peavad täpselt täitma kinnitatud teenistusjuhendeid ja -eeskirju.

Pääslakorrapidaja

251. Pääslakorrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast. Pääslakorrapidaja allub pataljonikorrapidajale. Pääslakorrapidajale allub pääslatoimkond. Iga pataljoni pääslatoimkonna ülesanded määrab pataljoniülem oma eeskirjaga, lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest.

252. Pääslakorrapidaja:
1) vastutab pääsla läbilaskekorra täpse täitmise eest;
2) teatab pataljonikorrapidajale ja allüksustesse nendele saabunud külalistest;
3) kontrollib külaliste dokumente, registreerib nad külaliste raamatus (vt lisa 20) ja väljastab neile külastajakaardi (vt lisa 21);
4) jälgib, et pataljoni territooriumilt lahkuvatel ajateenijatel oleks väljalubamistäht ja kaitseväelase tunnistus;
5) viibib alaliselt pääslas, tohib sealt lahkuda vaid pataljonikorrapidaja loal; määrab eemalviibimise ajaks ühe päevniku vanemaks, kes vastutab korrapidaja kohustuste täitmise eest;
6) teatab külaliste mitteallumisest või muudest korratustest kohe pataljonikorrapidajale; püüab toimkonna jõududega korrarikkujat korrale kutsuda või üleastumist tõkestada;
7) jälgib, et pääsla väravad ja uksed oleksid määratud ajal seestpoolt lukustatud või riivistatud;
8) täidab öisel ajal, kui üks päevnikest puhkab, ka tema ülesandeid;
9) toimetab kogu saabuva korrespondentsi pataljoni kantseleisse;
10) esitleb end pääslasse saabunud tundmatutele isikutele, küsib neilt külastamise eesmärki, teatab nende saabumisest pataljonikorrapidajale ning tegutseb saadud korralduste kohaselt;
11) täpsustab ust avamata öösel saabunute tuleku eesmärgi, teatab neist korrapidajale ning tegutseb vastavalt saadud korraldustele;
12) kallaletungi korral pääslale kannab kallaletungist ette pataljonikorrapidajale, korraldab pääsla ja isikkoosseisu kaitse, kallaletungi puhul pataljoni teistele objektidele või üldhäire korral tugevdab pääsla valvet ja ümbruse vaatlust, kõikidest tähelepanekutest ja väärnähtustest kannab kohe ette pataljonikorrapidajale ning tegutseb vastavalt saadud käskudele;
13) tulekahjust pääslas või selle ümbruses kannab viivitamatult ette pataljonikorrapidajale ja korraldab tulekustutamise olemasolevate vahenditega, jätkates ühtlasi oma põhiülesande täitmist.

253. Pääslakorrapidajal on lubatud puhata neli tundi, selleks ajaks peab ta määrama enda asemele ühe päevniku.

Toimkonna vastuvõtmisel võtab uus korrapidaja isiklikult üle nimestiku järgi kogu pääsla dokumentatsiooni koos lisadega, pääsla territooriumi, ruumid, nende sisustuse ja kontrollib ning suunab päevnike tegevust toimkonna vastuvõtmise ajal.

Pääslapäevnik

254. Pääslapäevnikud määratakse sõdurite hulgast; nad alluvad pääsla korrapidajale. Nad peavad olema valmis täitma pääslakorrapidaja kohustusi.

255. Pääslapäevnikel on keelatud lahkuda pääsla ruumidest pääslakorrapidaja loata.

256. Pääslapäevnik:
1) vastutab pääsla läbilaskekorra täitmise eest;
2) vastutab pääsla ja selle ümbruse puhtuse eest;
3) kontrollib hoolikalt sisenejate ja väljujate dokumente. Kui siseneja või väljuja dokumendid äratavad kahtlust, pöördub ta pääslakorrapidaja poole;
4) ei luba territooriumile võõraid transpordivahendeid ega isikuid;
5) registreerib kõik saabuvad ja lahkuvad sõidukid selleks ettenähtud raamatus (vt lisa 22), annab loa sõidukite sisse- ja väljasõiduks vastavalt kehtestatud korrale;
6) ajateenijate sisenemisel ja väljumisel kontrollib, kas neil on puhkusetunnistus (vt lisa 15) või väljalubamistäht ja kaitseteenistuse tunnistus;
7) esitleb end vastavalt määrustikule saabunud tundmatule isikule, selgitab välja tema saabumise eesmärgi ning teatab saabumisest pääslakorrapidajale;
8) teiste väeosade ohvitseride saabumisel esitleb end neile, selgitab nende saabumise eesmärgi ja kannab ohvitseride saabumisest kohe ette pääslakorrapidajale.

257. Pääslapäevnikel on õigus magada vähemalt neli tundi ööpäevas.

Tehnikapargi korrapidaja

258. Tehnikapargi korrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast. Ta allub pataljonikorrapidajale ja tehnikapargi siseteenistuse alal pataljonitehnikule; temale allub tehnikapargi toimkond. Tehnikapargi toimkonna konkreetsed ülesanded kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga, lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest.

259. Tehnikapargi korrapidaja:
1) vastutab tehnikapargi pääsla läbilaskekorra täpse täitmise eest;
2) vastutab tehnikapargi toimkonna õige teenistuse eest;
3) vastutab puhtuse ja korra eest tehnikapargi territooriumil ja teenistusruumides;
4) ei luba väljaspool tööaega ja puhkepäevadel ilma pataljonikorrapidaja loata mitte kedagi tehnikapargi territooriumile;
5) kannab pataljonikorrapidajale ette korrarikkumistest tehnikapargis või selle ümbruses;
6) võtab tööpäeva lõppedes oma valve alla lukustatud ja pitseeritud tehnikapargi garaaþide väravad ning kontrollib neid pidevalt, avastatud puudustest kannab kohe ette pataljonikorrapidajale;
7) kontrollib väljuvate tehnikavahendite ja nende juhtide dokumentide vastavust nõuetele ning kannab sõidukite tehnikapargist lahkumise ja saabumise sõidukite välja- ja sissesõidu registreerimise raamatusse (vt lisa 22);
8) viibib alaliselt pääslas, tohib sealt lahkuda vaid pataljonikorrapidaja loal;
9) jälgib tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuetest kinnipidamist tehnikapargi territooriumil, teatab tulekahjust viivitamatult pataljonikorrapidajale ning korraldab tule kustutamist olemasolevate vahenditega.

260. Tehnikapargi korrapidajal on lubatud puhata neli tundi, selleks ajaks peab ta määrama enda asemele päevniku.

261. Toimkonna üleandmine ja vastuvõtmine toimub vastavalt pataljoniülema poolt käskkirjas kinnitatud eeskirjale. Üleandmisest kannavad toimkonda üleandev ja uus korrapidaja ette pataljonikorrapidajale.

Tehnikapargi päevnik

262. Tehnikapargi päevnikud määratakse sõdurite hulgast; nad alluvad tehnikapargi korrapidajale. Tehnikapargi päevnikud täidavad oma kohustusi sarnaselt pääslapäevnikuga.

Sööklakorrapidaja

263. Sööklakorrapidajaks määratakse väliköögi meeskonnaülem või kogenud sõdur väliköögimeeskonna hulgast. Ta vastutab toiduainete laost väljavõtmise eest ja jälgib, et väljastatavad toiduportsjonid vastaksid ettenähtud normile.

264. Sööklakorrapidaja allub pataljonikorrapidajale, erialaliselt toitlustusspetsialistile ja sööklaülemale.

Sööklakorrapidajale allub söökla toimkond.

265. Uut sööklakorrapidajat instrueerib toitlustusspetsialist.

266. Enne toimkonna ülevõtmist sööklakorrapidaja:
1) läbib määratud ajal koos söökla uue toimkonnaga tervisliku seisundi kontrolli, kannab hoolt, et kõik tervisliku seisundi kontrolli läbinud toimkondlased kantaks nimeliselt meditsiinilise kontrolli raamatusse (vt lisa 16) ja et sissekandele kirjutaks alla meditsiinitöötaja;
2) kannab pataljonikorrapidajale ette, kui mõnda toimkondlast ei lubata tervislikel põhjustel söökla toimkonda;
3) läheb määratud kellaajal sööklasse ja võtab koos vanemkokaga nõudelehe järgi ladudest välja kõik järgmiseks päevaks ettenähtud toiduained; kirjutab koos vanemkokaga alla toiduainete saatelehele; kontrollib, et vastuvõetud toiduained vastaksid ettenähtud kogustele ja kvaliteedile. Kui tekib kahtlus toiduainete kvaliteedis, kutsub ta välja arsti või valveõe, et määrata toiduainete kõlblikkust ning teeb asjakohase sissekande söökla korrapidamise raamatusse.

267. Pataljoniülema poolt määratud ajal läheb uus korrapidaja sööklasse ja võtab vanalt korrapidajalt vastu:
1) korrapidamise üleandmise ja vastuvõtmise raamatu;
2) sööklakorrapidaja dokumentatsiooni;
3) järgmise päeva menüü ja kalkulatsiooni koopia.

268. Söökla korrapidamise vastuvõtmisel uus korrapidaja:
1) kontrollib, et kõik dokumendid ja sisustus vastaksid sellekohasele dokumentatsioonile ja inventarinimekirjale;
2) annab pärast korrapidamise vastuvõtmist koos vana korrapidajaga allkirja korrapidamise üleandmise ja vastuvõtmise raamatusse ning kannab vahetusest ette pataljonikorrapidajale.

269. Uus korrapidaja on kohustatud pärast söökla personali ja toimkonna lahkumist sulgema söökla aknad, lukustama uksed ja sisse lülitama tehnilised valveseadmed.

270. Sööklakorrapidaja:
1) saabub hommikul koos kokkadega, avab söökla uksed ja vaatab ruumid üle;
2) peab alati teadma toidulolevate kaitseväelaste arvu;
3) viibib toidu kontrollportsjonite kaalumise juures ja jälgib, et väljaantavad portsjonid vastaksid kontrollportsjonile;
4) ei luba söökla toimkonda isikuid, kes ei läbinud meditsiinilist kontrolli;
5) juhib toimkonna tööd;
6) lähtudes töö- ja tuleohutuseeskirjadest, instrueerib alluvaid, võtab neilt instrueerimise kohta allkirja korrapidamise raamatusse; kontrollib, et söökla toimkond ja söökla personal täidaksid toitlustamise tervisekaitse-eeskirju ning töö- ja tuleohutusnõudeid;
7) hoiab sööklas kehtestatud sisekorda;
8) jälgib, et söömine toimuks päevakorras ettenähtud ajal; saadab vastavalt tellimusele õppustel või mujal väljaspool pataljoni teenistuskohuseid täitvatele kaitseväelastele välja toidu või säilitab selle nende saabumiseni;
9) kannab kõikidest vahejuhtumitest ette pataljonikorrapidajale ja toitlustusspetsialistile.

Ambulantsi valveõde

271. Ambulantsi valveõde allub pataljonikorrapidajale, tema abile ja erialaselt pataljoniarstile ning meditsiinirühma ülemale.

Valveõele alluvad kõik ambulantsi sanitarid, valveautojuht-sanitar, ambulantsi päevnik (kui see on määratud) ja ravil viibivad kaitseväelased.

272. Ambulantsi valveõde vastutab sisekorra eest ambulantsis ja arsti äraolekul esmaabi andmise eest.

273. Valve ülevõtmisest kannavad valvet üleandev ja uus ambulantsi valveõde ette telefoni teel pataljonikorrapidajale.

Koos valve ülevõtmisega kannab uus ambulantsi valveõde pataljonikorrapidajale kirjalikult ette haigete arvu, kes on ravil haiglas, ambulantsis või kodus.

274. Ambulantsi valveõde:
1) viibib alaliselt ambulantsis, võib sealt lahkuda ainult oma teenistusülesannete täitmiseks arsti või pataljonikorrapidaja loal;
2) annab arsti äraolekul haigetele esmaabi;
3) peab teadma ambulantsis statsionaarsel ravil olevate haigete arvu, haiguse diagnoosi, haigetele määratud ravi ning täitma arsti ettekirjutusi;
4) peab väljakutse puhul kiiresti saabuma haigestunu või kannatanu juurde, andma talle esmaabi, vajaduse korral saatma ta haiglasse;
5) kontrollib korrapidamise ülevõtmisel eriarvel olevate ravimite vastavust nimekirjale;
6) jälgib, et ravil olevaid haigeid toitlustataks õigeaegselt ja et toit vastaks nõuetele;
7) kontrollib regulaarselt sööklas, köögis, toiduladudes jm tervisekaitsenõuete täitmist, hindab väljastatava toidu kvaliteeti ja teeb märke toidukontrolliraamatusse (vt lisa 13);
8) jälgib, et haigete kokkusaamine külalistega toimuks vastavalt kehtestatud korrale.

275. Pataljoniarst võib ambulantsi valveõele määrata ka teisi kohustusi; need sätestatakse tema teenistusjuhendis.

276. Ambulantsi valveõde kannab ette pataljonikorrapidajale ja kõigile otsestele ülematele alates ambulantsiülemast nende saabumisel ambulantsi, näiteks: "Härra kapten! Ambulantsis ravil neli kaitseväelast, erakorralisi juhtumeid ei ole. Valveõde kapral Nõmmik" ja saadab neid kuni nende ambulantsist lahkumiseni.

Staabikorrapidaja

277. Staabikorrapidaja allub pataljonikorrapidajale ja täidab ka staabiülema ja kantseleiülema korraldusi.

Arestiruumi korrapidaja

278. Kui pataljonis on arestiruum ja sinna on ette nähtud korrapidaja, allub ta pataljonikorrapidajale ning tegutseb vastavalt garnisonimäärustikule ja pataljoniülema poolt kehtestatud arestiruumi korrapidaja kohustustele.

Valvekorraüksus

279. Valvekorraüksus määratakse erakorraliste ja kiireloomuliste ülesannete (tulekustutus või muud kiireloomulised ülesanded) täitmiseks.

280. Valvekorraüksuse ja tema suuruse määrab pataljoniülem oma käskkirjaga.

281. Valvekorraüksuse koosseisu kuuluvad kaitseväelased ei tohi kasarmu piirest lahkuda ja peavad olema valmis kiiresti tegutsema.

Valvekorraüksuse ohvitseride asukoht peab alati olema teada korrapidajale ning peab olema tagatud nende kiire saabumine pataljonisse.

282. Peale valvekorraüksuste võivad pataljoniülem ja temast kõrgemad ülemad, lähtuvalt olukorrast ja vajadusest, määrata häireüksusi, mis tegutsevad neid määranud ülema korralduste kohaselt.

Toimkonna signalist/trummar-käskjalg

283. Toimkonna signalist/trummar täidab toimkonnas ka käskjala kohustusi ja allub pataljonikorrapidajale ning tema abile; ta asub selleks määratud ruumis ja võib sealt lahkuda ainult korrapidaja või tema abi loal ja teadmisel.

Signalist/trummar-käskjalg annab signaale ja täidab käskjala kohustusi ainult pataljonikorrapidaja ja tema abi korraldusel.

284. Toimkonna signalisti/trummari-käskjala kohustus on koristada korrapidaja teenistusruume. Magada võib ta selleks ettenähtud kohas ja korrapidaja abi loal.

Kompaniikorrapidaja

285. Kompaniikorrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast; ta allub pataljonikorrapidajale, tema abile ning siseteenistuse alal kompaniiülemale ja kompaniiveeblile.

286. Kompaniikorrapidajale alluvad kõik päevnikud ja teised ajutised ja alalised ametimehed ning töölised kompaniiülema kehtestatud korras.

287. Määratud ajal peab kompanii uus korrapidaja koos toimkonnaga ilmuma kompaniiveebli juurde instrueerimisele ja pataljoni toimkonnavaatusele.

288. Korrapidamise vastuvõtmisel uus kompaniikorrapidaja:
1) võtab kehtestatud korras vastu korrapidamise dokumentatsiooni, inventari, korrapidaja valve all olevad relvad (arvuliselt ja numbrite järgi) ning laskemoona;
2) kontrollib signalisatsiooniseadmeid, pitseeritud ruume, relvakappe ja -kaste;
3) täidab endiselt korrapidajalt ülevõetud kirjalikke ja suulisi korraldusi.

289. Pärast korrapidamise üleandmist kirjutavad vana ja uus korrapidaja alla korrapidamise üleandmise raamatusse, märkides sinna kõik esinenud puudused ning kannavad korrapidamise üleandmisest ette kompaniiülemale või teda asendavale isikule; pärast seda peavad vana ja uus korrapidaja korrapidamise ülevõtmisest ette kandma pataljonikorrapidajale.

290. Kompaniikorrapidaja:
1) vastutab sisekorra eest kompaniis;
2) vastutab kasarmuarestis olevate kaitseväelaste valvamise eest;
3) vastutab kompanii relvade, laskemoona, inventari, materiaalsete väärtuste ja isikkoosseisu isiklike asjade säilimise eest;
4) jälgib kompaniis päevakorra täitmist ja edastab kiiresti ning täpselt kõik saabunud käsud ja korraldused;
5) viib läbi õhtuse loenduse, mille lõpul teatab järgmise päeva toimkonda määratud toimkondlaste nimed;
6) peab teadma kompanii isikkoosseisu täpset arvu ja seda, kus isikkooseis asub;
7) väljastab kompaniiülema loal allkirja vastu relvi ja laskemoona, teeb sellekohase sissekande relvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse ning võtab vastu tagastatavad relvad;
8) tagab kompaniis puhtuse ja korra, võtab vahejuhtumite puhul tarvitusele abinõud korra jaluleseadmiseks ja kannab juhtunust ette pataljonikorrapidajale ning kompaniiülemale;
9) korraldab tulekahju puhkemisel esmase tulekustutuse, vajaduse korral ka evakuatsiooni ja päästetööd ning teatab juhtunust viivitamata pataljonikorrapidajale ja kompaniiülemale;
10) jälgib, et päevnikud täidaksid oma ülesandeid ning et nende vahetamine toimuks ettenähtud korras;
11) esitab pärast õhtust loendust pataljonikorrapidajale kompanii päevaaruande (vt lisa 17) ja omavoliliselt puudujate nimed;
12) äratab kompanii ajateenijad-allohvitserid 10 minutit enne üldist hommikust äratust;
13) tegutseb häire- või kogunemissignaali korral vastavalt kehtestatud juhendile ja teatab signaalist kogu kompanii isikkoosseisule;
14) rivistab ettenähtud ajal kogu kompanii või väljasaadetavad toimkonnad/meeskonnad ja kannab sellest ette kompaniiülemale;
15) viibib kompanii toitlustamise ajal sööklas, jälgib seal korda ja teatab sööklakorrapidajale kaitseväelaste arvu, kelle toitlustamine toimub hiljem;
16) avab ja lukustab vastavalt kehtestatud korrale kompanii välisuksi, lülitab sisse ja välja signalisatsiooniseadmeid.

291. Kompaniikorrapidaja laud peab paiknema nii, et korrapidajal oleks pidev kontroll kompaniis toimuva üle. Korrapidaja võib oma kohalt lahkuda ainult teenistusülesannete täitmiseks, jättes enda asemele vabavahetuse päevniku.

292. Kui pataljonikorrapidaja nõuab kompaniist erakorralist töötoimkonda, peab korrapidaja sellest ette kandma kompaniiveeblile ja tegutsema vastavalt saadud korraldusele.

293. Kompaniikorrapidaja vastutab kõikide päevniku juures asuvate teenistuseks vajalike raamatute ja dokumentide õige ja korrektse täitmise eest.

294. Kompaniikorrapidaja on kohustatud kandma väljalubamistähtede alusel väljalubatute raamatusse nimeliselt kõikide väljalubatud ajateenijate nimed ja märkima nende tegeliku lahkumise ja tagasituleku aja. Meeskonna väljumisel märgib ta väljalubatute raamatusse meeskonnaülema ja -liikmete nimed.

295. Kompaniikorrapidaja saadab haigestunud kaitseväelased ambulantsi, määrab ühe neist vanemaks ja annab tema kätte haigete raamatu (vt lisa 10).

296. Kompaniikorrapidaja märgib korrapidaja töövihikusse puhkuselt, lähetusest, haiglast jne naasnute nimed ja kannab saabunutest ette kompaniiveeblile; teeb sissekandeid väljalubatute raamatusse (vt lisa 18).

297. Kui allüksust toitlustatakse eraldi ja söökla korrapidajat ei ole määratud, täidab kompaniikorrapidaja ka kõiki sööklakorrapidaja kohustusi.

298. Kompaniikorrapidaja võib korrapidamise vältel magada selleks ettenähtud kohas, vormiriietuses ja rakmetes vähemalt neli tundi pataljoniülema poolt määratud ajal.

299. Kompaniikorrapidaja kannab ette kõikidele otsestele ülematele, alates kompaniiülema asetäitjast, esimesena kompaniisse saabunud kompaniiohvitserile ning pataljonikorrapidajale.

Päevnik

300. Päevnik määratakse sõdurite hulgast, ta allub kompaniikorrapidajale. Kompanii isikkoosseis on kohustatud täitma päevniku teenistusalaseid korraldusi.

301. Päevnik asub kasarmus välisukse vastas ja relvaruumi lähedal.

302. Päevnik:
1) vastutab tema valve all oleva relvaruumi ja kompanii varustuse, sealjuures isikkoosseisu isiklike asjade ning varustuse puutumatuse eest;
2) vastutab valgustuse otstarbekohase kasutamise eest;
3) jälgib relvaruumi ega luba kellelgi sinna ilma korrapidajata siseneda;
4) jälgib päevakorra täitmist; annab 5 minutit enne kompanii (10 minutit enne pataljoni) iga rivistust eelkäskluse koos vajaliku informatsiooniga, näiteks: "Kompanii, valmistuda rivistuseks!";
5) ei tohi lahkuda oma kohalt ilma kompaniikorrapidaja loata;
6) teatab kompaniikorrapidajale viivitamata kõikidest vahejuhtumitest;
7) annab kompaniiülema, tema asetäitja ja kõrgemate ülemate esmasel saabumisel käskluse, näiteks: "Kompanii, valvel!"; teisi ülemaid ja kõrgemas auastmes kaitseväelasi ainult tervitab;
8) ei luba viia kompaniist välja relvi ja muid esemeid ilma korrapidaja loata;
9) nõuab, et isikkoosseis peaks kinni korra- ja puhtusenõuetest;
10) jälgib, et kaitseväelased puhastaksid jalanõusid ja riideid ainult selleks ettenähtud kohas;
11) äratab isikkoosseisu hommikul, häire või avarii puhul vile ja käsklusega, näiteks: "Kompanii, äratus!"; häire või avarii puhul lisakäsklusega, näiteks: "HÄIRE" või "AVARII";
12) peab kompanii juhtkonna kohalolekulehte (vt lisa 19).

303. Vabavahetuse päevnik hoiab korda ja puhtust kasarmus ega tohi sealt lahkuda ilma korrapidaja loata. Korrapidaja puudumisel täidab üks päevnikest tema ülesandeid. Päevnikul on õigus toimkonnas oleku ajal magada vähemalt neli tundi; magamise järjekorra määrab korrapidaja.

Kompanii valvurid

304. Kui kompaniis on ette nähtud valvurid, koostab nende kohustused kompaniiülem ja kinnitab pataljoniülem.

Valvurite kohustused ja tegevusjuhised koostatakse garnisonimäärustiku nõuetest lähtudes.

Autovanem

305. Autovanem on isik, kes on selleks määratud või kes ise juhib sõidukit.

306. Autovanem määratakse juhul, kui veetakse isikkoosseisu, lõhke- või kergesti süttivaid aineid, materiaalseid väärtusi, ning kaugsõidule väljuvatele autodele. Autovanemale allub kogu autos viibiv isikkoosseis, kaasa arvatud autojuht.

307. Autovanem:
1) kontrollib enne väljasõitu, kas veos on nõuetekohaselt kinnitatud ja kas tal enesel ja autojuhil on olemas vajaminevad dokumendid;
2) vastutab auto õige kasutamise ja veose õigeaegse kohaletoimetamise eest;
3) peab teadma marsruuti, sellel esinevaid ohtlikke kohti ja informeerima neist varakult autojuhti;
4) kannab riketest ja erakorralistest juhtumitest kohe ette pataljonikorrapidajale;
5) määrab isikkoosseisu veol autokasti- ja poordivanemad;
6) vastutab autos viibivate isikute distsipliini eest;
7) jälgib liiklusõnnetuse korral, et liikluspolitsei täidaks õigesti dokumente, korraldab transpordivahendi toimetamise ettenähtud kohta;
8) kontrollib pärast ülesande täitmist, kas autojuht on teekonnalehele õigesti kandnud läbitud kilometraaþi; veendub, et auto on saabunud pataljoni ja teatab pataljonikorrapidajale auto kasutamise lõppemisest.

308. Autovanemal on keelatud:
1) sundida juhti andma auto juhtimine üle kellelegi teisele või isikule, kellel puudub vastava kategooria juhiluba, kes on alkoholijoobes, narkootikumi või psühhotroopse aine mõju all, haige või niivõrd väsinud, et ta ei ole võimeline täpselt tajuma liiklusolukorda ja kõrvalekaldumatult täitma liikluseeskirja;
2) lubada autojuhil rikkuda liikluseeskirja või sundida teda selleks;
3) tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimisest kõrvale.

 

X. PÄEVAKORD

 

Üldalused

309. Pataljonis toimub kogu tegevus päevakorra järgi. Päevakorra koostab staabiülem ja selle kinnitab pataljoniülem.

310. Päevakorras peab olema märgitud igapäevaste toimingute ja ambulantsi külastamise kellaaeg.

Hommikune äratus

311. Hommikune äratus peab toimuma vähemalt kaks tundi enne õppetöö algust; rahvus- ja riigipühadel, laupäevadel ja pühapäevadel võib äratus toimuda üldkehtestatud ajast hiljem. Kümme minutit enne üldist äratust äratab korrapidaja kompanii ajateenijad-allohvitserid.

Riigilipu heiskamine ja langetamine

312. Pataljonis heisatakse ja langetatakse Eesti riigilipp vastavalt riigilipu seadusele. Selle tseremoonia täpse korra kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga.

Hommikuvõimlemine, enese ja ruumide korrastamine

313. Hommikuvõimlemise kestus on kuni pool tundi ja see toimub kehtestatud kava järgi rühmavanema või jaoülema juhtimisel.

Kaitseväelase riietus hommikuvõimlemise ajal määratakse kindlaks lähtuvalt aastaajast, välistemperatuurist ja muudest ilmastikutingimustest.

314. Enese ja ruumide korrastamiseks ettenähtud aeg peab päevakorras olema nii pikk, et kaitseväelane jõuaks lõpetada kõik vajalikud ettevalmistused hommikuseks ülevaatuseks.

Hommikune ülevaatus ja päevakorraüritused kuni õppetöö alguseni

315. Viis minutit enne hommikust ülevaatust annab kompaniikorrapidaja vile ja käskluse: "Kompanii, valmistuda hommikuseks ülevaatuseks!".

Ettenähtud ajal rivistab kompaniikorrapidaja kompanii ja kannab ette kompaniiveeblile: "A-kompanii, valvel, keskele vaat! Härra veebel! A-kompanii on rivistatud hommikuseks ülevaatuseks. Korrapidaja seersant Kask!".

Kompaniiveebel annab käskluse: "Rühmavanematel ja jaoülematel viia läbi hommikune ülevaatus ja tulemustest ette kanda. Vabalt!".

316. Rühmavanemad ja jaoülemad peavad hommikusel ülevaatusel kontrollima isikkoosseisu kohalolekut, nende välimust, kas hügieeninõuetest on kinni peetud ning selgitama välja haiged, kes soovivad minna ambulantsi.

317. Puudustest kantakse ette alluvusahelat pidi kompaniiveeblile.

318. Kui hommikuse ülevaatuse ajal on kohal kompaniiülem, peab kompaniiveebel pärast hommikust ülevaatust kandma temale tulemustest ette.

319. Aega hommikusest ülevaatusest kuni õppuste alguseni kasutatakse:
1) hommikusöögiks;
2) ruumide ja kompaniile kinnistatud territooriumi koristamiseks;
3) õppusteks valmistumiseks (relvade, rakmete, vormiriiete jne ülevaatamiseks ja korrastamiseks).

Söögiajad

320. Kaitseväelasi toitlustatakse sooja toiduga kolm korda päevas, välitingimustes välipakkidest või välikatlast vähemalt kaks korda päevas. Hommikusöök peab lõppema vähemalt 20 minutit enne õppetöö algust, lõunasöögi lõpu ja pealelõunase õppetöö vahele peab jääma vähemalt 30 minutit. Õhtusöök ei tohi olla varem kui 30 minutit pärast viimase õppetunni lõppu. Söögikordade vahe ei tohi olla rohkem kui kuus tundi.

321. Pataljoniülema poolt määratud ajal rivistab kompaniikorrapidaja isikkoosseisu sööklasse minekuks. Sööklasse minek toimub pataljonis kehtestatud korras kompaniide või rühmade kaupa.

322. Toimkondlasi, haigeid ja vahialuseid toitlustatakse pataljoniülema poolt määratud ajal ja korras. Teenistusülesannetes väljaspool pataljoni viibivate kaitseväelaste toitlustamise tagab pataljon.

323. Sööklast lahkumise korra kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga.

Õppe- ja tööaeg

324. Õppeaja pikkus tööpäevadel on kaheksa õppetundi, erandjuhtudel ka pikem. Pataljoniülem võib oma käskkirjaga erandkorras kehtestada väliõppuste ja õppelaskmiste läbiviimiseks pikemad õppepäevad või viia õppepäevad üle puhkepäevadele, kuid arvestusega, et nädalas oleks vähemalt üks puhkepäev ja nädala töötundide arv vastavaks kaitseväeteenistuse seadusele.

Õppe- ja tööaja kestuse staabis, allüksuses, kantseleis ja töökojas kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga, lähtudes kaitseväeteenistuse seadusest.

325. Viis minutit enne päevakorras märgitud õppetöö algust rivistab kõige kõrgemal ametikohal olev õppusest osavõtja isikkoosseisu üles ja kannab õppetunni läbiviijale kohalolijatest ja puudumise põhjustest ette, näiteks: "Härra kapten. B-kompanii 2. rühm sõjatopograafia tunniks valmis. Kohal 24, toimkonnas 2, õppetööst vabastatud haigeid 2 kaitseväelast. Rühmavanem seersant Joorits!".

Õppetöö lõpul kontrollitakse alluvate relvastust ja varustust.

Ametiasjus pataljoni territooriumile saabujate vastuvõtmine

326. Kõik ametiasjus pataljoni territooriumile saabujad võivad oma ülesande täitmisele asuda alles pärast loa saamist pataljoniülemalt. Inspekteerivate riigiorganite esindajad võivad oma ülesande täitmisele asuda pärast oma volituste esitamist pataljoniülemale ja tegutseda ainult oma volituste piires. Kaitseväe uurimis- ja jälitusametkondade töötajad on kohustatud informeerima pataljoniülemat või teda asendavat kaitseväelast oma saabumisest ja läbiviidavatest toimingutest piires, mis ei kahjusta nende poolt läbiviidavaid toiminguid. Pataljoniülem ei tohi takistada nimetatud ametkondade töötajaid täitmast neile pandud ülesandeid.

Vaba aeg

327. Aeg pärast õppetöö lõppu kuni õhtuse loenduseni ning laupäeval ja pühapäeval pärast üldisi koristustöid on ajateenijate vaba aeg, kui kompaniiülem ei ole andnud korraldust relvade ja varustuse hooldamiseks või üldfüüsiliseks treeninguks.

328. Lõunavaheaeg ja aeg õhtusest loendusest kuni öörahuni on puhkeaeg. Sel ajal on keelatud laulmine, vali muusika, valjud vestlused ja muu tegevus, mis võib rikkuda üldist rahu.

Külaliste vastuvõtmine

329. Külaliste vastuvõtmine on ajateenijatele lubatud üldjuhul ainult vabal ajal. Selle täpse kellaaja määrab pataljoniülem oma käskkirjaga.

Kõikide külaliste nimed kantakse külaliste raamatusse (vt lisa 20).

330. Kokkusaamine külalistega toimub tavaliselt selleks ettenähtud ruumis või kohas; laupäeval, pühapäeval, rahvus- ja riigipühadel võib korrapidaja lubada külastajatel koos külastatavaga tutvuda kaitseväelase eluoluga ja liikuda pataljonis pataljoniülema poolt käskkirjas kinnitatud korras.

Õhtune loendus

331. Õhtuse loenduse ja selle läbiviimise korra kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga, arvestades kohalikke olusid ja aastaaega.

15 minutit enne loendust annab päevnik käskluse: "Kompanii, valmistuda õhtuseks loenduseks!". Kindlaksmääratud ajal rivistab korrapidaja kompanii, viib läbi õhtuse loenduse ja kannab pataljonikorrapidajale ette selle läbiviimisest ning esitab päevaaruande.

Loenduse läbiviija loeb ette ajateenijate nimed. Kuulnud oma nime, vastab kaitseväelane "Mina". Õhtuselt loenduselt puuduja nimetamisel teatab rühmavanem või teda asendav kaitseväelane puudumise põhjuse, näiteks: "Reamees Kuusler sisetoimkonnas!".

Pärast loendust teeb loenduse läbiviija teatavaks avaldamisele kuuluvad käskkirjad, korraldused, ergutused või karistused ja järgmise päeva toimkonna.

Seejärel mängitakse signaali "Eha" ja loenduse läbiviija annab käskluse: "Kompanii, Eesti Vabariigi hümni laulmiseks - valvel!" ja seejärel lauldakse hümni.

Hümni lõppedes annab loenduse läbiviija käskluse: "Vabalt! Rühmad rühmavanemate käsutuses!".

Magamaheitmine ja üleminek öövalgustusele

332. Pärast öörahusignaali peavad kõik ajateenijad heitma magama ja kasarmus minnakse üle öövalgustusele. Pideva uneaja kestus peab olema kaheksa tundi. Ööpäeva jooksul peab kaitseväelastele, välja arvatud teenistustoimkondlased, olema tagatud kaheksatunnine pidev uneaeg. Teenistusülesannete täitmisel peab olema tagatud ööpäevane uneaja norm.

 

XI. KASARMUKORD

 

Ruumide jaotamine

333. Pataljoniülem jaotab pataljoni käsutuses olevad rajatised, hooned, ruumid ja territooriumi allüksuste vahel. Kompaniiülemad jaotavad nende käsutusse ja vastutusele antud ruumid ja territooriumi rühmade vahel. Staabi käsutuses olevate tööruumide jaotuse teeb pataljoni staabiülem.

334. Vajaduse korral võib pataljoniülem anda hooned, ruumid või territooriumi üheaegselt mitme kompanii käsutada ja hooldada. Sel juhul kehtestab jaotuse teinud ülem nende kasutamise ja hooldamise korra.

Kasarmuruumid ja nende sisustus

335. Uuesti ehitatavad ja kapitaalremondi läbinud kasarmuruumid peavad vastama kaitseväes kehtestatud kasarmuruumide projekteerimise ja tervisekaitse nõuetele. Ülejäänud kasarmuhooned tuleb võimalust mööda kohaldada kasarmuruumidele esitatavatele standardnõuetele. Pataljoni hoonete aknad peavad olema varustatud pimenduskardinatega.

336. Ruumide kasutamine peab olema sihtotstarbeline ja nende sisustus vastama kaitseväes kinnitatud vastava otstarbega ruumi sisustustabelile. Igas ruumis peab olema ruumi sisustuse või vara tabel (vt lisa 12).

337. Kasarmu ümbrus peab olema haljastatud ja teed kõvakattega. Kasarmuhoone minimaalne kaugus müraallikatest määratakse kindlaks, lähtudes lubatud müratasemest; kaugus võimalikust ohuallikast peab olema vähemalt 50 m ja prügikonteineritest mitte vähem kui 25 m.

338. Hoone passi pidamise ja täitmise eest vastutab kortermeister. Pass peab sisaldama andmeid hoone ja ruumide esialgse seisukorra ning jooksva või kapitaalremondi käigus tehtud muudatuste kohta. Sissekandele muudatustest kirjutavad alla kortermeister ja selle kompanii ülem, kelle käsutuses ruumid on. Hoone pass on hoiul kortermeistri käes.

339. Kasarmuruumide standardnõuded on järgmised:
1) eluruumides üldpõrandapinda vähemalt 6 m2 ja nende maht 15 m3 iga kaitseväelase kohta;
2) teenistusruumides üldpõrandapinda 0,9-1,45 m2 iga kaitseväelase kohta (sõltuvalt otstarbest);
3) riiete ja jalatsite kuivatamise ruumides põrandapindala 0,35 m2 inimese kohta, kuid kompaniile mitte alla 20 m2;
4) õhutemperatuur peab eluruumides olema talvel +18 o- kuni +22 oC, suvel võib see olla kuni +25 oC, pesemisruumis vähemalt +18 oC, du¿iruumis mitte alla +25 oC;
5) ruumi kõrgus ei tohi olla alla 2,5 m.

340. Iga eluruumi siseseinal, põrandast 1,5 m kõrgusel, peab olema termomeeter, magamisruumi väljapääsu kohal öövalgusti.

341. Magamisruumi ukse kõrval, väljaspool, peab olema ruumis elavate kaitseväelaste nimekiri või voodite paigutuse nimeline skeem.

Kord ja puhtus kasarmuruumides

342. Kasarmuruumide puhtus peab vastama tervisekaitsenõuetele, seejuures:
1) eluruume ja koridore koristatakse ja pestakse vähemalt üks kord päevas;
2) pesemis- ja tualettruumi koristatakse ja pestakse desinfitseeriva pesemislahusega kaks korda päevas;
3) teisi ruume pestakse ja nende üldine suurpuhastus toimub vähemalt üks kord nädalas. Seinu, lagesid, uksi ja mööblit pestakse üks kord kuus, aknaid üks kord kvartalis;
4) voodivarustust tuleb kloppida üks kord nädalas. Enne ajateenijatele voodivarustuse väljaandmist tuleb see desinfitseerida.

343. Voodid peavad eluruumis paiknema:
1) välisseinast 0,6 m kaugusel;
2) aknast 0,8 m kaugusel;
3) küttekehast 0,3 m kaugusel;
4) peatsitega vastamisi asuvate voodite vahe peab olema 0,3-0,4 m ja kahe kõrvuti asetseva voodipaari vahe vähemalt 0,8 m;
5) voodiridade vahekäigu laius mitte alla 1,2 m;
6) iga voodi peatsis peab olema tahvel kaitseväelase isikukoodi, auastme, ees- ja perekonnanimega.

344. Voodite ülestegemise, kogu ruumi sisustuse, isikliku varustuse ja asjade paigutuse ja hoiustamise kohta peavad pataljonis või kompaniis olema kehtestatud eeskirjad.

345. Suitsetamine, relvade puhastamine, saabaste viksimine, juukselõikus ja riiete kloppimine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas.

346. Ruumide koristamine peab olema lõpetatud pool tundi enne õppuste algust.

347. Üks kord nädalas, harilikult laupäeval enne sauna, peab toimuma kompanii ruumide ja temale kinnistatud territooriumi üldine suurpuhastus, mille käigus tuulutatakse ja klopitakse ka üleriideid ning voodivarustust. Voodipesu ja käterätikud tuleb vahetada kohe pärast nende määrdumist, kuid mitte harvem kui iga seitsme päeva tagant.

Pataljonikorrapidaja teenistuskoht

348. Pataljonikorrapidaja teenistuskoht peab paiknema pataljonistaabi juures ja seal peavad olema järgmised ruumid: korrapidaja teenistusruum, relvaruum või -kapp, arestiruum ja puhkeruum. Võimaluse korral võib olla ka tualettruum.

Koos korrapidajaga võib paikneda ka pataljoni sidesõlme korrapidaja. Kõik nimetatud ruumid peavad olema köetavad, tubade õhutemperatuur ja maht vastama käesolevas määrustikus eluruumidele kehtestatud normidele.

349. Pataljonikorrapidaja teenistusruumid ja sissepääs neisse peavad olema valgustatud.

Ruumides peab olema:
1) korrapidaja teenistusruumis - kirjutuslaud, toolid, lukustatav metall-laegas või seif, pataljoni tagavaravõtmete kapp, tulekustuti, seinakell, sise- ja välistermomeeter, esmaabikapp, taskulambid, vajalik dokumentatsioon, teadetetahvel, kantseleitarbed jms;
2) relvaruumis - relvapüramiid, metallkapp, metallkast, kuulikindlad vestid, relvad ja laskemoon;
3) puhkeruumis - voodi, riidekapp, tool, riidevarn, peegel, voodivarustuse komplekt;
4) tekk ja padi, külmkapp, termoskann, veekeetmisseade või kohviaparaat, mikrolaineahi, prügikast, toidunõude ja -riistade komplekt;
5) tualettruumis - WC-pott, valamu ja komplekt ruumide koristamistarbeid.

Kui korrapidaja ruumide juurde kuulub ka arestiruum, siis sisustatakse see garnisonimäärustiku nõuetest lähtudes.

350. Pataljonikorrapidaja ruumi koristab signalist/trummar-käskjalg.

Pataljoni territoorium

351. Pataljoni territoorium on talle kas ajutiselt või alaliselt eraldatud maa-ala. Kogu pataljoni territoorium peab olema ümbritsetud piirdeaiaga ja see jaotatakse allüksuste vahel; jaotusplaani kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga.

Iga allüksus on kohustatud koristama ja hooldama temale kinnistatud territooriumi. Koristustööde tegemine õppetöö ajal on keelatud.

Pääsla ja külalistetuba

352. Pataljoni pääsla on pataljoni territooriumi ümbritseva piirdeaia sissepääsule püstitatud rajatis, mille kaudu toimub inimeste ja transpordivahendite sisse- ja väljalaskmine; pääsla asub pataljoni territooriumil.

353. Pääsla peab olema ehitatud kaitseväe tüüpprojekti järgi ja koosnema väravast ning pääslahoonest.

354. Pataljonis eraldatakse ja sisustatakse tuba külaliste vastuvõtmiseks. Harilikult asub see tuba pääslas.

Korra eest külalistetoas vastutab see korrapidaja, kelle kontrollitaval alal tuba asub. Harilikult vastutab külalistetoa eest pääslakorrapidaja.

355. Külalistetuba kasutatakse kehtestatud korras ja seal peavad olema pataljoniülema poolt kinnitatud külastuseeskirjad.

Tehnikapark

356. Pataljoni tehnikapark on territooriumi eraldatud osa, mis on kohaldatud pataljoni raskerelvade, lahingu- ja muu tehnika hoidmiseks, hooldamiseks ja remondiks. Välioludes võib pataljonil olla ka ajutine tehnikapark.

357. Tehnikapark peab olema ehitatud kaitseväe tüüpprojekti alusel ja seal peavad olema:
1) kinnised köetavad ja külmad garaaþid või lahtised katusealused tehnika hoidmiseks;
2) tehnikapargi pääsla, ruumid tehnikapargi toimkonnale, tehnilise kontrolli postile ja õppeklass;
3) muud tehnika teenindamiseks ja personalile vajalikud olmeruumid.

358. Tehnikapargil peab olema piirdeaed ja selle territoorium peab olema valgustatud.

359. Tehnikapargi planeering peab tagama tehnika kiire ja ohutu pargist väljumise. Tehnikapargi territoorium võib olla jaotatud osadeks ja kinnistatud allüksustele.

360. Pataljoni tehnikapargi töö- ja sisekorraeeskirjad koostab pataljonitehnik ja need kinnitab pataljoniülem. Eeskirjades peab olema määratletud:
1) tehnikapargi tööaeg ja sisekorra nõuded;
2) tehnika väljumise ja tagasituleku kord;
3) isikkoosseisu ja ohtlike veoste transportimise nõuded;
4) tehnikapargi personali ja võõraste isikute sisselaskmise kord;
5) tehnikavahendite süüte- ja lukustusvõtmete hoidmise ja väljastamise kord;
6) tehnikapargi toimkonna ja parki valvava tunnimehe erikohustused.

Pataljoni aula, võimla ja ujula

361. Pataljonil peab olema 150-200 istekohaga aula, mis võimaldaks läbi viia täiskoosseisulise kompanii ühisüritusi. Aulas peab olema selle mahtuvusele vastav sisustus.

362. Igal pataljonil peab olema oma staadion, lasketiir ja võimla (soovitatav koos ujulaga), mis võimaldaks igal aastaajal korraldada spordivõistlusi, viia läbi laskeharjutusi, kaitseväelaste üld- ja erialast kehalist ettevalmistust. Võimlas ja ujulas peavad olema nõuetekohased normiga kehtestatud riietusruumid, valgustus, ventilatsioon ja pesemisvõimalused ning õhutemperatuur.

Söökla

363. Söökla ja köök peavad vastama toitlustusruumidele kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Väikese koosseisuga eraldi paiknevas kompaniis (radaripost jms) võib olla väike köök, söögituba ja võimalus nõusid pesta.

364. Köögi, söökla, nende sisseseade ja inventari hooldamisel, korrashoiul ja koristamisel tuleb jälgida tervisekaitsenõudeid.

365. Toiduvalmistamine peab toimuma ranges vastavuses kinnitatud kalkulatsiooni, tehnoloogia ja tervisekaitsenõuetega.

366. Sööklates peavad olema:
1) söökla korrapidamise ja toidukontrolliraamat;
2) iga päeva kohta toiduvalmistamise kalkulatsioonid ja tehnoloogilised kaardid;
3) seinale väljapandud päeva menüüleht koos toitude portsjonikaaluga.

Toiduainelaod ja -hoidlad

367. Toiduainelaod ja -hoidlad peavad olema rajatud ja sisustatud vastavalt toiduainete hoidmise ja tervisekaitsenõuetele.

368. Toiduainete hoidmise ja säilitamise aluseks peab olema üldine toitlustamise tervisekaitse-eeskiri ja kiirestiriknevate toiduainete säilitamise eeskiri kaitseväes.

Töökojad

369. Pataljoni või kompaniide juurde kuuluvad töökojad ja erialased õppeklassid, mis sisustatakse vastavalt otstarbele ja vajadusele ning nende kasutamine peab rangelt vastama tööohutus- ja tervisekaitsenõuetele.

370. Igas töökojas ja erialases õppeklassis peab olema komplekteeritud esmaabikapp, tuleohutusstend ja nimeliselt ära toodud tuleohutuse eest vastutav isik.

371. Töökodade ja erialaste õppeklasside ruumides on elamine ja magamine keelatud.

Kompanii kantselei

372. Kompanii kantselei koosneb kompaniiülema ja tema asetäitja kabinetist, kompaniiveebli ja kirjutaja-varahoidja tööruumist ning rühmaülemate tööruumidest.

Ruumide sisseseade peab vastama nendele ruumidele kinnitatud sisustustabeli nõuetele.

Pataljoni ja kompanii relvahoidlad

373. Kompanii relvaruum paikneb selleks projekteeritud ja ehitatud, tehniliste valveseadmetega varustatud ja valvatavas ruumis.

374. Relvaruumis hoitakse relvi lukustatud ja pitseeritud relvakappides või püramiidides, laskemoona lukustatud ja pitseeritud kappides (kastides). Reeglina on ühes kapis ühe rühma või jao relvad või laskemoon.

375. Kõikidel relva- ja laskemoonakappidel, -kastidel ja -püramiididel (edaspidi relvapüramiid) peab olema silt relvapüramiidi numbri, selle eest vastutava isiku ametinimetuse ja nimega ning pitsati number, millega relvapüramiid pitseeritakse.

Juhul kui relvad on kinnistatud kindlale kaitseväelasele, peab relva kõrval sildil olema märgitud relva liik, number ja selle kaitseväelase nimi.

376. Spordi- ja õpperelvi hoitakse üldjuhul eraldi relvapüramiidis.

377. Relvade laske- ja lahingumoona soetamine, hoidmine, edasitoimetamine, kasutamine, arvestus, arvestusdokumentatsiooni vormid ja vormistamise kord, hoidlate valve ja sisustamine toimub ranges vastavuses kehtestatud seaduste, kaitseministri sellekohaste määruste ja Kaitsejõudude Peastaabi ülema käskkirjade nõuetega.

378. Relvaladu, laske- ja lahingumoona laod või relvade hoiuplats paiknevad pataljoni territooriumil kahekordse piirdega eraldatud platsil ja neid valvab vahtkond ning nad peavad olema varustatud tehniliste valveseadmetega.

379. Relvalaos hoitakse relvi ja nende juurde kuuluvaid abi- ja sihtimisseadmeid konserveeritult, reeglina lukustatud ja pitseeritud relvakappides või kastides.

380. Laoplatsil hoitavad relvad kantakse vahipostide tabelisse ja neid antakse laoplatsilt välja ainult pataljoniülema käskkirja alusel selleks volitatud isikule pärast garnisonimäärustikus ettenähtud dokumentide esitamist, sissekande tegemist ladude avamise ja sulgemise raamatusse ning vahtkonnalehte.

381. Igat liiki relvade, laske- ja lahingumoona, nende juurde kuuluvate abi- ja sihtimisseadmete arvestust peetakse relvade ja laskemoona arvelevõtmise ja relvade numbrilise arvestuse raamatus, ladudes peale eeltoodu ka laokaartidel.

382. Relvaruumides ja ladudes peavad olema paigutatud nähtavale kohale relvaruumi vara tabel ja relvahoidla plaan. Relvapüramiidis peab olema seal hoitava relvastuse, laske- ja lahingumoona nimestik. Nimestiku andmed peavad olema õigeaegselt korrigeeritud, seal peab olema viimase korrigeerimise kuupäev ja hoiukoha eest vastutava isiku allkiri.

383. Relvahoidlates ja -ruumides peavad olema sisse seatud relvade ja laskemoona kontrollraamatud. Kõik ülevaatust või kontrolli teostanud ametiisikud on kohustatud tegema eelnimetatud raamatusse sissekanded avastatud puuduste, samuti kontrollimise tulemuste kohta.

Õpperuumid

384. Igas tüüpprojekti järgi täielikult väljaehitatud pataljonis peab olema vähemalt kuus 75 m2 suurust õpperuumi, mis on sisustatud vastavalt kaitseväe sisustustabeli nõuetele; loomulik valgus peab õppelaudadele langema vasakult või eestpoolt.

Kompanii varaait

385. Kompanii varaait peab olema kuiv ja ventileeritav ruum, varustatud valve- ja tuleohutuse signalisatsiooniseadmetega ning aknad trellitatud.

Ruumis peavad olema riiulid ja nagid ning eraldi kohad, kuhu oleks võimalik ladustada kastides olev varustus.

386. Kogu varustus peab olema paigutatud liikide ja numbrite järgi ning varustatud ühesuguste sedelitega, millele on märgitud eseme nimetus ja kogus, mis peab antud ajahetkel seal olema.

Varustuse paigutus peab tagama selle kiire väljastamise.

Varustust on keelatud hoida põrandal.

387. Varaaitades peab olema tagatud nende eripärast tulenevate tuleohutusnõuete täitmine.

388. Kompaniiveebel peab määrama igas varaaidas tuleohutuse eest vastutaja; selle isiku nimi peab olema märgitud varaaida seinal olevale sildile.

Olmeruum

389. Kompaniis peab olema sisustatud üks ruum või spetsiaalselt eraldatud ruumiosa riiete triikimiseks ja korrastamiseks. Juhul kui pataljonis ei ole juuksurit või tema tööruumi, kasutatakse seda ruumi ka juukselõikuseks.

Lugemistuba

390. Igas kompaniis peab olema lugemistuba, mille sisustus peab vastama kaitseväes kinnitatud sisustustabeli nõuetele.

391. Lugemistoas peavad olema lauamängud, vähemalt üks komplekt määrustikke ja kõigi kompaniile tellitud ajalehtede ning ajakirjade köitmikud.

392. Kompaniiülem määrab lugemistoa eest vastutavaks ühe allohvitseri või kompanii kirjutaja-varahoidja.

Võimlemisruum

393. Igas kompaniis võib olla sisse seatud ruum kehakultuuriga tegelemiseks.

Ruumi asukoha valikul tuleb arvestada, et see ei takistaks kasarmu üldist elurütmi ja seal sportimine ei häiriks teisi.

Ruumis peab olema sundventilatsioon.

Saun

394. Saun peab olema ehitatud kaitseväe tüüpprojekti järgi ja koosnema riietus-, pesemis- ja leiliruumist.

Riietusruumis peavad olema pingid, saunakapid või nagid, põrandal jalamatid.

Pesuruumis peavad olema pingid ning pesukausid iga saunalise jaoks vastavalt sauna projekteeritud mahtuvusele.

Leiliruumis peavad olema väljapoole avanev uks, lava, termomeeter, leilikeris ohutuspiirdega ja kuumakindlad valgustid.

Pesemis- ja du¿iruumid

395. Pesemis- ja du¿iruumid peavad vastama kaitseväe kasarmuruumide projekteerimise nõuetele.

Igas pesemisruumis peab olema üks kraan iga 5-7 kaitseväelase kohta ja kaks jalapesuvanni 30-35 kaitseväelase kohta.

Du¿iruumis peab olema 1 du¿¿ 10 kaitseväelase kohta ja sundventilatsioon. Du¿¿iruumi eesruumis peavad olema pingid, nagid ja peeglitega saunakapid.

Pesemis- ja du¿¿iruumides peavad olema seebialused, jalamatid ning soe ja külm vesi.

Sanitaarsõlmed

396. Tualettruumid sisustatakse arvestusega 1 WC-pott, 1 pissuaar ja 1 kraanikauss 10 kaitseväelase kohta. Kraanikausi juures peab olema vedelseebinõu, käterätikute minikonteiner või kätekuivati arvestusega 1 iga 12 kaitseväelase kohta. WC-potid peavad asuma seestpoolt suletavate ustega kabiinides.

397. Sanitaarsõlmi koristavad ja pesevad päevnikud ja lisatoimkondlased.

Jalatsite puhastamiskoht

398. Kui ruumi on piisavalt, sisustatakse kasarmus jalatsite puhastamiskoht, kuhu paigutatakse saapapuhastamisalused koos harjade ja saapaviksi hoidjatega. Niisuguse ruumi puudumisel asub jalatsite puhastamiskoht väljaspool kasarmuruume.

Pööningud, keldrid ja soklikorrused

399. Kasutamiseks mittekohandatud pööningutel, soklikorrustel ja keldrites ei tohi paikneda magamis- ja õpperuumid, sinna on keelatud ladustada esemeid ja seal tuleb rangelt täita kõiki tuleohutusnõudeid. Kasutamiseks kohandatud keldri-, pööningu- ja soklikorruste ruumide suhtes kehtivad samad nõuded, mis sama otstarbega kasarmuruumide kohta.

400. Mittekasutatavate keldrite ja pööningute uksed peavad olema lukustatud ja uksel silt viitega võtme asukohale. Uste regulaarne kontrollimine kuulub sisetoimkonna kohustuste hulka.

Ahjude kütmine

401. Kui hooned või väliõppuste telgid on ahiküttega, määrab nende kütmise korra pataljoniülem oma käskkirjas.

402. Kompanii ahjude kütmiseks ja sellega seotud tuleohutuse eest vastutavaks määrab kompaniiülem ühe või mitu selleks instrueeritud ahjukütjat.

Isikukood

403. Iga kaitseväelane kannab vormiriietuse all kaelas medaljoni, milles on märgitud tema isikukood, reesusfaktor ja veregrupp. Isikukoodiga märgistatakse samuti kogu temale väljastatud varustus. Medaljoni kandmine teenistuse ajal on kohustuslik.

Välilaagris, õppustel ja lahinguolukorras majutamine

404. Välilaagrisse asumine toimub vastavalt väljaõppeplaanile ja teenistusülesannetele pataljoniülema käskkirja alusel.

405. Majutamine asumisse kooskõlastatakse eelnevalt kohaliku omavalitsusega ja võib toimuda ainult kokkuleppel hoonete valdajaga. Samuti kooskõlastatakse ja lepitakse kokku õppusteks või välilaagri korraldamiseks vajalike maa-alade (eravaldused, munitsipaal- ja riigimaad) ajutise kasutamise asjus.

406. Pataljoniülema käskkirjaga määratakse välilaagri territoorium või majutamispiirkond asulas, pataljonile kuuluvad hooned, samuti allüksuste piirid, vahi- ja siseteenistuse kord ning kogunemiskohad häire korral.

407. Pataljoniülem määrab oma käskkirjaga kindlaks tervisekaitse-, sanitaar-hügieeniliste ja keskkonnakaitsenõuete täitmiseks vajalikud meetmed.

408. Siseteenistust korraldatakse välilaagris, õppustel ja lahinguolukorras käesoleva määrustiku sellekohaste peatükkide nõuete kohaselt.

409. Kaitseväelastel on keelatud rahuajal kooskõlastuseta ja kokkuleppeta iseseisvalt hõivata kaitseväele mittekuuluvaid hooneid ja maa-alasid. Sellise juhtumi eest kannab vastutust pataljoniülem ja hoone (maa-ala) hõivaja.

XII. TOITLUSTAMINE

 

410. Pataljoni korrapärase toitlustamise korraldamine ja juhtimine on toitlustusspetsialisti kohustus.

Pataljoni toitlustamisega tegeleb sööklaülem ja välitingimustes väliköögi meeskonna ülem.

Toitlustamisel ja menüü koostamisel peab juhinduma kaitseväelaste toiduainete vajaduse eeskirjast.

411. Kaitseväelaste toiduratsiooni ja menüüde vastavust kehtestatud nõuetele kontrollivad pataljoniarst ja toitlustusspetsialist.

412. Toiduratsiooni ja menüü kontrollimisele on vajaduse korral lubatud kaasata linna või maakonna tervisekaitsetalituse töötajaid.

413. Toiduratsiooni ja menüüd tuleb kontrollida vähemalt kord kvartalis, vajaduse tekkimisel sagedamini.

414. Toiduainete hoidmisel, säilitamisel ja toitude valmistamisel ning väljastamisel tuleb täita kõiki tervisekaitsenõudeid ja kiirestiriknevate toiduainete säilitamise eeskirja nõudeid.

415. Toitu kontrollivad ja võtavad iga päev proovi pataljonikorrapidaja ja valveõde. Toidu kvaliteedi kohta tehakse sissekanne söökla toidukontrolliraamatusse (vt lisa 13).

416. Ajateenijate toitlustamine toimub riigi kulul ühiskatlast.

417. Erandkorras (lähetused, väliõppused ja puhkus) on ajateenijatele lubatud välja maksta toiduraha või väljastada vajalikud toiduained.

418. Kaadrikaitseväelastele makstakse seadusega ja seaduse alusel kehtestatud ulatuses ja korras toiduraha.

[RT I 2000, 91, 593 - jõust.09. 12. 2000]

419. Kaadrikaitseväelaste toitlustamist võib korraldada pataljoni ühiskatlast. Sel juhul tasuvad kaadrikaitseväelased oma toitlustamiskulud ise.

420. Kaadrikaitseväelaste ühiskatlast toitlustamise eest tasumise korra kehtestab pataljoniülem.

421. Välitingimustes korraldatakse kaitseväelaste toitlustamine väliköögist kooskõlas tervise- ja keskkonnakaitsenõuetega.

XIII. MEDITSIINITEENISTUS

 

Ambulants

422. Pataljoni ambulantsi ülesanne on hoida kaitseväelaste tervist ja ravida neid.

423. Ambulantsis:
1) korraldatakse kaitseväelaste tervisekaitsealast ja meditsiinilist väljaõpet;
2) viiakse läbi kaitseväelaste igapäevast ja plaanipärast meditsiinilist läbivaatust;
3) antakse haigestunud kaitseväelastele vajalikku meditsiinilist abi ja tehakse järelevalvet määratud ravi üle;
4) rakendatakse nakkushaiguste ja epideemiate ennetusmeetmeid;
5) kontrollitakse tervisekaitsenõuete täitmist kaitseväelaste seas ja kõikides pataljoni käsutuses olevates ruumides;
6) analüüsitakse kaitseväelaste haigestumise statistikat ja töötatakse välja abinõusid haigestumiste vältimiseks.

Arstlik läbivaatus

424. Kaadrikaitseväelaste tervisekontroll toimub üks kord aastas.

Ajateenijate tervist kontrollitakse esimest korda 24 tunni jooksul pärast nende pataljoni saabumist ja viimane läbivaatus toimub vahetult enne nende reservi arvamist.

425. Tervisekontrolli tulemused ja arstiabi andmine fikseeritakse kaitseväelase meditsiinilisele kaardile.

426. Erakorraline tervisekontroll toimub:
1) nakkus- või suguhaiguste levikul või nende leviku ohu korral;
2) epideemia puhkemisel või puhkemise ohu korral;
3) kaitseväelase tervise halvenemisel;
4) täiendava või järelravi määramiseks;
5) pikemalt puhkuselt või lähetusest naasmisel;
6) trauma puhul.

Kaitseväelane, kes mingil põhjusel ei läbinud tervisekontrolli, vaadatakse läbi esimesel võimalusel.

427. Tervisekontrolli tulemustest informeerib pataljoniarst kompaniiülemaid ja esitab koondettekande pataljoniülemale.

Haigete läbivaatus

428. Iga päev, pataljoniülema poolt määratud ajal, kogub kompaniikorrapidaja kokku kõik kompanii haiged ajateenijad, määrab ühe neist vanemaks, annab tema kätte haigete raamatu ja saadab nad ambulantsi.

429. Ambulantsis võtavad haigeid vastu arst ja valveõde.

Arst vaatab haiged läbi ja teeb oma otsuse ning määrab neile ravi- ja teenistusreþiimi ning annab ravist tulenevaid korraldusi valveõele.

430. Arst võib haigeid kas täielikult või osaliselt vabastada õppustest ja toimkondadest, milles osalemine on haiguse iseloomu tõttu vastunäidustatud, lükata tervislikel põhjustel edasi distsiplinaararesti kandmise.

431. Pärast läbivaatust viib vanemaks määratud kaitseväelane haiged kompaniisse ja esitab haiged koos haigete raamatuga kompaniikorrapidajale. Korrapidaja esitab raamatu kompaniiveeblile arsti ettekirjutustest tulenevate korralduste tegemiseks.

Õppetööst või toimkondadest osaliselt vabastatuid on keelatud kompaniist välja lubada.

432. Haigete läbivaatus ambulantsis toimub pataljoniülema poolt kehtestatud vastuvõtuaegadel. Erakorraliste haigete vastuvõtt toimub kogu ööpäeva jooksul.

Sööklatoimkonna ja muu personali arstlik läbivaatus

433. Sööklas, köögis ja toiduladudes töötavatel kaitseväelastel ja eraisikutel ning toiduaineid vedavate autode juhtidel peab olema isiklik tervisetõend, mis on hoiul pataljonis. Iga päev, enne tööle asumist, peavad arstliku kontrolli läbima kogu sööklatoimkond, köögitöötajad ja toiduaineveoki juht, samuti enne väljasõitu kõik pataljoni transpordivahendijuhid.

Haiglasse saatmine ja sealt naasmine

434. Kaitseväelase haiglasse saatmine toimub arsti saatekirja alusel. Vajaduse korral läheb temaga kaasa meedik.

435. Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelased saadetakse haiglasse üldistel alustel, karistusaeg katkestatakse ja karistuse kandmine viiakse lõpule pärast tervenemist.

436. Kohtuotsuse põhjal arestis või eeluurimise all olevate kaitseväelaste haiglaravi toimub garnisonimäärustikuga kehtestatud korras.

437. Haiglast väljakirjutatud kaitseväelasele antakse kätte meditsiinidokumendid tema haiguse kohta.

438. Ravilt naasnud kaitseväelane kannab sellest oma vahetule ülemale ja kompaniikorrapidajale ette ning annab ambulantsi valveõele üle oma meditsiinidokumendid.

Haiged ambulantsis

439. Ambulantsis peavad haiged täitma kõiki seal kehtivaid nõudeid ja meditsiinipersonali korraldusi.

440. Külalisi võib ambulantsis vastu võtta kehtestatud korras arsti või valveõe loal.

Haigestunud kaadrikaitseväelased

441. Kui kaadrikaitseväelane haigestub ega saa teenistusse ilmuda, on ta sellest kohustatud informeerima pataljonikorrapidajat hiljemalt tööpäeva alguseks. Kui teenistusest puuduja kohta tööpäeval kella 12.00-ks mingit teadet ei ole, siis peab vahetu ülem välja selgitama teenistusest puudumise põhjuse.

442. Haigestunud kaadrikaitseväelane võib arstiabi saamiseks pöörduda ka tsiviilraviasutusse. Niisugustest pöördumistest tuleb 24 tunni jooksul teatada pataljoniarstile.

443. Kaadrikaitseväelase võib määrata kodusele ambulatoorsele ravile kuni kuueks päevaks. Temale väljastatakse arstitõend (vt lisa 23), mille alusel haiguspäevade eest tasustatakse ravikindlustusseaduses ettenähtud korras.

Kaitseväelaste arstlik teenindamine õppustel

444. Pataljoniarst määrab õppustel arstliku teenindamise vajaduse, korra ja taseme.

Kõikidel laskeharjutustel peab viibima sanitar või meditsiiniõde. Väliõppustel peab rühma- või jaosanitaril alati kaasas olema komplekteeritud meditsiinipaun. Samal ajal peab ambulantsis olema väljasõiduvalmis sanitaarauto arsti või meditsiiniõe, sanitari ja autojuhi-sanitariga.

XIV. PESEMINE JA UJUMINE

 

Saunas käimine

445. Kaitseväelased peavad käima saunas vähemalt kord nädalas, välja arvatud need, kellele see on vastunäidustatud või ajutiselt arsti poolt keelatud.

Kui väliõppustel ei ole võimalik saunaskäimist korraldada, tehakse seda esimesel võimalusel pärast õppusi.

446. Pataljonisauna kasutamise korra määrab kindlaks pataljoniülem, garnisonisauna kasutamise korra määrab kindlaks garnisoniülem.

Suplemine ja ujumine

447. Suvekuudel tuleb kaitseväelastele leida võimalusi suplemiseks või ujumiseks (edaspidi ujumine). Ajateenistuse lõpuks peab iga kaitseväelane oskama ujuda.

448. Alalise ujumiskoha ja -korra määrab oma käskkirjaga kindlaks pataljoniülem koos arsti ja kohaliku omavalitsusega.

449. Ujumise korraldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
1) ujumine peab toimuma allüksuste kaupa;
2) ujumise korraldamise ja ohutusnõuete täitmise eest määratakse vastutav isik, kes on enne vette lubamist kohustatud instrueerima kõiki tema vastutuse alla antud kaitseväelasi;
3) ujumise ajal peab kohal olema kompaniisanitar või meditsiiniõde;
4) ujumispaigas määratakse päästjad ja ujumiskoht varustatakse päästevahenditega;
5) ujumiskoht peab olema kontrollitud ja märgistatud.

450. Ujumine on keelatud:
1) kui välisveekogu vee temperatuur on alla +16 oC ja veevoolu kiirus on üle 0,5 m/s;
2) varem kui 45 minutit pärast sööki;
3) tundmatus kohas või väljaspool märgistatud ala;
4) kui ujujal on väsimuse tundemärke;
5) kui arst on selle keelanud.

451. Ujumise eest vastutav isik peab teadma ujumise korraldamise ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ujumisel.

Pesuvahetus

452. Ajateenijate ihu- ja voodipesu ning käterätte vahetatakse saunapäeval ja pesuvahetuse korraldab kompaniiveebel.

XV. POSTISAADETISTE KÄTTETOIMETAMINE JA ÄRASAATMINE

 

453. Sideasutuse kaudu saabunud saadetise äratoomise korraldab pataljon.

454. Saadetiste äratoomiseks määrab staabiülem vastutava isiku, kelle nimele vormistatakse iga postisaadetiste liigi jaoks tähtajaline volitus.

455. Kõik saabunud ja väljasaadetud ametlikud kirjad registreeritakse.

456. Kaitseväelaste erakirju ei registreerita, need toimetatakse adressaadile kätte pataljoniülema poolt kinnitatud korra kohaselt. Kaitseväelaste nimele saabunud tähitud kirjad, panderollid, rahakaardid ja postipakid kuuluvad registreerimisele ja need väljastatakse allkirja vastu.

457. Teise väeosasse üleviidud või teenistusest lahkunud kaitseväelase nimele saabunud postisaadetis saadetakse tema uude teenistus- või elukohta või tagastatakse saatjale.

 

XVI. VAHI ALLA VÕTMISE, VAHI ALL HOIDMISE JA VAHI ALT VABASTAMISE KORD

 

458. Kaitseväelase vahi alla paigutamine, vahi all pidamine ja vahi alt vabastamine peab toimuma kaitseväe distsiplinaarseaduse, kaitseväe distsiplinaarmäärustiku ja kaitseväe garnisonimäärustiku põhjal.

459. Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelane võetakse vahi alla pärast seda, kui arst või valveõde on ta läbi vaadanud. Enne distsiplinaararesti minekut peab vahi alla võetav ära andma oma relva ja kõik ettenähtud esemed. Kompaniiveebel kontrollib äraantavat ja kaasavõetavat varustust, määrab saatja ning annab saatjale kahes eksemplaris kinnipidamislehe ning saatja viib karistatu pataljonikorrapidaja juurde.

460. Kaadrikaitseväelase kinnipidamislehe täidab ülem, kes aresti määras, või pataljoni personalisektsiooni ülem.

Kaadrikaitseväelaste vahi alla paigutamist korraldab pataljonikorrapidaja.

461. Vahialusel peab olema võimalus saada meditsiinilist abi.

 

XVII. TÄNAVAL LIIKUMISE KORD

 

462. Allüksus liigub teel rivimäärustikuga kehtestatud korras sõidutee parempoolsel liikumissuunal ja võimalikult teepeenra/kõnnitee lähedal.

Nii valgel kui ka pimedal ajal peab kolonni ees liikuma valget ja taga punast helkurribadega ohuvesti kandev sõdur. Neoonvesti kandjad peavad liikuma kohakuti kolonni vasaku reaga, kolonnist 2 meetrit ees- ja 5 meetrit tagapool.

Pimedal ajal ja halva nähtavuse korral peavad kõik kolonnis liikujad kandma helkurit.

463. Kompaniiülem liigub kompanii ees ja vastutab kompanii liikumise ja liikluseeskirja nõuete täitmise eest tänaval.

464. Õhtul kella 22.00-st kuni hommikul kella 8.00-ni on keelatud tänavatel lauluga liikuda. Samuti ei laulda külmaga alla -12 oC, kirikutest jumalateenistuse ajal möödumisel, kohtumisel matuserongiga ja möödumisel Vabadussõja mälestusmärkidest.

Laulu alustatakse käsklusega "Laul!" ja lõpetatakse käsklusega "Laul - jätta!".

465. Tänaval või teel rivita liikuvad kaitseväelased peavad täitma kõiki liikluseeskirjas jalakäijatele kehtestatud nõudeid.

 

XVIII. VÄLJALUBAMINE PATALJONI TERRITOORIUMILT, PUHKUS, PÜHAD

 

Väljalubamine pataljoni territooriumilt

466. Kasarmureþiimil elavad kaitseväelased võivad kasarmu piirest ja pataljoni territooriumilt lahkuda kompaniiülema poolt väljaantud väljalubamistähe alusel.

Rahvus- ja riigipühadel ning puhkepäevadel võib väljalubamise kestus olla kuni 72 tundi.

Väljalubatud kaitseväelased võetakse maha toidult, kuid toiduraha neile välja ei maksta.

467. Erandkorras võib pataljonikorrapidaja kaitseväelase kuni õhtuse loenduseni välja lubada.

468. Ajateenijale, kelle teenistus nõuab sagedast viibimist väljaspool pataljoni territooriumi, annab kompaniiülem välja kirjaliku loatähe, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Kompaniiveebel kontrollib ja vastutab, et neid lubatähti kasutataks ainult teenistuslikel eesmärkidel.

469. Korrapidajad kontrollivad, et väljalubatud kaitseväelastel oleks nõuetekohane vormiriietus, väljalubamistäht ja kaitseväelase tunnistus ning et nad oleksid registreeritud väljalubatute raamatus (vt lisa 18). Ajateenijaid, kelle välimus ei vasta nõuetele või kellel ei ole vormikohast luba, puuduste kõrvaldamiseni välja ei lubata.

470. Kompaniina või meeskonnana väljumise korral registreerib meeskonnaülem meeskonna väljalubamistähe ettenähtud korras kompaniis ja esitab pataljonikorrapidajale meeskonna nimekirja, kus on ära näidatud, kuhu ja kui kauaks meeskond suundub.

471. Naasmisel on kaitseväelane kohustatud kohe sellest ette kandma korrapidajale, et märkida naasmise aeg väljalubatute raamatusse.

472. Kõikide ebakainelt või ebakorrektses vormiriietuses, samuti keelatud asjadega naasnud kaitseväelaste kohta teeb korrapidaja märke väljalubatute arvestuse raamatusse ja kannab sellest kehtestatud korras ette.

473. Pataljonikorrapidajal peab olema kõikide kaadrikaitseväelaste nimekiri nende koduse aadressi ja telefoninumbriga.

Puhkus

474. Igale ajateenijale on teenistusaja jooksul kaitseväeteenistuse seadusega ette nähtud korraline puhkus. Puhkusele lubatakse ajateenijaid kompanii puhkusegraafiku järgi.

Puhkusele lubatud ajateenijale makstakse:
1) toiduraha puhkusepäevade ja teel oldud aja eest;
2) üks kord ajateenistuse jooksul sõiduraha sõiduks Eesti Vabariigi piires puhkuse kohta ja sealt tagasi esitatud sõidupiletite või nende puudumisel ühissõidukite kõige odavama tariifi alusel.

Pataljoniülemal on õigus mõjuvatel põhjustel või eeskujuliku teenistuse eest anda ajateenijale kokku kuni kümme päeva lisapuhkust.

475. Puhkused vormistab pataljoniülem oma käskkirjaga.

476. Puhkuse hulka ei arvestata aega, mis on kaitseväelasele tegelikult vajalik ühissõidukiga sihtkohta ja sealt tagasi sõitmiseks.

477. Kõigil puhkusele lubatutel peab olema nõuetekohaselt vormistatud puhkusetunnistus (vt lisa 15), mille väljastab pataljonistaap.

478. Saabunud puhkusele, peab kaitseväelane end garnisonimäärustikus kehtestatud korras arvele võtma kohalikus riigikaitseosakonnas, kohalikus vallavalitsuses või garnisoni komandantuuris ja puhkuse lõppedes end arvelt maha võtma. Arvelevõtmise ja arvelt mahavõtmise kohta tehakse märge puhkusetunnistuse tagaküljele.

Erandkorras on lubatud end arvele ja arvelt maha võtta telefoni teel.

479. Kõikidele kaadrikaitseväelastele tehakse puhkusel oldud aja eest kõik teenistuslikud rahalised väljamaksed ning neile antakse võimaluse korral ka puhkusetoetust.

480. Arstliku komisjoni antud ravipuhkus vormistatakse pataljonis ja puhkusel viibimise aeg arvestatakse teenistusaja sisse. Ajateenijatele makstakse nende päevade eest toiduraha.

Pühad ja puhkepäevad

481. Rahvus- ja riigipühadel ning puhkepäevadel on kõik kaitseväelased, kes ei ole määratud toimkondadesse, vabastatud õppetööst ja töödest, välja arvatud sisemised majandustööd.

Rahvus- ja riigipühadel täidavad toimkonda määratud kaitseväelased oma toimkondlase kohustusi vaatamata usukuuluvusele ja -kommetele. Rahvus- ja riigipühadel toimkonnas oldud päev kompenseeritakse kahe vaba päeva andmisega või kaadrikaitseväelastele rahaliselt. Iga toimkonnas oldud puhkepäev kompenseeritakse ühe vaba päeva andmisega või kaadrikaitseväelastele rahaliselt.

Omavoliline lahkumine pataljonist

482. Ajateenija omavoliliseks lahkumiseks loetakse lahkumist sellekohase loata pataljoni territooriumilt (paiknemiskohast, kaitseväelase teenistuskohast) või pataljonist väljalubatu tähtajaks teenistusse mitteilmumist. Kaadrikaitseväelase omavoliliseks lahkumiseks loetakse teenistusest lahkumist pataljoni sisekorraeeskirja eirates.

483. Kaitseväelase omavolilise lahkumise avastamisest tuleb kohe informeerida pataljonikorrapidajat ja omavoliliselt lahkunud kaitseväelase vahetut ülemat, kes on kohustatud viivitamatult alustama tagaotsimist. Pataljon peab kaitseväelase omavolilisest lahkumisest informeerima ka kohalikku politseid. Pataljoni juhtkond ja -korrapidaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik vajalikud meetmed omavoliliselt lahkunud kaitseväelase tabamiseks. Vajadusel alustatakse pataljonis teenistuslikku juurdlust.

484. Kui omavoliliselt lahkunud kaitseväelane ei ole naasnud järgmise päeva kella 12.00-ks pataljoni, peab kompaniiveebel koos rühmavanema või jaoülemaga koostama omavoliliselt lahkunu isiklike asjade ja tema käsutuses olnud kaitseväevarustuse nimestiku ja võtma need esemed selle nimestiku alusel hoiule.

485. Kui omavoliliselt lahkunud kaitseväelane ei ole kolme ööpäeva möödudes naasnud pataljoni, on pataljoniülem kohustatud esitama avalduse koos teenistusliku juurdluse materjaliga Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitseiosakonnale, kes algatab õigusaktidega kehtestatud korras kaitseväelase tagaotsimise ja vastutuselevõtmise menetluse.

 

 

Lisa 1 KSM p 5 juurde Vorm nr 1

 

EESTI KAITSEVÄELASE TÕOTUS
Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.
"_____" ___________ _______ a
	(kaitseväelase tõotuse andja allkiri)
	(kaitseväelase tõotuse võtnud ülema allkiri)

 

Lisa 2 KSM p 36.6 juurde Vorm nr 2

Ametiruumi silt (näidis)

 

(vt. joonist RT I 1998, 115-117, 1888)

Märkused:

1. Sildi alus kinnitatakse ametiruumi uksele või ukse kõrvale.

2. Sedelid sildil on vahetatavad.

3. Number 15 sildil tähendab ametiruumi numbrit.

 

Lisa 3 KSM p 47 juurde Vorm nr 3 (kahepoolne)

Kaadrikaitseväelase tunnistus (esikülg)

 

Eesti Vabariik
KAITSEJÕUD
Estonian Defence Forces
TUNNISTUS NR / ID Card NO 00000
Nimi:
Name:
Isikukood:
Personal Code:
Auaste:
Rank:
Väeosa:
Unit:		Tel/Ph
Ametikoht:
Position:
Välja antud:
Issued:
Kehtiv kuni:
Valid until:
Väeosa ülem:			P.K./Seal
Commandering officer
	(allkiri/signature)

(tagakülg)

		Värvifoto
			P.K./Seal
Kaitseväelane:
Serviceman:	(allkiri/signature)
Sugu:
Sex:
Pikkus:
Height:
Kaal:
Weight:
Silmade värv:
Eye colour:
Juuste värv:
Hair colour:
KÄESOLEVA TUNNISTUSE OMANIKUL ON ÕIGUS HOIDA JA KANDA TEENISTUSRELVA
THE HOLDER IS AUTHORIZED TO CARRY WEAPONS

 

Lisa 4 KSM p 112.22 juurde Vorm nr 4 (kahepoolne)

(esikülg)

ARSTI ARUANNE

(väeosa)

"_____" __________ 199 ___ a

Jrk nr

Väeosa allüksuse nimetus

Arsti juures käinud. Haigeks mitte tunnistatud

Arstiabi antud, kuid mitte vabastatud

Vabastatud

Ambulantsi

Haiged

Osaliselt

Täielikult

Oli eelmisel päeval

Tuli juurde

Läks välja

On sees

Haiguspuhkusel

Haiglas

Kodus haige

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

KOKKU

______________ arst

(allkiri)

Märkus. Selle vormi kohaselt koostatakse ka perioodilised koondaruanded väeosaülemale ja kõrgemalseisvale arstile.

(tagakülg)

Ettekanne väeosa arstlik-sanitaarse seisukorra kohta
	arst
		(auaste, allkiri)

 

Lisa 5 KSM p 156.6 juurde Vorm nr 5

 

					TOIDUTELLIMUS (näidis)
		(väeosa)
"______ " _____________ 199 ___ a
Jrk nr	Allüksused			Hommikusöök			Lõunasöök			Õhtusöök
1	2			3			4			5
1.	A-kompanii
2.	B-kompanii
3.	jne
	Toidul kokku:
Personalisektsiooni ülem
(auaste)				(nimi)					(allkiri)
						"___" __________ 199 ___ a

Märkused:

1. Personalisektsiooni ülem annab tellimuse eelmise päeva lõunaks sööklajuhatajale ja kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust.

2. Täidetud tellimus esitatakse koos toiduainete kulu ja käskkirjaga väeosa raamatupidamisse.

 

Lisa 6 KSM p-de 185.7, 195.10 ja 213 juurde Vorm nr 6

 

	________ KOMPANII										RÜHMA TOIMKONNALEHT
(kuu, aasta)
Auaste, ees- ja perekonnanimi	Teenistustoimkond
	Ööpäevane					Öine								Päevane
	Ülekanne					Ülekanne								Ülekanne
1	2	3	4	5	6	7		8	9	10		11	12	13	14	15	16	17	18

 

Töötoimkond														Revideerija märkused ja allrirjad
Ruumis							Väljas
Ülekanne							Ülekanne
19	20	21	22	23	24		25	26	27	28	29		30	31
Rühmavanem												________________
												(auaste, allkiri)

 

Lisa 7 KSM p 185.8 juurde Vorm nr 7 (kahepoolne)

(esikülg)

VÄLJALUBAMISTÄHT

Väeosa logo

(väeosa)

(allüksus)

(väljalubatu nimi)

On välja lubatud alates

kuni

199 ___ a

Kaitseväelase tunnistuse number

_______

P.K.

allüksuseülem

(allkiri)

(tagakülg)

(väeosakorrapidaja telefon)

Märkus. Siia kantakse meeskonna nimekiri ja märkused.

Märkused:

1. Väljalubamistähe mõõtmed on 6x9 cm.

2. Väljalubamistähe tagaküljele kantakse ka kaitseväelasele tehtud märkused.

 

Lisa 8 KSM p 185.10 juurde Vorm nr 8

 

							VARARAAMAT
				(allüksuse nimetus)
(sisemised leheküljed)
Jrk nr	Varustuse nimetus	Arv			Arv			Arv		Arv
			Muutmise aeg			Muutmise aeg			Muutmise aeg		Muutmise aeg
1	2	3			4			5		6

Märkused:

1. Raamatu lehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse allüksuseülema allkirjaga.

2. Raamat võetakse arvele väeosa asjaajamises.

3. Varustuse andmete muutmisel tõmmatakse vanadele andmetele joon peale ning kõrvalolevasse lahtrisse märgitakse uued andmed koos sissekande kuupäevaga.

 

Lisa 9 KSM p 185.15 juurde Vorm nr 9 (kahepoolne)

(esikülg)

TOIDUAINETE KULULEHT

"_____" __________ 199 ___ a

Jrk nr

Šiffer

Toiduaine nimetus

Toidunorm

Kokku

Ühiku hind

SUMMA

Toidul

Toidul

Toidul

________

________

________

(inimeste arv)

(inimeste arv)

(inimeste arv)

Tuleb väljastada

Tegelikult väljastati

Hommikusöök

Lõunasöök

Õhtusöök

norm

Kogus

norm

Kogus

norm

Kogus

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

(tagakülg)

Jrk nr

Šiffer

Toiduaine nimetus

Toidunorm

Kokku

Ühiku hind

SUMMA

Toidul

Toidul

Toidul

________

________

________

(inimeste arv)

(inimeste arv)

(inimeste arv)

Tuleb väljastada

Tegelikult väljastati

Hommikusöök

Lõunasöök

Õhtusöök

norm

Kogus

norm

Kogus

norm

Kogus

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

Toitlustusspetsialist

Sööklaülem

Raamatupidaja

Laojuhataja

(sööklakorrapidaja allkiri)

Märkus. Uute nimetuste tekkimisel võib kasutada tühje ridu või mittevajalik läbi kriipsutada ja kirjutada vajaminev nimetus.

 

Lisa 10 KSM p-de 185.16, 295 juurde Vorm nr 10

HAIGETE RAAMAT

(esimene lehekülg)

Kuupäev	Ees- ja perekonnanimi	Auaste	Külastuskordade arv	Arsti otsus	Arsti allkiri	Allüksusevanema allkiri
1	2	3	4	5	6	7

Märkused:

1. Raamatu lehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse pataljoni kantseleiülema allkirjaga.

2. Raamat võetakse arvele väeosa asjaajamises.

 

Lisa 11 KSM p 195.10 juurde Vorm nr 11

 

allüksuse

rühma

NIMEKIRI

Jrk nr

Auaste

Ees- ja perekonnanimi

Isikukood

Asus teenima

Sünnikoht

Alaline aadress

Kodune telefon

Amet enne teenistust

Amet kaitseväes

Haridus

Sünniaeg

Juhiluba

Usk

Märkused

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

____________________

____________________

____________________

(auaste)

(allkiri)

(perekonnanimi)

Rühmavanem

 

Lisa 12 KSM p-de 195.10 ja 336 juurde Vorm nr 12

 

väeosa

allüksus

SISUSTUSE (VARA) TABEL

(ruumi nimetus)

Jrk nr

Vara nimetus

Arv

Arv

Arv

Arv

Arv

Aeg ja allkiri

Aeg ja allkiri

Aeg ja allkiri

Aeg ja allkiri

Aeg ja allkiri

1

2

3

4

5

6

Allüksuseülem

______________

_____________

(nimi)

(allkiri)

Märkused:

1. Laos või ruumis asuva sisustuse või vara tabel peab olema nii väeosa kui allüksuse igas ruumis.

2. Vara hulga muutmisel täidetakse uus lahter. Lahtrite lõppemisel antakse täidetud tabel allüksuse vanemale ja võetakse kasutusele uus.

Lisa 13 KSM p 240.11 juurde Vorm T-25

 

(väeosa nimetus)
TOIDUKONTROLLIRAAMAT
KUUPÄEV
Toidukord		Toidu nimetus ja portsjoni kaal		Pataljoniarsti hinnang toidu kohta, allkiri	Pataljonikorrapidaja luba toidu väljastamise kohta, allkiri
Hommikusöök
Lõunasöök
Õhtusöök
Sööklakorrapidaja		_______________		______________	_____________
		(auaste,		nimi,	allkiri)
		_______________		______________	_____________
Kokk		(auaste,		nimi,	allkiri)
		_______________		______________	_____________
Sööklaülem		(auaste,		nimi,	allkiri)

Märkused:

1. Raamatulehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse kantseleiülema allkirjaga.

2. Raamat võetakse asjaajamises arvele pataljoni kantseleis.

3. Raamat asub sööklakorrapidaja käes ja seda täidetakse päeva menüü alusel ning esitatakse enne iga toitlustamiskorda arstile ja korrapidajale sissekannete tegemiseks.

 

Lisa 14 KSM p 248.6 juurde Vorm nr 14

 

			DISTSIPLINAARARESTIGA KARISTATUD KAITSEVÄELASTE
(väeosa)			VAHI ALLA VÕTMISE JÄRJEKORRA NIMEKIRI
Jrk nr	Auaste	Ees- ja perekonnanimi			Allüksus	Millal nimestikku võetud	Millal vahi alla võetud	Korrapidaja märkus	Kontrollijate märkused
1	2	3			4	5	6	7	8

 

Lisa 15 KSM p-de 256.6, 477 juurde Vorm nr 15 (formaat A5, kahepoolne)

(esikülg)

PUHKUSETUNNISTUS nr _____
Ettenäitaja
	(auaste, ees- ja perekonnanimi)
on lubatud puhkusele alates
kuni _____ __________ 199 ___ a "_____" päevaks.
Peab tulema tagasi "_____" __________ 199 ___ a kell _____
(väeosa nimetus)
						P.K.
					/ /	Väeosaülem
"_____" __________ 199 ____ a
			(väeosa korrapidaja telefoni number)
Märkus. Kehtiv koos kaitseväelase tunnistusega.

(tagakülg)

PUHKUSEL OLEVA KAITSEVÄELASE KOHUSTUSED
1. Häire korral on kaitseväelane kohustatud ilmuma lähimasse väeossa.
2. Kaitseväelane on puhkusele saabudes kohustatud võtma end arvele kohalikus riigikaitseosakonnas või garnisoni komandantuuris ja puhkuse lõppedes ennast sealt arvelt maha võtma. Erandkorras on seda lubatud teha telefoni teel.
Lahkus	Saabus

 

Lisa 16 KSM p 266.1 juurde Vorm nr 16

 

				MEDITSIINILISE KONTROLLI RAAMAT
		(väeosa nimetus)
(esimene lehekülg)
Jrk nr	Kuupäev	Ees- ja perekonnanimi	Amet		Kontrolli tulemus (diagnoos)	Tervisetõendi olemasolu	Kontrollija otsus, ettekirjutus, tema nimi, amet ja allkiri
1	2	3	4		5	6	7

Märkused:

1. Raamatu lehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse pataljoniülema allkirjaga.

2. Raamat võetakse arvele pataljoni kantseleis.

3. Siia tehakse sissekanded pataljoni toitlustustöötajate ja sööklatoimkonna ning väeosa transpordivahendite juhtide (ka ohvitseride) meditsiinilise läbivaatuse kohta enne tööle või toimkonda asumist või väljasõitu.

 

Lisa 17 KSM p 156.3 juurde Vorm nr 17 (kahepoolne, täidetakse kahes eksemplaris)

(esikülg)

PÄEVAARUANNE

(allüksus)

__________

Ajateenijad

Lähetatud

KOKKU

(väeosa nimetus)

__________

(allüksuse nimetus)

Allohvitsere

Kapraleid

Reamehi

Noori

Kadette

Aspirante

KOKKU

"..." ........ 199 ... a

1

2

3

4

5

6

7

9

10

11

Nimekirja järgi

Haigeid

Isolaatoris

Haiglas

Lähetuses

Väljaspool väeosa

Väeosas

Väljalubamistähega

Puhkusel

Korralisel puhkusel

Erakorralisel puhkusel

Täiendaval puhkusel

Ravipuhkusel

Vahi all

Garnisoni arestimajas

Omavoliliselt lahkunud

Teenistus ajutiselt katkestatud

Kokku väljaspool allüksust

Toimkonnas

Sisetoimkonnas

Garnisonitoimkonnas

Töötoimkonnas

Õppustel

Rivis

Juurde lähetatud oma väeosast

Juurde lähetatud teistest väeosadest

Arsti poolt vabastatud

Toidul

Topeltportsjonid

korrapidaja

(allüksus)

Täidetakse õhtusel loendusel kahes eksemplaris (esimene eksemplar esitatakse pataljonikorrapidajale, teine kompanii kantseleisse).

(tagakülg)

Asukoht	Kaitseväelase auaste, ees- ja perekonnanimi
1	2
Isolaatoris
Haiglas
Lähetuses
väljaspool
allüksust
Väljalubamis-
tähtaeg
Korralisel
puhkusel
Erakorralisel
puhkusel
Täiendaval
puhkusel
Ravipuhkusel
Vahi all
Omavoliliselt
lahkunud
Teenistus
ajutiselt
katkestatud
Juurde
lähetatud
Arsti
poolt
vabastatud
Topeltportsjonid

 

Lisa 18 KSM p-de 296 ja 469 juurde Vorm nr 18

 

					VÄLJALUBATUTE RAAMAT
		(allüksus)
Jrk nr	Kuupäev		Auaste	Ees- ja perekonnanimi		Läks välja (kellaaeg)	Mis ajani lubatud (kuupäev, kellaaeg)	Tuli tagasi (kuupäev, kellaaeg)	Märkused
1	2		3	4		5	6	7	8

 

Lisa 19 KSM p 302.12 juurde Vorm nr 19

 

JUHTKONNA KOHALOLEKULEHT
KUUPÄEV: _______________
Jrk nr	Auaste	Perekonnanimi	Liikumine
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14	15	16	17	18	19	20	21
1.
2.
15.

Märkus. Ruutudesse 4-21 märgib päevnik: kohaloleku korral +; kompaniist lahkumise puhul -.

 

Lisa 20 KSM p-de 252.3 ja 329 juurde Vorm nr 20

 

__________________
(väeosa)
KÜLALISTE RAAMAT
(esimene lehekülg)
Jrk nr	Kuupäev	Kellaaeg	Lahkus (kellaaeg)	Keda külastas (auaste, ees- ja perekonnanimi	Külalise ees- ja perekonnanimi	Isikukood	Külalise elukoht	Kontrollijate märkused
1	2	3	4	5	6	7	8	9

Märkus. Raamatu lehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse kantseleiülema allkirjaga.

 

Lisa 21 KSM p 252.3 juurde Vorm nr 21 (kahepoolne)

Külastajakaart (näidis)

(esikülg)

(tagakülg)

 

 

Märkus. Kaarti kantakse nähtaval kohal rinnal.

 

Lisa 22 KSM p-de 256.5 ja 259.7 juurde Vorm nr 22

 

						SÕIDUKITE VÄLJA- JA SISSESÕIDU
			(väeosa)			REGISTREERIMISE RAAMAT
Jrk nr	Kuupäev	Nimi		Auto mark	Registreerimismärk		Väljasõiduaeg	Saabumisaeg	Märkused	Korrapidaja allkiri
1	2	3		4	5		6	7	8	9

 

Lisa 23 KSM p 443 juurde Vorm T-100

 

_____________________________
(kaitseväeasutus/õppeasutus/väeosa)
ARSTITÕEND NR _____
Tegevteenistuses olev kaitseväelane
Isikukood
Auaste
Amet
Haigestunud alates
Kood/Diagnoos
Vabastada teenistuskohustuste täitmisest seoses haigestumisega:
Alates "_____" _______ kuni "_____" _______ 199 ___ a _________
Alates "_____" _______ kuni "_____" _______ 199 ___ a _________
Pataljoniarst:						P.K.

 

Lisa 24 KSM p 108 juurde

Kaitseväe põhiväeliikide väeosad ja allüksused

Maavägi	Merevägi	Õhuvägi
Üksikpataljon	mereväebaas	Lennubaas
Üksikdivisjon	üksikdivisjon	Üksikeskadrill
Suurtükiväegrupp		Üksikdivisjon

Allüksused

Kompanii	kompanii	patarei
Patarei	merelaev	kompanii
Rühm	rühm	salk (lüli)
		rühm
		radarpost

 

Jagu	jagu	lennupaar
Meeskond	meeskond	jagu
		meeskond

 

Pooljagu

pooljagu

pooljagu

Märkused:
1. Üksikpataljoni, üksikdivisjoni või üksikeskadrilli nimetus võib sisaldada veel nime (nt Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, Viru Üksik-jalaväepataljon) või erialanimetust (sidepataljon, tagalapataljon, õhutõrjedivisjon, miinilaevade divisjon, helikopterite eskadrill jne).

2. Käesolevas määrustikus on väeosa nimetuses sõna "üksik-" ja eriala ära jäetud ning maa-, mere- ja õhuväe väeosa üldnimetusena kasutatud sõna "pataljon", kompanii, patarei, merelaeva üldnimetusena sõna "rühm", jao, meeskonna, lennupaari üldnimetusena sõna "jagu".