Teksti suurus:

Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2002
Avaldamismärge:

Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine

Vastu võetud 26.01.1999 nr 38

AVALDATUD :

RT I 1999, 9, 138

REDAKTSIOON :

VV m 11.12.2001 Nr.390 jõust.01.01.2002

RT I 2001, 97, 613

VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001

RT I 2001, 67, 403

VV m 08.08.2000 Nr.267 jõust.14.08.2000

RT I 2000, 66, 427

 

 

Elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 2 lõike 1, paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 ja paragrahvi 37 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) "Eluruumidele esitatavad nõuded" (juurde lisatud);
2) "Üüri arvestamise kord" (juurde lisatud).

2. Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.

21. Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001, 85, 509) § 22 2 lõikes 6 sätestatud toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.

(VV m 11.12.2001 Nr.390 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 97, 613)

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1993. a määrus nr 254 "Korteriüürireformi läbiviimise kohta" (RT I 1993, 58, 806; 1995, 18, 244; 54, 885; 1997, 47, 769).

 

Justiitsminister
peaministri ülesannetes Paul VARUL

Majandusminister Jaak LEIMANN

Riigisekretär Uno VEERING

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. jaanuari 1999. a
määrusega nr 38

ELURUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED

 

Käesolevad eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 2 lõike 1 alusel.

Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

1. Eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine.

2. Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise.

3. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks uks.

(VV m 08.08.2000 Nr.267 jõust.14.08.2000)

Uste miinimummõõtmed on:
1) laius:
välisuksed 0,9 m
sise- ja rõduuksed 0,7 m
vannitoa, WC uksed 0,6 m
2) kõrgus 2 m

4. Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2, toa laiuse (vastasseinte vaheline kaugus) alammäär 2,4 m, vähim kõrgus 2,5 m, ühepereelamutes 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole põrandapinna ulatuses.

(VV m 08.08.2000 Nr.267 jõust.14.08.2000)

5. Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.

(VV m 08.08.2000 Nr.267 jõust.14.08.2000)

6. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele.

(VV m 08.08.2000 Nr.267 jõust.14.08.2000)

7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.

(VV m 08.08.2000 Nr.267 jõust.14.08.2000)

8. Õhu niiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40¿60 protsenti.

(VV m 08.08.2000 Nr.267 jõust.14.08.2000)

9. Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS 663-1995 "Joogivesi" nõuetele.

10. Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

11. Eluruum peab vastama siseministri 3. juuli 1998. a määruses nr 25 "Tuleohutuse üldnõuded" (RTL 1998, 226/227, 915) toodud nõuetele. Tule ja suitsu tekkimine ja levimine elamus peab olema piiratud. Inimestel peab olema tulekahju (või muu õnnetuse) puhul eluruumist väljapääsemise võimalus või neid peab saama päästa muude abinõude rakendamisega.

12. Eluruume hoonetes, kus eluruumidena kasutatavad ruumid ei vasta käesolevate nõuete punktidele 3-10, võib edasi kasutada eluruumidena, kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt käesolevatele nõuetele. Enne 1940. aastat ehitatud eluruumid võivad pärast kapitaalremonti või renoveerimist erineda punktides 3, 4 ja 5 toodud nõuetest 10 protsendi võrra.

13. Käesoleva korra punktides 3, 4, 9, 10 ja 11 sätestatut ei rakendata eluruumide suhtes, mis on võetud muinsuskaitse alla või mis asuvad muinsuskaitsealadel.

 

Majandusminister Jaak LEIMANN

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. jaanuari 1999. a
määrusega nr 38

ÜÜRI ARVESTAMISE KORD

 

Käesolev üüri arvestamise kord on kehtestatud «Elamuseaduse» (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576) § 7 lõike 1 punkti 3 ja § 37 lõike 2 alusel.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

1. Käesolev üüri arvestamise kord kehtib kõigi Eesti Vabariigi territooriumil asuvate eluruumide üürile andmisel, sõltumata omandivormist.

2. Üürilepingu järgi on eluruumi üürileandjaks eluruumi omanik.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

3. Üüri suurust määratakse ja arvestatakse üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingu alusel, lähtudes eluruumi üldpinnast.

4. Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodþade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa. Lodþade, külmade verandade ja külmade panipaikade põrandapind arvatakse seejuures eluruumi üldpinna hulka koefitsiendiga 0,5, rõdude ja terrasside põrandapind aga koefitsiendiga 0,3.

5. Üürileandja võib võtta eraldi tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide (puukuur, pesuköök, kelder jne) ja abiruumide kasutamise eest. Kui nimetatud ruumid on koos eluruumiga üürilepingu esemeks, ei tohi nende kasutamise eest võetav tasu arvestatuna ruumide üldpinna 1 m2 kohta olla suurem eluruumi vastavast üürimäärast.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

6. Üüri sisse kuuluvad, kui üürilepingus ei sätestata teisiti, arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud ning üürilepingu esemeks olevate ruumide pindala osatähtsusele vastavad kulud, samuti tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna 1 m2 kohta:
1) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete (puukuur, pesuköök jms) ehituskonstruktsioonide hoolduseks ja remondiks;
2) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate järgmiste tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks ja remondiks:
hoonevälised tehnovõrgud (soojus-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja gaasivõrgud);
katlamaja;
soojussõlm;
küttesüsteem;
soojaveevarustussüsteem;
külmaveevarustussüsteem;
kanalisatsioonisüsteem;
elektrivarustussüsteem;
gaasivarustussüsteem;
suitsuärastus- ja tuletõrjesüsteemid;
muud tehnoseadmed ja süsteemid (teleantenn, fonolukk jne);
korstnad, ventilatsioonisüsteemid, prügiðahtid;
üldkasutatavad veevõtukohad;
pliidid, ahjud ja suitsukäigud;
3) kulud üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused, pesuköögid, liftid, sanitaarsõlmed, terrassid, kuivkäimlad jms) hoolduseks ja remondiks;
4) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurputukate ja -näriliste tõrjeks ning hoone krundi või ümbruse korrashoiuks;
5) tasu üldkasutatavate ruumide ja hoone ümbruse valgustuseks ning muuks üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest;
6) tasu hoone ja hoone juurde kuuluvate tehnoseadmete ja -süsteemide avariilise teenindamise ning kanalisatsioonisüsteemi ummistuste likvideerimise eest;
7) tasu prügiveo eest;
8) hoone halduskulud;
9) üürileandja kasum.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

7. Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia eest, tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa.

(VV m 11.12.2001 Nr.390 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 97, 613)

8. Üürileandja võib enne elamu renoveerimist üürnikuga sõlmitud vastava kirjaliku kokkuleppe alusel nõuda lisaks üürile elamu renoveerimiseks tehtud täiendavate investeeringute väljamaksmist. Investeeritud summa või renoveerimiseks võetud laen arvestatakse koos laenu intressidega kas üüri sisse või tasutakse kokkuleppes märgitud korras ja tähtajal.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

9. Eluruumi remondiks (sh renoveerimiseks) loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, mille tulemusel pikeneb eluruumi kasutusiga. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Eluruumi remondikulusid tuleb arvestada teistest kuludest eraldi «Raamatupidamise seaduses» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26¿28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) materiaalse põhivara arvestust reguleerivate sätete kohaselt.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

91. Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu elamiseks kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elanike ohutus eluruumi kasutamisel.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

92. Tehnosüsteemide avariiks loetakse juhtumit, mille tagajärjel tekkiv olukord seab ohtu elamu üldseisundi või mis võib üürnikule või üürileandjale põhjustada olulise varalise kahju.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

10. Üüri kindlaksmääramisel ja arvestamisel võetakse arvesse aasta eeldatavad kulud ja üürileandja kasum, kui üürilepingus ei sätestata teisiti. See summa jagatakse aasta kalendrikuude arvuga ja hoone eluruumide üldpinna suurusega ja nii saadakse üürimäär eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri eest kuus. Üürileandja kasum võib moodustada kuni 10 protsenti üürist.

11. Üüri ja käesoleva korra punktis 7 märgitud kulusid arvestatakse ja tasutakse üürilepingus kokkulepitud perioodide kaupa. Kui üürilepingus sellist kokkulepet ei ole, loetakse makseperioodiks üks kalendrikuu.

12. Üüri ja käesoleva korra punktis 7 märgitud kulude maksmiseks peab üürileandja esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve vähemalt 7 kalendripäeva enne maksetähtpäeva. Kui üürileandja arvet õigeaegselt ei esita, maksab üürnik üüri hiljemalt jooksva kuu 15. kalendripäevaks või kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis nendele järgnevaks päevaks, kui maksmise tähtpäevas ei ole kokku lepitud teisiti. Üüriarvele tuleb märkida makseperioodil võetava üüri suurus ning muud maksed, võlgnevused ja viivised lahtikirjutatult järgmiselt:
1) Üür (eluruumi üldpinna 1 m2 kohta ja kokku):
hoolduskulud (arvestatud korra punkti 6 alapunktide 1, 2, 3 ja 6 alusel);
remondikulud (arvestatud korra punkti 6 alapunktide 1, 2 ja 3 alusel);
kulud sanitaarpuhastuseks ja korrashoiuks (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 4 alusel);
tasu üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 5 alusel);
tasu prügiveo eest (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 7 alusel);
halduskulud (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 8 alusel);
üürileandja kasum (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 9 ja punkti 10 alusel);
renoveerimiskulud, kui need on korra punkti 8 alusel arvestatud üüri sisse;
eluruumi üür kokku.
2) Tasu abiruumide kasutamise eest (üldpinna 1 m2 kohta ja kokku), kui üürileandja võtab seda korra punkti 5 alusel eraldi.
3) Muud maksed (arvestusühiku kohta ja kokku, sh käibemaks):
tasu soojusenergia eest kütteks;
tasu soojusenergia eest soojaveevarustuseks;
tasu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest;
tasu muude kommunaalteenuste (elektrienergiaga ja gaasiga varustamine jms) eest, kui neid teenuseid vahendab üürnikule üürileandja;
maamaks;
hoonekindlustus;
muud maksed kokku.
4) Maksed hoone renoveerimiseks investeeritud summa või selleks võetud laenu ja laenu  intresside katteks, kui need ei ole korra punkti 8 alusel sõlmitud üürileandja ja üürniku vahelise kokkuleppe kohaselt arvestatud üüri sisse.
5) Ettemaks.
6) Võlgnevus.
7) Viivised.
8) Tasumisele kuuluv summa kokku.

(VV m 17.07.2001 Nr.250 jõust.26.07.2001 - RT I 2001, 67, 403)

13. Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt oma haldusterritooriumil munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri piirmäär on piirmääraks ka kõigi teiste samal haldusterritooriumil asuvate eluruumide suhtes, sõltumata omandivormist. Üürniku nõusolekul võib üürilepingus kokku leppida sellest piirmäärast erineva üüri suhtes.

14. Üüri piirmäära ei rakendata nende eluruumide suhtes, mille on ehitanud füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja mis on valminud pärast 20. juunit 1991. a. Üüri piirmäära ei rakendata nende elamute suhtes, mida omanik on renoveerinud, viies üürnikud ajutiselt välja, ja kus teostatud tööde tagajärjel on elamistingimused oluliselt paranenud. See säte ei laiene eluruumile, kus üürnik elas tagastamise hetkel.

15. Elamuseaduse paragrahvis 376 sätestatud alustel on üürnikul õigus nõuda üüri vähendamist.

16. Nii üüri kui ka käesoleva korra punktis 7 nimetatud kulusid arvestab üürileandja iga elamu ja selles elamus iga eluruumi kohta eraldi.

 

Majandusminister Jaak LEIMANN

 

/otsingu_soovitused.json