Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine
Vastu võetud 10.02.1999 nr 57
RT I 1999, 17, 280
jõustumine 20.02.1999
Muudetud järgmise määrusega:
30. 12. 1999 nr 441 ( RT I 2000, 2, 11), jõust. 13. 01. 2000
4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000
19. 12. 2000 nr 452 ( RT I 2000, 101, 665), jõust. 30. 12. 2000
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 02.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Parika looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Parika looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
3) Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Kolga lahe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
5) Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
6) Pirita jõeoru maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
2. Määrata Parika looduskaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus ning Kolga lahe maastikukaitseala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus .
[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]
|
|
Kinnitatud |
PARIKA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1. Parika looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil. Kaitseala eesmärgiks on Parika raba ja sealsete kaitsealuste liikide kaitse.
2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Parika looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks.
4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Aimla metskonna 1992. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal välja antud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 18 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).
7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, sealjuures eramaal omaniku loal.
8. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel ja jahipidamisel. Kaitsealal on keelatud veemootorsõidukitega liiklemine, välja arvatud selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel ja päästetöödel.
9. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
10. Kaitsealal on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
5) jäätmete ladustamine;
6) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
7) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala tarbeks uute mittetootmislike rajatiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul.
11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
2) maakorralduskava kinnitamine;
3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
4) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;
5) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 25 kohase korra alusel.
15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
17. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Parika sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Olustvere vallas Aimla metskonna kvartalid 165, 180, 181 (välja arvatud Aaso talu maa), 183, 187, 190 ja 219 ning Kalle talu lahusmaatükk;
2) Särgla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõo vallas Aimla metskonna kvartalid 140, 148 (ainult kaitsealale jääv osa), 149, 150 (ainult kaitsealale jääv osa), 157 (ainult kaitsealale jääv osa) ja 158;
3) Nõuassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Olustvere vallas Aimla metskonna kvartalid 123 (ainult kaitsealale jääv osa; Poka talu lahusmaatüki osas), 124 (ainult kaitsealale jääv osa; nii riigi maa kui ka Poka talu lahusmaatüki osas), 135 (ainult kaitsealale jääv osa), 136 (nii riigi maa kui ka Nõuassaare talu maa osas), 137 (ainult kaitsealale jääv osa), 145 (ainult kaitsealale jääv osa; Nõuassaare talu maa osas) ja 146 (ainult kaitsealale jääv osa; Nõuassaare talu maa osas).
18. Nõuassaare sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. märtsist 1. augustini ning Särgla sihtkaitsevööndis väljaspool teid ja radu 1. veebruarist 31. juunini, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel.
19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--11 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:
1) jahipidamine, välja arvatud linnujaht Nõuassaare sihtkaitsevööndis 1. augustist kuni 28. veebruarini, Särgla sihtkaitsevööndis 1. augustist kuni 31. jaanuarini ning Parika sihtkaitsevööndis aastaringselt;
2) kraavide, teede ja radade hooldustööd Nõuassaare sihtkaitsevööndis 1. augustist kuni 28. veebruarini, Särgla sihtkaitsevööndis 1. augustist kuni 31. jaanuarini ning Parika sihtkaitsevööndis aastaringselt;
3) Särgla sihtkaitsevööndis metsa majandamine kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks 1. augustist 31. jaanuarini, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) Parika sihtkaitsevööndis valikraie 1. oktoobrist 31. jaanuarini, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
20. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:
Nõuassaare sihtkaitsevööndis -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina;
Särgla ja Parika sihtkaitsevööndis -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
IV. LÕPPSÄTTED
21. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
22. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
23. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
|
Kinnitatud |
PARIKA LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
Parika looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Olustvere vallas Aimla metskonna kvartali 190 idanurgast mööda kvartali 190 idapiiri, kvartali 187 ida- ja loodepiiri ning kvartalite 183 ja 181 idapiiri kuni Aaso talu lõunapiirini ning edasi mööda seda kvartali 181 loodepiirini ning edasi mööda seda ning kvartali 180 idapiiri ja kvartali 165 ida-, põhja- ja läänepiiri, kvartali 180 läänepiiri ning kvartali 219 läänepiiri Viljandi-Põltsamaa maantee teemaa põhjapiirini ning edasi mööda seda kirde suunas kuni Aimla metskonna kvartali 190 idanurgani.
Parika looduskaitseala lahustüki piir kulgeb Olustvere vallas Aimla metskonna kvartali 145 loodenurgast mööda kvartali 135 idapiiri põhja suunas kuni nimetatud kvartali eraldise 1 edelapiiril kulgeva kraavini ning edasi mööda seda loode suunas kuni nimetatud eraldist läbiva idapoolseima põhja-lõunasuunalise kraavini ning edasi mööda seda põhja suunas läbi kvartali 135 eraldise 1 ja kvartali 123 eraldise 2, põhja ja kirde suunas läbi kvartali 123 eraldise 1 ning kirde suunas läbi kvartali 124 eraldise 1 kvartali 124 kirdepiirini. Piir jätkub mööda kvartali 124 kirdepiiri kagu suunas kvartali 137 põhjapiirini ning edasi mööda kvartali 124 kirdepiiri kagusuunalise pikendusena jätkuvat kraavi läbi kvartali 137 kagu suunas kuni kvartali 137 lõunapiirini ning edasi mööda seda lääne suunas kuni kvartali 146 eraldise 3 kagupiiril kulgeva kirde-edelasuunalise teeni ning edasi mööda seda edela suunas läbi kvartalite 146 ja 145 kvartali 145 lõunapiirini ning edasi mööda kvartali 145 eraldisi 8 ja 6 läbivat loode-kagusuunalist kraavi loode suunas kvartali 145 läänepiirini ning edasi mööda seda põhja suunas kvartali 145 loodenurgani.
Kaitseala teise lahustüki piir kulgeb Kõo vallas Aimla metskonna kvartali 140 kirdenurgast mööda nimetatud kvartali idapiiri lõuna suunas kvartali 150 põhjapiirini, edasi mööda seda ida suunas nimetatud kvartali eraldise 3 kirdepiiril kulgeva loode-kagusuunalise kraavini ning edasi mööda seda läbi kvartali 150 kagu suunas kuni nimetatud kvartali idapiirini ning edasi mööda seda ja kvartali 158 ida- ja lõunapiiri ning kvartali 157 lõunapiiri kuni kvartali 157 eraldise 15 kirdepiiril kulgeva kraavini ning edasi mööda seda loode suunas kuni kvartali 157 eraldise 4 idapiiril kulgeva kraavini ning edasi mööda seda põhja suunas kvartali 149 lõunapiirini ning edasi mööda kvartalite 149 ja 148 lõunapiiri lääne suunas kuni kvartali 148 eraldise 11 läänepiiril kulgeva kraavini ning edasi mööda seda põhja suunas kvartali 148 põhjapiirini ning edasi mööda seda ja kvartali 140 lääne- ja põhjapiiri kuni Aimla metskonna kvartali 140 kirdenurgani.
Parika looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Aimla metskonna 1992. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
|
|
Kinnitatud |
KOLGA LAHE MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1. Kolga lahe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 «Kolga lahe väikesaarte kaitseala moodustamisest» loodud väikesaarte kaitseala baasil. Kaitseala eesmärgiks on Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulike maastike ja koosluste kaitse.
2. Kaitseala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kolga lahe maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: neljaks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.
4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Jägala metskonna 1984. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal välja antud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Merepiir on kirjeldatud nurgapunktide koordinaatide ja neid ühendavate geodeetiliste joontega. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti Põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 18 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndites. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ja käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Ujuvvahenditega liiklemine ja randumine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades.
9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
10. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
2) kinnitada maakorralduskava;
3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
4) anda projekteerimistingimusi;
5) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.
13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 25 kohase korra alusel.
15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
17. Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Malusi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Jõelähtme vallas Põhja-Malusi, Lõuna-Malusi ja Vahekari saar ning neid ümbritsev veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 59o37'53"N 25o 18'09"E (6611176-573495) punkti 59o37'53"N 25 o 19'50"E (6611039-575067), sealt punkti 59o35'49"N 25o20'18"E (6607363-575590), sealt punkti 59o 35'45"N 25o18'43"E (6607204-574101) ning sealt punkti 59 o37'53"N 25o18'09"E (6611176-573495);
2) Rammu sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Jõelähtme vallas Rammu saarel maa-ala, mille piir kulgeb kinnistu Kaarle (A1) läänenurgast Rammu saare läänerannikul mööda kinnistu Kaarle (A1) põhjapiiri nimetatud kinnistut läbiva ida-läänesuunalise pinnasteeni ning edasi mööda seda ida suunas läbi nimetatud kinnistu ja edasi mööda nimetatud pinnasteed mööda kinnistu A21 põhjapiiri, läbi kinnistute Holmi (A2), Mardi (A3), Uustalu (A4) ja A11 ning edasi mööda kinnistute A17 ja A15 lõunapiiri ja läbi kinnistu A20 kinnistu A8 läänepiirini ning edasi mööda seda lõuna suunas kinnistu A14 loodepiirini ning edasi mööda kinnistu A14 loode- ja kirdepiiri ja kinnistu Sepa (A15) kirdepiiri rannajooneni ning edasi mööda rannajoont ida, kagu, loode, lääne ja kagu suunas kuni kinnistu Kaarle (A1) läänenurgani (kinnistute Mihkli (A5) (kahes osas), Jüri (A10) (kahes osas), Uustalu (A4) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja lahusmaatükk), Ülestoa (A19) (kahes osas), Sepa (A15) (kahes osas), Holmi (A2) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja lahusmaatükk), Mardi (A3) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja kaks lahusmaatükki), Lilleperi (A11) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja lahusmaatükk), Jaagu (A17) (kahes osas), Elberi (A20) (läänepoolseim lahusmaatükk ja idapoolseima lahusmaatüki ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa), Kiini (A8) (kahes osas), Hindreku (A12) (kahes osas), Kaarle (A1) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja kaks lahusmaatükki), A28, Uuetoa (A9) (kahes osas), Daneli (A13) (kahes osas), Viigi (A18), Klaukse (A7), A27, Jaani (A16), Kröngvisti (A14) (kahes osas), Järve (A24), Vanatoa (A6), Kari (A25), A11, A15 ja A1 (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa) maa osas), Koipsi saarel kinnistute Soo (A6) ja Madise (A1) maa ning kinnistute Juhani (A5), Hindreku (A3), Vanatoa (A2) ja Jüri (A4) lahusmaatükid, Allu saar (kinnistu A2 maa) ning Laiakari saar ja veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 59 o34'51"N 25o11'31"E (6605425-567346) punkti 59 o35'06"N 25o11'51"E (6605876-567664), sealt punkti 59 o35'06"N 25o13'40"E (6605907-569359), sealt punkti 59 o33'06"N 25o16'52"E (6602278--572456), sealt punkti 59 o32'14"N 25o16'54"E (6600654-572514), sealt punkti 59 o32'04"N 25o16'31"E (6600323-572159), sealt punkti 59 o32'10"N 25o15'52"E (6600506-571536) ning sealt punkti 59 o34'51"N 25o11'31"E (6605425-567346);
3) Rohusi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Jõelähtme vallas Rohusi saar (Sepa (A65) ja Klaukse (A73) talu maa) ja Umblu saar (Klaukse (A73) talu maa) ning veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 59 o 31'21"N 25o18'19"E (6599046-573882) punkti 59 o31'40"N 25o18'29"E (6599616-574029), sealt punkti 59 o31'21"N 25o19'09"E (6599062-574660), sealt punkti 59 o30'49"N 25o19'21"E (6598082-574872), sealt punkti 59 o30'37"N 25o18'59"E (6597685-574536) ning sealt punkti 59 o31'21"N 25o18'19"E (6599046-573882);
4) Aksi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Viimsi vallas Aksi saar (Kaggootsa ja Vahetoa kinnistute maa).
18. Inimeste viibimine on keelatud Malusi sihtkaitsevööndis 1. jaanuarist kuni 20. juulini ning Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndites 1. aprillist kuni 20. juulini, välja arvatud:
1) teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel;
2) Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis liiklemisel merel kaitseala valitseja poolt tähistatud liiklusteel;
3) Rammu, Rohusi ja Koipsi saare sihtkaitsevööndisse jääval osal randumisel tähistatud sadamakohtades ja viibimisel teedel ja radadel.
19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--8 ja 10--11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
2) teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
3) metsa majandamine Rammu ja Koipsi sihtkaitsevööndis nõmmekoosluse ilme ja liigilise koosseisu säilitamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) valikraie Rohusi sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) Rammu, Koipsi ja Rohusi sihtkaitsevööndites lammaste karjatamine kaitseala valitseja nõusolekul;
6) kalapüük, välja arvatud Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis 1. aprillist 20. juulini ning Malusi sihtkaitsevööndis 1. jaanuarist 20. juulini;
7) teaduslikult põhjendatud veereþiimi taastamistööd kaitseala valitseja nõusolekul;
8) rebase-, kähriku- ja mingijaht kaitseala valitseja nõusolekul;
9) kaitseala tarbeks uute mittetootmislike ehitiste rajamine kaitseala valitseja nõusolekul.
20. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).
IV. PIIRANGUVÖÖND
21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
22. Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
1) Rammu piiranguvöönd, kuhu kuulub Jõelähtme vallas Rammu saarel maa-ala, mis ei kuulu Rammu sihtkaitsevööndisse;
2) Koipsi piiranguvöönd, kuhu kuulub Jõelähtme vallas Koipsi saarel maa-ala, mis ei kuulu Koipsi sihtkaitsevööndisse;
3) Pedassaare piiranguvöönd, kuhu kuulub Kuusalu vallas Pedassaar (Jägala metskonna kvartal 172).
23. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--11 keelatud ning järgmine tegevus:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eramaa omanikul liiva- ja kruusavõtt oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas;
2) jäätmete ladustamine, välja arvatud kohalike olmejäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas;
3) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) uute maaparandussüsteemide rajamine;
5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.
24. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute ehitiste püstitamine;
2) veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine;
3) rebase-, kähriku- ja mingijaht.
25. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).
V. LÕPPSÄTTED
26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
|
Kinnitatud |
KOLGA LAHE MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
Kolga lahe maastikukaitseala juurde kuuluvad põhitükina Jõelähtme vallas Põhja-Malusi, Lõuna-Malusi ja Vahekari saared ning neid ümbritsev veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 59o37'53"N 25 o18'09"E (6611176-573495) punkti 59o37'53"N 25 o19'50"E (6611039-575067), sealt punkti 59o35'49"N 25o20'18"E (6607363-575590), sealt punkti 59o 35'45"N 25o18'43"E (6607204-574101) ning sealt punkti 59 o37'53"N 25o18'09"E (6611176-573495).
Kolga lahe maastikukaitseala juurde kuuluvad lahustükina Jõelähtme vallas Rammu, Koipsi, Laiakari ja Allu saared ning neid ümbritsev veeala, mille piir kulgeb punktist 59o 34'51"N 25o11'31"E (6605425-567346) punkti 59o 35'06"N 25o11'51"E (6605876-567664), sealt punkti 59 o35'06"N 25o13'40"E (6605907-569359), sealt punkti 59 o33'06"N 25o16'52"E (6602278-572456), sealt punkti 59 o32'14"N 25o16'54"E (6600654-572514), sealt punkti 59 o32'04"N 25o16'31"E (6600323-572159), sealt punkti 59 o32'10"N 25o15'52"E (6600506-571536) ning sealt punkti 59 o34'51"N 25o11'31"E (6605425-567346).
Teise lahustükina kuuluvad Kolga lahe maastikukaitseala juurde Jõelähtme vallas Rohusi ja Umblu saared ning neid ümbritsev veeala, mille piir kulgeb punktist 59o31'21"N 25o 18'19"E (6599046-573882) punkti 59o31'40"N 25o 18'29"E (6599616-574029), sealt punkti 59o31'21"N 25 o19'09"E (6599062-574660), sealt punkti 59o30'49"N 25o19'21"E (6598082-574872), sealt punkti 59o 30'37"N 25o18'59"E (6597685-574536) ning sealt punkti 59 o31'21"N 25o18'19"E (6599046-573882).
Kolmanda lahustükina kuulub Kolga lahe maastikukaitseala juurde Kuusalu vallas Pedassaar.
[RT I 2000, 2, 11 - jõust. 13. 01. 2000]
Kolga lahe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. Merepiir on kirjeldatud nurgapunktide koordinaatide ja neid ühendavate geodeetiliste joontega. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti Põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.
|
|
Kinnitatud |
PIRITA JÕEORU MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1. Pirita jõeoru maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. aasta määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) loodud maastikulise keeluala «Pirita jõe alamjooksu org» baasil. Kaitseala eesmärgiks on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste kaitse ning tutvustamine.
2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Pirita jõeoru maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 13 piiranguvööndiks.
4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Tallinna Linnavalitsuse poolt 1997. aastal koostatud 1940. aasta kinnistute skeemi (mõõtkava 1:2000), Eesti Metsakorralduskeskuse Viimsi metskonna 1994. aasta ja Tallinna linnametsade 1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000), NSVL Ministrite Nõukogu Geodeesia ja Kartograafia Valitsuse 1989. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) ja AS E.O. MAP 1997. aasta turismikaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel, AS Väst-Agro maa osas 1993. aastal kinnitatud skeemi (mõõtkava 1:20 000), Tallinna Botaanikaaia maa osas 1998. aastal kinnitatud skeemi (mõõtkava 1:2000) ning talumaade osas kuni 1940. aastani välja antud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) ja Viimsi, Väo ja Nehatu valla maaüksuste nimekirja alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Harrastuslik kalapüük kaitsealal on lubatud, kusjuures kalapüügil tuleb arvestada teistes õigusaktides sätestatut.
8. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud kinnisasja omaniku või muu seadusliku valdaja loal, teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ja looduskaitse nõuetele vastavatel põllumajandus- ja metsatöödel. Jalgratastega liiklemine on lubatud kattega teedel ja radadel ning jalgrattaliiklust lubavate märkidega tähistatud pinnasradadel ja -teedel. Veemootorsõidukitega liiklemine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel, Pirita jõe alamjooksul vetelpäästejaamast allavoolu ning Pirita jõe hooldustöödel ja pääste- ning järelevalvetöödel.
9. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, sealjuures eramaal omaniku loal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
10. Kaitsealal on Pirita jõe ja selle harujõgede kallastel keelatud uute ehitiste püstitamine veepiirist 50 meetri ulatuses, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 15 sätestatud juhtudel ning kaitseala valitseja nõusolekul Kõrkja tee ja Kose piiranguvööndites Kochi suvemõisa kohal ja Priisle piiranguvööndis Iru Hooldekodu kohal.
11. Kaitseala metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- rekreatsioon, bioloogilise mitmekesisuse ning maastikuilme säilitamine).
12. Kaitsealal on lubatud lõppraie (uuendusraie) turberaiena perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Turberaie perioodiga vähem kui 40 aastat on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
13. Pirita jõe kaldaterrasside ja saarte maastiku ilme ja taimestiku liigilise koosseisu säilitamiseks tuleb sealseid poollooduslikke kooslusi (looduslikud rohumaad) niita ning jõe alumised terrassid, luhad ja kaldanõlvad tuleb hoida lagedana.
14. Kaitsealal on keelatud:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
2) jäätmete ladustamine;
3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine veepiirile lähemal kui 25 meetrit, üleujutatavatel aladel, külmunud pinnasel, metsamaal ja looduslikul ning pool-looduslikul rohumaal.
15. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;
3) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine ja projekteerimistingimuste andmine;
4) looduslike veekogude veetaseme muutmine;
5) uute paadisildade ehitamine Pirita jõe kallastele;
6) uute maaparandussüsteemide, teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide ning sildade ja truupide rajamine ning kallastel ja radadel erosiooni tõkestamiseks uute rajatiste ehitamine;
7) jalgratta-, tee- ja püsisuusaradade ning teiste puhkeala korraldamisega seotud rajatiste ehitamine.
16. Kaitsealal on lubatud vähem kui 250 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rahvaürituste (osalejate arvuga üle 250 inimese ööpäevas) ning motospordivõistluste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.
17. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.
18. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
19. Kaitsealale jäävate muinsuskaitseobjektide kaitse lähtub muinsuskaitseseadusest (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559), kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
20. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisaja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
III. PIIRANGUVÖÖND
21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
22. Kaitsealal on kolmteist piiranguvööndit:
1) Kloostrimetsa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas Viimsi metskonna kvartalid 123, 124, 125, 126, 127, 128, 129, 130 (ainult eraldised 13 ja 14) ja 132;
2) Rummu piiranguvöönd, kuhu kuulub Tallinna linnas Tallinna linnametsa kvartal 6 (ainult eraldis 1);
3) Kalmuse tee piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas Tallinna linnametsa kvartal 7 (ainult talude Mihkle (16) (kinnistu 3290) ja Jänese Jälje (121) (kinnistu 12454) maa eraldistel 6 (ainult Kalmuse teest lõuna poole jääv osa), 7 ja 8);
4) Kõrkja tee piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas Tallinna linnametsa kvartalid 6 (ainult linna maa (kinnistu 4424) eraldistel 25), 7 (ainult talude Puki (17) (kinnistu 3285), Lauri (18) (kinnistu 3372), Andrekse (19) (kinnistu 3288), Rätsepa (20) (kinnistu 3286), Uus Puki (62) (kinnistu 4106) ja Kose (33a) (kinnistu 479) maa eraldistel 913) ja Viimsi metskonna kvartal 130 (nii linna maa (kinnistud 26 ja 479) kui ka maatüki Koh (kinnistu 474), talu Kose (33a) (kinnistu 479) ja Bischofsviese maakoha (131) (kinnistud 4884 ja 270) maa eraldistel 112, 15 ja 16);
5) Kose piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas talu Kose (33a) (kinnistu 479) maa (Kochi suvemõis) (välja arvatud Kõrkja tee piiranguvööndisse jääv osa) ja Bischofsviese maakoha (131) (kinnistu 4884) maa Jõekalda tänavast lõuna poole jääv osa ning Kärestiku teest ida poole jäävate kruntide alla jääv osa, kinnistu B. Koch (Eesti Ajakirjanike Liit) (33/I ja 33/II) (kinnistu 122) maa, mõisamaakohtade 133 (kinnistu 5137), 134 (kinnistu 4988), 135 (kinnistu 4998), 136 (kinnistu 5006), 137 (kinnistu 5012), 138 (kinnistu 5276), 146 (kinnistu 5275), 147 (kinnistu 5315), ehituskrundi 148 (kinnistu 5448), kruntide Friedheim (33/3) (kinnistu 123), Tannenrode (33/4) (kinnistu 124), Sillamäe (33/5) (kinnistu 193), Marienberg (33/6) (kinnistu 132), Pruneck (33/7 ja 33/8) (kinnistu 126), Niinesalu (351) (kinnistu 5751), Teedenurga (352) (kinnistu 5756), Karlshof (kinnistu 5758), Ilumäe (353) (kinnistu 5755) ja Kaldamäe (364) (kinnistu 6061) maa ning riigi metsamaa (kinnistu k-26) endise Tallinna linna metskonna kvartalil 25 (ainult osa, mis jääb krundi 364 idapiiri mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest lääne poole);
6) Tallinna Botaanikaaia piiranguvöönd, kuhu kuulub Tallinna linnas ehituskruntide 188 (kinnistu 13192), 189 (kinnistu 13200), 190 (kinnistu 13201), 191 (kinnistu 13202), talude Moisaar (80) (kinnistu 13539), Lükati (81) (kinnistu 11968), Kloostrimetsa (90) (kinnistu 5086), Jõe (17) (kinnistu 5998), Jõeääre (Ojamäe) (141) (kinnistu 5997), Nõmme (18) (kinnistu 3635), Uuetalu (17) (kinnistu 3634), Matso (16, 22a) (kinnistu 6079), Kopli (14) (kinnistu 3633), Hansu (Antsu) (15) (kinnistu 971), 354 (kinnistu 13400), Pruali (23) (kinnistu 3657), maatükk 23 b (kinnistu 12846), Kaarel (Kaarle) (22) (kinnistu 3656), Käspre (21) (kinnistu 3637), Miku (20) (kinnistu 3636), Pihlaka (19) (kinnistu 11457), Raku (7) (kinnistu 5371), Kallaste (18) (kinnistu 5573), Lilleoru (A94) (kinnistu 10742), Tedre (A122) (kinnistu 14683) ja Iru kõrtsi (A11) (kinnistu 5637) maa Tallinna Botaanikaaia ja AS Väst-Agro maa-alale jääv osa;
7) Klosterhofi piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas endisest linna metsamaast eraldatud krundid Lükati tee 10 ja Lükati tee 12 (linnamets endisel Tallinna linna metskonna kvartalil 22 ja kinnistu Klosterhof (32-a) (kinnistu 125) maa);
8) Aavikumäe piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas Viimsi metskonna kvartal 131 (ainult kinnistu 26 maa osas) ja Tallinna linnametsa kvartal 10 (kinnistu 26) ja talu Kloostrimetsa (90) (kinnistu 5086) maa) ja linna maa (kinnistu 26) Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli territooriumi osas);
9) Lükati piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas Tallinna linnametsa kvartal 11 (ainult talude Õnnekungla (8b) (kinnistu 4552), Kolumbuse (A6) (kinnistu 6021), Raku (7) (kinnistu 5371), Pardiloigu (9) (kinnistu 5625), Tupsi (126) (kinnistu 11856) ja A10 maa eraldistel 1 (ainult Vabaõhukooli teest lõuna poole jääv osa) ja 29) ja Viimsi metskonna kvartal 143 (ainult talude Pardiloigu (9) (kinnistu 5625), Tupsi (126) (kinnistu 11856), A10 ja Iru kõrtsi (A11) (kinnistu 5637) maa eraldistel 111, 13, 14 (ainult Vabaõhukooli teest lääne poole jääv osa), 15 ja 1821);
10) Iru piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas Viimsi metskonna kvartalid 143 (ainult talu Raku (7) (kinnistu 5371) ja Iru kõrtsi (A11 ja A12, 13, 14) maa eraldistel 12, 14 (ainult Vabaõhukooli teest ida poole jääv osa), 16, 17 ja 2633) ja 139 (ainult talu Tedre (A122) (kinnistu 14683) ja Iru kooli (A92) (kinnistu 16464) maa eraldistel 30 (ainult pinnasteest lõuna poole jääv osa), 31 ja 3436);
11) Pärnamäe piiranguvöönd, kuhu kuulub Tallinna linnas Viimsi metskonna kvartal 139 (ainult talude Miku (20) (kinnistu 3636), Lilleoru (A94) (kinnistu 10742), Uuetalu (17) (kinnistu 3634), Tedre (A122) (kinnistu 14683) ja Iru kooli (A92) (kinnistu 16464) maa eraldistel 1229, 30 (ainult pinnaseteest põhja poole jääv osa), 32 ja 33);
12) Priisle piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tallinna linnas Iru kõrtsi (A11 ja 12, 13, 14) (kinnistu 5637) maa Narva maanteest ida poole jääv osa, talu Uuetalu (17) (kinnistu 3634) maa Narva maanteest ida poole jääv lahusmaatükk (Iru Linnamägi) ning Iru Rahvamaja (A91) (kinnistu 11442), Eluasemekoha (A100) (kinnistu 9152), Mõisamaakoha (6), Tallinna Linna Vanadekodu (A19 ja A20) ja talude Kasemetsa (4) (kinnistu 4974), Tammiku (5) (kinnistu 5001), Selli (13) (kinnistu 3632), Allika (7) (kinnistu 4972), Liivaaugu (21) (kinnistu 11851), Haaviku (22) (kinnistu 4959), Priisle (25) (kinnistu 4907), Maasepa (26) (kinnistu 5162) ning Jõemäe (27) (kinnistu 4289) maa kaitsealale jääv osa;
13) Nehatu piiranguvöönd, kuhu kuulub Harju maakonnas Jõelähtme vallas talude Matsu (A90) (kinnistu 8325), Kallaste Hansu (A89) (kinnistu 9766), Hansu (15) (kinnistu 971), Klaokse (A14), Põldma (A88), Nurmevälja (28) (kinnistu 5246) ja riigi maa kaitsealale jääv osa.
23. Kloostrimetsa ja Rummu piiranguvööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud kaitseala tarbeks mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine.
24. Kalmuse tee piiranguvööndis on lubatud tiigi kallaste kujundamine ja veetaseme muutmine kaitseala valitseja nõusolekul, säilitades tiigi kaldaid moodustavad setete kihid.
25. Kalmuse tee, Kõrkja tee, Kose, Tallinna Botaanikaaia, Klosterhofi, Aavikumäe, Lükati, Iru, Pärnamäe, Priisle ja Nehatu piiranguvööndis kehtivad uute ehitiste püstitamisel järgmised piirangud:
1) Kalmuse tee piiranguvööndis on lubatud elamu- ja sotsiaalehitus, kusjuures poollooduslikuna peab säilima 50% piiranguvööndi alast;
2) Kõrkja tee piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures loodusliku või poollooduslikuna peab säilima 85% piiranguvööndi alast;
3) Kose piiranguvööndis on lubatud elamu-, sotsiaal- ja äriehitus, kusjuures hoonetealune pind kokku ei tohi ületada 15% kinnistu pindalast ja uute ehitiste kõrgus ei tohi ületada 10 meetrit;
4) Tallinna Botaanikaaia piiranguvööndis on lubatud äri- ja elamuehitus ning kasvuhoonete ehitus AS Väst-Agro maa-alal, kusjuures hoonetealune kogupind tohib suureneda maksimaalselt 10% olemasoleva hoonetealuse kogupinnaga võrreldes, uute ehitiste kõrgus ei tohi ületada 10 meetrit ning kasvuhoonete ehitus on keelatud lähemal kui 200 meetrit jõe kaldast. Piiranguvööndi ülejäänud osas on lubatud abi- ja teenindushoonete püstitamine, kusjuures uute ehitiste alune kogupind kinnistul ei tohi ületada 50 m2 ja ehitiste kõrgus 5 meetrit;
5) Klosterhofi piiranguvööndis on lubatud Lükati tee 10 asuval kinnistul püstitada kuni 6 hoonet maksimaalse hoonetealuse kogupinnaga 750 m2 ning olemasolevate hoonete ja vundamentide baasil ridaelamuid ning sotsiaal- ja äriehitisi hoonetealuse kogupinnaga 1000 m2 ja kõrgusega kuni 10 meetrit või selle asemel kuni 7 väikeelamut maksimaalse hoonetealuse kogupinnaga 1000 m2. Piiranguvööndi ülejäänud osas on lubatud abi- ja teenindushoonete püstitamine, kusjuures uute ehitiste alune kogupind kinnistul ei tohi ületada 100 m2 ja ehitiste kõrgus 5 meetrit;
6) Aavikumäe piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste püstitamine ainult Vabaõhukooli tee servas 40 meetri laiuses vööndis, kusjuures ehitiste alune pind ei tohi ületada 10% kinnistu pindalast ja ehitiste maksimaalne kõrgus 10 meetrit;
7) Lükati ja Iru piiranguvööndis on uute hoonete püstitamine keelatud, lubatud on puhkeotstarbeliste äri- ja sotsiaalsuunitlusega rajatiste püstitamine, kusjuures loodusliku või poollooduslikuna peab säilima 85% piiranguvööndist;
8) Pärnamäe ja Nehatu piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste püstitamine, kusjuures ehitatavate hoonete alune pind hoonestamata kinnistul ei tohi ületada 10% ja hoonestatud kinnistul 15% kinnistu pindalast ning uute ehitiste kõrgus ei tohi ületada 10 meetrit;
9) Priisle piiranguvööndis on lubatud elamu-, sotsiaal- ja äriehitus kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures püstitatavate hoonete alune pind hoonestamata kinnistul ei tohi ületada 10% ja hoonestatud kinnistul 15% kinnistu pindalast ning uute ehitiste kõrgus ei tohi ületada 10 meetrit.
[RT I 2000, 101, 665 - jõust. 30. 12. 2000]
IV. LÕPPSÄTTED
26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
|
Kinnitatud |
PIRITA JÕEORU MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
Pirita jõeoru maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Tallinna linnas Pirita tee teemaa idapiiri ja Rummu tee teemaa põhjapiiri ristumiskohast mööda Rummu tee teemaa põhjapiiri kuni velodroomi maaeralduse piirini, edasi mööda seda loode ja kirde suunas kuni pumbamaja maaeralduse piirini ning edasi mööda seda kirde, kagu ja edela suunas kuni velodroomi maaeralduse piirini ning edasi mööda seda kagu suunas Kochi kabeli krundini ja edasi mööda nimetatud kabeli krundi läänepiiri kuni Pirita kalmistu põhjanurgani. Piir jätkub mööda Pirita kalmistu piiri edela ja kagu suunas kuni kalmistu kagunurgani, jätkub mööda elamukrundi piiri elamukrunti kaitsealast välja jättes kuni ristumiseni kalmistule kulgeva kirde-edelasuunalise teega. Piir jätkub mööda kalmistule kulgeva tee kaguserva edela suunas kuni ristumiseni Rummu teega ning edasi mööda selle põhjapiiri ida suunas lõikumiseni Kose teega ning edasi mööda Kose tee teemaa põhjapiiri kirde suunas Vabaõhukooli teeni, edasi mööda selle teemaa põhjapiiri kuni Vabaõhukooli tee 11 elamute juurde kulgeva kirde-edelasuunalise teeni ja edasi mööda nimetatud tee põhjapiiri ning elamukruntide piiri kuni lõikumiseni Tallinna Botaanikaaia piiriga. Piir jätkub mööda Tallinna Botaanikaaia piiri kirde, lõuna ja lääne suunas ja jätkub mööda elamukruntide lõunapiiri lääne suunas ja läänepiiri põhja suunas kuni Vabaõhukooli teeni. Edasi kulgeb piir mööda Vabaõhukooli tee teemaa lõunapiiri lääne suunas kuni AGRO Aiandi (Kose Aiandi) maaeralduse piirini, edasi mööda nimetatud maaeralduse piiri lõuna suunas ning seejärel mööda elamukruntide piiri lõuna suunas Puhkekodu teeni. Edasi kulgeb piir mööda Puhkekodu tee põhjaserva Tallinna Botaanikaaia lahustüki piirini ning edasi mööda nimetatud lahustüki piiri kirde, ida, lõuna ja ida suunas kinnistu Tupsi (126) piirini ning edasi mööda elamute maaeralduse piire põhja ja ida suunas Vabaõhukooli teeni, jättes kaitsealast välja hooned ja õuemaa. Piir jätkub lõuna suunas mööda Vabaõhukooli tee teemaa idapiiri ristumiseni ida-läänesuunalise pinnasteega ning edasi ida ja kagu suunas mööda pinnastee põhjaserva kuni ristumiseni Narva maanteega. Piir jätkub edela suunas mööda Narva maantee teemaa idapiiri kuni Ussimäe teeni ning edasi edela suunas mööda Ussimäe tee teemaa idapiiri ristumiseni Priisle teega, edasi kagu suunas mööda Priisle tee teemaa põhjaserva kuni loode-kagusuunalise teeni ja edasi mööda seda kagu, lõuna, ida ja lõuna suunas kuni Peterburi maanteeni. Piir jätkub mööda Peterburi maantee teemaa põhjapiiri kirde suunas (ületades Tallinna linna ja Jõelähtme valla vahelise piiri ning jätkudes Jõelähtme vallas) kuni läänepoolseima kõrgepingeliini trassi läänepiirini ning edasi mööda seda loode suunas kuni kinnistu Küünimäe (51) (kinnistu 5106) lõunapiirini ning mööda nimetatud kinnistu lõuna- ja läänepiiri, kinnistute Mäe (50) (kinnistu 5109) ja Nurme (49) (kinnistu 5108) läänepiiri ja kinnistu Loo (48) (kinnistu 5107) lääne- ja põhjapiiri kuni Ämma tee teemaa läänepiirini ning edasi mööda seda loode suunas kuni Iru teeni ja edasi loode suunas mööda Iru tee teemaa lõunapiiri kuni ristumiseni Linnuse teega. Piir jätkub Tallinna linnas mööda Linnuse tee teemaa läänepiiri põhja suunas Pärnamäe teeni ning edasi mööda selle teemaa läänepiiri põhja suunas kuni Kiviaia teeni ning edasi mööda Kiviaia tee lõunaserva loode ja lääne suunas kuni Tallinna Botaanikaaia piirini, edasi mööda seda põhja, lääne, lõuna, lääne ja loode suunas kuni Kloostrimetsa teeni. Edasi kulgeb piir edela suunas mööda Kloostrimetsa tee teemaa lõunaserva Metsakalmistu kontori krundini, edasi mööda nimetatud krundi piiri lõuna, ida ja loode suunas (krundi kaitsealalt välja jättes) Kloostrimetsa teeni ning seejärel edela ja loode suunas mööda Kloostrimetsa tee teemaa lõunaserva kuni Kalmuse teeni. Edasi kulgeb piir lääne suunas mööda Kalmuse tee lõunapiiri kuni ristumiseni Kõrkja teega, edasi mööda Kõrkja tee idaserva lõuna suunas kuni talu Lauri (18) (kinnistu 3372) põhjapiirini ja edasi lõuna ja edela suunas mööda Pirita jõe haru (mööda talude Lauri (18) (kinnistu 3372) ja Rätsepa (20) (kinnistu 3286) läänepiiri) kuni kinnistu (4424) piirini, edasi mööda kinnistu (4424) põhjapiiri loode suunas kuni Pirita teeni ning edasi edela suunas mööda Pirita tee teemaa idapiiri kuni ristumiseni Rummu tee teemaa põhjapiiriga.
Kaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Tallinna Linnavalitsuse poolt 1997. aastal koostatud 1940. aasta kinnistute skeemi (mõõtkava 1:2000), Eesti Metsakorralduskeskuse Viimsi metskonna 1994. aasta ja Tallinna linnametsade 1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000), NSVL Ministrite Nõukogu Geodeesia ja Kartograafia Valitsuse 1989. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000), AS E.O. MAP 1997. aasta turismikaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani välja antud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) ja Viimsi, Väo ja Nehatu valla maaüksuste nimekirja alusel.
Facebook
Twitter