Teksti suurus:

Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.01.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2007
Avaldamismärge:

Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kord

Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kord

Välja antud haridusministri 16. 01. 2002. a määrusega nr 16 (RTL 2002, 15, 204) jõustunud 28. 01. 2002.

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

26.07.2002/63 ( RTL 2002, 87, 1355), jõust 09.08.2002

27.12.2002/88 ( RTL 2003, 4, 39), jõust 09.01.2003.

Määrus kehtestatakse « Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 6 lõike 2 alusel.

§1. Õhtuse ja kaugõppevormi rakendamine

Õhtust ja kaugõppevormi rakendatakse vastavas põhikoolis ja gümnaasiumis (edaspidi kool) või päevase õppevormiga gümnaasiumi vastavas osakonnas.

§2. Õhtuses ja kaugõppevormis õppimine

(1) Kooli õhtuses õppevormis toimub õppimine valdavalt õppetundides, kusjuures õppepäevade ja -tundide arv õppenädalas on väiksem ja iseseisva õppimise osakaal suurem kui päevases õppevormis.

(2) Õhtuses õppevormis võib õppida ka üksikuid õppeaineid.

(3) Kaugõppevormis on õppimine valdavalt õpilase iseseisev tegevus. Õppetegevus koolis korraldatakse õppetundide või individuaalkonsultatsioonidena ning õpilase poolt täidetavate arvestuslikult hinnatavate õppeülesannetena.

(4) Õhtuses ja kaugõppevormis õppivatel õpilastel on õigus võtta isikliku avalduse alusel õppepuhkust pikkusega üks aasta. Õppepuhkus vormistatakse direktori käskkirjaga ning selle kohta tehakse vastav märge õpilasraamatusse.

§3. Õppekorraldus

(1) Õhtuse ja kaugõppevormi puhul on õppeperioodi kestus 36 õppenädalat, koolivaheaeg on talvel (jõuluvaheaeg), kevadel (kevadvaheaeg) ja õppeperioodi lõppemise järel suvel (suvevaheaeg).

(2) Õhtuse õppevormi puhul on nädalakoormus 24 õppetundi, mis sisaldab ka arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmiseks vajalikku aega. Õppetöö toimub vähemalt kolmel päeval nädalas.

(3) Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase õppemaht määratakse kindlaks üheks õppeaastaks.

(4) Kaugõppevormi puhul antakse kuni 10 õpilasega klassis konsultatsioone iga õpilase kohta vähemalt üks õppetund õppenädalas, vaegnägijatele ja -kuuljatele – vähemalt 3 õppetundi õppenädalas. Üle 10 õpilasega klassides antakse konsultatsioone järgmiselt: 7. klassis vähemalt 12, 8.–9. klassis vähemalt 13, 10.–11. klassis vähemalt 14, 12. klassis vähemalt 15 õppetundi õppenädalas.

(5) Kaugõppevormis õppivad õpilased sooritavad 7.–11. klassis maksimaalselt 31 ja 12. klassis maksimaalselt 33 arvestuslikult hinnatavat õppeülesannet õppeaastas. Nende õppeülesannete sooritamine toimub väljaspool õppetundideks või konsultatsioonideks ettenähtud aega. Ühe arvestuslikult hinnatava ülesande sooritamiseks on ette nähtud 1/3 õppetundi õpilase kohta.

§4. Õppekava erisused

(1) Õhtust ja kaugõppevormi rakendavate koolide õppekavas ei ole kehalist kasvatust ja tööõpetust või käsitööd.

(2) Valikainete õpetamine toimub ainult gümnaasiumiastmes.

§5. Õpitulemuste hindamine

(1) Õpitulemuste hindamisel kasutatakse arvestuslikku ja kokkuvõtvat hindamist.

(2) Õpitulemusi kontrollitakse ja hinnatakse arvestuslikult tervikliku aineosa käsitlemise järel õpetaja valitud viisil.

(3) Arvestuslike hinnete alusel pannakse põhikoolis välja õppeainete kokkuvõtvad poolaasta- ja aastahinded, gümnaasiumis kursuste hinded ja nende alusel õppeainete kokkuvõtvad aastahinded.

(4) Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse õpilase õpinguraamatusse.

(5) Üksikuid õppeaineid õppiv õpilane lubatakse õppeaine lõpueksamile kokkuvõtvate hinnete alusel. Lõpueksami tulemus kantakse õpilase õpinguraamatusse ja õpilasraamatusse.

(6) Õpilastele pannakse põhikoolis välja käitumise poolaasta- ja aastahinne, gümnaasiumiastmes käitumise aastahinne. Õpilaste hoolsust ei hinnata.

§6. Kooli eksternina lõpetamine

(1) Kooli eksternina lõpetamiseks tuleb eksternil sooritada aineeksamid ja lõpueksamid.

(2) Lõpueksamite sooritamine toimub haridusministri 24. detsembri 2001. a määrusega nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» (RTL 2002, 3, 28) sätestatud korras.

(3) Kooli, mille juures on võimalik kooli eksternina lõpetada, määrab kooli pidaja.

(4) Isikud, kes soovivad kooli eksternina lõpetada, esitavad hiljemalt 1. novembriks kooli direktorile avalduse ja haridust tõendavad dokumendid või nende kinnitatud koopiad. Eksamitele lubamise otsustab kooli õppenõukogu.

(5) Eksternidele eksameid korraldav kool võimaldab kolme eksamitele eelneva kuu jooksul eksternidele konsultatsioone ja praktikume põhikooli lõpetamisel kokku 10 astronoomilist ning gümnaasiumi lõpetamisel kokku 15 astronoomilist tundi eksterni kohta, kuid mitte rohkem kui 3 tundi ühe õppeaine kohta.

[RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09.08.2002]

§7. Nõuded aineeksamitele

(1) Nõuded eksamitele, mida ekstern peab sooritama, lähtuvad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi riiklik õppekava ) nõuetest ja eksterni esitatud haridust tõendavate dokumentide andmetest tema senise hariduse kohta. Nõuded konkreetsele aineeksamile kinnitab kooli õppenõukogu ning teeb need eksternile esimesel võimalusel teatavaks.

(2) Ekstern sooritab eksamid kõigis riiklikus õppekavas ettenähtud õppeainetes, v.a kehaline kasvatus, tööõpetus ja käsitöö, arvestades §-s 9 sätestatut.

§8. Aineeksamite läbiviimine

(1) Eksternid sooritavad aineeksameid üks kord aastas kooli direktori poolt kinnitatud eksamiperioodil, lõpueksameid haridus- ja teadusministri määratud eksamiperioodil.

(2) Aineeksameid võib sooritada ühel või kahel eksamiperioodil, kuid mitte pikema ajavahemiku kui kolme aasta jooksul.

(3) Aineeksamid ja lõpueksamid sooritatakse ühes koolis. Erandjuhul võib osa aineeksameid ja lõpueksameid sooritada ka teises koolis. Sellisel juhul tuleb vastava kooli direktorile koos avalduse ja haridust tõendavate dokumentidega esitada tõend esimesel eksamiperioodil sooritatud eksamite, saadud hinnete ning eksamite sooritamise aja kohta. Tõend kinnitatakse vastava kooli direktori, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ja vähemalt kolme eksamit vastuvõtnud õpetaja allkirja ning kooli pitseriga.

(4) Eksamite ajal haigestunud ekstern esitab arstitõendi, mille põhjal lubatakse tal kooli õppenõukogu otsusega samal või järgmisel eksamiperioodil kõik vajalikud eksamid sooritada.

[RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]

§9. Aineeksamite sooritamine

(1) Põhikooli aineeksamid sooritab ekstern põhikooli nende klasside õppekava ulatuses, mille lõpetamise kohta puudub tal märge klassitunnistusel või õpinguraamatus.

(2) Gümnaasiumiastmes sooritab ekstern aineeksamid nende kohustuslike kursuste ulatuses, mille kohta tal ei ole vähemalt rahuldavat kokkuvõtvat hinnet klassitunnistusel või õpinguraamatus või õppeasutuse tõendit.

(3) Isikud, kes on õppinud kooli lõpuklassis ja lahkunud koolist klassitunnistusega, ei pea vähemalt rahuldava hindega lõpueksameid uuesti sooritama.

(4) Ekstern võib kõrgema hinde saamiseks sooritada eksami õppeainetes, mille kokkuvõttev hinne tema esitatud haridust tõendavates dokumentides on rahuldav või hea.

(5) Eksternide aineeksamitulemused kantakse protokolli, mille paremasse ülanurka tehakse märge «Eksternaat».

§10. Aruandlus

Paragrahvi 6 lõikes 3 nimetatud koolid esitavad õppeperioodi lõpul aruande eksternidega läbiviidud õppetegevuse ning eksternidele antud konsultatsioonide kohta kooli pidajale.

[RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09.08.2002]

§11. Rakendussätted

(1) Kuni 1. septembrini 2002. a lähtuvad nõuded eksamitele, mida ekstern peab sooritama, põhi- ja üldkeskhariduse riiklikust õppekavast ja eksterni esitatud haridust tõendavate dokumentide andmetest tema senise hariduse kohta ning ekstern peab sooritama eksamid kõigis põhi- ja üldkeskhariduse riiklikus õppekavas ettenähtud õppeainetes, v.a kehaline kasvatus, tööõpetus ja käsitöö, arvestades §-s 9 sätestatut.

(2) Kuni 1. septembrini 2002. a võib üksikuid õppeaineid õppiva õpilase kokkuvõtvad hinded kanda arvestuskaardile.

(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud]