Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kõrgessaare maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjeldamise kinnitamine

Vastu võetud 19.05.1999 nr 162
RT I 1999, 46, 535
jõustumine 29.05.1999

Muudetud järgmise määrusega:

4. 04. 2000 nr 110 ( RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõigete 2 ja 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 02.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1.  Võtta kaitse alla Kõrgessaare maastikukaitseala.

2.  Kinnitada:

1) Kõrgessaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Kõrgessaare maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

3.  Määrata Kõrgessaare maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus .

[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]

 

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19. mai 1999. a määrusega nr 162

Kõrgessaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1.  Kõrgessaare maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on loodud madalate rannajärvede (laiside), karstiallikate ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks.

2.  Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kõrgessaare maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3.  Kogu kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.

4.  Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5.  Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kõrgessaare metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6.  Inimestel on lubatud viibida, marju ja seeni korjata ning jahti pidada kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555).

7.  Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal keelatud.

8.  Mootorsõidukitega liiklemine on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.

9.  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

4) muuta veekogude kuju ja veetaset ning kahjustada nende kaldaid.

10.  Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

11.  Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

12.  Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

13.  Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

14.  Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15.  Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

16.  Kaitsealal on 2 sihtkaitsevööndit:

1)  Kõrgessaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Kõrgessaare metskonna kvartali 11 eraldised 20--23, 25 täielikult ja eraldise 24 elektriliinitrassist põhja poole jääv osa (talumaade Laiu A200 ja A205 osas); talu Valli 27 maa Armiojast ida poole jääv osa, talumaa Silmapoe 23 Kärdla­Ristna maanteest põhja poole jääv osa ning talu A205 maa osa, mis jääb Kärdla­Ristna maanteest põhja poole ja kvartalist 11 väljapoole;

2)  Pihla allikate sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Kõrgessaare metskonna kvartali 11 eraldis 48 täielikult, eraldise 47 loode-kagusuunalisest elektriliinitrassist kirde poole ja talu A205 maast loode poole jääv osa, eraldiste 49 ja 50 talu A205 maast ida ja lääne poole jääv osa ning eraldise 51 talu A205 maast ida poole jääv osa (talumaade A580, A581, Laiuvee A213 ja A211 osas); kvartali 12 eraldised 15--17, 20--24 täielikult, eraldise 19 talu Pihla-Madise A27 maa kagupiirist lääne poole jääv osa, eraldise 18 Pihla-Madise A27 maa kagupiirist ja talu A220 maa idapiirist lääne poole jääv osa ning eraldiste 25 ja 26 talu A220 maa idapiirist lääne poole jääv osa (talumaade A210, A211, A220, Laiuvee A213, Allikvee A215 ja Pihla-Madise A27 osas); kvartali 19 eraldised 3--5, 12, 13, 15 täielikult, eraldise 6 talu A220 maa idapiirist edela poole ja talu Allikvee A215 kagupiirist loode poole jääv osa, eraldise 14 kagu-loodesuunalisest ojast kirde poole jääv osa, eraldiste 16, 17 ja 27 talu Allikvee A215 maa kagupiirist loode poole jääv osa ja eraldise 25 kagu-loodesuunalisest kraavist kirde poole ja talu Allikvee A215 maa kagupiirist loode poole jääv osa (talumaade A220, Allikvee A215, Räägu A214 ja A210 osas).

17.  Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6 ja 8--10 lubatud tegevus ning kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

2) olemasolevate kraavide hooldustööd;

3) teede, radade ja õhuliinide hooldustööd;

4) Pihla allikate sihtkaitsevööndis puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

18.  Kaitseala metsade kaitse eesmärgid on:

Kõrgessaare sihtkaitsevööndis -- metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina;

Pihla allikate sihtkaitsevööndis -- veekaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

IV. LÕPPSÄTTED

19.  Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

20.  Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

21.  Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19. mai 1999. a määrusega nr 162

Kõrgessaare maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kõrgessaare maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kõrgessaare vallas Armioja suudmest Künaaugu järve, mööda Künaaugu järve kallast ida suunas Kiriku laheni ja mööda Kiriku lahe rannajoont kuni Pihla ojani. Edasi kulgeb piir mööda Pihla oja lõuna suunas kuni elektriliinitrassini, mööda seda edela suunas kuni majavalduse maaeraldise nr 2 idapiirini ja mööda seda põhja suunas kuni maaeraldise nr 2 kirdenurgani. Piir jätkub mööda maaeraldise nr 2 kirdenurka ja nimetatud maaeraldise põhjapiiril kulgeva ida-läänesuunalise kiviaia idapoolset otsa ühendavat mõttelist sirgjoont lääne suunas kuni kiviaia idapoolse otsani ja mööda seda lääne ja lõuna suunas kuni Kärdla­ Ristna maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Kärdla­Ristna maanteed lääne suunas kuni Armiojani ja mööda seda põhja suunas kuni Künaaugu järveni.

Kõrgessaare maastikukaitseala lahustüki piir kulgeb Kõrgessaare vallas edela-kirdesuunalise elektriliinitrassi ja kagu-loodesuunalise liinitrassi ristumiskohast Kõrgessaare metskonna kvartalis 11 mööda edela-kirdesuunalist elektriliinitrassi kirde suunas kuni Pihla peakraavini ja mööda seda kagu ja ida suunas kuni talu Pihla­Madise A27 maa kagupiirini. Edasi kulgeb piir mööda talu Pihla­Madise A27 kagupiiri edela suunas, mööda talu A220 idapiiri, mööda talu Allikvee A215 maa kagupiiri edela suunas kuni ojani. Piir jätkub mööda oja loode suunas kuni kvartali 12 lõunapiirini, edasi mööda kvartalite 12 ja 11 lõunapiiri kuni talu A205 kirdepiirini, mööda nimetatud talumaa kirde- ja loodepiiri kuni kvartali 11 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 11 lõunapiiri kuni kagu-loodesuunalise elektriliinitrassini ja mööda seda loode suunas kuni edela-kirdesuunalise elektriliinitrassini.

Kõrgessaare maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kõrgessaare metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ja talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.