Teksti suurus:

Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:

Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 08.10.1999 nr 295
RT I 1999, 75, 707
jõustumine 17.10.1999

Muudetud järgmise määrusega:

4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) «Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eeskiri» (juurde lisatud);
2) «Piusa koobastiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus» (juurde lisatud).

2. Määrata Piusa koobastiku looduskaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistus .

[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]

 

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1999. a määrusega nr 295

PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Piusa koobastiku looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Põlva Rajooni RSN Täitevkomitee 30. septembri 1981. a otsusega nr 180 «Looduskaitse objektide kohta Põlva rajoonis» looduskaitse alla võetud maastikulise üksikelemendi baasil, mida laiendati Põlva Maavalitsuse 15. jaanuari 1992. a määrusega nr 16 «Piusa liivakoobaste kaitseala laiendamine». Kaitseala põhieesmärk on Piusa koobaste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Piusa koobastiku looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.

4. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Orava metskonna 1992. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas maakatastri andmete alusel 1999. aasta augusti seisuga.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud punktis 7 sätestatud juhul. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).

7. Kaitseala koobastikus on inimeste viibimine lubatud ainult kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul 1. maist 31. augustini päikesetõusust kuni päikeseloojanguni, välja arvatud Sammaskoopas. Sammaskoopas on liikumine vaba.

8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.

9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool Meremäe-Orava maanteed ja nimetatud maanteelt Piusa raudteejaama ning Marga külla viivaid teid ja selleks ettenähtud parklaid on keelatud, välja arvatud teadus-, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.

10. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

11. Kaitsealal on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) jäätmete ladustamine;
5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine.

12. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kinnitada maakorralduskava;
2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
5) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
6) puu- ja põõsarinde harvendamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
7) tee, õhuliini ja muu rajatise ning mittetootmisliku iseloomuga ehitise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamise või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Kaitseala metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

15. Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

16. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999; 10; 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. LÕPPSÄTTED

17. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.

18. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

19. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1999. a määrusega nr 295

PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Piusa koobastiku looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Orava vallas Luiska talumaa (katastriüksus 54701:002:0560) idapiiri ja Orava metskonna kvartali 174 põhjapiiri ristumiskohast mööda kvartalite 174 ja 173 põhjapiiri lääne suunas kuni ASile Järvakandi Klaas kuuluva Piusa liivakarjääri maaeraldise kagupiirini ja edasi mööda nimetatud maaeraldise kagu- ja edelapiiri kuni kvartali 172 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 172 ida- ja põhjapiiri kuni Marga külla viiva teeni, edasi mööda ASi Piusa VK maaeraldise edela- ja loodepiiri kuni Marga külla viiva teeni, edasi mööda mõttelist sirgjoont asimuudil 256º kuni kvartali 153 läänepiirini. Piir jätkub mööda kvartalite 153 ja 172 läänepiiri lõuna suunas kuni raudtee teemaa põhjaservani, mööda raudtee teemaa põhjaserva kagu suunas kuni kvartali 173 läänepiirini, edasi mööda kvartali 173 eraldiste 5, 11, 10 ja 8 lõunapiiri ning eraldise 12 läänepiiri kuni edela-kirdesuunalise pinnasteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pinnasteed kirde suunas kuni Luiska talumaa kagupiirini, edasi mööda nimetatud talumaa kagu- ja idapiiri kuni kvartali 174 põhjapiirini.

Piusa koobastiku looduskaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Piusa metskonna 1992. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ja talumaade osas maakatastri andmete alusel 1999. aasta augusti seisuga.

 

/otsingu_soovitused.json