Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord
[RTL 2002, 20, 248 - jõust. 04.02.2002]
Vastu võetud 20.09.2000 nr 33
RTL 2000, 102, 1601
jõustumine 30.09.2000
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
23. 01. 2002 /17 (RTL 2002, 20, 248) 04. 02. 2002.
27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39) 09.01.2003.
Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349) paragrahvi 27 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse lasteaed-algkooli, algkooli-, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste õpitulemuste (teadmiste ja oskuste), käitumise ja hoolsuse hindamine, hinnete ja hinnangute alusel õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmine.
(2) Õhtuses ja kaugõppevormis õppivate õpilaste hindamise erijuhud on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning kooli eksternina lõpetamise tingimusi ja korda käsitlevas haridus- ja teadusministri määruses.
(3) Riigieksamitööde hindamine on sätestatud haridusministri 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» (RTL 2002, 3, 28).
[RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]
§ 2. Hindamine
(1) Õpitulemuste hindamine toimub «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahvi 27 lõike 1, põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) hindamise põhimõtete ja õpitulemustele esitatud nõuete, käesoleva määruse ning neile põhineva kooliõppekava hindamise põhimõtete ja õpitulemustele esitatud nõuete alusel.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamine toimub «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahvi 27 lõike 11, riikliku õppekava nõuete, käesoleva korra ning neile põhinevate kooliõppekava ja kooli kodukorra nõuete alusel.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 3. Hindamise eesmärk
(1) Õpitulemuste hindamine:
1) annab teavet õpilaste õpiedukusest;
2) on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
3) motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima;
4) suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast:
1) järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;
2) täitma kooli kodukorra nõudeid;
3) täitma õppeülesandeid.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 4. Hindamisest teavitamine
(1) Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja õppeaasta või ainekursuse algul.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
(3) Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt.
(4) Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
(5) Lapsevanemal või eestkostjal (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt.
(6) Arvestuslikud hinded, I kooliastmel ka protsessihinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku ja/või hinnetelehe, kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
2. peatükk
ÕPITULEMUSTE HINDAMINE
§ 5. Õpitulemuste hindamise alused
(1) Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja.
(2) Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.
(3) Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:
1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;
2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;
5) praktilise töö teostust.
(4) Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang).
(5) Õpitulemuste hindamine jaguneb:
1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne või hinnang);
2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne);
3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne või hinnang).
§ 6. Numbrilise hindamise skaala
(1) Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Hinded «1» ja «2» on mitterahuldavad hinded.
(2) Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.
(3) Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
(4) Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
(5) Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
(6) Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal nõutavad teadmised ja oskused puuduvad.
§ 7. Õpiprotsessi hindamine
(1) Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on:
1) õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
2) õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;
3) õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.
(2) Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut. Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 8. Arvestuslik hindamine
(1) Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Arvestuslikult hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste saavutatust.
(2) Osa arvestuslikke hindeid pannakse protsessihinnete alusel. Protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja.
(3) Arvestuslikud hinded kantakse klassipäevikusse eri tähistusega.
(4) Oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) arvestatakse õpitulemuste arvestuslikul hindamisel ka õpilase individuaalset arengut. I kooliastmel oskusainetes arvestuslikke hindeid ei panda.
(5) Hälvikute hindamisel oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) võib kasutada hinnangut «arvestatud».
(6) Arvestuslik hindamine kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või kursuse ulatuses. Arvestusliku hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.
(7) Nõutavad õpitulemused, nende saavutatuse kontrollimise aja, vormi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks veerandi või poolaasta või kursuse algul.
(8) Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.
(9) Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Arvestuslik hinne märgitakse klassipäevikusse kaldkriipsuga puudumismärgi järele. Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, tehakse klassipäevikusse puudumismärgi järele kaldkriipsuga märge «x».
(10) Õpilasele, kes oli arvestuslikult hinnatava ülesande täitmise päeval koolis, kuid jättis selle täitmata, tehakse klassipäevikusse hinde kohale märge «x». Õpilane täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Arvestuslik hinne märgitakse klassipäevikusse kaldkriipsuga märke «x» järele.
(11) Õpilane (v.a lõikes 10 nimetatud juhtum), kes täitis arvestuslikult hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Vähemalt rahuldav arvestuslik hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga mitterahuldava hinde järele.
(12) Kui õpilasel on veerandi, poolaasta või kursuse lõpus klassipäevikus arvestusliku hinde asemel märge «x», võib õpetaja anda talle arvestuslikult hinnatava ülesande, et kontrollida tema teadmisi ja oskusi ning välja panna puuduv arvestuslik hinne.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 9. Hindeline arvestus
(1) Põhikooli 8. klassi ning gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul ühes õppeaines hindelise arvestuse. Hindelise arvestuse hinne kantakse klassitunnistusele või õpinguraamatusse ja seda arvestatakse aastahinde väljapanekul.
(2) Hindelise arvestuse eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada.
(3) Hindeline arvestus võib olla:
1) kirjalik (kontrolltöö, test, essee, referaat, uurimus vms);
2) suuline (arvestusepileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms);
3) praktiline (laboritööde tsükkel, võimlemiskava, kunsti- või tarbeese vms).
(4) Hindelise arvestuse nõuded määratakse kooli õppekavas.
(5) Õppeaine hindelise arvestuse sooritamiseks valib õpilane. Arvestuse vormi otsustavad õpetaja ja õpilane esimese poolaasta jooksul.
(6) Uurimistöö tegemist juhendab õpetaja või kooliväline spetsialist.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 10. Arvestuslike kirjalike tööde hindamine
(1) Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
1) 90–100% punktide arvust – hinne «5»;
2) 70–89% punktide arvust – hinne «4»;
3) 50–69% punktide arvust – hinne «3»;
4) 25–49% punktide arvust – hinne «2»;
5) 0–24% punktide arvust – hinne «1».
(2) Lõikes 1 esitatud skaalast viis protsenti üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades:
1) töö mahtu;
2) ülesannete keerukust;
3) vigade arvu ja liiki.
§ 11. Emakeele kirjalike tööde diferentseeritud hindamine
(1) Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.
(2) Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks.
(3) Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge «Hinnatud diferentseeritult».
§ 12. Kokkuvõttev hindamine
(1) Kokkuvõttev hindamine on veerandi-, poolaasta- ja kursusehinnete ning nende põhjal aastahinnete välja panemine. Poolaastahinne pannakse nendes õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul. Poolaastahinde võib panna ka õppeainetes, mida õpitakse kahe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
(2) Põhikoolis pannakse välja õppeaine veerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.
(3) Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeainete kursuse- ja aastahinded.
(4) Õppeaine veerandi-, poolaasta- ja kursusehinne pannakse välja vähemalt kolme arvestusliku hinde põhjal. I kooliastmes pannakse veerandihinne välja protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel.
(5) Kui klassipäevikus on mitterahuldava arvestusliku hinde järele kaldkriipsuga märgitud vähemalt rahuldav hinne, arvestatakse veerandi-, poolaasta- või kursusehinde väljapanekul seda hinnet.
(6) Kui õpilane ei ole veerandi, poolaasta või kursuse lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud ja märke «x» järele ei ole kaldkriipsuga märgitud arvestuslikku hinnet, arvestatakse märget «x» nagu hinnet «1», mis tähistab nõutavate teadmiste ja oskuste puudumist.
(7) Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ja ei ole veerandi, poolaasta või kursuse lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat veerandi-, poolaasta- või kursusehinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Õppeaine veerandi-, poolaasta- või kursusehinne pannakse välja pärast nõutavate arvestuslike ülesannete täitmist.
(8) Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeperioodi lõpus. Gümnaasiumiastmes pannakse aastahinne kursusehinnete alusel. Gümnaasiumiastmes pannakse aastahinne veerandi-, poolaasta- või kursusehinnete alusel, alates 2001/2002. õppeaastast kursusehinnete alusel. Põhikooli 8. klassis ning gümnaasiumi 10. ja 11. klassis arvestatakse aastahinde väljapanekul ka hindelise arvestuse hinnet.
(9) 9. klassis pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist. 12. klassis pannakse eksamiaine aastahinne välja enne lõpueksami toimumist, teistes õppeainetes õppeperioodi lõpus.
(10) Õppeaines pannakse välja üks kokkuvõttev hinne veerandi, poolaasta või kursuse kohta ja üks aastahinne. Õppeaines emakeel võib põhikoolis peale õppeaine veerandihinde välja panna osaoskuste veerandihinded. Osaoskuse aastahinnet ei panda. Gümnaasiumiastmes pannakse välja kaks aastahinnet: emakeele aastahinne ja kirjanduse aastahinne.
(11) Õppeaines emakeel võib põhikoolis peale õppeaine veerandihinde välja panna osaoskuste veerandihinded. Osaoskuse aastahinnet ei panda. Gümnaasiumiastmes pannakse välja kaks aastahinnet: emakeele aastahinne ja kirjanduse aastahinne.
(12) Kui õpilasele on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, kasutatakse hindamisel kokkuvõtva veerandi-, kursuse- ja aastahinde asemel hinnangut «arvestatud» ja «mittearvestatud». Numbriline aastahinne pannakse välja põhikoolis vähemalt kahe veerandihinde ja gümnaasiumis ühe kursusehinde alusel.
(13) Hälvikute hindamisel oskusainetes (kehaline kasvatus, tööõpetus, muusika, kunst) võib kasutada hinnangut «arvestatud».
(14) Õppeainete kokkuvõtvad veerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinded kantakse klassipäevikusse ja -tunnistusele või õpinguraamatusse, aastahinded ka õpilasraamatusse.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 13. Sõnaline hindamine
(1) Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ning õppeveerandi ja õppeaasta lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.
(2) Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes.
(3) Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassi õpetajate (õpetajate) tähelepanekud ja märkmed vaatluslehtedel või -vihikus.
(4) Sõnalist hindamist (hinnanguid) kasutatakse toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste hindamisel selles riiklikus õppekavas esitatud hindamiskriteeriumide alusel.
(5) Sõnalist hindamist võib kasutada põhikooli 1. ja 2. klassi õpilaste hindamisel. Sõnalise hindamise kasutamise kinnitab kooli õppenõukogu oma otsusega, hinnangute andmise põhimõtted esitatakse kooli õppekavas.
(6) Õpilastele antud kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kantakse klassitunnistusele või õpinguraamatusse. Õpilaste sõnalise hindamise aspektid ja kokkuvõtvate hinnangute esitamise vormi kinnitab kooli õppenõukogu.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
3. peatükk
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
§ 14. Käitumise hindamine
(1) Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.
(2) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
(3) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
(4) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
(5) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 15. Hoolsuse hindamine
(1) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
(3) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
(4) Hoolsushinde «rahuldav» saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
(5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 16. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
(1) Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumis hinnatakse õpilase käitumist.
(2) Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.
(3) Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil, gümnaasiumiõpilase käitumist kord poolaastas.
(4) Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele või õpinguraamatusse, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne.
(5) Käitumise aastahindeks pannakse «mitterahuldav» kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
4. peatükk
HINDE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE
§ 17. Hinde ja kokkuvõtva hinnangu vaidlustamine
Õpilasel ja lapsevanemal on õigus arvestuslikke ja kokkuvõtvaid hindeid ning kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid vaidlustada ja taotleda nende muutmist.
§ 18. Vaidlusküsimuse lahendamine
(1) Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja/või direktor (direktori asetäitja õppe- ja kasvatustegevuse alal).
(2) Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
(3) Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu, teeb otsuse ja teavitab sellest õpilast ja lapsevanemat kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
(4) Kui õpilane või lapsevanem ei ole kooli juhtkonna või õppenõukogu otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava ametniku poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.
(5) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostav ametnik on kohustatud vaidlusküsimuse lahendama kümne tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest ja teavitama sellest õpilast ja lapsevanemat ning direktorit kolme tööpäeva jooksul.
5. peatükk
ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE
§ 19. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine
(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu numbrilise hindamise korral aastahinnete alusel, sõnalise hindamise korral klassijuhataja kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute alusel.
(2) Põhikooli lihtsustatud õppekavalt, kutseõppeasutuse õppekavalt üleminekul, samuti välisriigist tulnud õpilase üleminekul põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale otsustab kooli õppenõukogu õpilase teadmiste ja oskuste taseme järgi õpilasele individuaalse õppekava rakendamise vajaduse ning selle, millises klassis õpilane õpinguid jätkab.
(3) Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd.
(4) Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 25. augustiks.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 20. Õpilase järgmisse klassi üleviimine õppeperioodi lõpul
(1) Põhikooli 1.–8. klassi ja gümnaasiumi 10.–11. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt «rahuldav».
(2) 1.–2. klassi õpilane, keda on hinnatud sõnaliselt, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi, kui tema õppeedukus ja areng on klassijuhataja kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute kohaselt õppekava nõuetele vastav.
(3) Õpilane, kelle käitumise aastahinne on «mitterahuldav», viiakse üle järgmisse klassi, kui ta õppeedukus on vähemalt rahuldav.
(4) Kõik «Toimetuleku riikliku õppekava» järgi õppivad õpilased viiakse üle järgmisse klassi.
§ 21. Õpilase järgmisse klassi üleviimine pärast täiendavat õppetööd
(1) Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, et ta saavutaks õppekava nõutavad õpitulemused. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5–10 õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 25. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni viis õppetundi.
(2) Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised ja oskused on hinnatud mitterahuldavaks. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinne kantakse klassipäevikusse ja õpilasraamatusse.
(3) Täiendavale õppetööle jäetakse 1. klassi õpilane, kellel on ühes või mitmes õppeaines mitterahuldav aastahinne või ei ole aastahinnet välja pandud või kelle õppeedukus ja areng ei vasta kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute kohaselt õppekava nõuetele. Pärast täiendavat õppetööd viiakse ta üle järgmisse klassi.
(4) Täiendavale õppetööle jäetakse 2. klassi õpilane, kelle õppeedukus ei vasta kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute kohaselt õppekava nõuetele, ning 2.–8. klassi ja 10.–11. klassi õpilane, kellel kuni kahes õppeaines on aastahinne mitterahuldav või välja panemata. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle ühes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle kahes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi, kui ta täitis täiendava õppetöö ülesanded rahuldavalt vähemalt ühes õppeaines.
(5) Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooliõpilane, kes kordas klassikursust ja kellel on mitterahuldavaid aastahindeid. Õpilane viiakse õppeaasta lõpul üle järgmisse klassi.
(6) Täiendavale õppetööle võib jätta õpilasega kokkulepitud ajal pärast lõpueksamite sooritamist põhikooli 9. ja gümnaasiumi 12. klassi õpilase, kellel on kuni kahes õppeaines mitterahuldav aasta- või koolieksamihinne, et toetada ta valmistumist järeltöö(-tööde) ja/või korduseksami(-eksamite) sooritamiseks.
[RTL 2002, 20, 248 – jõust. 04. 02. 2002]
§ 22. Klassikursuse kordamine
(1) Põhikooli 2.–9. klassi õpilane jäetakse õppeperioodi lõpul klassikursust kordama, kui tal on kolmes või enamas õppeaines mitterahuldav aastahinne või on aastahinne välja panemata.
(2) Põhikooli 2.–8. klassi õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, jäetakse klassikursust kordama, kui ta ei täitnud täiendava õppetöö ülesandeid rahuldavalt kahes õppeaines või jättis täiendavale õppetööle tulemata.
(3) Põhikooli 9. klassi õpilane, kellel oli õppeperioodi lõpul kuni kahes õppeaines mitterahuldav aastahinne või eksamihinne ja kes ei sooritanud järeltööd (-töid) või korduseksamit (-eksameid) vähemalt rahuldavalt, jäetakse klassikursust kordama.
(4) Põhikooli 1. klassi õpilane ja gümnaasiumiastme õpilane jäetakse klassikursust kordama mõjuvate põhjuste puhul erandina.
(5) Õpilast ei jäeta kolmandaks õppeaastaks klassikursust kordama.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 23. Kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 24. Jõustumine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter