Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Vastu võetud 26.10.1999 nr 322
RT I 1999, 81, 742
jõustumine 01.11.1999
Muudetud järgmise määrusega:
4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:
1.
Kinnitada:
1) Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde
lisatud);
2) Ainja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde
lisatud).
2. Määrata Ainja maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus .
[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]
|
|
Kinnitatud |
AINJA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1. Ainja maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Viljandi Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 «Looduse kaitsest Viljandi rajoonis» kaitse alla võetud Ainja järvekaitseala ja Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 «Loodushoiust Viljandi maakonnas» kaitse alla võetud Sinejärve kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Ainja järve ja Sinejärve ning neid ümbritseva maastiku kaitse.
2. Kaitseala maa- ja veeala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Ainja maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa- ja veeala kuuluvad vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.
4. Kaitseala (piiranguvööndi) piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala (piiranguvööndi) välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Karksi metskonna 1990. aasta puistuplaani (mõõtkava 1: 20 000) ning talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga juuni 1999. aasta.
II. KAITSEALA KAITSEKORD
6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).
7. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.
8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga liiklemine. Vee-mootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult päästetöödel ja selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel.
9. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
10.
Kaitsealal on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2)
maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) jäätmete ladustamine;
4) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
5)
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
6) väetiste
ja mürkkemikaalide kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal;
7) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat,
kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise
mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi,
raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu
koosseisu ja täiuse osas.
11.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
2)
maakorralduskava kinnitamine;
3) metsamajandamiskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) projekteerimistingimuste
andmine;
6) uute ehitiste püstitamine;
7) teede, õhuliinide
ja muude kommunikatsioonide rajamine.
12. Kaitseala metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ning tulenevalt koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.
15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
III. LÕPPSÄTTED
16. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.
17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
|
|
Kinnitatud |
AINJA MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
Ainja maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Karksi vallas Karksi metskonna kvartali 167 kirdenurgast mööda Karksi-Nuia–Tõrva maantee teemaa lääneserva lõuna suunas kuni Kiisa teeni, edasi mööda Kiisa teed lääne suunas kuni põhja-lõunasuunalise pinnasteeni, edasi mööda nimetatud pinnasteed lõuna suunas kuni Sinejärve lõunaotsani. Piir jätkub Sinejärve lõunaotsast mööda järve läänekallast põhja suunas kuni Kiisa teeni, edasi mööda Kiisa teed lääne suunas kuni kvartali 170 läänepiiriks oleva teeni, edasi mööda nimetatud teed põhja ja lääne suunas kuni Kõpu jõeni, mööda Kõpu jõe vasakkallast Ainja järveni. Edasi kulgeb piir mööda Ainja järve läänekallast põhja suunas kuni Mägiste talumaa (katastriüksuse 60002:003:0650) idapiirini, mööda Mägiste talumaa idapiiri kuni lõuna-põhjasuunalise pinnasteeni ning mööda nimetatud pinnasteed põhja suunas kuni Karksi-Nuia–Tõrva maanteeni. Piir jätkub mööda nimetatud maantee teemaa lõunaserva ida suunas kuni Ainja teeni, mööda Ainja teed lõuna suunas kuni Veske I talumaa (katastriüksuse 60002:003:0110) kagunurgani, edasi mööda pinnasteed lääne ja lõuna suunas kuni Männiku talumaa (katastriüksuse 60002:003:0481-(0482)) põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda Männiku talumaa põhjapiiri ida suunas kuni põhja-lõunasuunalise pinnasteeni, edasi mööda nimetatud pinnasteed põhja suunas kuni katastriüksuse 60002:005:0130 lõunapiirini, mööda nimetatud katastriüksuse lõuna- ja idapiiri kuni kvartali 167 läänepiirini, edasi mööda kvartali 167 lääne- ja põhjapiiri kuni kvartali kirdenurgani.
Ainja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Karksi metskonna 1990. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga juuni 1999. a.
Facebook
Twitter