Teksti suurus:

Haridustöötajate kutseoskuste täiustamise korra kinnitamine

Väljaandja:Haridusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.01.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.10.2007
Avaldamismärge:

Haridustöötajate kutseoskuste täiustamise korra kinnitamine

Vastu võetud 17.03.1998 nr 4
RTL 1998, 163, 615
jõustumine 16.05.1998

õ. 25.10.2007 13:20

 

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

16.11.1999/56 (RTL 1999, 158, 2234) 28.11.1999.

27.12.2002/88 (RTL 2003, 4, 39) 09.01.2003.

 

Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 8:

    1. Kinnitada haridustöötajate kutseoskuste täiustamise kord (juurde lisatud).

    2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

  

                                                Kinnitatud

                                              haridusministri

                                             17. märtsi 1998. a

                                              määrusega nr 4

 

 Haridustöötajate kutseoskuste täiustamise kord

 

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesoleva korraga sätestatakse haridustöötajate kutseoskuste täiustamise (edaspidi koolitus) põhimõtted, määratakse kindlaks koolituse läbiviijad, koolituse õppekava registreerimise kord ning koolituse läbimist tõendavad dokumendid.

2. Haridustöötajad on koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, huvialakoolide, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, rakenduslike kõrgkoolide ning täiskasvanute koolitusasutuste õpetajad (kasvatajad, õppejõud), nimetatud haridusasutuse direktorid (juhatajad, rektorid) ja teised pedagoogid.

3. Koolituse finantseerimine ning lühi- ja pikaajaliste kursuste registreerimine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

II. KOOLITUSE KORRALDAMINE

4.  Haridustöötajate koolitust võivad läbi viia riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kui see on nende seadusest või põhikirjast (põhimäärusest) tulenev tegevus, või füüsilisest isikust ettevõtjad õigusaktidega kehtestatud korras. 

Koolitajaks võib olla kõrgharidusega isik.

5. Koolitus toimub:

1) täiendõppena omandatud eri- või kutseala valdkonnas;

2) Kehtetu

[RTL 1999, 158, 2234 – jõust. 28. 11. 1999]

6. Koolitus toimub kursuse või kursuste tsüklina, koolituse toimumise vormideks on loengud, seminarid, iseseisev töö.

Koolitusena registreeritakse iseseisev töö, mis toimub kooli tööplaanis ettenähtud teemal ning selle tulemus kajastub aruandes, artiklis või läbitöötatud teemal korraldatud koolituses.

7. Koolituse maht määratakse õppetundides või ainepunktides.   Ainepunkt (AP) on õppetöö mahu akadeemiline väljend, mis vastab 40-tunnisele õppenädalale ja milles on statsionaarse õppe puhul keskmiselt 20 tundi auditoorset tööd, kaugõppe vormi puhul vähemalt 8 tundi auditoorset tööd.

8. Koolituse läbiviimiseks esitab punktis 4 nimetatud isik või asutus (edaspidi koolituse läbiviija) koolituse avaliku pakkumise, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) koolituse läbiviija nimi;

2) isikute ring, kellele koolitus on suunatud, ning õpperühma suurus;

3) koolituse toimumise aeg ning kestus õppetundides või ainepunktides;

4) koolituse toimumise asukoht;

5) koolituse õppekava annotatsioon, üldandmed koolitajate kohta;

6) koolituse maksumus ühele osavõtjale.

9.  Haridus- ja Teadusministeerium:

1) analüüsib ja hindab maavalitsustest saadud andmete alusel koolituse olukorda ja taset riigis;

2) koordineerib riikidevaheliste lepingutega määratud koolitust;

3) vaatab läbi ja registreerib käesoleva korra punktis 11 esitatud tingimustele vastavad õppekavad.

[RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]

10. Haridusasutus:

1) kavandab ja tellib oma haridustöötajate koolitust;

2) korraldab haridusasutuse sisest koolitust;

3) taotleb koolituse vahendeid maakonnast, valla- või linnavalitsuselt, sihtasutustelt ja muudest allikatest;

4) on rahaliste vahendite kasutamise osas aruandekohustuslik koolituse vahendite eraldaja ees;

5) esitab oma töötajate koolituse kohta andmed maavalitsusele.

 

III. KOOLITUSE ÕPPEKAVA REGISTREERIMINE

11. Koolituse alusdokumendiks on õppekava, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) koolituse eesmärgid;

2) käsitletavate õppeainete ja sooritatavate praktiliste tööde loetelu koos nende mahu ja sisu üldiseloomustusega;

3) õppetöö maht (loengud, seminarid, iseseisev töö), kirjanduse loend iseseisvaks tööks;

4) kasutatava õppemateriaalse baasi ja õppevahendite üldiseloomustus;

5) nõuded koolituse lõpetamiseks (k.a lõputöö või eksami sooritamise kord).

12. Koolituse õppekava registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis, kui koolituse eest tasutakse riigieelarvest koolituseks eraldatud vahenditest ning koolituse õppekavaga määratud õppeaja kestus on üle 40 õppetunni.

[RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]

13. Õppekavad vaatab läbi ja registreerib haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud õppekavade registreerimise komisjon.

[RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]

14. Koolituse läbiviija esitatud õppekava registreerimise taotlus registreeritakse esitamise päeval ministeeriumi kantseleis ja edastatakse komisjoni sekretärile.

15. Kui koolituse läbiviija ei esita õppekava registreerimiseks kõiki käesoleva korra punktis 11 nimetatud andmeid, informeerib komisjoni sekretär taotlejat nende esitamise vajadusest.

16.  Registreerimiseks esitatud õppekavad vaatab komisjon läbi kahe kuu jooksul arvates õppekava registreerimise taotluse ning kõikide käesoleva korra punktis 11 nimetatud andmete esitamisest.

17. Komisjoni otsused protokollib ja õppekavade registreerimise tõendid vormistab komisjoni sekretär, kes väljastab vastava tõendi koolituse läbiviijale allkirja vastu.

18. Õppekava mittevastavusel käesoleva korra punktis 11 toodud nõuetele informeerib komisjoni sekretär sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul arvates komisjoni poolt õppekava läbivaatamise päevast ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

19. Koolituse läbiviija võib avaliku koolituse pakkumise esitada pärast õppekava registreerimist Haridus- ja Teadusministeeriumis.

[RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]

19.1. Õppekava kustutatakse haridustöötajate koolituse õppekavade   registrist kaks aastat pärast selle õppekava registreerimist.   Koolituse läbiviija võib taotleda õppekava uuesti registreerimist   käesolevas määruses kehtestatud korras.

[RTL 1999, 158, 2234 – jõust. 28. 11. 1999]

 

IV. KOOLITUSE LÄBIMIST TÕENDAVAD DOKUMENDID

20. Koolituse läbimist tõendavad koolituse läbiviija poolt väljaantud tunnistus või tõend.

21. Tunnistus väljastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumis registreeritud õppekava alusel toimunud koolituse läbimisel. Tunnistuse statuudi ja vormi kinnitab koolituse läbiviija.

[RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]

22. Tunnistusele märgitakse:

1) tunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi;

2) koolituse läbiviija nimi;

3) õppekava nimetus;

4) õppetöö ajavahemik ja maht õppetundides või ainepunktides;

5) tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;

6) tunnistuse registreerimisnumber.

23. Tõend vormistatakse koolituse läbiviija poolt kehtestatud korra kohaselt. Tõend väljastatakse esitamiseks tööandjale koolituses osalemise kohta.

24. Tõend registreeritakse ja allkirjastatakse koolituse läbiviija poolt vastavalt asjaajamiskorrale.

25. Tunnistuse või tõendi kaotamisel, hävimisel või rikkumisel väljastab koolituse läbiviija tunnistuse või tõendi omanikule tema isikliku avalduse alusel tunnistuse duplikaadi või uue tõendi.  

Õiend
Metaandmetes akti andja haridus- ja teadusminister asendatud haridusministriga.