Teksti suurus:

Riigikeeleõpetaja staatuse sisseseadmine ja riigikeeleõpetaja staatuse omistamise korra kinnitamine

Riigikeeleõpetaja staatuse sisseseadmine ja riigikeeleõpetaja staatuse omistamise korra kinnitamine - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2013
Avaldamismärge:

Riigikeeleõpetaja staatuse sisseseadmine ja riigikeeleõpetaja staatuse omistamise korra kinnitamine

Vastu võetud 17.03.1998 nr 56
RT I 1998, 29, 385
jõustumine 26.03.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2002RT I 2002, 105, 62601.01.2003

Eesti Vabariigi haridusseaduse paragrahvi 341 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Eesti keele õpetamise tagamiseks muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades seada sisse riigikeeleõpetaja staatus.

2. Kinnitada "Riigikeeleõpetaja staatuse omistamise kord" (juurde lisatud).

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a.

määrusega nr 56

Riigikeeleõpetaja staatuse omistamise kord

I. ÜLDSÄTTED 

1. Riigikeeleõpetaja on avaliku muukeelse põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse ja muukeelse õpperühma õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele eesti keele, haridus- ja kultuuriloo õpetaja. Vastava kvalifikatsiooni olemasolul võib riigikeeleõpetaja õpetada eesti keeles ka teisi õppeaineid nagu kirjandus, kodulugu, kodanikuõpetus, Eesti ajalugu, geograafia.

Riigikeeleõpetaja on aktuaalsete probleemide selgitaja, kes:

1) vastavalt enda koostatud ning maavalitsuse haridusosakonna või Tallinna Haridusameti kinnitatud tööplaanile nõustab ja juhendab õppeasutuse asukohajärgse omavalitsusüksuse eesti keele kui teise keele õpetajaid ja koolijuhte, tutvustab eesti keele õpetamise erinevaid meetodeid ja õppematerjale, teeb kindlaks eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituse vajaduse ning informeerib sellest maavalitsuse haridusosakonda või Tallinna Haridusametit;

2) vastavalt enda koostatud ning maavalitsuse haridusosakonna või Tallinna Haridusameti kinnitatud tööplaanile nõustab ja juhendab õppeasutuse asukohajärgse omavalitsusüksuse õpetajaid, kes õpetavad eesti keeles teisi õppeaineid, teeb kindlaks nende õpetajate täienduskoolituse vajaduse, korraldab ja viib läbi täienduskoolitust oma pädevuse piires ja/või korraldab näitusi, õppematku, kohtumisi ja muid üritusi tutvustamaks Eesti riigi jaoks olulisi sündmusi, paiku, allikmaterjale, isikuid.

II. NÕUDED RIIGIKEELEÕPETAJA STAATUSE TAOTLEJALE 

2. Riigikeeleõpetaja staatuse taotlemise õigus on kõrgharidusega õpetajal, kes on saanud filoloogilise (eesti keel) ja pedagoogilise ettevalmistuse, valdab eesti keele kui võõrkeele ja kui teise keele õpetamise metoodikaid, omab atesteerimise tulemuse põhjal omistatud pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku, on õpetanud eesti keelt mitte-eestlastele vähemalt kolm aastat, on osalenud ainesektsioonide või ainenõukogude töös või on osalenud õpikute, töövihikute või muude õppematerjalide koostamisel.

III. RIIGIKEELEÕPETAJA STAATUSE OMISTAMINE 

3. Riigikeeleõpetaja staatus omistatakse käesoleva korra punktis 2 esitatud nõuetele vastavale ning avaliku konkursi (edaspidi konkurss) edukalt läbinud pedagoogile kuni viieks aastaks.

4. Konkursi riigikeeleõpetaja staatuse omistamiseks korraldab ja viib läbi Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 01.01.2003]
5. Konkursi tingimused, riigikeeleõpetaja staatuse taotlejatele esitatavad nõuded ning konkursist kokkuvõtete tegemise korra avalikustab Haridus- ja Teadusministeerium üleriigilise levikuga ajalehes.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 01.01.2003]
6. Konkurss loetakse väljakuulutatuks ajakirjanduses avaldamise kuupäevast. Konkursist võtavad osa need riigikeeleõpetaja staatuse taotlejad, kelle kirjalikud avaldused ja käesoleva korra punktis 9 loetletud dokumendid on laekunud Haridus- ja Teadusministeeriumi kuulutuses märgitud tähtajaks.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 01.01.2003]
7. Pärast kuulutuses märgitud tähtaja möödumist laekunud avaldusi arvesse ei võeta.

8. Konkursist osavõtjatel on õigus saada Haridus- ja Teadusministeeriumilt lisateavet riigikeeleõpetaja staatusest ja selle omistamise korrast.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 01.01.2003]
9. Riigikeeleõpetaja staatuse taotleja esitab konkursil osalemiseks järgmised dokumendid:

1) kirjalik avaldus;

2) ametikäigu kirjeldus;

3) tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;

4) isikut tõendava dokumendi koopia;

5) tööraamatu koopia.



10. Riigikeeleõpetaja staatuse taotlejaks registreerimisest teatatakse konkursist osavõtjale kirjalikult.

11. Avaliku konkursi kokkuvõtete tegemiseks moodustab Haridus- ja Teadusministeerium spetsialistidest koosneva komisjoni, kuhu kaasatakse maavalitsuste haridusosakondade või Tallinna Haridusameti esindajaid.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 01.01.2003]
Komisjoni koosseisu (esimees ja liikmed) kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga hiljemalt konkursiteadaandes märgitud avalduste esitamise lõpptähtajaks.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 01.01.2003]
13. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa komisjoni esimees ja vähemalt pooled liikmetest.

Komisjon vaatab riigikeeleõpetaja staatuse taotlemiseks esitatud avaldused ning dokumendid läbi ühe kuu jooksul, arvates konkursiteadaandes märgitud avalduste esitamise lõpptähtajast.

14. Otsus riigikeeleõpetaja staatuse omistamise või mitteomistamise kohta võetakse vastu avalikul hääletamisel kõigi kohalviibivate komisjoniliikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl.

15. Komisjoni koosolekud ja otsused protokollib komisjoni sekretär ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär.

16. Hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval teatab komisjoni esimees igale kandidaadile kirjalikult tema kohta tehtud otsuse.

IV. RIIGIKEELEÕPETAJA AMETIKOHA TÄITMINE 

17. Riigikeeleõpetaja asub tööle Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt maavalitsuste haridusosakondade ja Tallinna Haridusameti ettepanekul sisse seatud riigikeeleõpetaja ametikohale. Riigikeeleõpetaja ametikoha täitmise aluseks on konkursikomisjoni otsus.
[RT I 2002, 105, 626 - jõust. 01.01.2003]
18. Riigikeeleõpetajaga sõlmib töölepingu määratud ajaks (kuni viieks aastaks) selle haridusasutuse juht, kuhu riigikeeleõpetaja komisjoni otsuse alusel tööle suunatakse.

/otsingu_soovitused.json