Investorikaitse osafondi kvartaliosamakse arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord
Vastu võetud 23.10.2002 nr 121
RTL 2002, 121, 1762
jõustumine 01.11.2002
Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
31.12.2002 nr 157 (RTL 2003, 7, 58) 18.01.2003
Määrus kehtestatakse «Tagatisfondi seaduse» (RT I 2002, 23, 131; 57, 357) § 42 lõike 3, § 53 lõike 6 ja § 54 lõike 2 alusel
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev investorikaitse osafondi (edaspidi osafondi) kvartaliosamakse (edaspidi osamakse) arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord (edaspidi kord) kehtestab investeerimisasutuse osamakse ja investeeringute mahtude suuruse arvutamise korra ning investeeringu väärtuse määramise metoodika.
(2) Korda kohaldatakse kõigile äriühingutele, mis on investeerimisasutused «Tagatisfondi seaduse» (edaspidi seadus) § 43 lõike 1 tähenduses ning seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud välisriikide investeerimisasutuste Eesti filiaalidele (edaspidi filiaal).
(3) [kehtetu – RTL 2003, 7, 58; 18.01.2003]
§ 2. Kasutatud mõisted
(1) Käesolevas korras kasutatakse
mõisteid järgmises tähenduses:
1) väärtpaber
vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23,
131; 63, 387) § 2 lõikele 1;
2) võlaväärtpaber vastavalt
«Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktidele 2 ja 5;
3)
tuletisväärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2;
4)
reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg)
vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» §-le 3;
5)
väärtpaberibörs (edaspidi börs) vastavalt
«Väärtpaberituru seaduse» §-le 150.
(2) Reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi (edaspidi kaubeldav väärtpaber) mõistet kohaldatakse ka noteeritud väärtpaberile «Väärtpaberituru seaduse» § 154 tähenduses.
2. peatükk
OSAMAKSE SUURUSE
MÄÄRAMINE
§ 3. Osamakse suuruse arvutamine
(1) Osamakse suuruse arvutab investeerimisasutus või filiaal lõikes 2 nimetatud ja §-de 4 kuni 6 kohaselt arvutatud maksesummade liitmise teel. Kui saadud osamakse suurus on väiksem seaduse § 53 lõikes 4 sätestatud minimaalsuurusest, on osamakse suuruseks seaduses sätestatud minimaalsuurus.
(2) Maksesummade saamiseks korrutatakse vastavalt kas § 4, § 5 või § 6 kohaselt arvutatud investeeringute maht Tagatisfondi (edaspidi Fond ) nõukogu poolt kehtestatud vastava osamakse määra või määradega.
(3) Filiaal võtab investeeringute mahtude arvutamisel arvesse ainult filiaali vastavad näitajad.
(4) Investeeringute mahtude hulka ei arvata neid Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali vastavaid näitajaid, mida seaduse § 47 lõike 1 kohaselt ei tagata.
(5) Investeerimisasutus arvutab paragrahvides 5 ja 6 nimetatud väärtpaberite väärtuse investeerimisasutusele viimaste teadaolevate hindade alusel, võttes aluseks eelkõige väärtpaberite turuväärtuse ning võimaluse korral juhindudes peatükis 3 sätestatust. Kui §-s 6 nimetatud väärtpaberi hoidmise teenuse osutamisel ei ole väärtpaberite hind investeerimisasutusele kättesaadav, võib kasutada nimiväärtust.
(6) Investeerimisasutus on kohustatud Fondi või Finantsinspektsiooni (edaspidi Inspektsioon) nõudel käesoleva peatüki alusel tehtud arvutusi ja otsuseid kirjalikult põhjendama.
§ 4. Investeeringu mahu arvutamine väärtpaberite käibe alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 1
nimetatud väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibesse ei arvestata:
1)
tehingute käibeid, mille teiseks pooleks on kutseline investor või
seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 5 nimetatud isik;
2)
tehingute käibeid, mille esemeteks on tuletisväärtpaberid (välja
arvatud optsioonide preemiate käibeid);
3) repo- ja
pöördrepo-tehingute, väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingute,
väärtpaberite laenamise tehingute ja muude sarnaste tehingute käibeid;
4)
väärtpaberite pantimisega tekkivaid käibeid;
5) aktsiakapitali
suurendamisel või vähendamisel, väärtpaberite nimiväärtuse muutmisel,
väärtpaberitest tulenevate väljamaksete (intressid ja dividendid)
tegemisel, väärtpaberite konverteerimisel, võlakirjade lunastamisel ja
muude selliste tehingute teostamisel tekkivaid käibeid, millega ei
kaasne investeerimisasutuse poolt klientidega toimuvaid väärtpaberite
ostu- ja müügitehinguid;
6) klientide omavahelisi makse vastu ja makseta väärtpaberitehingute käibeid, kus ühekski pooleks ega vahendajaks ei ole investeerimisasutus.
(2) Investeeringu maht väärtpaberite
ostu- ja müügitehingute eelneva kvartali viimase kümne tööpäeva
keskmise käibe alusel leitakse järgnevalt:
1)
väärtpaberite ühe ostu- või müügitehingu käibe arvutamiseks
korrutatakse väärtpaberitehingu objektiks oleva ühe väärtpaberi
vastavalt kas soetusmaksumus või müügihind tehingu objektiks olevate
väärtpaberite kogusega. Kui investeerimisasutus on ostu- ja
müügitehingu puhul vahendajaks, arvutatakse vahendatavate
väärtpaberite käive lepingulise hinna alusel;
2) ühe
tööpäeva käibe arvutamiseks liidetakse kõik antud tööpäeva ostu- ja
müügitehingute käibed;
3) eelneva kvartali viimase
kümne tööpäeva keskmise väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibe
arvutamiseks liidetakse viimase kümne tööpäeva käibed ning saadud
summa jagatakse kümnega.
[RTL 2003, 7, 58; 18.01.2003]
§ 5. Investeeringu mahu arvutamine väärtpaberiportfellide suuruse alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 2
nimetatud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ei
arvata investeeringute mahu hulka:
1) kutseliste investorite
investeeringuid;
2) seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 5
nimetatud investeeringuid.
(2) Lõikes
1 nimetatud investeeringu maht eelneva kvartali keskmise valitsetavate
raha ja väärtpaberite summaarse turuväärtuse alusel määratakse
järgnevalt:
1) kvartali iga kuu kümnenda, 20-nda ja viimase
päeva lõpu seisuga väärtpaberiportfelli valitsemiseks
investeerimisasutuse käsutuses olevad klientide raha jäägid ja
väärtpaberite turuväärtused liidetakse. Juhul kui kuu kümnes, 20-nes
või viimane päev on puhkepäev, määratakse klientide raha jääk ja
väärtpaberite turuväärtus sellele eelnenud tööpäeva lõpu seisuga;
2)
punkti 1 alusel arvutatud summa jagatakse üheksaga.
[RTL 2003, 7, 58; 18.01.2003]
§ 6. Investeeringu mahu arvutamine kliendi jaoks hoitavate väärtpaberite väärtuse alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 3
nimetatud kliendi väärtpaberi hoidmise teenuse osutamisel ei arvata
investeeringute mahu hulka:
1) kutseliste investorite
investeeringuid;
2) seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 5
nimetatud investeeringuid;
3) investeerimisasutuse kliendi nimel ja
arvel Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberikontodel
hoitavaid investeeringuid, mis vastavalt seaduse § 44 lõikele 2 ei
kuulu Fondi poolt tagamisele.
(2) Lõikes
1 nimetatud investeeringu maht eelneva kvartali keskmise hoitavate
väärtpaberite turuväärtuse alusel määratakse järgnevalt:
1)
kvartali iga kuu kümnenda, 20-nda ja viimase päeva lõpu seisuga
klientide jaoks hoitavate väärtpaberite turuväärtused liidetakse.
Juhul kui kuu kümnes, 20-nes või viimane päev on puhkepäev, määratakse
klientide väärtpaberite turuväärtus sellele eelnenud tööpäeva lõpu
seisuga;
2) punkti 1 alusel arvutatud summa jagatakse üheksaga.
[RTL 2003, 7, 58; 18.01.2003]
3. peatükk
INVESTEERINGU
VÄÄRTUSE MÄÄRAMINE
§ 7. Investeeringu väärtus
(1) Kliendile hüvitamisele kuuluva investeeringu väärtus määratakse käesolevast peatükist lähtudes, võttes arvesse eelkõige selle turuväärtust.
(2) Sularaha ja väärtpaberite väärtus määratakse investeeringu väärtuse määramise päeval (edaspidi hindamispäev).
(3) Investeerimisasutus on kohustatud Fondi või Inspektsiooni nõudel §-de 10–12 alusel tehtud otsuseid kirjalikult põhjendama.
§ 8. Sularaha ja muude rahaliste vahendite väärtuse määramine
Sularaha ja muude rahaliste vahendite väärtus määratakse nende nimiväärtuse alusel.
§ 9. Välisvaluutas fikseeritud investeeringu väärtus
(1) Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud investeeringud tuleb ümber hinnata Eesti kroonidesse hindamispäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel.
(2) Välisvaluuta, mille valuutakurssi Eesti Pank ei fikseeri, hinnatakse ümber kasutades Eesti Panga ja vastava riigi keskpanga poolt fikseeritud euro ja Eesti krooni ristkurssi.
§ 10. Kaubeldava väärtpaberi väärtuse määramine
(1) Kaubeldava väärtpaberi väärtus määratakse väärtpaberi emitendi asukohariigi (edaspidi asukohariik) reguleeritud turu hindamispäeva viimase hinna (edaspidi sulgemishind) alusel.
(2) Sulgemishinna puudumisel määratakse väärtus hindamispäevale eelneva päeva asukohariigi reguleeritud turu sulgemishinna või ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna alusel.
(3) Juhul kui asukohariigis on mitu reguleeritud turgu ja ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, määratakse investeeringu väärtus börsi sulgemishinna alusel. Mitme börsi korral võetakse aluseks kõrgeim hind.
(4) Juhul kui asukohariigis on mitu reguleeritud turgu, mis ei ole börsid ja ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, määratakse investeeringu väärtus kõrgeima sulgemishinna alusel.
(5) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole kaubeldava väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut asukohariigi reguleeritud turul, määratakse väärtpaberi väärtus ajaliselt lähima sulgemishinna alusel teistel reguleeritud turgudel, kus väärtpaber on kaubeldav. Juhul kui ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, lähtutakse lõigetes 3 ja 4 sätestatust.
(6) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole kaubeldava väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, määratakse väärtpaberi väärtus kas ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna või ostunoteeringu alusel vastavalt sellele, kumb neist kajastab täpsemini väärtpaberi turuväärtust.
(7) Kui kaubeldava väärtpaberiga ei ole viimase 20 tööpäeva jooksul tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, kus väärtpaber on kaubeldav, kohaldatakse väärtpaberi väärtuse määramisele käesoleva korra §-s 11 sätestatut.
§ 11. Mittekaubeldava väärtpaberi väärtuse määramine
(1) Reguleeritud turul mittekaubeldava väärtpaberi puhul on hindamise aluseks tõenäoline väärtpaberi müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja klientide parimatest huvidest lähtudes ning millega sõltumatud ja kompetentsed tehingu pooled oleksid nõus teostama tehingut väärtpaberiga.
(2) Investeerimisfondi osaku väärtus määratakse ajaliselt viimase teadaoleva tagasivõtmishinna alusel või kui see ei ole kättesaadav, siis selle puhasväärtuse alusel.
(3) Tuletisväärtpaberi väärtuseks on selle turuväärtuse ning lepingulise väärtuse positiivne vahe. Ostetud müügioptsiooni puhul on tuletisväärtpaberi väärtuseks täitmishinna ja alusvara turuhinna vahe, ostetud ostuoptsiooni puhul alusvara turuhinna ja täitmishinna vahe. Negatiivse vahe puhul on optsiooni väärtuseks null.
§ 12. Investeeringu dividendid
Kliendile mitte laekunud, kuid investeerimisasutuse käsutuses olevad dividendid lisatakse investeeringu väärtusele.
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 13. Sätete kohaldamine
(1) Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini ei arvata osamakse suuruse määramisel investeeringu mahu hulka juriidilistest isikutest klientide investeeringuid.
(2) Käesoleva korra §-des 5 ja 6 sätestatud investeeringute mahtude määramisel võib arvutada osafondi esimese osamakse 2002. aasta septembrikuu kümnenda, 20. ja viimase päeva aritmeetilist keskmist arvestades.