Teksti suurus:

Konsulaarsuhete Viini konventsioon

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.11.1991
Avaldamismärge:RT II 1993, 23, 53

Konsulaarsuhete Viini konventsioon

Vastu võetud 23.04.1963

(õ) 4.02.2009 15:15

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus konventsiooniga ühinemise kohta

Konventsiooni tõlke uus redaktsioon

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Konsulaarsuhete Viini konventsioon*
Koostatud 24. aprillil 1963. a Viinis

Käesoleva konventsiooni osapoolteks olevad riigid,

meenutades, et konsulaarsuhted rahvaste vahel on rajatud iidsetest aegadest saadik,

pidades silmas ÜRO põhikirja eesmärke ja printsiipe, mis puudutavad riikide suveräänset võrdõiguslikkust, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist ning rahvastevaheliste sõbralike suhete edendamist,

võttes arvesse, et ÜRO Diplomaatiliste Suhete ja Immuniteetide Konverents võttis vastu Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks 18. aprillil 1961,

uskudes, et rahvusvaheline konsulaarsuhete, privileegide ja immuniteetide konventsioon aitaks kaasa rahvastevaheliste sõbralike suhete arenemisele, vaatamata nende erinevatele konstitutsioonilistele ja ühiskondlikele süsteemidele,

mõistes, et niisuguste privileegide ja immuniteetide eesmärk pole üksikisikutele kasu toomine, vaid konsulaarasutuste funktsioonide efektiivse täitmise tagamine oma vastavate riikide nimel,

kinnitades, et küsimused, mis pole selgelt reguleeritud käesoleva konventsiooni sätetega, alluvad jätkuvalt rahvusvahelise tavaõiguse reeglitele,

on kokku leppinud alljärgnevas:

1. artikkel. Definitsioonid

1. Käesoleva konventsiooni jaoks on järgnevatele väljenditele antud järgmised tähendused:
a) «konsulaarasutus» tähendab ükskõik missugust peakonsulaati, konsulaati, asekonsulaati või konsulaaragentuuri;
b) «konsulaarpiirkond» tähendab maa-ala, mis on konsulaarasutusele määratud konsulaarfunktsioonide täitmiseks;
c) «konsulaarasutuse juht» tähendab isikut, kellele on tehtud ülesandeks tegutseda oma volituste piires;
d) «konsulaarametnik» tähendab iga isikut, kaasa arvatud konsulaarasutuse juht, kellele on usaldatud konsulaarfunktsioonide täitmine tema volituste piires;
e) «haldustöötaja» tähendab iga isikut, kes on tööle võetud konsulaarasutuse haldus-tehnilisse teenistusse;
(f) «abitöötaja» tähendab iga isikut, kes on tööle võetud konsulaarasutuse teenindamiseks;
(g) «konsulaarasutuse töötajad» tähendavad konsulaarametnikke, haldustöötajaid ja abitöötajaid;
(h) «konsulaarpersonali» moodustavad konsulaarametnikud, välja arvatud konsulaarasutuse juht, haldus- ja abitöötajad;
(i) «koduteenija» tähendab isikut, kes töötab konsulaaresinduse töötaja erateenistuses;
(j) «konsulaarasutuse valdused» tähendab omandiõigusest olenemata hooneid või hooneosi nende juurde kuuluva maaga, mida kasutatakse ainult konsulaarasutuse otstarbeks;
(k) «konsulaararhiivid» hõlmavad kõiki pabereid, dokumente, kirjavahetust, raamatuid, filme, helilinte ja konsulaarasutuste registreid koos šifrite ja koodidega, kartoteeke ja mis tahes mööbliesemeid, mis on ette nähtud nende kaitseks või julgeolekuks.

2. Konsulaarametnikud kuuluvad kahte kategooriasse, nimelt kutselised konsulaarametnikud ja aukonsulaarametnikud. Käesoleva konventsiooni II peatüki sätted kehtivad kutseliste konsulaarametnike poolt juhitavate konsulaarasutuste kohta; III peatüki sätted reguleerivad aukonsulaarametnike poolt juhitavaid konsulaarasutusi.

3. Nende konsulaarasutuste töötajate eristaatus, kes on asukohariigi kodanikud või alalised elanikud, on reguleeritud käesoleva konventsiooni 71. artiklis.

 

I peatükk
KONSULAARSUHTED ÜLDISELT

1. osa
KONSULAARSUHETE KEHTESTAMINE JA JUHTIMINE

2. artikkel. Konsulaarsuhete kehtestamine

1. Konsulaarsuhete kehtestamine riikide vahel toimub vastastikusel nõusolekul.

2. Nõusolek diplomaatiliste suhete kehtestamiseks kahe riigi vahel tähendab nõusolekut konsulaarsuhete kehtestamiseks, juhul kui pole tehtud teistsugust avaldust.

3. Diplomaatiliste suhete katkestamine ei too kaasa ipso facto konsulaarsuhete katkestamist.

3. artikkel. Konsulaarfunktsioonide täitmine

Konsulaarfunktsioone täidavad konsulaarasutused. Neid täidavad samuti diplomaatilised esindused vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele.

4. artikkel. Konsulaarasutuse rajamine

1. Konsulaarasutus võidakse asukohariigi territooriumile rajada ainult selle riigi nõusolekul.

2. Konsulaarasutuse asukoha, selle klassifikatsiooni ja konsulaarpiirkonna kehtestab lähetajariik ning kinnitab asukohariik.

3. Hilisemaid muudatusi konsulaarasutuse asukohas, selle klassifikatsioonis või konsulaarpiirkonnas võib lähetajariik teha ainult asukohariigi nõusolekul.

4. Asukohariigi nõusolek on vajalik ka juhul, kui peakonsulaat või konsulaat soovib avada asekonsulaati või konsulaaragentuuri tema enda asukohast erinevas kohas.

5. Asukohariigi eelnev nõusolek on nõutav samuti kontori avamiseks, mis moodustab osa eksisteerivast konsulaarasutusest, kuid asub mujal.

5. artikkel. Konsulaarfunktsioonid

Konsulaarfunktsioonid seisnevad:
a) lähetajariigi ning selle kodanike, niihästi üksik- kui juriidiliste isikute huvide kaitsmises asukohariigis rahvusvahelise õigusega lubatud piires;
b) lähetajariigi ja asukohariigi vaheliste kaubandus-, majandus-, kultuuri- ja teadussuhete arendamises ning nendevaheliste sõbralike suhete edasiarendamises muul viisil vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele;
c) kõigi seaduslike vahenditega informatsiooni hankimises asukohariigi kaubandus-, majandus-, kultuuri- ja teaduselus toimuvate sündmuste ja arengu kohta, selle kohta aruannete saatmises lähetajariigi valitsusele ja informatsiooni andmises huvitatud isikutele;
d) passide ja reisidokumentide väljastamises lähetajariigi kodanikele ning viisade või vastavate dokumentide väljastamises isikutele, kes soovivad sõita lähetajariiki;
e) lähetajariigi kodanike ja seal registreeritud juriidiliste isikute huvide kaitses;
f) tegutsemises notarina ja tsiviilregistri koostajana ning muude taoliste volituste piires, samuti teatud administratiivse iseloomuga funktsioonide täitmises eeldusel, et asukohariigi seadusandluses ja määrustes pole sellele mingeid vastunäidustusi;
g) lähetajariigi kodanike ja seal registreeritud juriidiliste isikute huvide kaitsmises mortis causa järgnemisel asukohariigi territooriumil vastavalt asukohariigi seadustele ja määrustele;
h) lähetajariigi kodanikeks olevate alaealiste ja teiste täieliku õigusvõimeta isikute huvide kaitsmises asukohariigi seadustes ja määrustes kehtestatud piires, eriti kui niisuguste isikute puhul on nõutav eestkoste- või usaldusisiku olemasolu;
i) vastavalt asukohariigi praktikale ja protseduurireeglitele, lähetajariigi kodanike esindamises või selle organiseerimises tribunalide ja muude asukohariigi võimude ees eesmärgiga saavutada, vastavalt asukohariigi seadustele ja määrustele, ajutised vahendid nende kodanike õiguste ja huvide säilitamiseks seal, kus need kodanikud (ka juriidilised isikud) puudumise tõttu või muul põhjusel pole võimelised asuma oma õiguste ja huvide kaitsmisele;
j) kohtu- ja kohtuväliste dokumentide või palvekirjade või volikirjade edasisaatmises või asukohariigi kohtute nimel tunnistuste andmises vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele, niisuguste rahvusvaheliste lepingute puudumise korral mõnel muul asukohariigi seaduste ja määrustega vastavuses oleval viisil;
k) lähetajariigi seadustes ja määrustes ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisõiguste kasutamises lähetajariigile kuuluvate aluste ning selles riigis registreeritud lennukite ja nende meeskondade suhtes;
l) käesoleva artikli alalõigus k nimetatud aluste ja lennukite ning nende meeskondade abistamises, laeva liikumist puudutavate avalduste sedastamises, laeva paberite kontrollimises ja tembeldamises ning asukohariigi võimude volitusi kahjustamata intsidentide uurimises, mis leidsid aset sõidu ajal, ning kõikvõimalike vaidluste lahendamises kapteni, ohvitseride ja meremeeste vahel lähetajariigi seaduste ja määruste piires;
m) lähetajariigi konsulaarasutusele usaldatud ükskõik milliste muude funktsioonide täitmises, mis pole keelatud asukohariigi seaduste või määrustega või millele asukohariik pole esitanud vastuväiteid või millele on viidatud kehtivates asukohariigi ja lähetajariigi vahel sõlmitud lepingutes.

6. artikkel. Konsulaarfunktsioonide täitmine väljaspool konsulaarpiirkonda

Konsulaarametnik võib eriolukorras asukohariigi nõusolekul täita funktsioone väljaspool oma konsulaarpiirkonda.

7. artikkel. Konsulaarfunktsioonide täitmine kolmandas riigis

Lähetajariik võib pärast asjaomastele riikidele teatamist usaldada teatud riigis rajatud konsulaarasutusele konsulaarfunktsioonide täitmise teises riigis ka siis, kui pole selgeltväljendatud vastuväidet mõne asjaomase riigi poolt.

8. artikkel. Konsulaarfunktsioonide täitmine kolmanda riigi nimel

Õigeaegse etteteatamise korral asukohariigile võib lähetajariigi konsulaarasutus juhul, kui asukohariigil pole sellele vastuväiteid, täita asukohariigis konsulaarfunktsioone kolmanda riigi nimel.

9. artikkel. Konsulaarasutuste juhtide klassifikatsioon

1. Konsulaarasutuste juhid on jagatud nelja klassi:
a) peakonsulid;
b) konsulid;
c) asekonsulid;
d) konsulaaresindajad.

2. Käesoleva artikli 1. lõik ei piira mingil viisil ühegi lepingupoole õigusi kehtestada konsulaarametnike määratlus muudel alustel.

10. artikkel. Konsulaarasutuste juhtide ametisse määramine ja vastuvõtmine

1. Konsulaarasutuste juhid määrab nende funktsioonide täitmiseks ametisse lähetajariik ja võtab vastu asukohariik.

2. Lähtudes käesoleva konventsiooni sätetest toimub konsulaarasutuste juhtide ametisse määramine kooskõlas asukohariigi ja lähetajariigi seaduste, määruste ja praktikaga.

11. artikkel. Konsulaarvolitus või ametisse määramise kiri

1. Lähetajariik varustab konsulaarasutuse juhi igaks määramiseks tehtava dokumendiga volikirja või muu taolise kirja vormis, mis tõestab tema volitusi ja sisaldab üldjuhul tema täielikku nime, kategooriat ja klassi, konsulaarpiirkonda ja konsulaarasutuse asukohta.

2. Lähetajariik edastab volikirja või taolise dokumendi kas diplomaatiliste või muude sobivate kanalite kaudu selle riigi valitsusele, kelle territooriumil konsulaarasutuse juht oma funktsioonie täitma asub.

3. Asukohariigi nõusolekul võib lähetajariik volikirja või muu taolise dokumendi asemel saata asukohariigile kirjaliku teate, mis sisaldab käesoleva artikli 1. lõigus esitatud üksikasju.

12. artikkel. Eksekvaatur

1. Konsulaarasutuse juht võib asuda oma funktsioone täitma asukohariigi volitusega, mida olenemata volituse vormist nimetatakse eksekvaaturiks.

2. Riik, kes keeldub eksekvaaturi andmisest, pole kohustatud lähetajariigile teatama niisuguse keeldumise põhjusest.

3. Vastavalt 13. ja 15. artikli sätetele ei asu konsulaaresinduse juht enne oma ülesandeid täitma, kui ta on saanud eksekvaaturi.

13. artikkel. Konsulaarasutuste juhtide ajutine vastuvõtmine

Kuni eksekvaaturi kättetoimetamiseni võib konsulaarasutuse juht asuda oma funktsioone täitma ajutiselt. Sel juhul kehtivad käesoleva konventsiooni sätted.

14. artikkel. Teade konsulaarpiirkonna võimudele

Niipea kui konsulaarasutuse juht on lubatud kasvõi ajutiselt oma funktsioone täitma, teatab asukohariik sellest viivatamatult konsulaarpiirkonna pädevatele võimudele. Ta kindlustab ka vajalikud meetmed, et võimaldada konsulaarasutuse juhil oma ametikohustusi täita ning kasutada käesoleva konventsiooni sätetes loetletud soodustusi.

15. artikkel. Konsulaarasutuse juhi funktsioonide ajutine täitmine

1. Juhul kui konsulaarasutuse juhil pole võimalik oma funktsioone täita või kui konsulaarasutuse juhi koht on vakantne, võib asutuse asejuhataja ajutiselt töötada konsulaarasutuse juhina.

2. Lähetajariik teatab konsulaarasutuse asejuhataja täieliku nime asukohariigi välisministeeriumile või selle ministeeriumi poolt määratud ametkonnale kas lähetajariigi diplomaatilise esinduse, või kui sellel riigil pole niisugust esindust asukohariigis, konsulaarasutuse juhi kaudu, või kui viimasel pole võimalik seda teha, siis lähetajariigi mis tahes pädeva ametiisiku kaudu. Üldjuhul teatatakse sellest ette. Isiku puhul, kes pole ei lähetajariigi diplomaatiline esindaja ega konsulaarametnik, võib asukohariik asejuhataja vastuvõtmise teha sõltuvaks oma nõusolekust.

3. Asukohariigi kompetentsed võimud osutavad asejuhatajale abi ja kaitset. Tema ametisoleku ajal kehtivad tema suhtes käesoleva konventsiooni sätted samadel alustel kui kõnealuse konsulaarasutuse juhi suhtes. Sellegipoolest pole asukohariik kohustatud andma asejuhatajele soodustusi, privileege ja immuniteete, mida kasutab konsulaarasutuse juht ainult tingimuste põhjal, mida ei täida asejuhataja.

4. Kui käesoleva artikli 1. lõigus viidatud tingimustel on lähetajariigi poolt asutuse asejuhiks määratud lähetajariigi diplomaatilise esinduse töötaja, jätkab ta diplomaatiliste privileegide ja immuniteetide kasutamist juhul, kui asukohariigil pole sellele vastuväiteid.

16. artikkel. Konsulaarasutuste juhtide omavaheline järjestus

1. Konsulaarasutuste juhid järjestuvad igas klassis vastavalt eksekvaaturi andmise kuupäevale.

2. Juhul kui konsulaarasutuse juht on siiski vastu võetud täitma oma kohustusi enne eksekvaaturi saamist, otsustatakse tema asetus vastavalt ajutise loa kuupäevale; see eelisõigus säilib pärast eksekvaaturi andmist.

3. Kahe või enama eksekvaaturi või samal päeval ajutise loa saanud konsulaarasutuse juhi omavaheline asetus otsustatakse kuupäevade järgi, mil nende volikirjad või taolised teatamiskirjad, millele on viidatud 11. artikli 3. lõigus, esitati vastuvõtvale riigile.

4. Konsulaarasutuste asejuhid asetsevad konsulaarasutuste juhtide järel ning omavahel järjestuvad nad kuupäevade alusel, mil nad asusid oma funktsioone täitma vastavalt 15. artikli 2. lõigus nimetatud teatamiskirjale.

5. Aukonsulaarametnikud, kes on konsulaarasutuste juhid, asetsevad vastavas klassis konsulaarasutuste kutseliste juhtide järel selles järjekorras ja vastavalt reeglitele, mis on määratletud eelnevates lõikudes.

6. Konsulaarasutuste juhid asetsevad konsulaartöötajatest, kellel see staatus puudub, ettepoole.

17. artikkel. Konsulaarametnike diplomaatiliste kohustuste täitmine

1. Riigis, kus lähetajariigil pole diplomaatilist esindust ega mõne kolmanda riigi diplomaatilist esindust, võib konsulaarametnik asukohariigi nõusolekul ning ilma oma konsulaarstaatust mõjutamata olla volitatud täitma diplomaatilisi ülesandeid. Niisuguste ülesannete täitmine konsulaarametniku poolt ei anna talle mingit õigust taotleda diplomaatilisi privileege ja immuniteete.

2. Pärast asukohariigile adresseeritud teatamiskirja võib konsulaarametnik tegutseda lähetajariigi esindajana ükskõik millises valitsustevahelises organisatsioonis. Seda tehes on tal õigus kasutada kõiki privileege ja immuniteete, mis niisugusele esindajale omistatakse rahvusvahelise tavaõiguse või rahvusvaheliste lepingutega; seoses tema poolt täidetava ükskõik millise konsulaarfunktsiooniga, pole tal sellegipoolest õigust olla jurisdiktsioonile vähem allutatud, kui käesoleva konventsiooniga konsulaarametnikele ette nähakse.

18. artikkel. Ühe isiku konsulaarametnikuks määramine kahe või enama riigi poolt

Kaks või enam riiki võivad asukohariigi nõusolekul määrata konsulaarametnikuks sama isiku sellesse riiki.

19. artikkel. Konsulaartöötajate ametissemääramine

1. Vastavalt 20., 22. ja 23. artikli sätetele võib lähetajariik vabalt ametisse määrata konsulaarpersonali töötajaid.

2. Lähetajariik teatab asukohariigile piisava etteütlemisajaga, juhul kui viimane seda soovib, kõigi konsulaarametnike, kes pole konsulaarasutuste juhid, täielikud nimed, kategooriad ja klassid, et kasutada oma õigusi vastavalt 23. artikli 3. lõigule.

3. Lähetajariik võib, kui tema seadused ja määrused seda nõuavad, paluda asukohariigil anda eksekvaatur konsulaarametnikule, kes pole konsulaarasutuse juht.

4. Asukohariik võib, kui tema seadused ja määrused seda nõuavad, anda eksekvaaturi konsulaarametnikule, kes pole konsulaarasutuse juht.

20. artikkel. Konsulaarasutuse personali suurus

Selgeltväljendatud kokkuleppe puudumisel konsulaarasutuse personali suuruse kohta võib asukohariik nõuda, et personali suurus jääks neisse piiridesse, mida ta peab otstarbekaks ja normaalseks, võttes arvesse konsulaarpiirkonnas valitsevaid asjaolusid ja olukordi ning antud konsulaarasutuse vajadusi.

21. artikkel. Konsulaarasutuse ametnike omavaheline järjestus

Konsulaarasutuse töötajate omavahelisest järjestusest ja kõikvõimalikest muudatustest selles teatab lähetajariik diplomaatiliste kanalite kaudu, või kui sellel riigil pole diplomaatilist esindust asukohariigis, konsulaarasutuse juhi kaudu vastuvõtva riigi välisministeeriumile või selle ministeeriumi poolt määratud ametkonnale.

22. artikkel. Konsulaarametnike kodakondsus

1. Põhimõtteliselt peaks konsulaarametnikel olema lähetajariigi kodakondsus.

2. Konsulaarametnikke ei saa määrata isikute hulgast, kellel on asukohariigi kodakondsus, välja arvatud selle riigi selgeltväljendatud nõusoleku korral, mis võidakse igal ajal tagasi võtta.

3. Asukohariik võib võtta sama õiguse kolmanda riigi kodanike suhtes, kes samuti pole lähetajariigi kodanikud.

23. artikkel. Ebasoovitavaks kuulutatud isikud

1. Asukohariik võib igal ajal teatada lähetajariigile, et konsulaarametnik on persona non grata või et ükskõik kes konsulaarasutuse töötajaist pole vastuvõetav. Sel juhul lähetajariik olenevalt olukorrast kas kutsub kõnealuse isiku tagasi või lõpetab tema funktsioonid konsulaarasutuses.

2. Juhul kui lähetajariik keeldub või pole suuteline piisava aja jooksul täitma oma kohustusi käesoleva artikli 1. lõigu kohaselt, võib asukohariik olenevalt olukorrast võtta kõnealuselt isikult eksekvaaturi või lakata pidamast teda konsulaarasutuse töötajaks.

3. Isik, kes on määratud konsulaarasutuse ametnikuks, võidakse kuulutada vastuvõetamatuks enne asukohariigi territooriumile saabumist või juhul, kui ta juba viibib asukohariigis, enne konsulaarasutuses oma ülesannete täitma asumist. Igal taolisel juhul võtab lähetajariik oma ametissemääramise tagasi.

4. Käesoleva artikli 1. ja 3. lõigus mainitud juhtudel pole asukohariik kohustatud põhjendama lähetajariigile oma otsust.

24. artikkel. Teatamine asukohariigile määramistest, saabumistest ja lahkumistest

1. Asukohariigi välisministeeriumile või selle ministeeriumi poolt määratud ametkonnale tuleb teatada:
a) konsulaarasutuse töötajate määramisest, nende saabumisest pärast kohalemääramist, nende lõplikust lahkumisest või funktsioonide lõpetamisest ning ükskõik missugustest teistest nende staatust mõjutavatest muudatustest, mis võivad esineda nende teenistuse ajal konsulaarasutuses;
b) konsulaarasutuse töötaja leibkonda kuuluva perekonnaliikme saabumisest ja lõplikust lahkumisest ning kui vaja, asjaolust, et isikust saab või ta lakkab olemast niisugune perekonnaliige;
c) koduteenijate saabumisest ja lõplikust lahkumisest ning kui vaja, nende teenistuse kui sellise lõppemisest;
d) konsulaarasutuse töötajate või koduteenijate, kes on asukohariigi kodanikud ning kellel on õigus privileegidele ja immuniteetidele, palkamisest ja vabastamisest.

2. Võimaluse korral teatatakse saabumisest ja lõplikust lahkumisest ette.

 

2. osa
KONSULAARFUNKTSIOONIDE LÕPPEMINE

25. artikkel. Konsulaarasutuse töötaja funktsioonide lõppemine

Konsulaarasutuse töötaja funktsioonid lõpevad inter alia:
a) lähetajariigi poolse teate saatmisel asukohariigile tema funktsioonide lõpetamisest;
b) eksekvaaturi tagasivõtmisel;
c) asukohariigi teate korral lähetajariigile, et asukohariik on lakanud pidamast teda konsulaarasutuse personali töötajaks.

26. artikkel. Lahkumine asukohariigi territooriumilt

Asukohariik annab, isegi relvastatud konflikti korral, konsulaarasutuse töötajatele ja koduteenijatele, kes pole asukohariigi kodanikud, ning nende leibkonda kuuluvatele perekonnaliikmetele, olenemata kodakondsusest, vajaliku aja ja vahendid, et võimaldada neil oma lahkumist ette valmistada ning lahkuda nii vara kui võimalik pärast kõnealuste töötajate funktsioonide lõppemist. Vajaduse korral annab asukohariik nende käsutusse vajalikud transpordivahendid enda ja oma vara jaoks, välja arvatud asukohariigis soetatud lahkumise hetkel ekspordikeelu alla kuuluv vara.

27. artikkel. Lähetajariigi konsulaarasutuse valduste, arhiivide ning huvide kaitse eriolukordades

1. Kahe riigi vaheliste konsulaarsuhete katkestamise korral:
a) isegi relvastatud konflikti korral respekteerib ja kaitseb asukohariik konsulaarasutuse valdusi koos konsulaarasutuse vara ja konsulaararhiividega;
b) lähetajariik võib usaldada konsulaarasutuse valduste järelevalve koos seal asuva vara ning konsulaararhiividega kolmandale riigile, mis on vastuvõetav asukohariigile;
c) lähetajariik võib usaldada oma huvide ja kodanike kaitse kolmandale riigile, mis on vastuvõetav asukohariigile.

2. Konsulaarasutuse ajutise või alalise sulgemise korral kehtivad käesoleva artikli 1. lõigu alalõigu a sätted. Lisaks sellele,
a) juhul kui lähetajariigil, kellel pole diplomaatilist esindust asukohariigis, on teine konsulaarasutus selle riigi territooriumil, võib sellele konsulaarasutusele usaldada suletud konsulaarasutuse valduste valve koos seal oleva vara ning konsulaararhiividega ja asukohariigi nõusolekul konsulaarfunktsioonide täitmise selle konsulaarasutuse piirkonnas; või
b) juhul kui lähetajariigil pole diplomaatilist esindust ega teist konsulaarasutust asukohariigis, kehtivad käesoleva artikli 1. lõigu alalõigud b ja c.

 

II peatükk
KONSULAARASUTUSTE, KUTSELISTE KONSULAARAMETNIKE JA TEISTE
KONSULAARASUTUSE TÖÖTAJATE SOODUSTUSED, PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

1. osa
KONSULAARASUTUSTE SOODUSTUSED, PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

28. artikkel. Soodustused konsulaarasutuse tööks

Asukohariik annab konsulaarasutuse ülesannete täitmiseks kõik võimalused.

29. artikkel. Riigilipu ja -vapi kasutamine

1. Lähetajariigil on õigus kasutada oma riigilippu ja -vappi asukohariigis vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2. Lähetajariigi riigilipu võib heisata ja -vapi välja panna hoonele, milles asub konsulaarasutus, ning selle välisuksele, konsulaarasutuse juhi residentsile ja tema transpordivahendile ametikohustuste täitmisel.

3. Käesoleva artikliga ettenähtud õiguste kasutamisel tuleb arvestada asukohariigi seaduste, määruste ja tavadega.

30. artikkel. Ruumid

1. Vastavalt oma seadustele ja määrustele asukohariik kas soodustab lähetajariigile tema konsulaarasutuseks vajalike ruumide hankimist oma territooriumil või abistab viimast ruumide hankimisel mõnel muul viisil.

2. Vajaduse korral ta abistab ka konsulaarasutuse liikmetele sobivate ruumide hankimisel.

31. artikkel. Konsulaarasutuse valduste puutumatus

1. Konsulaarasutuse valdused on puutumatud käesolevas artiklis sätestatud ulatuses.

2. Asukohariigi võimud ei tohi siseneda sellesse konsulaarhoone osasse, mida kasutatakse eranditult konsulaarasutuse töö eesmärgil, välja arvatud konsulaarasutuse juhi või tema poolt määratud isiku või lähetajariigi diplomaatilise esinduse juhi nõusolekul. Sellegipoolest võib konsulaarasutuse juhi nõusolekut eeldada tulekahju või muu kiiret kaitsetegevust nõudva õnnetusjuhtumi korral.

3. Vastavalt käesoleva artikli 2. lõigu sätetele on asukohariigil eriline kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed, et kaitsta konsulaarasutuse valdusi mis tahes sissetungi või kahjustamise eest ja vältida konsulaarasutuse rahu häirimist või väärikuse kahjustamist.

4. Konsulaarhoone, selle sisseseade, konsulaarasutuse vara ning selle transpordivahendid omavad immuniteeti iga liiki rekvireerimise suhtes riigikaitse või ühiskondlike vajaduste eesmärgil. Juhul kui niisugusel eesmärgil on vajalik rekvireerimine, võetakse kasutusele kõikvõimalikud abinõud, et vältida konsulaarfunktsioonide täitmise takistamist ning lähetajariigile makstakse kiiret, adekvaatset ja efektiivset kompensatsiooni.

32. artikkel. Konsulaarasutuse valduste vabastamine maksudest

1. Konsulaarasutuse valdused ja konsulaadi kutselise juhi residents, mille omanik või üürnik on lähetajariik või tema nimel tegutsev isik, vabastatakse täielikult kõigist riiklikest, regionaalsetest või munitsipaalmaksudest ja maksetest, välja arvatud eriteenuste osutamise eest makstavad maksud.

2. Käesoleva artikli 1. lõigus viidatud maksudest vabastamine ei laiene niisugustele maksudele ja maksetele juhul, kui asukohariigi seaduste kohaselt tuleb need maksta isikul, kes on sõlminud lepingu kas lähetajariigi või isikuga, kes tegutseb lähetajariigi nimel.

33. artikkel. Konsulaararhiivide ja dokumentide puutumatus

Konsulaararhiivid ja dokumendid on puutumatud igal ajal sõltumata nende asukohast.

34. artikkel. Liikumisvabadus

Vastavalt oma seadustele ja määrustele, mis puudutavad tsoone, kuhu sisenemine on keelatud või reguleeritud riikliku julgeoleku kaalutlustel, kindlustab asukohariik kõigile konsulaarasutuse töötajatele oma territooriumil vaba liikumise ja reisimise.

35. artikkel. Suhtlemisvabadus

1. Asukohariik võimaldab ja kaitseb konsulaarasutuse suhtlemisvabadust ametlikel eesmärkidel. Suhtlemisel lähetajariigi valitsuse, diplomaatiliste esinduste ja teiste konsulaarasutustega võib konsulaarasutus kasutada kõiki sobivaid vahendeid, kaasa arvatud diplomaatilised või konsulaarkullerid, diplomaatilised või konsulaarkotid ning koodide ja šifritega edastatavad teated. Sellegipoolest võib konsulaarasutus paigaldada ja kasutada raadiosidet ainult asukohariigi nõusolekul.

2. Konsulaarasutuse ametlik kirjavahetus on puutumatu. Ametlik kirjavahetus tähendab igasugust kirjavahetust, mis on seotud konsulaarasutuse ja selle funktsioonidega.

3. Konsulaarkotti ei avata ega peeta kinni. Sellegipoolest, kui asukohariigi pädevatel organitel on tõsine põhjus uskuda, et kott sisaldab midagi muud peale käesoleva artikli 4. lõigus loetletud kirjavahetuse, dokumentide või artiklite, võivad nad paluda, et kott avataks nende juuresolekul lähetajariigi volitatud esindaja poolt. Juhul kui lähetajariigi võimud keelduvad seda palvet täitmast, tagastatakse saadetis lähetajale.

4. Pakid, mis moodustavad konsulaarkoti, kannavad neile iseloomulikke nähtavaid väliseid tähistusi ning võivad sisaldada ainult ametlikku kirjavahetust ja dokumente või artikleid, mis on mõeldud ainult ametlikuks kasutamiseks.

5. Konsulaarkuller varustatakse ametliku dokumendiga, mis näitab tema staatust ja konsulaarpakis sisalduvate pakkide arvu. Ta ei tohi olla asukohariigi kodanik, välja arvatud selle riigi nõusolekul, ega asukohariigi alaline elanik, välja arvatud juhul, kui ta on lähetajariigi kodanik. Oma funktsioonide täitmisel kaitseb teda asukohariik. Tal on isikupuutumatus ning ta ei kuulu arreteerimisele või mingil viisil kinnipidamisele.

6. Lähetajariik, selle diplomaatilised esindused ja konsulaarasutused võivad määrata konsulaarkullerid ad hoc. Sellistel juhtudel kehtivad ka käesoleva artikli 5. lõigu sätted, kuid seal mainitud immuniteedid kaotavad kehtivuse, kui niisugune kuller on konsulaarkoti saajale kätte toimetanud.

7. Konsulaarkoti võib usaldada laeva või kaubalennuki kaptenile, kes plaanipäraselt maandub ettenähtud sihtkohas. Talle antakse ametlik dokument, mis näitab pakkide arvu kotis, kuid teda ei peeta konsulaarkulleriks. Asjaomaste kohalike võimude korraldusel võib konsulaarasutus saata ühe oma töötajatest otse ja vabalt laeva või lennuki kaptenilt pakki vastu võtma.

36. artikkel. Suhtlemine ja kontakt lähetajariigi kodanikega

1. Selleks, et hõlbustada lähetajariigi kodanikega seotud konsulaarfunktsioonide täitmist:
a) võivad konsulaarametnikud vabalt suhelda lähetajariigi kodanikega ning neile juurde pääseda. Lähetajariigi kodanikel on sama vabadus suhtlemisel ning juurdepääsul lähetajariigi konsulaarametnikele;
b) informeerivad asukohariigi pädevad võimud viivitamatult lähetajariigi konsulaarasutust, kui viimane seda palub, juhul kui konsulaarpiirkonnas on selle riigi kodanik arreteeritud või vanglasse saadetud või enne kohtuprotsessi vahi alla võetud või mõnel muul viisil kinni peetud. Igasugune arreteeritud, vangis oleva, vahistatud või kinnipeetud isiku konsulaarasutusele saadetud teade edastatakse samuti viivitamatult nimetatud võimude poolt. Nimetatud võimud informeerivad kõnealust isikut viivitamatult tema õigustest käesolevast alalõigust lähtuvalt;
c) konsulaarametnikel on õigus külastada vanglas, vahi all või kinnipidamiskohas viibivat lähetajariigi kodanikku, temaga vestelda ja kirjavahetust pidada ning korraldada talle esindatus kohtus. Neil on samuti õigus külastada ükskõik millist nende piirkonnas kohtuotsuse alusel vanglas, vahi all või kinnipidamiskohas viibivat lähetajariigi kodanikku. Sellegipoolest hoiduvad konsulaarametnikud tegutsemast vanglas, vahi all või kinnipidamiskohas viibiva kodaniku kasuks, kui viimane on selgelt niisuguse tegevuse vastu.

2. Käesoleva artikli 1. lõigus viidatud õigusi võib kasutada vastavuses asukohariigi seaduste ja määrustega, sellegipoolest peavad nimetatud seaduste ja määruste sätted täielikult võimaldama rakendada eesmärke, mille saavutamiseks on mõeldud käesolevas artiklis kehtestatud õigused.

37. artikkel. Informatsioon surmajuhtumite, hoolduse või eestkoste, laevahuku ja lennuõnnetuse korral

Juhul kui asukohariigi pädevatele isikutele on kättesaadav vastav informatsioon, on niisugused võimud kohustatud:
a) lähetajariigi kodaniku surma korral informeerima viivitamatult konsulaarasutust, kelle piirkonnas surmajuhtum aset leidis;
b) informeerima viivitamatult pädevat konsulaarasutust igast juhtumist, mille puhul hooldaja või eestkostja määramine on vajalik alaealise või teise täielikku teovõimet mitteomava isiku huvides, kes on lähetajariigi kodanik. Sellise informatsiooni andmine ei tohi siiski kahjustada asukohariigi seaduste ja määruste toimimist, mis puudutavad niisugust (eestkostja või hooldaja) määramist;
c) informeerima viivitamatult õnnetuskohale lähimat konsulaarasutust juhul, kui lähetajariigile kuuluv alus elab üle õnnetuse või jookseb madalikule asukohariigi territoriaal- või sisevetes, või kui lähetajariigis registreeritud lennukiga juhtub õnnetus asukohariigi territooriumil.

38. artikkel. Suhtlemine asukohariigi võimudega

Oma funktsioonide täitmisel võivad konsulaarametnikud pöörduda:
a) oma konsulaarpiirkonna pädevate kohalike võimude poole;
b) asukohariigi pädevate keskvõimude poole juhul, kui ja sellises ulatuses nagu see on lubatud asukohariigi seaduste, määruste ja tavadega või vastavate rahvusvaheliste lepingutega.

39. artikkel. Konsulaarmaksed

1. Konsulaarasutus võib asukohariigi territooriumil sisse nõuda makse, mis on ette nähtud lähetajariigi seadustes ja määrustes konsulaaraktide eest.

2. Summad, mis on kogutud käesoleva artikli 1. lõigus viidatud maksude vormis ning niisuguste maksude kviitungid on vabastatud kõigist maksudest ja maksetest asukohariigis.

 

2. osa
SOODUSTUSED, PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID, MIS PUUDUTAVAD
KUTSELISI KONSULAARAMETNIKKE JA KONSULAARASUTUSE TEISI TÖÖTAJAID

40. artikkel. Konsulaarametnike kaitse

Asukohariik kohtleb konsulaarametnikke kohase respektiga ning astub vajalikke samme vältimaks kõikvõimalikke rünnakuid nende isikule, vabadusele või väärikusele.

41. artikkel. Konsulaarametnike isiklik puutumatus

1. Konsulaarametnikud ei kuulu arreteerimisele ega kinnipidamisele enne kohtuprotsessi, välja arvatud raske kuriteo puhul ja vastavalt kompetentse kohtuorgani otsusele.

2. Välja arvatud käesoleva artikli 1. lõigus täpsustatud juhtumitel, ei mõisteta konsulaarametnikke vangi ning nende isiklikku vabadust ei piirata mõnel muul viisil, välja arvatud lõpliku iseloomuga kohtuotsuste täideviimiseks.

3. Juhul kui konsulaarametniku vastu on algatatud kriminaalasi, peab ta ilmuma pädevate võimude ette. Sellegipoolest viiakse menetlus läbi respektiga, mida talle tema ametliku positsiooni tõttu tuleb osutada ning, välja arvatud käesoleva artikli 1. lõigus täpsustatud juhtumil, viisil, mis nii vähe kui võimalik takistab konsulaarfunktsioonide täitmist. Kui käesoleva artikli 1. lõigus mainitud olukordades on osutunud vajalikuks konsulaarametnikku kinni pidada, algatatakse tema vastu kohtumenetlus lühima aja jooksul.

42. artikkel. Arreteerimise, kinnipidamise või süüdistuse teade

Konsulaartöötaja arreteerimise või kinnipidamise, kohtuprotsessi ootamise või tema vastu algatatud kohtuprotsessi korral teatab asukohariik sellest viivitamatult konsulaarasutuse juhile. Juhul kui viimane on ise mõne niisuguse menetluse objektiks, teatab asukohariik sellest lähetajariigile diplomaatiliste kanalite kaudu.

43. artikkel. Jurisdiktsiooni immuniteet

1. Konsulaarametnikud ja konsulaartöötajad ei ole allutatud asukohariigi kohtu- või administratiivorganite jurisdiktsioonile konsulaarfunktsioonide täitmisel.

2. Käesoleva artikli 1. lõigu sätted ei laiene tsiviiltegevusele, mis:
a) tuleneb konsulaarametniku või konsulaartöötaja poolt sõlmitud lepingust, mida ta ei sõlminud otseselt või kaudselt lähetajariigi agendina; või
b) kolmanda poole tsiviiltegevusele seoses kahjudega, mille põhjustas liiklusvahendi, laeva või lennuki õnnetus asukohariigis.

44. artikkel. Kohustus anda tunnistusi

1. Konsulaarasutuse töötajaid võidakse kutsuda osalema tunnistajatena kohtu- või haldusprotsesside käigus. Konsulaartöötaja või abitöötaja ei keeldu tunnistusi andmast, välja arvatud käesoleva artikli 1. lõigus mainitud juhtudel. Konsulaarametniku keeldumise korral ei tohi tema suhtes rakendada sunnimeetodit ega karistust.

2. Ametkond, kes vajab konsulaarametniku tunnistust, väldib tema funktsioonide täitmisse sekkumist. Võimaluse korral võib ta niisuguse tunnistuse võtta tema residentsis või konsulaarasutuses või nõustuda tema kirjaliku avaldusega.

3. Konsulaarasutuse töötajad pole kohustatud andma tunnistusi, mis puudutavad nende funktsioonide täitmist, või koostama sellega seotud ametlikke aruandeid ja dokumente. Samuti on neil õigus keelduda tunnistusi andmast eksperttunnistajatena lähetajariigi seaduse küsimuses.

45. artikkel. Privileegide ja immuniteetide loovutus

1. Lähetajariik võib loobuda konsulaarasutuse töötaja suhtes 41., 43. ja 44. artiklis toodud mis tahes privileegidest ja immuniteetidest.

2. Loovutus peab olema kõigil juhtudel selgelt väljendatud, välja arvatud käesoleva artikli 3. lõigus toodud juhul, ning see tuleb edastada asukohariigile kirjalikult.

3. Konsulaarametniku või konsulaartöötaja poolt menetluse algatamine asjas, kus ta võib 43. artikli kohaselt kasutada jurisdiktsiooni immuniteeti, takistab tal algatamast immuniteeti jurisdiktsioonist mis tahes vastuhagi suhtes, mis on otseselt seotud põhipretensiooniga.

4. Jurisdiktsiooni immuniteedi loovutamine tsiviil- või administratiivmenetluse eesmärgil ei too kaasa immuniteedist loobumist täidesaatvate meetmete suhtes, mis tulenevad kohtuotsusest; niisuguste meetmete suhtes on vaja eraldi loovutust.

46. artikkel. Vabastamine välismaalaste registreerimisest ja elamislubadest

1. Konsulaarametnikud ja konsulaartöötajad ning nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud kõigist asukohariigi seadustes ja määrustes ettenähtud kohustustest, mis puudutab välismaalaste registreerimist ja elamislubasid.

2. Käesoleva artikli 1. lõigu sätted ei laiene konsulaartöötajale, kes pole lähetajariigi alaline töötaja või kes peab mõnd isiklikku kasu toovat töökohta asukohariigis, ega ühegi niisuguse töötaja ühelegi perekonnaliikmele.

47. artikkel. Vabastamine töölubadest

1. Seoses lähetajariigile osutatud teenustega, vabastatakse konsulaarasutuse töötajad kõigist kohustustest, mis puudutavad töölubasid, mis on kehtestatud lähetajariigi seaduste ja määrustega seoses võõrtööjõu kasutamisega.

2. Konsulaarametnike ja haldustöötajate koduteenijad on vabastatud käesoleva artikli 1. lõigus viidatud kohustustest juhul, kui nad ei pea mõnda teist isiklikku kasu toovat töökohta asukohariigis.

48. artikkel. Vabastamine sotsiaalhooldusest

1. Vastavalt käesoleva artikli 3. lõigu sätetele vabastatakse konsulaarasutuse töötajad seoses nende poolt lähetajariigile osutatud teenetega ja nende perekonnaliikmed, kes moodustavad osa nende leibkonnast, sotsiaalhooldussätetest, mis võivad kehtida asukohariigis.

2. Käesoleva artikli 1. lõigus ettenähtud vabastamine laieneb ka koduteenijatele, kes on ainult konsulaarasutuse töötajate teenistuses tingimusel, et:
a) nad pole asukohariigi kodanikud või alalised elanikud; ja
b) neile laienevad sotsiaalhooldussätted, mis kehtivad lähetajariigis või kolmandas riigis.

3. Konsulaarasutuse töötajad, kes palkavad isikuid, kelle suhtes ei kehti käesoleva artikli 2. lõigus toodud vabastused, järgivad asukohariigi sotsiaalhooldussätetega tööandjatele ette nähtud kohustusi.

4. Käesoleva artikli 1. ja 2. lõigus toodud vabastamine ei välista vabatahtlikku osalemist asukohariigi sotsiaalhooldussüsteemis, eeldusel, et niisugune osalemine on selle riigi poolt lubatud.

49. artikkel. Vabastamine maksustamisest

1. Konsulaarametnikud ja konsulaartöötajad ning nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed vabastatakse kõigist koormistest ja maksudest, isiklikest või reaalmaksudest, riiklikest, regionaalsetest või munitsipaalmaksudest, välja arvatud:
a) kaudsed maksud, mis tavaliselt on arvestatud kaupade või teenuste hinna sisse;
b) koormised ja maksud isiklikult kinnisvaralt, mis asub asukohariigi territooriumil, vastavalt 32. artikli sätetele;
c) asukohariigi poolt sissenõutavad vara-, õigusjärgluse või päranduskoormised ja ülekandekoormised, vastavalt 51. artikli lõigu b sätetele;
d) koormised ja maksud isiklikult sissetulekult, kaasa arvatud kapitalimaksud, mis on seotud asukohariigis kommerts- või finantsettevõtetesse tehtud investeeringutega;
e) maksud, mida võetakse osutatud eriteenuste eest;
f) registreerimis-, kohtu- või lunamaksud, hüpoteegimaksud ja templimaksud, vastavalt 32. artikli sätetele.

2. Abitöötajad on vabastatud koormistest ja maksudest töötasult, mida nad oma teenistuse eest saavad.

3. Konsulaarasutuse töötajad, kes võtavad tööle isikuid, kelle töötasu ei kuulu vabastamisele tulumaksust asukohariigis, järgivad kohustusi, mida selle riigi seadused ja määrused kehtestavad tööandjatele seoses tulumaksu sissenõudmisega.

50. artikkel. Vabastamine tollimaksudest ja -kontrollist

1. Asukohariik võimaldab vastavalt niisugustele seadustele ja määrustele, mida ta võib vastu võtta, sisenemist ning vabastamist kõigist tollikohustustest, -maksudest ning teistest sarnastest maksudest, välja arvatud maksud hoiustamise, veo ja muude taoliste teenuste eest:
a) esemetele konsulaarasutuse ametlikuks kasutamiseks;
b) konsulaarametniku või tema leibkonda kuuluvate perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, samuti tema eluaseme sisseseadmiseks mõeldud esemetele. Tarbimiseks mõeldud esemete hulk ei tohi ületada asjaomastele isikutele otseseks tarbimiseks vajalikku hulka.

2. Haldustöötajad kasutavad käesoleva artikli 1. lõigus määratletud privileege ja maksusoodustusi esemetele, mis tuuakse esialgseks sisseseadmiseks.

3. Konsulaarametnike ja nende leibkonda kuuluvate perekonnaliikmete isiklik pagas vabastatakse kontrollist. Seda võidakse kontrollida ainult juhul, kui on tõsine põhjus arvata, et see sisaldab muid esemeid kui need, mis on määratletud käesoleva artikli 1. lõigu alalõigus b või artikleid, mille import või eksport on asukohariigi seaduste või määrustega keelatud, või mis kuuluvad selle riigi karantiiniseaduste või -määruste alla. Niisugune kontroll viiakse läbi konsulaarametniku või tema asjaomaste perekonnaliikmete juuresolekul.

51. artikkel. Konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliikme pärand

Konsulaarasutuse töötaja või tema leibkonda kuuluva perekonnaliikme surma korral asukohariik:
a) lubab kadunu vallasvara välja viia, välja arvatud niisugune asukohariigis soetatud vara, mille eksportimine tema surma ajal oli keelatud;
b) ei nõua sisse riiklikke, regionaalseid või kohalikke vara-, pärandi- ja ülekandemakse vallasvarale, mis asetses asukohariigis ainult kadunu kohalviibimise tõttu selles riigis konsulaarasutuse töötajana või konsulaarasutuse töötaja perekonnaliikmena.

52. artikkel. Vabastamine isiklikest teenustest ja kontributsioonidest

Asukohariik vabastab konsulaarasutuse töötajad ja nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed kõigist isiklikest teenustest, kõigist ühiskondlikest teenustest ning sõjaväekohustustest, nagu need, mis on seotud rekvisitsiooni, kontributsioonide ja sõjaväelaste majutamisega.

53. artikkel. Konsulaarprivileegide ja immuniteetide algus ja lõpp

1. Iga konsulaarasutuse töötaja kasutab käesolevas konventsioonis ettenähtud privileege ja immuniteete alates momendist, mil ta jõuab asukohariigi territooriumile oma töö alustamiseks või juhul, kui ta juba on selle territooriumil, alates oma kohustuste täitmise algusest konsulaarasutuses.

2. Konsulaarasutuse töötaja leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed kasutavad käesolevas konventsioonis ettenähtud privileege ja immuniteete vastavalt käesoleva artikli 1. lõigule või alates asukohariigi territooriumile sisenemise päevast või alates niisuguse perekonna liikmeks või koduteenijaks saamise päevast, ükskõik kumb on hilisem.

3. Kui konsulaarasutuse töötaja funktsioonid on lõppenud, siis tema ja tema leibkonda kuuluva perekonnaliikme või tema koduteenija privileegid ja immuniteedid lõpevad tavaliselt momendist, mil kõnealune isik lahkub asukohariigist või selleks ettenähtud sobiva ajavahemiku möödumisel, ükskõik kumb toimub varem, kuid säilivad selle ajani, isegi relvastatud konflikti korral. Käesoleva artikli 2. lõigus viidatud isikute puhul lõpevad nende privileegid ja immuniteedid siis, kui nad lakkavad kuulumast konsulaarasutuse töötaja leibkonda või teenistusse, eeldades siiski, et juhul, kui niisugused isikud kavatsevad asukohariigist lahkuda sobival ajavahemikul pärast seda, säilivad nende privileegid ja immuniteedid kuni nende lahkumiseni.

4. Siiski, toimingute suhtes, mida konsulaarametnik või konsulaartöötaja viib läbi oma funktsioonide täitmisel, säilib immuniteet jurisdiktsioonist ilma ajalimiidita.

5. Konsulaarasutuse töötaja surma korral säilivad tema leibkonda kuuluvate perekonnaliikmetele antud privileegid ja immuniteedid kuni nad lahkuvad asukohariigist või sobiva ajavahemiku möödumiseni, mis võimaldab neil seda teha, ükskõik kumb toimub varem.

54. artikkel. Kolmandate riikide kohustused

1. Juhul kui konsulaarametnik läbib või viibib kolmanda riigi territooriumil, kes on andnud talle viisa, kui viisa on vajalik, asudes oma töökohale või sinna naastes või naastes lähetajariiki, annab kolmas riik talle kõik käesoleva konventsiooni teistes artiklites ettenähtud privileegid, mis võivad olla vajalikud tema läbisõidu või tagasipöördumise tagamiseks. Sama kehtib ka kõigi tema leibkonda kuuluvate perekonnaliikmete kohta, kes kasutavad niisuguseid privileege ja immuniteete ning reisivad koos konsulaarametnikuga või eraldi, et temaga ühineda või naasta lähetajariiki.

2. Olukordades, mis sarnanevad käesoleva artikli 1. lõigus määratletud olukordadega, ei takista kolmas riik konsulaarasutuse teistel töötajatel või nende leibkonda kuuluvatel perekonnaliikmetel läbimast nende territooriumi.

3. Kolmandad riigid tagavad ametlikule kirjavahetusele ja muule ametlikule suhtlemisele transiidil, kaasa arvatud koodide ja šifritega vastavatele teadetele sama vabaduse ja kaitse, nagu peab seda tegema asukohariik vastavalt käesolevale konventsioonile.

Nad tagavad konsulaarkulleritele. kellele on antud viisa, kui viisa on vajalik, ja riigist läbiviidavatele konsulaarkottidele samasuguse puutumatuse ja kaitse, nagu peab seda tegema asukohariik vastavalt käesolevale konventsioonile.

4. Kolmandate riikide kohustused, mis on sätestatud käesoleva artikli 1., 2. ja 3. lõigus, laienevad ka vastavalt neis lõikudes nimetatud isikutele, ametialasele suhtlemisele ja konsulaarkottidele, mil need vältimatult asuvad kolmanda riigi territooriumil.

55. artikkel. Asukohariigi seaduste ja määruste respekteerimine

1. Privileege ja immuniteete kahjustamata on niisuguseid privileege ja immuniteete kasutavad isikud kohustatud austama asukohariigi seadusi ja määrusi. Samuti on nad kohustatud hoiduma selle riigi siseasjadesse sekkumast.

2. Konsulaarasutuse valdusi pole lubatud kasutada konsulaarfunktsioonide teostamisega kokkusobimatul viisil.

3. Käesoleva artikli 2. lõigu sätted ei välista võimalust majutada osasse hoonesse, milles asub konsulaarasutus, teiste agentuuride või asutuste ametiruume tingimusel, et nendele kuuluvad ruumid oleksid eraldatud konsulaarasutuse poolt kasutatavatest ruumidest. Sel juhul ei kuulu nimetatud ametiruumid konsulaarasutuse valdustesse, lähtudes käesoleva konventsiooni eesmärkidest.

56. artikkel. Kindlustus kolmanda poole riskide eest

Konsulaarasutuse töötajad järgivad kõiki asukohariigi seaduste ja määrustega kehtestatud nõudmisi kindlustusele kolmanda poole riskide eest, mis tulenevad ükskõik missuguse sõiduki, laeva või lennuki kasutamisest.

57. artikkel. Erisätted isiklikku kasu toova tegevuse kohta

1. Kutselistel konsulaarametnikel pole lubatud isikliku kasusaamise eesmärgil arendada ükskõik missugust kutsealast või kaubanduslikku tegevust asukohariigis.

2. Käesolevas peatükis ettenähtud privileege ja immuniteete ei anta:
a) haldus- või abitöötajatele, kes arendavad mis tahes isiklikku kasu toovat tegevust asukohariigis;
b) käesoleva lõigu alalõigus a viidatud isikute perekonnaliikmetele või koduteenijatele;
c) konsulaarasutuse töötaja perekonnaliikmetele, kes ise arendavad isiklikku kasu toovat tegevust asukohariigis.

 

III peatükk
AUKONSULAARAMETNIKKE JA NENDE POOLT JUHITAVAID
KONSULAARASUTUSI PUUDUTAV KORD

58. artikkel. Üldsätted soodustuste, privileegide ja immuniteetide kohta

1. Artiklid 28, 29, 30, 34, 35, 36, 37, 38 ja 39, 54. artikli 3. lõik ja 55. artikli 2. ja 3. lõik laienevad aukonsulaarametniku poolt juhitavatele konsulaarasutustele. Lisaks sellele reguleerivad niisuguste konsulaarasutuste soodustusi, privileege ja immuniteete artiklid 59, 60, 61 ja 62.

2. Artiklid 42 ja 43, 44. artikli 3. lõik, artiklid 45 ja 53 ja 55. artikli 1. lõik laienevad aukonsulaarametnikele. Lisaks sellele reguleerivad niisuguste konsulaarametnike soodustusi, privileege ja immuniteete artiklid 63, 64, 65, 66 ja 67.

3. Käesolevas konventsioonis ettenähtud privileege ja immuniteete ei anta aukonsulaarametniku või konsulaartöötaja perekonnaliikmetele, kes töötavad konsulaarasutuses, mille juht on aukonsulaarametnik.

4. Konsulaarkottide vahetamine kahe konsulaarasutuse vahel, mida juhivad aukonsulaarametnikud erinevates riikides, pole lubatud ilma kahe asjaomase asukohariigi nõusolekuta.

59. artikkel. Konsulaarasutuse valduste kaitse

Asukohariik astub samme, mida võib vaja minna aukonsulaarametniku juhitud konsulaarasutuse valduste kaitsmiseks mis tahes vahelesegamise või kahjustuse eest ning selleks, et vältida konsulaarasutuse rahu häirimist või selle väärikuse kahjustamist.

60. artikkel. Konsulaarasutuse valduste vabastamine maksustamisest

1. Aukonsulaarametniku juhitava konsulaarasutuse valdused, mille omanik või üürnik on lähetajariik, vabastatakse täielikult kõigist riiklikest, regionaalsetest või munitsipaalmaksudest ja maksetest, välja arvatud maksud eriteenuste eest.

2. Käesoleva artikli 1. lõigus viidatud vabastamine maksudest ei laiene sellistele lõivudele ja maksudele juhul, kui asukohariigi seaduste ja määruste kohaselt tuleb need maksta isikul, kes on lähetajariigiga sõlminud lepingu.

61. artikkel. Konsulaararhiivide ja dokumentide puutumatus

Aukonsulaarametniku juhitava konsulaarasutuse konsulaararhiivid ja dokumendid on puutumatud igal ajal olenemata nende asukohast, eeldusel, et neid hoitakse eraldi teistest paberitest ja dokumentidest ning eriti konsulaarasutuse juhi ja ükskõik missuguse tema juures töötava isiku erakirjavahetusest ning materjalidest, raamatutest või dokumentidest, mis on seotud nende eriala või kaubandusega.

62. artikkel. Vabastamine tollimaksudest

Asukohariik lubab, vastavuses seaduste ja määrustega, mida ta võib vastu võtta, järgmiste kaupade sissetoomist ning vabastab need kõigist tollilõivudest, maksudest ning muudest maksetest, välja arvatud maks hoiustamise, transpordi ning muude sarnaste teenuste eest eeldusel, et need on aukonsulaarametniku juhitava konsulaarasutuse ametlikuks kasutamiseks: vapid, lipud, sildid, pitsatid ja templid, raamatud, ametlikud trükised, kontorimööbel, kontori sisseseade ja muud sellised lähetajariigi poolt või tema palvel konsulaarasutusele saadetud esemed.

63. artikkel. Kriminaalmenetlus

Juhul kui aukonsulaarametniku vastu on algatatud kriminaalmenetlus, peab ta ilmuma pädevate võimude ette. Sellegipoolest tuleb menetlust läbi viia respektiga, mis on ette nähtud tema ametipositsiooni tõttu ning, välja arvatud siis, kui ta on arreteeritud või kinni peetud, viisil, mis takistab tema konsulaarfunktsioonide täitmist nii vähe kui võimalik. Kui on osutunud vajalikuks aukonsulaarametnik kinni pidada, algatatakse menetlus tema vastu lühima aja jooksul.

64. artikkel. Aukonsulaarametniku kaitse

Asukohariik on kohustatud osutama aukonsulaarametnikule niisugust kaitset, nagu on nõutav tema ametliku positsiooni tõttu.

65. artikkel. Vabastamine välismaalaste registreerimisest ja elamislubadest

Aukonsulaarametnikud, välja arvatud need, kes arendavad asukohariigis isiklikku tulu toovat erialast või kaubanduslikku tegevust, vabastatakse kõigist asukohariigi seadustes ja määrustes ettenähtud välismaalaste registreerimise ja elamisloa kohustustest.

66. artikkel. Vabastamine maksustamisest

Aukonsulaarametnik vabastatakse kõigist lõivudest ja maksudest töötasule ja rahalisele tasule, mida ta saab lähetajariigist konsulaarfunktsioonide täitmise eest.

67. artikkel. Vabastamine isiklikest teenustest ja kontributsioonidest

Asukohariik vabastab aukonsulaaramenikud kõigist isiklikest teenustest ja kõigist ühiskondlikest teenustest ning sõjaväekohustustest, nagu need, mis on seotud rekvisitsiooni, sõjaväemaksude ja sõjaväelaste majutamisega.

68. artikkel. Aukonsulaarametnike institutsiooni vabatahtlik iseloom

Igal riigil on vabadus otsustada aukonsulaarametnike ametissemääramise või vastuvõtmise üle.

 

IV peatükk
ÜLDSÄTTED

69. artikkel. Konsulaaragendid, kes pole konsulaarasutuse juhid

1. Igal riigil on vabadus otsustada, kas ta rajab või tunnustab konsulaaragentuure, mida juhivad konsulaaragendid, keda lähetajariik pole määranud konsulaarasutuse juhtideks.

2. Tingimused, mille kohaselt käesoleva artikli 1. lõigus viidatud konsulaaragentuurid võivad tegutseda, ning privileegid ja immuniteedid, mida nende eest vastutavad konsulaaragendid võivad kasutada, määratakse kindlaks lähetajariigi ja asukohariigi vahelise lepinguga.

70. artikkel. Konsulaarfunktsioonide täitmine diplomaatiliste esinduste poolt

1. Käesoleva konventsiooni sätted laienevad ka, niipalju kui kontekst lubab, konsulaarfunktsioonide täitmisele diplomaatilise esinduse poolt.

2. Diplomaatilise esinduse töötajate nimed, kes on määratud konsulaarosakonda või muul viisil kohustatud esinduse konsulaarfunktsioone täitma, teatatakse asukohariigi välisministeeriumile või selle ministeeriumi poolt määratud ametkonnale.

3. Konsulaarfunktsioonide täitmisel võib diplomaatiline esindus pöörduda:
a) vastava konsulaarpiirkonna kohalike võimude poole;
b) asukohariigi keskvõimude poole, kui see on lubatud asukohariigi seaduste, määruste ja tavadega või vastavate rahvusvaheliste lepingutega.

4. Käesoleva artikli 2. lõigus viidatud diplomaatilise esinduse töötajate privileegid ja immuniteedid alluvad jätkuvalt diplomaatilisi suhteid reguleerivate rahvusvahelisele õigusele.

71. artikkel. Asukohariigi kodanikud või alalised elanikud

1. Välja arvatud asukohariigi poolt antud lisasoodustused, privileegid ja immuniteedid, kasutavad konsulaarametnikud, kes on asukohariigi kodanikud või alalised elanikud, ainult immuniteeti jurisdiktsioonist ja isikupuutumatust seoses ametliku tegevusega oma funktsioonide täitmisel ning 44. artikli 3. lõigus kehtestatud privileegi. Nimetatud konsulaarametnikega seoses on ka asukohariik seotud 42. artiklis kehtestatud kohustusega. Juhul kui niisuguse konsulaarametniku vastu algatatakse kriminaalasi, viiakse menetlus läbi, välja arvatud siis, kui ta on arreteeritud või kinni peetud, viisil, mis takistab konsulaarfunktsioonide täitmist nii vähe kui võimalik.

2. Teised konsulaarasutuse töötajad, kes on asukohariigi kodanikud või alalised elanikud, ja nende perekonnaliikmed, samuti käesoleva artikli 1. lõigus viidatud konsulaarametnike perekonnaliikmed kasutavad soodustusi, privileege ja immuniteete ainult niikaua, kui asukohariik neile need annab. Need konsulaarasutuse töötajate prekonnaliikmed ning need koduteenijad, kes ise on asukohariigi kodanikud või alalised elanikud, kasutavad samuti soodustusi, privileege ja immuniteete ainult niikaua, kui asukohariik need neile annab. Asukohariik kasutab siiski oma jurisdiktsiooni nende isikute suhtes nii, et mitte põhjendamatult takistada konsulaarasutuse ülesannete täitmist.

72. artikkel. Diskrimineerimisest hoidumine

1. Käesoleva konventsiooni sätete rakendamisel ei tee asukohariik vahet riikide vahel.

2. Sellegipoolest ei peeta vahetegemiseks seda, kui:
a) asukohariik rakendab käesoleva konventsiooni ükskõik missuguseid sätteid piiravalt selle sätte piiratud rakendamise tõttu lähetajariigis;
b) kui riigid kas tavakohaselt või lepinguliselt kohtlevad üksteist soodsamalt, kui on nõutav käesoleva konventsiooni sätetes.

73. artikkel. Suhe käesoleva konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste lepingute vahel

1. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta teisi rahvusvahelisi lepinguid, mis kehtivad nende osapoolteks olevate riikide vahel.

2. Mitte miski käesolevas konventsioonis ei takista riike sõlmimast rahvusvahelisi lepinguid, mis kinnitavad, täiendavad, laiendavad või arendavad selle sätteid.

 

V peatükk
LÕPPSÄTTED

74. artikkel. Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõigile ÜRO või ükskõik missugustele spetsialiseerunud liikmesriikidele või Rahvusvahelise Kohtu Statuudi osapooltele ning ükskõik missugustele teistele ÜRO Peaassamblee poolt konventsiooni osapooleks kutsutud riikidele järgnevalt: kuni 31. oktoobrini 1963 Austria Vabariigi Föderaalses Välisministeeriumis, ning seejärel kuni 31. märtsini 1964 ÜRO peakorteris New Yorgis.

75. artikkel. Ratifitseerimine

Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele. Ratifitseerimisdokumendid deponeeritakse ÜRO peasekretärile.

76. artikkel. Ühinemine

Käesolev konventsioon jääb ühinemiseks avatuks igale riigile, kes kuulub ükskõik millisesse 74. artiklis määratletud kategooriasse. Ühinemisdokumendid deponeeritakse ÜRO peasekretärile.

77. artikkel. Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümne teise ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimist ÜRO peasekretärile.

2. Igale riigile, kes ratifitseerib või ühineb konventsiooniga pärast kahekümne teise ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimist.

78. artikkel. Peasekretäri märgukirjad

ÜRO peasekretär informeerib kõiki riike, kes kuuluvad ühte 74. artiklis mainitud neljast kategooriast:
a) käesoleva konventsiooni allakirjutamisest ja ratifitseerimis- või ühinemisdokumentide deponeerimisest vastavalt 74., 75. ja 76. artiklile;
b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast vastavalt 77. artiklile.

79. artikkel. Autentsed tekstid

Käesoleva konventsiooni originaal, millest hiina-, hispaania-, inglise-, prantsuse- ja venekeelne tekst on võrdselt autentne, deponeeritakse ÜRO peasekretärile, kes saadab selle tõendatud koopiad kõikidele riikidele, kes kuuluvad ühte 74. artiklis mainitud neljast kategooriast.

Eeltoodu tunnistuseks on käesolevale konventsioonile alla kirjutanud selleks oma valitsustelt täieliku volituse saanud esindajad.

VIENNA CONVENTION ON CONSULAR RELATIONS

The States Parties to the present Convention,

Recalling that consular relations have been established between peoples since ancient times,

Having in mind the Purposes and Principles of the Charter of the United Nations concerning the sovereign equality of States, the maintenance of international peace and security, and the promotion of friendly relations among nations,

Considering that the United Nations Conference on Diplomatic Intercourse and Immunities adopted the Vienna Convention on Diplomatic Relations which was opened for signature on 18 April 1961,

Believing that an international convention on consular relations, privileges and immunities would also contribute to the development of friendly relations among nations, irrespective of their differing constitutional and social system,

Realizing that the purpose of such privileges and immunities is not to benefit individuals but to ensure the efficient performance of functions by consular posts on behalf of their respective States,

Affirming that the rules of customary international law continue to govern matters not expressly regulated by the provisions of the present Convention,

Have agreed as follows:

Article 1. Definitions

1. For the purposes of the present Convention, the following expressions shall have the meanings hereunder assigned to them:
(a) “consular post” means any consulate-general, consulate, vice-consul­ate or consular agency;
(b) “consular district” means the area assigned to a consular post for the exercise of consular functions;
(c) “head of consular post” means the person charged with the duty of acting in that capacity;
(d) “consular officer” means any person, including the head of a consular post, entrusted in that capacity with the exercise of consular functions;
(e) “consular employee” means any person employed in the administra­tive or technical service of a consular post;
(f) “member of the service staff” means any person employed in the domestic service of a consular post;
(g) “member of the consular post” means consular officers, consular employees and members of the service staff;
(h) “member of the consular staff” means consular officers, other than the head of a consular post, consular employees and members of the service staff;
(i) “member of the private staff” means a person who is employed exclusively in the private service of a member of the consular post;
(j) “consular premises” means the buildings or parts of buildings and the land ancillary thereto, irrespective of ownership, used exclusively for the purposes of the consular post;
(k) “consular archives” includes all the papers, documents, cor­respondence, books, films, tapes and registers of the consular post, together with the ciphers and codes, the card-indexes and any articles of furniture intended for their protection or safekeeping.

2. Consular officers are of two categories, namely career consular officers and honorary consular officers. The provisions of Chapter II of the present Convention apply to consular posts headed by career consular officers; the provisions of Chapter III govern consular posts headed by honorary consular officers.

3. The particular status of members of the consular posts who are nationals or permanent residents of the receiving State is governed by Article 71 of the present Convention.

 

Chapter I
CONSULAR RELATIONS IN GENERAL

Section 1
ESTABLISHMENT AND CONDUCT OF CONSULAR RELATIONS

Article 2. Establishment of Consular Relations

1. The establishment of consular relations between States takes place by mutual consent.

2. The consent given to the establishment of diplomatic relations between two States implies, unless otherwise stated, consent to the establishment of consular relations.

3. The severance of diplomatic relations shall not ipso facto involve the severance of consular relations.

Article 3. Articrcise of Consular Functions

Consular functions are exercised by consular posts. They are also exercised by diplomatic missions in accordance with the provisions of the present Convention.

Article 4. Establishment of a Consular Post

1. A consular post may be established in the territory of the receiving State only with that State's consent.

2. The seat of the consular post, its classification and the consular district shall be established by the sending State and shall be subject to the approval of the receiving State.

3. Subsequent changes in the seat of the consular post, its classification or the consular district may be made by the sending State only with the consent of the receiving State.

4. The consent of the receiving State shall also be required if a consu­late-general or a consulate desires to open a vice-consulate or a consular agency in a locality other than in which it is itself established.

5. The prior express consent of the receiving State shall also be required for the opening of an office forming part of an existing consular post elsewhere than at the seat thereof.

Article 5. Consular Functions

Consular functions consist in:
(a) protecting in the receiving State the interests of the sending State and of its nationals, both individuals and bodies corporate, within the limits permitted by international law;
(b) furthering the development of commercial, economic, cultural and scientific relations between the sending State and the receiving State and otherwise promoting friendly relations between them in accordance with the provisions of the present Convention;
(c) ascertaining by all lawful means conditions and developments in the commercial, economic, cultural and scientific life of the receiving State, reporting thereon to the Government of the sending State and giving information to persons interested;
(d) issuing passports and travel documents to nationals of the sending State, and visas or appropriate documents to persons wishing to travel to the sending State;
(e) helping and assisting nationals, both individuals and bodies corporate of the sending State;
(f) acting as notary and civil registrar and in capacities of a similar kind, and performing certain functions of an administrative nature, provided that there is nothing contrary thereto in the laws and regulations of the receiving State;
(g) safeguarding the interests of nationals, both individuals and bodies corporate, of the sending State in cases of succession mortis causa in the territory of the receiving State, in accordance with the laws and regulations of the receiving State;
(h) safeguarding, within the limits imposed by the laws and regulations of the receiving State, the interests of minors and other persons lacking full capacity who are nationals of the sending State, particulary where any guardianship or trusteeship is required with respect to such persons;
(i) subject to the practices and procedures obtaining in the receiving State, representing or arranging appropriate representation for nationals of the sending State before the tribunals and other authorities of the receiving State, for the purpose of obtaining, in accordance with the laws and regulations of the receiving State, provisional measures for the preservation of the rights and interests of these nationals, where, because of absence or any other reason, such nationals are unable at the proper time to assume the defence of their rights and interests;
(j) transmitting judicial and extra-judicial documents or executing letters rogatory or commissions to take evidence for the courts of the sending State in accordance with international agreements in force or, in the absence of such international agreements, in any other manner compatible with the laws and regulations of the receiving State;
(k) exercising rights of supervision and inspection provided for in the laws and regulations of the sending State in respect of vessels having the nationality of the sending State, and of aircraft registered in that State, and in respect of their crews;
(l) extending assistance to vessels and aircraft mentioned in sub-para­graph (k) of this Article and to their crews, taking statements regarding the voyage of a vessel, examining and stamping the ship's papers, and, without prejudice to the powers of the authorities of the receiving State, conducting investigations into any incidents which occurred during the voyage, and settling disputes of any kind between the master, the officers and the seaman in so far as this may be authorized by the laws and regulations of the sending State;
(m) performing any other functions entrusted to a consular post by the sending State which are not prohibited by the laws and regulations of the receiving State or to which no objection is taken by the receiving State or which are referred to in the international agreements in force between the sending State and the receiving State.

Article 6. Exercise of Consular Functions Outside the Consular District

A consular officer may, in special circumstances, with the consent of the receiving State, exercise his functions outside his consular district.

Article 7. Exercise of Consular Functions in a Third State

The sending State may, after notifying the States concerned, entrust a consular post established in a particular State with the exercise of consular functions in another State, unless there is express objection by one of the States concerned.

Article 8. Exercise of Consular Functions on Behalf of a Third State

Upon appropriate notification to the receiving State, a consular post of the sending State may, unless the receiving State objects, exercise consular functions in the receiving State on behalf of a third State.

Article 9. Classes of Heads of Consular Posts

1. Heads of consular posts are divided into four classes, namely:
(a) consuls-general;
(b) consuls;
(c) vice-consuls;
(d) consular agents.

2. Paragraph 1 of this Article in no way restricts the right of any of the contracting Parties to fix the designation of consular officers other than the heads of consular posts.

Article 10. Appointment and Admission of Heads of Consular Posts

1. Heads of consular posts are appointed by the sending State and are admitted to the exercise of their functions by the receiving State.

2. Subject to the provisions of the present Convention, the formalities for the appointment and for the admission of the head of a consular post are determined by the laws, regulations and usages of the sending State and the receiving State respectively.

Article 11. The Consular Commission or Notification of Appointment

1. The head of a consular post shall be provided by the sending State with a document in the form of a commission or similar instrument, made out for each appointment, certifying his capacity and showing, as a general rule, his full name, his category and class, the consular district and the seat of the consular post.

2. The sending State shall transmit the commission or similar instrument through the diplomatic or other appropriate channel to the Government of the State in whose territory the head of a consular post is to exercise his functions.

3. If the receiving State agrees, the sending State may, instead of a commission or similar instrument, send to the receiving State a notification containing the particulars required by paragraph 1 of this Article.

Article 12. The Exequatur

1. The head of a consular post is admitted to the exercise of his functions by an authorization from the receiving State termed an exequatur, whatever the form of this authorization.

2. A State which refuses to grant an exequatur is not obliged to give to the sending State reasons for such refusal.

3. Subject to the provisions of Articles 13 and 15, the head of a consular post shall not enter upon his duties he has received an exequatur.

Article 13. Provisional admission of head of consular posts

Pending delivery of the exequatur, the head of a consular post may be admitted on a provisional basis to the exercise of his functions. In that case, the provisions of the present Convention shall apply.

Article 14. Notification to the authorities of the consular district

As soon as the head of a consular post is admitted even provisionally to the exercise of his functions, the receiving State shall immediately notify the competent authorities of the consular district. It shall also ensure that the necessary measures are taken to enable the head of a consular post to carry out the duties of his office and to have the benefit of the provisions of the present Convention.

Article 15. Temporary exercise of the functions of the head of consular post

1. If the head of a consular post is unable to carry out his functions or the position of head of consular post is vacant, an acting head of post may act provisionally as head of the consular post.

2. The full name of the acting head of post shall be notified either by the diplomatic mission of the sending State or, if that State has no such mission in the receiving State, by the head of the consular post, or, if he is unable to do so, by any competent authority of the sending State, to the Ministry for Foreign Affairs of the receiving State or to the authority designated by the Ministry. As a general rule, this notification shall be given in advance. The receiving State may make the admission as acting head of post of a person who is neither a diplomatic agent nor a consular officer of the sending State in the receiving State conditional on its consent.

3. The competent authorities of the receiving State shall afford assistance and protection to the acting head of post. While he is in charge of the post, the provisions of the present Convention shall apply to him on the same basis as to the head of the consular post concerned. The receiving State shall not, however, be obliged to grant to an acting head of post any facility, privilege or immunity which the head of the consular post enjoys only subject to conditions not fulfilled by the acting head of post.

4. When, in the circumstances referred to in paragraph 1 of this Article, a member of the diplomatic staff of the diplomatic mission of the sending State in the receiving State is designated by the sending State as an acting head of post, he shall, if the receiving State does not object thereto, continue to enjoy diplomatic privileges and immunities.

Article 16. Precedence as between heads of consular posts

1. Heads of consular posts shall rank in each class according to the date of the grant of the exequatur.

2. If, however, the head of consular post before obtaining the exequatur is admitted to the exercise of his functions provisionally, his precedence shall be determined according to the date of the provisional admission; this precedence shall be maintained after the granting of the exequatur.

3. The order of precedence as between two or more heads of consular posts who obtained the exequatur or provisional admission on the same date shall be determined according to the dates on which their commissions or similar instruments or the notifications referred to in paragraph 3 of Article 11 were presented to the receiving State.

4. Acting heads of posts shall rank after all heads of consular posts and, as between themselves, they shall rank according to the dates on which they assumed their functions as acting heads of posts as indicated in the notifications given under paragraph 2 of Article 15.

5. Honorary consular officers who are heads of consular posts shall rank in each class after career heads of consular posts, in the order and according to the rules laid down in the foregoing paragraphs.

6. Heads of consular posts shall have precedence over consular officers not having that status.

Article 17. Performance of diplomatic acts by consular officers

1. In a State where the sending State has no diplomatic mission and is not represented by a diplomatic mission of a third State, a consular officer may, with the consent of the receiving State, and without affecting his consular status, be authorized to perform diplomatic acts. The performance of such acts by a consular officer shall not confer upon him any right to claim diplomatic privileges and immunities.

2. A consular officer may, after notification addressed to the receiving State, act as representative of the sending State to any inter-governmental organization. When so acting, he shall be entitled to enjoy any privileges and immunities accorded to such a representative by customary international law or by international agreements; however, in respect of the performance by him of any consular function, he shall not be entitled to any greater immunity from jurisdiction than that to which a consular officer is entitled under the present Convention.

Article 18. Appointment of the same person by two or more States a consular officer

Two or more States may, with the consent of the receiving State, appoint the same person as a consular officer in that state.

Article 19. Appointment of members of consular staff

1. Subject to the provisions of Articles 20, 22 and 23, the sending State may freely appoint the members of consular staff.

2. The full name, category and class of all consular officers, other than the head of a consular post, shall be notified by the sending State to the receiving State in sufficient time for the receiving State, if it so wishes, to exercise its rights under paragraph 3 of Article 23.

3. The sending State may, if required by its laws and regulations, request the receiving State to grant an exequatur to a consular officer other than the head of a consular post.

4. The receiving State may, if required by its laws and regulations, grant an exequatur to a consular officer other than the head of a consular post.

Article 20. Size of the consular staff

In the absence of an express agreement as to the size of the consular staff, the receiving State may require that the size of the staff be kept within limits considered by it to be reasonable and normal, having regard to circumstances and conditions in the consular district and to the needs of the particular post.

Article 21. Precedence as between consular officers of a consular post

The order of precedence as between the consular officers of a consular post and any change thereof shall be notified by the diplomatic mission of the sending State or, if that State has no such mission in the receiving State, by the head of the consular post, to the Ministry for Foreign Affairs of the receiving State or to the authority designated by that Ministry.

Article 22. Nationality of consular officers

1. Consular officers should, in principle, have the nationality of the sending State.

2. Consular officers may not be appointed from among persons having the nationality of the receiving State except with the express consent of that State which may be withdrawn at any time.

3. The receiving State may reserve the same right with regard to nationals of a third State who are not also nationals of the sending State.

Article 23. Persons declared “non grata

1. The receiving State may at any time notify the sending State that a consular officer is persona non grata or that any other member of the consular staff is not acceptable. In that event, the sending State shall, as the case may be, either recall the person concerned or terminate his functions with the consular post.

2. If the sending State refuses or fails within a reasonable time to carry out its obligations under paragraph 1 of this Article, the receiving State may, as the case may be, either withdraw the exequatur from the person concerned or cease to consider him as a member of the consular staff.

3. A person appointed as a member of a consular post may be declared unacceptable before arriving in the territory of the receiving State or, if already in the receiving State, before entering on his duties with the consular post. In any such case, the sending State shall withdraw his appointment.

4. In the case mentioned in paragraphs 1 and 3 of this Article, the receiving State is not obliged to give to the sending State reasons for its decision.

Article 24. Notification to the receiving State of appointments, arrivals and departures

1. The Ministry for Foreign Affairs of the receiving State or the authority designated by that Ministry shall be notified of:
(a) the appointment of members of a consular post, their arrival after appointment to the consular post, their final departure or the termination of their functions and any other changes affecting their status that may occur in the course of their service with the consular post;
(b) the arrival and final departure of a person belonging to the family of a member of a consular post forming part of his household and, where appropriate, the fact that a person becomes or ceases to be such a member of the family;
(c) the arrival and final departure of members of the private staff and, where appropriate, the termination of their service as such;
(d) the engagement and discharge of persons resident in the receiving State as members of a consular post or as members of the private staff entitled to privileges and immunities.

2. When possible, prior notification of arrival and final departure shall also be given.

 

Section II
END OF CONSULAR FUNCTIONS

Article 25. Termination of the functions of a member of a consular post

The functions of a member of a consular post shall come to an end inter alia:
(a) on notification by the sending State to the receiving State that his functions have come to an end;
(b) on withdrawal of the exequatur;
(c) on notification by the receiving State to the sending State that the receiving State has ceased to consider him as a member of the consular staff.

Article 26. Departure from the territory of the receiving State

The receiving State shall, even in case of armed conflict, grant to members of the consular post and members of the private staff, other than nationals of the receiving State, and to members of their families forming part of their households irrespective of nationality, the necessary time and facilities to enable them to prepare their departure and to leave at the earliest possible moment after the termination of the functions of the members concerned. In particular, it shall,in case of need, place at their disposal the necessary means of transport for themselves and their property other than property acquired in the receiving State the export of which is prohibited at the time of departure.

Article 27. Protection of consular premises and archives and of the interests of the sending State in exceptional circumstances

1. In the event of the severance of consular relations between two States:
(a) the receiving State shall, even in case of armed conflict, respect and protect the consular premises, together with the property of the consular post and the consular archives;
(b) the sending State may entrust the custody of the consular premises, together with the property contained therein and the consular archives, to a third State acceptable to the receiving State;
(c) the sending State may entrust the protection of its interests and those of its nationals to a third State acceptable to the receiving State.

2. In the event of the temporary or permanent closure of a consular post, the provisions of sub-paragraph (a) of paragraph 1 of this Article shall apply. In addition,
(a) if the sending State, although not represented in the receiving State by a diplomatic mission, has another consular post in the territory of that State, that consular post may be entrusted with the custody of the premises of the consular post which has been closed, together with the property contained therein and the consular archives, and, with the consent of the receiving State, with the exercise of consular functions in the district of that consular post; or
(b) if the sending State has no diplomatic mission and no other consular post in the receiving State, the provisions of sub-paragraphs (b) and (c) of paragraph 1 of this Article shall apply.

 

Chapter II
FACILITIES, PRIVILEGES AND IMMUNITIES RELATING TO CONSULAR POSTS,
CAREER CONSULAR OFFICERS AND OTHER MEMBERS OF A CONSULAR POST

Section I
FACILITIES, PRIVILEGES AND IMMUNITIES RELATING TO A CONSULAR POST

Article 28. Facilities for the work of the consular post

The receiving State shall accord full facilities for the performance of the functions of the consular post.

Article 29. Use of national flag and coat-of-arms

1. The sending State shall have the right to the use of its national flag and coat-of-arms in the receiving State in accordance with the provisions of this Article.

2. The national flag of the sending State may be flown and its coat-of-arms displayed on the building occupied by the consular post and at the entrance door thereof, on the residence of the head of the consular post and on his means of transport when used on official business.

3. In the exercise of the right accorded by this Article regard shall be had to the laws, regulations and usages of the receiving State.

Article 30. Accommodation

1. The receiving State shall either facilitate the acquisition on its territory, in accordance with its laws and regulations, by the sending State of premises necessary for its consular post or assist the latter in obtaining accommodation in some other way.

2. It shall also, where necessary, assist the consular post in obtaining suitable accommodation for its members.

Article 31. Inviolability of the consular premises

1. Consular premises shall be inviolable to the extent provided in this Article.

2. The authorities of the receiving State shall not enter that part of the consular premises which is used exclusively for the purpose of the work of the consular post except with the consent of the head of the consular post or of his designee or of the head of the diplomatic mission of the sending State. The consent of the head of the consular post may, however, be assumed in case of fire or other disaster requiring prompt protective action.

3. Subject to the provisions of paragraph 2 of this Article, the receiving State is under a special duty to take all appropriate steps to protect the consular premises against any intrusion or damage and to prevent any disturbance of the peace of the consular post or impairment of its dignity.

4. The consular premises, their furnishings, the property of the consular post and its means of transport shall be immune from any form of requisition for purposes of national defence or public utility. If expropriation is necessary for such purposes, all possible steps shall be taken to avoid impeding the performance of consular functions, and prompt, adequate and effective compensation shall be paid to the sending State.

Article 32. Exemption from taxation of consular premises

1. Consular premises and the residence of the career head of consular post of which the sending State or any person acting on its behalf is the owner or lessee shall be exempt from all national, regional or municipal dues and taxes whatsoever, other than such as represent payment for specific services rendered.

2. The exemption from taxation referred to in paragraph 1 of this Article shall not apply to such dues and taxes if, under the law of the receiving State, they are payable by the person who contracted with the sending State or with the person acting on its behalf.

Article 33. Inviolability of the consular archives and documents

The consular archives and documents shall be inviolable at all times and wherever they may be.

Article 34. Freedom of movement

Subject to its laws and regulations concerning zones entry into which is prohibited or regulated for reasons of national security, the receiving State shall ensure freedom of movement and travel in its territory to all members of the consular post.

Article 35. Freedom of communication

1. The receiving State shall permit and protect freedom of communication on the part of the consular post for all official purposes. In communicating with the Government, the diplomatic missions and other consular posts, wherever situated, of the sending State, the consular post may employ all appropriate means, including diplomatic or consular bags and messages in code or cipher. However, the consular post may install and use a wireless transmitter only with the consent of the receiving State.

2. The official correspondence of the consular post shall be inviolable. Official correspondence means all correspondence relating to the consular post and its functions.

3. The consular bag shall be neither opened nor detained. Nevertheless, if the competent authorities of the receiving State have serious reason to believe that the bag contains something other than the correspondence, documents or articles referred to in paragraph 4 of this Article, they may request that the bag be opened in their presence by an authorized representative of the sending State. If this request is refused by the authorities of the sending State, the bag shall be returned to its place of origin.

4. The packages constituting the consular bag shall bear visible external marks of their character and may contain only official correspondence and documents or articles intended exclusively for official use.

5. The consular courier shall be provided with an official document indicating his status and the number of packages constituting the consular bag. Except with the consent of the receiving State he shall be neither a national of the receiving State, nor, unless he is a national of the sending State, a permanent resident of the receiving State. In the performance of his functions he shall be protected by the receiving State. He shall enjoy personal inviolability and shall not be liable to any form of arrest or detention.

6. The sending State, its diplomatic missions and its consular post may designate consular couriers ad hoc. In such cases the provisions of paragraph 5 of this Article shall also apply except that the immunities therein mentioned shall cease to apply when such a courier has delivered to the consignee the consular bag in his charge.

7. A consular bag may be entrusted to the captain of a ship or of a commercial aircraft scheduled to land at an authorized port of entry. He shall be provided with an official document indicating the number of packages constituting the bag, but he shall not be considered to be a consular courier. By arrangement with the appropriate local authorities, the consular post may send one of its members to take possession of the bag directly and freely from the captain of the ship or of the aircraft.

Article 36. Communication and Contact with nationals of the State

1. With a view to facilitating the exercise of consular functions relating to nationals of the sending State:
(a) consular officers shall be free to communicate with nationals of the sending State and to have access to them. Nationals of the sending State shall have the same freedom with respect to communication with and access to consular officers of the sending State;
(b) if he so requests, the competent authorities of the receiving State shall, without delay, inform the consular post of the sending State if, within its consular district, a national of that State is arrested or committed to prison or to custody pending trial or is detained in any other manner. Any communication addressed to the consular post by the person arrested, in prison, custody or detention shall also be forwarded by the said authorities without delay. The said authorities shall inform the person concerned without delay of his rights under this sub-paragraph;
(c) consular officers shall have the right to visit a national of the sending State who is in prison, custody or detention, to converse and correspond with him and to arrange for his legal representation. They shall also have the right to visit any national of the sending State who is in prison, custody or detention in their district in pursuance of a judgment.

Nevertheless, consular officers shall refrain from taking action on behalf of a national who is in prison, custody or detention if he expressly opposes such action.

2. The rights referred to in paragraph 1 of this Article shall be exercised in conformity with the laws and regulations of the receiving State, subject to the proviso, however, that the said laws and regulations must enable full effect to be given to the purposes for which the rights accorded under this Article are intended.

Article 37. Information in cases of deaths, guardianship or trusteeship, wrecks and air accidents

If the relevant information is available to the competent authorities of the receiving State, such authorities shall have the duty:

(a) in the case of the death of a national of the sending State, to inform without delay the consular post in whose district the death occurred;
(b) to inform the competent consular post without delay of any case where the appointment of a guardian or trustee appears to be in the interests of a minor or other person lacking full capacity who is a national of the sending State. The giving of this information shall, however, be without prejudice to the operation of the laws and regulations of the receiving State concerning such appointments;
(c) if a vessel, having the nationality of the sending State, is wrecked or runs aground in the territorial sea or internal waters of the receiving State, or if an aircraft registered in the sending State suffers an accident on the territory of the receiving State, to inform without delay the consular post nearest to the scene of the occurrence.

Article 38. Communication with the authorities of the receiving State

In the exercise of their functions, consular officers may address:
(a) the competent local authorities of their consular district;
(b) the competent central authorities of the receiving State if and to the extent that this is allowed by the laws, regulations and usages of the receiving State or by the relevant international agreements.

Article 39. Consular fees and charges

1. The consular post may levy in the territory of the receiving State the fees and charges provided by the laws and regulations of the sending State for consular acts.

2. The sums collected in the form of the fees and charges referred to in paragraph 1 of this Article, and the receipts for such fees and charges, shall be exempt from all dues and taxes in the receiving State.

 

Section II
FACILITIES, PRIVILEGES AND IMMUNITIES RELATING TO CAREER
CONSULAR OFFICERS AND OTHER MEMBERS OF A CONSULAR POST

Article 40. Protection of consular officers

The receiving State shall treat consular officers with due respect and shall take all appropriate steps to prevent any attack on their person, freedom or dignity.

Article 41. Personal inviolability of consular officers

1. Consular officers shall not be liable to arrest or detention pending trial except in the case of a grave crime and pursuant to a decision by the competent judicial authority.

2. Except in the case specified in paragraph 1 of this Article, consular officers shall not be committed to prison or liable to any other form of restriction on their personal freedom save in execution of a judicial decision of final effect.

3. If criminal proceedings are instituted against a consular officer, he must appear before the competent authorities. Nevertheless, the proceedings shall be conducted with the respect due to him by reason of his official position and except in the case specified in paragraph 1 of this Article, in a manner which will hamper the exercise of consular functions as little as possible. When, in the circumstances mentioned in paragraph 1 of this Article, it has become necessary to detain a consular officer, the proceedings against him shall be instituted with the minimum of delay.

Article 42. Notification of arrest, detention of prosecution

In the event of the arrest or detention, pending trial, of a member of the consular staff, or of criminal proceedings being instituted against him, the receiving State shall promptly notify the head of the consular post. Should the latter be himself the object of any such measure, the receiving State shall notify the sending State through the diplomatic channel.

Article 43. Immunity from jurisdiction

1. Consular officers and consular employees shall not be amenable to the jurisdiction of the judicial or administrative authorities of the receiving State in respect of acts performed in the exercise of consular functions.

2. The provisions of paragraph 1 of this Article shall not, however, apply in respect of a civil action either:
(a) arising out of a contract concluded by a consular officer or a consular employee in which he did not contract expressly or impliedly as an agent of the sending State; or
(b) by a third party for damage arising from an accident in the receiving State caused by a vehicle, vessel or aircraft.

Article 44. Liability to give evidence

1. Members of a consular post may be called upon to attend as witnesses in the course of judicial or administrative proceedings. A consular employee or a member of the service staff shall not, except in the cases mentioned in paragraph 3 of this Article, decline to give evidence. If a consular officer should decline to do so, no coercive measure or penalty may be applied to him.

2. The authority requiring the evidence of a consular officer shall avoid interference with the performance of his functions. It may, when possible, take such evidence at his residence or at the consular post or accept a statement from him in writing.

3. Members of a consular post are under no obligation to give evidence concerning matters connected with the exercise of their functions or to produce official correspondence and documents relating thereto. They are also entitled to decline to give evidence as expert witnesses with regard to the law of the sending State.

Article 45. Waiver of privileges and immunities

1. The sending State may waive, with regard to a member of the consular post, any of the privileges and immunities provided for in Articles 41, 43 and 44.

2. The waiver shall in all cases be express, except as provided in para­graph 3 of this Article, and shall be communicated to the receiving State in writing.

3. The initiation of proceedings by a consular officer or a consular employee in a matter where he might enjoy immunity from jurisdiction under Article 43 shall preclude him from invoking immunity from jurisdiction in respect of any counter-claim directly connected with the principal claim.

4. The waiver of immunity from jurisdiction for the purposes of civil or administrative proceedings shall not be deemed to imply the waiver of immunity from the measures of execution resulting from the judicial decision; in respect of such measures, a separate waiver shall be necessary.

Article 46. Exemption from registration of aliens and residence permits

1. Consular officers and consular employees and members of their families forming part of their households shall be exempt from all obligations under the laws and regulations of the receiving State in regard to the registration of aliens and residence permits.

2. The provisions of paragraph 1 of this Article shall not, however, apply to any consular employee who is not a permanent employee of the sending State or who carries on any private gainful occupation in the receiving State or to any member of the family of any such employee.

Article 47. Exemption from work permits

1. Members of the consular post shall, with respect to services rendered for the sending State, be exempt from any obligations in regard to work permits imposed by the laws and regulations of the receiving State concerning the employment of foreign labour.

2. Members of the private staff of consular officers and of consular employees shall, if they do not carry on any other gainful occupation in the receiving State, be exempt from the obligations referred to in paragraph 1 of this Article.

Article 48. Social security exemption

1. Subject to the provisions of paragraph 3 of this Article, members of the consular post with respect to services rendered by them for the sending State, and members of their families forming part of their households, shall be exempt from social security provisions which may be in force in the receiving State.

2. The exemption provided for in paragraph 1 of this Article shall apply also to members of the private staff who are in the sole employ of members of the consular post, on condition:
(a) that they are not nationals of or permanently resident in the receiving State; and
(b) that they are covered by the social security provisions which are in force in the sending State or a third State.

3. Members of the consular post who employ persons to whom the exemption provided for in paragraph 2 of this Article does not apply shall observe the obligations which the social security provisions of the receiving State impose upon employers.

4. The exemption provided for in paragraphs 1 and 2 of this Article shall not preclude voluntary participation in the social security system of the receiving State, provided that such participation is permitted by that State.

Article 49. Exemption from taxation

1. Consular officers and consular employees and members of their families forming part of their households shall be exempt from all dues and taxes, personal or real, national, regional or municipal, except:
(a) indirect taxes of a kind which are normally incorporated in the price of goods or services;
(b) dues or taxes on private immovable property situated in the territory of the receiving State, subject to the provisions of Article 32;
(c) estate, succession or inheritance duties, and duties on transfers, levied by the receiving State, subject to the provisions of paragraph (b) of Article 51;
(d) dues and taxes on private income, including capital gains, having its source in the receiving State and capital taxes relating to investments made in commercial or financial undertakings in the receiving State;
(e) charges levied for specific services rendered;
(f) registration, court or record fees, mortgage dues and stamp duties, subject to the provision of Article 32.

2. Members of the service staff shall be exempt from dues and taxes on the wages which they receive for their services.

3. Members of the consular post who employ persons whose wages or salaries are not exempt from income tax in the receiving State shall observe the obligations which the laws and regulations of that State impose upon employers concerning the levying of income tax.

Article 50. Exemption from customs duties and inspection

1. The receiving State shall, in accordance with such laws and regulations as it may adopt, permit entry of and grant exemption from all customs duties, taxes, and related charges other than charges for storage, cartage and similar services, on:
(a) articles for the official use of the consular post;
(b) articles for the personal use of a consular officer or members of his family forming part of his household, including articles intended for his establishment. The articles intended for consumption shall not exceed the quantities necessary for direct utilization by the persons concerned.

2. Consular employees shall enjoy the privileges and exemptions specified in paragraph 1 of this Article in respect of articles imported at the time of first installation.

3. Personal baggage accompanying consular officers and members of their families forming part of their households shall be exempt from inspection. It may be inspected only if there is serious reason to believe that it contains articles other than those referred to in sub-paragraph (b) of paragraph 1 of this Article, or articles the import or export of which is prohibited by the laws and regulations of the receiving State or which are subject to its quarantine laws and regulations. Such inspection shall be carried out in the presence of the consular officer or member of his family concerned.

Article 51. Estate of a member of the consular post or of a member of his family

In the event of the death of a member of the consular post or of a member of his family forming part of his household, the receiving State:
(a) shall permit the export of the movable property of the deceased, with the exception of any such property acquired in the receiving State the export of which was prohibited at the time of his death;
(b) shall not levy national, regional or municipal estate, succession or inheritance duties, and duties on transfers, on movable property the presence of which in the receiving State was due solely to the presence in that State of the deceased as a member of the consular post or as a member of the family of a member of the consular post.

Article 52. Exemptions from personal services and contributions

The receiving State shall exempt members of the consular post and members of their families forming part of their households from all personal services, from all public service of any kind whatsoever, and from military obligations such as those connected with requisitioning, military contributions and billeting.

Article 53. Beginning and end of consular privileges and immunities

1. Every member of the consular post shall enjoy the privileges and immunities provided in the present Convention from the moment he enters the territory of the receiving State on proceeding to take up his post or, if already in its territory, from the moment when he enters on his duties with the consular post.

2. Members of the family of a member of the consular post forming part of his household and members of his private staff shall receive the privileges and immunities provided in the present Convention from the date from which he enjoys privileges and immunities in accordance with paragraph 1 of this Article or from the date of their entry into the territory of the receiving State or from the date of their becoming a member of such family or private staff, whichever is the latest.

3. When the functions of a member of the consular post have come to an end, his privileges and immunities and those of a member of his family forming part of his household or a member of his private staff shall normally cease at the moment when the person concerned leaves the receiving State or on the expiry of a reasonable period in which to do so, whichever is the sooner, but shall subsist until that time, even in case of armed conflict. In the case of the persons referred to in paragraph 2 of this Article, their privileges and immunities shall come to an end when they cease to belong to the household or to be in the service of a member of the consular post provided, however, that if such persons intend leaving the receiving State within a reasonable period thereafter, their privileges and immunities shall subsist until the time of their departure.

4. However, with respect to acts performed by a consular officer or a consular employee in the exercise of his functions, immunity from jurisdiction shall continue to subsist without limitation of time.

5. In the event of the death of a member of the consular post, the members of his family forming part of his household shall continue to enjoy the privileges and immunities accorded to them until they leave the receiving State or until the expiry of a reasonable period enabling them to do so, whichever is the sooner.

Article 54. Obligations of third States

1. If a consular officer passes through or is in the territory of a third State, which has granted him a visa if a visa was necessary, while proceeding to take up or return to his post or when returning to the sending State, the third State shall accord to him all immunities provided for by the other Articles of the present Convention as may be required to ensure his transit or return. The same shall apply in the case of any member of his family forming part of his household enjoying such privileges and immunities who are accompanying the consular officer or travelling separately to join him or to return to the sending State.

2. In circumstances similar to those specified in paragraph 1 of this Article, third States shall not hinder the transit through their territory of other members of the consular post or of members of their families forming part of their households.

3. Third States shall accord to official correspondence and to other official communications in transit, including messages in code or cipher, the same freedom and protection as the receiving State is bound to accord under the present Convention. They shall accord to consular couriers who have been granted a visa, if a visa was necessary, and to consular bags in transit, the same inviolability and protection as the receiving State is bound to accord under the present Convention.

4. The obligations of third States under paragraphs 1, 2 and 3 of this Article shall also apply to the persons mentioned respectively in those paragraphs, and to official communications and to consular bags, whose presence in the territory of the third State is due to force majeure.

Article 55. Respect for the laws and regulations of the receiving State

1. Without prejudice to their privileges and immunities, it is the duty of all persons enjoying such privileges and immunities to respect the laws and regulations of the receiving State. They also have a duty not to interfere in the internal affairs of that State.

2. The consular premises shall not be used in any manner incompatible with the exercise of consular functions.

3. The provisions of paragraph 2 of this Article shall not exclude the possibility of offices of other institutions or agencies being installed in part of the building in which the consular premises are situated, provided that the premises assigned to them are separate from those used by the consular post. In that event, the said offices shall not, for the purposes of the present Convention, be considered to form part of the consular premises.

Article 56. Insurance against third party risks

Members of the consular post shall comply with any requirement imposed by the laws and regulations of the receiving State in respect of insurance against third party risks arising from the use of any vehicle, vessel or aircraft.

Article 57. Special provisions concerning private gainful occupation

1. Career consular officers shall not carry on for personal profit any professional or commercial activity in the receiving State.

2. Privileges and immunities provided in this Chapter shall not be accorded:
(a) to consular employees or to members of the service staff who carry on any private gainful occupation in the receiving State;
(b) to members of the family of a person referred to in sub-para­graph (a) of this paragraph or to members of his private staff;
(c) to members of the family of a member of a consular post who themselves carry on any private gainful occupation in the receiving State.

 

Chapter III
REGIME RELATING TO HONORARY CONSULAR OFFICERS
AND CONSULAR POSTS HEADED BY SUCH OFFICERS

Article 58. General provisions relating to facilities, privileges and immunities

1. Articles 28, 29, 30, 34, 35, 36, 37, 38 and 39, paragraph 3 of Article 54 and paragraphs 2 and 3 of Article 55 shall apply to consular posts headed by an honorary consular officer. In addition, the facilities, privileges and immunities of such consular posts shall be governed by Articles 59, 60, 61 and 62.

2. Articles 42 and 43, paragraph 3 of Article 44, Articles 45 and 53 and paragraph 1 of Article 55 shall apply to honorary consular officers. In addition, the facilities, privileges and immunities of such officers shall be governed by Articles 63, 64, 65, 66 and 67.

3. Privileges and immunities provided in the present Convention shall not be accorded to members of the family of an honorary consular officer or of a consular employee employed at a consular post headed by an honorary consular officer.

4. The exchange of consular bags between two consular posts headed by honorary consular officers in different States shall not be allowed without the consent of the two receiving States concerned.

Article 59. Protection of the consular premises

The receiving State shall take such steps as may be necessary to protect the consular premises of a consular post headed by an honorary consular officer against any intrusion or damage and to prevent any disturbance of the peace of the consular post or impairment of its dignity.

Article 60. Exemption from taxation of consular premises

1. Consular premises of a consular post headed by an honorary consular officer of which the sending State is the owner or lessee shall be exempt from all national, regional or municipal dues and taxes whatsoever, other than such as represent payment for specific services rendered.

2. The exemption from taxation referred to in paragraph 1 of this Article shall not apply to such dues and taxes if, under the laws and regulations of the receiving State, they are payable by the person who contracted with the sending State.

Article 61. Inviolability of consular archives and documents

The consular archives and documents of a consular post headed by an honorary consular officer shall be inviolable at all times and wherever they may be, provided that they are kept separate from other papers and documents and, in particular, from the private correspondence of the head of a consular post and of any person working with him, and from the materials, books or documents relating to their profession or trade.

Article 62. Exemption from customs duties

The receiving State shall, in accordance with such laws and regulations as it may adopt, permit entry of, and grant exemption from all customs duties, taxes, and related charges other than charges for storage, cartage and similar services on the following articles, provided that they are for the official use of a consular post headed by an honorary consular officer: coats-of-arms, flags, signboards, seals and stamps, books, official printed matter, office furniture, office equipment and similar articles supplied by or at the instance of the sending State to the consular post.

Article 63. Criminal proceedings

If criminal proceedings are instituted against an honorary consular officer, he must appear before the competent authorities. Nevertheless, the proceedings shall be conducted with the respect due to him by reason of his official position and, except when he is under arrest or detention, in a manner which will hamper the exercise of consular functions as little as possible. When it has become necessary to detain an honorary consular officer, the proceedings against him shall be instituted with the minimum of delay.

Article 64. Protection of honorary consular officers

The receiving State is under a duty to accord to an honorary consular officer such protection as may be required by reason of his official position.

Article 65. Exemption from registration of aliens and residence permits

Honorary consular officers, with the exception of those who carry on for personal profit any professional or commercial activity in the receiving State, shall be exempt from all obligations under the laws and regulations of the receiving State in regard to the registration of aliens and residence permits.

Article 66. Exemption from taxation

An honorary consular officer shall be exempt from all dues and taxes on the remuneration and emoluments which he receives from the sending State in respect of the exercise of consular functions.

Article 67. Exemption from personal services and contributions

The receiving State shall exempt honorary consular officers from all personal services and from all public services of any kind whatsoever and from military obligations such as those connected with requisitioning, military contributions and billeting.

Article 68. Optional character of the institution of honorary consular officers

Each State is free to decide whether it will appoint or receive honorary consular officers.

 

Chapter IV
GENERAL PROVISIONS

Article 69. Consular agents who are not heads of consular posts

1. Each State is free to decide whether it will establish or admit consular agencies conducted by consular agents not designated as heads of consular post by the sending State.

2. The conditions under which the consular agencies referred to in paragraph 1 of this Article may carry on their activities and the privileges and immunities which may be enjoyed by the consular agents in charge of them shall be determined by agreement between the sending State and the receiving State.

Article 70. Exercise of consular functions by diplomatic missions

1. The provisions of the present Convention apply also, so far as the context permits, to the exercise of consular functions by a diplomatic mission.

2. The names of members of a diplomatic mission assigned to the consular section or otherwise charged with the exercise of the consular functions of the mission shall be notified to the Ministry for Foreign Affairs of the receiving State or to the authority designated by that Ministry.

3. In the exercise of consular functions a diplomatic mission may address:
(a) the local authorities of the consular district;
(b) the central authorities of the receiving State if this is allowed by the laws, regulations and usages of the receiving State or by relevant interna­tional agreements.

4. The privileges and immunities of the members of a diplomatic mission referred to in paragraph 2 of this Article shall continue to be governed by the rules of international law concerning diplomatic relations.

Article 71. Nationals or permanent residents of the receiving State

1. Except in so far as additional facilities, privileges and immunities may be granted by the receiving State, consular officers who are nationals of or permanently resident in the receiving State shall enjoy only immunity from jurisdiction and personal inviolability in respect of official acts performed in the exercise of their functions, and the privilege provided in paragraph 3 of Article 44. So far as these consular officers are concerned, the receiving State shall likewise be bound by the obligation laid down in Article 42. If criminal proceedings are instituted against such a consular officer, the proceedings shall, except when he is under arrest or detention, be conducted in a manner which will hamper the exercise of consular functions as little as possible.

2. Other members of the consular post who are nationals of or permanently resident in the receiving State and members of their families, as well as members of the families of consular officers referred to in paragraph 1 of this Article, shall enjoy facilities, privileges and immunities only in so far as these are granted to them by the receiving State. Those members of the families of members of the consular post and those members of the private staff who are themselves nationals of or permanently resident in the receiving State shall likewise enjoy facilities, privileges and immunities only in so far as these are granted to them by the receiving State. The receiving State shall, however, exercise its jurisdiction over those persons in such a way as not to hinder unduly the performance of the functions of the consular post.

Article 72. Non-discrimination

1. In the application of the provisions of the present Convention the receiving State shall not discriminate as between States.

2. However, discriminations shall not be regarded as taking place:
(a) where the receiving State applies any of the provisions of the present Convention restrictively because of a restrictive application of that provision to its consular posts in the sending State;
(b) where by custom or agreement States extend to each other more favourable treatment than is required by the provisions of the present Convention.

Article 73. Relationship between the present Convention and other international agreements

1. The provisions of the present Convention shall not affect other international agreements in force as between States parties to them.

2. Nothing in the present Convention shall preclude States from concluding international agreements confirming or supplementing or extending or amplifying the provisions thereof.

 

Chapter V
FINAL PROVISIONS

Article 74. Signature

The present Convention shall be open for signature by all States Members of the United Nations or of any of the specialized agencies or Parties to the Statute of the International Court of Justice, and by any other State invited by the General Assembly of the United Nations to become a Party to the Convention, as follows until 31 October 1963 at the Federal Ministry for Foreign Affairs of the Republic of Austria and subsequently, until 31 March 1964, at the United Nations Headquarters in New York.

Article 75. Ratification

The present Convention is subject to ratification. The instruments of ratification shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.

Article 76. Accession

The present Convention shall remain open for accession by any State belonging to any of the four categories mentioned in Article 74. The instruments of accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.

Article 77. Entry into force

1. The present Convention shall enter into force on the thirtieth day following the date of deposit of the twenty-second instrument of ratification or accession with the Secretary-General of the United Nations.

2. For each State ratifying or acceding to the Convention after the deposit of the twenty-second instrument of ratification or accession, the Convention shall enter into force on the thirtieth day after deposit by such State of its instrument of ratification or accession.

Article 78. Notifications by the Secretary-General

The Secretary-General of the United Nations shall inform all States belonging to any of the four categories mentioned in Article 74:
(a) of signatures to the present Convention and of the deposit of instruments of ratification or accession, in accordance with Articles 74, 75 and 76;
(b) of the date on which the present Convention will enter into force, in accordance with Article 77.

Article 79. Authentic texts

The original of the present Convention, of which the Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations, who shall send certified copies thereof to all States belonging to any of the four categories mentioned in Article 74.

In witness whereof the undersigned Plenipotentiaries, being duly authorized thereto by their respective Governments, have signed the present Convention.

Done at Vienna, this twenty-fourth day of April, one thousand nine hundred and sixty-three.

____________
* Eesti Vabariik ühines konsulaarsuhete Viini konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. a. 26. septembri otsusega (RT 1991, 35, 428).

Välisministeeriumi teadaandel anti ühinemiskirjad Eesti ühinemise kohta nimetatud konventsiooniga depositaarile üle 1991. a. 21. oktoobril ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 1991. a. 20. novembril.

Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud, lisatud ingliskeelne tekst, seosed.