HALDUSÕIGUSSümbolid, riiklikud autasud, pühad ja tähtpäevad

Teksti suurus:

Seadus Eesti sümboolikast

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.04.2014
Avaldamismärge:

Seadus Eesti sümboolikast

Vastu võetud 08.05.1990

Eesti NSV Ülemnõukogu, lähtudes eesmärgist taastada iseseisev Eesti riik ja juhindudes Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta 30. märtsi otsusest «Eesti riiklikust staatusest» otsustab:

1. Tunnistada kehtetuks nimetus «Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik» ja võtta kasutusele ametliku nimetusena «Eesti Vabariik».

2. Lõpetada Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamine riiklike sümbolitena.

3. Rakendada Eesti Vabariigi 1938. a. põhiseaduse järgmised paragrahvid:

«§ 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

§ 2. Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik.

§ 4. Eestis on jõus ainult tema oma asutiste poolt kehtimapandud seadused.
       Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud eeskirjad kehtivad Eestis õigusliku korra lahutamatute osadena.
       Keegi ei või end vabandada seaduse mitteteadmisega

§ 5. Eesti riigikeeleks on eesti keel.

§ 6. Eesti riigivärvideks on sinine, must ja valge.
      Riigilipu ja riigivapi kuju määrab seadus.»

4. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada ka Eesti NSV vapiga pitsateid ja planke.

5. Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise hetkest.

Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. Rüütel     

 

Tallinn, 8. mail 1990.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json