Eesti valitsemise ajutise korra alustest
Vastu võetud 16.05.1990
Eesti valitsemise ajutise alustest Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, toetudes 30 märtsi 1990. aasta otsusele "Eesti riiklikust staatusest" otsustab:
1. Lõpetada Eesti Vabariigi riigivõimu-, valitsemis-, kohtu- ja prokuratuuriorganite allutatus NSV Liidu vastavatele organitele ja lahutada nad NSV Liidu vastavast süsteemist.
2. Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhted rajada Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel 2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu kehtivusele.
3. Üleminekuperioodil teostavad Eestis kõrgemat seadusandlikku võimu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja täitev- korraldavat võimu Eesti Vabariigi Valitsus. Omavalitsusüksuste võimuorganiteks on vastavad volikogud. Eesti Vabariigi Ülemnõukogul on õigus kehtestada vajaduse korral vabariigis eriolukord.
4. Kõik seni Eesti territooriumil toimivad normatiivaktid kehtivad kuni Eesti Vabariigi Ülemnõukogu või Eesti Vabariigi Valitsus neid ei tühista, ei muuda või kui nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega või järgnevate Eesti Vabariigi normatiivaktidega.
5. Õigusemõistmist Eestis teostavad NSV Liidu kohtuvõimust lahutatud ja sõltumatud Eesti kohtud, kes juhinduvad õigusemõistmisel käesoleva seaduse 4. paragrahvist.
Eesti kohtute poolt süüdimõistetud Eesti alalised elanikud kannavad karistust üksnes Eesti Vabariigi territooriumil.
6. Majandusvaidlusi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vahel lahendab Eesti Vabariigi Riiklik Arbitraaž.
7. Eesti Vabariigi prokuröri kinnitab ametisse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Ülemnõukogu esimehe ettepanekul.
Maakondade ja linnade prokurörid nimetab ametisse Eesti Vabariigi prokurör ja kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
8. Eesti Vabariik tagab Eesti Vabariigi kõigi elanike rahvusvahelistest üldtunnustatud normidest tulenevad sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurialased õigused ja poliitilised vabadused.
Eesti Vabariigi elanike poliitilised õigused ja vabadused määratakse eraldi aktiga kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega.
NSV Liidu sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete seisund Eestis määratakse Eesti Vabariigi ja NSV Liiduga sõlmitavate kokkulepetega.
Eestist ümber asuda soovivate NSV Liidu kodanike ümberasumise tagatised määratakse Eesti Vabariigi ja NSV Liidu või vastava liiduvabariigiga või iseseisva riigiga sõlmitavate kokkulepetega.
9. Eesti Vabariik tagab kõigile elanikele usuvabaduse, sealjuures vabaduse tunnistada oma usku, saada ja anda usuõpetust, kuuluda kirikusse või usuorganisatsiooni ja täita selle tavasid.
10. Kõik Eesti Vabariigis tegutsevad riigiorganid, ettevõtted, asutused, organisatsioonid ning üksikisikud on kohustatud täitma Eestis käesoleva seaduse alusel kehtivaid seadusi ja teisi normatiivakte.
11. Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise hetkest.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 16. mail 1990.
Facebook
X.com