Teksti suurus:

Kaitseväe garnisonimäärustiku kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.12.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.03.2006
Avaldamismärge:

Kaitseväe garnisonimäärustiku kinnitamine

Vastu võetud 26.01.1999 nr 32
RT I 1999, 28, 396
jõustumine 21.03.1999

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

17.12.2002 nr 423 (RT I 2002, 109, 648) 31.12.2002  

Kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 19 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

[RT I 2002, 109, 648 - jõust. 31.12.2002]

1. Kinnitada «Kaitseväe garnisonimäärustik» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1992. a korraldus nr 7-k.

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 32

KAITSEVÄE GARNISONIMÄÄRUSTIK

I. GARNISON, GARNISONIÜLEM JA GARNISONIKOMANDANT

GARNISON JA GARNISONITEENISTUS

1. Garnisoni nimetuse ja selle piirid kinnitab kaitseväe juhataja oma käskkirjaga.

Garnisoni kuuluvad kõik määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevad kaitseväeasutused, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksused ja üksikud kaitseväelased.

Rühmast väiksem allüksus või üksikult paiknev kaitseväeasutus harilikult garnisoni ei moodusta, kuid sellele allüksusele või asutusele võib anda kohustusi garnisoniteenistuse alal.

2. Garnisoni, mille piirkonda on kõrvaliste isikute pääs suletud, nimetatakse kinniseks garnisoniks.

3. Vajadusel võib mitme asumi garnisone mõnes garnisoniteenistuse küsimuses ühendada ühe garnisoniülema käsutusse.

4. Garnisoniteenistuse moodustavad kõik need ülesanded, mida garnisoni väeosad täidavad väljaspool neile eraldatud piirkonda turvalisuse, vahiteenistuse, kaitseväelaste hulgas avaliku korra, kaitseväedistsipliini säilitamise, side ja arstiabi korraldamise ning kaitseväetseremooniate alal.

5. Garnisoni turvalisuse ja vahiteenistuse korraldamisel tuleb silmas pidada ka väliteenistuse nõudeid ning otstarbekust.

6. Garnisoniteenistusse määratud isikud peavad hästi teadma oma teenistuskohustusi, olema varustatud rakmete, relvade ja laskemoonaga ning kandma korralikku, ilmastikutingimustele vastavat vormiriietust. Nende nõuete täitmise eest vastutavad garnisoniteenistusse määratud kaitseväelaste ülemad.

GARNISONIÜLEM

7. Garnisoniteenistuse korraldamiseks ja juhtimiseks käesoleva määrustiku alusel ja piires nimetatakse igasse garnisoni üldjuht -- garnisoniülem.

8. Harilikult määratakse garnisoniülemaks oma ametikoha järgi kõrgeim garnisonis viibiva riviüksuse ülem, võrdsete ametikohtade puhul kõrgema auastmega ülem.

Tallinna garnisoni ülemaks määratakse harilikult üks kaitseväe põhiväeliigi ülem.

Kui garnisonis puuduvad riviüksused, määratakse garnisoniülemaks kõige kõrgema ohvitseriametikohaga kaitseväeasutuse ülem.

9. Garnisoniülema nimetab:

1) Tallinnas ja kaitseringkonna staabi asukohas -- kaitseväe juhataja;

2) mujal -- garnisoni asukohajärgse kaitseringkonna ülem.

10. Uue garnisoni tekkimisel täidab kuni garnisoniülema nimetamiseni tema kohustusi ametikohalt kõrgeim ohvitser, võrdsete ametikohtade puhul -- neist kõrgeimas auastmes ohvitser.

11. Kui teenistusülesannetel saabub ajutiselt garnisoni piirkonda kohaliku garnisoni ülemast ametikohalt kõrgem kaitseväeülem, on garnisoniülem kohustatud end temale esitlema ja oma garnisoniteenistuse alased korraldused kooskõlastama selle ülema korraldustega.

Samuti on garnisoniülem kohustatud toimima juhul, kui garnisoni tuleb väeosa, mille ülem on oma ametikoha poolest temast kõrgem.

12. Garnisoniteenistuse alal alluvad garnisoniülemad vahetult:

1) Tallinnas ja asumites, kus paiknevad kaitseringkondade staabid -- kaitseväe juhatajale;

2) teiste garnisonide ülemad -- asukohajärgse kaitseringkonna ülemale.

13. Garnisoniülema garnisoniteenistust käsitlevaid korraldusi täidavad kõik garnisoni piirkonnas alaliselt või ajutiselt asuvad väeosad, kaitseväeasutused ja kaitseväelased kui ülema korraldusi ja käske.

Garnisoniülem ei sekku väeosade ja kaitseväeasutuste sisekorda või majandustegevust käsitlevatesse korraldustesse, välja arvatud korrarikkumiste likvideerimine kasarmute piirkonnas. Niisugustest juhtumitest kannab garnisoniülem viivitamatult ette oma vahetule ülemale.

14. Kui garnisoni kuulub peale garnisoniülemale alluva väeosa või kaitseväeasutuse veel teisi väeosi või kaitseväeasutusi, siis teatab garnisoniülem neile oma teenistuskohustuste täitmisele asumisest käskkirjaga.

Selle käskkirja kättesaamisel on kõik garnisoniülemale garnisoniteenistuses vahetult alluvad väeosade ja kaitseväeasutuste ülemad kohustatud käskkirjas määratud ajal end garnisoniülemale esitlema.

Teenistuskohustuste täitmisele asumisest teatab garnisoniülem ka kohalikele omavalitsustele, kohtu, politsei ja prokuratuuri juhtidele ning täpsustab nendega ühenduse pidamise korra.

15. Garnisonist ajutise lahkumise puhul nimetab garnisoniülem käskkirjaga oma kohusetäitja ja kannab sellest ette oma vahetule ülemale garnisoniteenistuse alal.

16. Garnisoniülem on kohustatud:

1) jälgima, et garnisoni kaitseväelased täidaksid kaitseväedistsipliini ja avaliku korra nõudeid;

2) korraldama garnisoniteenistust otstarbekohaselt ja õiglaselt ning tagama selle korraliku ja täpse täitmise;

3) andma õigeaegselt korraldused toimkondade määramiseks garnisoni vahiteenistusse, kaitseväetseremooniateks, valitsusasutuste abistamiseks jms;

4) lahendama väeosade vahel ühiskasutuses olevate objektide kasutamisel tekkinud lahkhelid ja kehtestama nende kasutamise aja ja korra;

5) tagama, et temale alluv garnisonikomandant täidaks nõuetekohaselt teenistuskohustusi;

6) tagama, et garnisoni arestimajas distsiplinaarkinnipeetavate ja distsiplinaararestiga karistatute kinnipidamine toimuks täielikus vastavuses seaduste ning määrustike nõuetega;

7) korraldama kaitseväevedude kaitse vastavalt seadustele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning tagama, et vedude sooritajad täidaksid laskemoona, lõhkeainete ja muude ohtlike veoste veol kehtestatud ohutusnõudeid.

17. Garnisoniülem on kohustatud viivitamatult võtma meetmeid väljaspool väeosapiirkonda kaitseväelaste poolt tekitatud korrarikkumise või rahutuse likvideerimiseks. Juhtunust ja võetud meetmetest kannab garnisoniülem ette oma vahetule ülemale garnisoniteenistuse alal.

18. Kui tekib vajadus abistada kohalikku omavalitsust, tegutseb garnisoniülem vastavuses erakorralise seisukorra seaduse (RT I 1996, 8, 165) ning eriolukorra seaduse (RT I 1996, 8, 164) sätetega, kandes rakendatud meetmetest viivitamatult ette oma vahetule ülemale garnisoniteenistuse alal.

19. Garnisoni läheduses viibivaid sõjalaevu ja nende meeskonda tohib garnisoniülem kasutada kokkuleppel mereväeüksuse ülema või laeva komandöriga siis, kui garnisoni oma jõude ei jätku ülesande täitmiseks.

20. Kõikide garnisoni kuuluvate väeosade ja kaitseväeasutuste ülemad on kohustatud garnisoniülemale ette kandma:

1) oma teenistuskohustuste täitmisele asumisest ja garnisonist lahkumisest seoses uuele ametikohale nimetamisega;

2) ametialasele lähetusele või puhkusele minekust ja kohusetäitja nimetamisest, samuti lähetusest või puhkuselt saabumisest;

3) väeosa alalise asukoha muutumisest;

4) väeosa saatmisest teenistusülesannete täitmiseks väljaspool alalist asukohta, välilaagrisse või õppustele kauemaks kui 24 tundi -- minekust ning sealt saabumisest;

5) garnisoni piirkonnas kavandatavatest laskmistega seotud öistest õppustest, näidates ära nende õppuste toimumise koha ja kestuse;

6) kaitseväedistsipliini ja avaliku korra rikkumisest kaitseväelaste poolt;

7) korratustest või rahutustest kaitseväelaste hulgas, või kui väljaspool väeosa piirkonda toimunud korratustest võtsid osa ka kaitseväelased, ning selle lõpetamiseks tarvitusele võetud meetmetest;

8) väljaspool väeosa piirkonda kaitseväelastega toimunud surmaga või raskete tagajärgedega lõppenud õnnetusjuhtumitest ning enesetapukatsetest;

9) tulekahju puhkemisest või mõnest muust loodusõnnetusest väeosas või selle läheduses;

10) nakkushaigusesse haigestumisest väeosas või kaitseväeasutuses, samuti nakkushaiguste levikust väeosa asukohas, kui haiguskoldes on tarvis rakendada erimeetmeid;

11) viivitamatult, kui kohalikule omavalitsusele seadusliku abi osutamisel kasutati relvi; hiljem esitama abistamiseks saadetud väeosa tegevuse kohta täieliku aruande;

12) garnisoni vahiteenistuse planeerimiseks garnisonikomandandile iga kuu tema poolt määratud kuupäevaks väeosa rivikoosseisu arvestuse.

21. Garnisoniülema distsiplinaarvõimu piirid on kehtestatud kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575).

22. Garnisoniülema kirjavahetust korraldab garnisonikomandant või talle alluva väeosa staap (kaitseväeasutus).

GARNISONIKOMANDANT

23. Garnisoniülem korraldab garnisoniteenistust garnisonikomandandi (edaspidi komandant) kaudu.

24. Kui garnisoni koosseisutabelis ei ole ette nähtud komandandi ametikohta, siis nimetab ülem, kellele garnisoniülem garnisoniteenistuse alal vahetult allub, garnisoniülema ettepanekul komandandiks ühe garnisoni väeosa ohvitseri.

Komandandiks nimetatu täidab komandandi ülesandeid paralleelselt oma teenistusülesannetega, kui komandanti nimetav ülem ei ole korraldanud seda teisiti.

Tallinna garnisoni komandandi määrab kaitseväe juhataja.

25. Väiksemates garnisonides võib garnisoniülema ja komandandi kohustused ühendada.

26. Garnisoniteenistuse alal allub komandant vahetult garnisoniülemale.

27. Komandant on kohustatud:

1) jälgima, et garnisonis alaliselt või ajutiselt viibivad kaitseväelased ja kaitseväe vormiriietust kandvad eru- ja reservkaitseväelased täidaksid distsipliini-, avaliku korra ning vormikandmise eeskirja nõudeid;

2) jälgima garnisoniteenistust ja garnisoni arestimajas kinnipidamise korda käsitlevate õigusaktide täpset täitmist;

3) detailselt välja töötama garnisoniteenistust korraldavad dokumendid; taotlema, et teenistustoimkonnad oleksid võimalikult väikesearvulised ning õiglaselt jaotatud väeosade ja kaitseväeasutuste vahel;

4) korraldama garnisonis ajutiselt viibivate väeosade ning ametialasele lähetusele saabunud ajateenijate majutamise, jaotades need vajaduse korral garnisoni väeosade ja kaitseväeasutuste vahel;

5) garnisoniülema korraldusel jälgima erakorraliste vahtkondade ja kohalikule omavalitsusele abiks saadetud meeskondade tegevust;

6) koostama garnisoniülema käskkirju ja pidama garnisoniülema kirjavahetust ning isiklikult temale kirjavahetust esitama;

7) pidama garnisoni vahtkonnaruumide, nende inventari ning vahiteenistuse olmetarvete arvestust, jälgima nende korrasolekut ning vajadusel korraldama õigeaegset remonti;

8) pidama garnisoni arestimajas ja teistes komandantuuri poolt valvatavates ruumides kinnipeetavate kaitseväelaste arvestust;

9) korraldama sõjaväekalmistute korrashoidu.

28. Komandant on kohustatud seadustes ettenähtud korras igati abistama politseil ja kohalikul omavalitsusel säilitada avalikku korda ning kaitseväelaste ja eraisikute vahelisi heatahtlikke suhteid, hoidudes seejuures sekkumast korraldustesse, mis ei ole seotud tema ametikohustustega.

29. Juhul kui garnisoni piirkonnas keegi alaliselt või ajutiselt viibiv kaitseväelane rikub avalikus kohas kaitseväedistsipliini või avalikku korda, võtab komandant tarvitusele meetmed korratuse lõpetamiseks ja teatab korrarikkujast tema väeosa ülemale. Komandandil on distsiplinaarkinnipidamise õigus komandandi ametikohast madalamal ametikohal teenivate kaitseväelaste, samuti vormiriietust kandvate eru- ja reservkaitseväelaste suhtes.

Kui käesolevas punktis käsitletud juhtudel on sündmuskohale saadetud komandandi käsutuses olev ohvitser, siis tegutseb viimane komandandi nimel ja tema korraldusi peavad asjaosalised täitma kui komandandi käske.

Koos kaitseväelasega korda rikkunud eraisikud annab komandant või tema korraldusel väljakutsutud ohvitser seadusega ettenähtud korras üle politseile.

Kõikidest niisugustest juhtumitest kannab komandant ette garnisoniülemale.

30. Kui lähetusel, puhkusel vm põhjusel ajutiselt garnisonis viibiv kaitseväelane teatab komandandile oma haigestumisest, kutsub komandant talle arstiabi andmiseks kohale kaitseväe- või selle puudumisel kohaliku arsti.

Arsti otsuse põhjal registreerib komandant haige komandantuuris ja laseb ta vajaduse korral paigutada haiglasse või lubab tal end kodus ravida. Haigestumisjuhust teatab komandant haigestunu väeosa ülemale.

Juhul kui haigestunu ravi kestab kauem kui puhkuse või lähetuse tähtaeg, on komandant kohustatud kontrollima, et pärast tervenemist siirduks kaitseväelane viivitamata oma teenistuskohta.

31. Kui garnisoni piirkonnas puhkusel või lähetusel viibiv kaitseväelane ei saa mõjuvatel põhjustel määratud tähtajaks oma teenistuskohta sõita, teeb komandant tema puhkuse- või lähetustunnistusele asjakohase märke ja teatab kaitseväelase teenistuskohta ilmumise uue tähtaja.

32. Käesolev määrustik kohustab kõiki garnisonis alaliselt või ajutiselt viibivaid väeosi, kaitseväeasutusi ja üksikuid kaitseväelasi täitma komandandi korraldusi garnisoniteenistuse alal.

33. Komandandi distsiplinaarvõimu piirid on kehtestatud kaitseväe distsiplinaarseaduses ja vastavad tema ametikohale või auastmele.

34. Ajutise lahkumise puhul nimetab komandant garnisoniülema nõusolekul oma kohusetäitjaks ühe temale alluva ohvitseri. Kui need puuduvad, siis nimetab komandandi kohusetäitja garnisoniülem.

35. Kohtades, kus koosseisutabelis ei ole ette nähtud komandantuuri või kus komandandil puudub koosseisuline personal, korraldab garnisoniülema ja komandandi kirjavahetust garnisoniülema staap.

36. Kui garnisoni piirkonnas on peale garnisonikomandandi veel hoone-, raudtee- vm komandante, võib garnisoniülem vajaduse korral panna neile neid valvava vahtkonna suhtes vahiteenistusalased kohustused.

Neil juhtudel on komandandil nende vahtkondade suhtes harilikult ka vahtkondade revidendi õigused ja kohustused, kui garnisoniülem ei ole seda korraldanud teisiti. Nende vahtkondade postitabelid ja -plaanid koostavad ja neile kirjutavad alla garnisoni- ja hoone- vm komandant.

II. VAHITEENISTUS

ÜLDALUSED

37. Vahiteenistuse eesmärk on:

1) kaitseväe isikkoosseisu, väeosa jt valveobjektide turvalisuse kaitse;

2) vahialuste kaitseväelaste valvamine;

3) auavaldused.

Vahtkonna valve alla antud vara ja isikuid nimetatakse valveobjektideks.

38. Vahiteenistus jaguneb garnisonivahiteenistuseks ja väeosasiseseks vahiteenistuseks.

Garnisoniülema korraldusel toimuv garnisoni väeosade vahiteenistus on garnisonivahiteenistus. Väeosaülema korraldusel toimuv vahiteenistus on väeosasisene vahiteenistus.

Garnisonivahiteenistus hõlmab kõikide kaitseväe valve all olevate valitsusasutuste ja Kaitseministeeriumi keskasutuste objektide valvamist ning auavalduste osutamist. Väeosa vara valvamine on väeosasisene vahiteenistus. Valveobjektide kuulumise garnisonivahiteenistuse alla määrab Tallinnas garnisoniülem, mujal valveobjektide asukohajärgse kaitseringkonna ülem.

Käesoleva punkti eelmises lõigus toodud ülematel on õigus vajaduse korral anda väeosasisese vahiteenistuse valvata ka väeosale mittekuuluvaid valveobjekte ja vastupidi.

39. Vahiteenistustoimkonna (edaspidi vahtkonna) moodustavad mingiks kindlaks ajaks (ööpäevaks või selle osaks) ülema käsuga vahiteenistusse määratud meeskonnad ja isikud (edaspidi vahtkondlased).

Vahtkonna suurus ei tohi ületada tegelikku vajadust.

Vähendamaks vahtkondade koosseisu tuleb:

1) paigutada valvet vajav vara nii, et seda oleks hea valvata; takistada kõrvaliste isikute ligipääs varadele tõketega, varustada hoidla tehniliste valvesüsteemide või muude vahenditega ning kasutada valvekoeri. Tehniline valvesüsteem on valve- ja häireseadmete kogum valveobjekti vastu suunatud ründe avastamiseks ning häiresüsteemi käivitamiseks, kusjuures tehniliste valveseadmete kasutamist reglementeerib garnisoniülem;

2) ühendada võimaluse korral päevaajaks lähestikku paiknevad vahi- ja valvepostid või asendada vahipost valvepostiga, kohaldades vahiteenistust väliteenistusele, paigutada vahi- või valvepostile vajalikud signalisatsiooniseadmed ja vaatlusvahendid;

3) kontrollida vahtkonna valmisolekut väljaspool väeosa või kaitseväeasutuse tööaega vastavalt kaitseväe sisemäärustiku (edaspidi sisemäärustik) (RT I 1998, 115--117, 1888) nõuetele;

4) töökodades, ladudes ja mujal, kus see on võimalik, korraldada valve sisetoimkonna jõududega või seal töötavate isikute valvekorra kehtestamisega.

40. Vahiteenistus jaguneb vahtkonna- ja valvkonnateenistuseks (valvuriteenistuseks).

Vahiteenistuseks moodustatakse:

1) alalisi vahtkondi;

2) erakorralisi vahtkondi;

3) valvkondi;

4) valvekohustusi võivad täita ka selleks määratud valvurid, korrapidajad või ametnikud.

41. Vahtkonnaks nimetatakse kaitseväelastest koosnevat relvastatud meeskonda, kes käesolevas määrustikus ettenähtud korras paneb vahiteenistuse ülesannete täitmiseks välja tunnimehi ja saadab vajaduse korral välja patrulle.

42. Alaliseks nimetatakse vahtkonda, mis pannakse välja valveobjektide juurde kas kogu ööpäevaks või selle osaks.

Alalisi ööpäevaseid vahtkondi vahetatakse iga 24 tunni järel garnisoniülema poolt määratud kellaajal, alalised ööpäevaosa kestusega vahtkonnad pannakse välja ja võetakse maha garnisoniülema poolt määratud kellaajal.

43. Erakorraliseks nimetatakse vahtkonda, mis pannakse välja mingiks perioodiks ajutiselt valve alla võetava valveobjekti juurde. Erakorralised vahtkonnad võivad olla ööpäevased või ööpäevaosa kestusega.

44. Tunnimeheks nimetatakse relvastatud kaitseväelast, kelle on vahtkonnaülem või vahtkonnaülema õigustes olev isik kindla valveülesandega vahipostile välja pannud.

45. Vahipostiks nimetatakse kohta või piirkonda, kus asuvad tunnimehele valvamiseks määratud valveobjektid.

Alalise vahtkonna vahiposti, kuhu tunnimees pannakse välja ööpäevaks, nimetatakse ööpäevaseks, ja vahiposti, kuhu tunnimees pannakse välja ööpäevaosaks, ajutiseks vahipostiks. Ajutise vahipostide valveaja määrab garnisoniülem.

Ajutise vahiposti tunnimees ilmub vahtkonda veerand tundi enne esimese vahetuse tunnimehe vahipostile mineku kellaaega ja lahkub sealt vahtkonnaülema korraldusel kohe pärast viimase vahetuse lõppu.

Erakorraliste vahtkondade vahipostid võivad olla ööpäevased ja ajutised. Ajutistele erakorralistele vahipostidele tunnimeeste väljapaneku aeg määratakse erikorraldusega.

46. Vahtkond koosneb vahtkonnaülemast, vahtkonnaülema abist ja vahtkondlastest. Garnisoniülema korraldusel võivad neile lisanduda saatetunnimehed, kuulipildurid, patrullid ja käskjalg.

Vahtkondlasi määratakse kolm vahetust iga ööpäevase ja kaks vahetust iga ajutise vahiposti kohta.

Vahtkonnaülema abi määratakse nendesse vahtkondadesse, kus vahtkonna ülem on ohvitser, kus vahiposte on palju või nende hajalioleku tõttu ei ole vahtkonnaülemal neid üksinda võimalik korralikult kontrollida.

Vahtkondadesse, mille alaline ülesanne on ka distsiplinaarkinnipeetavate ja distsiplinaararestiga karistatute (edaspidi vahialused) valvamine, määratakse vajalik arv saatetunnimehi või valvureid.

Vahtkondadesse, mille ülem on ohvitser või mille valvekohustuste hulka kuulub ka vahi all olevate ohvitseride valvamine, võib vajaduse korral kuuluda ka käskjalg.

47. Olenevalt valveobjekti liigist ja vahipostide arvust on garnisoniülema otsusel vahtkonnaülemaks ja tema abiks kas ohvitser, allohvitser või sõdur.

48. IV liigi ja madalamate valveobjektide valvet, kui seda ei saa korraldada tehniliste valvesüsteemidega või töölepingu alusel töötavate eraisikust valvuritega, võib korraldada valvurite, patrullide või sisetoimkonnas olevate kaitseväelastega.

49. Valvkonnaks nimetatakse kaitseväelastest koosnevat relvastatud meeskonda, kes on pandud valvama V liigist madalamat kaitseväe valveobjekti ja kes oma ülesande täitmiseks paneb valvepostidele valvurid.

Harilikult kuulub valvkonna koosseisu:

1) väeosa piirkonnas või selle läheduses asuva iga ööpäevase valveposti kohta kaks vahetust valvureid;

2) väeosa piirkonnast kaugel (teises asulas) asuva iga valveposti kohta, kuhu iga 24 tunni järel on uue valvkonna väljasaatmine raskendatud või ebaotstarbekas, neli vahetust valvureid.

Valvkonnaülemaks määratakse harilikult kapral (vanemmadrus) või reamees (madrus).

50. Valvepostiks nimetatakse tähistatud (vt lisa 28 ja 29) kohta või piirkonda, kus asuvad valvatavad objektid.

Valvepostid võivad olla ööpäevased või ajutised.

Ajutistele valvepostidele määratud valvurite valveaja kestuse ning nende valvesse saabumise ja sealt lahkumise aja määramine toimub vastavalt käesoleva määrustiku punkti 45 nõuetele.

51. Valvur on valvkonnast valve all oleva objekti valvamiseks väljapandud relvastatud kaitseväelane.

Valvurid pannakse välja:

1) valvkondadest;

2) vahtkondadest, kui valvurid kuuluvad vahtkonna koosseisu;

3) väeüksustest või kaitseväeasutustest.

52. Vahtkondade revident on garnisoni vahiteenistuse kontrollimiseks garnisoniülema korraldusel määratud ohvitser või allohvitser.

53. Patrull on kahest või enamast kaitseväelasest koosnev mingis piirkonnas kindla ülesandega ringkäiku või sõitu tegev toimkond. Patrulliga võib olla kaasas teenistuskoer.

Valveobjektide liigid

54. Valveobjektid jagunevad oma tähtsuse ja valve korraldamise võimaluste järgi viide liiki:

I liik:

1) Vabariigi Presidendi korter ja ametiruumid;

2) Kaitsejõudude Peastaap;

3) kaitseväe juhataja poolt I liiki kuuluvaiks määratud relva-, laskemoona-, lõhkeaine- ja muude ohtlike ainete laod, mereväe- ja õhuväebaasid;

II liik:

1) väljaspool väeosa piirkonda paiknevad relva-, laskemoona-, lõhkeaine- ja muude ohtlike ainete laod, mis ei ole arvatud I liiki kuuluvaiks;

2) Tallinna garnisoni arestimaja;

III liik:

1) väeosa piirkonnas paiknevad relva-, laskemoona-, lõhkeaine- ja muude ohtlike ainete laod, mis ei ole arvatud II liiki kuuluvaiks;

2) garnisonide ja väeosade arestimajad ja -ruumid;

IV liik:

1) väljaspool väeosa piirkonda paiknevad toiduainete, riidevarustuse ja kütuse laod;

V liik:

1) väeosa piirkonnas paiknevad toiduainete, riidevarustuse ja kütuse laod;

2) kõik kasarmuhoonetes paiknevad allüksuste laod.

I liiki kuuluvad valveobjektid loetakse erilise riikliku tähtsusega valveobjektideks.

Kaitseringkonna ülemal on õigus viia II...IV liigi valveobjekte üle madalamasse liiki, kui nende valvetingimused on selleks sobivad, ning otsustada lõplikult objektide kuuluvuse üle mingisse objektide liiki.

55. Tulenevalt valveobjekti liigist korraldatakse selle valve lähtuvalt järgmistest üldnõuetest:

I liigi valveobjektide juures:

1) on vahtkonnaülemaks ohvitser või kaadriallohvitser;

2) on tunnimehi kolm vahetust iga ööpäevase ning kaks vahetust iga ajutise vahiposti kohta;

3) vajaduse korral võib garnisoniülema korraldusel vahtkondi tugevdada;

4) Vabariigi Presidendi korteri juurde pannakse vahtkond ainult ajaks, mil president seal elab;

II liigi valveobjektide juures:

1) on vahtkonnaülemaks kaadriallohvitser või kaitseringkonna ülema loal ajateenija-allohvitser;

2) on tunnimehi analoogselt I liigi valveobjektidega;

3) soodsate valvetingimuste korral võib tööpäeviti tööajaks mitu lähestikku paiknevat vahiposti ühendada või korraldada valve asutuses teenivate isikute valvekorra sisseseadmisega;

4) kui arestimajas või -ruumis peetakse kinni ohvitseri ja vahtkonnaülemaks on allohvitser, võib vahtkonnaülema kohustusi kinnipeetud ohvitseri suhtes garnisoniülema korraldusel täita läheduses asuva väeosa või kaitseväeasutuse korrapidajaohvitser;

III liigi valveobjektide juures:

1) on ainult ajutine vahtkond ning tunnimehi on kaks vahetust igale postile;

2) vahtkonnaülema kohustusi täidab läheduses asuva allüksuse korrapidaja;

3) väljaspool vahtkonna valveaega valvab objekte allüksuse korrapidaja, tema abi või töölepinguga valvur;

IV liigi valveobjektide juurde pannakse välja ööpäevased või ajutised valvurid;

V liigi valveobjekte valvab läheduses asuva allüksuse või kaitseväeasutuse korrapidaja või vastav ametnik.

Vajaduse korral saadetakse garnisoniülema korraldusel II...V liiki kuuluvate valveobjektide juurde nende valve tugevdamiseks patrullid.

VAHTKONDADE JA VAHIPOSTIDE KOMPLEKTEERIMINE

56. Objektid, mida valvab garnisonivahtkond, määrab kindlaks garnisoniülem. Valveobjektidest ja nende liigist lähtudes määrab komandant kindlaks vahtkondade, vahipostide ja patrullide arvu ja iseloomu ning sellest tulenevalt vahiteenistustoimkonna koosseisu ja graafiku (vt lisa 1).

57. Garnisonitoimkonna suurendamise ja vähendamise otsustab garnisoniülem.

58. Garnisonivahtkondade nimekiri ja selle muutmine avaldatakse garnisoniülema käskkirjas.

59. Igal vahtkonnal peab olema vahipostide tabel ja vahipostide plaan (vt lisad 2 ja 3).

Vahipostide tabelis peavad üksikasjalikult olema kajastatud kohalikest oludest ja valvamistingimustest tulenevad vahtkonna ja tunnimeeste erikohustused igal vahipostil.

Vahipostide plaan on graafiline dokument, millel on märgitud valveobjektide asukohad ja iga valveposti piirkonnad, tunnimehe liikumise teed ning vajadusel ka tunnimeeste vahetamise kohad.

Vahipostide tabeli ja plaani koostab komandant ja pärast seda, kui garnisoniülem on need kinnitanud, saadab tabeli igale garnisonivahiteenistuses osalevale väeosale ning kaitseväeasutusele.

Samuti toimub vahipostide tabelisse ja plaani muudatuste tegemine.

60. Kõikides vahiteenistuses osalevates väeosades peavad tunnimeeste erikohustuste õppimiseks olema väljavõtted kõikidest vahipostide tabelitest.

61. Mobilisatsiooni väljakuulutamisel kehtestatakse mobilisatsioonikavas ettenähtud garnisoni vahiteenistuse kord, millega peavad sellega kaasatud juhid olema tutvunud juba rahuajal.

Väeliikide osavõtt garnisoni vahiteenistusest

62. Garnisoniteenistuses osalevad kõik kaitseväe põhiväeliigid ja Kaitseliit.

Kaitseväeõppeasutust määratakse garnisoni vahiteenistusse õppepraktika otstarbel mitte sagedamini kui kaks korda õppesemestris.

Väljaspool kaitseväge teenivaid, samuti garnisonis ajutiselt viibivaid üksikuid kaitseväelasi vahiteenistusse ei määrata; muude garnisoniteenistuse ülesannete täitmises osalevad nad garnisoniülema korraldusel ainult eriolukorra seaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud juhtudel.

63. Kui garnisonis on olemas alaline vahiüksus, siis määratakse teisi üksusi garnisonivahiteenistusse ainult erilise vajaduse korral või tegelikuks tutvumiseks garnisonivahiteenistusega.

64. Väeosadele garnisoniteenistuse toimkondade jaotamisel tuleb arvestada nende eripärast siseteenistuslikku koormatust ning väljaõppealaseid ülesandeid.

65. Garnisonivahiteenistuses peavad osalema kõik kaitseväelased, välja arvatud need, keda teenistuse iseloomu tõttu ei saa vahiteenistusse määrata.

66. Garnisonivahiteenistusest vabastab kaitseväelasi väeosaülem.

67. Staapides ja kaitseväeasutustes teenivad ohvitserid ja kaadriallohvitserid osalevad vahiteenistuses väeosas teenivate ohvitseride ja kaadriallohvitseridega üldistel alustel. Nende garnisonivahiteenistusest vabastamise otsustab:

1) keskasutustes teenivate ohvitseride ja kaadriallohvitseride suhtes -- Kaitsejõudude Peastaabi ülem;

2) kaitseringkonna piirkonnas teenivate ohvitseride ja kaadriallohvitseride suhtes -- asukohajärgse kaitseringkonna ülem.

68. Vabaduskaotusliku karistatusega kaitseväelasi ei tohi nimetada vahiteenistusse I liigi valveobjekti valvava vahtkonna koosseisu.

69. Vahtkondlased peavad olema võimaluse korral ühe kompanii koosseisust.

Vahtkonnaülemaks võib vajaduse korral olla ka mõne teise väeosa või kaitseväeasutuse ohvitser või kaadriallohvitser.

VAHITEENISTUSE VORM, RELVASTUS, LASKEMOON JA RAKMED

70. Garnisoniteenistuses kannab isikkoosseis välivormi, peab olema relvastatud tehniliselt korras lahingurelvadega ning omama laskemoona:

1) iga püstoli kohta kaks laetud salve;

2) iga karabiini kohta 20 lahingupadrunit pidemetes;

3) iga automaadi kohta kaks 15 lahingupadruniga laetud salve;

4) iga kergekuulipilduja kohta kaks 15 lahingupadruniga laetud salve ja lindikastis 380 lahingupadruniga laetud lint;

5) iga raskekuulipilduja kohta lindikastis 1000 lahingupadruniga laetud lint.

Kõikide vahtkondlaste rakmete hulka kuuluvad harilikud välirakmed ja gaasitorbik, ohvitseridel ja allohvitseridel peale selle veel taskulamp.

Vahipostil peab tunnimeestel olema tääk relvale kinnitatud.

Välisvahipostide tunnimehed kannavad mütsi asemel kiivrit (talvel koos sooja kiivrialusega).

Kui garnisoni arestimajas või väeosa arestiruumis peetakse kinni distsiplinaararestis olevaid kaitseväelasi, on neid valvav valvur relvastatud ainult külmrelvaga.

71. Tunnimehe relv peab vahipostil olema alati korras, laetud salvega, kaitseriivistatud ja kasutusvalmis (padrunit padrunipesas ei ole).

72. Toimkonna vaatusel kannab vahtkond garnisoniülema korraldusel ilmast olenevalt kas suve- või talvevormiriietust.

73. Vahtkonnaruumis viibivad vahtkondlased kannavad:

1) aastaajale vastavat välivormi, ettenähtud rakmeid ja peakatet; kiivrit ei kanta, kuid kiiver peab olema selleks määratud kohas;

2) püstoliga relvastatud kaitseväelastel peab püstol olema kabuuris vööl;

3) automaatrelvadega relvastatud kaitseväelaste tühjaks laetud ja kaitseriivistatud relvad peavad olema püramiidis;

4) kergekuulipildujaid hoitakse püramiidis, raskekuulipildujaid vahtkonnaülema poolt määratud kohas. Laskemoon ja lisavarustus on kuulipilduja juures.

74. Talvel on tunnimehed vahipostidel alati talvevälivormis, suvel suvevälivormis; jahedama õhutemperatuuri kui +12 oC puhul või soojema, kuid tuulise ilmaga võib vahtkodade revident anda korralduse kanda vahipostil ka suvel talvevälivormi.

Talvel kannavad tunnimehed --6 oC ja madalama õhutemperatuuri puhul postikasukat ja vilte. Ka soojema ilmaga, kui puhub külm tuul, võidakse vahtkondade revidendi korraldusel kanda sama riietust ja jalatseid.

Kasukat kannab tunnimees vahipostil rakmete peal, vildid pannakse jalga enne vahipostile minekut vahtkonnaruumis.

Kui olukord nõuab relva kasutamist, heidetakse kasukas esimesel võimalusel maha.

Vihmase ilmaga kannavad tunnimehed vihmamantlit rakmete peal. Kui kuiva ilmaga on vahipostile minnes tunnimehel kaasas vihmamantel, kantakse seda käel; vahipostil pannakse see postil selleks ettenähtud kohta.

Tunnussõna

75. Tunnussõna on salajane sõna, mis võimaldab vahtkonnaülemal kindlaks teha, kas tulnud vahetus on tõesti volitatud selleks vastava ülema poolt.

Tunnussõna võetakse kaitseväe elust-olust. Selleks võib olla ka arvude kombinatsioon.

76. Tunnussõna kehtestab garnisonikomandant iga päev järgmiseks päevaks; see tehakse teatavaks ka garnisoniülemale.

Kui tunnussõnu on iga päev raske väeosadele kätte jagada, võib neid teatava aja peale (kuid mitte rohkem kui kümneks päevaks) ette ära määrata ja väeosade operatiivosakondade ülematele laiali saata.

77. Tunnussõna laialisaatmiseks kutsub garnisonikomandant vahtkondade revidendi (revidendid) välja ja annab talle (neile) selle kinnipitseeritud ümbrikus kätte. Ümbrikule on tehtud kirje, milles on märgitud vahtkondade revidendi ametikoht, auaste ja nimi, vahtkonna nimetus ning tunnussõna kehtimise kuupäev ja aasta.

Vahtkonnaülemale antakse tunnussõna vahtkonna vaatusel kätte ümbrikus.

78. Tunnussõnade hoidmisega peab olema äärmiselt ettevaatlik ja kaitseväelased, kellele nad on tehtud teatavaks, vastutavad, et keegi kõrvalistest isikutest neid teada ei saaks. Tunnussõna kõrvalistele isikutele teatavakstegemine on keelatud ja karistatav.

Garnisonivahtkondade alluvus ja nende revideerimise kord

79. Garnisonivahiteenistusse määratud kaitseväelastel katkeb vahiteenistuse kandmise ajaks alluvusvahekord ülematega alalises teenistuskorras toimkonnavaatuse ajal pärast signaali «Kogu!» või revidendi käsklust «Vahtkonnaülemad, minu juurde taktsammu -- marss!».

Sellest hetkest alluvad garnisoni alalised vahtkonnad ja muud garnisoni toimkondlased garnisoniülemale, komandandile ja vahtkondade revidendile.

Erakorralised garnisonivahtkonnad alluvad garnisoniülemale, komandandile ja nende poolt määratud isikutele.

80. Garnisonivahtkondade revident on garnisoniülema korraldusel igaks ööpäevaks nimetatud ohvitser, kes jälgib kogu garnisoni või mingi piirkonna vahtkondade, valvkondade ja valvurite teenistuskohustuste täitmist ja kontrollib nende tegevust.

Vahtkondade revidendi ülesanded võib garnisoniülem panna ka vahtkondade läheduses asuva väeosa korrapidajale.

81. Eraldi asuvate tähtsamate vahtkondade juurde, kus vahtkonnaülem ei ole ohvitser, võib garnisoniülem nimetada ööks ohvitseri, kes tavaolukorras vahtkonnaülema kohustusi ei täida, kuid kellel on vahtkonna käsutamise ja järelevalve õigus ja kes vajaduse korral hakkab vahtkonna tegevust juhtima.

82. Garnisonivahtkondade revideerimise õigus on ka ülematel alates kompaniiülemast, kellele kogu vahtkond enne vahtkonda astumist allus. Erandiks võib olla vahtkonnaülem (vt punkt 69).

83. Vabariigi Presidendi või teiste revideerimisõigusega isikute vahtkonnaruumi ilmumisel või neid väljaspool vahtkonnaruumi kohates on vahtkonnaülem kohustatud esinema ettekandega.

Revideerijal on õigus lasta rivistada kõik vahtkonnaruumis viibivad vahtkondlased.

Esinedes väljaspool vahtkonnaruumi, peatab vahtkonnaülem temaga kaasasolevad kaitseväelased, annab käskluse «Valvel!» ja esineb ettekandega.

Kui vahtkonnaülem on väljaspool vahtkonnaruumi ettekandega juba esinenud, siis tulles koos revideerijaga vahtkonnaruumi, annab ta käskluse «Valvel!», kuid ettekandega ei esine.

84. Vahipostide revideerimisele läheb revideerijaga kaasa vahtkonnaülem või tema abi.

85. Vahtkonna revideerija on kohustatud kirjutama vahtkonnalehte revideerimise aja ja tulemused (vt lisa 4).

86. Kui garnisoniülem, komandant, vahtkondade revident või ülem, kellele tunnimees allub alalises teenistuskorras, märkab tunnimehe kõrvalekaldumist ettenähtud nõuetest, on ta kohustatud väärnähtustest teatama vahtkonnaülemale tunnimehe poole isiklikult pöördumata.

Kui tunnimees on oma vahiposti jätnud ilma valveta ja kaitseta, on kõik kaitseväelased kohustatud sellest vahtkonnaülemale teatama.

87. Vahiteenistuses viibimise ajal on keelatud määrata toimkondlastele karistusi ja neid täide viia. Väiksemate süütegude ja üleastumiste puhul võetakse nad vastutusele pärast toimkonnast vabanemist.

Ohtliku korrarikkumise või muu süüteo toimepanekul kõrvaldatakse süüdlased kohe vahiteenistusest ja kutsutakse välja asendajad.

VÄEOSASISENE VAHITEENISTUS

88. Väeosasisese vahiteenistuse kohta kehtivad käesoleva määrustiku nõuded järgnevates punktides toodud eranditega.

89. Väeosasisese vahiteenistuse alal on väeosaülemal garnisoniülema õigused.

Väeosavahtkond täidab väeosaülema ja vahtkondade revidendi, kelleks võib olla väeosa korrapidaja, käske ja korraldusi.

Garnisoniülemale, komandandile ja garnisoni vahtkondade revidendile väeosasisesed vahtkonnad ei allu.

90. Väeosavahtkondade nimekirja, vahipostide tabelid ja plaanid koostab operatiivosakonna ülem ning kinnitab väeosaülem.

Vahtkonnaülemate nimed avaldatakse väeosa ülema käskkirjas.

91. Tunnussõna määrab väeosaülem ja saadab selle väeosa uuele korrapidajale operatiivosakonna kaudu.

TOIMKONNAVAATUS

92. Garnisonivahiteenistusse määratud kaitseväelaste teadmiste kontrollimiseks, nende relvastuse, laskemoona, riietuse ja varustuse ülevaatuseks korraldatakse toimkonnavaatus (vt lisa 5).

93. Toimkonnavaatus toimub harilikult kogu garnisoni vahiteenistustoimkonnale. Kui toimkond on määratud mitmest üksteisest eemalseisvast üksusest, võib toimkonnavaatus garnisoniülema korraldusel toimuda ka üksikute vahtkondade või nende gruppide kaupa.

Garnisoni toimkonnavaatus võib toimuda ka koos väeosade toimkonnavaatusega.

94. Toimkonnavaatuse toimumise aja ja koha määrab ning avaldab oma käskkirjas garnisoniülem.

95. Toimkonnavaatuse õigeaegset ja korrapärast läbiviimist kontrollib komandant ja selle väeosa ülem, mille piirkonnas toimkonnavaatus toimub.

96. Ajutistele vahipostidele määratud kaitseväelased toimkonnavaatusest harilikult osa ei võta, kuid arvestades tunnimeeste väljapaneku ja toimkonnavaatuse toimumise kellaaega, võib garnisoniülem neid selleks kohustada.

97. Garnisoniülema korraldusel määratakse toimkonnavaatusele ka orkester või signalist/trummar.

98. Toimkonnavaatuse viib harilikult läbi vahtkondade revident. Kui vahtkondade revident toimkonnavaatust mingil põhjusel läbi viia ei saa, nimetab garnisoniülem oma käskkirjaga toimkonnavaatuse läbiviija.

Kui toimkonnavaatuse viib läbi väeosa korrapidaja, toimub garnisonivahtkondade ja väeosa sisetoimkonna ühine toimkonnavaatus.

99. Toimkonda määratud kaitseväelasi valmistatakse ette, nende teadmisi kontrollitakse ja vahtkonnaleht täidetakse käesolevas määrustikus ettenähtud korras. Enne väljasaatmist relvastatakse ja varustatakse toimkonnad vastavalt käesoleva määrustiku punkti 70 nõuetele.

100. Toimkonnavaatuseks rivistatakse vahtkonnad alates paremalt (vt lisa 5):

1) vahtkonnad nende liikide, igas liigis nende tähtsuse (vt punkt 54) järjekorras;

2) valvkond nagu vahtkondki;

3) patrullid;

4) väeosa sisetoimkond.

101. Väeosa sisetoimkond rivistatakse toimkonnavaatusele kaitseväe sisemäärustikus ja käesoleva määrustiku lisas 5 ettenähtud korras.

Kui toimkonnavaatusel osaleb orkester, asub see oma vasaku tiivaga nelja sammu kaugusel parema tiiva vahtkonna ülemast ja oma esimese viiruga toimkonna teise viiru joonel.

Toimkonnavaatusel kantakse relvi rihmal. Raskekuulipildujad asetatakse rivi ette ühe sammu kaugusele kuulipildurist.

102. Vahtkondade revidendi (toimkonnavaatuse läbiviija) saabumisel annab parema tiiva vahtkonna ülem käskluse «Vahtkonnad, (toimkonnad) -- valvel, (paremale, vasakule, keskele) -- vaat!» ja esineb ettekandega.

Jõudes keskele rivi ette, tervitab vahtkondade revident toimkonda ja asub toimkonda kontrollima. Selle käigus on ta kohustatud välja selgitama:

1) kas toimkonnad on kohal ettenähtud koosseisus;

2) kuidas toimkondlased teavad oma kohustusi;

3) kas toimkondlaste relvad, laskemoon, riietus ja rakmed on korras.

Vajaduse korral annab ta täiendavaid seletusi, laseb kõrvaldada puudused või nõuab toimkonna väljasaatnud allüksuselt puudulikult ettevalmistatud osalejate asendamist.

Mõne toimkondlase toimkonnavaatuselt kõrvaldamine ei tohi takistada selle läbiviimist ega toimkondade asumist oma kohustuste täitmisele. Uued toimkondlased saadetakse teenistuskohtadele pärast seda, kui vahtkondade revident on nende teadmisi ja varustust kontrollinud.

103. Lõpetanud kontrollimise, läheb revident rivi ette 10--15 sammu kaugusele selle keskkohast ja annab käskluse «Signaal!», mille peale signalist (orkester) mängib signaali «Kogu!». Signaali «Kogu!» mängimise hetkest läheb toimkond käesoleva määrustiku punktis 79 nimetatud isikute alluvusse. Kui toimkonnavaatusel ei ole signalisti või orkestrit, läheb toimkond punktis 79 nimetatud isikute alluvusse käskluse «Vahtkonnaülemad, minu juurde taktsammu -- marss!» andmise hetkest. Käskluse järel liiguvad vahtkondade ülemad taktsammul revidendi juurde ning jäävad valvelseisangusse. Revident astub eraldi iga vahtkonna ülema juurde ja annab talle ümbriku tunnussõnaga. Revident peab jõudma selgusele, et nad on tunnussõnast õigesti aru saanud, vajaduse korral annab ta täiendavaid selgitusi.

Kui toimkonnavaatuse viib vahtkondade revidendi asemel läbi keegi teine selleks volitatud isik, annab viimane tunnussõnad garnisonivahtkondade ülematele üle pitseeritud ümbrikus selle sisu teadmata; ühtlasi teatab ta vahtkondade revidendi auastme, nime ja väeosa, mis peab olema märgitud ka ümbrikule.

104. Pärast tunnussõnade üleandmist annab revident käskluse «Vahtkonnaülemad, oma kohtadele taktsammu -- marss!», mille järel viimased pöörduvad ümber ja lähevad taktsammul oma kohale rivis. Käsklusega «Toimkonnad, parem -- pool!», läheb trummar/signalist revidendist kolme sammu kaugusele vasakule ja pöördub näoga toimkonna poole; orkester asub toimkonnakolonni algusse. Käskluse «Toimkond, teenistuskohtadesse taktsammu -- marss!» järel liigub toimkond vahtkondade ja allüksuste sisetoimkondade kaupa neile ettenähtud asukohta, trummar või orkester mängib marssi.

Pärast vahtkondade lahkumist läheb signalist revidendi käsul oma asukohta, trummar või orkester saadavad uue vahtkonna selle asukohta.

105. Toimkonnavaatuselt lahkumisel, samuti ka muudel juhtudel liiguvad vahtkonnad väljaspool vahtkonnaruumi määrustikes ettenähtud korras ja liikluseeskirja järgides.

106. Kui toimkonnavaatusele ilmub garnisoniülem, komandant, selle väeosa ülem, kelle alluvad toimkonnavaatusest osa võtavad, või teised neist kõrgemad ülemad, annab vahtkondade revident käskluse: «Toimkond -- valvel! Paremale (vasakule) -- vaat!» ja esineb ettekandega.

Kui vahtkondade revident pole veel jõudnud kohale, annab sama käskluse toimkonnavaatusel viibijatest kõige kõrgemat auastet omav kaitseväelane.

Kui vahtkondade revident saabub vahtkonnavaatusele ja käesoleva punkti eelmises lõigus tähendatud kõrgem ülem on kohal, siis küsitakse temalt luba revidendi vastuvõtmiseks ja toimkonnavaatuse läbiviimiseks.

VAHTKONDADE JA ESIMESE VAHETUSE TUNNIMEESTE VAHETAMINE

107. Jõudnud vahtkonna asukohta, rivistab uue vahtkonna ülem oma vahtkonna selleks ettenähtud kohal, jätab enda eest asetäitja ja läheb vahtkonnaruumi, kus esitleb end vana vahtkonna ülemale, teatades tuleku põhjuse ja vana vahtkonna tunnussõna. Vana vahtkonna ülem vastab, kui tunnussõna on õige. Pärast seda lahkub uue vahtkonna ülem ruumist ja asub oma vahtkonna paremale tiivale.

108. Uue vahtkonna lähenemisel hoonele, kus asub vahtkonnaruum, rivistab vana vahtkonna ülem oma vahtkonna ruumis üles.

Jõudnud selgusele, et tulnud vahetus on õige, viib vana vahtkonna ülem oma vahtkonna ruumist välja ja rivistab selle uuest vahtkonnast 5--10 sammu kaugusel üles nii, et vana vahtkonna parem tiib oleks kohakuti uue vahtkonna vasaku tiivaga ja asub ise oma vahtkonna paremale tiivale.

Pärast vana vahtkonna rivistumist annavad mõlema vahtkonna ülemad, neist esimesena vana vahtkonna ülem, käskluse «Tervituseks -- valvel!», mille järel vahtkonnaülemad tõstavad käe tervitusasendisse.

Vastastikune tervitamine kestab 3--5 sekundit. Vahtkonna rivistumise ja vahtkondade vastastikuse tervitamise ajal saabuvatele ülematele ja revideerijatele tervituskäsklust ei anta, pärast vastastikuse tervitamise lõppu toimub saabunute tervitamine ja esinetakse ettekandega.

109. Pärast vastastikust tervitamist viib uue vahtkonna ülem oma vahtkonna vahtkonnaruumi; sinna läheb ka vana vahtkonna ülem, jättes endale asetäitja. Vajaduse korral viiakse vana vahtkond kõrvale.

Vahtkonnaruumis pannakse uue vahtkonnaülema korraldusel asjad, mida vahipostile kaasa ei võeta, kindlaksmääratud kohta. Vajaduse korral pannakse postiriided selga või võetakse need kaasa.

Pärast vajalike korralduste tegemist viib uue vahtkonna ülem esimese vahetuse vahtkondlased (vajadusel koos patrullidega) relvade laadimise kohta, kus esimese vahetuse vahtkondlased laevad oma relvad. Koos temaga läheb vahiposte vahetama vana vahtkonna ülem, kes liigub uue vahtkonna ülemast üks samm paremal.

110. Jõudnud vahiposti lähedusse, jääb uus vahetus postist 15 sammu kaugusel seisma. Vana vahtkonna ülem läheb tunnimehe juurde ning teatab vahtkonna vahetusest. Seejärel annab uue vahtkonna ülem (või tema abi) selle vahiposti uue vahetuse vahtkondlasele käskluse «Reamees Mänd, minu järel taktsammu -- marss!» ning viib ta tunnimeeste vahetamise kohta. Vana tunnimees, saanud käsu anda vahipost üle, läheb samuti vahetuskohta. Teiste vahipostide vahtkondlased jäävad seisangusse «vabalt», üks nendest määratakse ajutiselt, vahetuse toimumise ajaks, vahiposti julgestustunnimeheks (vt lisa 6).

111. Ühe sammu kaugusel vanast tunnimehest jätab vahtkonnaülem (abi) uue vahetuse vahtkondlase seisma nii, et ta asuks vahetatava tunnimehe vastas; vahtkonnaülemad (abid) asuvad vastakuti kahel pool tunnimeest (vahtkondlast). Seejärel loetleb vana tunnimees vahtkonnaülemate (abide) juuresolekul kõiki vahiposti kohta käivaid korraldusi ja valvatavaid objekte. Pärast seda annab uue vahtkonna ülem käskluse «Alustada vahiposti vastuvõtmist, rivitult!». Vastuvõtmisel kontrollib uue vahtkonna vahtkondlane uste, akende, lukkude, plommide või pitsatite, valgustite ning sidevahendite korrasolekut, tutvub vahiposti kaitsega ja ümbruse iseärasustega.

Vahtkonnaülemad (abid) kontrollivad, et tunnimees oma kohustused õigesti ja korralikult üle annaks ja vahtkondlane tähelepanelikult vahiposti vastu võtaks.

Pärast vahiposti kontrollimist rivistab uue vahtkonna ülem vahtkondlase ja tunnimehe lisas 6 näidatud vahetuskohta. Vana tunnimees kannab ette «Post üle antud!» ja uus tunnimees «Post vastu võetud!». Pärast annab uue vahtkonna ülem käskluse «Reamees Mänd, asuda postile!». Selle käskluse hetkest vastutab uue vahetuse tunnimees talle määratud posti valvamise ja kaitse eest ning temale laienevad kõik käesoleva määrustiku punktides 193--206 toodud kohustused ja õigused. Uue vahtkonna ülem võtab julgestustunnimehe postilt maha. Vana vahtkonna ülem annab vanale tunnimehele käskluse «Reamees Parts, postilt rivvi taktsammu -- marss!». Selle käskluse hetkest saab vanast tunnimehest vahtkondlane.

Samas korras vahetatakse kõigi ülejäänud üksikvahipostide tunnimehed.

112. Paarisposti tunnimeeste vahetamisel viib uue vahtkonna ülem esimese vahetuse paarisposti vahtkondlased vahiposti vahetuskohta lisas 6 ettenähtud korras.

Vahiposti vahetuskohas jätab uue vahtkonna ülem (abi) vahetuse seisma nii, et see asuks ühe meetri kaugusel vanadest tunnimeestest ja et uus postivanem asuks vastakuti vahetatava posti vanemaga. Vahtkonnaülemad (abid) asuvad kahele poole tunnimehi (vahtkondlasi) vanade ja uute tunnimeeste (vahtkondlaste) vahekohta nägudega vastamisi.

Seejärel annab vana postivanem vahtkonnaülema juuresolekul vahetusele üle kõik vahiposti kohta käivad korraldused ja nimetab valvatavad objektid. Seejärel annab uue vahtkonna ülem käskluse «Alustada vahiposti vastuvõtmist, rivitult!».

Vastuvõtmisel kontrollib uus vahetus uste, akende, lukkude, plommide või pitsatite, valgustuse ning sidevahendite korrasolekut, tutvub vahiposti kaitsega ja selle ümbruse iseärasustega. Vahtkonnaülemad (abid) kontrollivad, kas uus vahetus oma kohustusi õigesti ja korralikult mõistab ning kas ta vahiposti tähelepanelikult vastu võtab.

Pärast vahiposti kontrollimist rivistab uue vahtkonna ülem vahetuse ettenähtud korras vahetuskohta. Vana vahetuse postivanem kannab ette «Post üle antud!» ja uue vahetuse postivanem «Post vastu võetud!».

Pärast seda annab uue vahtkonna ülem näiteks käskluse «4 paarisvahiposti 2 vahetuse tunnimehed, asuda postile!». Vana vahtkonna ülem annab vanale vahetusele käskluse «Reamehed Raudkepp ja Reinik, postilt rivvi taktsammu -- marss!».

Samas korras vahetatakse välja kõikide ülejäänud paarispostide tunnimehed.

113. Pärast kõikide vahipostide vahetamist viib vana vahtkonna ülem (abi) oma vahtkondlased ja patrullid vahtkonnaruumi juurde tagasi.

Vana vahtkonna ülem kontrollib relvade laadimiskohal vahtkondlaste relvade tühjakslaadimist vastavalt ettenähtud korrale. Seejärel siirdub vana vahtkonna ülem koos vahetusega vahtkonnaruumi juurde.

114. Vahiposti vahetamise hetkest on uue vahtkonna ülem täiel määral vastutav selle vahiposti julgeoleku ja valve eest.

115. Pärast vahipostide üleandmist annab vana vahtkonna ülem uue vahtkonna ülemale allkirja vastu üle:

1) vahtkonnaülema juhtnöörid, plaanid ja tabelid;

2) vastavalt inventariraamatule vahtkonnaruumi ja selle sisseseade;

3) vahialused nimeliselt vastavalt vahialuste raamatule ning arestiruumid ja nende sisseseade (vt lisa 7).

116. Pärast vahtkonna vastuvõtmist kannab uue vahtkonna ülem uuele vahtkondade revidendile ette vahtkonna vastuvõtmisest ja vajaduse korral ka avastatud puudustest.

Saanud revidendilt loa vahetuseks, kirjutavad vana ja uue vahtkonna ülem vahtkonnalehele alla. Pärast vahtkonnalehele allakirjutamist rivistab vana vahtkonna ülem talle alluva vahtkonna ja annab lahkumiseks käskluse «Taktsammu -- marss!» või «Veokile -- marss-marss!», pärast seda loetakse vana vahtkond vahiteenistuse ülemate alluvusest lahkunuks.

117. Kui uue vahtkonna ülem leiab vahipostide või objektide vastuvõtmisel vahiteenistuse nõuetekohast täitmist segada võivaid puudusi, teatab ta sellest viivitamatult vahtkondade revidendile ning tegutseb tema korralduste kohaselt.

Tunnimeeste paiknemine vahipostil

118. Tunnimehed võivad asuda ruumis (sisepostil) või väljas (välispostil), nad võivad olla paiksed või liikuvad ja üheaegselt postil viibivate arvu järgi -- üksik- või paaristunnimehed.

Paaristunnimehed pannakse välja presidendihoone peasissekäigu juurde ja muudel juhtudel, kui vahiposti iseärasuse tõttu on selleks vajadus. Paaristunnimehed täidavad ühise iseloomuga ülesandeid ja üks nendest määratakse postivanemaks.

119. Igal välispostil peab olema postikapp (vt lisa 8), kus hoitakse postiriietust (kui see ei ole tunnimehel seljas).

120. Postikapid pannakse vastu hoone seina, avatud küljega väljapoole.

121. Tunnimeeste asukohad, nende liikumisteed ja vahetuskohad määratakse kindlaks ja kantakse vahipostide plaanile. Need kohad ja piirkonnad peavad olema valitud nii, et tunnimeestel oleks võimalik vahiposti takistamatult valvata.

122. Uste juures asuvatel vahipostidel paiknevad tunnimehed järgmiselt:

1) sisepostil: üks tunnimees -- harilikult uksest paremal, seljaga seina poole; paaristunnimehed -- kahel pool ust, näod vastamisi;

2) välispostil: üks tunnimees -- uksest paremal, seljaga hoone seina poole;

3) paaristunnimehed -- kahel pool ust, seljaga hoone seina poole.

Postivanem seisab uksest paremal.

Ukse paremaks pooleks loetakse pool, mis jääb ruumist väljudes paremale.

Tunnimeeste vahetamine

123. Tunnimehi vahetatakse harilikult iga kahe, valvureid iga nelja tunni järel. Madalama õhutemperatuuri kui --15 oC, tugeva tuule ja tuisu korral ka soojema ilmaga, võib tunnimehi ja valvureid vahtkonna revidendi korraldusel vahetada ka lühema aja järel.

124. Enne vahetuse vahipostidele viimist rivistab vahtkonnaülem või tema abi järjekordse vahetuse vahtkondlased, tuletab neile meelde nende kohustused, kontrollib teadmisi, vaatab üle laskemoona, jälgib relvade laadimise õigsust ning viib ise vahetused vahipostidele.

125. Kui vahetuse ajal uus tunnimees avastab vahipostil korratusi, kannab ta sellest vahtkonnaülemale ette.

126. Järgmiste vahetuste üksik- ja paaristunnimehi vahetatakse nii, nagu see toimus esimese vahetuse tunnimeeste puhul.

SISEKORD VAHTKONNAS

Vahtkonnaruum ja selle sisustus

127. Vahtkond paigutatakse selleks ehitatud vahtkonnahoonesse või mõnest muust hoonest eraldatud, vahtkonnaruumile esitatavatele nõuetele vastavatesse ruumidesse.

128. Vahtkonnaruumi moodustavad: ühine olmeruum allohvitseridele ja sõduritele, eraldi ruum vahtkonnaülemale-ohvitserile, pesemis- ning suitsetamisruum, puhkeruum, köök ja tualettruum.

Vahtkonnaruum peab olema köetav, tubade õhutemperatuur ja mahutavus peavad vastama vahtkonna vajadustele, võttes aluseks sisemäärustiku nõuded eluruumidele.

129. Vahtkonnaruumis peavad olema: elektrivalgustus igas ruumis ja koridoris ning välisvalgustus sissepääsu ees; taskulambid pimedal ajal vahipostidel käimiseks, seinakell, telefon, mis on maa-aluse kaabliga ühendatud lähima keskjaama või väeosaga, raadiojaam sidepidamiseks vahipostidega, signalisatsioonitabloo, mis on maa-aluste sideliinidega ühendatud vahipostidega, sise- ja välistermomeeter. Peale selle peavad olema:

1) allohvitseride ja sõdurite ruumis relvapüramiid, vahtkonnaülemale sahtliga laud, kapp valvealuste objektide varuvõtmete hoidmiseks, üldine söögilaud, pingid või taburetid, peegel, riidenagi, joogiveenõu, kruus, paberikorv, sööginõud, vahendid tee ja kohvi keetmiseks, kapp või riiul toidunõude ja kuivtoidu hoidmiseks, riide- ja saapaharjad, kirjutusvahendid, kinnised või tõstetavad lavatsitega magamisasemed, mis on vajalikud magama lubatud vahtkondlastele;

2) vahtkonnaülema ruumis sahtlitega laud, kaks tooli, kirjutusvahendid, peegel, kušett padjaga, veepudel klaasi ja alusega, seinakell, sööginõud, kapp või riiul nõude hoidmiseks, sõdurikapp, kohvimasin ja kann, tuhatoos.

130. Igas vahtkonnas peavad olema: vahtkonnaülema juhend, vahipostide tabel, vahipostide plaan, vahtkonna valve all olevate plommide ja pitsatite jäljendid, sissepääsulubade näidised, mille põhjal on lubatud juurdepääs vahipostidele ja valvatavale varale, inventariraamat ja arestimaja valvavas vahtkonnas ka vahialuste raamat (vt lisa 7).

Vahipostide tabel ja vahipostide plaan peavad olema kinnitatud garnisoniülema poolt, kõik muud dokumendid kinnitab komandant.

131. Vahtkonnaruumis peavad olema ruumide koristamise vahendid ja kapp või eraldatud koht nende hoidmiseks, talvel kast liivaga teede ja treppide liivatamiseks.

132. Juurdepääsud kõikide vahipostide valvepiirkonda peavad olema valgustatud, vahipostil peab olema signaalnupp vahtkonnaruumiga ühenduse pidamiseks.

Talvel peab iga välisposti jaoks vahtkonnaruumis olema üks postikasukas ja kaks paari viltsaapaid, muul ajal kaks vihmamantlit. Garnisoniülema korraldusel võib talveks iga vahtkonnaruumist kaugel paikneva välisposti kohta olla veel üks postikasukas ja üks paar viltsaapaid.

Iga vahiposti ja vahtkonnaruumi jaoks peab olema ettenähtud määral tulekustutusvahendeid.

Kogu vahtkonnale vajaliku varustuse ja sisustuse muretseb ja hoiab korras väeosa või kaitseväeasutus, kelle huvides vahtkond on välja pandud.

Kui vahtkond on välja pandud mitme väeosa huvides, siis lahendab vahtkonnaruumi sisustuse ja vahipostide varustuse muretsemise ning korrashoiu kohta tekkinud küsimused garnisoniülem.

133. Vahtkondlastel on keelatud ilma vahtkonnaülema loata vahtkonnaruumist lahkuda. Nad peavad alati (ka magades) kandma ettenähtud vormiriietust ja rakmeid.

134. Graafiku järgi võib magada pool vahtkonnaruumis viibivatest vahtkondlastest.

Uneaega jaotab vahtkondlaste vahel vahtkonnaülem. Vahtkondades, kus on kolm vahetust tunnimehi, magavad need vahtkondlased, kes järgmisena lähevad vahipostile.

Kui vahtkonnaülem ja tema abi on mõlemad vahtkonnaruumis kohal, võivad nad kordamööda magada tingimusel, et teenistuskohustuste täitmine selle all ei kannata. Magamisajaks asendab vahtkonnaülemat vahtkonnaülema abi.

Vahtkond (ka magavad vahtkondlased) peab olema alati valmis kiiresti tegutsema.

135. Vahtkonnaruumis peab valitsema kindel kord ja distsipliin. Seal on keelatud laulmine, muusikariistadel (ka elektroonilistel) mängimine ja igasugused hasartmängud. Mängida tohib ainult komandandi poolt lubatud lauamänge. Vahtkonnaruumi on keelatud sisse viia ja seal tarvitada joovastavaid jooke ja uimastavaid aineid.

Vahtkonnaruum peab olema köetud, tuulutatud ja valgustatud, ruumid ja nende ümbrus puhas vastavalt eluruumidele ettenähtud nõuetele.

136. Garnisonikomandant võib vahtkonnaruumide koristajaks ja kütjaks määrata kojamehe, kes täidab ka teisi komandandi poolt temale pandud sellelaadseid kohustusi ja vahtkonnaülema korraldusi. Vahtkonnas, kuhu kojameest ei ole määratud, korraldab ruumide koristamise, kütmise ja valgustamise vahtkonnaülem vahtkondlaste jõul.

137. Vahtkonnaruumi kütmiseks, valgustamiseks ja koristamiseks vajalike abimaterjalide ja abivahendite puudumisest kannab vahtkonnaülem viivitamatult ette vahtkondade revidendile ja teeb vahtkonnalehte vastava sissekande.

138. Kogu vahtkonnaruumis olevat vara ja vahtkondlaste poolt kaasatoodud esemeid hoitakse korralikult ja kindlaksmääratud kohtadel. Relvi hoitakse püramiidis.

139. Vahtkondlased laevad (laevad tühjaks) oma relva selleks määratud kohas ainult vahtkonnaülema või tema abi käskluste järgi ja kõiki ohutusnõudeid järgides.

140. Vahtkonnaruumi uksed peavad kogu ööpäeva jooksul olema seestpoolt lukustatud ning neid avatakse vahtkonda mittekuuluvatele isikutele ainult vahtkonnaülema või tema abi korraldusel.

Vahtkonnaruumi sisselaskmine

141. Peale vahtkonna koosseisu kuuluvate kaitseväelaste ei lasta vahtkonnaruumi kedagi sisse, välja arvatud:

1) Vabariigi President;

2) kõik need, kellel on vahtkonna revideerimise õigus;

3) isikud, kes on vastava loa või volituse alusel õigustatud käima vahtkonnaruumis või vahtkonna valve alla kuuluvates ruumides;

4) isikud, kellel on luba vahialustega kokkusaamiseks;

5) isikud, kellel on vajadus vahtkonnaruumi pääseda edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks ja kellel on selleks komandandi luba.

Käesoleva punkti alapunktides 2--5 nimetatud isiku laseb vahtkonnaülem ruumi ainult siis, kui on tema isiku tuvastanud ja veendunud revideerija dokumentide nõuetele vastavuses.

Vahtkonna rivistamine vahtkonnaruumis ja tegutsemine relvadega

142. Vahtkond rivistatakse vahtkonnaruumis relvadega:

1) vahtkonnale või vahipostidele kallaletungi ohu ning korratuste ja hulgaliste vahialuste vastuhakkamiste puhul;

2) tulekahju, muude õnnetuste või massirahutuste korral vahipostide, valvatava ala või vahtkonnaruumi vahetus läheduses;

3) vahtkonnavahetuseks või kui seda nõuab isik, kellel on õigus vahtkonda revideerida.

Vahtkond rivistub talle käesoleva määrustiku lisas 5 kehtestatud korras koondatud vahedega, välja arvatud raskekuulipildurid, kes asuvad oma relvade juurde. Ruumist viiakse vahtkond välja ainult vahtkonnaülema korraldusel.

Käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud juhtudel laevad kõik vahtkondlased käskluse «Relvile!» järel oma relva;

alapunktis 2 nimetatud juhtudel laetakse relvad vahtkonnaülema käsul;

alapunktis 3 nimetatud juhtudel relvi ei laeta.

Alapunktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel tegutseb vahtkond vastavalt garnisoniülema kehtestatud tegevuskavale. Revideerijad on kohustatud tegevuskava järgi tegutsemise oskust kontrollima.

VAHTKONNAST VÄLJASAADETAVAD PATRULLID

143. Vahtkonna koosseisu määratud patrullid kantakse vahtkonnalehte ja nende kohustused on ette nähtud vahipostide tabelis.

Vajaduse korral võib vahtkonnaülem määrata erakorralisi patrulle ka postilt tulnud vahtkondlastest või teistest, kes ei täida valveülesandeid (kuulipildurid jt).

Patrullidele võib teha ülesandeks:

1) posti valvepiirkonda sisenemata kontrollida, kuidas tunnimehed täidavad oma kohustusi;

2) perioodiliselt kontrollida vahtkonnaruumi ja vahipostide ümbruskonda;

3) selgitada välja olukord vahtkonnaruumi või vahipostide ümbruses.

Patrullide arv, nende väljasaatmise aeg, liikumistee ja ülesanded võivad olla kehtestatud vahipostide tabeliga või määrab need vajaduse tekkimisel vahtkonnaülem, pidades seejuures silmas, et vahipostide kontrollimine on tema enda peamine ülesanne. Patrulli väljasaatmisel nimetatakse üks patrulli koosseisu määratud kaitseväelastest patrulli vanemaks. Patrull laeb oma relvad, nagu on ette nähtud tunnimeestele. Liikumisel kannavad patrullijad relva puusalasendis.

144. Naasnud patrulli ülem kannab vahtkonnaülemale ringkäigu tulemustest ette.

Ringkäigul märgatud erilistest juhtumitest või olukorrast, mis ohustab tunnimehi või vahtkonna julgeolekut, teatab patrull kohe vahtkonnülemale, kasutades selleks sidevahendit, leppesignaali või äärmisel juhul hoiatuslasku.

Patrullide poolt väljaselgitatud juhtudest kannab vahtkonnaülem ette vahtkondade revidendile.

VAHITEENISTUSSE KUULUVATE ISIKUTE KOHUSTUSED

Vahtkondade revident

145. Vahtkondade revident allub vahetult komandandile.

Revidendile alluvad kõik tema kontrollida olevad vahtkonnad, valvkonnad, patrullid ja valvurid alates signaalist «Kogu!» toimkonnavaatusel. Toimkondlased, kes toimkonnavaatusest osa ei võtnud, loetakse alluvaiks hetkest, kui nad esinevad kas vahtkondade revidendile, vahtkonna- või valvkonnaülemale või ametiisikule, kes neid tegelikult vahi(valve)teenistuseks välja saadab, ja alluvuse lõpuhetkeks on lahkumine toimkonnast.

Valvurid-eraisikud alluvad revidendile oma kohustuste vastuvõtmise hetkest kuni valveobjekti üleandmiseni.

146. Vahiteenistuse ajal täidab vahtkondade revident ainult garnisoniülema ja komandandi käske ja korraldusi.

147. Vahtkondade revident viib toimkonnavaatust läbi käesoleva määrustiku punktides 92--106 ettenähtud korras. Revident asub temale ettenähtud ruumis ja võib sealt lahkuda ainult oma kohustuste täitmisega seotud asjus, jättes alati teate, kust teda vajaduse korral võib leida. Revidendi ruum peab olema sisustatud samuti nagu vahtkonnaülema ruum.

148. Vahtkondade revident vastutab kindla korra, distsipliini ja täpse teenistuskohustuste täitmise eest vaht- ja valvkondades ning vahi- ja valvepostidel. Selleks kontrollib ta neid ootamatult oma äranägemisel või komandandi poolt määratud ajal mitte vähem kui kaks korda ööpäevas, sellest üks kord kella 21.00 ja 6.00 vahel. Kohalikest tingimustest sõltuvalt võib garnisoniülem öise kontrollimise korda muuta. Vahtkondade revident on kohustatud kontrollima ka vahtkonna oskust tegutseda häire korral. Kontrollimisel märgatud väärnähtuste kõrvaldamiseks on ta kohustatud võtma meetmed ja nendest komandandile kehtestatud korras ette kandma. Kontrollimise tulemuste kohta teeb ta sissekande vahtkonnalehele.

149. Tulekahju, loodusõnnetuse, vahialuste põgenemise, vahtkonnaülema haiguse või mõne muu erakordse juhtumi või korratuse puhul vaht- või valvkondades, vahi- ja valvepostidel või nende läheduses peab vahtkondade revident tulema isiklikult kohale, võtma kõik temast olenevad meetmed olukorra normaliseerimiseks ning selgitama kohapeal välja, kas sündmuse põhjustas vahiteenistuses olijate kohustuste hooletu täitmine või oli sellel mõni muu põhjus. Vajaduse korral kõrvaldab ta süüdlased vahiteenistusest ja nõuab neile väeosast asenduse. Juhtunust ja võetud meetmetest teavitab ta kohe komandanti.

150. Kui vahtkonna läheduses rikutakse avalikku korda, annab revident korraldused vahipostide tugevdamiseks ja vahtkondade suurendamiseks ning nõuab selleks komandandi kaudu vajaliku arvu kaitseväelasi.

151. Oma haigestumisest teatab revident komandandile ja võib teenistusest lahkuda ainult viimase loal.

Uue revidendi määramisest teavitab komandant (viimase puudumisel garnisoniülem) revidendile alluvate vahtkondade ülemaid.

Vahtkonnaülema haigestumisest teatab revident komandandile ja nõuab väeosast välja uue vahtkonnaülema.

Teiste vahtkondlaste haigestumisel nõuab revident väeosast neile asenduse ja laseb haigestunud ettenähtud korras välja vahetada.

152. Vahtkondlaste vahiteenistusest kõrvaldamise või nende vahetamise põhjuse kohta tehakse märge vahtkonnalehte. Vahtkonnaülema kohta teeb seda revident, teiste vahtkondlaste kohta vahtkonnaülem.

153. Kui toimkonnavaatusele, vahtkonda või vahipostile saabub ülem, kellele garnisoniteenistus allub, esineb revident ettekandega. Kui selle juures viibib vahtkonnaülem, esineb revident oma ettekandega pärast vahtkonnaülemat.

154. Vahtkondade revident võib riietatult magada ainult öösel, kontrollkäikude vaheajal. Rakmed on lubatud maha võtta.

155. Vahtkondade revident vabaneb teenistusest siis, kui kõik temale alluvad vahtkonnad on vahetunud ja ta ise kohustused uuele revidendile üle andnud.

Oma kohustuste üleandmisest ja vastuvõtmisest kannavad vana ja uus revident komandandile suusõnaliselt ette.

156. Kui väeosakorrapidaja on ühtlasi vahtkondade revident, täidab ta revidendi kohustusi väeosakorrapidaja ruumis asudes.

Vahtkondade vahetamisest kannavad väeosakorrapidajad ette väeosaülemale.

157. Muudel revidendi ametikohustustega seotud juhtudel toimib revident, lähtudes käesoleva määrustiku asjakohastest punktidest või garnisoniülema või komandandi juhistest.

Vahtkonnaülem

158. Vahtkonnaülem allub vahetult vahtkondade revidendile. Temale alluvad kõik vahtkonna koosseisu kuuluvad kaitseväelased.

Kui vahtkonna suurusest tulenevalt peavad vahiposte vahetama vahtkonnaülem ja tema abi, määrab toimkonnavaatuselt vahtkonnaruumi jõudnud vahtkonnaülem kogu vahtkonna juuresolekul endale järjekorraliseks asetäitjaks peale vahtkonnaülema abi igast vahetusest ühe vahtkondlase nii, et üks määratuist oleks alati vahtkonnaruumis kohal ja ärkvel.

159. Vahtkonnaülem täidab ainult garnisoniülema, komandandi ja vahtkondade revidendi käske ja korraldusi.

Eespool tähendatud ülemate nimel korraldusi edasiandvatelt isikutelt nõuab vahtkonnaülem peale isiku tuvastamise veel tunnussõna teatamist. Kui vahtkonnaülemal tekib vähimgi kahtlus antud korralduse tõepärasuses, nõuab ta korraldust edastavalt isikult kirjalikku tõendust tema õiguste kohta või pöördub ilmunud isiku selgitamiseks vahtkondade revidendi või komandandi poole.

160. Vahtkonnaülema kohustused vahtkonna ja vahipostide üleandmisel ning vastuvõtmisel on toodud ära käesoleva määrustiku punktides 107--117.

Pärast vahipostide ja kohustuste vastuvõtmist jääb vahtkonnaülem vahtkonnaruumi ja võib sealt lahkuda ainult vahipostide kontrollimiseks, tunnimeeste vahetamiseks, tunnimehe väljakutsel, revidendi saatmisel vahipostidele ja vahtkonnavahetuseks. Tema äraolekul täidab vahtkonnaruumis kõiki vahtkonnaülema kohustusi tema abi (järjekorraline asetäitja).

161. Vahtkonnaülem on kohustatud:

1) tagama vahtkonnas ja vahipostidel kindla korra, distsipliini ja täpse teenistuskohustuste täitmise; oma äranägemisel ja ettenähtud sagedusega kontrollima isiklikult, oma abi või patrullide kaudu vahiposte;

2) andma kontrollimisel märgatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud korraldused, vajaduse korral teatama neist vahtkondade revidendile ja tegema sissekande vahtkonnalehte;

3) kontrollima vahtkonnas olevate kaitseväelaste teadmisi ja oskusi vahiteenistuse alal ja andma neile, eriti enne vahipostidele viimist, vajalikke juhiseid;

4) tutvustama vahtkondlastele häire korral tegevuskava; kontrollima, et iga vahtkondlane teaks oma ülesannet ja asukohta tegevuskava rakendamisel ning harjutama vajaduse korral tegevuskava täitmist.

162. Vahtkonnaülem jälgib, et vahtkonnas täidetaks täpselt sisekorra eeskirju, et sidevahendid vahtkonnaruumi ja vahipostide vahel oleksid töökorras, vahtkonnaruum ja vahipostide ligipääsud pimedal ajal valgustatud, esmased tulekustutusvahendid korras ja vahtkondlased oskaksid neid kasutada.

163. Vahtkonnaülem rivistab vahtkonna relvadega ettenähtud juhtudel ja korras.

Vahtkonnaülem käsib vahtkonnal või üksikutel vahtkondlastel kasutada relvi käesolevas määrustikus ettenähtud juhtudel ja korras.

164. Vahtkonnaülemal on keelatud lubada vahtkonnaruumi kõrvalisi isikuid (välja arvatud käesoleva määrustiku punktis 141 loetletud), võtta vastu külalisi, kedagi vahtkonnast ilma vahtkondade revidendi loata vabastada, suurendada (välja arvatud arestimaja vahtkonnas) või vähendada vahipostide arvu või paigutada tunnimehi vahipostidel teise kohta, välja arvatud tulekahju puhul.

Vahtkonnaülem lubab vahtkondlastel vahtkonnaruumist väljuda ainult vahiteenistuse ülesannete täitmiseks.

Vahtkonnaülem ja tema abi tohivad kordamööda magada, kui teenistus seda võimaldab. Vahtkonnaülem vastutab ka kõige tema magamise ajal toimunu eest.

165. Tulekahju puhul vahtkonnaruumis, vahipostidel või nende piirkonnas teeb vahtkonnaülem tule kustutamiseks sellekohasest instruktsioonist ja evakuatsiooniplaanist tulenevad korraldused ja teatab tulekahjust viivitamatult Päästeameti häirekeskusse. Kui tuli ähvardab valve all olevat vara, võtab ta meetmeid selle päästmiseks, rakendades selleks vahtkondlasi, kuid nii, et ei väheneks vahipostide valve ja vahtkonna julgeolek.

Kui tulekahju on puhkenud vahtkonnaruumis, peab ta viima vahtkonna ja distsiplinaarkinnipeetavad lähimasse ohutusse kohta, jättes eeluurimise all olevad ja kohtu otsuse põhjal arestis olijad kindla valve alla, distsiplinaararestis viibijaid aga rakendama vara päästmisel ja tule kustutamisel.

Kui tulekahju või mõni muu loodusõnnetus ohustab vahiposte, võtab vahtkonnaülem meetmed tunnimeeste kaitseks, paigutab nad otseselt ohustatud vahipostidelt vähemohtlikule kohale, kuid nii, et nad endiselt saaksid oma kohustusi täita. Ohu möödumisel paigutab vahtkonnaülem tunnimehed endisele kohale tagasi.

Kõikidest neist juhtudest on ta kohustatud viivitamatult teatama vahtkondade revidendile ja komandandile ning tegema sissekande vahtkonnalehte.

166. Kui vahtkonnaruumi või vahipostide läheduses rikutakse avalikku korda, käsib vahtkonnaülem vahtkonnal võtta relvad ja teatab sündmusest viivitamatult vahtkondade revidendile või komandandile ja politseile, tugevdab vajaduse korral valvet nendel vahipostidel, mida oht esimesena võiks ähvardada, korraldab pideva sündmuste jälgimise ja on valmis viivitamata tegutsema vastavalt valveobjekti kaitsekavale.

Väiksemate korrarikkumiste puhul teatab vahtkonnaülem kaitseväelastest korrarikkujatest vahtkondade revidendile või komandandile, eraisikutest politseile.

Ta on kohustatud ettenähtud korras kinni pidama isikud, kes rikuvad korda valveobjektidel.

167. Kui kaitseväevõimud või politsei nõuavad vahtkonna läheduses toimuvate korrarikkumiste lõpetamiseks või kurjategijate tabamiseks vahtkonna abi, siis eraldab vahtkonnaülem ainult garnisonikomandandi sellekohase korralduse põhjal selleks mitte üle kolmandiku vahtkonnaruumis kohalolijaist ja seda siis, kui vahtkonda ennast mingi oht ei ähvarda.

168. Garnisonikomandandi korraldusel peab vahtkonnaülem ajutiselt valve all ka politsei poolt kinnipeetud kaitseväelasi või eraisikuid.

Need kinnipeetud isikud annab vahtkonnaülem komandandi kirjaliku korralduse alusel allkirja vastu vahialuste raamatus või vahtkonnalehe pöördel üle neid vastu võtma tulnud isikule.

169. Kui vahtkonna läheduses on õnnetusjuhtumis keegi saanud kannatada, peab vahtkonnaülem talle vahtkonnas olevate esmaabivahenditega andma abi. Juhtunust teatab ta vahtkondade revidendile või komandandile, eraisiku korral ka politseile; vajadusel kutsub vahtkonnaülem kiirabi.

170. Enda haigestumisest teatab vahtkonnaülem vahtkondade revidendile. Kui ta haiguse tõttu oma kohustusi kuni nende üleandmiseni täita ei suuda, asub neid täitma vahtkonnaülema abi; revidendi loata vahtkonnaülem vahtkonnaruumist ei lahku.

171. Kui haiguse iseloom nõuab vahtkonnaülema viivitamatut vahiteenistusest vabastamist või kui vahtkonnaülem mõnel muul põhjusel välja langeb, asub tema kohustusi täitma vahtkonnaülema abi, viimase puudumisel järjekorraline asetäitja, kes täidab vahtkonnaülema kohustusi kuni vahtkonna üleandmiseni uuele vahtkonnaülemale.

Kui väljalangenud vahtkonnaülema kohuseid täidab tema abi, siis võtab uus vahtkonnaülem vahtkonna ja vahipostid vastu vahtkondade revidendi juuresolekul.

172. Haigestunud vahtkondlase saadab vahtkonnaülem vahtkondade revidendi loal väeossa või lähemasse kaitseväe tervishoiuasutusse ja nõuab revidendi kaudu, viimase äraolekul vahetult väeosast, haigestunu asemele uue vahtkondlase ja teeb juhtunust sissekande vahtkonnalehte. Tunnimehe haigestumisel vahetatakse viimane vahtkonnaülema (abi) juuresolekul viivitamatult vahipostilt.

173. Kui vahipostil ilmneb tunnimeeste vahetamisel mingi väärnähtus, siis selgitab vahtkonnaülem väärnähtuse põhjuse, käsib uuel tunnimehel vahipost vastu võtta, kannab juhtunust ette vahtkonna revidendile ning teeb sissekande vahtkonnalehte.

Suuremate väärnähtuste puhul, mis võivad viidata valvatavale objektile lubamatule sisenemisele (pitsat murtud, uks või sein katki, aken purustatud jne) võtab vahtkonnaülem tunnimehelt seletuse.

Kui selgub, et avastatud väärnähtuse põhjuseks võib olla vahetatava tunnimehe tegevus või tegevusetus, võtab vahtkonnaülem kahtlustatava valve alla, teatab sellest komandandile ja vahtkondade revidendile ning nõuab tema asendamist.

174. Pärast vahtkonnavahetust annab vana vahtkonna ülem vahtkonnalehe koos lisadega ära oma allüksuses selle edastamiseks väeosa staapi; garnisonivahtkonna vahtkonnaleht saadetakse väeosa staabist hiljemalt järgmisel päeval garnisoni komandantuuri.

175. Kohustusi, mida eelmistes punktides ei ole ette nähtud, täidab vahtkonnaülem, lähtudes käesoleva määrustiku teistest asjakohastest punktidest, garnisoniülema käskkirjadest või vahipostide tabelist.

176. Garnisonimäärustikus ettenähtud isikuid laseb vahtkonnaülem valveobjektile, kui nad esitavad:

1) kirjaliku tähtajalise või ühekordse sissepääsuloa, mis on väljastatud vastava väeosa (kaitseväeasutuse) ülema poolt või kui ta on garnisoniülema või komandandi poolt koostatud nimekirjas;

2) pildiga isikut tõendava dokumendi;

3) pitseri või plommitangid, millega objekt on pitseeritud või plommitud.

Ladudesse ja nende piirkonda sisselaskmine toimub määratud kellaajal ning ainult vahipostitabelis ettenähtud korras. Valveobjektile lubatavate isikute nimekiri peab olema valvatava objekti ülemal, valvava väeosa ülemal ja vahtkonnaülemal. Need nimekirjad koostab valvatavate objektide ülem ja kinnitab garnisonikomandant.

177. Valveobjektile sissepääsu loal või nimekirjas peab olema märgitud:

1) sisselubatava isiku ees- ja perekonnanimi;

2) tema ametikoht;

3) tema isikukood;

4) valveobjektile sisenemise põhjus;

5) sissepääsuloa kehtivuse tähtaeg;

6) garnisoni- või väeosaülema allkiri ja ametipitsat.

Kui isikul on lubatud viia valveobjektile töölisi või teisi ametiisikuid, peab see olema märgitud sissepääsuloale.

Loa valveobjektile pääsemiseks annab välja ülem, kelle halduses objekt on; sissepääsulubade, pitserite ning plommide näidiste kaks eksemplari antakse üle garnisonikomandandile või väeosa korrapidajale, kes näidiste ühe eksemplari annab edasi vahtkonnale.

178. Sissepääsu taotlemisel võrdleb vahtkonnaülem esitatud luba:

1) komandandi poolt kinnitatud loanäidisega;

2) esitaja isikut tõendava dokumendiga.

Kui vahtkonnaülem veendub, et esitatud luba on õige, teeb ladu avav isik ladude avamise ja sulgemise raamatusse (vt lisa 12) sissekande: kirjutab avatava lao numbri ja nimetuse, lao avamise kuupäeva ja kellaaja, oma auastme ja ametinimetuse ja kinnitab seda oma allkirjaga.

Seejärel laseb vahtkonnaülem enese või oma abi juuresolekul lao avada.

Lõppenud tähtajaga loa või ühekordse sissepääsuloa võtab vahtkonnaülem loa esitanud isikult ära ja lisab selle vahtkonnalehele.

179. Kui esitatavatel dokumentidel esineb erinevusi, kui sissepääsuloal ei ole selle esitanud isiku fotot või kui isik ilmub väljaspool loal tähendatud lao avamise kellaaega, jätab vahtkonnaülem selle isiku kuni asjaolude selgitamiseni vahtkonnaruumi, teatab sellest vahtkondade revidendile ning teeb vahtkonnalehte asjakohase sissekande.

180. Kui sissepääsu taotleval isikul on luba kaasa võtta teisi isikuid, siis teeb vahtkonnaülem kindlaks nende isikute arvu ja jälgib, et töö lõppedes lahkuksid lao piirkonnast samad isikuid.

181. Valveobjekti avamise, sulgemise ja pitseerimise juures peavad viibima vahtkonnaülem ja vahipostil seisev tunnimees.

Valveobjekti sulgemisel kontrollivad vahtkonnaülem ja vahiposti tunnimees, et objekti seisukord vastaks vahipostide tabelitele; valveobjekti aknad ja uksed oleksid suletud ning lukustatud ja pitseeritud, et pitsatid ja plommid oleksid ettenähtud kohtadel ja ettenähtud jäljenditega.

182. Pärast lao avamist vastutab laos oleva vara eest lao avanud isik.

183. Juhul kui pärast valveobjekti avamist jääb tunnimees postile, vastutab valveobjekti välise valve eest endiselt vahtkond. Tunnimees ei vastuta lattu lastud isiku tegevuse eest laos. Kui tunnimees märkab eespool nimetatud isikute kuritegelikku või kahtlast tegevust, tegutseb ta vahipostide tabelis ettenähtud korras.

184. Lao avab ja sulgeb sama isik; pärast lao sulgemist märgib lao sulgeja ladude avamise ja sulgemise raamatusse või selle puudumisel vahtkonnalehte lao sulgemise kuupäeva ja kellaaja ning kinnitab selle oma allkirjaga (vt lisad 4 ja 12).

185. Kõik veoste valveobjekti piirkonda sisse- ja väljaviimise juhendid töötab välja valveobjekti haldaja ning need kinnitab garnisoniülem (väeosaülem).

Vahtkonnaülema abi ja asetäitja

186. Vahtkonnaülema abi on vahtkonnaülema alaline asetäitja ja allub ainult temale. Kui vahtkonnaülem on ära, puhkab või ei ole võimeline oma kohustusi täitma, täidab vahtkonnaülema kohustusi vahtkonnaülema abi. Vahtkonnaülema kohustusi täites kannab vahtkonnaülema abi vahtkonnaülemaga võrdset vastutust. Kõikidest märgatud korratustest ja puudustest kannab vahtkonnaülema abi ette vahtkonnaülemale.

187. Vahtkonna vahetamisel vahetab vahtkonnaülema abi vajaduse korral tunnimehi talle määratud vahipostidel ja vastutab vahipostide korraliku vastuvõtmise eest. Ta võtab vastu vahtkonnaruumi ja selle sisustuse. Juhul kui arestimaja asub koos vahtkonnaruumiga, vaatavad vahtkonnaülem ja tema abi üle ka vahialuste kinnipidamise ruumid ning abi võtab vastu kogu arestimaja sisustuse.

188. Vahtkonnaülema abi jälgib, et vahtkonnaruumis täidetaks täpselt teenistuskohustusi ja sisekorra eeskirju, kontrollib vahtkonnaülema poolt määratud ajal vahiposte ja vahetab tema korraldusel välja järjekordse vahetuse tunnimehed.

189. Arestimajas on vahtkonnaülema abi käes vahialuste kinnipidamise ruumide võtmed, kuid ruumidesse kellegi sisselaskmine või vahialuste väljalubamine võib toimuda ainult vahtkonnaülema korraldusel.

190. Kõikidest märgatud korratustest ja puudustest teatab vahtkonnaülema abi viivitamatult vahtkonnaülemale.

191. Vahtkonnaülema abi võib puhata ainult vahtkonnaülema loal.

192. Vahtkonnaülemale ja tema abile nimetatakse igas vahetuses käesoleva määrustiku punktis 158 ettenähtud korras asetäitja. Kui vahtkonnaülem ja tema abi ei ole mingil põhjusel võimelised täitma oma kohustusi, asendab neid kuni uue vahtkonnaülema ja tema abi kohalejõudmiseni vabast vahetusest määratud asetäitja, kes juhtunust kohe teatab vahtkondade revidendile või komandandile.

Tunnimehe üldkohustused

193. Tunnimees täidab vahipostil olles ainult vahtkonnaülema ja tema abi käske ja korraldusi. Ainult nende või nendest ühe juuresolekul võib ta valve alla võtta valveobjekte, lahkuda vahipostilt või valveobjekti valvet üle anda.

194. Tunnimees on puutumatu isik. Tunnimehe puutumatuse tagab tema isikuõiguste, väärikuse ja julgeoleku seaduslik kaitse teenistuskohustuste täitmise ajal.

Tunnimehe puutumatus avaldub:

1) tema allumises ainult vahtkonnaülemale ja tema abile ning tunnimehe alluvuse peatamises tema otsestele ülematele alalises alluvusahelas;

2) ülemate võimu piiramises karistada teenistuskohustuste täitmise ajal tunnimeest distsiplinaarkorras;

3) keelus kõigile, välja arvatud tema ülemad vahiteenistuses, anda tunnimehele korraldusi, temaga rääkida või muul viisil ühendust pidada;

4) kõikide isikute kohustuses, välja arvatud tema ülemad vahiteenistuses, vastuvaidlemata täita kõiki tunnimehe seaduslikke nõudmisi ja korraldusi;

5) tunnimehe õiguses kasutada relva iseenda ja valveobjekti puutumatuse kaitseks käesolevas määrustikus ettenähtud juhtudel.

195. Tunnimees on kohustatud olema vahipostil alati hoolas ja ennastsalgavalt valvas, kaitsma oma vahiposti ega tohi seda maha jätta isegi mitte siis, kui tema elu on ohus.

196. Tunnimees peab olema vahipostil erk. Ta ei tohi oma relva ja laskemoona käest ära panna/lasta ega kellelegi üle anda isegi siis, kui saab selleks käsu oma ülemalt. Tunnimehel on keelatud magada, istuda, süüa, juua, suitsetada, laulda, otstarbetult vilistada või hüüda, kõrvaliste isikutega rääkida või mõnel muul viisil suhelda, neilt midagi vastu võtta või neile üle anda. Keelatud on kõik, mis võiks nõrgestada tunnimehe tähelepanu ja valvsust.

197. Tunnimees tohib lasta oma vahiposti piirkonda ainult oma vahtkonnaülemat või tema abi. Kõik teised isikud, kes lähenevad vahiposti tähistatud piirile, peatab tunnimees vahipostide tabelis ettenähtud kaugusel käsklusega «Seis, tagasi!». Vahiposti piirkonda laseb ta nad ainult vahtkonnaülema või tema abi käsul ja juuresolekul. Juhul kui kõrvalised isikud jätkavad lähenemist, annab tunnimees käskluse «Seis, tulistan!» ja kutsub võimaluse korral välja vahtkonnaülema. Kui kõrvaline isik jätkab ka pärast seda vahipostile lähenemist, teeb tunnimees hoiatuslasu õhku. Hoiatuslasule järgnevat liikumist loetakse kallaletungiks postile.

198. Vahipostil on tunnimehel õigus kasutada relva:

1) valvatava objekti kaitseks kallaletungi eest;

2) enesekaitseks otsese kallaletungi, sellele sarnase tegevuse puhul või kallaletungiga ähvardamise puhul, kui kallaletungija võib selle kohe toime panna;

3) kui tunnimees on nõudnud kallaletungijalt või vastuhakkajalt relva või mõne muu elule ohtliku eseme ärapanemist ja kui seda nõudmist kohe ei täideta või kui relvad või esemed võetakse kallaletungiks või vastupanuks uuesti kätte.

Kõikidel nendel juhtudel, kui aeg ja olukord seda võimaldab, on tunnimees kohustatud enne relva kasutamist sellest hoiatama või abi kutsumise teel vältima relva kasutamist. Kui relva kasutamine võib kõrvalistele isikutele ohtlikuks osutuda, tuleb sellega äärmiselt ettevaatlik olla.

Külm- või tulirelva kasutamise otsustab relva kasutaja või isik, kes annab käsu relva kasutada.

199. Vahipostil peavad tunnimehed seisma (liikuma) neile postitabelis kindlaksmääratud kohas (piirkonnas). Tunnimehel on õigus talle määratud kohalt või piirkonnast ajutiselt lahkuda, kui see on vajalik vahiposti paremaks valvamiseks ja kaitsmiseks, kuid ainult tingimusel, et kogu vahiposti valve ja kaitse sellega ei nõrgene.

200. Tunnimees peab vahipostil kandma töökorras, laetud ja täägistatud relva. Relv peab vahipostil olema alati relvale kinnitatud laetud salvega, kaitseriivis ja kasutusvalmis; padrunit padrunipessa ei saadeta.

Välistunnimees peab kandma täägistatud relva puusal või rihmal, seisvad ja sisetunnimehed kannavad relva rihmal või jalal.

201. Kui vahiposti läheduses rikutakse korda, peab tunnimees nõudma selle lõpetamist ja ei tohi lubada korrarikkujal tulla vahiposti tähistatud piirist lähemale. Vajaduse korral kutsub ta välja vahtkonnaülema või tema abi koos abijõududega.

Kui tunnimehel tekib kahtlus, et vahiposti läheduses pannakse toime kuritegu, teatab ta sellest kohe vahtkonnaülemale.

202. Tunnimees on kohustatud vastama ja selgitusi andma ainult oma vahtkonnaülemale ja tema abile. Teistele ametiisikutele vastab tunnimees ainult vahtkonnaülema või vahtkonnaülema abi juuresolekul.

203. Tunnimees ülematele ettekandega ei esine, kuid tervitab neid määrustikes ettenähtud korras.

Tunnimees ei tervita vahipostil vahetamise ajal ja päikeseloojangust päikesetõusuni. Samuti ei tervita kedagi tulekahju, õnnetuse või rahutuste puhul väljapandud erakorraliste vahtkondade tunnimehed ning vahialuseid valvavad ja saatvad saatetunnimehed.

204. Relvade laadimine ja tühjakslaadimine toimub ettenähtud kohas ja korras. Kui tunnimehel jäi pärast relva kasutamist padrun padrunipessa, kaitseriivistab ta oma relva ja laeb selle tühjaks ainult vahtkonnale ettenähtud korras.

205. Tunnimehed peavad vahipostidel täpselt järgima käesolevas määrustikus ettenähtud valveobjekti üleandmise nõudeid.

206. Iga tunnimees peab täpselt täitma oma kohustusi ja oskama tegutseda vahipostile kallaletungi ja tulekahju korral ning teadma:

1) milles avaldub tunnimehe puutumatus;

2) kellele tunnimees allub;

3) kuidas tunnimees kasutab relva;

4) millal on tunnimehel õigus relva kasutada;

5) vahiposti vastuvõtmise ja vahetamise korda;

6) valveobjekti avamise ja sulgemise ning sinna lubamise korda;

7) vahtkondade ja esimese vahetuse tunnimeeste vahetamise korda;

8) vahipostide tabelis tähendatud juhiseid ja valvatava objekti kohta käivaid erikohustusi.

Tunnimehe erikohustused

207. Relva- ja lahingumoonaladu valvav tunnimees ei tohi lubada varustuskoormaid saatvaid isikuid ladude territooriumile ilma vahtkonnaülema korralduseta ja ladude eest vastutava isiku juuresolekuta.

208. Lukustatud, pitseeritud (plommitud) valveobjekti vastuvõtmisel on tunnimees kohustatud veenduma valvatava objekti korrasolekus ja selle vastavuses vahipostide tabelile. Selleks peab ta kontrollima seinu, lukke, pitsateid (plomme), nende nööre jms ning üle vaatama kõik raskesti jälgitavad kohad.

209. Tunnimees ei tohi lasta vahipostile kedagi ilma vahtkonnaülema või tema abi juuresolekuta ja käsuta. Kui valvatav objekt on avatud, laseb ta sinna vahtkonnaülema või tema abi poolt lubatud isikuid.

210. Valvatava objekti lahtioleku ajal jätkab tunnimees endiselt objekti välisvalvet ja jälgib, et lattu sisselubatud isikud ei avaks ilma vahtkonnaülema või tema abi juuresolekuta teisi ladusid ega viiks ladudesse isikuid, kelle kohta puudub vahtkonnaülema või tema abi luba.

211. Tunnimees peab laskemoona-, lõhkeaine- ja kütuselao juures jälgima, et nende läheduses täidetaks ohutustehnika- ja tuleohutusnõudeid.

212. Peale eeltoodud erikohustuste peab tunnimees täitma ka kõiki neid juhiseid, mis on valvepostide tabelis tema vahiposti kohta ette nähtud.

Valvkonnad ja valvurid

213. Käesoleva määrustiku vahtkondi ja vahtkondlasi käsitlevad sätted kehtivad punktides 214--218 toodud eranditega ka valvkondade ja valvurite kohta, kusjuures valvkond vastab vahtkonnale, valvepost vahipostile ja valvur tunnimehele.

214. Valvurid ja valvkonnad, kes on paigutatud vahtkonnaga ühisesse ruumi või on määratud vahtkonna koosseisu, allutatakse vahtkonnaülemale ja nendele valvkonnaülemat ei määrata.

215. Valvkondi ega valvureid ei määrata vahialuste valvamiseks, samuti ei eraldata valvkonnast toimkondlasi kaitseväevõimude ja politsei abistamiseks.

216. Erinevalt tunnimeestest on valvuritel lubatud:

1) valvepostidel istuda, kui see ei takista objekti korralikku valvamist;

2) võtta valve alla esemeid ja vara ja lubada kõrvalisi isikuid valveposti piirkonda valvepostide tabelis kehtestatud korras;

Ajutiselt valvepostilt mahavõetud valvurile võib anda muid valvepostide tabelis ettenähtud ülesandeid. Vabadel valvuritel on magamise ajal lubatud lahti riietuda. Magavaid valvureid valvkonna revideerimise ajal ei äratata, teised rivistuvad käesoleva määrustikuga kehtestatud korras.

217. Valvkonna ja valvurite valve all olevatele valveobjektidele pääsemise kord kehtestatakse valvepostide tabeliga. Juhul kui objekti valvavad eraisikutest valvurid, sõlmib objekti ülem nendega töölepingu, milles märgib ära nende kohustused ja töögraafiku.

218. Hooletu ja puuduliku kohustuste täitmise eest vastutavad valvkonnaülemad ja valvurid seaduses ettenähtud korras.

Saatetunnimees vahialuste kinnipidamiskohas

219. Vahialuseid valvava vahtkonna koosseisu määratakse vahialuste saatmiseks vajalik arv saatetunnimehi. Saatetunnimehed alluvad vahtkonnaülemale ja tema abile ning täidavad ainult nende käske. Kui vahtkonna koosseisus saatetunnimehi ei ole või nende arv pole küllaldane vahialuste saatmiseks, võib vahtkonnaülem määrata saatetunnimeesteks vahtkonnaruumis olevaid vabu vahtkondlasi.

220. Saatetunnimeeste kohustused ja nende teenistuskord määratakse käesoleva määrustiku punktides 349--380.

221. Vabadel saatetunnimeestel on lubatud vahtkonnaruumis magada kõikidele vahtkondlastele käesoleva määrustikuga kehtestatud korras.

Käskjalg

222. Käskjalg allub vahtkonnaülemale ja tema abile ning täidab kõiki neid teenistusega seonduvaid ülesandeid (ka väljaspool vahtkonna piirkonda), mida vahtkonnaülem (abi) talle annab.

223. Käskjalal on keelatud ilma vahtkonnaülema loata vahtkonnaruumist lahkuda, sealt midagi välja viia või sinna midagi sisse tuua nii vahtkonna isikkoosseisu kui ka vahialuste jaoks.

224. Vahtkonna relvadega väljasaatmisel tegutseb käskjalg vahtkonna koosseisus.

225. Käskjalal on vabal ajal lubatud magada kõikidele vahtkondlastele ettenähtud korras.

ERAKORRALISED VAHTKONNAD

Üldalused

226. Kõik erakorralised vahtkonnad määratakse garnisonimäärustikus ettenähtud korras, garnisoniülema või komandandi korraldusel riigivara, isiku või üldise turvalisuse kaitseks ning auavalduseks.

227. Erakorralised vahtkonnad alluvad garnisoniülemale, komandandile ja isikule, kelle korraldusel on nad kohale määratud. Erakorralised vahtkonnad lähevad nimetatud isikute alluvusse valvekohale jõudmise hetkest ja väljuvad nende alluvusest valvekorra lõpetamise hetkel.

228. Väeosa erakorralised vahtkonnad (vahipostid) määrab väeosa ülem ning nad alluvad väeosa ülemale ja korrapidajale.

229. Kui erakorralised vahtkonnad määratakse kauemaks kui 24 tunniks, vahetatakse neid samuti kui korralisi vahtkondi.

Vajaduse korral antakse erakorralise vahtkonna ülemale tunnussõna.

230. Erakorraliste vahtkondade määramine korraldatakse garnisoniülema (väeosaülema) käskkirjaga.

231. Erakorralised vahtkonnad, tunnimehed ja kõik teised vahtkondlased kasutavad relvi alalistele vahtkondadele ettenähtud juhtudel ja korras.

232. Peale käesolevas määrustikus ettenähtud üldkohustuste täidavad erakorralised vahtkonnad kõiki erikohustusi, mis on ette nähtud neid määranud garnisoniülema (väeosaülema) käskkirjas.

Erakorralised vahtkonnad tulekahjul või päästetöödel

233. Tulekahjule saadetava allüksuse ülem määrab garnisoniülema või komandandi korraldusel erakorralise vahtkonna. Iga vahiposti kohta määratakse harilikult kaks vahetust vahtkondlasi. Vahtkond allub kustutus-päästetööde juhile.

234. Tulekahjul või päästetöödel väljapandud tunnimehed täidavad peale käesolevas määrustikus ettenähtud kohustuste kõiki vahtkonnaülema ja kustutus-päästetööde juhi poolt kohapeal antud juhtnööre.

Vara valvavad tunnimehed võtavad oma valve alla ükskõik kelle poolt õnnetuse piirkonnast väljatoodud vara, kuid ei anna seda kellelegi välja ilma vahtkonnaülema, tulekahju kustutava üksuse ülema või kustutus-päästetööde juhi loata.

VAHITEENISTUSES RELVADE KASUTAMINE JA KÕRVALISTE ISIKUTE KINNIPIDAMINE

Relva kasutamine

235. Kõik garnisoni- ja väeosa vahiteenistuses olevad tunnimehed võivad kasutada relva omal algatusel ja vastavad ülemad vahiteenistuse alal käskida seda teha neile alluvatel vahtkondlastel ilma tagajärgede eest vastutamata järgmistel juhtudel:

1) valveobjekti kaitseks sellele kallaletungi korral;

2) enesekaitseks otsese kallaletungi, sellele sarnase tegevuse puhul või kallaletungiga ähvardamise korral, kui sellele võib vahetult järgneda kallaletung;

3) kui nad on nõudnud kallaletungijalt või vastuhakkajalt relva või mõne muu elule ohtliku eseme ärapanemist ja kui seda nõudmist kohe ei täideta või kui relvad või esemed võetakse kallaletungiks või vastupanuks uuesti kätte.

Kõikidel neil juhtudel, kui aeg ja olukord seda võimaldab, on relva kasutaja enne relva kasutamist kohustatud sellest ettenähtud korras hoiatama või võimaluse korral abi kutsumise teel vältima relva kasutamist. Kui relva kasutamine võib kõrvalistele isikutele ohtlikuks osutuda, tuleb sellega äärmiselt ettevaatlik olla.

Kas kasutada külm- või tulirelva, otsustab relva kasutaja või relva kasutamist käskiv ametiisik.

Kõrvaliste isikute kinnipidamine

236. Tunnimehel on õigus omal algatusel kinni pidada tema valve alla antud vahiposti tähistatud piirkonnas, mis on tähistatud vastavalt käesoleva määrustiku lisadele 28 ja 29, kaitseväelasi ja eraisikuid ning anda need üle vahtkonnaülemale, kui:

1) nad tungisid kallale tunnimehele või valveobjektile;

2) nad on sisenenud vahiposti piirkonda;

3) nad tabatakse kuriteolt või vahetult kuriteo sooritamisele järgnenud jälitamise käigus;

4) nende tegevus on ohtlik tunnimehele, valvurile või valveobjektile.

237. Väeosasiseses vahiteenistuses olevatel kaitseväelastel on isiku kinnipidamise õigus ainult oma väeosa territooriumil.

238. Kinnipeetuks loetakse isik, kes on sisenenud kinnipidaja vahiposti piirkonda ja kellele on tunnimees oma relva suunanud ning talle kinnipidamisest teatanud. Kinnipeetule tuleb kohe teatada, et põgenemiskatse korral kasutatakse tema vastu relva.

239. Isiku kinnipidamisel tuleb hoiduda ülearusest rääkimisest, solvangutest ja kinnipeetuga jõhkralt käitumisest, kuid vajaduse korral peab kinnipidaja kasutama jõudu ja erivahendeid.

240. Juhul kui kinnipidaja ei suuda korrarikkujat kinni pidada, kutsub ta abi vahtkonnast.

TERVITAMINE VAHITEENISTUSES, AUAVALDUSED JA ETTEKANNETEGA ESINEMINE

241. Vahtkondade vahetuse ajal saabuvatele ülematele või revideerijatele esineb ettekandega pärast vahtkondade vastastikku tervitamist ainult see vahtkonnaülem, kellele saabunud isik osutub ülemaks või revideerijaks.

Isikule, kes osutub ülemaks või revideerijaks nii vanale kui ka uuele vahtkonnale, esinevad ettekandega mõlemad vahtkonnaülemad, kusjuures kuni viimase vahiposti vahetamiseni esineb esimesena vana ja pärast seda uue vahtkonna ülem.

242. Tunnimehed tervitavad vahipostil kaitseväe rivimäärustikus (RT I 1998, 54/55, 803) ja vahipostide tabelis ettenähtud korras.

AUKOMPANIID JA AUVAHTKONNAD

243. Aukompanii määratakse auavalduse väljendamiseks Vabariigi Presidendile, välisriigi riigipeale, kaitseministrile ja sõjavägede juhatajale nende saabumisel või riigist lahkumisel, välisriigi saadikule volikirjade Vabariigi Presidendile üleandmisel ning kõigile teistele isikutele, kellele diplomaatiline etikett näeb ette aukompanii määramise.

244. Aukompanii rivistatakse eelmises punktis loetletud isikutele, kui nad saabuvad või lahkuvad kella 6.00 ja 21.00 vahel ning kelle saabumisest (lahkumisest) on ametlikult ette teatatud. Kella 21.00 ja 6.00 vahel rivistatakse aukompanii erijuhtumitel garnisoniülema või temast kõrgema ülema korraldusel.

245. Aukompanii rivistatakse koos väeosa lipu ja orkestriga käesoleva määrustiku lisades 17 ja 18 ettenähtud korras.

246. Alaline auvahtkond määratakse Vabariigi Presidendi alalises asukohas tema turvalisuse tagamiseks ja talle lugupidamise avaldamiseks.

Teistele isikutele, kellele rahvusvahelised tavad näevad ette auvahtkonna määramise, pannakse auvahtkond välja garnisoniülema või komandandi korraldusel.

247. Korralduse auvahtkonna väljapanemiseks annab garnisoniülem. Ajutine auvahtkond saadetakse välja arvestusega, et ta jõuaks kohale ja tunnimehed välja panna vähemalt veerand tundi enne isiku saabumist, kelle juurde ta on määratud.

248. Alalised auvahtkonnad alluvad üldises korras määrustikus tähendatud ülematele ja isikutele, kelle juurde nad on välja pandud.

Ajutised auvahtkonnad alluvad garnisoniülemale, komandandile ja isikule, kelle juurde nad on välja pandud.

249. Auvahtkonna harilik koosseis on üks allohvitser ja kuus sõdurit, vajaduse korral võib garnisoniülem määrata vahtkonnaülemaks ohvitseri ning suurendada vahipostide arvu.

250. Auvahtkond paneb harilikult välja paaristunnimehed hoone sissekäigu või korteriukse juurde.

Isiku äraoleku ajal, öösel jne võib garnisoniülema korraldusel paaristunnimehed maha võtta või nad üksiktunnimehega asendada.

Auvahtkonna ja tunnimeeste asukohad ning nende erikohustused määrab kindlaks komandant.

Vahipostikappide asetamine auvahtkonna vahipostidele ei ole kohustuslik.

III. GARNISONI PATRULLTEENISTUS, DISTSIPLINAARKINNIPIDAMINE JA DISTSIPLINAARAREST

GARNISONI PATRULLTEENISTUS

251. Garnisoni patrullteenistuse eesmärk on tagada kaitseväeline kord ja distsipliin garnisonis.

252. Garnisoni patrullteenistuse ülesannete täitmiseks saadetakse vajaduse korral komandandi korraldusel välja patrullid või korrapidajad garnisoni tähtsamatesse keskustesse.

253. Patrullid määrab komandant temale alluvast üksusest või garnisoni väeosadest. Vahetult korraldab ja kontrollib nende tegevust komandantuuri korrapidaja, viimase puudumisel võib selleks kohustada garnisoni mõne väeosa korrapidajat.

Patrullid alluvad vahetult komandantuuri korrapidajale.

254. Garnisonis erakorralise seisukorra või eriolukorra kehtestamisel võib garnisoniülem määrata patrullide teenistuskohustusi täitma suurema üksuse või mõne garnisoni väeosa. Nende alluvus, ülesanded ja tegevusmarsruudid määratakse garnisoniülema erikorraldusega.

255. Patrull koosneb vähemalt kahest kaitseväelasest, kellest üks määratakse ülemaks, ülejäänud on tema abid.

Patrullid kannavad välivormi.

Patrulliülem ja tema abid või korrapidajad kannavad patrulli tunnusmärki (vt lisa 9) ja omavad tunnistust (vt lisa 10).

256. Patrulliülem relvastatakse püstoli või revolvriga ja tema abid harilikult külmrelvaga, vajaduse korral ka erivahenditega.

Garnisoniülem võib anda korralduse patrullid automaatidega relvastada. Sel puhul varustatakse patrullid laskemoonaga vahtkondlastega samadel tingimustel.

Automaati kantakse harilikult rihmal.

257. Patrullid saadetakse välja jalgsi või liiklusvahenditel, kusjuures viimasel juhul kuulub patrulli koosseisu ka liiklusvahendi juht.

258. Iga patrull tegutseb talle määratud marsruudil.

Patrull saadetakse välja mingiks vajalikuks ajaks. Pidevas valves ei tohi patrull olla üle kuue tunni.

259. Patrull allub garnisoni komandantuuri korrapidajale sellest hetkest, kui patrulliülem kannab komandantuuri korrapidajale ette oma saabumisest, ja lõpeb, kui patrulliülem kannab ette temale antud ülesande täitmisest. Kui komandandi korraldusel saadetakse patrull välja vahetult väeosast, algab selle alluvus garnisonikomandandile väeosas ülesande saamise hetkest ja lõpeb ettekandega ülesande täitmisest.

260. Patrulliülemale annab teenistusülesannete täitmisele asumisel komandantuuri korrapidaja välja tema isikut ja õigusi tõendava tunnistuse (vt lisa 10), kus on märgitud patrulliülema auaste, nimi, patrulli koosseis ja marsruut, annab patrullile ülesande, kontrollib, kuidas patrull on sellest aru saanud ja kas patrull teab oma kohustusi, vaatab üle patrulli varustuse ja relvad, teatab, kuhu toimetada kinnipeetud ja kuidas pidada sidet, millal teenistusülesannete täitmisest ette kanda, kus toimub vahetus ja kuhu tulla pärast ülesande täitmist.

261. Liikumise ajal on patrull kohustatud järgima liikluseeskirja.

262. Patrullid, kui nad ei ole vahetult hõivatud oma ülesannetest tulenevate kohustuste täitmisega, tervitavad üldistel alustel. Patrulliülem esitleb end ainult nendele ülematele, kes otseselt patrulli poole pöörduvad.

Vahetul tegutsemisel patrull kedagi ei tervita.

263. Kui patrull märkab, et kaitseväelased rikuvad kaitseväedistsipliini või avalikku korda, võtab patrulliülem korra taastamiseks meetmed komandantuuri korrapidajalt saadud juhtnööride kohaselt ja teeb kindlaks korrarikkujate nimed ning teenistuskoha.

Kui korda rikub patrulliülemast kõrgemas auastmes kaitseväelane, tegutseb patrulliülem vastavalt sisemäärustiku sellekohastele nõuetele.

264. Korda rikkunud eraisikuist teatab patrulliülem politseile, sekkudes toimuvasse enne politsei sündmuskohale jõudmist ainult juhul, kui on otsene oht inimeste elule või varale.

265. Kõik kaitseväelased peavad patrullil aitama hoida ja taastada avalikku korda ja distsipliini.

Patrullid ei sekku politsei tegevusse, kuid on kohustatud abistama politseid eriolukorra seaduse paragrahvis 16, erakorralise seisukorra seaduse paragrahvis 15 ja sõjaaja riigikaitse seaduse (RT I 1994, 69, 1194; 1999, 16, 271) paragrahvis 5 toodud juhtudel.

266. Ebakaine kaitseväelase toimetab patrull lähima väeosa arestiruumi, raskes seisundis haige kaitseväelase ja eraisiku lähimasse meditsiiniasutusse ning teavitab sellest komandantuuri korrapidajat.

Laiba leidmisest väljaspool väeosa territooriumi teatab patrulliülem politseile ja garnisoni komandantuuri korrapidajale ning, jättes laiba endisesse seisukorda, jätab selle juurde kuni politsei saabumiseni valve.

Väeosa territooriumil laiba leidmisel toimitakse vastavuses sisemäärustiku nõuetega.

Tulekahjust teatab patrull viivitamatult päästeteenistusele ja garnisoni komandantuuri ning kui on ohus inimesed, alustab kohe kustutus- ja päästetöid.

267. Õnnetusjuhtumi korral või inimelu ohustava kuriteo tõkestamiseks on patrull kohustatud andma kannatanule abi ka oma tegevusmarsruudi lähiümbruses.

268. Oma tegevusmarsruudil ja selle lähiümbruses on patrullil õigus kinni pidada kaitseväelasi ja eraisikuid, kui nad sooritavad kuritegeliku ründe patrullile või nad tabatakse kuriteo sooritamisele vahetult järgnenud jälitamisel, toimides komandandilt saadud ülesande või käesoleva määrustiku kohaselt.

269. Patrull peab korrarikkujad kinni käesolevas määrustikus kehtestatud kinnipidamise nõudeid täites.

270. Kinnipeetud kaitseväelased toimetab patrull lähima väeosa arestimajja või komandandi poolt määratud kohta, kinnipeetud eraisikud antakse üle politseile.

Kinnipeetud eraisiku politseile üleandmisel antakse allkirja vastu üle kõik temalt äravõetud dokumendid ja esemed, kaasa arvatud relvad ning muud ründevahendid.

271. Patrullil on keelatud siseneda erakorteritesse või nende juurde kuuluvatesse ruumidesse.

272. Kui patrull peab kellegi kinni kolmanda isiku kaebuse põhjal, peab patrulliülem kindlaks tegema kaebaja isiku või paluma tal seletuskirja koostamiseks tulla kaasa komandantuuri korrapidaja juurde või politseisse.

273. Patrullid võivad ametikohustuste täitmisel kasutada relva käesoleva määrustiku punkti 198 alapunktides 2 ja 3 toodud juhtudel ja korras.

274. Kõikidest erakorralistest juhtumitest teatab patrulliülem sidevahendeid kasutades kohe garnisoni korrapidajale, muust juhtunust kannab ette pärast valvekorra lõppu.

VÄEOSADE GARNISONI SAABUMINE, SEALT LAHKUMINE JA GARNISONI LÄBIMINE

275. Garnisoni väeosade garnisonist lahkumisest kauemaks kui üheks ööpäevaks ja äraoleku kestusest on väeosade ülemad kohustatud garnisoniülemale vähemalt 24 tundi ette teatama.

Väeosade garnisoni tagasijõudmisest on väeosade ülemad kohustatud kohe garnisoniülemale teatama.

276. Garnisoni saabuva, sealt lahkuva või garnisoni läbiva väeosa ülem teatab garnisoniülemale väeosa saabumisest, lahkumisest või garnisoni läbimisest vähemalt 24 tundi ette, lisades teatele:

tuleku korral:

1) kelle korraldusel, kust ja kuhu väeosa liigub;

2) kohalejõudmise ja garnisonis viibimise aja;

3) väeosa koosseisu, näidates ainult ohvitseride ja allüksuste arvu;

4) kas ja kui suurel määral vajab väeosa majutamist ja varustamist;

lahkumise korral:

1) kelle korraldusel ja kuhu väeosa liigub;

2) garnisonist lahkumise aja;

3) missugused allüksused jäävad kohale ja kes on nende ülem;

4) kelle korraldusse antakse väeosa vabanenud ruumid.

Garnisoni läbivad väeosad võivad tuleku ja lahkumise teated esitada korraga.

277. Garnisoniülema korraldusel koostab komandant vastavalt eelmises punktis toodud teadetele ja kokkuleppel kohalike väeosade ja kaitseväeasutuste ülematega, vajaduse korral ka kohaliku omavalitsusega, garnisoni tulevate väeosade majutamise kava ning võtab meetmed saabuva väeosa vajalikuga varustamiseks.

278. Garnisoni saabuvale väeosale määratud ruumid ja nende sisustuse võtavad aktiga vastu varem kohalejõudnud väeosa majutajad või pärast väeosa kohalejõudmist selleks määratud isikud. Vajadusel võib komandandi esindaja ruumid ja sisustuse saabuvale väeosale edastamiseks eelnevalt vastu võtta.

ÜKSIKUD KAITSEVÄELASED

Garnisoni saabumine ja sealt lahkumine

279. Garnisonis puhkusel, lähetusel või muudel põhjustel ajutiselt kauem kui kolm ööpäeva viibivad kaitseväelased on kohustatud sellest komandanti või riigikaitseosakonda teavitama; nad registreeritakse ajutiselt garnisonis viibivate kaitseväelaste arvestuse raamatus (vt lisa 11).

Mobilisatsiooni korral on garnisonis ajutiselt viibivad kaitseväelased kohustatud viivitamatult naasma oma teenistuskohta või siirduma lähimasse väeossa, kus nende puhkuse- või lähetustunnistusele tehakse vastav märge.

280. Kui garnisonis puhkusel või lähetusel viibiv kaitseväelane ei saa mingil põhjusel määratud tähtajaks oma teenistuskohta naasta, on ta kohustatud sellest komandanti teavitama.

281. Garnisoni teenistusalasele lähetusele saabunud ajateenijate majutamise korraldab komandant.

Garnisonis väljaspool väeosa piirkonda haigestunud kaitseväelased

282. Garnisonis ajutiselt viibivad kaitseväelased, kes ei ole mõnes väeosas või kaitseväeasutuses lähetusel, teavitavad oma haigestumisest komandanti.

283. Kui kaitseväeraviasutusse toimetatakse kaitseväelane, kelle haigestumisest tema teenistuskohal ei teata, siis teavitab raviasutuse valvearst juhtunust (haigestunu auaste, ees- ja perekonnanimi, isikukood, väeosa, diagnoos, kust toimetati raviasutusse) komandanti; viimane teatab juhtunust haigestunu teenistuskohta.

Kaitseväevormi kandmine

284. Vormiriiete kandmisel on kõik kaitseväelased kohustatud järgima vormikandmise eeskirju.

285. Suvevormilt talvevormile ja vastupidi üleminekuaja kehtestab garnisoniülem vastavalt ilmastikutingimustele. Tavaliselt toimub see 15. oktoobril ja 1. mail.

286. Vormikandmise eeskirjade täitmist kontrollivad garnisoniülem, komandant ja väeosa- või kaitseväeasutuse ülem.

Relvade kandmine ja hoidmine

287. Teenistuskohustuste täitmisel kannavad kaitseväelased vajaduse korral neile ametlikult väljaantud teenistusrelva ning neil peab olema relvakandmisõigust tõendav dokument.

KAITSEVÄE JA TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU KOOSTÖÖ

Vastastikune vahekord

288. Garnisoniülem, komandant ja teised kaitseväeülemad, kontrollides distsipliini- ja avaliku korra nõuete täitmist garnisonis, ei sega end politsei ega teiste täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse esindajate tegevusse.

289. Kaitseväe tegevusest ja kaitseväele antud korraldustest, mis võiksid esile kutsuda arusaamatusi eraisikute hulgas või puudutada nende huvisid, teatab garnisoniülem kohalikule kõrgeimale politseiametnikule või teistele asjaomastele ametiisikutele.

290. Garnisoniülem teeb koostööd kohaliku kõrgeima politseiametnikuga, et saada teavet kõikidest õigusaktidest, sündmustest, massiüritustest jne, mis võiksid huvitada kaitseväge või mille kohta teabe puudumine võib tekitada viimases arusaamatusi. Garnisoniülema korraldusel annab komandant need teated edasi asjaomastele väeosadele või kaitseväelastele.

Politsei, tegutsedes oma tegevust reguleerivate õigusaktide järgi, teatab komandandile kõikidest korrarikkumistest, mille on toime pannud kaitseväelased või millesse kaitseväelased on segatud.

291. Peale kaitseväes kehtivate määrustike ja korralduste nõuete on kaitseväelased kohustatud täitma kõiki üldisi avaliku korra nõudeid.

292. Politseid ja teisi täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuste esindajaid lubatakse väeosa territooriumile seal kehtiva üldise korra alusel ja nad võivad seal kontrollida või läbi otsida ainult väeosaülema teadmisel ja väeosa esindaja juuresolekul.

293. Väljaspool väeosa territooriumi võivad kaitseväeülemad kaitseväelaste eluruume kontrollida ja läbiotsimist teostada ainult kohtuvõimude või politsei kaudu.

294. Kaitsevägi abistab riigivõime ja kohalikke omavalitsusi eriolukorra seaduses ja erakorralise seisukorra seaduses ning käesolevas määrustikus ettenähtud juhtudel ja korras.

295. Kui kaitseväelane rikub avalikku korda, teatab politsei sellest komandandile (väeosaülemale).

Garnisoni väeosade tegevus tulekahjude, muude õnnetuste ja häire korral

296. Tulekahju või muude õnnetuste korral võib täidesaatva riigivõimu kirjaliku taotluse alusel või garnisoniülema (komandandi) algatusel saata abiks ja korra hoidmiseks erakorralisi valvekorraallüksusi.

Edasilükkamatu vajaduse korral võib erakorralise valvekorraallüksuse välja saata ka väeosa ülem või korrapidajaohvitser, millest kohe tuleb teatada garnisoniülemale.

297. Tulekahjule saadetava üksuse koosseisus peab harilikult olema vahtkond või patrull vahiteenistuse pidamiseks ja relvadeta kaitseväelased abiks tule kustutamisel ja vara päästmisel.

298. Väljasaadetud üksus tegutseb õnnetuskohtadel kustutus-päästetööde juhi korralduste kohaselt.

299. Vajaduse möödumisel või kui kustutus-päästetööde juht ei pea kaitseväe abi enam vajalikuks, viiakse üksus komandandi või viimase puudumisel kustutus-päästetööde juhi korraldusel tagasi oma paiknemiskohta.

300. Üldhäire korral tegutsevad garnisoni asutused ja väeosad garnisoni- või kõrgema ülema sellekohaste juhiste järgi.

Distsiplinaararestis või distsiplinaarkinnipidamisel olevate kaitseväelaste kohtusse saatmine

301. Vahialuseid toimetab kohtusse, juurdlus- ja uurimisasutusse ning valvab politsei. Kui vahialune või tunnistaja on kaitseväelane, siis võidakse tema saatmiseks ja valveks kasutada kaitseväe erakorralist vahtkonda.

GARNISONI ARESTIMAJA

Garnisoni arestimaja ja selle sisseseade

302. Vahi alla võetud kaitseväelaste kinnipidamiseks asutatakse vahetult komndandile alluv garnisoni arestimaja, väeosas vahetult korrapidajale alluv arestiruum.

Kui garnisoni arestimaja ei ole iseseisev kaitseväeasutus, allutatakse arestimaja majanduslikult mõnele garnisoni väeosale.

303. Arestimajas peetakse kinni:

1) distsiplinaarkinnipeetavaid;

2) distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasi;

3) seoses kohtueelse uurimisega kinnipeetavaid;

4) kohtuotsuse alusel karistust kandvaid kaitseväelasi.

Vahialuste õigused ja nende suhtes rakendatavad piirangud on kehtestatud kaitseväe distsiplinaarseaduse ja teiste sellest tulenevate õigusaktidega.

304. Arestimajas distsiplinaarsüüteo sooritamise tõkestamiseks ja niisuguse süüteo sooritanud vahialuse suhtes on arestimaja (väeosa) korrapidajal ajutiselt, kuid mitte kauemaks kui 48 tunniks õigus rakendada distsiplinaarkinnipeetuile kahtestatud kinnipidamisrežiimi, teatades sellest kohe komandandile (väeosaülemale).

305. Garnisoni arestimajas olevates kõikides arestikambrites saab vajaduse korral kohaldada kõiki režiime:

1) üksikut lukustatavat arestikambrit -- distsiplinaarkinnipeetutele või kohtueelse uurimise all olevatele kaitseväelastele;

2) lukustamata üldkambreid, mis on jaotatud vastavalt kinnipeetavate liigile -- distsiplinaararesti või kriminaalaresti kandvatele kaitseväelastele.

306. Garnisoni arestimajas olevates kõikides arestikambrites saab vajaduse korral vastavalt režiimile muuta kambri sisustust:

1) distsiplinaarkinnipeetute ja kohtueelse uurimise all olevate ohvitseride, kaadriallohvitseride, sõdurite, kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate kambris peab olema: joogiveenõu, jooginõu, kaitseväe määrustike komplekt, piibel, päevaks ülestõstetavad ning seina külge lukustatavad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja iste, kambri plaan, inventari nimestik ja arestimaja päevakord;

2) distsiplinaararesti või kriminaalaresti kandvate ohvitseride, kaadriallohvitseride, sõdurite, kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate kambris peab olema: joogiveenõu, jooginõu, laud, iste, lukustatav kõva lavats, madrats, padi, linad, padjapüür, tekk, riidenagi, kätepesukauss, öökapp, kaitseväe määrustike komplekt, piibel, kambri plaan, inventari nimestik ja arestimaja päevakord.

Ohvitseridele ja kaadriallohvitseridele on kõva lavatsi asemel ette nähtud voodi, töölaud, paberikorv.

307. Peale selle peavad väljaspool arestikambreid olema:

1) igale kinnipeetavate liigile kehtestatud vahialuste kinnipidamise nõuded;

2) sööginõud kõigi vahialuste jaoks, kapid või riiulid sööginõude ja toiduainete hoidmiseks;

3) riidenagi (välja arvatud kaadrikaitseväelastele);

4) saapapuhastamisvahendid pesemisruumis.

308. Arestikambrid peavad vastama arestiruumile kehtestatud ehitustehnilistele, sanitaar- ja hügieeninormidele ning tagama vahialuse tervise säilimise.

Arestikambri ukse välisküljel peab olema nimekiri, kuhu on märgitud kambris kinnipeetavate vahialuste liik, iga vahialuse auaste, nimi ja tema kinnipidamisaja lõpp.

Arestikambri ukses peab inimese silma kõrgusel olema purunemiskindla klaasiga kaetud 5×12 cm suurune ava vahialuste järele valvamiseks.

Kõik arestimaja aknad peavad olema trellitatud.

309. Arestimaja kütmise, valgustamise, koristamise ja selleks vajalike vahendite korrashoidmise eest vastutab arestimaja veebel, kellele vahtkonnaülem vajaduse korral annab abiks distsiplinaararestis olevaid ajateenijaid.

Vahialuste vastuvõtmine garnisoni arestimajja

310. Enne kui saata kaitseväelane väeosast garnisoni arestimajja karistust kandma, täpsustab väeosa korrapidaja arestimaja ülemaga, kas arestimajas on vabu kohti; kui vabu kohti on, saadetakse vahi alla paigutatav kaitseväelane arestimajja.

Vahialuste vastuvõtmise, ümberpaigutamise, vabastamise ja üleandmise juures viibib vahtkonnaülem isiklikult.

311. Garnisoni arestimajja distsiplinaararesti kandma määratud kaitseväelased saadetakse komandantuuri ettenähtud saatevalvega ja järgmiste dokumentidega:

1) kinnipidamisleht, mille tagaküljel on kaasasoleva varustuse nimekiri;

2) isikut tõendav dokument;

kohtu otsuse põhjal kinnipeetud:

1) kinnipidamisleht või saateleht;

2) kohtuotsuse ärakiri;

3) isikut tõendav dokument;

kohtueelse uurimise all viibivad:

1) vahi alla võtmise määrus või kinnipidamise protokoll;

2) kinnipidamisleht;

3) isikut tõendav dokument;

kriminaalarestiga karistatud:

1) kohtuotsus;

2) kinnipidamisleht;

3) isikut tõendav dokument.

Arestimaja korrapidaja võtab uusi vahialuseid vastu harilikult ainult komandandi korralduse alusel, mis kirjutatakse kinnipidamislehele.

Distsiplinaarkinnipeetuid võtab ta vastu kinnipidamislehe või kinnipidaja isikliku käsu alusel ja ka politsei nõudmisel. Vahialuste vastuvõtmisest teatab vahtkonnaülem viivitamatult vahtkondade revidendile ja komandandile.

Politsei poolt kinnipeetud kaitseväelaste kohta võtab vahtkonnaülem kinnipidaja allkirja vahialuste arvestamise raamatusse.

312. Uute vahialuste vastuvõtmisel kannab arestimaja korrapidaja nende andmed vahialuste arvestuse raamatusse (vt lisa 7), kontrollib, kas vahialuse dokumendid ja nendega kaasasolevad asjad vastavad kehtivatele nõuetele, võtab nendelt ära keelatud asjad, teeb neile teatavaks arestimajas kehtiva korra ja tagajärjed, mis võivad olla korrarikkumisel või põgenemiskatsel ning paigutab vahialuse vastavasse arestikambrisse.

Puuduva varustuse nõuab vahtkonnaülem komandandi kaudu välja väeosast.

Vahialuselt äravõetud esemete kohta teeb vahtkonnaülem kinnipidamislehe pöördele sissekande, millele kirjutavad alla vahialune ja vahtkonnaülem.

Vahialuselt äravõetud esemeid hoitakse arestimajas.

313. Vahialusel (peale distsiplinaarkinnipeetava) peab olema kaasas kandmiseks kõlblik ja puhas varustus:

1) välivorm, vöörihm, jalanõud ja peakate vastavalt aastaajale;

2) üks vahetus aluspesu (särk, aluspüksid, jalarätid või sokid) ja voodipesu;

3) kaks käterätikut;

4) kaks taskurätikut;

5) kindad (talvel);

6) seep;

7) hambahari ja -pasta;

8) pardel.

Kui kinnipidamise kestus on alla kaheksa päeva, siis käesoleva punkti eelmistes lõikudes loetletud alus- ja voodipesu võib olla üks vahetus.

314. Peale eelmises punktis loetletud esemete võivad distsiplinaararestiga karistatul veel kaasas olla kaitseväemäärustikud, õppe-, õigus- ja sõjateaduslikud raamatud, raha, suitsetamis- ja kirjutusvahendid.

Komandandil on tarbe korral õigus teha esitatud nõuetesse muudatusi.

315. Vahialusega (välja arvatud kaadrikaitseväelased) kaasasolevad esemed vaadatakse üle väeosas ja garnisoni arestimajas; arestimajas otsitakse vahi alla võetav ka läbi.

316. Garnisoni arestimajja distsiplinaararesti alla paigutatud kaadrikaitseväelaste asju üle ei vaadata, selgitatakse ainult välja, kas neil ei ole kaasas relvi või muid keelatud esemeid, mis neil tuleb ära anda. Kaadrikaitseväelane otsitakse läbi vaid teda karistanud ülema või komandandi erikorraldusel.

317. Vahtkondade vahetamisel võtab vahtkonnaülem vastu vahialuste kinnipidamisruumid koos sisustusega ja vahialused nimeliselt vahialuste raamatu järgi ning kontrollib põhjalikult, et vahialustel ja nende ruumides ei oleks keelatud asju. Üleandmisel rivistatakse vahialused, välja arvatud distsiplinaarkinnipeetud, võimaluse korral eraldi ruumis või koridoris üles ja pärast seda, kui selleks määratud vahtkondlased on arestikambri seinad, põranda, ahjud, aknad, uksed, lavatsid jms üksikasjalikult üle vaadanud, viiakse vahialused ükshaaval arestikambrisse tagasi ning otsitakse vajaduse korral läbi. Vahtkonnaülem selgitab samuti, kas vahialustel on olemas ettenähtud riidevarustus ja muud lubatud asjad ja kas need vastavad kinnipidamislehel olevale nimestikule.

Kõiki vahialuseid (välja arvatud kaadrikaitseväelased) ja nende ruume vaatab vahtkonnaülem oma äranägemise järgi üle vähemalt ühe korra ööpäeva jooksul.

Pärast vahialuste vastuvõtmist tõendavad vana ja uue vahtkonna ülemad oma allkirjaga vahialuste raamatus üleantud vahialuste arvu.

Kui arestimaja või selle sisustuse vastuvõtmisel tulevad ilmsiks väiksemad puudused, teatab vahtkonnaülem sellest vahtkondade revidendile, paludes temalt nende puuduste kõrvaldamist.

Suuremate puuduste korral, mis võimaldavad vahialuste põgenemist, võtab vahtkonnaülem tarvitusele kõik abinõud põgenemise takistamiseks. Seejuures on vahtkonnaülemal õigus äärmise vajaduse korral panna välja ajutisi vahiposte, määrates tunnimeesteks vahtkonnaruumis olevaid vabu vahtkondlasi. Rakendatud meetmetest kannab vahtkonnaülem viivitamatult ette vahtkondade revidendile ning teeb vahtkonnalehel asjakohase sissekande.

318. Lisaks üldistele kohustustele vastutab arestimaja vahtkonnaülem selle eest:

1) et vahialused ei põgeneks, milleks ta peab õigeaegselt võtma meetmed põgenemise, sellise kavatsuse või katse takistamiseks;

2) et vahialustele määratud ruumides ja kogu arestimajas valitseks ettenähtud kord ja distsipliin;

3) et vahialuste kinnipidamine, varustamine ja toitmine oleks nõuetekohane;

4) et vahialused ei kahjustaks enese ja teiste isikute elu ning tervist.

319. Vahtkonnaülema abi käes on arestikambrite võtmed, kuid ta lubab kambritesse kellelgi siseneda või vahialustel sealt väljuda ainult vahtkonnaülema korraldusel. Käimlasse laseb vahtkonnaülema abi vahialuseid iseseisvalt, ettenähtud korra kohaselt.

320. Vahialuseid valvav tunnimees on kohustatud jälgima, et vahialused ei lahkuks neile määratud kambritest ja et nende juurde mitte keegi ei pääseks ilma vahtkonnaülema isikliku loata, välja arvatud vahtkonnaülema abi vahialuste käimlasse lubamisel.

Tunnimees vahialuste kambri ukse juures peab ukses oleva vaatlusava kaudu jälgima, et vahialused peaksid end ülal vastavalt ettenähtud korrale, ei rikuks ruumi ja selle sisustust, ei teeks ettevalmistusi põgenemiseks jne.

Tunnimees arestimaja õuel või välisakende juures valvab, et vahialused ei rikuks aknaid ega trelle, et nad arestimajast ei põgeneks, kellegagi väljastpoolt kokku ei saaks, väljasolijate ja möödujatega ei räägiks, neile midagi edasi ei annaks ega signaliseeriks, ei avaks omavoliliselt aknaid ega neist midagi välja ei loobiks või mõnel muul viisil korda ei rikuks.

Tunnimees ei tohi lubada kõike eespool märgitut teha ka kõrvalistel isikutel vahialuste suhtes.

Kui vahialused rikuvad korda, peab tunnimees nõudma selle lõpetamist. Kui tema nõudmisi ei täideta, teatab tunnimees sellest viivitamatult vahtkonnaülemale.

Vahialuste arestimajas kinnipidamise kord

321. Vahialuseid peetakse kinni vastavalt käesoleva määrustiku punktides 305--306 loetletud nõuetele. Söögiks antakse neile kaitseväes kehtestatud ööpäevase toidunormi kohaselt sõduri harilikku toitu. Jalutama lubatakse vahialuseid (välja arvatud distsiplinaarkinnipeetud) kuni üks tund iga päev.

322. Vahialuse põgenemisest teatab vahtkonnaülem kohe vahtkondade revidendile või komandandile ning võtab vahtkonnas tarvitusele kõik ettenähtud meetmed nende tabamiseks.

Vahtkonnaülema juhendis peab olema nende asutuste nimekiri ja telefoninumbrid, kuhu tuleb teatada vahialuste põgenemisest.

323. Pärast vahtkondade vahetamist annab vana vahtkonna ülem koos vahtkonnalehega üle:

1) komandandi ettekirjutused vahialuste vabastamise või mujale saatmise kohta koos neid vastuvõtnute allkirjade ja arreteerimislehtedega;

2) ühekordsed ja kehtivuse kaotanud kokkusaamisload;

3) politsei teadaanded, nõudmised, allkirjad jt vahialuseid puudutavad dokumendid.

324. Vahtkonnaülem rakendab vahialuse suhtes distsiplinaarkinnipeetuile kehtestatud režiimi (kuid mitte kauem, kui vahialusele määratud karistuse tähtaeg) ainult komandandi või arestimaja ülema ettekirjutuse põhjal. Distsiplinaarkinnipidamise režiimi kehtestamisest teatab vahtkonnaülem vahalusele ja teeb asjakohase sissekande vahialuste arvestuse raamatusse.

Vahtkonnaülem lubab kõrvalistel isikutel vahialustega kohtuda ainult komandandi kirjaliku loa (vt lisa 14) alusel ja ettenähtud korra kohaselt.

Kohtueelse uurimise all viibivatel kaitseväelastel on lubatud kohtuda teiste isikutega, saata kirju teistele isikutele ja suhelda muul viisil teiste isikutega ainult kohtueelse uurimisega tegeleva ametiisiku igakordsel loal.

325. Kui vahialused rikuvad korda, on vahtkonnaülem kohustatud võtma tarvitusele meetmed korra jaluleseadmiseks. Kui vahialused suulisele hoiatusele ei allu, kasutab vahtkonnaülem füüsilist jõudu ja erivahendeid ning äärmisel juhul relva.

326. Garnisoni arestimajas peetakse vahialuseid (välja arvatud ohvitserid) kinni lukustatud kambrites. Ohvitserid hoolitsevad oma toitlustuse eest ise või toituvad võrdselt kaadriallohvitseridega. Vahi all olevad distsiplinaararestiga karistatud ohvitserid kasutavad oma voodiriideid.

327. Distsiplinaarkinnipidamist ega distsiplinaararesti ei kohaldata naissoost kaitseväelaste suhtes.

328. Distsiplinaarkinnipeetud kaitseväelasi peetakse üksikkambrites kinni teistest vahialustest eraldi.

329. Vahialustel on keelatud käratseda, laulda, vilistada, pidada ühendust kõrvaliste isikutega, avada omavoliliselt aknaid ja sealt midagi välja loopida, rääkida möödaminejatega, neile signaliseerida, midagi neile üle anda või neilt vastu võtta, rikkuda arestimaja sisustust või mõnel muul viisil rikkuda arestimajas kehtestatud korda.

330. Vahialuste kirjavahetus toimub komandandi kaudu.

331. Vahialustega, välja arvatud distsiplinaarkinnipidamisel olevad isikud, on lubatud kokku saada kella 9.00--16.00 vahel komandandi poolt kindlaksmääratud korras ja päevadel neil isikutel, kellele komandant on andnud kokkusaamisloa (vt lisa 14).

Loa kokkusaamiseks vahialustega annab komandant selle võimu (ülema) kirjalikul nõusolekul, kelle otsusega vahialust kinni peetakse. Nendega kokkusaamine võib toimuda ainult vahtkonnaülema või vahtkonnaülema abi juuresolekul, kui eespool nimetatud võimu (ülema) kirjalikus nõusolekus ei ole lubatud kokkusaamine nelja silma all.

Kokkusaamisload on tähtajalised või ühekordsed. Loal peab peale muude andmete olema kindlaks määratud kokkusaamisaja kestus ning see, kas kokkusaamine toimub vahtkonnaülema või tema abi juuresolekul või nelja silma all.

Vahialusega kokkusaamine teiste vahialuste juuresolekul on keelatud.

Vahialustele toiduainete või muude lubatud asjade üleandmiseks peab kokkusaamisloal olema sellekohane märkus.

Kokkusaamise aja ja kestuse kohta teeb vahtkonnaülem loa pöördele märke, millele ta kirjutab alla.

332. Vahialused viiakse iga päev üks kord kuni üheks tunniks arestimaja õue jalutama. Vahialuste jalutamine toimub gruppidena vahialuste liikide kaupa ning nende järelevalvet korraldatakse saateteenistuse nõuete kohaselt, kusjuures tuleb võtta tarvitusele kõik meetmed takistamaks vahialuste põgenemist ning korratuste tekkimist nende hulgas.

Vahialused, kelle kokkupuutumine teiste vahialustega on keelatud, viiakse jalutama üksikult.

Täpse vahialuste jalutamise korra kinnitab komandant, lähtudes saateteenistuse nõuetest.

333. Vahialused liiguvad arestimaja territooriumil järgmiselt:

1) distsiplinaararestiga karistatud kaadrikaitseväelased -- ilma saatjata;

2) kõik teised vahialused -- saatetunnimeeste saatel.

Vahialuseid saadetakse pesema ja käimlasse üksikult samas korras.

334. Komandant kehtestab arestimajas kindla päevakorra, lähtudes käesolevast ning teistest kaitseväe määrustikest ja eeskirjadest.

Päevakorraga määratakse kindlaks:

1) hommikuse äratuse aeg;

2) ruumide koristamise ja vahialuste enda korrastamise aeg;

3) söögiajad;

4) jalutuskäigu ajad;

5) magamaheitmise ning öisele valgustusele ülemineku aeg.

335. Vahialused äratatakse kell 6.00, magama heidavad nad kell 22.00. Vahialused peavad kogu päeva jooksul olema riietatud välivormi.

Vahialused söövad oma kinnipidamisruumides.

Valgustus kustutatakse arestikambrites veerand tundi pärast vahialuste magamaheitmist, välja arvatud distsiplinaarkinnipidamise ja kohtueelse uurimisega seotud vahialuste kambrid, mis jäävad valgustatuks öö läbi.

Kaadrikaitseväelased võivad komandandi loal kasutada töötamiseks ka arestiruumis ettenähtust tugevamat valgustust ning kasutada seda üle määrustikus lubatud aja.

336. Arestiruume ja magamisasemeid koristavad vahialused ise.

Distsiplinaarkinnipeetavate ajateenijate kambrites olevad lavatsid lukustatakse päevaks või viiakse välja, distsiplinaararestis olevate ajateenijate üldarestikambrist viiakse välja ainult voodiriided ja magamisasemed.

Kaadrikaitseväelaste kambritesse jäävad voodiriided ja magamisasemed päevaks kohale.

Pärast ruumide koristamist viiakse vahialused ettenähtud korras pesema.

337. Sauna või duši alla saadetakse vahialuseid üks kord nädalas. Saatmine toimub saateteenistuse nõuete kohaselt. Saatetunnimehed määratakse komandandi korraldusel väeosast, kuid mitte arestimaja vahtkonna koosseisust.

338. Haigestunud vahialuste tervise eest hoolitsemise korra kehtestab komandant.

339. Vahialused võivad esitada kirjalikke ja suulisi kaebusi õigusaktidega sätestatud korras.

Vahialuste arestimajast vabastamine

340. Vahialused vabastatakse garnisoni arestimajast pärast karistuse kandmist. Arestimajast vabastatule annab arestimaja ülem tõendi, millele on märgitud arstimajast vabastamise aeg ja väeossa jõudmise tähtaeg.

Vahialuste kinnipidamine kaitseväeraviasutustes

341. Kaitseväeraviasutustes avatakse vajaduse korral vahialuste jaoskonnad, kuhu paigutatakse ravile vahi all olevad haigestunud kaitseväelased.

Vahialuste jaoskonda paigutatud ohvitsere peetakse kinni teistest vahialustest eraldi ruumides.

Vahialuste jaoskonnas kinnipeetavate haigete kaitseväelaste valvamiseks määratakse vajaduse korral vahtkond.

342. Vahialused kaitseväelased antakse raviasutusse paigutamisel sealse korrapidaja valve alla või kui raviasutuses on vahialuste valvamiseks olemas vahtkond, siis selle valve alla vahialuste jaoskonda.

Raviasutusse paigutatud distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi peetakse seal ilma valveta harilikus korras, kusjuures raviasutuses viibimise ajaks katkestatakse nende karistuse kandmine, mille kohta tehakse märge kinnipidamislehele.

343. Raviasutuse vahialuste jaoskonna ruumid peavad olema sisustatud nii, et oleks välditud vahialuste põgenemise võimalus.

344. Haigestunud vahialused kaitseväelased saadetakse raviasutusse paigutamiseks vahialuste jaoskonda komandandi kaudu järgmiste dokumentidega:

1) arreteeritu saateleht (vt lisa 15);

2) arsti saateleht (vt lisa 16);

3) eeluurimise ja kohtualuste kohta vahi alla võtmise otsus või määrus;

4) isikut tõendav dokument.

Kui vahialune saabub raviasutusse ilma komandandi korralduseta, siis paigutab raviasutuse ülem või valvearst haige vahialuste jaoskonda, teatab sellest kohe komandandile ja saadab temale edasi saatelehe (kinnipidamislehe) ja vahi alla võtmise otsuse või määruse vahtkonnaülemale vajalike korralduste tegemiseks.

345. Haigestunud distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi võib saata ravile tsiviilhaiglasse, katkestades ravil oleku ajaks karistuse kandmise.

346. Kaitseväeraviasutuse vahialuste jaoskonnas kehtestab raviasutus haigete suhtes ravinõuetele vastava sisekorra, kuid see ei tohi takistada vahialuste valvet.

347. Vahialuse kaitseväelase ravi lõppemisest teatab raviasutuse ülem komandandile, kes saadab vahialuse äratoomiseks vastuvõtjad koos korraldusega vahtkonnaülemale vahialune välja anda.

Raviasutuse ülem annab vastuvõtjale enne vahialuse üleandmist käesoleva määrustiku punktis 344 ettenähtud dokumendid.

348. Raviasutuse vahialuste jaoskonna vahtkond tegutseb vastavalt käesoleva määrustiku teisele peatükile ning käesoleva määrustiku punkti 346 nõuetest lähtuvale erikorrale.

SAATETEENISTUS

Üldalused

349. Vahialuste saatmine toimub jalgsi või transpordivahendis.

Rongi või laevaga saadetakse vahialuseid väeosaülema korraldusel harilikus korras kaitseväe kulul.

350. Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelased ning kohtu poolt arestiga garnisoni arestimajas karistatud ohvitserid ja kaadriallohvitserid liiguvad väljaspool kinnipidamisruume ilma saatjateta.

Distsiplinaarkinnipidamisel olevad kaitseväelased ja kohtuotsuse põhjal garnisoni arestimajas kinnipeetavad ajateenijad ja kaadrisõdurid liiguvad väljaspool kinnipidamisruume saatetunnimeeste valve all.

351. Pärast karistuse kandmist garnisoni arestimajast vabastatud kaitseväelane saadetakse tagasi oma väeossa ilma saatjata, kui tema kohta muudes süüasjades ei ole tarvitusele võetud tõkestusabinõusid.

352. Kui saatetunnimehi on mitu, määratakse üks neist saateülemaks.

Saateülem peab harilikult olema võrdses või kõrgemas auastmes kui auastmelt kõrgeim saadetavate hulgast. Ohvitseride ja kaitseväeametnike saateülemaks peab olema ohvitser.

353. Kui saadetav kaitseväelane on raskelt haige või vaimuhaige, määratakse tema tervise järele valvamiseks ka velsker või sanitar.

354. Saatetunnimehed kannavad vahiteenistuse vormi, rakmeid ja käesoleva määrustiku punktide 70 ja 71 nõuete kohaselt laetud relvi.

Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelased peavad nende saatmisel kandma välivormi vöörihmaga, distsiplinaarkinnipidamisel ja kohtuotsuse alusel eeluurimise all olevad kaitseväelased vöörihma ei kanna.

Vahialuste saatetunnimeestega saatmine

355. Vahialuste saatmisel ja valvamisel vastutavad saatetunnimehed vahialuste eest nagu vahtkonnast väljapandud tunnimehed ja saateülem nagu vahtkonnaülem.

Saatetunnimehed alluvad vahetult saateülemale; saateülem allub vahialuseid väljasaatnud ülemale hetkest, mil ta kannab viimasele ette oma valmisolekust teenistusülesannete täitmiseks ja väljub tema alluvusest ettekandega teenistuskohustuste täitmise lõpetamisest.

Saatetunnimeestele laienevad tunnimehe õigused hetkest, millal ta kannab saateülemale ette vahialuste valve alla võtmisest, ja lõpevad hetkel, millal ta kannab saateülemale ette vahialuste üleandmisest.

356. Käesoleva määrustiku punktis 350 nimetatud vahialuste jalgsi saatmisel määratakse nende valvamiseks saatetunnimehed:

1) ühe vahialuse kohta -- üks kuni kaks;

2) kahe kuni kuue vahialuse kohta -- kaks kuni neli;

3) seitsme kuni kümne vahialuse kohta -- neli kuni kuus;

4) suurema arvu vahialuste kohta -- üks saatja iga nelja vahialuse kohta.

Kui saadetavad on märatsemis- või põgenemiskalduvustega või kui on karta korratuste tekitamist, võib suurendada saatetunnimeeste arvu ja kasutada käeraudu.

Kui käesoleva määrustiku punktis 350 nimetatud vahialuste juures ei ole karta korratuste tekitamist, võidakse nende saatmiseks käesolevas punktis kehtestatud saatetunnimeeste arvu vähendada. Vahialuste saatmisel ametiasutustesse määratakse saatetunnimehed vastavalt käesoleva punkti alapunktidele 1--4.

357. Vahialuste väljasaatmisel annab neid väljasaatev ülem saateülemale saatekirja, milles on ära toodud saateülema ja vahialuste nimed, saatmise eesmärk ja sihtkoht.

358. Saateülem võtab vahialused vastu saatekirja alusel, vaatab saatetunnimeeste juuresolekul vahialused ja nende asjad põhjalikult üle ning kontrollib, et vahialused oleksid nõuetekohaselt riietatud. Vastuvõtmisel leitud puuduste kohta teeb saateülem sellekohase märke vahialuste vastuvõtmise kohta antava allkirja juurde.

359. Saadetavate vahialuste juures ei tohi viibida teisi vahialuseid ega kõrvalisi isikuid. Vastuvõetava vahialuse valve eest vastutab saateülem sellest hetkest, kui ta on üleandjalt vahialuse oma valve alla võtnud.

Põgenemise vältimiseks võib vahialuseid neid väljasaatnud ülema korraldusel panna käeraudadesse.

360. Väljasaatjaülem tutvustab saateülemale ja -tunnimeestele nende ülesannet, saadetavate vahialuste kalduvusi ja nende liikumisteed, kontrollib saateülema ja -tunnimeeste teadmisi ning seda, kuidas nad on ülesandest aru saanud.

361. Jalgsisaatmisel rivistatakse vahialused järgmiselt:

1) kaks vahialust kõrvuti;

2) kolm -- üks ees ja kaks tema selja taga kõrvuti;

3) suurema arvu juures -- kolonnis kahe-, kolme- või neljakaupa, vastavalt vahialuste arvule.

362. Enne liikumise algust hoiatab saateülem vahialuseid, et põgenemiskatsel ja saatetunnimeestele vastuhakkamise korral võetakse kasutusele relvad.

363. Saatetunnimehed liiguvad:

1) üks saatetunnimees -- vahialuse (vahialuste) taga;

2) kaks saatetunnimeest -- kummalgi pool vahialuste kõrval, neist veidi tagapool, kusjuures saateülem on vahialustest paremal pool;

3) kolm saatetunnimeest -- üks kummalgi pool vahialuste kõrval ja kolmas koos saateülemaga vahialuste taga;

4) neli saatetunnimeest -- üks kummalgi pool vahialuste kõrval ja saateülem kahe saatetunnimehega vahialuste taga;

5) viis või rohkem saatetunnimeest -- üks ees, üks kuni kolm koos saateülemaga taga ja ülejäänud kummalgi pool vahialuste kõrval.

364. Vahialuste transportimisel selleks kohandamata transpordivahenditega paigutatakse vahialused saatetunnimeeste vahele.

365. Vahialuseid saadetakse linna piirides võimalikult vähekäidavaid tänavaid ja väljakuid mööda; liikumistee ja -aeg tehakse eelnevalt teatavaks politseile.

366. Saateülem ja -tunnimehed on kohustatud:

1) toimetama vahialused ettenähtud korras selleks määratud kohta;

2) hoidma ära vahialuste põgenemise; iga põgenemiskatset tuleb kohe takistada ning korrarikkumine vahialuste hulgas lõpetada;

3) viibima alati oma kohal, olema valvsad ning vahialuseid viivukski mitte silmist laskma;

4) keelduma igasugusest jutuajamisest vahialustega, välja arvatud ametikohustuste täitmiseks vajalik suhtlemine;

5) jälgima, et vahialused ei suhtleks kõrvaliste isikutega ega astuks nendega kontakti, ei võtaks neilt midagi vastu ega annaks neile midagi edasi.

367. Saateülem ja -tunnimehed vahialuste saatmisel ja valvamisel kedagi ei tervita.

Saatetunnimeestega saadetavad vahialused tervitavad kõigil juhtudel valvelseisangu võtmisega, kuid kätt tervitusasendisse ei tõsta. Kõik teised, ka jalutuskäigul olevad vahialused tervitavad ettenähtud korras.

368. Põgenemiskatse, märatsemise, saatetunnimeestele vastuhakkamise ja muude korrarikkumiste puhul võib saateülema korraldusel vahialuseid panna käeraudadesse (kinni siduda), kui süüdlased pärast neile tehtud hoiatust ei allu saateülema korraldustele.

369. Saatetunnimehed kasutavad relvi:

1) enesekaitseks, kui neile kallale tungitakse või kui see väljendub tegutsemises, millele võib vahetult järgneda kallaletung;

2) kui kallaletungija või vastuhakkaja ei täida kohe saatetunnimehe nõuet panna relv või mõni muu eluohtlik ründevahend käest või kui ärapandud relv või ohtlik ründevahend võetakse kallaletungiks või vastuhakuks uuesti kätte;

3) vahialuste avaliku mässu mahasurumiseks ja nende saatetunnimeestele ohtliku vastuhaku korral; kui aeg ja olukord seda lubavad, on relvakasutaja kohustatud relva kasutamisest hoiatama või võimaluse korral abi kutsuma, et tulla toime ilma relva kasutusele võtmata. Relva kasutamine ei tohi põhjustada ohtu kõrvalistele isikutele.

370. Vahialuste põgenemisel võtab saateülem ülejäänud vahialuste valvet nõrgestamata meetmed põgenejate tabamiseks, kasutades selleks kõrvaliste isikute abi või mõnel muul viisil. Kõigist vahialuste saatmisel toimunud korrarikkumistest teatab saateülem viivitamatult teda väljasaatnud ülemale.

Kõikidest juhtumitest kannab ta kohalejõudmisel ette ülemale, kelle korraldusse on vahialused saadetud, samuti teda väljasaatnud ülemale.

371. Jõudnud vahialustega määratud kohta, kannab saateülem sellest ette ametnikule, kelle käsutusse vahialused on saadetud ja tegutseb edasi saadud ülesande kohaselt.

372. Ametnik, kelle käsutusse vahialused toodi, annab vahialuste vastuvõtmise kohta saatelehele oma allkirja, mida kinnitab pitsatiga. Ajavahemikul allkirja saamisest vahialuste üleandmise kohta kuni vahialuste uuesti vastuvõtmiseni on saateülem ja -tunnimehed saatmisega seotud kohustustest ja vastutusest vabad. Vahialused antakse saateülemale tagasiviimiseks üle korras, nagu seda on kirjeldatud käesoleva määrustiku punktis 357.

373. Vahialuste kohtusaali toomise ja sealt väljaviimise korra jms kohta saab saateülem juhtnööre ametnikult, kelle käsutusse vahialused on saadetud.

374. Vahialuse kokkusaamine kohtus oma kaitsjaga ja vajaduse korral arsti või velskriga võib toimuda kohtu korrapidaja või vahtkonnaülema loal, kuid saatetunnimehe pideva valve all.

375. Kui kohus mõistab vahialuse õigeks, vabastatakse ta kohtuotsuse väljakuulutamise hetkest vahi alt selle ametniku allkirja vastu, kelle käsutusse oli vahialune toodud ja kes annab saateülemale ka kohtuotsuse ärakirja vahialuse õigeksmõistmise kohta.

376. Kohtu- ja siseruumides on saatetunnimehed vabaltseisangus.

Kohtukoosseisu saalitulekul ja sealt lahkumisel, tunnistajate vannutamisel, kohtuotsuse kuulutamisel ja üldse alati, kui saalisolijad on kohustatud püsti seisma, võtavad saatetunnimehed valvelseisangu.

Ametikohustuste täitmisel saatetunnimehed mitte kusagil, välja arvatud jumalateenistusel, peakatet maha ei võta.

377. Kohtusaalis vahialuse juures seisvate saatetunnimeeste vahetamine toimub ilma kohtu eesistujalt luba küsimata saateülema korraldusel; kui kohtus on korrapidaja, siis viimase korraldusel.

378. Kui vahialune paigutatakse eraldi ruumi, mis jääb saatetunnimeeste valve alla, vaatab saateülem selle ruumi vahialuste põgenemise vältimiseks põhjalikult üle.

379. Vaimuhaigete vahialustega peab ümber käima kannatlikult ja ettevaatlikult; neid ei panda käeraudu; relva tarvitamine nende vastu on keelatud. Saatmisel kaasasoleval velskril peab käepärast olema rahustussärk või muud abivahendid ja arstimid.

380. Saateülem annab vahialuse ja temaga kaasasolevad dokumendid ja asjad allkirja vastu üle ametnikule, kelle käsutusse vahialune väljasaatjaülema korraldusel on saadetud.

IV. KAITSEVÄETSEREMOONIAD

ÜLDALUSED

381. Kaitseväetseremooniate eesmärk on anda pidulikkust sündmusele, mille tähtsust on kaitseväelastele ja kaaskodanikele vaja rõhutada.

Kaitseväetseremooniad on paraadid, lugupidamis- või auavaldused, esinemised rahvapidustustel jne, mis korraldatakse tähtsate rahvus- ja riigipühade või kaitseväe tähtpäevade puhul.

382. Tseremooniates avalduvate kaitseväetraditsioonide eesmärk on mõjuda kasvatuslikult, väljendada kuuluvust ühtsesse perre ning tugevdada sisemist sidet kaitseväes ja kaitseväe ning tsiviilstruktuuride vahel.

383. Kella 21.00--6.00 väljaspool kinniseid ruume kaitseväetseremooniaid ei korraldata, kui selleks ei ole eraldi korraldust või garnisoniülema või temast kõrgema ülema luba.

TSEREMOONIATE ÜKSUSED JA TOIMKONNAD

384. Tseremooniateks võidakse määrata aukompanii, orkestreid, auvahtkondi, eskorti, spaleere, käsundusohvitsere, liinureid, matuse- ja mälestustoimkondi või muid garnisoniülema määratud toimkondi (toimkondlasi).

385. Isikud, kellele aukompanii välja pannakse, aukompanii eesmärk, koosseis, selle väljasaatmise kord, rivistamise aeg ja koht on toodud käesoleva määrustiku punktides 243--245.

386. Kui isikute vastuvõtmisel peab aukompanii juures olema ka väeosa lipp, siis lipu saatekompaniina toimib aukompanii ja saatekompanii ülemana aukompanii ülem.

Orkester saadab aukompaniid tema väljumisest alalisest asukohast kuni sinna tagasijõudmiseni, kui see pole korraldatud teisiti.

Aukompanii liikumine lipu ja orkestriga toimub määrustikes ettenähtud korras (vt lisad 17 ja 18).

387. Aukompanii rivistatakse üles kindlaksmääratud kohal ja ajal rivimäärustiku nõuetele vastavalt, rivirindega vastuvõetava isiku tuleku suunas; aukompanii parem tiib asub selle koha vastas, kus on ette nähtud vastuvõetava isiku saabumise koht (laeva või vaguni trepp, auto, lennuki vms peatuskoht).

Väeosa lipp asub kolm sammu esimese rühma ülemast paremal; kolm sammu lipust paremal asub aukompanii ülem; viimasest neli sammu paremal, joondudes kompanii teise viiruga, asub orkestri vasak tiib; orkestrijuht, joondudes kompanii esimese viiruga, asub orkestri ees. Käsundusohvitser asub aukompanii vasakul tiival aukompaniist kahe sammu kaugusel.

388. Ettenähtud kohale rivistatud aukompanii tervitab vastuvõetavat isikut kompaniiülema käskluste «Tervituseks -- valvel! Keskele -- vaat!» järel. Kui Vabariigi President möödub aukompaniist enne vastuvõetavat, tervitatakse teda samuti. Teisi kõrgemaid ülemaid, alates garnisoniülemast, tervitatakse harilikus korras käskluse «Valvel!» järel.

Käsklused «Kompanii, tervituseks -- valvel! Paremale (keskele, vasakule) -- vaat!» antakse siis, kui vastuvõetav isik väljub ruumist või transpordivahendist või läheneb kompaniile 50 sammu kaugusele. Selle käskluse järel alustab orkester mängu, lipp tõstetakse tervitusasendisse ja kõik tervitavad rivimäärustikus ettenähtud korras, mõõkadega relvastatud kompanii ohvitserid saluteerivad mõõkadega. Aukompanii ülem esineb ettekandega ja saadab vastuvõetavat isikut kompanii rivi ees.

Kui vastuvõetav isik jõuab käsundusohvitserini, esitleb see end oma kohalt lahkumata. Kui vastuvõetav isik pöördub tagasi, järgneb käsundusohvitser talle ning jääb sellest hetkest tema käsutusse.

Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtmisel mängib orkester ühe salmi Eesti Vabariigi hümni.

Välisriigi riigipea vastuvõtmisel mängib orkester välisriigi hümni ja seejärel ühe salmi Eesti Vabariigi hümni; kui vastuvõetav isik alustab liikumist, mängib orkester väeosa- või pidulikku marssi.

389. Välisriigi saadiku volikirjade üleandmise puhul määratava aukompanii juures viibib ainult garnisonikomandant. Aukompanii ülem esineb ettekandega ja saadab saadikut kompanii rivi ees (vt lisa 17). Orkester mängib sel ajal väeosa- või pidulikku marssi.

390. Vastuvõtutseremoonia lõpeb aukompanii paraadmarsiga.

Välisriigi saadiku volikirjade üleandmise lõputseremoonial saadiku lahkumisel aukompanii ja orkester ei osale.

391. Vabariigi Presidendi, välisriigi riigipea, välisriigi saadiku ja teiste isikute, kellele diplomaatiline etikett seda ette näeb, ärasaatmiseks määratud aukompanii toimib samuti kui nende isikute vastuvõtmisel, kuid käsundusohvitser rivis ei seisa, aukompanii paraadkorras ei möödu ja orkester mängib ainult välisriigi hümni (vt lisa 18).

392. Aukompanii määratakse harilikult jalaväest, kuid aukompanii võib koosneda ka jalaväe, õhuväe ja mereväe rühmast jalgsirivis.

393. Orkester määratakse kaitseväetseremooniale täies koosseisus.

Kui seda tingivad korraldamisega seotud olud, võib matusetseremooniale määrata vähendatud koosseisus orkestri.

394. Auvahtkondade osalemine tseremooniates ja nende teenistuskord on ette nähtud käesoleva määrustiku punktides 246--250.

395. Eskort on üksus transpordivahenditel (ratsahobustel), mis määratakse korteeži saatmiseks tseremoniaalsel liikumisel.

Eskordi määramise eesmärk on avaldada au eskorditavale isikule ja tagada tema turvalisus.

396. Eskort määratakse kõrgema ülema korraldusel diplomaatilises või kaitseväelises etiketis ettenähtud juhtudel.

Eskordi väljasaatmise aja, koha ja teenistuse kestuse määrab vastuvõtmiste või pidustuste korraldaja.

397. Eskort koosneb harilikult ühest jaost, kuid võib garnisoniülema korraldusel olla ka suurem.

398. Enne liikumise algust rivistub eskort harilikult kümne sammu kaugusel saadetava isiku sõiduki taga kaheviirulisse joonrivvi, saadetava isiku sõidukile astumisel asub sõiduki juurde ja liigub ettenähtud korras.

399. Kaitseväe spaleer on väeüksus, mis on ettenähtud korras rivistatud kahel pool teed, kust vastuvõetav (saadetav) isik läbi sõidab või läheb.

Spaleeride määramise eesmärk on väljendada austust.

400. Spaleeri rivistamise korra ja ülemate asukoha ning vahed üksikute kaitseväelaste ja allüksuste vahel määrab tseremoonia korraldaja lähtuvalt olukorrast.

Kui spaleeri juures on väeosaülem, siis asub ta spaleeri paremal tiival.

401. Spaleeris kannavad kaitseväelased relvi rinnal (mõõku tupes). Vastuvõetava (saadetava) isiku läbisõidul (läbiminekul) annavad spaleeridena rivistatud väeosade allüksuste ülemad järjekorras (isiku lähenemisel allüksusele kümne meetri kaugusele) tervituskäskluse ja spaleeris seisvad kaitseväelased tervitavad rivimäärustikus ettenähtud korras.

402. Spaleer rivistatakse üles ja võetakse maha tseremoonia korraldaja käsul.

403. Liinurid on täägistatud relvadega kaitseväelased, kes on määratud paraadi rivistaja käsutusse paraadist osavõtvate väeosade asupaiga (tiiva) ja paraadmarsi joone (paraadis osalevate üksuste parema rea kaitseväelaste liikumissuuna) tähistamiseks. Liinuri relva täägile on kinnitatud Eesti Vabariigi lipuke mõõtmetega 15×20 cm.

404. Liinurid määratakse paraadi juhataja korraldusel paraadis osalevate väeosade koosseisust ning nad saadetakse määratud ajaks paraadi rivistaja käsutusse.

405. Mälestustseremoonia korraldatakse ja kaitseväelaste matusetoimkond määratakse kaitseväeliste mälestus- ja matusetalituste puhul.

406. Kõik üksused ja toimkonnad kannavad kaitseväetseremooniatel välivormi, rakmeid ja relvi, kui see ei ole garnisoniülema poolt korraldatud teisiti.

Kaitseväetseremooniatel kantava vormiriietuse, relvad ja rakmed määrab kindlaks garnisoniülem (väeosa).

VABARIIGI PRESIDENDI, VÄLISRIIKIDE RIIGIPEADE JA SAADIKUTE KAITSEVÄELINE VASTUVÕTU- JA ÄRASAATMISTSEREMOONIA

Üldalused

407. Vabariigi Presidenti võetakse vastu ja saadetakse ära kaitseväetseremooniaga ainult väljaspool tema alalist asukohta nendes kohtades, kus on olemas väeosad. Vastuvõtu- ja ärasaatmistseremoonia toimub erikorralduse alusel.

Kohtades, kust Vabariigi President ainult läbi sõidab või peatub, kaitsevägi tavaliselt mingit vastuvõtutseremooniat ei korralda, küll aga peavad kohalikud kõrgemad kaitseväeülemad talle end esitlema, kui presidendile esitletakse kohalike omavalitsusorganite juhte.

408. Vastuvõtu- ja ärasaatmistseremooniad jagunevad nende korraldamiseks määratud toimkondade arvu poolest pidulikeks ja tavalisteks.

409. Pidulik vastuvõtutseremoonia (ärasaatmistseremoonia) korraldatakse ainult Vabariigi Presidendile tema isiklikul loal ja juhul, kui ta on palutud osa võtma mingist tähtsast pidustusest või tema kohalejõudmine langeb ajaliselt kokku niisuguse pidustusega.

Tavaline vastuvõtutseremoonia (ärasaatmistseremoonia) korraldatakse Vabariigi Presidendile tema ametlike sõitude puhul, ja ainult siis, kui selleks on erikorraldus.

410. Kaitseväelist vastuvõtutseremooniat (ärasaatmistseremooniat) korraldab harilikult garnisoniülem. Kui tseremooniast võtavad osa ka valitsusasutused, on garnisoniülem kohustatud selle toimumiskorda ja -aega nendega kooskõlastama.

411. Vastuvõtu- või ärasaatmistseremooniates osalenud üksused, toimkonnad ja isikud lahkuvad toimumiskohalt tseremooniakorraldaja loal või pärast vastuvõetava või ärasaadetava isiku lahkumist.

Vabariigi Presidendi pidulik vastuvõtutseremoonia

412. Vabariigi Presidendi pidulikuks vastuvõtmiseks rivistatakse aukompanii ja määratakse auvahtkond.

Garnisonides, kus on selleks võimalus, määratakse tema saatmiseks eskort ja rivistatakse üles spaleer.

Pidulikul kaitseväetseremoonial peavad kohal olema kõik garnisonis teenivad kindralid ja üksikriviväeosade ülemad.

Vastuvõtutseremoonia üksikasjad töötab välja garnisoniülem või tema poolt selleks määratud ametiisik.

413. Kindralid ja väeosaülemad asuvad vastuvõtutseremoonia ajal auastmete järjekorras garnisoniülema poolt määratud kohal.

414. Vabariigi Presidendi lahkumise puhul korraldatakse tema ärasaatmistseremoonia samu nõudeid järgides, kusjuures aukompanii rivistatakse rivirindega liiklusvahendi poole, millega Vabariigi President lahkub. Kui Vabariigi President saabub ärasõidukohale, mängib aukompanii juures olev orkester «Presidendimarssi».

Aukompanii juures olevaid ülemaid presidendile ei esitleta, käsundusohvitser rivvi ei asu ja aukompanii paraadmarssi ei toimu.

Pärast seda, kui president on aukompaniid tervitanud ja selle üle vaadanud, kuid tema ärasõit viibib, antakse aukompaniile käsklus «Vabalt!». Kui sõiduk, millega Vabariigi President lahkub, alustab liikumist, antakse aukompaniile käsklus «Valvel!» ja orkester mängib ühe salmi Eesti Vabariigi hümni.

Vabariigi Presidendi tavaline vastuvõtutseremoonia

415. Vabariigi Presidendi tavaline vastuvõtu- ja ärasaatmistseremoonia korraldatakse samade nõuete kohaselt kui pidulikki, välja arvatud eskort ja spaleerid.

Välisriigi riigipea vastuvõtutseremoonia

416. Välisriigi riigipea vastuvõtmiseks rivistatakse tema saabumiskohta (lennuväljale, sadamasse, raudteejaama) aukompanii. Transpordivahendi seiskudes annab kompaniiülem eelkäskluse «Kompanii!», mille järel kompanii võtab valvelseisangu (vt lisa 18).

Riigipea ja tema saatjate lennukist, laevast või vagunist väljumisel annab kompaniiülem käskluse «Tervituseks -- valvel!», mispeale kompanii võtab relvad tervitusvõttesse. Järgneb käsklus «Keskele -- vaat!», misjärel orkester alustab pidulikku marssi ja kompaniiülem suundub saabuja juurde ettekandeks. Ettekande ajaks katkestab orkester mängimise. Pärast ettekannet teeb kompaniiülem vasaku jalaga sammu tagasi ja kõrvale üheaegse parempöördega ja jääb tervitusasendisse. Orkester mängib vastuvõetava isiku riigi hümni ning ühe salmi Eesti Vabariigi hümni. Hümnide lõppedes alustab orkester pidulikku marssi, saabunud riigipea tervitab tervituseks kallutatud lippu, seejärel liigub Vabariigi Presidendi ja kompaniiülema saatel rivi eest läbi. Kui riigipea on möödunud kompanii rivist, lõpetab orkester mängimise ning saabunud riigipea ja Vabariigi President tutvustavad mõlema riigi delegatsioone. Kompaniiülem suundub samal ajal rivi keskele, annab käsklused «Otse -- vaat!» ja «Jalale -- võtt!» ning läheb pärast seda oma kohale rivis.

Kui korteež on vastuvõtukohalt lahkunud, annab kompaniiülem vajalikud käsklused ja orkester ning aukompanii lahkuvad vastuvõtukohalt.

Korteežile eskordi määramise otsustab garnisoniülem.

Välisriigi riigipea ärasaatmistseremoonia on samasugune, ainult aukompanii lahkub rivistuskohalt siis, kui transpordivahend, millega välisriigi riigipea lahkub, on hakanud liikuma.

Välisriigi kaitseministri ja sõjaväe juhataja vastuvõtutseremoonia

417. Välisriigi kaitseministri või sõjaväe juhataja vastuvõtu- ja ärasaatmistseremoonia on samasugune kui välisriigi riigipea vastuvõtu- ja ärasaatmistseremoonia.

Lugupidamisavaldused välisriikide saadikutele

418. Vabariigi Presidendile volikirjade üleandmise puhul rivistatakse kõikide välisriikide saadikutele kui riigipeade esindajatele lugupidamis- ja austusavalduseks hoone ees, kus toimub volikirjade üleandmistseremoonia, üles aukompanii.

Saadiku vastuvõtutseremoonia toimub käesoleva määrustiku punktide 389--390 nõuete kohaselt; aukompanii lahkub hoone eest viis minutit pärast saadiku hoonesse sisenemist (vt lisa 17).

Vabariigi Presidendi ja kõrgete aukülaliste vastuvõtutseremoonia kinnistes ruumides toimuvatel kaitseväepidustustel

419. Kui Vabariigi President austab oma osavõtuga kinnistes ruumides toimuvat kaitseväepidustust (aktust, banketti, balli vms), sõidab üks pidustuste korraldajatest talle järele; Vabariigi Presidendi pidustustele saatmiseks saadetakse tema maja juurde eskort, kui see pole korraldatud teisiti; peohoone sissepääsu juurde ja vajaduse korral ka siseruumidesse pannakse välja vajalik arv autunnimehi.

420. Vabariigi Presidendi pidumajja saabumisest annab orkester (fanfaarid) signaaliga märku. Ametikohalt kõrgeim pidustuste korraldaja võtab presidendi vastu peoruumide eesruumis ja jääb tema juurde kogu pidustuste ajaks.

421. Kui president siseneb peoruumi, mängib orkester ühe salmi riigihümni, mille esitamise ajaks katkestavad kõik ruumisolijad igasuguse liikumise ja tegevuse. Soovi korral käib president koos saatjatega läbi peoruumid ning juhatatakse siis temale määratud kohale.

Enne presidendi kohalejõudmist harilikult pidustusi (eeskava) ei alustata. Kui pidustused on mingisugustel põhjustel alustatud, katkestatakse need presidendi saabumist tähistava signaali peale ja jätkatakse presidendi loal pärast tema asumist talle määratud kohale.

422. Presidendi lahkumisel mängib orkester väeosa- või pidulikku marssi ja ettekanded või lõbustused katkestatakse kuni presidendi ärasõitmiseni, kui ei olnud teist korraldust.

Autunnimehed võetakse pärast presidendi lahkumist maha.

423. Kaitseväepidustuste kõrgeteks aukülalisteks on ka Riigikogu esimees, peaminister, kaitseminister ja kaitseväe juhataja.

Neid võetakse vastu samuti kui presidenti, ainult riigihümni asemel mängitakse väeosa- või pidulikku marssi.

KAITSEVÄEPARAADID JA MÄLESTUSTSEREMOONIAD

Üldalused

424. Kaitseväeparaade korraldatakse tähtsate rahvus-, riigi- või kaitseväepühade, pidustuste ja mälestuspäevade puhul, väeosale lipu annetamisel, väeosa aastapäeval, kaitseväelaste tõotuse andmisel, suuremate manöövrite lõpetamisel, mälestussammaste avamisel jne.

Paraadi, millega tähistatakse tagasihoidlikku sündmust ja millest väeosa ei võta osa täies koosseisus, nimetatakse pidulikuks rivistuseks.

425. Kaitsejõudude paraade võib korraldada Eesti Vabariigi aastapäeval (24. veebruaril) ja võidupühal (23. juunil). Nende paraadide korraldamine toimub kaitseväe juhataja käskkirja alusel.

Teistel juhtudel korraldatakse paraad väeosa-, garnisoni- või mõne teise kõrgema ülema käskkirja alusel.

426. Paraadi korraldamise käskkirjas ja selle lisades näidatakse:

1) paraadi toimumise kuupäev, kellaaeg, koht ja kes võtab paraadi vastu;

2) paraadi juhataja, selle rivistaja ja vaimuliku talituse läbiviija auaste ja nimi;

3) paraadi vastutava üldkorraldaja auaste ja nimi;

4) paraadiüksuste suurus;

5) paraadil osalevate väeosade ja allüksuste nimetused ning lahingutehnika arv paraadrivistuse järjekorras;

6) koondorkestri koosseisu määratud orkestrid;

7) paraadi liputoimkond (lipuohvitser, lippur ja lipusaaturid);

8) liinurite arv ja missugune väeosa saadab nad välja;

9) liinurite paraadi toimumiskohta saabumise, üldkolonni kogunemise, paraadi rivistamise alustamise ja lõpetamise ning paraadi vastuvõtmiseks valmisoleku kellaaeg;

10) vormiriietus, relvastus ja relvakandmise viis;

11) üldkolonni kogunemiskoht ja juht;

12) korraldused paraaditreeninguteks, eel- ja peaprooviks, dokumentide koostamiseks, üksuste komplekteerimiseks, varustamiseks, finantseerimiseks jms;

13) paraadiks valmisoleku kohta ettekande esitamise tähtaeg.

Käskkirjale lisatakse paraadi läbiviimise üldkava (vt lisa 19), paraadi vastuvõtmise ja paraadmarsi kava (vt lisa 20) ning paraadi korraldamise ja rivistuse skeemid (vt lisad 21 ja 22).

427. Väeosad tuuakse paraadile käskkirjas määratud koosseisus jalgsirivis või neile ettenähtud transpordivahenditel.

428. Kaitsejõudude paraadi juhatab harilikult kaitseväe juhataja. Kui kaitseväe juhataja võtab ise paraadi vastu või teeb paraadil ettekande väeosi üle vaatamata, juhatab paraadi tema poolt nimetatud ohvitser.

429. Garnisoni paraadi juhatab harilikult garnisoniülem, väeosa paraadi väeosaülem. Kui need ülemad võtavad paraadi ise vastu või kui paraadil osaleb vähem kui pool nendele alluvatest üksustest, määrab garnisoniülem (väeosaülem) paraadi juhatajaks talle alluva riviüksuse kõrgeimas auastmes ülema.

430. Kui garnisoni- või väeosaülem isiklikult paraadi vastu ei võta ega juhata, asub ta paraadi vastuvõtja saatjate hulgas.

431. Paraadi rivistajale määratakse vajaduse korral abiks 1--2 ohvitseri, sealhulgas lahingutehnika paigutaja-joondaja ning saadetakse väeosadest vajalik arv liinureid.

432. Kaitsejõudude paraadi üldkorraldajaks määratakse harilikult garnisoni komandant, kelle ülesandeks on kooskõlastada kohaliku omavalitsusasutusega paraadiga seotud küsimused ja tegevus (liikluskorraldus, paraadiväljaku ettevalmistamine ja kujundamine, arstiabi korraldamine, käimlate, side- ja helivõimendusvahendite paigaldamine, väeosade paraadile tuleku ja sealt lahkumise ning kaitseväeliste jalutuskäikude marsruudi määramine jm kohalikest tingimustest sõltuv).

433. Kui paraadi vastuvõtja võtab paraadi vastu autol, on ka paraadi juhataja autol. Kaitseväe juhataja erikorraldusel võib eriti pidulikel juhtudel, kui tahetakse rõhutada ajaloolisi traditsioone, paraadi vastuvõtmine ja juhatamine toimuda ratsahobustel.

434. Madalama kui --12 oC õhutemperatuuri korral paraadi harilikult ei korraldata.

Paraadi rivistamine ja paraadi juhataja ning temast kõrgemate ülemate vastuvõtmine

435. Paraad rivistatakse järjekorras (vt lisa 21):

1) liputoimkond;

2) kaitseväeõppeasutused;

3) jalaväeüksused;

4) tehnilised väeosad (pioneeri-, suurtükiväeosad) jalgsirivis;

5) mereväeüksused;

6) lennuväeüksused;

7) piirivalveüksused;

8) päästeüksused;

9) politseiüksused;

10) Kaitseliidu üksused;

11) noorsoo- ja muud paraadil osalevad organisatsioonid;

12) lahingutehnika.

Õppeallüksused asuvad oma väeosa paremal tiival, kui paraadi juhataja ei ole korraldanud teisiti.

Kui paraadil osalevad sõjaveteranid, paiknevad nad paraadi vastuvõtjast 10--15 meetri kaugusel vasakul ja kolm meetrit liinurite joonest tagapool. Paraadmarsil nad ei osale, kui paraadi juhataja ei ole korraldanud teisiti.

436. Väeosade ja allüksuste vahed määratakse käskkirjas sõltuvalt kohalikest võimalustest.

Paraadidel on lubatud rivistuda lühendatud vahede ja kaugustega. Liikumist alustades võetakse normaalkaugused ja -vahed.

Kui väeosad rivistatakse paraadil mitmele joonele, on eesseisva kolonni viimase viiru ja tagapool seisva kolonni esimese viiru vahe neli meetrit.

437. Paraadil on põhiväeliikide ülemate kohad vastavalt käesoleva määrustiku punkti 448 nõuetele.

Kui väeosa rivis on lipp, asub lipuohvitser koos liputoimkonnaga väeosa paremal tiival, väeosaülemast vasakul, kusjuures lipusaaturid asuvad kahel pool lippurit.

Väeosa orkester asub väeosa paremal tiival, oma vasaku tiivaga esimese kompanii ülemast neli meetrit paremal, joondudes oma esimese viiruga parema tiiva kompanii teise viiruga. Orkestrijuht asub orkestri keskkoha ees, joondudes paraadirivi esimese viiruga.

Pärast paraadi juhataja kohalejõudmist ja väeosade ülevaatust asub paraadi rivistaja talle ametikoha järgi ettenähtud kohale rivis, kui paraadi juhataja ei ole korraldanud teisiti.

438. Liinurid peavad olema oma kohtadel enne väeosade paraadiväljakule jõudmist. Liinurite asukoha määrab paraadi rivistaja.

Liinurid lähevad oma kohale paraadi rivistaja käsklusega «Liinurid, paraadiväljakule taktjooksu -- marss!». Nad tähistavad paraadirivi paremat ja vasakut tiiba ning rivistuse nurki.

Liinurid seisavad näoga paraadiväljaku poole.

439. Paraadi toimumiskohale jõudnud väeosad liiguvad oma asukohta ja rivistuvad nii, et nende parema tiiva sõdur asuks liinuri joonel (vt lisad 21 ja 22).

Paraadi üldist joondumist korraldab paraadi rivistaja.

Üldkolonni paraadiväljakule saabumisel eraldub rivist liputoimkond ja jääb seisma nii, et lippur koos lipusaaturitega jääksid paraadirivi vasakut tiiba tähistava liinuri joonele. Selleks annab lipuohvitser käsklused «Lippur, suund minu järel -- marss!», «Paigal -- marss!» ja «Lippur -- seis!».

Kui paraadiväljakule ei saabuta üldkolonnis, teatavad väeosade ülemad paraadirivistajale oma väeosa saabumisest ja paigutavad oma väeosa rivistaja korralduse kohaselt rivistusskeemil ettenähtud kohta.

440. Enne paraadi juhataja tulekut tervitavad väeosad oma ülemat iseseisvalt üldises korras; ülemale, kellele alluvad kõik paraadil osalevad väeosad, annab tervituskäskluse paraadi rivistaja.

Pärast paraadist osavõtvate väeosade ülesrivistamist (vt lisa 20) läheb paraadi rivistaja paraadi väljaku keskele ja annab käsklused lipu paraadirivi paremale tiivale toomiseks «Paraad, liputervituseks -- valvel!», «Lipp -- ette!» ja «Lipule -- vaat!».

Käsklusega «Paraad, liputervituseks -- valvel!» võtavad paraadirivis olijad valvelseisangu (mõõgad eelvõttesse), käskluse «Lipule -- vaat!» järel pööratakse näod lipu suunas, rivis olevate väeosade ja allüksuste ülemad tõstavad käe (langetavad mõõgad) tervitusasendisse ja rivis olevad lippurid lipu tervitusasendisse. Lipuohvitser annab käskluse «Lippur, suund minu järel valvelsammu -- marss!» ja, hoides kätt tervitusasendis, viib tervitusasendisse tõstetud lipu väeosade rivi eest läbi paraadirivi paremale tiivale. Rivi saadab lipu liikumist peapöördega. Jõudnud rivi paremale tiivale, annab lipuohvitser käsklused «Lippur -- seis!», «Ümberpöörd!» ja pärast paraadirivistaja käsklust «Vabalt!» («Mõõgad -- tuppe!») asub oma kohale rivis. Oma kohale jõudnud lippur võtab lipu jalale.

Koondorkester alustab lipumarssi üheaegselt lipu tervitusasendisse tõstmisega ja lõpetab käskluse «Lippur seis!» järgi.

441. Paraadi juhataja paraadiväljakule saabumisel annab paraadi rivistaja käsklused «Paraad -- valvel! Keskele -- vaat!», tõstab käe tervitusasendisse, (mõõga eelvõttesse), teeb pöörde, läheb taktsammul paraadijuhatajale vastu ja teeb vormikohase ettekande (vt lisa 20).

Pärast ettekannet teeb paraadi rivistaja vasaku jalaga sammu vasakule taha ning samal ajal pöörde paremale ja laseb paraadi juhataja endast mööda; paraadi juhataja annab käskluse «Otse -- vaat!» ja paraadi juhataja ning rivistaja suunduvad paraadi lipu juurde seda tervitama.

Pärast lipu tervitamist võib paraadi juhataja rivistaja saatel vaadata paraadirivi üle; kui paraadi juhataja läheneb väeosale, astub selle ülem kolm sammu oma väeosa rivi ette, teeb ümberpöörd ja annab käskluse «Paremale -- vaat!», pöördub paraadi juhataja poole ja teeb vormikohase ettekande väeosa kohta (vt lisa 20); paraadi juhataja tervitab väeosa lippu ja väeosa.

Väeosa vastab paraadi juhatajale määrustikus ettenähtud korras.

Väeosaülem, jäädes paraadi juhataja ja rivistaja vahele, saadab paraadi juhatajat kogu oma väeosa rivi ees, teeb selle vasaku tiiva juures ümberpöörd ja läheb, käsi tervitusasendis, oma kohale rivi paremal tiival, kus annab käskluse «Otse -- vaat!».

442. Pärast paraadi juhataja kohalejõudmist kuni paraadi vastuvõtja saabumiseni tervitab paraad ainult neid ülemaid, kellele allub paraadi juhataja.

Paraadi vastuvõtmine

443. Paraadi vastuvõtja ja tema saatjate paraadi toimumiskohta saabumisel annab paraadi juhataja käsklused «Paraad, tervituseks -- valvel!» ja «Paremale (keskele, vasakule) -- vaat!», tõstab käe tervitusasendisse, (mõõga eelvõttesse), teeb pöörde paraadi vastuvõtja suunas, läheb paraadi vastuvõtjale vastu ja teeb vormikohase ettekande (vt lisa 20).

Pärast käsklust «Paraad, tervituseks -- valvel!» võtavad kõik paraadis osalejad valvelseisangu, väeosade lipud tõstetakse tervitusasendisse, paraadi juhataja ja paraadirivis olevad ohvitserid tõstavad käe (langetavad mõõga) tervitusasendisse.

Koondorkester alustab tervitusmarssi, kui paraadi juhataja alustab liikumist paraadi vastuvõtja suunas ja lõpetab mängimise, kui paraadi juhataja peatub ettekandeks paraadi vastuvõtja ees.

Kui paraadi vastuvõtja on kaitseväelane, tõstab ta käe tervitusasendisse ja hoiab seda nii ettekande lõpuni. Samuti tervitavad ka paraadi vastuvõtjat saatvad kaitseväelased.

Pärast ettekannet paraadi juhataja, jättes käe (mõõga) tervitusasendisse, astub sammu vasakule pöördega paremale, et lasta paraadi vastuvõtja mööda; koondorkester alustab iseseisvalt Eesti Vabariigi hümni.

Hümni lõppedes suunduvad paraadi vastuvõtja ja juhataja tervitama paraadi lippu.

Paraadi vastuvõtja saatjad jälgivad tema liikumist ja pöördeid, ei astu rivile temast lähemale ja valivad oma kohad nii, et paraadi vastuvõtja oleks alati nendest eespool.

444. Paraadi vastuvõtja alustab väeosade ülevaatust paraadi paremalt tiivalt ja tervitab neid. Paraadi juhataja, liikudes paraadi vastuvõtjast paremal ja pool sammu tagapool (hoides mõõka või kätt tervitusasendis), nimetab väeosi, mille juurde vastuvõtja jõuab.

Koondorkester alustab tervitusmarsi mängimist iga kord, kui paraadi vastuvõtja alustab liikumist ja lõpetab mängimise, kui paraadi vastuvõtja peatub.

445. Paraadi vastuvõtja vaatab rivi üle, tervitab väeosade lippe ja väeosi ning ütleb lühida sündmusekohase õnnitluse.

Väeosa vastab tervitusele vastavalt tervitaja isiku ametikohale (kui vastuvõtja on eraisik) või auastmele (kui vastuvõtja on kaitseväelane) ja õnnitlusele sõnaga «Tänan!».

Lõpetanud paraadi ülevaatuse, suundub paraadi vastuvõtja päevakohase kõne pidamiseks ettenähtud kohta. Kui paraadi vastuvõtja jõuab kõnepidamiseks ettenähtud kohta, annab paraadi juhataja käskluse «Otse -- vaat!», mispeale käed lastakse alla (mõõgad asetatakse tuppe), lipud võetakse jalale ja jäädakse valvelseisangusse.

Paraadi juhataja ja saatjad jäävad kõne lõpuni paraadi vastuvõtja juurde.

Kui paraadikõnes tehakse ettepanek mälestada Eesti Vabariigi vabaduse nimel langenuid ja hukkunuid, mängib orkester ühe salmi koraali «Jumal, Sul ligemal». Kõik paraadil osalevad ohvitserid ja lippurid võtavad koraali esitamise ajal iseseisvalt tervitusasendi.

446. Kui paraadil toimub vaimulik kombetalitus, annab paraadi juhataja vaimuliku kombetalituse eel käsklused «Vabalt!» ja «Mütsid -- peast!», misjärel vaimulik peab lühikese palvuse, õnnistab kaitseväelasi ja teeb ettepaneku laulda «Hoia, Jumal, Eestit».

Laulu lõppedes annab paraadi juhataja käskluse «Mütsid -- pähe!», «Valvel!».

447. Paraadi koondorkester mängib kogu väeosade ülevaatuse aja. Väeosa rivis olev orkester lõpetab mängu, kui paraadi vastuvõtja möödub selle väeosa (väeosade grupi), vasakust tiivast; samal ajal alustab mängimist järgmine orkester. Viimane orkester lõpetab mängu, kui paraadi vastuvõtja on jõudnud kõnepidamiskohale.

448. Pärast kõnet (kõnesid) juhatatakse paraadi vastuvõtja koos saatjatega paraadmarsi ajaks temale määratud kohale. Paraadi juhataja asub tegema korraldusi paraadmarsiks.

Kaitsejõudude paraadidel rivistuvad Kaitsejõudude Peastaabi ülem ja põhiväeliikide ülemad paraadi vastuvõtjast vasakule temaga ühele joonele.

449. Paraadil viibivad kaitseväelased võtavad oma asukohast sõltumata valvelseisangu ja tõstavad käe tervitusasendisse paraadi juhataja ettekande ajal paraadi vastuvõtjatele ning hümni ja leinaviisi mängimise ajal.

Paraadi vastuvõtmine Vabariigi Presidendi või välisriigi riigipea poolt

450. Vabariigi President või välisriigi riigipea võtab paraadi vastu käesoleva määrustiku eespool lisatud nõuete kohaselt koos punktides 451--456 toodud erinevustega.

451. Vabariigi Presidendi saabumisel paraadi toimumiskohale alustab orkester paraadi juhataja käskluse «Paraad, tervituseks -- valvel! Keskele -- vaat!» järgi «Presidendimarssi» ja mängib seda presidendi liikumise ajal kuni väeosade ülevaatuse lõpuni (vt lisa 20). Pärast paraadi juhataja ettekannet presidendile mängib orkester Eesti Vabariigi hümni, mida kõik laulavad kaasa.

452. Kui paraadi vastuvõtmisel saadab presidenti kaitseväe juhataja, kaitseminister, Riigikogu esimees või presidendi tahtel mõni teine isik, asub viimane presidendist paremal ja pool sammu tagapool. Väeosade ülevaatuse ajal liigub paraadi juhataja presidendi ja selle isiku vahel.

453. Kui kaitseväe juhataja paraadi ei juhata, vaid teeb Vabariigi Presidendile ettekande, saabub ta paraadiplatsile viis minutit enne paraadi algust.

Sel juhul mängib orkester kaitseväe juhataja saabumisel «Porilaste marssi» ja paraadi juhataja esineb talle sama ettekandega, millega kaitseväe juhataja esineb hiljem presidendile.

Kaitseväe juhataja ettekande ajal presidendile seisab paraadi juhataja pool sammu kaitseväe juhatajast taga paremal.

Kui kaitseväe juhataja asub presidendi kõrvale, temast pool sammu tahapoole, astub paraadi juhataja presidendi ette ja esitleb end vormikohaselt. Pärast esitlemist astub ta paraadi juhataja kõrvale, jäädes temast paremale ja pool sammu tahapoole.

454. Väeosade ees liigub paraadi juhataja presidendi kõrval, temast paremal ja pool sammu tagapool, presidendi ja teda saatvate isikute vahel.

Presidendi käsundusohvitser liigub presidendi taga, temast kahe sammu kaugusel.

455. Presidendi möödumisel väeosa lipust saluteerib lipp temale.

456. Kui Eestit külastav välisriigi riigipea saabub paraadile koos presidendiga, siis võtab presidendi otsusel paraadi vastu kas tema või välisriigi riigipea.

Kui paraadi võtab vastu president, liigub välisriigi riigipea presidendi kõrval, temast paremal ja paraadi juhataja nendest pool sammu taga paremal.

Kui paraadi võtab vastu välisriigi riigipea, siis toimub see samuti kui paraadi vastuvõtmine Vabariigi Presidendi poolt selle erinevusega, et riigipeade paraadi toimumiskohale saabumisel mängitakse välisriigi hümni ning üks salm Eesti Vabariigi hümni ja paraadi vastuvõtmisel liigub president välisriigi riigipea kõrval temast paremal.

Paraadmarss

457. Paraadmarsil liiguvad väeosad, Kaitseliidu malevad jt liinuritega märgitud suunas ja paraadirivistuse järjekorras. Väeosad mööduvad paraadi vastuvõtjast kompaniide või rühmade kaupa (vt lisad 21 ja 22).

458. Väeosade vahed paraadmarsil määratakse kindlaks liinuritega. Harilikult liiguvad pataljonid kolme, kompaniid kahe, rühmad ning lahinguliikurid ühe liinuri vahedega.

459. Esimene liinur tähistab paraadmarsi algusjoont; kolmas liinur paigutatakse 10--12 m kaugusele paraadi vastuvõtjast; teine liinur -- esimese ja kolmanda liinuri vahekohta; neljas liinur vähemalt 15 m kaugusele paraadi vastuvõtjast arvestusega, et hetkeks, mil temani jõuab kompanii (rühma) kolonni pea, oleks viimane viirg paraadi vastuvõtjast juba möödunud. Viies liinur paigutatakse paraadmarsi algusjoonele, tähistamaks paraadmarsiraja laiust.

460. Paraadi juhataja annab paraadmarsiks käsklused:

1) «Paraadmarsile!»;

2) «Liinurid, joonele!»;

3) «Kompaniikaupa (rühmakaupa)!»;

4) «Pataljonid kolme, kompaniid kahe, rühmad ja lahingutehnika ühe liinuri kaugusega!»;

5) «Joondumine paremale!»;

6) «Paraad, parem -- pool!»;

7) «Esimese kompanii esimene rühm, taktsammu!».

Esimesed kuus käsklust annab paraadi juhataja paraadiväljaku keskel, seitsmenda käskluse paraadirivi ees.

461. Pärast esimest käsklust marsivad orkestrid trummipõrina saatel vastuvõtja asukoha ette, 15 meetri kaugusele mööduvate üksuste vasakpoolsest tiivast, liinurid võtavad relvad rihmalt paremasse kätte.

Pärast teist käsklust annab viimane liinur käskluse «Taktjooksu -- marss!», liinurid jooksevad oma kohtadele ning võtavad relva liinuriasendisse.

Kolmas ja neljas käsklus määravad paraadmarsil üksikult liikuvate allüksuste suuruse ja kaugused nende vahel.

Viies käsklus näitab joondumise ja tervituseks peapöörde suunda.

Pärast kuuendat käsklust teevad paraadi üksused parempöörde (välja arvatud liputoimkond, kui ta on juba rivistunud paraadmarsi joonel), liinurid vasakpöörde, paraadi juhataja asub rivvi, kolme meetri kaugusele lipuohvitseri ette.

Seitsmendale käsklusele järgneb määratud kompanii(rühma)ülema käsklus: «Esimene kompanii, (esimene rühm), taktsammu -- marss!», kusjuures täitekäsklusega üheaegselt langetatakse käsi, mis on märguandeks orkestrile alustada marsi mängimist. Pärast seda käsklust alustavad nimetatud kompanii (rühm) ja kõik selle ees olevad kaitseväelased liikumist.

462. Esimese liinuri juures võetakse mõõgad õlale, rühmad ootavad paigalsammul kuni eesliikuva rühma viimane viirg möödub teisest liinurist. Sel hetkel annab rühmaülem käskluse «Otse -- marss!».

Teise liinuri juurde jõudes antakse käsklus «Valvelsammu -- marss!», mille peale alustatakse valvelsammu, lipp tõstetakse tervitusasendisse ja mõõgad võetakse eelvõttesse.

Kolmanda liinuri juures antakse käsklus «Paremale -- vaat!», pead pööratakse paremale, käed tõstetakse (mõõgad langetatakse) tervitusasendisse; kui paraadi võtab vastu president, saluteerivad lippurid lippudega.

Neljanda liinuri juures käskluse «Taktsammu -- marss!» järel pööratakse pea otse, alustatakse liikumist taktsammul, käed lastakse tervitusasendist alla, lipud ja mõõgad võetakse õlale.

463. Paraadi juhataja ja teised kõrgemad ülemad alates väeosaülemast, möödunud paraadi vastuvõtjast viis sammu, tulevad kaarkäigul paraadi vastuvõtja juurde ja jäävad seisma temast paremal, ühe sammu kaugusel; hiljem rivist väljunud ülemad rivistuvad eelmisest väeosaülemast ühe sammu kaugusel paremal.

Kui paraadi vastuvõtja kõrval asuvatest ülematest on kellelgi kõrgem auaste kui paraadi juhatajal, siis asub paraadi juhataja temast paremal.

464. Paraadmarsil kompaniide kaupa liigub kompaniiülem kümne meetri kaugusel kompanii ees, temast kõrgemad rivisolevad ülemad järjekorras viis meetrit tema ees, käsundusohvitserid kahe meetri kaugusel oma ülema taga.

Paraadmarsil rühmade kaupa liigub rühmaülem kolm meetrit rühma ees, kõik teised ülemad liiguvad eelmises lõigus kirjeldatud korras.

465. Paraadmarsil kantakse väeosa lippu kompaniiülema taga kolme meetri kaugusel. Lipusaaturid liiguvad lippuriga ühel joonel, temast kummalgi pool, ühe sammu kaugusel. Rühmaülem liigub kolm meetrit lippuri taga.

466. Paraadmarsi ajal paikneb orkester paraadi vastuvõtja asukoha vastas 15 meetri kaugusel mööduvate üksuste vasakust reast. Kahe orkestri puhul asub teine esimesest vasakul, kolme või enama orkestri puhul paiknevad need kahekaupa kahe esimese orkestri taga.

467. Kui kompanii ees liigub rohkem kui üks ülem, tervitavad nad kõik kõrgema ülemaga üheaegselt.

Samaaegselt kompanii(rühma)ülema tervitusega pööravad kõik allüksuse rivis olevad kaitseväelased pea paraadi vastuvõtja suunas.

468. Ohvitserid tervitavad paraadi vastuvõtjat kolmanda liinuri juurde jõudes. Samuti tervitavad ka kõik rühma kolonni ees liikuvad rühmaülemat asendavad allohvitserid.

Lipusaaturid mõõkadega ei saluteeri.

Jõudnud paraadi vastuvõtjast järgmise liinurini, lasevad ülemad käed tervitusasendist alla (võtavad mõõgad õlale) ja kõik rivis viibijad pööravad pea otse.

469. Ülemate tervitusele vastab paraadi vastuvõtja tervitusega, mis on tervitus kogu üksusele.

470. Orkestrid alustavad marssi mängides paraadmarssi esimese liinuri juurest pärast seda, kui viimane rühm või lahingutehnikaühik on möödunud paraadi vastuvõtjast. Iga järgmine orkester alustab oma marssi ja liikumist siis, kui eelmine orkester on paraadi vastuvõtjast möödunud.

471. Liinurid lahkuvad oma kohalt järjekorras, viimase orkestri järel, võttes viimasel hetkel relva rihmale. Esimene liinur siirdub äärmisse vasakpoolsesse ritta, teine liinur tema kõrvale paremale jne.

472. Pärast paraadi vastuvõtjast möödumist liiguvad väeosad määratud korras oma kogunemiskohtadesse või sooritavad kaitseväelise jalutuskäigu.

Leinaparaadid

473. Leinaparaade korraldatakse harilike paraadidega samadel alustel, kuid langenute mälestamiseks peetavatel paraadidel võib kaitseväelastele anda käskluse mälestamise ajaks paljastada pea ja lasta aupauke.

Mälestustseremooniad

474. Mälestussammaste avamisel, langenute kalmule pärgade panemisel ja teistel niisugustel juhtudel võivad kaitseväe auavaldused väljenduda mälestustseremooniana.

Mälestustseremoonial pannakse välja ühest kaitseväerühmast ja ühest Kaitseliidu rühmast koosnev aukompanii orkestriga ning vajaduse korral spaleerid.

Kui kaitseväe tseremoonial nähakse ette mälestada langenuid, viiakse see läbi leinaparaadide või matusetseremooniate jaoks ettenähtud korras.

475. Langenute kalmule pärja panemisel kaitseväelane oma kõne ajaks pead ei paljasta. Lõpetanud kõne, tõstab ta käe tervitusasendisse ning seisnud mõni sekund valvelseisangus, lahkub oma kohale.

476. Mälestustseremooniaid korraldab garnisoniülema juhistest lähtuvalt komandant.

KAITSEVÄELISED JALUTUS- JA RONGKÄIGUD

477. Sideme tugevdamiseks üldsusega võivad väeosaülemad korraldada kas kogu väeosa või selle mingi osa kaitseväelisi jalutuskäike linna (asula) piires.

Väeosaülema algatusel linna piires korraldatavast kaitseväelisest jalutuskäigust on väeosaülem kohustatud teavitama garnisoniülemat ja esitama talle kinnitamiseks jalutuskäigu kava.

Üksuste liikumistest õppustele ja tagasi garnisoniülemale ei teatata.

478. Garnisoni väeosade kaitseväelisi jalutuskäike võib garnisoniülem korraldada kas ühes või mitmes kolonnis. Kaitseväeliste jalutuskäikude toimumiseks määrab garnisoniülem kolonnide koosseisu, nende ülemad, kogunemiskohad, liikumise alguse kellaaja, kaitseväelaste vormi ja relvastuse.

479. Eespool nimetatud kaitseväelisi jalutuskäike võivad korraldada ka Kaitseliit ja Siseministeeriumi haldusalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused iseseisvalt või ühiselt kaitseväega.

Iseseisva jalutuskäigu korraldamisel lähtuvad need organisatsioonid käesoleva määrustiku punktis 477 esitatud nõuetest; ühised kaitseväelised jalutuskäigud toimuvad garnisoniülema korraldusel, kusjuures kaitsevägi liigub kolonni alguses.

480. Linna piires korraldatavate kaitseväeliste jalutuskäikude toimumise aja ja koha on garnisoniülem kohustatud kooskõlastama kohaliku omavalitsusega.

481. Teistest sanktsioneeritud rongkäikudest võivad garnisoniülema nõusolekul osa võtta ka väeosad, pidades kinni kaitseväeliste jalutuskäikude nõuetest.

Kaitsevägi võtab pidulikest rongkäikudest osa oma kolonnides, mille juhid, koosseisu, vormi, relvastuse ja rongkäiguga ühinemise koha määrab garnisoniülem.

Kaitseväe koha rongkäigus määrab garnisoniülem kokkuleppel nende organisatsioonide esindajatega.

KAITSEVÄE LIPUD

Üldalused

482. Lipp on väeosa sümbol.

Kui lipp on selle alalisest hoiupaigast, väeosaülema kabinetist välja toodud, tervitavad iga väeosa lippu alati kõik kaitseväelased ja üksused.

Väeosa lipp tervitab tervitusasendisse tõstmisega paraadi vastuvõtjat, riigihümni, leinamarssi ning saluteerib ainult Vabariigi Presidendile ja välisriigi riigipeale.

483. Kui väeosas on rohkem kui üks lipp, siis loetakse väeosa lipuks see lipp, mis kannab väeosa nime.

484. Rahuajal hoitakse väeosa lippu valvatava staabi ruumes väeosaülema kabinetis. Häire korral vastutab lipu säilimise eest staapi valvav vahtkond.

Samas hoitakse ka väeosa allüksuste lippe. Kui allüksus, millel on oma lipp, asub teises garnisonis, võib kaitseringkonna ülema loal hoida selle lippu allüksuse staabis.

Lippude diplomite säilitamist korraldab väeosaülem ja diplomid peavad olema registreeritud.

485. Sõjaajal antakse väeosade lipud kaitseväe ülemjuhataja korraldusel hoiule ja tuuakse väeossa vajaduse korral.

486. Väeosaülem määrab lipuohvitseri ja liputoimkonna (lippur ja lipusaaturid) auväärsemate kaadriallohvitseride hulgast, kes väljatoodud lippu kannavad.

487. Väeosa rivis on lipp rivi paremal tiival, väeosaülemast kolm sammu vasakul, esimese viiru joonel. Lipuohvitser asub lipust paremal lipusaaturi kõrval.

Rivis kantakse lippu kolonni peas liikuva kompanii ees. Lipuohvitser liigub kolme sammu kaugusel keskel lipu ees, lipp viie sammu kaugusel kompanii kolonni ees, kusjuures lipusaaturid asuvad kummalgi pool lippuri kõrval.

Väeosa allüksuse lipp on rivis oma allüksuse juures, kusjuures tema koht rivis määratakse samade reeglite järgi nagu väeosalipu asukoht. Kui ühel allüksusel on rohkem kui üks lipp, asuvad need kõrvuti.

488. Väeosa lipp tuuakse rivvi:

1) kõikidel paraadidel, mis toimuvad Vabariigi Presidendi või välisriigi riigipea juuresolekul ja väeosa aastapäeval;

2) Vabariigi Presidendile, välisriigi riigipeale ja välisriigi saadikule määratava aukompanii rivistusel;

3) kõikidel kaitseringkonna ülema või temast kõrgema ülema poolt korraldatavatel riviülevaatustel;

4) väeosa vastuvõtmisel uue ülema poolt;

5) noorte truudustõotuse andmisel;

6) rännakutel, millest väeosa võtab osa täies koosseisus;

7) langenute mälestuspäeval ja matustel (leinalintidega).

Rännakutel on lipp kokku rullitud ja kaetud.

489. Allüksuste lipud tuuakse rivvi koos väeosalipuga siis, kui allüksus on rivis.

Aukompanii ja matusetoimkonna rivvi tuuakse ainult väeosa lipp.

Väeosale lipu üleandmine

490. Lipu annab väeosale pidulikult üle Vabariigi President või tema volitatud isik.

Lipu vastuvõtmiseks rivistatakse lippu saav väeosa täies koosseisus käskkirjas määratud kohal, ajal ning vormis ja relvadega.

491. Lipu üleandmisele toob lipu valmistanud asutuse või organisatsiooni delegatsioon kohale kaetud lipu, mis asetatakse väeosa rivi ees olevale lauale. Lipp peab olema kinnitatud vardale nii, et viis ülemist naela on lõpuni vardasse löödud, ülejäänud naelad on löödud vardasse 3/4 ulatuses.

Väeosade ja Kaitseliidu delegatsioonid (mille koosseisus on väeosa ohvitseride ja allohvitseride kogude esimehed või nende asetäitjad ja üks riviallüksuse reamees) asuvad nende saabumise järjekorras väeosade kaupa koondatud vahedega lippu saava väeosa rivi vasakul tiival esimese viiru joonel Kaitseliidu delegatsiooni väeosadest vasakul.

Lippu õnnistama kutsutud vaimulikud asuvad laua juures.

Välisriikide delegatsioonid asuvad kutsutud külaliste hulgas, teiste delegatsioonide asukoha määrab väeosaülem.

492. Kui lippu annetava asutuse või organisatsiooni esindajad ei ole kutsunud lipu pidulikule üleandmistseremooniale külalistena Vabariigi Valitsuse, Riigikogu juhatuse ja kohaliku omavalitsuse esindajaid, kõiki kindraleid ja kaitseringkondade ning üksikväeosade ülemaid, garnisoni ning väeosas varem teeninud vanemohvitsere, peab seda tegema lippu saava väeosa ülem.

Kutsutud külalised peavad kohale saabuma enne Vabariigi Presidenti ja asuma neile ettenähtud kohtadele. Väeosade esindajad ja kaitseväelastest külalised peavad olema pidulikus igapäevavormis.

493. Pärast saabumist vaatab Vabariigi President väeosaülema ja kaitseministri saatel väeosa presidendi paraadi vastuvõtutseremoonia nõuete kohaselt üle. Seejärel läheb Vabariigi President laua juurde, kus lippu annetav delegatsioon annab talle üle kattest vabastatud lipu.

Vabariigi President annab lipu oma käsundusohvitseri kätte, kes siirdub laua keskkoha ette, kus jääb seisma, lipp jalal.

494. Kaitseministri märguandel annab väeosaülem käskluse «Liputoimkond ja väeosade esindajad, ette taktsammu -- marss!».

Selle käskluse järgi astuvad rivist välja lipuohvitser, liputoimkond, staabiülem, kõikide allüksuste ülemad, ohvitseride kogu esimees, väeosaveebel, üks vanemveebel igast allüksusest, allohvitseride kogu esimees ja üks reamees igast kompaniist, kes rivistuvad laua ja väeosa rivi vahele järgmiselt:

1) lauast viie sammu kaugusel, näoga laua poole -- lipuohvitser, tema taga viie sammu kaugusel lippur ja tema kõrval mõlemal pool ühe sammu kaugusel lipusaaturid;

2) lippuri taga viie sammu kaugusel rivist väljunud esindajad ühes koondatud vahedega viirus ametikoha ja auastme järjekorras nii, et viiru keskkoht on lipuohvitseri kohal.

Sama käskluse järgi lähenevad lauale ka teiste väeosade esindajad, kes asuvad laua otsa juurde.

495. Kui kõik eespool loetletud isikud on asunud oma kohale, annab väeosaülem käskluse «Mütsid -- peast!»; Vabariigi President läheb laua äärde lipust paremale, kaitseminister vasakule ning jäävad seisma nägudega laua poole; algab lipu õnnistamine.

496. Pärast lipu õnnistamist annab väeosaülem käsklused «Mütsid -- pähe!» ja «Tervituseks -- valvel!». Käskluse «Tervituseks -- valvel!» järel tõstavad rivis asuvad ülemad ja väeosaülem käe tervitusasendisse.

Presidendi käsundusohvitser paneb lipu lauale ja president lööb esimesena selleks lauale pandud haamriga ühe pooleldi sisselöödud naela vardasse. Seejärel löövad naela vardasse Riigikogu esimees, lipuannetaja organisatsiooni delegatsiooni esindaja; kaitseminister, valitsuse ja Riigikogu juhatuse liikmed, garnisoniülem, väeosaülem, väeosa rivist väljatoodud kaitseväelased ja teiste väeosade delegatsioonid.

Pärast naelte sisselöömist asuvad kõik jälle oma endistele kohtadele; teiste väeosade ja Kaitseliidu delegatsioon ühinevad kutsutud külalistega.

Lippu saava väeosa esindajad pöörduvad iseseisvalt oma kohale rivis. Kohale jõudnud ohvitserid tõstavad käe (langetavad mõõga) tervitusasendisse või paljastavad mõõgad.

497. Pärast naelte vardasse löömist võtab presidendi käsundusohvitser laualt lipu ning president pöördub väeosa poole kõnega, mille lõppedes kaitseminister loeb ette lipudiplomi teksti. Seejärel annab Vabariigi President lipu ja diplomi väeosaülemale üle.

Lippu vastu võttes annab väeosaülem enda ja väeosa nimel tõotuse kaitsta ja hoida lippu ning pöördub seejärel tänusõnadega lipuannetajate poole. Kõne lõppedes laulab kogu väeosa «Eestimaa, mu isamaa».

Laulu lõppedes annab väeosaülem lipu üle lipuohvitserile ja see omakorda lippurile, kusjuures lipusaaturid võtavad valveseisangu (mõõgad õlale).

Pärast väeosaülemat pöörduvad väeosa poole kõnega lipuannetaja organisatsiooni esindajad ja teised soovijad.

498. Pärast kõnede lõppemist asub väeosaülem lipu ette ja andnud käskluse «Lipule -- vaat!» ja «Liputoimkond, minu järel, valvelsammu -- marss!» viib lipu väeosa vasakule tiivale ja sealt väeosa rivi eest läbi määratud kohale rivi paremal tiival.

499. Lipuannetustseremoonia lõpeb väeosa paraadmarsiga Vabariigi Presidendi ees.

500. Kui väeosale antakse üheaegselt üle rohkem kui üks lipp, toimub lippude üleandmine eespool toodud nõuete kohaselt järgmiste erinevustega:

1) lippude hoidmiseks pärast nende vastuvõtmist delegatsioonidelt saadab kaitseminister Vabariigi Presidendi käsundusohvitserile abiks ka oma käsundusohvitseri;

2) väeosaülema kõrvale, temast vasakule asub lippu vastu võtma ka selle allüksuse ülem, kellele lipp antakse;

3) Vabariigi President annab väeosaülemale esimesena üle allüksuse lipu, mille viimane kohe annab üle vastava allüksuse ülemale;

4) väeosaülem annab korraga tõotuse hoida ja kaitsta kõiki annetatud lippe, kusjuures tõotuse andmise ajal hoiab käes väeosa lippu või kui seda sel korral ei annetatud, siis viimasena vastuvõetud allüksuse lippu;

5) iga lipu jaoks määratakse lippur ja lipusaaturid, kellele allüksuse ülemad annavad üle lipud;

6) lippude väeosa rivi eest läbiviimisel viivad allüksuste ülemad neile annetatud lipud väeosa lipu järel ja iga lipp paigutatakse rivvi oma allüksuse paremale tiivale.

501. Kui kahele või mitmele iseseisvale väeosale antakse lipud üle ühel ajal ja kohal, toimub nende üleandmine üldiselt eespool toodud nõuete kohaselt järgmiste erinevustega:

1) olukorrast tulenevad muudatused tseremoonia korraldamisel ja väeosade rivistamisel töötab välja ja kehtestab garnisoniülem;

2) üldparaadi juhatab kõige kõrgemas auastmes lippu saava väeosa ülem;

3) pärast lippude vastuvõtmist annavad väeosaülemad alanevas auastme järjekorras tõotuse hoida ja kaitsta lippu; samas järjekorras esinevad nad pärast viimase tõotuse andmist ka kõnega;

4) laulu «Eestimaa, mu isamaa» laulavad kõik väeosad koos.

502. Väeosale lipuandmistseremoonia kulgu võib kaitseringkonna ülem teha olukorrast sõltuvaid muudatusi, millest tuleb kõiki tseremoonial osalejaid õigeaegselt teavitada.

Lipu väeosa juurde toomine ja hoiupaika viimine

503. Lipu toob väeosa juurde ja viib hoiupaika selleks määratud lipurühm lipuohvitseri juhtimisel. Rühm liigub kolonnis ja on relvastatud karabiinide või automaatidega.

Liputoimkond, nii lipuga kui ilma, liigub rühma rivis viie sammu kaugusel lipuohvitseri järel, kusjuures lipusaaturid liiguvad mõlemal pool lippuri kõrval.

Kui rühma juurde on määratud orkester, siis liigub see viie sammu kaugusel lipu ees ja lipuohvitser viie sammu kaugusel orkestri ees.

504. Hoone ees, kus lippu hoitakse, rivistub rühm rivi keskkohaga hoone sissepääsu kohale, kusjuures liputoimkond paikneb viis sammu paremal esimese jao ülemast ja lipuohvitser omakorda viis sammu liputoimkonnast paremal. Kui rühma juures on orkester, siis asub see oma vasaku tiivaga viis sammu liputoimkonnast paremal ja lipuohvitser viis sammu paremal orkestri paremast tiivast.

Pärast rühma rivistumist siirdub lipuohvitser koos liputoimkonnaga lipu hoiupaika, rühm jääb vabaltseisangusse, relvad rihmal.

505. Lipu hoiuruumis võtab lipuohvitser lipu, annab selle lippurile ning tõstnud käe tervitusasendisse ja liikudes kaks sammu lipu ees, viib selle hoonest välja rühma paremale tiivale, langetab käe tervitusasendist, asub ise oma kohale rivis, võtab valvelseisangu ja mõõga õlale.

506. Kui lipp ilmub nähtavale, annab rühmavanem käskluse «Tervituseks -- valvel! Lipule -- vaat!»; kui rühma juures on orkester, mängib see väeosa- või pidulikku marssi.

Pärast lipu rivviasumist annab lipuohvitser käsklused «Rühm, otse -- vaat! Parem -- pool!» ja «Taktsammu -- marss!», mille järgi rühm alustab liikumist ettenähtud korras.

Lipuga liikumisel lipurühm kedagi ei tervita ja lipuohvitser kellelegi ettekandega ei esine.

507. Kui lipurühm jõuab väeosa nägemisulatusse, kuid mitte vähem kui 100 sammu kaugusele ülesrivistatud väeosast, annab väeosaülem käskluse «Tervituseks -- valvel! Lipule -- vaat!». Selle käskluse järgi tervitab väeosa käesoleva määrustiku punktis 443 ettenähtud korras; lipuohvitser võtab mõõga eelvõttesse ja orkester hakkab mängima pidulikku marssi. Samaaegselt annab lipuohvitser käskluse «Valvelsammu -- marss!» ja viib rühma väeosa keskkoha ette 15 sammu kaugusele.

Pärast rühma peatumist langetab lipuohvitser mõõga tervituseks, annab lippurile käskluse liikumiseks ja võtnud mõõga uuesti eelvõttesse, viib lipu väeosa rivvi ning asub ise oma kohale rivis.

Pärast seda annab väeosaülem orkestrile käskluse mängimise lõpetamiseks ja väeosale käskluse «Vabalt!», misjärel lipurühma ülem viib rühma väeosa rivvi.

508. Kui lipurühma juures on orkester, lõpetab see mängimise rühma peatumisel rivi ees ja alustab piduliku marsi mängimist lipuohvitseri mõõga eelvõttesse tõstmisega ning mängib kuni lipu väeosa rivvi asetumiseni. Seejärel läheb orkester üheaegselt lipurühmaga väeosa rivvi.

509. Lipu väeosa juurest hoiupaika viimiseks (liikumisel olev väeosa peatatakse ja tehakse vasakpööre), määrab väeosaülem lipurühma ja käsib lipuohvitseril viia lipp lipurühma ette, annab käskluse «Tervituseks -- valvel!». Selle käskluse järgi väeosa tervitab käesoleva määrustiku punktis 443 ettenähtud korras, orkester mängib pidulikku marssi ja lipuohvitser, võtnud mõõga eelvõttesse, läheb lippuri ette, annab liikumiseks käskluse «Liputoimkond, valvelsammu -- marss!», viib lipu lipurühma paremale tiivale, sellest viie sammu kaugusele.

Kui lipp on jõudnud lipurühma juurde, lõpetab orkester mängimise ja orkestrijuht viib orkestri viie sammu kaugusele lipu ette.

Pärast seda annab lipuohvitser käsklused lipurühma liikumise alustamiseks. Lipurühma liikumise algusega võtab lipuohvitser mõõga õlale ja orkester mängib marssi.

510. Kui lipurühm on jõudnud lipuga väeosast 100 sammu kaugusele või lahkunud nägemisulatusest, teeb väeosaülem korraldused väeosa kasarmutesse viimiseks või liikumise jätkamiseks; lipuohvitser paneb mõõga tuppe.

511. Lipu hoiupaiga juurde jõudmisel rivistub lipurühm samuti kui lipu väljatoomisel. Lipuohvitseri käskluse «Tervituseks -- valvel!» järgi alustab orkester pidulikku marssi ja lipuohvitser, mõõka tervituseks võtmata, kuid hoides kätt tervituseks, asub kahe sammu kaugusele lippuri ette ning liigub koos liputoimkonnaga lipu hoiuruumi. Orkester lõpetab mängimise, kui lipp siseneb hoonesse. Kui lipuohvitser ja liputoimkond on lipu hoiuruumist väljunud, viib lipuohvitser lipurühma ära.

512. Kui väeosas on mitu lippu (allüksuste lipud) ja kõiki neid hoitakse samas hoiupaigas, siis nende väeosa juurde toomiseks ja hoiupaika viimiseks määratakse üks lipurühm vastava arvu liputoimkondadega nendest allüksustest, kellele lipud kuuluvad. Neil juhtudel toob lipuohvitser kõik lipud hoiupaigast välja ja viib need sinna tagasi korraga ja lippe kantakse lipurühma ees üksteise järel vastavalt tähtsusele.

Kui on tekkinud vajadus lippu väeosa kolonnis ümber paigutada, siis väeosaülem, andnud väeosale käskluse «Valvel!», käsib lipuohvitseril teha vastavad ümberpaigutused. Lipuohvitser tõstab käe tervitusasendisse, läheb lipu ette, annab liputoimkonnale käskluse liikumiseks ja viib lipu määratud kohale.

Kui lahingutegevuse ajal on lipud väeosa juures, tuleb nende väljatoomisel ja äraviimisel eespool toodud nõuetest võimaluste piires kinni pidada.

KAITSEVÄELASE TÕOTUSE ANDMINE

513. Kaitseväelase tõotuse andmiseks rivistatakse väeosa kõik kohalolevad allüksused täies koosseisus väeosaülema määratud kohal ja ajal paraadikorras, välivormis ja relvadega, kusjuures noored ühes oma ülematega rivistatakse eraldi väeosa paremale tiivale.

Pärast lipu (lippude) kohaletoomist võetakse väeosaülemat vastu kui paraadi vastuvõtjat.

514. Kui kaitseväelase tõotuse andmisele saabuvad kõrgemad ülemad, võetakse neid vastu paraadikorras.

515. Kui kaitseväelase tõotuse andmisel toimub ka vaimulik kombetalitus, ilmuvad vaimulikud väeosa rivi juurde enne väeosaülema tulekut.

516. Enne kaitseväelase tõotuse andmisele asumist tuletab väeosaülem noortele meelde teenistuskohustuste ja kaitseväelase tõotuse täitmise tähtsust, lippude tähendust ja seaduste nõudeid.

Pärast seda toimub vaimulik kombetalitus usutunnistuse järgi moodustatud gruppides.

Pärast vaimulikku kombetalitust loeb üks noortest üksikute lausete kaupa ette kaitseväelase tõotuse teksti, mida kaitseväelase tõotuse andjad ühiselt kuuldavalt kordavad ja seejärel oma allkirjaga kinnitavad.

517. Pärast kaitseväelase tõotuse andmist ülendab väeosa- või juuresolev kõrgem ülem noored reameesteks ja peab sündmusekohase kõne, mille lõpul väeosa laulab Eesti Vabariigi hümni.

518. Kui väeosa mõni allüksus paikneb teises garnisonis, annavad nendes allüksustes teenivad noored kaitseväelase tõotuse samade nõuete kohaselt; kaitseväelasetõotuse andmise ajaks tuuakse kohale väeosa lipp.

519. Kaitseväelase tõotuse andmise tseremoonia lõpeb üldise paraadmarsiga.

ESINEMISED JA VISIIDID GARNISONIS

520. Esinemine on enese ametlik tutvustamine ametikohalt kõrgemale ülemale.

Visiit on külaskäik ametlikuks kokkusaamiseks, omavaheliseks tutvumiseks, õnnitluste, kaastundeavalduste jne avaldamiseks.

521. Vabariigi Presidendile esinevad ametikohale määramise ja auastmes ülendamise puhul Kaitsejõudude Peastaabi ja väeliikide ülemad.

Eesti Vabariigi aastapäeval ja teistel üldistel vastuvõttudel esinevad Vabariigi Presidendile kaitseväe juhataja, Kaitsejõudude Peastaabi ülem, põhiväeliikide ülemad ja Kaitseliidu ülem.

522. Kaitseväe juhatajale ja kaitseministrile esinevad ametikohale nimetamise ja auastmes ülendamise puhul väeosade ülemad ning neile vastavad ja kõrgemad ülemad kahe nädala jooksul.

523. Väljaspool pealinna garnisoni teenistuses olevate riviväeosade ja neist kõrgemad ülemad esinevad kaitseväe juhatajale iga kord, kui nad teenistusasjus pealinnas viibivad. Esinemisele saabunud ülemad registreerivad end käsundusohvitseri juures ka juhul, kui puudub võimalus neid vastu võtta.

Kõik teised väljaspool pealinna garnisoni teenivad iseseisvatele väeosadele võrdsete üksuste ja kaitseväeasutuste ülemad esinevad oma erialaülemale iga kord, kui nad teenistusasjus pealinnas viibivad.

524. Garnisoniülemale esinevad tema ametikohale asumise puhul kõik garnisoniteenistuse alal temale vahetult alluvad väeosade, allüksuste ja kaitseväeasutuste ülemad. Nad esinevad garnisoniülemale ka nende eneste ametikohale määramise puhul. Väeosa garnisoni ületoomisel esineb väeosa (kaitseväeasutuse) ülem garnisoniülemale juhul, kui tema ametikoht on garnisoniülema ametikohast madalam või temaga võrdne.

525. Kui iseseisva väeosa ülema õigustega või temast kõrgem ülem sõidab ametiasjus linna (välja arvatud pealinn), kus asuvad temast ametikoha poolest kõrgemad ülemad, esineb tema viimastele.

Enesest madalamal või võrdsel ametiastmel olevale garnisoniülemale ta ei esine, vaid teeb visiidi. Kui sissesõitnu on ametiastmelt iseseisva väeosa ülemast kõrgem, siis teeb ta visiidi ka teistele enesega võrdsetele ülematele.

526. Kui iseseisva väeosa ülemast kõrgem ülem sõidab linna, kus asuvad temale alluvad iseseisva väeosa ülema õigustega ülemad, esinevad viimased temale ta saabumiskohas, kui polnud teist korraldust; iseseisva väeosa ülemast madalamal ametikohal olevad ülemad ei esine, esineb ainult kõrgeim kohalolev alluv ülem.

527. Garnisonis teenivad kõrgemad ülemad teevad visiidi omavaheliseks tutvumiseks alalisele ametikohale asumise, garnisoni ületoomise ja sealt jäädavalt lahkumise puhul ühe kuu jooksul järgmiselt:

1) kõik kindralid ja põhiväeliigi ülema õigustega vanemohvitserid omavahel;

2) kõik iseseisva väeosa ülema õigustega ülemad omavahel;

3) garnisoniülem ja tema alalisele ametikohale vastavate õigustega ülemad.

528. Laevastiku või sõjalaeva peatumisel väljaspool oma kodusadamat vahetavad visiite garnisoniülem ja vanem laevastikujuht (laevakomandör), kui aeg ja kaugus visiidi tegemist võimaldab ja kui laevastik (laev) peatub sadamas kauem kui 24 tundi.

Kui laevastikujuht (laevakomandör) peab garnisoniülema visiidi esimesena vastu võtma, saadab ta ühe oma ohvitseri garnisoniülemale oma kohalejõudmisest teatama ja visiidi aega kokku leppima. Kui laevale pääseb vaid paadiga, saadab ta laevale sõiduks garnisoniülemale paadi.

Vastuvisiidiks võib ta saata enda asemel ühe alluva ohvitseri, kuid saadetav peab olema vähemalt samas auastmes garnisoniülemaga.

Vastuvisiit toimub 24 tunni jooksul.

529. Visiite välisriikide sõjaväelastele tehakse käesoleva määrustiku nõudeid järgides ning arvesse võttes rahvusvahelisi või vastava riigi tavasid.

530. Garnisoniülem ja temast kõrgemad ülemad peavad tagama, et nende ja kohaliku võimu esindajate vahelised suhted oleksid head.

KAITSEVÄELASTE MATMISPAIGAD JA MATMINE

Matmispaigad

531. Linnades ja asulates, kus on alaline garnison, asutatakse vajaduse korral kaitseväekalmistu või eraldatakse kaitseväelaste matmiseks vajalik osa üldkalmistust.

Matmispaikade korrashoidu kontrollib garnisoniülem, kes nimetab käskkirjaga kalmistu inventariraamatut ja maetute registreerimisraamatut pidava ning kalmistu korrashoiu eest vastutava isiku (vt lisa 23).

532. Kui lahingus langenud kaitseväelasi ei ole olukorrast tulenevalt võimalik matta väeosa kodugarnisoni kalmistule, valib matmispaiga väeosa ülem, kes vastutab ka matmispaiga maastikul ja kaardil tähistamise ning langenute nimelise matmisskeemi riigiarhiivi toimetamiseks lähimale riigikaitseosakonnale edastamise eest.

Matmispaiga valik, matuste korraldamine ja kombestik

533. Tegevteenistuses surnud kaitseväelased maetakse kohaliku garnisoni kalmistule. Surnud kaitseväelase omaste või väeosa soovil võib kaitseväelast matta ka väljapoole garnisonikalmistut või garnisoni.

534. Tegevteenistuses kaitseväelane, kes suri väljaspool garnisoni, maetakse kodugarnisoni kalmistul, kui surnu omaksed või väeosa ei soovi teisiti.

535. Eestis surnud välisriigi sõjaväelasi võib matta kaitseväekalmistule ainult garnisoniülema eriloal.

536. Riiklike teenetemärkidega autasustatud reserv- ja erukaitseväelasi on nende omaste soovil lubatud matta kaitseväekalmistule. Nende matuste korraldamine on garnisoniülema kohustus.

537. Kui kaitseväelast maetakse tema väeosa asupaigas, korraldab matused väeosaülem. Kui omaksed soovivad matta kaitseväelast väljaspool väeosa asupaika, siis korraldab väeosaülem surnu ärasaatmise matmispaika.

538. Kui kaitseväelane sureb väljaspool tema garnisoni asuvas kaitseväeraviasutuses, korraldab matmist raviasutuse ülem, kes on kohustatud vähemalt 24 tundi enne matuseid paluma kohalikult komandandilt põrmu saatmiseks lahkunu auastmele vastava suurusega allüksuse ja teatama talle matmisaja ja -paiga.

539. Kui kaitseväelane sureb väljaspool garnisoni või garnisonis, kus ta alaliselt ei teeninud, samuti juhul, kui kaitseväelase põrm viiakse matmiseks garnisoni, kus ei asu lahkunu alaline teenistuskoht, korraldab matused kohalik või lähim komandant, kui lahkunu omaksed või väeosa ei soovi teisiti.

Kui lahkunu matmist peab korraldama komandant, siis peab talle põrmu kohalejõudmisest teatatama vähemalt 24 tundi ette.

540. Matmine toimub vastavalt lahkunu usukommetele. Kui lahkunu ei kuulunud ühtegi usuühingusse või perekond avaldas soovi korraldada matused ilma usuliste kombetalitusteta, maetakse teda ilmalike kombetalituste kohaselt.

Matusetoimkond

541. Iga tegevteenistuses surnud kaitseväelase põrmu saatmiseks ja lahkunule viimseks austusavalduseks määratakse järgmised üksused:

1) kindralile ja admiralile -- üks pataljon pataljoniülema juhatusel ja üks suurtükipatarei;

2) vanemohvitserile -- üks kompanii või pataljon pataljoniülema juhatusel;

3) nooremohvitserile -- üks rühm või kompanii vastava ülema juhatusel;

4) kaadriallohvitserile ja -sõduritele -- kaks jagu või rühm rühmaülema juhatusel;

5) ajateenijale -- üks jagu jaoülema juhatusel.

Lahkunu saatmisel on kõikide väeliikide üksused jalgsirivis, välja arvatud suurtükipatarei.

Matusetalitusel osaleb ka orkester (vt lisa 24). Teel väeosast leinamaja või kiriku juurde orkester ei mängi.

Kõiki käesoleva punkti alapunktides 3--5 nimetatud teenistuskohustuste täitmisel langenud kaitseväelasi maetakse üks aste kõrgemalt.

Kõiki käesoleva punkti alapunktides 1--5 nimetatud vabasurma läbi lahkunud kaitseväelasi maetakse üks aste madalamalt.

542. Sarka põrmuga saatvad allüksused kannavad välivormi ja on relvastatud automaatidega.

543. Kui õhutemperatuur on madalam kui --12 oC, siis sarka saatvaid allüksusi ja orkestrit ei määrata. Miinustemperatuuri ja tugeva tuule korral võib väeosaülem saatvaid üksusi mitte määrata või saadavad need sarga teatud kaugusele.

544. Kindrali, admirali ja suurtükiväelase sark viiakse kalmistule suurtükilafetil, ülejäänud kaitseväelaste põrm selleks konstrueeritud või kohandatud transpordivahendil.

545. Sarga haudalaskmiseks määratakse kuus relvastamata sõdurit jaoülema juhatusel, kes peavad olema haua juures enne matuserongi kohalejõudmist.

546. Peale eespool nimetatud toimkonna määrab matmist korraldav ülem ühe ohvitseri matusekorraldajaks, kelle kohustuseks on tagada üldine kord, asetada lahkunu teenetemärgid patjadele ja määrata nende kandmise järjekord, näidata matustele määratud üksustele kätte nende asukoht tseremoonia ajal ja anda signaali aupaukude laskmiseks.

547. Vabariigi Presidendi, kaitseministri, kindrali ja admirali sarga juurde määratakse garnisoniülema korraldusel auvahtkond, kes paneb autunnimehed lahkunu juurde kohe pärast sarga paigutamist leinamajja või kirikusse.

Auvahtkonna koosseisu kuulub:

1) Presidendi puhul -- üheksa vanemohvitseri ja kindralit;

2) kaitseministri, kindrali või admirali puhul -- viis vanemohvitseri;

3) riikliku teenetemärgiga autasustatud vanemohvitseri puhul -- viis nooremohvitseri.

Auvahtkond asub kas lähima alalise vahtkonna ruumides, leinamajas või kiriku läheduses selleks määratud kohas.

548. Autunnimehed paigutatakse postile:

1) Presidendi puhul -- kaks tunnimeest sarga peatsisse ja kaks jalutsisse mõlemale poole sarga kõrvale, selle otsajoonele, näoga sarga poole;

2) kaitseministri, kindrali, admirali või riikliku teenetemärgiga autasustatud vanemohvitseri puhul -- kaks tunnimeest peatsisse sarga kõrvale mõlemale poole selle otsajoonele, näoga sarga poole.

Ohvitserid võivad auvahtkonnas seista mõõkadega. Paljastatud mõõka hoitakse otse allalastult paremas käes ees, teraga vasakule, kusjuures peakatet hoitakse paremale käele toetatud vasakus käes, mütsimärgiga ettepoole nii, et eestpoolt vaadates müts ei kataks mõõga käepidet. Mõõgatera ots võib toetuda vastu maad.

549. Vaimuliku kombetalituse ajaks võetakse leinamajas ja kirikus autunnimehed maha.

Lõplikult võetakse autunnimehed maha haua juures enne matusetalituse algust.

550. Sarga saatmisel liiguvad autunnimehed mõlemal pool sarka mütsid peas, mõõgad õlal. Vahtkonnaülem liigub paremal pool sarka esimese autunnimehe kõrval temast paremal.

Lahkunu saatmine ja matmine

551. Enne sarga leinamajast või kirikust väljakandmist kinnitatakse selle kaanele peatsisse lahkunu suvine igapäevavormi müts; sark kaetakse riigilipuga, kusjuures lipu sinine triip jääb paremale.

552. Saateüksused rivistatakse (vt lisa 24) leinamaja (kiriku) ees nii, et sarga väljatoomisel oleks võimalik seda rivi eest mööda kanda. Orkester asub sarga väljatoomise koha ja allüksuse vahel või ruumipuudusel allüksuse vastas.

Allüksused annavad au ainult lahkunule. Oma ülemate möödumisel tervitatakse neid enne sarga väljatoomist tavalises korras.

Sarga väljakandmisel annab allüksuse ülem käskluse «Auandmiseks -- valvel!». Seda täidetakse samuti kui käsklust «Tervituseks -- valvel!»; orkester alustab koraali «Jumal, Sul ligemal» mängimist. Orkester lõpetab mängimise, kui sark on asetatud transpordivahendile ja matuserong on liikumiseks valmis.

553. Matuserongi liikuma hakkamiseks teeb korralduse matuseid korraldav ohvitser, misjärel allüksuse ülem annab vajalikud käsklused. Orkester mängib liikumise ajal leinamarssi.

554. Liikumise järjekord matuserongis (vt lisa 25):

1) rist (kus see on kombeks);

2) teenetemärgid patjadel;

3) pärjad;

4) vaimulik(ud) vastavalt oma usukommetele;

5) transpordivahend sargaga;

6) omaksed ja saatjad;

7) orkester;

8) lahkunut saatev kaitseväeüksus.

555. Teenetemärke kantakse selleks ettenähtud patjadel. Patju hoitakse komandantuuris või garnisoniülema staabis. Iga padja jaoks määratakse eraldi kandja.

Teenetemärke kantakse järjekorras:

1) riiklikud teenetemärgid, iga liik eraldi padjal;

2) ametkondlikud teenetemärgid ühel padjal, järjestatuna vasakult paremale liigi ja järgu järgi;

3) välisriikide aumärgid -- iga riigi aumärgid eraldi padjal; riigid järjestatakse tähestikuliselt.

Pärgi kantakse matuseid korraldava ohvitseri poolt määratud järjekorras.

556. Kalmistu juurde jõudnud matuserong peatub ja orkester lõpetab mängu.

Allüksused (välja arvatud aupauke laskvad) ja orkester viiakse kalmistule ja rivistatakse seal matuseid korraldava ohvitseri juhiste kohaselt (vt lisa 26).

Aupauke laskev üksus rivistatakse väljaspool kalmistut nii, et laskmine ei tekitaks ohuolukorda.

Põrmu tuhastamisel (vt lisa 27) rivistatakse aupauke laskev allüksus krematooriumi sissepääsust vasakule esimese viiruga kümne sammu kaugusele sissepääsu telgjoonest.

557. Kui kaitseväeüksused ja orkester on asunud kalmistul nendele määratud kohtadele, kantakse sark haua juurde, kusjuures sarga kalmistuväravast sissetoomisest kuni haua juurde jõudmiseni antakse käskluse «Valvel!» järel au ja orkester mängib leinaviisi.

Teenetemärke ja pärgi kantakse hauani sarga ees samas järjekorras nagu matuserongis; haua juures asetatakse need selleks määratud kohale ja pärast haua kinniajamist pannakse pärjad hauale; teenetemärgid annab matust korraldav ohvitser üle lahkunu omastele.

Krematooriumis asetatakse teenetemärgid poodiumi ette (vt lisa 27) sarga jalutsisse paigaldatud alusele ja pärast sarga tuhastusruumi laskmist toimitakse nendega, nagu on kirjeldatud eelmises lõigus.

558. Hauale toodud sarga juures toimuva kombetalituse ajal seisavad kõik kalmistule toodud allüksused ja seal viibivad kaitseväelased paljapäi. Mütsid pannakse pähe vahetult enne sarga haudalaskmist.

Sarga haudalaskmisel antakse käskluse «Auavalduseks -- valvel!» järel au ja orkester mängib koraali «Jumal, Sul ligemal».

Samal ajal lasevad matust korraldava ohvitseri signaali järgi selleks määratud üksused 15-sekundiliste vaheaegadega kolm kogupauku, kui aupaukude laskmine on ette nähtud.

559. Aupauke lastakse:

1) kõikidele ohvitseridele;

2) kõikidele Vabadusristi kavaleridele;

3) kõikidele lahingutegevuses osalenud kaitseväelastele.

Aupauke lastakse ainult automaatidest; kindrali või admirali matustel lastakse aupauke vaheldumisi automaatidest ja suurtükkidest, kolm kogupauku mõlematest.

Aupaukude laskmiseks määratakse üks rühm (patarei).

560. Pärast seda, kui haud on kinni aetud ja pärjad kalmule asetatud, avaldavad kalmistul olevad üksused käskluse «Auavalduseks -- valvel!» järgi lahkunule viimset au, kusjuures orkester mängib ühe salmi leinaviisi. Seejärel lahkuvad orkester ja allüksused vaikselt kalmistult, kusjuures orkester ei tohi uuesti mängimist alustada lähemal kui üks kilomeeter kalmistust.

561. Kui põrm viiakse matmiseks väljapoole oma garnisoni, saadavad toimkonda määratud allüksus ja orkester seda matust korraldava ohvitseri poolt määratud kohani.

Määratud kohal viiakse sark «auavalduseks valvel» seisva üksuse rivi eest koraalihelide saatel mööda, aupaukusid ei lasta.

Matusetseremoonia korraldatakse matmispaigas.

562. Põrmu toimetamisel enne matmispäeva ühest kohast teise saatetoimkonda ei määrata.

Mereväelase matmine

563. Laeval surnud kaitseväelane maetakse võimaluse korral kaldal, ainult äärmistel juhtudel, kui olukord ei võimalda põrmu maale toimetada, heidetakse see merre.

564. Matmine sõjalaevadel ja sealt põrmu kaldaletoomine toimub meremäärustikus ettenähtud korras.

565. Kaldal surnud või kaldale toodud mereväelaste põrmu matmist korraldatakse üldise kaitseväelise matmiskorralduse kohaselt järgmiste erinevustega:

1) matusetoimkonda ei määrata suurtükiväeüksust juhul, kui laevastik põrmu maalesaatmisel saluteeris või teeb seda sarga haudalaskmise ajal;

2) sark kaetakse kuni haudalaskmiseni laeva ahtrilipuga.

Mereväelaste matusetoimkond määratakse mereväeosadest (laevadelt) ja võimalikult sellest väeosast (laevalt), kus lahkunu teenis. Kui mereväelasi nõutavaks toimkonnaks ei jätku, täiendatakse toimkonda garnisoniülema korraldusel maaväelastega.

Reserv- ja erukaitseväelase matmine

566. Vormikandmise õigusega tegevteenistusest vabastatud ohvitsere ja Vabadusristiga autasustatud kaitseväelasi maetakse asulates, kus on alaline garnison, samade auavaldustega kui tegevteenistuses olevaid kaitseväelasi, vastavalt nende auastmele või ametikohale.

Kõikide teiste tegevteenistusest vabastatud kaitseväelaste matustel kaitseväetoimkonda ei määrata.

567. Kui käesoleva määrustiku punktis 566 loetletud kaitseväelasi maetakse kohas, kus alaline garnison puudub, siis omaste soovil, kui viimased on kaitseringkonna ülemale seda avaldanud, osaleb matustel kaitseringkonna ülema poolt saadetud delegatsioon järgmises koosseisus:

1) kindrali ja admirali puhul -- üks kindral (admiral), üks vanemohvitser, üks ohvitser, üks allohvitser ja üks sõdur;

2) vanemohvitseri puhul -- üks vanemohvitser, üks ohvitser, üks allohvitser ja üks sõdur;

3) nooremohvitseri puhul -- üks ohvitser, üks allohvitser ja üks sõdur;

4) allohvitseri puhul -- üks ohvitser ja üks allohvitser;

5) sõduri puhul -- üks ohvitser ja üks sõdur.

Välisriikide kaitseväelase matmine

568. Välisriikide tegevteenistuses olevate sõjaväelaste matmist toimetatakse Eesti Vabariigi piires vastavalt käesoleva peatüki nõuetele, kui vastava riigi esindaja ei soovi teisiti.

Kaitseminister Andrus ÖÖVEL

Lisa 1
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 56 juurde
Vorm nr 1

Lisa 2
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 59, 130, 174, 181, 195, 202, 232, 234, 243 juurde
Vorm nr 2

Lisa 3
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 58, 121, 130, 145 juurde

Lisa 4
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 85, 152, 161, 174, 179, 184 juurde
Vorm nr 3 (kahepoolne)

Lisa 5
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 92, 100 juurde

Lisa 6
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 110, 111 juurde

Lisa 7
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 115, 130, 312, 317 juurde
Vorm nr 4

Lisa 8
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 119, 120, 250 juurde

Lisa 9
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 255 juurde

Lisa 10
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 255, 260 juurde
Vorm nr 5 (kahepoolne)

Lisa 11
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 279 juurde
Vorm nr 6

Lisa 12
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 178, 184 juurde
Vorm nr 7

Lisa 13
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 311 juurde
Vorm nr 8 (kahepoolne)

Lisa 14
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 324, 331 juurde
Vorm nr 9

Lisa 15
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 340, 344, 347, 357, 358, 372, 380 juurde
Vorm nr 10 (kahepoolne)

Lisa 16
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 344 juurde
Vorm nr 11

Lisa 17
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 245, 386, 389, 415, 418 juurde

Lisa 18
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 245, 391, 416, 417 juurde

Lisa 19
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 426 juurde

Lisa 20
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 426, 440, 443, 451 juurde

PARAADI VASTUVÕTMISE, VÕIDUTULE SÜÜTAMISE JA PARAADMARSI KAVA (näidis)

Jrk nr Aeg Täitja Tegevus, käsklused, ettekanded
I. Paraadi rivistamine
1. 11.00 Rivistaja, tehnikakolonni, Kaitseliidu autode kolonni ülem Paigutavad ja joondavad lahingutehnika.
2. 11.25 Rivistaja Eelnevalt määrab liinurite asukohad käskluse «LIINURID, PARAADIVÄLJAKULE TAKTJOOKSU ­ MARSS!» järgi.
3. 11.25 Liinurid Eelkäsklusega võtavad automaadid rihmalt paremasse kätte, samaaegselt tõmmates rihma sirgeks vastu laesäärt sõrmede alla.

Täitekäsklusega täidavad taktjooksuks rivimäärustiku punkti 39 nõuded. Jooksevad välja kolonnis ühekaupa, taktjooksuga, automaadid paremas käes, maapinnaga umbes 60o nurga all, lipp täägil.

Jõudnud määratud kohale, võtavad valvelseisangu, seejärel liinuriseisangu: parem käsi sirgelt all, automaadi pära parema käe pihus, vasak käsi õla kõrgusel rõhtsalt rinna ees, neli sõrme hoiavad automaati eest, pöial tagant ja teevad 90o pöörde, jäädes näoga väljaku poole.

4. 11.25 Kompanii- ja rühmaülemad Toovad allüksused paraadiväljakule.

Järjekord:

üldkolonni juht, Eesti riigilipu lipuohvitser (LO), lippur ja lipusaaturid, orkester, Sõjakool, Üksik-vahipataljon, Üksik-sidepataljon, Kalevi Üksik-jalaväepataljon, Rahuoperatsioonide Keskus, merevägi, piirivalve, Päästeamet, Kaitseliit, noorkotkad.

Kaugused:

Üldkolonni juht. Tema taga (3 m) lipuohvitser, tema taga (3 m) Eesti riigilipu lippur lipusaaturitega, tema taga (10 m) orkester, selle taga (10 m) Sõjakooli ülem, tema taga (3 m) ERA lippur saaturitega, tema taga (3 m) Sõjakooli 1. kompanii ülem, tema taga (3 m) Sõjakooli lippur saaturitega, tema taga (3 m) 1. rühma ülem, tema taga (3 m) 1. rühm, selle taga 5 m 2. rühma ülem, tema taga 2. rühm jne.

Rühmade vahekaugused 5 m

Kompaniide vahekaugused 10 m

Väeosade vahekaugused 15 m

5. Orkester Alustab marssi, kui kolonn hakkab liikuma ja lõpetab kolonnijuhi väljakule saabumise hetkel.
6. Teine orkester On väljakul ja alustab marssi kolonnijuhi väljakule saabumise hetkel ja mängib kuni viimane rühm on asunud oma kohale.
7. Lipuohvitser Väljakule saabudes eraldub koos lippuri ja lipusaaturitega kolonnist, pöörab kaarega vasakule, läheb vasakutiiva liinurist mööda ja pöörab kohe paremale ja jääb seisma nii, et lippur ja lipusaaturid oleksid liinuriga ühel joonel.

«LIPPUR, SUUND MINU JÄREL ­ MARSS!», «PAIGAL ­ MARSS!», «LIPPUR ­ SEIS!»

8. Lippur Üldkolonni rivistamisel hoiab lippu jalal. Käsklusega «...TAKTSAMMU...!» võtab lipu õlale. Pärast käsklust «LIPPUR ­ SEIS!» jääb koos lipusaaturitega seisma, võtab lipu jalale. Seisavad valvelseisangus. (Mõõkadega lipusaaturid võtavad käsklusega «...TAKTSAMMU...!» mõõgad õlale.)
9. Kompaniide, rühmade ülemad Jõudnud oma koha lähedale, tulevad iseseisvalt rivist välja vasakule, et oma allüksust paremini joondada ja kompaniil käsklusi kuulda, kuna orkester mängib valjult. «KOMPANII (RÜHM), PAIGAL ­ MARSS!», «KOMPANII (RÜHM) ­ SEIS!», «VASAK ­ POOL!», «JOONDU!», «VALVEL!», «VABALT!», «KOHENDU!», «KOHENDAMINE LÕPETADA!»
10. 11.40 Rivistaja Juhib rivistamist vastavalt skeemile. Kontrollib üksuste paigutamist, eriti vahede ühtsust ja joondumist. Vajadusel sekkub. Kui joondumine lõpetatud, siis «PARAAD, LIPUTERVITUSEKS ­ VALVEL!», «LIPP ­ ETTE!», «LIPULE ­ VAAT!»
11. Üksused Käsklusega «PARAAD, LIPUTERVITUSEKS ­ VALVEL!» võtavad valveseisangu, (mõõgad eelvõttesse) käsklusega «LIPULE ­ VAAT!» pööravad näo lipu suunas, pataljoniülem, kompaniiülem ja rühmaülemad tõstavad käe (langetavad mõõgad) tervitusasendisse.
12. Lippurid Käsklusega «LIPULE ­ VAAT!» tõstavad lipud tervitusasendisse.
13. Lipuohvitser Pärast rivistaja käsklust «LIPULE ­ VAAT!» annab käskluse «LIPPUR, SUUND MINU JÄREL VALVELSAMMU ­ MARSS!»
14. Orkester Rivistaja käsklusega «LIPULE ­ VAAT!», kui lipp on tervitusasendis, alustab «Lipumarssi» ja lõpetab käskluse järel «LIPPUR ­ SEIS!»
15. Lipuohvitser Jõudnud rivi ees oma algsele kohale, pöördub ümber ja ootab kuni lippur on pöördunud oma algsele kohale rivis ja alustanud sammu märkimist paigal, annab käsklused «LIPPUR ­ SEIS!», «ÜMBER ­ PÖÖRD!».
16. Lippur Jõudnud oma algsele kohale rivi ees, iseseisvalt koos lipusaaturitega teeb kaares 90o pöörde paremale ja jõudnud paraadrivi esimese viiru joonele, märgib sammu paigal kuni käskluseni «LIPPUR ­ SEIS!». Täidab käskluse «ÜMBER ­ PÖÖRD!».
17. Rivistaja «VABALT!» (MÕÕGAD ­ TUPPE!»)
18. Lippur Võtab lipu jalale ja jääb valveseisangusse.
19. Lipuohvitser Astub rivvi.
20. 11.43 Rivistaja «LIINURID RIVISSE, TAKTJOOKSU ­ MARSS!»
21. Liinurid Käskluse «...MARSS!» järgi teevad pöörde suunda, kust nad tulid, võtavad automaadid paremasse kätte ja nr 4 (kaugeim) hakkab taktjooksuga jooksma paraadjoone algusesse. Taganttulija lähenedes eesolevale, loeb vasakut jalga «ÜKS, ÜKS, ÜKS...!», mille järel eespoolne võtab õige jala ja hakkab jooksma. Kui viimane on jõudnud oma algsele kohale, siis annab ta käsklused «PAIGAL ­ MARSS!», «LIINURID ­ SEIS!», «ÜMBER ­ PÖÖRD!», «RIHMALE ­ VÕTT!», «VABALT!», täidavad paraadi üldkäsklusi.
22. Rivistaja Jääb ootama paraadi juhatajat mikrofoni (1) juures.
23. 11.45 Rivistaja «PARAAD ­ VALVEL!» «KESKELE ­ VAAT» Võtab tervitusasendi ja pöördub paraadi juhataja suunda. Läheb juhatajale vastu, käsi tervitusasendis.
24. Juhataja Käsklusega «KESKELE ­ VAAT!» tõstab käe tervitusasendisse ja liigub rivistajale vastu mikrofoni (2) juurde.
Rivistaja Ettekanne: «HÄRRA KINDRAL! PARAADIKS ON RIVISTATUD KAITSEVÄE, MEREVÄE, PIIRIVALVE, KAITSELIIDU JA NOORKOTKASTE ÜKSUSED. RIVIS ON 11 KOMPANIID, 2 ÜKSIKRÜHMA, AUTOD, SOOMUKID, 4 PATAREID JA 2 ORKESTRIT. PARAADI RIVISTAJA KOLONEL SIRK.» Vaadet juhatajalt pööramata, jättes käe tervitusasendisse, astub vasaku jalaga sammu kõrvale, pöördega taha paraadi juhataja möödalaskmiseks.
25. Juhataja «OTSE ­ VAAT!»
26. Rivistaja «OTSE ­ VAAT!»
27. Juhataja Läheb Eesti riigilipu juurde ja võtab tervitusasendi. Rivistaja asub tema paremal küljel, pool sammu tagapool.
28. Üksuse ülem (näiteks Kaitseliidu kompaniiülem) Juhataja lähenedes tema üksusele astub 3 sammu rivi ette, teeb ümberpöörde, annab käskluse «PAREMALE ­ VAAT!» ja pöördub juhatajale vastu, võtab tervitusasendi. «HÄRRA KINDRAL! KAITSELIIDU HARJU MALEV ON PARAADIKS VALMIS. RIVIS ON 106 KAITSELIITLAST. KOMPANIIÜLEM LEITNANT LEPP.» Astub vasaku jalaga sammu kõrvale pöördega taha ja laseb juhataja mööda. Kui juhataja temast möödub, teeb pöörde paremale, jäädes juhatajast pool sammu taha, juhataja ja rivistaja vahele. Saadab teda üksuse vasaku tiivani.
29. Rühmaülem Tervitusasendis
30. Juhataja Vaatab rivistuse üle ja läheb üksuse rivi keskele, teeb pöörde vasakule ja tervitab:

«KADETID, TERE!», «VAHIPATALJONI KAITSEVÄELASED, TERE!», «SIDEPATALJONI KAITSEVÄELASED, TERE!», jne

«MEREVÄELASED, TERE!», «PIIRIVALVURID, TERE!», «PÄÄSTEVÄELASED, TERE!», «KAITSELIITLASED, TERE!», «NOORKOTKAD, TERE!»

31. Rivi «TERVIST, HÄRRA KINDRAL!»
32. Juhataja «JÕUDU PARAADIKS!»
33. Rivi «JÕUDU TARVIS!»
34. Üksuseülem Oma üksuse vasakul tiival teeb ümberpöörde. Liigub, käsi tervitusasendis tagasi paremale tiivale. Oma kohal, rivi ees annab käskluse «OTSE -- VAAT!». Astub rivvi.
35. 11.55 Juhataja Pärast viimase üksuse ülevaatust läheb väljaku keskele mikrofoni (1) juurde. «VABALT!» Jääb ootama vastuvõtja saabumist.
36. Rivistaja «VABALT!» ja pöördub näoga juhataja poole, küsib luba rivisse minekuks. Läheb taktsammuga otse oma kohale rivis.
37. 11.58 Juhataja Enne presidendi auto saabumist (kell 11.59) annab orkestrile märku piduliku signaali mängimiseks.
38. 11.58 Orkester Pidulik signaal «PARAADIKS VALMIS»
39. 11.59­12.00 President Saabub autoga platsile mikrofonide joonele, väljub ja jääb auto kõrvale seisma, presidendi abikaasa juhatatakse ettenähtud kohale. Auto lahkub.
II. Paraad
40. 12.00 Paraadi juhataja «PARAAD, TERVITUSEKS ­ VALVEL!», «KESKELE ­ VAAT!»

Võtab tervitusasendi (mõõga eelvõttesse) ja pöördub presidendi suunda. Läheb valvelsammul presidendile vastu, käsi tervitusasendis. Teeb ettekande (mõõgaga ettekande korral langetab mõõga tervitusasendisse vastuvõtja ees).

41. Orkester Alustab tervitusmarssi juhataja esimesest sammust, lõpetab poolelt noodilt juhataja peatumisel mikrofoni (2) juures presidendi ees.
42. President Samaaegselt juhataja liikuma hakkamisega liigub temale vastu mikrofoni (2) juurde. Kui presidenti saadab tema soovil käsundusohvitser, siis liigub ta 2­3 sammu kaugusel presidendist tagapool.
43. Lippurid, kõik üksused Käsklusega «PARAAD, TERVITUSEKS ­ VALVEL!» võtavad valvelseisangu (mõõgad eelvõttesse).

Käsklusega «KESKELE ­ VAAT!» pööravad pea presidendi suunas, kompaniiülemad ja rühmaülemad tõstavad käe (langetavad mõõgad) tervitusasendisse, lippurid tõstavad lipud tervitusasendisse.

44. Juhataja Ettekanne: «HÄRRA EESTI VABARIIGI PRESIDENT! VÕIDUPÜHA PARAADRIVIS ON KAITSEVÄE, MEREVÄE, PIIRIVALVE, KAITSELIIDU JA NOORKOTKASTE ÜKSUSED. RIVIS ON 11 KOMPANIID, 2 ÜKSIKRÜHMA, AUTOD, SOOMUKID, 4 PATAREID JA 2 ORKESTRIT. PARAADI JUHATAJA KINDRALMAJOR RAUD» ja läheb presidendi kõrvale temast paremal, pool sammu tagapool. Käsi (mõõk) tevitusasendis.
45. Orkester Alustab Eesti hümni.
46. Kõik Laulavad hümni.
47. 12.03 President koos saatjatega Teeb pöörde vasakule rivi algusesse ­ Eesti riigilipu suunas ja hakkab liikuma lipu poole, juhataja liigub temast paremal, pool sammu tagapool. Lähevad Eesti riigilipu ette ja annavad au.
48. Lippurid Hoiavad lippu tervitusasendis. Presidendi lähenedes 5­6 meetri kaugusele saluteerivad.
49. Juhataja Hoides kätt (mõõka) tervitusasendis, teatab presidendile rahuliku, kõva ja selge häälega, missuguse väeosa juurde jõutakse ja kus on peatumise kohad tervitamiseks.
50. Presidendi saatjad Jälgivad presidendi liikumist ja pöördeid, teevad neid temaga sünkroonselt. Käivad presidendiga ühte jalga. Ei astu presidendist rivile lähemale ja liikumisel temast ette. Valivad oma koha nii, et president oleks igas olukorras saatjatest eespool.
51. President koos saatjatega Keerab Eesti riigilipu eest paremale väeosade suunas. Möödudes väeosade lippude eest, korraks peatutakse ja antakse au.
52. Orkester Iga kord, kui president alustab liikumist, alustab «Presidendimarssi» ja lõpetab poolelt noodilt tema peatumise hetkel.
53. President Peatub tervitamiseks. Teretab: «KADETID, TERE!», «VAHIPATALJONI KAITSEVÄELASED, TERE!», «SIDEPATALJONI KAITSEVÄELASED, TERE!», jne

«MEREVÄELASED, TERE!», «PIIRIVALVURID, TERE!», «PÄÄSTEVÄELASED, TERE!», «KAITSELIITLASED, TERE!», «NOORKOTKAD, TERE!»

54. Rivi «TERVIST, HÄRRA PRESIDENT!»
55. President «ÕNNITLEN VÕIDUPÜHA PUHUL!»
56. Rivi «TÄNAN!»
57. President Kui kõik üksused on üle vaadatud, teretatud ja õnnitletud, läheb väljakule või poodiumile mikrofoni juurde.
58. Juhataja «OTSE ­ VAAT!»
59. Kompanii-, rühmaülemad Lasevad käed tervitusasendist alla (panevad mõõgad tuppe) ja jäävad valvelseisangusse.
60. Lippurid Võtavad lipu jalale ja jäävad valvelseisangusse.
61. 12.13 President Peab võidupüha kõne. Kui president teeb oma kõnes ettepaneku mälestada Eesti vabaduse nimel langenuid ja hukkunuid, siis mängib orkester ühe salmi koraali «Jumal, sul ligemal». KÜ, RÜ ja lippurid võtavad iseseisvalt tervitusasendi. Kui president peaks oma kõnes või kõne lõpus ütlema lause «ELAGU EESTI VABARIIK!», siis rivi vastab «ELAGU! ELAGU! ELAGU!»
62. Kaitseliidu ülem Sõidab põleva tõrvikuga presidendi ette, astub autost välja ja ulatades tõrviku presidendile, palub teda süüdata võidutule tõrvikud, saatmaks need kõikidesse Eesti maakondadesse võidutule süütamiseks.
63. Juhataja Enne peapiiskopi (peakaplani) palvet ja õnnistamist annab käskluse «VABALT!» ja seejärel mõne sekundi pärast «MÜTSID ­ PEAST!»
64. President Vajadusel annab tõrviku hoida käsundusohvitserile.
65. Peapiiskop (peakaplan) Peab palve ja õnnistab võidutuld (maad, rahvast, kaitseliitlasi ja kaitseväelasi paraadirivis ning pealtvaatajaid). Lõpetab sõnadega või teeb ettepaneku laulda «HOIA, JUMAL, EESTIT!»
66. Orkester Mängib «HOIA, JUMAL, EESTIT!» kaks salmi.
67. Kõik Laulavad.
68. Juhataja «MÜTSID ­ PÄHE!», «VALVEL!»
69. Kaitseliidu ülem Annab käsu autode sõiduks väljakule.
70. 15 KL võidutule tõrvikute autot Sõidavad väljakule. Võidutulede tõrvikukandjad väljuvad ja jäävad seisma autode kõrvale.
71. President ja Kaitseliidu ülem Lähevad väljakule topeltmikrofoni (2) juurde.
72. Kaitseliidu ülem Annab käskluse tõrvikukandjate jooksuks presidendi juurde.
73. Tõrvikukandjad Jooksevad ühekaupa, tõrvik vasakus käes, topeltmikrofoni juurde presidendi ette. Võtavad tervitusasendi, esitlevad «HÄRRA PRESIDENT, KAITSELIIDU PÕLVA MALEV ­ LIPNIK METS».
74. President Süütab tõrvikud ja kohustab viia võidutuli maakondade võidutulede süütamiseks.
75. Tõrvikukandjad «JUST NII, HÄRRA PRESIDENT!», teevad pöörde oma maleva auto suunas ja jooksevad selle kõrvale.
76. Juhataja Annab käskluse «PARAAD, VÕIDUTULE TEELESAATMISE TERVITUSEKS ­ VALVEL!», «TULEDELE VAAT!»
77. Kõik Tervitusasendis.
78. Kaitseliidu ülem Annab käsklused «MASINALE!» (istumiseks) «MARSS!» (sõiduks).
79. Kaitseliidu reguleerija-ohvitser Dubleerib käsklusi käega.
80. Autojuhid Käsklusega «MARSS!» alustavad sõitu, möödudes väeosadest ja presidendist.
81. Juhataja Viimase auto lahkumisega väljakult «OTSE ­ VAAT!» ja annab läbi mikrofoni kuus esimest paraadmarsi käsklust ning läheb rivi ette, kus annab seitsmenda käskluse (vt punktid 82­89).
III. Paraadmarss
82. 12.45 Juhataja Esimene käsklus «PARAADMARSILE!»
83. Orkestrid Marsivad keskele presidendi asukoha vastu 15 meetri kaugusele mööduvate üksuste vasakust reast.
84. Liinurid Võtavad relvad rihmalt paremasse kätte, samaaegselt tõmmates rihma sirgeks vastu laesäärt sõrmede alla.
85. Juhataja Teine käsklus «LIINURID ­ JOONELE!»
86. Liinurid Viimane liinur annab käskluse «TAKTJOOKSU ­ MARSS!» Jooksevad välja oma kohtadele, võtavad valvelseisangu, seejärel liinuriseisangu.
87. Juhataja Kolmas käsklus «RÜHMADE KAUPA!»

Neljas käsklus «KOMPANII KAHE, RÜHM ÜHE LIINURI VAHEKAUGUS!»

Viies käsklus «JOONDUMINE PAREMALE!»

Kuues käsklus «PARAAD, PAREM ­ POOL!»

Kõik pööravad. Ei pööra Eesti riigilipu toimkond (astub paremale paraadmarsi joonele). Liinurid teevad 90o vasakpöörde. Kogu aeg valvelseisangus.

88. Sidespetsialistid Eemaldavad kiiresti väljakult mikrofonid.
89. Juhataja Läheb rivi ette.

Seitsmes käsklus «SÕJAKOOLI ESIMENE RÜHM, TAKTSAMMU!»

90. Sõjakooli 1. rühma ülem Tõstab käe.

Kaheksas käsklus «SÕJAKOOLI ESIMENE RÜHM, TAKTSAMMU ­ MARSS!» ja samal hetkel langetab käe märguandeks orkestri dirigendile.

91. Orkester Alustab marsi mängimist, kui Sõjakooli rühmaülema käsi langeb alla ja kõlab käskluse lõpp «MARSS!»
92. Lahinguliikurite juhid Käivitavad mootorid paraadmarsi muusika algusega.
93. Kõik ESIMESE LIINURI juures («MÕÕGAD ­ ÕLALE!») rühmad ootavad paigal marssides, kuni TEISE LIINURINI jõuab eesliikuva rühma viimane viirg. Sel hetkel annab rühmaülem käskluse «OTSE ­ MARSS!»

TEISE LIINURI juures, kui kompaniiülem, rühmaülem jõuab liinurini, siis «VALVELSAMMU -- MARSS!» (Mõõgad tõstetakse eelvõttesse).

94. Lippur Võtab lipu tervitusasendisse.
95. Kõik KOLMANDA LIINURI juures, kui kompaniiülem (rühmaülem) jõuab liinurini, siis «PAREMALE -- VAAT!» (Mõõgad langetatakse tervitusvõttesse).
96. Lippur Saluteerib lipuga presidendile
97. Kõik NELJANDA LIINURI juures, kui kompaniiülem (rühmaülem) jõuab sinna, siis «TAKTSAMMU ­ MARSS!» (Mõõgad võetakse õlale.)
98. Lippur Võtab lipu õlale.
99. Juhataja Möödudes presidendist 5 sammu, tuleb tema kõrvale paremale.
100. Sõjakooli ülem, väeosade (kompaniide) ülemad Möödudes presidendist 5 sammu, tulevad kaares paraadi vastuvõtja joonele poodiumi kõrvale ühesammulistele vahemaadele.
101. Lahinguliikurid Sõidavad väljakule kahe liinuri kaugusel viimasest jalaväe (noorkotkaste) rühmast. Soomukid ühekaupa. Autod, suurtükid paaris.

Pikivahed:

­ relvagruppide (piirivalveautod, soomukid ja patareid) vahel 2 liinuri kaugus;

­ soomukite vahel 1 liinuri kaugus

­ auto-, miinipilduja- ja suurtükipaaride vahel 1 liinuri kaugus.

Külgvahed lahinguliikurite paaride vahel 3 m (vajadusel korrigeeritakse vahemaad paraadi peaproovil).

102. Lennueskadrill (-lüli, -salk) Teeb paraadiväljakult ülelennu.
103. Orkester Lahkub mängides viimase suurtükipaari järel. Alustab liikumist oma marsiga, kui viimane suurtükipaar on presidendist möödunud.
104. Teine orkester Lahkub mängides esimese orkestri järel. Alustab liikumist oma marsiga, kui eesolev orkester on presidendist möödunud.
105. Liinurid Lahkuvad järjekorras viimase orkestri järel, võttes viimasel hetkel automaadid rihmale analoogiliselt rivimäärustiku käsklusele «Rihmale võtt». Esimesena lahkuv liinur läheb äärmisesse vasakpoolsesse ritta jne. Lahkumist peab liinur alustama kohe õige jalaga.

Paraadi üldkorraldaja kolonel Sirk

« . . . » . . . . . . . . . . . 199 . .  a

Alus: GM punktid 501­546, 549

Lisa: skeemid kahel lehel (vt lisa 21 ja 22).

Lisa 21
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 457 juurde

Lisa 22
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 26, 439, 457 juurde

Lisa 23
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 531 juurde
Vorm nr 12

Lisa 24
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 541, 549 juurde

Lisa 25
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 552, 554 juurde

Lisa 26
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 556 juurde

Lisa 27
Kaitseväe garnisonimäärustiku punktide 556, 557 juurde

Lisa 28
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 236 juurde

Lisa 29
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 236 juurde

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json