Teksti suurus:

Eesti arengukoostöö põhimõtete heakskiitmine

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:21.01.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 7, 33

Eesti arengukoostöö põhimõtete heakskiitmine

Vastu võetud 15.01.2003

Riigikogu otsustab:

Kiita heaks juurdelisatud «Eesti arengukoostöö põhimõtted».

Riigikogu esimees Toomas SAVI

EESTI ARENGUKOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED

1. Mõisted

Arengukoostöö põhimõtetes kasutatakse järgmiseid mõisteid:
arengukoostöö – koostöö, mis hõlmab arengu- ja humanitaarabi;
arenguabi – sihtriigile antav rahaline ja muu materiaalne abi ning oskusteave;
humanitaarabi – teisele riigile antav rahaline ja muu materiaalne abi loodus- või inimese esile kutsutud õnnetuste tagajärgede leevendamiseks;
doonorriik – riik, kes annab teisele riigile arengu- ja humanitaarabi;
sihtriik – arengu- ja siirdemajandusriik, kes võtab vastu arengu- ja humanitaarabi teiselt riigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt;
arenguriik – riik, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) sellisena klassifitseeritud;
siirdemajandusriik – riik, mis on ÜROs ja OECDs sellisena klassifitseeritud;
kahe- või enamapoolne arengukoostöö – doonorriigilt sihtriigile antav arengu- ja humanitaarabi;
mitmepoolne arengukoostöö – rahvusvahelise organisatsiooni vahendusel sihtriigile antav arengu- ja humanitaarabi.

2. Sissejuhatus

Eesti on arengukoostööga süstemaatiliselt tegelenud alates 1998. aastast. Selle aja jooksul saadud kogemus ja rahvusvahelise keskkonna areng on tekitanud vajaduse uuendada 1999. aastal Riigikogus kinnitatud arengukoostöö põhimõtteid.

Arengukoostöö põhimõtted lähtuvad rahvusvahelistest normidest ja heast tavast, peavad silmas globaalsel poliitilisel ja sotsiaal-majanduslikul maastikul toimuvaid muutusi, Eesti liitumisprotsessi Euroopa Liidu (EL) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ning sellest tulenevaid hilisemaid riiklikke ümberkorraldusi.

Eesti majanduslik areng ja integreerumine rahvusvaheliste organisatsioonidega panevad meile kohustuse suurendada oma panust globaalse heaolu saavutamisse vastavalt oma kasvavatele võimalustele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.

Käesolev dokument sätestab Eesti arengukoostöö põhimõtted ja nende saavutamise viisid. Dokumenti uuendatakse muutunud olukorra ja omandatud kogemuste alusel, kaasates arengukoostöös osalevaid partnereid.

3. Eesti arengukoostöö põhimõtted

Eesti välispoliitika lahutamatu osana on arengukoostöö suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega. Eesti järgib 2000. aastal vastu võetud ÜRO Millenniumi deklaratsiooni ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO, OECD ja EL kujundatud humanitaar- ja arenguabi põhimõtteid.

Eesti teeb arengukoostööd partnerluses sihtriigiga ning see põhineb mõlemapoolsel huvitatusel. Eesti osalemisel rahvusvahelises arengukoostöös saab eristada nelja aspekti.
a) Moraalne aspekt – Eesti on viimase kümnendi jooksul rahvusvaheliste doonorite toel kiiresti arenenud ning meie, nagu iga teise eduka riigi moraalne kohustus on võimaldada sama ka meist vähem arenenud riikidele.
b) Poliitiline aspekt – arengukoostöö aitab arendada suhteid doonor- ja sihtriikidega ning saavutada välispoliitilisi eesmärke.
c) Majanduslik aspekt – sihtriikide majanduse tugevnemine laiendab Eesti võimalike kaubanduspartnerite ringi ja tugevdab rahvusvahelist majandusarengut.
d) Kultuuriline aspekt – arengukoostöö aitab tutvustada Eesti riiki ja kultuuri ning edendab sidemeid teiste põlis- ja hõimurahvastega, et aidata kaasa nende arengule.

4. Arengukoostöö elluviimine

Eesti arengukoostöö põhimõtete elluviimist korraldab Välisministeerium.

Eesti teeb arengukoostööd kahe- või enamapoolsete arengukoostöö projektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja arengukoostöö partnerite kaudu.

Eesti arengukoostöös on oluline roll kodanikuühendustel nii poliitika kujundajate, konkreetsete projektide väljatöötajate ja elluviijate kui ka temaatika tutvustajatena Eesti elanikkonnale. Eesti arengukoostöö partneriteks võivad lisaks kodanikuühendustele olla ka eraettevõtted ja vabatahtlikud eraisikud, kelle taust, teemakohane ettevalmistus ja senised saavutused vastavad arengukoostöö projektidele esitatud nõudmistele.

Eesti keskendub valdkondadele, kus saab abistada ja toetada oma reformikogemuste edastamise kaudu nii arengu- kui ka siirdemajandusriike.

Eesti toetab OECDs 1996. aastal vastu võetud täiendatud koostööstrateegiat, mille kohaselt on koostöö aluseks uut tüüpi partnerlus, kus vastutuse oma arengu eest võtavad endale arenguriigid. Kahe- või enamapoolses koostöös on Eesti pidevas dialoogis partneritega, et mõista nende vajadusi ja osaleda tulemusrikkalt rakendusprotsessides. Eesti osaleb doonorriikide ühisprogrammides ning teeb koostööd sihtriikide valitsustega.

4.1. Kahe- või enamapoolne arengukoostöö

Eesti arenguabi andmine kahe- või enamapoolse arengukoostöö raames keskendub valdkondadele, kus meil on reformikogemus ning suudame luua lisaväärtust, nagu näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, demokraatlikud ja turumajanduslikud reformid ning õigusaktide ühtlustamine rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetega.

Regiooniti on Eesti kahe- või enamapoolne arengukoostöö suunatud eelkõige piirkondadele, kus seisavad ees või on käimas Eestis juba läbitud reformidega sarnased protsessid. Oluline roll on ka teistele põlis- ja hõimurahvastele suunatud arengukoostööl.

4.2. Mitmepoolne arengukoostöö

Mitmepoolne arengukoostöö on eriti oluline selliste regionaalsete ja globaalsete probleemidega võitlemisel nagu näiteks keskkonna saastumine ja haiguste levik. Mitmepoolses arengukoostöös osalemine võimaldab Eestil saada operatiivset informatsiooni ja rääkida kaasa rahvusvahelisel tasemel otsuste tegemisel. Tihedat koostööd tehakse ÜRO allasutuste, EL, Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangaga (EBRD). Eesti viib mitmepoolset arengukoostööd ellu eelkõige nende organisatsioonide kaudu, millega tal on pikemaajalised sidemed ja sarnased prioriteedid.

4.3. Humanitaarabi

Viimasel aastakümnel on maailmas sagenenud looduslikest põhjustest ja inimtegevusest tulenevad katastroofid, mis tingivad vajaduse tihedama rahvusvahelise koostöö järele, et leevendada õnnetuste tagajärgi ja vältida uute põhjustamist. Humanitaarabi andmise operatiivsuse vajadusest lähtuvalt teeb Eesti koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja võimaluse korral otse katastroofipiirkondadega.

Rahvusvahelistel päästetöödel osaletakse vastavalt päästeseadusele ja kriisiabi antakse vastavalt hädaolukorraks valmisoleku seadusele.

5. Siseriiklik teavitustegevus

Arengukoostöö elluviimise oluline osa on Eesti elanikkonna teavitamine arengukoostööst. Eesti ühiskonna teadlikkus globaalprobleemide mitmekesisusest, nende tekkimise põhjustest ja erinevatest tagajärgedest on arengukoostöö edukuse aluseks. Teavitustegevus suurendab ühiskonna solidaarsust ja valmisolekut saavutada Eesti arengukoostöö eesmärke ning tõstab partnerite koostöö- ja kollektiivse vastutuse valmidust. Siseriiklik teavitustegevus toimub kodanikuühenduste, haridus- ja kultuuriinstitutsioonide ning meedia vahendusel.

6. Arengukoostöö rahastamine

Arengukoostöö elluviimiseks nähakse Välisministeeriumile vahendid ette riigieelarves ning nende mahtu suurendatakse vastavalt Eesti majanduslikule arengule ja rahvusvahelistele suundumustele.