Riigikoguseadusalgtekst-terviktekstkohtumenetlusseaduslikkuse kontrollimine/järelevalveavaldamineavaldatud1993-05-05+03:00Vabariigi President1993-05-13+03:0096RT I1993-05-24+03:0025435http://www.riigiteataja.ee/akt/244522002-06-01+03:002002-06-30+03:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd2445212010-10-28+03:00migraator151486Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusIÜldsätted1Seaduse eesmärkKäesolev seadus sätestab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korra ja kohtute pädevuse.2Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus1Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks on Riigikohus. Riigikohtu koosseisus moodustatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium.2Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi moodustamise korra ja liikmete arvu sätestab kohtute seadus.3Käesoleva seaduse paragrahv 9 3. lõikes sätestatud juhtudel vaatab põhiseaduslikkuse järelevalve asju läbi Riigikohtu üldkogu.4Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi ja üldkogu töökorra sätestab Riigikohtu reglement.3Põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõte1Riigikohus tunnistab täielikult või osaliselt kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.2Riigikohus ei lahenda põhiseaduslikkuse järelevalve korras neid õigusvaidlusi, mis kuuluvad vastavalt seadusele teiste kohtute pädevusse.4Riigikohtu pädevus põhiseaduslikkuse järelevalve alal1Riigikohus arutab käesolevas seaduses tähendatud juhtudel ja korras:1Riigikogus vastuvõetud jõustunud seaduste vastavust põhiseadusele ning jõustunud otsuste vastavust põhiseadusele ja seadusele;2põhiseaduse paragrahv 107 kohaselt väljakuulutamata ja jõustumata seaduste vastavust põhiseadusele;3põhiseaduse paragrahv 109 alusel Vabariigi Presidendi poolt antud jõustunud seadluste vastavust põhiseadusele;4täidesaatva riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse jõustunud õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadusele;5Eesti Vabariigi jõustumata välislepingute vastavust põhiseadusele;6Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse paragrahv 2 kohaselt enne põhiseaduse jõustumist vastuvõetud õigusaktide vastavust põhiseadusele.2Riigikohus ei anna eelnevat arvamust ettevalmistatavate seaduste, muude õigusaktide ja välislepingute eelnõude vastavuse kohta põhiseadusele ja seadusele.3Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve korras käesolevas paragrahvis tähendatud õigusaktide ja välislepingute põhiseadusele või seadusele vastavust üksnes taotluses soovitud ulatuses.5Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjade arutamisel1Kui kohus jõuab kohtuasja arutamisel järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on vastuolus põhiseadusega, tunnistab ta õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätab selle kohaldamata.2Kui kohus on tunnistanud otsuses seaduse või muu õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata, teeb ta otsuse teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus.6Subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikkuse järelevalvet Riigikohtult1Ettepaneku seaduse, muu õigusakti või välislepingu põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks võivad Riigikohtule vahetult esitada:1Vabariigi President - põhiseaduse paragrahvis 107 tähendatud juhtudel;2õiguskantsler - põhiseaduse paragrahvis 142 tähendatud juhtudel ja välislepingute põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks;3kohtud - käesoleva seaduse paragrahv 5 2. lõikes tähendatud juhtudel.2Ettepanek esitatakse Riigikohtule motiveeritud taotlusena.IIMenetluse kord7Asja arutamise avalikkus1Põhiseaduslikkuse järelevalve asja arutamine on avalik.2Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks, kui see on vajalik riigisaladuse hoidmiseks.3Kohus võib peale hoiatamist eemaldada istungisaalist isikud, kes rikuvad korda ja takistavad sellega asja arutamist.4Istungisaalis viibivad isikud võivad kohapealt istungit helisalvestada ja teha kirjalikke märkmeid.5Filmimiseks, pildistamiseks, videosalvestuseks, raadio- ja teleülekandeks on nõutav kohtu luba.6Kohtuotsuse tegemise juures võib viibida kolleegiumi või üldkogu sekretär, kes ei tohi avalikustada nõupidamise ja hääletamise käigus avaldatud arvamusi ega seisukohti.8Kohtumenetluse keel1Kohtumenetlus toimub riigikeeles.2Teises keeles koostatud dokumendid avaldatakse tõlgituna riigikeelde.3Asjaosalised, kes ei valda riigikeelt, võivad esineda kohtus tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida nad valdavad.9Kollegiaalsus1Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kollegiaalselt kas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi või üldkogu istungil.2Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.3Asi võidakse anda üldkogule, kui selle arutamisel kolleegiumis vähemalt üks kohtunik on jäänud eriarvamusele.4Riigikohtu üldkogu on pädev asja arutama, kui kohal on vähemalt 11 liiget, sealhulgas vähemalt kolm põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liiget.10Taotluse esitamise ja asja lahendamise tähtaeg1Taotluse seaduse või muu õigusakti vastavusest põhiseadusele või muule seadusele võib esitada nende jõustumise päevast. Põhiseaduse paragrahvis 107 tähendatud juhul võib põhiseaduslikkuse järelevalvet taotleda jõustumata seadusele.2Taotluse välislepingu põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks võib esitada selle allakirjutamisele järgnevast päevast.3Kohus lahendab asja ja üldjuhul kuulutab otsuse kahe kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse esitamisest Riigikohtule. Seda tähtaega võib pikendada Riigikohtu üldkogu mitte rohkem kui kahe kuu võrra.4Põhiseaduse paragrahvis 107 tähendatud juhul lahendab kohus asja ja kuulutab otsuse ühe kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse esitamisest Riigikohtule. Seda tähtaega ei saa pikendada.11Riigikohtule esitatava taotluse sisu ja vorm1Taotluses vaidlustatava seaduse, muu õigusakti või välislepingu põhiseadusele või seadusele vastavuse selgitamiseks peab olema näidatud:1kellele taotlus on adresseeritud;2taotleja nimi ja postiaadress;3seaduse, muu õigusakti või välislepingu täpne nimetus ja sätted, mille põhiseadusele vastavust vaidlustatakse, selle vastuvõtmise, allakirjutamise või sõlmimise kuupäev ja avaldamise koht;4põhiseaduse sätted, millele vaidlustatav seadus, muu õigusakt või välisleping ei vasta;5taotluse põhistus.2Taotlusele lisatakse vaidlustatava seaduse, muu õigusakti või välislepingu tekst ja muud taotluse aluseks olevad dokumendid. Taotlusele kirjutab alla paragrahvis 6 tähendatud ametiisik või paragrahvis 5 tähendatud juhtudel vastava kohtu esimees.3Riigikohtul on õigus nõuda taotluse esitajalt täiendavaid dokumente ja selgitusi.4Taotlusele ja sellega koos esitatud dokumentidele lisatakse nende ärakirjad kaheksas eksemplaris.12Taotluse vastuvõtmisest keeldumineRiigikohus keeldub motiveeritult taotluse vastuvõtmisest või selle läbivaatamisest, kui:1taotlus ei kuulu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevusse;2taotluse on esitanud isik, kes ei ole märgitud käesoleva seaduse paragrahvis 6;3taotlus ei vasta paragrahv 11 nõuetele. Kohus võib nõuda taotluse sisu- ja vorminõuete eiramisest tulenevate puuduste kõrvaldamist. Kui taotluse esitaja on sisu- ja vorminõuete eiramisest tulenevad puudused kõrvaldanud, võtab Riigikohus asja arutamisele.13Õigusakti vastuvõtjalt arvamuse nõudmineRiigikohus saadab taotluse ärakirja seaduse või muu õigusakti vastu võtnud organile ning võib nõuda temalt määratud tähtajaks arvamuse esitamist.14Asjaosalised1Asjaosalised taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on:1taotluse esitanud ametiisik või tema esindaja;2vaidlustatud seaduse või muu õigusakti vastu võtnud organi esindaja.2Asja arutamise aeg ja koht teatatakse asjaosalistele, kuid nende puudumine kohtuistungilt ei takista arutamist.3Kui Riigikohus tunnistab asjaosalise ilmumise kohustuslikuks, võib kohus tema mitteilmumisel arutamise edasi lükata.4Kohtuistungist võivad ametikoha järgi sõnaõigusega osa võtta õiguskantsler ja justiitsminister või nende esindajad.15Arutamise ettevalmistamine1Kohtusse kutsutakse:1asjaosalised;2Riigikohtu äranägemisel spetsialistid arvamuse andmiseks.2Kohtusse kutsutavatele isikutele saadetakse kutse aegsasti enne kohtuistungit. Kohtukutsele märgitakse ilmumise kohustuslikkus ja mitteilmumise tagajärjed.3Riigikohtul on õigus:1nõuda õigusakti vastu võtnud organilt täiendavaid dokumente ja selgitusi;2pöörduda rahvusvaheliste organite poole konsultatsiooni saamiseks.4Kohtud, riigi- ja omavalitsusorganid on kohustatud esitama Riigikohtule nõutud dokumente ja selgitusi määratud tähtajaks.16Arutamise kord1Arutamise kord sätestatakse seaduse ja Riigikohtu reglemendiga.2Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi eesistujaks on Riigikohtu esimees või tema äraolekul ametilt vanim kolleegiumi liige.3Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi või Riigikohtu üldkogu istung algab kohtukolleegiumi liikme ettekandega ja taotluse esitaja või tema esindaja selgitusega.4Kohtuistungile kutsutud spetsialist esitab oma arvamuse ja asjaosalistel on õigus esitada talle küsimusi.5Riigikohtu liikmed võivad asja arutamise käigus esitada küsimusi ettekandjale, asjaosalistele ja spetsialistile.17Istungi protokollIstungi käik ja väljendatud seisukohad protokollitakse Riigikohtu reglemendis sätestatud korras.18Otsuse tegemine ja kuulutamine1Otsus tehakse motiveeritult ja nõupidamissaladust järgides lihthäälteenamusega.2Kõik asja otsustamisel tekkinud lahkarvamused lahendavad kohtunikud hääletamisega. Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab asja eesistuja hääl, kes hääletab viimasena.3Otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla Riigikohtu esimees või tema äraolekul ametilt vanim asja lahendamisel osalenud kolleegiumi liige.4Otsusele lisatakse vähemusse jäänud kohtuniku eriarvamus, mis peab olema esitatud otsuse kuulutamise ajaks.5Kohtuotsuse kuulutamise aeg tehakse asjaosalistele teatavaks pärast asja arutamise lõpetamist. Otsus kuulutatakse hiljemalt kahe nädala jooksul pärast arutamise lõpetamist.6Otsuse ärakiri edastatakse asjaosalistele.19Riigikohtu volitused asja lahendamisel1Kohtul on õigus:1jätta taotlus rahuldamata;2taotlus rahuldada ja tunnistada seadus või muu õigusakt kehtetuks kas täielikult või osaliselt;3tunnistada välisleping põhiseadusega vastuolus olevaks;4tunnistada seadus põhiseaduse paragrahvis 107 tähendatud asja lahendamisel põhiseadusega vastuolus olevaks.2Kui seadus või muu õigusakt tunnistatakse kehtetuks osaliselt, tuleb kohtuotsuses täpselt märkida, millises osas seadus või muu õigusakt kehtetuks tunnistatakse.20Otsuse jõustumine1Otsus jõustub tema kuulutamise päevast.2Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.21Riigikohtu otsuse tõlgendamine1Põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud kohtuotsust tõlgendab Riigikohus.2Tõlgendus vormistatakse kirjalikult.22Vigade parandamine1Pärast otsuse kuulutamist on otsuse teinud kohtul õigus omal algatusel või asjaosaliste taotlusel parandada otsuse kirjavead, sõnastuse puudused või ilmsed vormilised ebatäpsused.2Väljastatud vigased ärakirjad nõuab tagasi ja parandab või asendab otsuse teinud kohus.23Kohtuotsuse kohustuslikkusRiigikohtu otsus on täitmiseks kohustuslik kõigile Eesti Vabariigi riigivõimu- ja valitsemisorganitele, kohalikele omavalitsustele, kohtutele, ametiisikutele ning juriidilistele ja üksikisikutele.24Otsuse avaldamine1Riigikohtu otsused avaldatakse Riigi Teatajas.2Kui Riigikohus peab vajalikuks, esitab ta otsuse avaldamiseks ka ajakirjanduses.25KohtukuludAsja läbivaatamisel tekkinud kulud kaetakse riigieelarvest.26Trahvid1Riigikohtu istungile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise eest, kui ilmumine oli kohustuslik, kohtu töö takistamise või häirimise ning kohtu vastu lugupidamatuse avaldamise eest võib Riigikohus süüdlast trahvida kuni 200 päevapalga ulatuses.2Trahvimäärus täidetakse kohtuotsuste täitmiseks seadusega sätestatud korras.27Seaduse jõustumineKäesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.Riigikogu esimees Ü. Nugis