Põhjaveevaru hindamise kord
Vastu võetud 27.01.2003 nr 9
Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 12 lõike 3 alusel.
§ 1. Põhjaveevaru
Põhjaveevaru on arvutuslik põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine.
§ 2. Põhjaveevaru hindamine
(1) Põhjaveevaru hindamine koosneb järgmistest etappidest:
1)
hüdrogeoloogiline otsing, v.a juhul kui on olemas piirkonna
hüdrogeoloogiline kaart mõõtkavas vähemalt 1:50 000;
2)
hüdrogeoloogilised uuringud, sh põhjaveevaru kvaliteedi määramine
sotsiaalministri 2001. aasta 31. juuli määrusega nr 82 «Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100,
1369) joogiveele kehtestatud kvaliteedinäitajate ulatuses;
3)
põhjaveevaru arvutamine, sh modelleerimine;
4) sanitaarkaitseala
ulatuse ja kehtestamise teostatavuse hinnang koos omavalitsuse
seisukohaga vajalike veekaitsemeetmete rakendamisest sanitaarkaitsealal
ja veehaarde ümbruses (toitealal);
5) soovituste väljatöötamine
põhjaveevaru kasutamise kohta;
6) põhjaveevaru hindamise aruande
läbivaatamine põhjaveekomisjonis ja põhjaveevaru hindamise aruande
heakskiitmisel esitamine keskkonnaministrile kinnitamiseks ning otsuse
tegemiseks põhjaveevaru riigi veekatastrisse kandmiseks.
(2) Põhjaveevaru hindamise aluseks on vähemalt järgmised
hüdrogeoloogiliste uuringute käigus kogutud andmed:
1)
hinnang põhjaveevaru varasema uurituse kohta;
2) põhjaveekihi
hüdrogeoloogilised parameetrid, sh põhjaveevaru toitumistingimused;
3)
piiritingimused (lamava ja lasuva veepideme hüdrogeoloogilised omadused,
rikkevööndid, pinnaveekogud), põhjaveevaru kasutamise mõju hinnang
teistele veehaaretele (sealhulgas üksikmajapidamiste kaevudele),
ehitistele ja pinnaveekogudele ning üldisele ökoloogilisele seisundile;
4)
andmed põhjavee keemilise koostise kohta;
5) hinnang põhjavee
kasutamise otstarbe (joogi-, tootmis- või mineraalveena) kohta.
(3) Põhjaveeveevaru hindamisel määratakse joogivee kvaliteedinäitajad ning määratakse põhjavee kvaliteediklass. Uurimistöödega peab olema tõestatud, et põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet sama kvaliteediklassi piirväärtustele vastavaks.
(4) Põhjaveevaru arvutatakse:
1) hüdrogeoloogiliste tööde,
veeuuringute ja põhjavee tarbimise andmete alusel eraldi vastavalt
põhjavee kvaliteedile ja kasutamise eesmärgile (joogivesi, tootmisvesi,
mineraalvesi);
2) kuupmeetrites ööpäevas arvutusliku kasutusaja
(reeglina 10 000 ööpäeva) kohta.
§ 3. Põhjaveevaru jagunemine
Põhjaveevaru jaguneb uurituse detailsusest sõltuvalt tarbevaruks T1 või T 2 või prognoosvaruks P.
§ 4. Tarbevaru T1 ja T2
(1) Tarbevaru T1 ja T2 uuritakse detailsusega, mis
võimaldab määrata:
1) põhjaveevaru toiteallikaid;
2)
uuritava veekihi hüdrogeoloogilisi omadusi (sh veekihi lasumis ja
lamamis olevate veekihtide veeandvust, piesojuhtivust, veejuhtivust jm);
3)
piiritingimusi (lamava ja lasuva veepideme hüdrogeoloogilised omadused,
rikkevööndid, pinnaveekogud);
4) põhjavee vastavust
joogivee kvaliteedinõuetele ja keemilise koostise stabiilsust.
(2) Tarbevaru T1 on tagatud põhjaveevaru, mida tuleb uurida
vähemalt järgmises mahus:
1) põhjaveevaru on hinnatud
töötavate puurkaevude tegeliku veevõtu või uuringupuurkaevude
pikaajaliste tootmis-katsepumpamiste andmetel;
2) põhjavee kvaliteet
on uuritud kavandatava veevõtu nõudeid arvestavalt ja on tõestatud, et
arvutusliku kasutamise aja jooksul põhjavee kvaliteet püsib;
3)
määratud on sanitaarkaitseala ulatus, vajalikud kitsendused veehaarde
ümbruses, veehaaret võimalikult ohustavate objektide keskkonnaseisund
ning korrastamise nõuded ja omavalitsuse seisukoht;
4) määratud
on põhjavee tarbeveevaru kasutamistingimused.
(3) Tarbevaru T2 on hinnatud põhjaveevaru, mida tuleb uurida
vähemalt järgmises mahus:
1) põhjaveevaru on hinnatud
analoogiliste veehaarete kasutamise kogemuse, uuringutööde ja
katsepumpamiste alusel;
2) põhjavee kvaliteet on uuritud
detailsusega, mis lubab eeldada põhjavee sihipärast kasutamise tagatust
arvustusliku aja jooksul;
3) määratud on sanitaarkaitseala ulatus ja
antud selle kehtestamise teostatavuse hinnang koos omavalitsuse
seisukohaga.
§ 5. Prognoosvaru P
(1) Prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjavee tarbevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade väljastamisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.
(2) Prognoosvaru P määratakse modelleerimise teel hüdrogeoloogilise kaardistamise, põhjaveeseire ja töötavate veehaarete andmete alusel.
§ 6. Põhjaveevaru ümberhindamine
Põhjaveevaru tuleb ümber hinnata, kui:
1) põhjaveevaru
kasutamisaeg on ületanud põhjaveevaru arvutusliku aja, v.a juhul, kui
põhjaveevaru kasutamine on lõpetatud;
2) põhjaveehaarde
kasutamise mõjupiirkonna hüdrogeoloogilised tingimused on muutunud;
3)
põhjavee kvaliteet on halvenenud ja ei vasta enam põhjaveevaru
kasutamise eesmärgile;
4) puudub vajalik sanitaarkaitseala või
maapinnalähedase põhjaveekihi kasutamisel pole võimalik rakendada
veekaitsenõudeid põhjaveehaarde toitealal;
5) on vaja muuta
veehaarete asukohta.
§ 7. Põhjaveevaru hindamise aruande kontroll põhjaveekomisjonis
(1) Põhjaveevaru aruanne tuleb esitada põhjaveekomisjonile läbi vaatamiseks paberkandjal ja digitaalselt.
(2) Põhjaveekomisjon vaatab põhjaveevaru hindamise aruande läbi ja kontrollib hindaja poolt esitatud varude jaotamise põhjendatust.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 8. novembri 1996. a määrus nr 55 «Põhjaveevaru hindamise korra kehtestamine» (RTL 1996, 135, 673) tunnistatakse kehtetuks.
Minister Heiki KRANICH |
Kantsler Sulev VARE |