Teksti suurus:

Põhjaveevaru hindamise kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.02.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RTL 2003, 16, 209

Põhjaveevaru hindamise kord

Vastu võetud 27.01.2003 nr 9

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 12 lõike 3 alusel.

§ 1. Põhjaveevaru

Põhjaveevaru on arvutuslik põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine.

§ 2. Põhjaveevaru hindamine

(1) Põhjaveevaru hindamine koosneb järgmistest etappidest:
1) hüdrogeoloogiline otsing, v.a juhul kui on olemas piirkonna hüdrogeoloogiline kaart mõõtkavas vähemalt 1:50 000;
2) hüdrogeoloogilised uuringud, sh põhjaveevaru kvaliteedi määramine sotsiaalministri 2001. aasta 31. juuli määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369) joogiveele kehtestatud kvaliteedinäitajate ulatuses;
3) põhjaveevaru arvutamine, sh modelleerimine;
4) sanitaarkaitseala ulatuse ja kehtestamise teostatavuse hinnang koos omavalitsuse seisukohaga vajalike veekaitsemeetmete rakendamisest sanitaarkaitsealal ja veehaarde ümbruses (toitealal);
5) soovituste väljatöötamine põhjaveevaru kasutamise kohta;
6) põhjaveevaru hindamise aruande läbivaatamine põhjaveekomisjonis ja põhjaveevaru hindamise aruande heakskiitmisel esitamine keskkonnaministrile kinnitamiseks ning otsuse tegemiseks põhjaveevaru riigi veekatastrisse kandmiseks.

(2) Põhjaveevaru hindamise aluseks on vähemalt järgmised hüdrogeoloogiliste uuringute käigus kogutud andmed:
1) hinnang põhjaveevaru varasema uurituse kohta;
2) põhjaveekihi hüdrogeoloogilised parameetrid, sh põhjaveevaru toitumistingimused;
3) piiritingimused (lamava ja lasuva veepideme hüdrogeoloogilised omadused, rikkevööndid, pinnaveekogud), põhjaveevaru kasutamise mõju hinnang teistele veehaaretele (sealhulgas üksikmajapidamiste kaevudele), ehitistele ja pinnaveekogudele ning üldisele ökoloogilisele seisundile;
4) andmed põhjavee keemilise koostise kohta;
5) hinnang põhjavee kasutamise otstarbe (joogi-, tootmis- või mineraalveena) kohta.

(3) Põhjaveeveevaru hindamisel määratakse joogivee kvaliteedinäitajad ning määratakse põhjavee kvaliteediklass. Uurimistöödega peab olema tõestatud, et põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet sama kvaliteediklassi piirväärtustele vastavaks.

(4) Põhjaveevaru arvutatakse:
1) hüdrogeoloogiliste tööde, veeuuringute ja põhjavee tarbimise andmete alusel eraldi vastavalt põhjavee kvaliteedile ja kasutamise eesmärgile (joogivesi, tootmisvesi, mineraalvesi);
2) kuupmeetrites ööpäevas arvutusliku kasutusaja (reeglina 10 000 ööpäeva) kohta.

§ 3. Põhjaveevaru jagunemine

Põhjaveevaru jaguneb uurituse detailsusest sõltuvalt tarbevaruks T1 või T 2 või prognoosvaruks P.

§ 4. Tarbevaru T1 ja T2

(1) Tarbevaru T1 ja T2 uuritakse detailsusega, mis võimaldab määrata:
1) põhjaveevaru toiteallikaid;
2) uuritava veekihi hüdrogeoloogilisi omadusi (sh veekihi lasumis ja lamamis olevate veekihtide veeandvust, piesojuhtivust, veejuhtivust jm);
3) piiritingimusi (lamava ja lasuva veepideme hüdrogeoloogilised omadused, rikkevööndid, pinnaveekogud);
4) põhjavee vastavust joogivee kvaliteedinõuetele ja keemilise koostise stabiilsust.

(2) Tarbevaru T1 on tagatud põhjaveevaru, mida tuleb uurida vähemalt järgmises mahus:
1) põhjaveevaru on hinnatud töötavate puurkaevude tegeliku veevõtu või uuringupuurkaevude pikaajaliste tootmis-katsepumpamiste andmetel;
2) põhjavee kvaliteet on uuritud kavandatava veevõtu nõudeid arvestavalt ja on tõestatud, et arvutusliku kasutamise aja jooksul põhjavee kvaliteet püsib;
3) määratud on sanitaarkaitseala ulatus, vajalikud kitsendused veehaarde ümbruses, veehaaret võimalikult ohustavate objektide keskkonnaseisund ning korrastamise nõuded ja omavalitsuse seisukoht;
4) määratud on põhjavee tarbeveevaru kasutamistingimused.

(3) Tarbevaru T2 on hinnatud põhjaveevaru, mida tuleb uurida vähemalt järgmises mahus:
1) põhjaveevaru on hinnatud analoogiliste veehaarete kasutamise kogemuse, uuringutööde ja katsepumpamiste alusel;
2) põhjavee kvaliteet on uuritud detailsusega, mis lubab eeldada põhjavee sihipärast kasutamise tagatust arvustusliku aja jooksul;
3) määratud on sanitaarkaitseala ulatus ja antud selle kehtestamise teostatavuse hinnang koos omavalitsuse seisukohaga.

§ 5. Prognoosvaru P

(1) Prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjavee tarbevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade väljastamisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.

(2) Prognoosvaru P määratakse modelleerimise teel hüdrogeoloogilise kaardistamise, põhjaveeseire ja töötavate veehaarete andmete alusel.

§ 6. Põhjaveevaru ümberhindamine

Põhjaveevaru tuleb ümber hinnata, kui:
1) põhjaveevaru kasutamisaeg on ületanud põhjaveevaru arvutusliku aja, v.a juhul, kui põhjaveevaru kasutamine on lõpetatud;
2) põhjaveehaarde kasutamise mõjupiirkonna hüdrogeoloogilised tingimused on muutunud;
3) põhjavee kvaliteet on halvenenud ja ei vasta enam põhjaveevaru kasutamise eesmärgile;
4) puudub vajalik sanitaarkaitseala või maapinnalähedase põhjaveekihi kasutamisel pole võimalik rakendada veekaitsenõudeid põhjaveehaarde toitealal;
5) on vaja muuta veehaarete asukohta.

§ 7. Põhjaveevaru hindamise aruande kontroll põhjaveekomisjonis

(1) Põhjaveevaru aruanne tuleb esitada põhjaveekomisjonile läbi vaatamiseks paberkandjal ja digitaalselt.

(2) Põhjaveekomisjon vaatab põhjaveevaru hindamise aruande läbi ja kontrollib hindaja poolt esitatud varude jaotamise põhjendatust.

§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 8. novembri 1996. a määrus nr 55 «Põhjaveevaru hindamise korra kehtestamine» (RTL 1996, 135, 673) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Heiki KRANICH

Kantsler Sulev VARE