Teksti suurus:

Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.10.2003
Avaldamismärge:RT I 1995, 32, 390

Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine

Vastu võetud 08.03.1995 nr 101

Maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324) paragrahvi 13 lõike 4 ja paragrahvi 14 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord» (juurde lisatud).

2. Keskkonnaministeeriumil korraldada käesoleva määruse täitmist.

Peaminister Andres TARAND

Keskkonnaminister Vootele HANSEN

Riigisekretär Ülo KAEVATS


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1995. a.
määrusega nr. 101

Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord

I. Üldsätted

1. Käesolev kord on kehtestatud maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324) paragrahvi 13 lõike 4 ja paragrahvi 14 lõike 3 alusel ning sätestab:
    katastrikõlvikute liikide ja alaliikide määramise alused;
    kõlvikute kaardi koostamise korra;
    maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra.

2. Käesoleva korra kohaselt määratud kõlvikute liigid ja alaliigid kantakse kõlvikute kaardile.

3. Maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantud hinnatsoonid ning maa kvaliteedi näitajad on aluseks maa maksustamishinna määramisel.

II. Katastrikõlvikute liikide ja alaliikide määramise alused

4. Käesoleva korra alusel määratud ja katastriüksuse plaanile ning kõlvikute kaardile kantud kõlvikute piirid ja pindalad on ametlikuks aluseks kõlvikute eksplikatsiooni koostamisel.

5. Katastriüksuse plaanile ja kõlvikute kaardile kantavate kõlvikukontuuride minimaalsuurused määratakse vastavalt kaardi mõõtkavale Riigi Maa-ameti poolt kinnitatud juhendi alusel.

6. Eksplikatsioon viie katastrikõlviku lõikes koostatakse Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995.a. määrusega nr. 36 (RT I 1995, 13, 150) kinnitatud «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste» punktis 5 sätestatud numberkoodide 011 ja 012 ning vajaduse korral ka teiste katastriüksuse sihtotstarbe liikide kohta.  Kui eksplikatsiooni ei koostata, esitatakse katastriüksuse üldpindala hektarites või ruutmeetrites ja hoonetealuse maa pindala ruutmeetrites.

7. Eksplikatsiooni koostamisel tuuakse eraldi reana välja avalikult kasutatav maa ja õuemaa hulgas hoonetealuse maa pindala ruutmeetrites.

8. Käesolevas korras käsitatakse avalikult kasutatava maana (varasemates õigusaktides üldkasutatav maa) kinnisomandi kitsendusi põhjustavate objektide (veejuhtmed, kallasrajad, liinid jne.) ja avalikult kasutatavate objektide (teed, veekogud jne.) alust maad.

9. Katastriüksuse plaanile ja kõlvikute kaardile kantakse ja eraldatakse kõlviku piiri leppemärgiga järgmised kõlvikud ja kõlvikute alaliigid (kõlviku numberkood, nimetus ja legaaldefinitsioon):

110. Haritav maa – kultuurtaimede viljelemiseks kasutatav või varem kasutatud (sööt)maa.

Põllumaa – mineraalmuldadel paiknev regulaarselt haritav põllukultuuride viljelemiseks kasutatav maa, lavakultuuride ja kilega kaetud ajutiste kasvuhoonete ning mitmeaastaste püsiistandike (maasikas, vaarikas) alune maa.

Puuviljaaed – viljapuu- ja marjaaedade alune maa.

Puukool – viljapuukoolide ning puu- ja põõsastaimede istandike alune maa.

Püsirohumaa – valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või -karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on vähemalt rahuldav.

111. Looduslik rohumaa – karjatamiseks ja niitmiseks sobivad kuni 30 protsendi ulatuses (niidetavatel puisniitudel kuni 50 protsendi ulatuses) puude või kuni 50 protsendi ulatuses põõsastaimedega kaetud looduslike rohttaimede kasvualad, samuti saagikuse tõstmiseks pealtparandatud rohumaad ning loodusliku rohukamaraga söödistunud või ebarahuldava kuivendusega endised haritavad maad, mille põllumaana kasutuselevõtmine on ilma kultuurtehniliste võteteta võimatu.

120. Metsamaa – metsaga maa-ala ja maa-ala, millel varem kasvas mets, kuid mis looduslike tegurite, kahjustuste või inimtegevuse tõttu on ajutiselt metsata ja mille aastane puidu tootmise võime on vähemalt 1 tm/ha ning mida ei kasutata muuks otstarbeks (niidetav puisniit).

Mets – maa-alad, kus loodusliku uuenduse või istutamise tulemusena kasvanud puude kõrgus on vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus vähemalt 30 protsenti, niidetavatel puisniitudel vähemalt 50 protsenti.

Raiestik – metsamaa, kus puuvõrade liitus on raietega viidud alla 30 protsendi.

112. Õuemaa – hoonetealune ja nende teenindamiseks kasutatav maa.

Maksustamishinna määramise otstarbel tuuakse eksplikatsioonis ka ehitistealune pind ruutmeetrites.

113. Muu maa – maa, mida ei kasutata haritava maana, loodusliku rohumaana, metsamaana ega õuemaana.

Haljasmaa – pargiks rajatud või kujundatud puude ja põõsaste kasvuala ning muruplatside, puuderidade, hekkide jne. alune maa.

Põõsastik – üle 50-protsendilise kattuvusega põõsastaimedega kaetud maa.

Soo – niiskuslembese loodusliku taimkattega pidevalt liigniiske ala, kus turba tüsedus on vähemalt 30 cm.

Soovik – niiskuslembeste looduslike rohttaimedega (valdavalt kõrged tarnad) kaetud liigniiske maa mineraalmuldadel, mida ei sobi kasutada karjatamiseks ega niitmiseks. Tihti pikemat aega vee all.

Taimkatteta pinnas – kuni 30 protsendi ulatuses kamardunud alad, kus kamar on nõrk ja laiguline (liivikud, veeristikud, klibustikud jne.).

Jäätmaa – majanduslikult mittekasutatav maa (ammendatud freesturbaväljad, rekultiveerimata karjäärid, risustatud maa, tööstusjäätmete ladustamisplatsid, kivihunnikud, kiviaiad, paekivipaljandid, mahajäetud hoonete alune ja nende õuemaa ning teised klassifitseerimata kõlvikuliigid).

Veealune maa – jõgede, järvede, kanalite, kraavide, tiikide jt. veekogude all olev maa.

Tee maa – maanteede, karjateede, tänavate ja väljakute alune maa.

III. Kõlvikute kaardi koostamise kord

10. Katastrikõlvikute ja kõlvikute alaliikide kontuurid ja leppemärgid, teed, ehitised, hüdrograafilise võrgu ning teised maa väärtust mõjutavad objektid kannab kaardile katastripidaja katastriüksuse plaani alusel Riigi Maa-ameti poolt kinnitatud juhendi kohaselt.

11. Kõlvikute kaardi mõõtkava asulavälistel maadel on 1:10000, linnades ja teistes üle 1000 elanikuga asulates ning katastripidaja poolt määratud muudel kompaktse hoonestusega aladel 1:2000, eriti tiheda hoonestusega aladel 1:500.

12. Kõlviku üleviimine teiseks kõlvikuks ja tema piiride muutmine kaardil toimub katastripidaja poolt kohaliku omavalitsuse otsuse alusel.

13. Drenaažkuivendusega haritava maa üleviimise looduslikuks kõlvikuks ja metsamaa üleviimise põllumajandusmaaks otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan alles pärast selle kooskõlastamist vastavalt piirkondliku maaparandusbürooga ja Riigi Metsaameti poolt maakonda määratud metsakorralduse eest vastutava isikuga.

14. Kaardil kasutatakse Riigi Maa-ameti poolt kinnitatud leppemärke.

IV. Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord

15. Maa kvaliteedi ja hindamise kaart iseloomustab Eesti maismaa kvaliteedi ja väärtuse näitajaid, mis on aluseks maa maksustamishinna määramisel.

16. Maa kvaliteedi kaardile kantakse ja piiritletakse:
põllu- ja metsamajandusmaa kvaliteedi näitajad;
erineva väärtusega maade hinnatsooni piirid ja maksustamishinnad;
maa-alad, kus maa kasutamine ja majandustegevus on piiratud seadusjärgse kitsenduse või planeeringuga ja kui sellest sõltub maksustamishind;
linnade ja üle 1000 elanikuga asulate maa hinnatsoonide piirid ja erineva maa maksustamishinnad.

17. Katastripidaja võib maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamisel põllu- ja metsamajandusmaadel ning kompaktse hoonestusega aladel kehtestada erineva mõõtkavaga kaardikihte.

18. Kaardi koostamine, vormistamine, mõõtkava määramine, kannete parandamine ja muutmine toimub vastavalt juhendites sätestatule ja katastripidaja poolt kehtestatud korrale.

V. Korra rakendamine

19. Enne käesoleva korra jõustumist katastrisse kantud katastriüksuse või maaüksuse või maakasutuse kõlvikud jäävad muutumatuks juhul, kui nende alusel on võimalik täita katastriüksuse andmebaasi kõlvikute pindala lahtrid.

20. Erineva katastriüksuse sihtotstarbega maa maksustamishinna määramise ning asendusmaa ja ostueesõigusega erastatava maa maksumuse määramise aluseks on kõlvikute kaardile kantud katastrikõlvikud ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardile (kaartidele) kantud maa väärtust iseloomustavad andmed.

21. Maareformi ajal võib kuni katastrikaartide valmimiseni kõlvikute kaardina kasutada ka olemasolevaid endiste maakasutajate maakasutusplaane.

22. Katastrikaartide koostamiseks on katastripidajal õigus koostada vastavaid juhendeid ja eeskirju.