Teksti suurus:

Põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara kohta, mille osas ei ole paigutatud ühistatud vara osakut, valdaja võlakohustuse riigi kasuks vormistamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT I 1997, 10, 84

Põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara kohta, mille osas ei ole paigutatud ühistatud vara osakut, valdaja võlakohustuse riigi kasuks vormistamise korra kinnitamine

Vastu võetud 21.01.1997 nr 13

Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) paragrahvi 25 lõike 2 punkti 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada juurdelisatud «Põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara kohta, mille osas ei ole paigutatud ühistatud vara osakut, valdaja võlakohustuse riigi kasuks vormistamise kord».

 

Välisminister
peaministri ülesannetes Toomas Hendrik ILVES

Põllumajandusminister Ilmar MÄNDMETS

Riigisekretär Uno VEERING

 


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1997. a.
määrusega nr. 13

 

Põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara kohta, mille osas ei ole paigutatud ühistatud vara osakut, valdaja võlakohustuse riigi kasuks vormistamise kord

1. Kui põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara väärtuses ei ole 1. detsembriks 1996. a. paigutatud osakuid, vormistatakse paigutamata ühistatud vara osaku kohta valdaja võlakohustus riigi kasuks.

2. Paigutamata osakute suuruse kindlaksmääramisel selgitab põllumajandusreformi komisjon (selle komisjoni töö lakkamise korral kohalik omavalitsus) välja isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara väärtuse, 1. detsembriks 1996. a. sellesse varasse paigutatud osakute väärtuse ja sellest tuleneva paigutamata osakute väärtuse.

3. Paigutamata osakute väärtuse hulgas paigutamata ühistatud vara osaku väärtuse kindlaksmääramisel lähtutakse ühismajandi likvideerimise või reorganiseerimise kavas ja vara omandiõiguse ülemineku aktis sätestatud tingimustest. Kui nimetatud dokumentide alusel ei ole võimalik paigutamata osakute väärtust kindlaks teha, määratakse see kindlaks, lähtudes ühismajandi ühistatud vara osakute kogusumma protsendist ühismajandi osakute kogusummas.

4. Kui põllumajandusreformi käigus on tasuta üle antud endise ühismajandi vara ja kui seda ei ole varem arvesse võetud tasaarvelduste tegemisel, vähendatakse riigi kasuks vormistatavat võlakohustust riigiettevõttele tasuta üleantud vara väärtuse võrra. Kui paigutamata ühistatud vara osakute suhtes sõlmitakse võlakohustused mitme isikuga, võetakse riigiettevõttele tasuta üleläinud vara väärtus arvesse proportsionaalselt isikule üleantud osaga ühismajandi jagamisele kuulunud varas.

5. Paigutamata ühistatud vara osaku suuruse, käesoleva korra punkti 4 alusel tehtava tasaarvelduse ning riigi kasuks sõlmitava võlakohustuse lõpliku suuruse esitab põllumajandusreformi komisjon või kohalik omavalitsus Põllumajandusministeeriumile. Käesoleva korra punkti 4 alusel tehtava tasaarvelduse ja riigi kasuks sõlmitava võlakohustuse kinnitab põllumajandusminister kooskõlastatult rahandusministriga.

6. Käesoleva korra punkti 5 kohaselt kinnitatud võlakohustuse alusel koostab põllumajandusreformi komisjon või kohalik omavalitsus akti võlgnevuse üleandmise kohta isikule, kelle valduses asub riigile kuuluva võlgnevuse kattevara. Akti esitab põllumajandusreformi komisjon või kohalik omavalitsus Põllumajandusministeeriumile ühe kuu jooksul pärast võlakohustuse kinnitamist põllumajandusministri poolt.

7. Käesoleva korra punktis 6 nimetatud isikute hulka kuuluv juriidiline isik võtab võlgnevuse raamatupidamisbilansis arvele.

8. Võlakohustus kuulub täitmisele viie aasta jooksul intressimääraga 10 protsenti aastas tasumisele kuuluvast summast. Võlakohustuse täitmisega viivitamise korral nõutakse viivist 0,05 protsenti viivitatud kohustuse summast iga viivitatud päeva eest. Tasumine toimub igal aastal võrdsetes osades vähemalt kaks korda aastas. Võlgnikul on õigus täita võlakohustus ennetähtaegselt.

9. Riigi kasuks sõlmitud võlakohustuse saab lunastada nii rahas kui erastamisväärtpaberitega, kusjuures erastamisväärtpabereid saab kasutada kuni erastamisseaduses sätestatud tähtpäevani.

Võlg tasutakse Põllumajandusministeeriumi erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele ja erastamise eriarvele. Laekunud raha kasutatakse vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) paragrahvile 3.

10. Kui võlgnik ei ole ühe aasta jooksul maksetähtaegadest kinni pidanud, nõuab Põllumajandusministeerium võla sisse kohtu korras.

 

Põllumajandusminister Ilmar MÄNDMETS

/otsingu_soovitused.json