Teksti suurus:

Sõjaaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 13, 69

Sõjaaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 22.01.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 3. veebruari 2003. a otsusega nr 329

§ 1. Sõjaaja riigikaitse seaduse muutmine

Sõjaaja riigikaitse seadust (RT I 1994, 69, 1194; 1999, 16, 271; 2002, 53, 336; 57, 534) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Mobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse. Mobilisatsiooni korral kutsutakse reservväelased tegevteenistusse seadusega ettenähtud korras.»;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Sõjaseisukorra ajal otsustab mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist kaitseväe ülemjuhataja.»;

3) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna «kaitsejõud» sõnadega «kaitsevägi ja Kaitseliit»;

4) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) esitab Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustab vajadusel Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust;»;

5) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, otsustab vajadusel rakendada Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmist igakuiselt tehtavad kulud ei tohi ületada 1/12 eelmise aasta riigieelarve kulude mahust. Lisaks sellele võib Vabariigi Valitsus täiendavalt rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni mahus, mis ei ületa 10% eelmise aasta riigieelarve kulude mahust;»;

6) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) esitab Riigikogule riigilaenu või riigile muu varalise kohustuse võtmiseks eelnõu ning otsustab vajadusel rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist võetavate riigilaenude või muude varaliste kohustuste kogumaht ei tohi ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust;»;

7) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 10 punktid 2, 3, 4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 11 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kaitseväe ülemjuhataja sõjaseisukorra ajal:
1) juhib kaitseväge ja Kaitseliitu;
2) annab vajadusel käske ja korraldusi temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele neile pandud riigikaitseliste ülesannete täitmiseks;
3) otsustab mobilisatsiooni ulatuse.»;

11) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist;»;

12) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) korraldab rahuajal määratud sundkoormiste rakendamist ning täiendavate sundkoormiste määramist ja rakendamist seadusega ettenähtud korras kaitseväe vajadusteks;».

§ 2. Rahuaja riigikaitse seaduse muutmine

Rahuaja riigikaitse seadust (RT I 2002, 57, 354) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) kehtestab määrusega mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra;»;

2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktidega 15–17 järgmises sõnastuses:

« 15) esitab sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks kaitseministri ettepanekul Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustab vajadusel rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni;
16) otsustab stabiliseerimisreservi vahendite kasutamise sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks kuni Riigikogu sellekohase otsuseni;
17) kinnitab riigivara ümberjaotamise korra, mille alusel antakse sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel riigivara kaitseväe valdusesse.»;

3) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) koostab koostöös kaitseväega mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra;»;

4) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

« 71) korraldab riigikaitseliste sundkoormiste määramist ja nende täitmist rahuajal;»;

5) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) korraldab kutsealuste kutsumist ajateenistusse ja kaitseväekohustuslaste keskse arvestuse pidamist;»;

6) paragrahvi 10 lõike 2 punktist 10 jäetakse välja sõnad «oma valitsemisalas»;

7) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktidega 22 1–226 järgmises sõnastuses:

« 221) korraldab reservväelastele õppekogunemisi;
222) korraldab reservväelaste sõjaaja ametikohtadele määramist;
223) korraldab sõjaaja üksuste komplekteerituse üle arvestuse pidamist;
224) kinnitab sõjaaja üksuste mobiliseerimise ja formeerimise plaanid;
225) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist;
226) teeb Kaitseministeeriumile ettepanekuid mobilisatsiooniks vajalike tagavarade moodustamiseks ja sundkoormiste kavandamiseks;»;

8) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

9) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

« (4) Sõjalise valmisoleku tõstmine tähendab korraldust rakendada suuremale ohule vastavat sõjalise valmisoleku astet.

(5) Sõjalise valmisoleku tõstmise peab heaks kiitma Riigikogu. Vabariigi Valitsus teavitab Riigikogu viivitamatult sõjalise valmisoleku tõstmisest. Riigikogu poolt sõjalise valmisoleku tõstmise heakskiitmise arutamine ei peata sõjalise valmisoleku tõstmist.

(6) Kui Riigikogu ei kiida sõjalise valmisoleku tõstmist heaks, ei tohi Vabariigi Valitsus rakendada edasisi abinõusid sõjalise valmisoleku tõstmiseks ning peab lõpetama ettevõetud abinõude rakendamise.»;

10) paragrahvi 24 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

« 61) osalevad õppekogunemiste läbiviimisel, sõjalise valmisoleku muutmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel;».

§ 3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seadust (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648; 2002, 61, 375; 63, 387; 110, 656 ja 660; 2003, 4, 22) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 lõike 7 lõppu lisatakse pärast sõnu «kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris (edaspidi kaitseväekohustuslaste register)» sõnad «, mis on mobilisatsiooni riikliku keskregistri osa»;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

« (71) Mobilisatsiooni riiklik keskregister on andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud alustel ja korras Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register, kus peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste, sõjaaja üksuste isikkoosseisuga komplekteerituse ja mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku materiaalse ressursi üle.»;

3) paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

« § 151. Sõjaaja ametikohale määramine

(1) Sõjaaja ametikoht on ametikoht kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisus. Kaitseväe struktuuris ettenähtud sõjaaja üksuste ametikohad täidetakse reservväelastega või tegevteenistuses olevate kaadrikaitseväelastega rahuajal. Sõjaaja ametikohale võib määrata ka vastava väljaõppe saanud ajateenija.

(2) Reservväelase eelnev määramine sõjaaja ametikohale jõustub tema asumisel tegevteenistusse (õppekogunemisel või mobiliseerimisel).

(3) Tegevteenistuses oleva kaadrikaitseväelase eelnev määramine sõjaaja ametikohale jõustub kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) poolt kehtestatud korras, sellise määramise jõustumine vabastab kaadrikaitseväelase seniselt ametikohalt.

(4) Reservväelast ja kaadrikaitseväelast teavitatakse sõjaaja ametikohale määramisest ja vabastamisest. Teade toimetatakse reservväelasele ja kaadrikaitseväelasele kätte posti teel.

(5) Sõjaaja ametikohale määramine ja sealt vabastamine, samuti ametikohtadele määramine sõjaseisukorra ajal toimub kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) poolt kehtestatud korras. Kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) kinnitab sõjaaja ametikohtadele määravad ülemad.»;

5) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Riigikaitseosakond korraldab kutsealuste aja- ja asendusteenistusse kutsumist.»;

6) seaduse 7. peatüki 11. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Valmisoleku reserv ja valmidusreserv »;

7) seadust täiendatakse §-ga 1297 järgmises sõnastuses:

« § 1297. Valmidusreserv

(1) Reservväelane võidakse pärast reservi arvamist määrata üheks aastaks valmidusreservi. Reservväelane määratakse valmidusreservi vastavale sõjaaja ametikohale määramisega. Vabariigi Valitsus sätestab määrusega sõjaaja üksused, mille koosseisu määratud reservväelased on valmidusreservis.

(2) Valmidusreservis oleku ajal on reservväelane lisaks käesoleva seaduse §-s 128 sätestatule kohustatud teatama riigikaitseosakonnale oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on kättesaadav kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tähtaja jooksul, ning teavitama riigikaitseosakonda viivitamatult nende andmete muutumisest.»;

8) seadust täiendatakse §-ga 1298 järgmises sõnastuses:

« § 1298. Reservväelaste suhtes sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel rakendatavad piirangud

(1) Vabariigi Valitsus näeb oma määrusega ette reservväelase suhtes Eestist lahkumise keelu kohaldamise, mida rakendatakse sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel, kui seda tingib kõrgenenud oht Eesti julgeolekule või vajadus täita Eesti rahvusvahelisi sõjalisi kohustusi.

(2) Vabariigi Valitsus näeb oma määrusega ette reservväelasele sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel pandava kohustuse teatada riigikaitseosakonnale oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on kättesaadav kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tähtaja jooksul, ning teavitada riigikaitseosakonda viivitamatult nende andmete muutumisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid rakendatakse Vabariigi Valitsuse otsusel.»;

9) paragrahvi 130 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Iga õppekogunemise aja ja neist osavõtvate reservväelaste arvu kehtestab kaitseminister määrusega, välja arvatud käesoleva seaduse § 131 lõikes 4 sätestatud juhul.»;

10) paragrahvi 130 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Reservväelase kutsub õppekogunemisele kaitseväe juhataja või temale alluvad ülemad. Kui õppekogunemisel on kavandatud tegevteenistuses olevate kaitseväelaste osalemine, kelle teenistuskoht on Siseministeeriumi valitsemisalas olev sõjaväeliselt korraldatud asutus või üksus, siis kooskõlastatakse õppekogunemisele kutsumine Siseministeeriumiga.»;

11) paragrahvi 130 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

« (5) Kutse õppekogunemisele toimetatakse kätte ühel järgneval viisil:
1) toimetatakse reservväelasele kätte posti teel;
2) avaldatakse ajalehes;
3) avaldatakse ringhäälingu kaudu.

(6) Kutse õppekogunemisele võidakse avaldada ringhäälingu (raadio või televisiooni) kaudu, kui seda tingib riigikaitseline vajadus õppekogunemise kiireks korraldamiseks. Ringhäälingu kaudu avaldamisel tuleb kutse õppekogunemisele avaldada kellaaegadel 7.00-st kuni 22.00-ni vähemalt kolmel korral, kusjuures iga avaldamise vahel peab olema vähemalt üks tund. Pärast teate kolmandal korral avaldamist loetakse kutse õppekogunemisele kättetoimetatuks.

(7) Kui kutse õppekogunemisele avaldatakse ajalehes või ringhäälingu kaudu, võidakse see anda üldkorraldusena, nimetades selles ainult sõjaaja üksuse nime või tunnuse reservväelase nime nimetamata.»;

12) paragrahvi 131 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul»;

13) paragrahvi 131 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 131 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Sõjalise valmisoleku tõstmisel võib korraldada reservväelastele täiendavaid õppekogunemisi. Käesolevas lõikes sätestatud õppekogunemisest osavõtvate reservväelaste arvu kehtestab Vabariigi Valitsus. Sellise õppekogunemise puhul ei arvestata käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid ning sellisest õppekogunemisest osavõttu ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aja hulka.»;

15) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Õppekogunemisele ei kutsuta käesoleva seaduse § 138 alusel mobiliseerimisest vabastatud reservväelasi.»;

16) paragrahvi 132 lõikes 3 asendatakse sõnad «riigikaitseosakonna juhatajale» sõnadega «kaitseringkonna või erikaitsepiirkonna staabile (edaspidi kaitseväe territoriaalsele staabile)»;

17) paragrahvi 133 täiendatakse pärast sõnu «sõjaaja koosseisudes ettenähtud ametikohale» sõnadega «, kui reservväelane ei ole sõjaaja ametikohale eelnevalt määratud.»;

18) paragrahvi 135 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsuse otsusel reservväelasi õppekogunemisest mitte vabastada. Mobilisatsiooni väljakuulutamisel loetakse kõik õppekogunemisest osavõtvad reservväelased mobiliseerituks kaitseväkke alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest.»;

19) paragrahvi 136 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) mobilisatsioonikäsu kättetoimetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 130 sätestatut.»;

20) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Eesti territooriumi vastu suunatud sõjalise rünnaku korral on sõjaaja ametikohale määratud reservväelane kohustatud ilmuma eelnevalt teatavaks tehtud kogunemiskohta, ootamata ära sellekohast korraldust.»;

21) paragrahv 143 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 144 lõikes 2 asendatakse sõna «riigikaitseosakonnale» sõnadega «kaitseväe territoriaalsele staabile»;

23) paragrahvi 144 lõikes 4 asendatakse sõna «riigikaitseosakonda» sõnadega «kaitseväe territoriaalsesse staapi»;

24) paragrahvi 144 lõikes 5 asendatakse sõnad «riigikaitseosakonna juhataja» sõnadega «kaitseväe territoriaalne staap».

§ 4. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seadust (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kui sõjaseisukorra ajal ei ole Riigikogu eelarveaasta alguseks riigieelarvet vastu võtnud, otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmist igakuiselt tehtavad kulud ei tohi ületada 1/12 eelmise aasta riigieelarve kulude mahust. Lisaks sellele võib Vabariigi Valitsus täiendavalt rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni mahus, mis ei ületa 10% eelmise aasta riigieelarve kulude mahust.»;

2) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks võib Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustab vajadusel Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.»;

3) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Stabiliseerimisreservi kasutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks.»;

4) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise korral.»;

5) paragrahvi 379 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamisel sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–5. Stabiliseerimisreservi kasutamise sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks otsustab Vabariigi Valitsus ilma nõukogu käest eelnevat arvamust küsimata, arvestades käesoleva seaduse § 3710 lõikes 2 sätestatut.»;

6) paragrahvi 3710 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamisel sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve eelnõu. Vabariigi Valitsusel on õigus lisaeelarve eelnõu rakendada kuni küsimuse otsustamiseni Riigikogu poolt.»;

7) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eelarvelaenu võtmise piirangut ei kohaldata sõjaseisukorra ajal.»;

8) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

« § 431. Riigieelarve muutmine ja lisaeelarve sõjaseisukorra ajal

Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajadusel selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust.»

§ 5. Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmine

Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seadust (RT I 1995, 31, 387; 1997, 40, 619; 2002, 27, 152; 53, 336; 64, 393) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud piiranguid ei kohaldata sõjaseisukorra ajal.»;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule välislaenu võtmiseks või riigigarantii andmiseks eelnõu ning otsustada vajadusel rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist võetavate välislaenude ja antavate riigigarantiide kogumaht ei tohi ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust.»

§ 6. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine

Riigikaitseliste sundkoormiste seadust (RT I 1995, 25, 352; 1996, 49, 953; 2002, 61, 375; 63, 387) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Sundkoormiste täitmine võidakse ette näha ka sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

« § 41. Sundkoormiste üle arvestuse pidamine

Sundkoormiste üle peetakse keskset arvestust mobilisatsiooni riiklikus keskregistris.»;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Isikule rahuajal rakendatud sundkoormisega tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse (RT I 2001, 47, 260; 2002, 62, 377) alusel.»;

4) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 9 punktist 3 jäetakse välja sõna «maavanemate» ja sõnad «koostöös valla- ja linnavalitsustega»;

6) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) korraldab rahuajal riigikaitseosakondade kaudu sundkoormiste määramist kaitseväe vajadusteks ning sundkoormiste rakendamist kaitseväe vajadusteks sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel;»;

7) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1;

8) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Kaitseväe ülemjuhataja ja talle alluvad ülemad sõjaseisukorra ajal:

1) nõuavad sisse riigikaitseosakondade poolt rahuajal määratud sundkoormised;

2) määravad vajadusel täiendavaid sundkoormisi ja nõuavad need sisse;

3) otsustavad töökohustuse määramise käesoleva seaduse § 40 järgi.»;

10) paragrahvid 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvist 14 jäetakse välja sõnad «sõjaseisukorra ajal»;

12) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) riigikaitseosakonnad;»;

13) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavas tekstis asendatakse sõnad «Valla- ja linnavalitsused» sõnaga «Riigikaitseosakonnad»;

14) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad «ja vara sundvõõrandamise sõjaseisukorra ajal käesoleva seaduse §-s 18 märgitud korras.»;

15) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Sundvõõrandamiseks pädev organ kannab andmed sundvõõrandamise määramise või täitmise kohta mobilisatsiooni riiklikusse keskregistrisse.»;

16) paragrahvi 18 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vara sundvõõrandamiseks ja vastuvõtmiseks sõjalise valmisoleku tõstmisel, mobilisatsiooni läbiviimisel või sõjaseisukorra ajal määratakse väeosa ülema, kohaliku riigikaitseosakonna juhataja või vastava ministeeriumi poolt volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid.»;

18) paragrahvist 21 jäetakse välja sõnad «sõjaseisukorra ajal»;

19) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõnad «valla- või linnavalitsuse» sõnaga «riigikaitseosakonna»;

20) paragrahvi 25 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vara sundkasutusele võtmiseks sõjalise valmisoleku tõstmisel, mobilisatsiooni läbiviimisel või sõjaseisukorra ajal määratakse väeosa ülema, kohaliku riigikaitseosakonna juhataja või vastava ministeeriumi poolt volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid.»;

22) paragrahvist 33 jäetakse välja sõnad «sõjaseisukorra ajal»;

23) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatavas tekstis lisatakse pärast sõna «otsustamiseks» sõnad «sõjalise valmisoleku tõstmisel, mobilisatsiooni läbiviimisel ja»;

24) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ministeeriumid;»;

25) paragrahvi 40 lõikes 1 asendatakse sõnad «valla- või linnavalitsus kaitseväe ülemjuhataja ettepanekul» sõnadega «kaitseväe ülemjuhataja ja talle alluvad ülemad».

§ 7. Riigireservi seaduse muutmine

Riigireservi seadust (RT I 1994, 91, 1529; 1998, 95, 1514; 2000, 95, 613; 2001, 26, 147; 100, 646; 2002, 53, 336; 63, 387) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Mobilisatsioonivaru mõiste

Mobilisatsioonivaru on riigi sõjalise kaitse vajadusteks loodud ressursside kogum, mis võetakse kasutusele sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks. Mobilisatsioonivaru mittemilitaarseid ressursse võib kasutada elanikkonna vajadusteks erakorralise seisukorra või eriolukorra ajal.»;

2) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kaitseminister kehtestab määrusega mobilisatsioonivaru hoidmise ja uuendamise korra.»;

3) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Mobilisatsioonivaru kasutamise otsustamine

Mobilisatsioonivaru võetakse kasutusele Vabariigi Valitsuse korraldusega.»;

4) paragrahvi 26 lõikes 1 asendatakse sõnad «nende hoidmise eeskirjades» sõnadega «mobilisatsioonivaru hoidmise ja uuendamise korras».

§ 8. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseadust (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393) täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

« § 101. Riigivara üleandmine kaitseväe valdusesse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel

(1) Sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel annavad riigivara valitsejad ja isikud, kellele riigivara on tasuta kasutusse antud, riigivara kaitseväe valdusesse vastavalt riigivara ümberjaotamise korrale. Riigivara ümberjaotamise korra alusel üleantud riigivara valitsejaks on Kaitseministeerium ja riigivara valitsema volitatud asutuseks on kaitsevägi.

(2) Riigivara ümberjaotamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

(3) Kaitseliit annab sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel tema valdusesse tasuta antud riigivara kaitseväe valdusesse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja sellekohase käsu alusel.

(4) Sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel kaitseväe valdusesse üleantava riigivara puhul ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud riigivara üleandmise korda.»

§ 9. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22) § 108 punkti 41 täiendatakse pärast sõna «täitmise» sõnadega «või asendusteenistuses teenimise».

§ 10. Eesti Vabariigi töölepingu seaduses

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241;1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002, 61, 375; 62, 377; 110, 656; 111, 663; 2003, 4, 22) § 55 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) ajaks, mil töötaja on ajateenistuskohustuse täitmisel, teenib asendusteenistuses või võtab osa õppekogunemisest;».

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. mail.

(2) Paragrahvid 9 ja 10 jõustuvad 2003. aasta 2. märtsil.

(3) Paragrahvi 3 punktid 1 ja 2 ning § 6 punktid 2 ja 15 jõustuvad 2004. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json