Teksti suurus:

Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 1997, 18, 303

Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine

Vastu võetud 04.03.1997 nr 48

Säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384) paragrahvi 4 lõike 1 ja paragrahvi 9 lõike 1 alusel ning lähtudes rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni (RT II 1993, 27/28, 84) artikli 2 lõikest 1 Vabariigi Valitsus määrab:

1. Määrata rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni kohaselt «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse» kantavateks rahvusvahelise tähtsusega märgaladeks Eestis: Soomaa ja Vilsandi rahvuspark, Alam-Pedja, Endla ja Nigula looduskaitseala, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka raba ja Puhtu-Laelatu-Nehatu kaitseala.

2. Kinnitada «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riiklik programm» (juurde lisatud).

3. Keskkonnaministeeriumil:

1) korraldada kahe kuu jooksul käesoleva määruse punktis 1 nimetatud märgalade kohta ettenähtud andmete esitamine rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni alalisele büroole nende kandmiseks «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse»;

2) tagada nende alade kaitsekorralduskavade koostamine 2002. aastaks.

 

Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL

Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS

Riigisekretär Uno VEERING

 

 Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 1997. a.
 määrusega nr. 48

Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riiklik programm

1. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad (edaspidi – Ramsari alad) Eestis on Soomaa ja Vilsandi rahvuspark, Alam-Pedja, Endla, Matsalu ja Nigula looduskaitseala, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka ja Puhtu-Laelatu-Nehatu kaitseala. Keskkonnaministeeriumil tagada nende märgalade kaitsekorralduskavade koostamine 2002. aastaks.

Nimetada hiljemalt 2010. aastaks rahvusvaheliselt tähtsateks märgaladeks Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Nätsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu-Suurlaht, Siiksaare laht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi Kootsaare-Mudaste rannaniit Hiiumaal, Rahuste rannaniidud ja Lõo laht, Häädemeeste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud ja Hari kurk.

Keskkonnaministeeriumil kavandada vajadusel nende märgalade kaitse alla võtmine ja Ramsari alade nimekirja kandmine ning kaaluda ka teiste hinnaliste märgalade kaitse alla võtmist ning nende kandmist Ramsari alade nimekirja.

2. Avalikustada, propageerida ja ühtlasi teadvustada planeeringute koostajaile ja vastavate otsuste tegijaile teavet nii kaitsealustest kui potentsiaalselt väärtuslikest Eesti märgaladest, kavandada vastavasisulisi publikatsioone - nii populaarteaduslikke kui tehnilisi ülevaateid - parandamaks suhtlemist omavalitsuste ja kohalike elanikega.  

3. Lähtuda Eesti märgalade poliitikas Eesti keskkonnastrateegiast, arvestades regionaalseid initsiatiive nagu merekaitsealade võrgustiku (Maailma Looduskaitseliidu mereliste kaitsealade programm – MPA, IUCN, 1988) loomine, UNESCO MAB-i (Inimene ja biosfäär) programm (1983) ja Läänemere tähtsate mereliste kaitsealade süsteem (BSPA, 1994). Süvendada lähiaastail koostööd Euroopa Liiduga ja juhinduda tema kahest tähtsamast looduskaitsealasest direktiivist 0 lindude kaitse direktiivist (79/409/EEC) ja looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse direktiivist (92/43/EEC).  

Seostada Eesti märgalade poliitikat Euroopas loodava ökovõrgustikuga (Natura 2000). (Natura 2000 on Euroopa Liidu projekt, mis taotleb liikmesmaade kaitsealadest ökoloogilise võrgustiku loomist. Natura 2000 alusel tegeldakse ökovõrgustiku loomise ja täiustamisega ka Euroopa Liiduga assotsieerunud riikides). 

4. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise tähtsaimaks eelduseks on esimeses järjekorras väljavalitud Ramsari alade kaitsekorralduskavade koostamine 2002. aastaks. Eesti märgalade majandusliku hinnangu ja funktsioonide täpsustamine, selleks vajalik seiretöö, keskkonnamõjude hindamine ning ökoloogiliste tingimuste analüüs on nende alade tõhusa kaitsmise eelduseks. Nende probleemide süvendatud käsitlemist võimaldavadüksikasjalikud ja analüüsivad kaitsekorralduskavad.  

5. Riikliku programmi kokkuvõte (ülesannete realiseerimine aastatel 1997–1999):

___________________________________________________________________________________________________________________
Ülesanne
Vastutav täitja
Tähtaeg
Finantseerimisallikad
___________________________________________________________________________________________________________________
1. Kaitse-eeskirjade ja tsoneeringute koostamine Ramsari aladele, kus need veel puuduvad (Hiiumaa laiud, Puhtu-Laelatu-Nehatu ja Emajõe Suursoo kaitsealad) Keskkonnaministeerium 1997 riigieelarve, Keskkonnafond
2. Kaitsekorralduskavade koostamine Soomaa ja Vilsandi rahvuspargile ning Alam-Pedja looduskaitsealale Keskkonnaministeerium   1999 riigieelarve, Keskkonnafond,  Euroopa Liidu programm LIFE-2 (Alam-Pedja), Taani abiprogramm (Soomaa)

 

Põllumajandusminister
keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS