ERAÕIGUSAsjaõigus

Teksti suurus:

Asjaõigusseadus (lühend - AÕS)

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Asjaõigusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.12.2003
Avaldamismärge:

Asjaõigusseadus

Vastu võetud 09.06.1993
RT I 1993, 39, 590
jõustumine 01.12.1993

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.02.1995RT I 1995, 26, 35518.03.1995
14.06.1995RT I 1995, 57, 97612.07.1995
05.06.1996RT I 1996, 45, 84801.01.1997
26.06.1996RT I 1996, 51, 96729.07.1996
11.06.1997RT I 1997, 52, 83301.01.1998
12.01.1998RT I 1998, 12, 15216.02.1998
11.03.1998RT I 1998, 30, 40901.07.1998
17.06.1998RT I 1998, 59, 94110.07.1998
17.02.1999RT I 1999, 26, 37723.03.1999
17.02.1999RT I 1999, 27, 38001.04.1999
terviktekst RT paberkandjal RT I 1999, 44, 509
13.03.2001RT I 2001, 34, 18510.04.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
13.11.2002RT I 2002, 99, 57901.01.2003
15.01.2003RT I 2003, 13, 6401.07.2003

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele.

§ 2-4.    .
[Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 5.  Asjaõigused

  (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

  (2) Seaduses võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi.

§ 6.  Omanik

  (1) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (2) Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele.

  (3) .
[Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. peatükk ASJAD 

1. jagu MÕISTE JA LIIGID 

§ 7-31.  [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. osa VALDUS JA KINNISTUSRAAMAT 

1. peatükk VALDUS 

1. jagu ÜLDSÄTTED 

[Paragrahvi 32 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 32.  Valduse mõiste

  Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine.

  [Paragrahvi 32 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 32.  Valduse mõiste

  Valdus on tegelik võim asja üle.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 33.  Valdaja

  (1) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.

  (2) Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja.

  (3) Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes.

§ 34.  Seaduslik ja ebaseaduslik valdus

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte.

  (2) Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 35.  Heauskne ja pahauskne valdus

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

  (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu



VALDUSE OMANDAMINE JA LÕPPEMINE

§ 36.  Valduse omandamine

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle, samuti reaalservituudi teostamisele asumisega.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.

  (2) Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.

  [Lõige 3 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Seda, kas isik on saanud asja üle tegeliku võimu, otsustatakse asjaolude alusel.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 37.  Kaudse valduse omandamine

  Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama.

§ 38.  Valduse üleminek pärijale

  Valdus läheb üle pärijale.

§ 39.  Valduse lõppemine

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil, samuti reaalservituudi lõppemisega.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil.

  (2) Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.

  [Lõige 3 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Seda, kas isik on kaotanud tegeliku võimu asja üle, otsustatakse asjaolude alusel.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu



VALDUSE KAITSE

§ 40.  Omavoli ja omavoliline valdus

  (1) Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.

  (2) Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.

  (3) Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.

  (4) Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis.

§ 41.  Omaabi

  (1) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.

  (2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.

  (3) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik.

§ 42.  Otsimisõigus

  (1) Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud.

  (2) Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia. Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik.

  [Paragrahv 43 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 43.  Valduse kohtulik kaitse

  Kui valdust on omavoliliselt rikutud (§ 40 lg 3) või valdus omavoliliselt ära võetud, on valdajal õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset.

§ 44.  Valduse rikkumisest tulenev nõue

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise rikkumise ärahoidmist ja kahju hüvitamist.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.

  (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 45.  Valduse äravõtmisest tulenev nõue

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.

  (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 46 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 46.  Valdaja vastuväited

  Kostja võib vaidlustada §-des 44 ja 45 nimetatud nõudeid üksnes siis, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata.

  [Paragrahvi 46 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 46.  Valdaja vastuväited

  Valdaja võib käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 47.  Kaudse valdaja õigused

  (1) Paragrahvides 44 ja 45 nimetatud nõude võib esitada ka kaudne valdaja.

  (2) Valduse äravõtmisel võib kaudne valdaja nõuda otsese valdaja valduse taastamist. Kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale.

  (3) Kaudsel valdajal on käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel otsimisõigus (§ 42).

  [Paragrahvi 48 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 48.  Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg

  Valduse kaitse (§-d 44 ja 45) hagi aegumise tähtaeg on üks aasta, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest.

  [Paragrahvi 48 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 48.  Valduse kaitse nõude lõppemine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ka siis, kui pärast omavoli toimepanemist tuvastatakse jõustunud kohtuotsusega, et omavoli toimepanijal on asja suhtes selline õigus, mille alusel ta võib nõuda valdust asjale.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 49.  Osavalduse kaitse

  Isik, kes valdab asja reaalosa, võib selle osa valdust kaitsta §-des 40-48 sätestatud korras.

§ 50.  Kaasvalduse kaitse

  (1) Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40-48 sätestatud korras.

  (2) Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.

2. peatükk KINNISTUSRAAMAT 

1. jagu ÜLDSÄTTED 

§ 51.  Kinnistusraamatu mõiste

  (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.

  [Lõige 2 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (2) Avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse.

  [Lõige 3 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Kinnistusraamatut peetakse vastavalt käesolevale seadusele ja kinnistusraamatuseadusele (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511).
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 52 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 52.  Kinnistu

  Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
  1) kinnisasi (maatükk);
  2) hoonestusõigus;
  3) korteriomand;
  4) korterihoonestusõigus.

§ 53.  Kinnistusraamatusse kantavad andmed

  (1) Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed.

  (2) [kehtetu]

  [Paragrahvi 54 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 54.  Kinnistute ühendamine ja jagamine

  (1) Kinnistuid võib ühendada üheks kinnistuks või ühte kinnistut jagada mitmeks kinnistuks ainult omaniku soovil.

  (2) Kinnistute ühendamisel või kinnistu jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kui kinnistuid ei ole võimalik ühendada või jagada selliselt, et kinnistusraamatusse kantud õigused jääksid muutmatult püsima, on nende õiguste piiramiseks vajalik õigustatud isiku nõusolek.

  [Paragrahvi 54 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 54.  Kinnisasjade ühendamine ja jagamine

  (1) Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil.

  (2) Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele.

  (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 55.  Kinnistusraamatu avalikkus

  (1) Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras.

  (2) Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega.

§ 56.  Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine

  (1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis loetakse see lõppenuks.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud.

  (3) Kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige.

  (4) Kui kinnistusraamatusse kantud õigustatud isiku õigus oli kolmanda isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv, kui see on kinnistusraamatusse kantud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 57 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 57.  Ebaõige kanne

  (1) Kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud.

  (2) Kui kinnistusraamatu kanne on ebaõige, ei saa isik, kes seda teadis või pidi teadma, kandele tugineda.

  [Paragrahv 571jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 57.    ¹. Asjaõiguse sisu täpsustamine

  Asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel võib õiguse sisu täpsustamiseks viidata kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevatele dokumentidele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Paragrahv 58 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 58.  Asjaõiguse kehtivus

  (1) Kui asjaõiguse tekkimiseks on vajalik kinnistusraamatusse kandmine, kehtib õigus asjaõigusena, kui see on kinnistusraamatusse kantud.

  (2) Kande piirides võib asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada dokumentide või muude tõenditega.

  (3) Kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest tulenev nõue ei aegu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 59.  Asjaõiguse järjekoht

  (1) Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega.

  (2) Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras.

§ 591.  Mitme õiguse järjekohasuhe

  (1) Kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see märgitakse ka vastavatesse kannetesse.

  (2) Kui eri aegadel esitatud kinnistamisavalduste alusel tehakse kandeid eri jagudesse samal päeval, tuleb neis ära näidata, et hiljem taotletud kanne asub varem taotletud kandest järjekohas tagapool.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on määranud teisiti.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on kokku leppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja niisuguse kokkuleppe kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse.

  (4) Hagi tagamise määruse alusel tehtav märge ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse üldises korras.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 60.  Järjekoha muutmine

  (1) Kinnistusraamatusse kantud asjaõiguse järjekohta võib muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Järjekoha muutmiseks on nõutav nende isikute kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub. Kinnispandiõiguse järjekohas tagasiastumiseks on nõutav ka kinnisasja omaniku nõusolek.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Järjekoha muutmiseks on nõutav nende isikute kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub, ja vastava kande tegemine kinnistusraamatusse. Hüpoteegi järjekohas tagasiastumiseks on nõutav ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek ei ole tagasivõetav.

  (3) Kui muutmisel tagasiastunud õigus lõpeb, siis etteastunud õigus ei kaota selle tagajärjel järjekoha muutmisega saadud kohta.

  (4) Järjekoha muutmine ei või kahjustada õigust, mille järjekoht on tagasiastuvate ja etteastuvate õiguste vahel.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 61.  Eesõigus järjekohale

  (1) Omanik võib kinnisasja koormamisel mõne õigusega jätta endale eesõiguse teise ulatuselt kindlaksmääratud õiguse kandmiseks koormava õiguse ette.

  (2) Eesõigus kantakse märkena kinnistusraamatusse selle õiguse juurde, mis eesõiguse kasutamisel peab tagasi astuma.

  (3) Kinnisasja võõrandamisel, samuti pärimisel läheb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eesõigus üle igakordsele omandajale.

2. jagu KANNETE LIIGID 

§ 62.  Kanded

  Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked.

  [Paragrahv 621jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 62.    ¹. Kande tegemine

  (1) Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus.

  (2) Jõustunud kohtuotsuse või -määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel.

  (3) Seaduses sätestatud juhtudel tehakse kanne ilma kinnistamisavalduseta ametiülesande korras.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 63 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 63.  Märge kinnistusraamatus

  (1) Kinnistusraamatusse võib kanda märke:
  1) asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge);
  2) kinnistusraamatu ebaõigsuse parandamise tagamiseks (vastuväide);
  3) omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge);
  4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus).

  (2) Keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt.

  (3) Asjaõiguse käsutamine pärast märke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõiget rakendatakse ka kohtuotsuse alusel toimuva käsutamise suhtes.

  (5) Kui käsutamine on käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud alustel tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse vastavalt kas maatüki omanikuna või piiratud asjaõiguse omajana.

  (6) Märke järgi määratakse selle õiguse järjekoht, mille kohta märge oli tehtud.

  (7) Märke võib kustutada, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud.

  (8) Isikul, kelle kinnistut või õigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud.

  [Paragrahvi 63 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 63.  Märge kinnistusraamatus

  (1) Kinnistusraamatusse võib kanda märke:
  1) asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge);
  2) kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks (vastuväide);
  3) omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge);
  4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus).

  (2) Keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt.

  (3) Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. See ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõiget rakendatakse ka sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või jõustunud kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes.

  (5) Kui käsutamine on käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud alustel tühine, võib isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud, nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistatud asjaõigus või märked, nõusolekut eelmärkega tagatud nõude täitmiseks vajaliku kande tegemiseks või kustutamiseks.

  (6) Märke järgi määratakse selle õiguse järjekoht, mille kohta märge oli tehtud.

  (7) [kehtetu]

  (8) Isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 631jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 63.    ¹. Märke kandmine kinnistusraamatusse

  (1) Eelmärge kantakse kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge puudutab.

  (2) Eelmärke võib kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel. Hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.

  (3) Eelmärke kandmisel kinnistusraamatusse võib eelmärkega tagatava nõude täpsustamiseks viidata hagi tagamise määrusele või muule kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevale dokumendile.

  (4) Vastuväide kantakse kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust see puudutab.

  (5) Vastuväite võib kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel. Hagi tagamise määruse alusel vastuväite kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et vastuväite kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks vastuväitega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.

  (6) Keelumärge kantakse kinnistusraamatusse hagi tagamise määruse või muul seaduses sätestatud alusel.

  (7) Märkus kantakse kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul.

  (8) Üüri- või rendilepingu kohta tehtavas märkes näidatakse ära tähtajalise üüri- või rendilepingu lõppemise tähtpäev või lepingu korralise ülesütlemise tähtaeg, kui see on pikem seaduses sätestatud ülesütlemistähtajast.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 632jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 63.    ². Eelmärke kustutamise nõue

  (1) Kui eelmärkega tagatud nõude võlausaldaja asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik või asjaõiguse omaja nõuda eelmärke kustutamist, kui viimase eelmärget puudutava kande tegemisest kinnistusraamatusse on möödunud 10 aastat ja kui eelmärkega tagatud nõude võlgnik ei ole selle aja jooksul eelmärkega tagatud nõuet tunnustanud.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude esitamise korral määrab kohus tähtaja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus eelmärke kustutamise otsuse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu [3. jao pealkirja sõnastus kuni 30. 06. 2003] 

KANDE TEGEMINE, MUUTMINE JA KUSTUTAMINE

[3. jao pealkirja sõnastus alates 1. 07. 2003]

ÜLDSÄTTED KINNISASJU PUUDUTAVATE ASJAÕIGUSTE KOHTA
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

[Paragrahv 64 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 64.  Kande tegemine

  (1) Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on asjaõigusleping või ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov kande tegemiseks kinnistusraamatusse.

  (2) -(3) [kehtetud]

  (4) Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav nende isikute nõusolek, kelle kinnistusraamatusse kantud õigust kande tegemine, muutmine või kustutamine kahjustaks.

  (5) Jõustunud kohtuotsuse või -määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne ühepoolse lihtkirjaliku kinnistamisavalduse ja jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel.

  (6) Seaduses sätestatud juhtudel tehakse kanne ilma kinnistamisavalduseta (ametiülesande korras).

  [Paragrahv 641jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 641.  Kinnisomandi üleandmine ja koormamine

  Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 641jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 642.  Õiguse lõpetamine

  Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 65.  Ebaõige kande muutmine või kustutamine

  (1) Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi.

  (2) Kinnistusraamatu parandamist nõudev isik võib kuni kande muutmise või kustutamiseni nõuda kohtult kinnistusraamatusse kantud isiku käsutusõiguse piiramiseks vastuväite kandmist kinnistusraamatusse. Sellise vastuväite kandmiseks kinnistusraamatusse ei ole nõutav, et märke kandmist nõudev isik oma õiguste rikkumist või nende rikkumise ohtu tõendaks.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõuet ei saa esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud.

§ 66.  Kande kustutamine asjaõiguse lõppemisel

  (1) Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist.

  (2) Kinnistusraamatusse kantud asjaõigus kinnisasjale ei lõpe ainuüksi seetõttu, et kinnisasja omanik omandab selle õiguse või selle õiguse omanik omandab kinnisasja.

  [Paragrahv 67 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 67.  Kande parandamine

  (1) Kande parandamine toimub kinnistusraamatuseaduses sätestatud korras.

  (2) Kande parandamise asemel võib õigustatud isik nõuda ebaõige kande kustutamist ja uue tegemist.

3. osa OMAND 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu OMANDI MÕISTE JA LIIGID 

§ 68.  Omandi mõiste

  (1) Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

  (2) Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

  (3) Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.

  [Paragrahv 69 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 69.  Omandi ese

  (1) Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud.

  (2) Vallasomandi esemeks on vallasasi.

  (3) Kinnisomandi esemeks on kinnisasi, mis on kantud või mida seaduse järgi võib kanda kinnistusraamatusse.

§ 70.  Ühine omand

  (1) Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.

  (2) Ühine omand on kaasomand või ühisomand.

  (3) Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.

  (4) Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

  (5) Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (6) Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (7) Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.

2. jagu KAASOMAND 

§ 71.  Kaasomandi ulatus

  (1) Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi.

  (4) Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.

§ 72.  Kaasomandi valdamine ja kasutamine

  (1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

  (2) Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada.

  (3) Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

  [Lõike 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (5) Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.

  [Lõike 5 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (5) Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 73.  Kaasomandi mõttelise osa käsutamine

  (1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel võõrandatava mõttelise osa ostu eesõigus.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus.

  (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ostueesõigus kehtib ka kinnisasja kaasomaniku mõttelise osa müügil sundenampakkumise teel.

  (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 74 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 74.  Kaasomandi käsutamine tervikuna või reaalosana

  (1) Kaasomandis oleva asja võib tervikuna või reaalosana võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

  (2) Kõigi kaasomanike nõusolekuta käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eesmärgil tehtud kaasomaniku tehing on kehtetu ja seda teinud kaasomanik on kohustatud hüvitama teistele kaasomanikele sellega tekitatud kahju.

  [Paragrahvi 74 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 74.  Kaasomandi käsutamine tervikuna

  (1) Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

  (2) [Kehtetu]
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 75.  Koormatiste ja kulutuste kandmine

  (1) Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

  [Lõige 2 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (2) Kaasomanik vastutab oma võlgade eest talle kuuluva osaga kaasomandis.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 76 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 76.  Kaasomandi lõpetamise nõue

  (1) Kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kui see ei ole vastuolus kaasomandi tekkimise alusega.

  (2) Kaasomandi tekkimise aluseks oleva tehinguga ei või kaasomandi lõpetamist keelata kauemaks kui 10 aastaks. Kaasomandi lõpetamist võib nõuda varem, kui selleks on mõjuv põhjus, kuid seda ei või nõuda kaasomanikele või asja majandamisele ebasoodsal ajal.

  [Paragrahvi 76 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 76.  Kaasomandi lõpetamise nõue

  (1) Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

  (2) Kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada.

  (3) Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 77.  Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel

  (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus vastavalt asjaoludele, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

  (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.

  (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 78 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 78.  Osa eraldamine kaasomandist

  Kaasomanikul on õigus nõuda oma osa eraldamist ühisest asjast reaalosana, kui see ei ole vastuolus kaasomandi tekkimise aluse või asja olemusega.

  [Paragrahvi 79 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 79.  Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õigusjärglaste suhtes

  Kaasomanike õigusjärglaste suhtes kehtivad kaasomanike kokkulepe ja enamuse otsus ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kohta, samuti kokkulepe kinnisasja kaasomandi lõpetamise keelu kohta, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.

  [Paragrahvi 79 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 79.  Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õigusjärglaste suhtes

  (1) Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes.

  (2) Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

3. jagu OMANDI KAITSE 

§ 80.  Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest

  (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

  (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

  [Paragrahv 81 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 81.  Omandiõiguse tõendamine

  Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel.

  [Paragrahvi 82 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 82.  Valduse tõendamine

  (1) Hageja peab vaidluse korral tõendama, et kostja valdab tema asja.

  (2) Kui valdaja loobub valdusest hagist vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda.

  [Paragrahvi 82 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 82.  Valduse tõendamine

  (1) Omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.

  (2) Kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 83 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 83.  Vastuväited hagile

  (1) Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel.

  (2) Otsene valdaja võib nõude vaidlustada, kui ta teatab, kes on kaudne valdaja, ja kaudne valdaja võtab valduse omaks.

  (3) Paragrahvi 33 3. lõikes nimetatud isik võib nõude vaidlustada, tõendades, et valdab asja sõltuvusvahekorra alusel, välja arvatud juhul, kui isik, kellele ta allub, eitab oma valdust.

  [Paragrahvi 83 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 83.  Valdaja vastuväited

  (1) Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.

  (2) Otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale.

  (3) Käesoleva seaduse § 93 kohaselt väljaandmisnõude loovutamisega omandatud asja valdaja võib uuele omanikule esitada vastuväited, mida ta võiks esitada loovutatud nõude suhtes.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 84sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 84.  Kostja vastutus asja ja päraldiste eest

  (1) Asi tuleb hagejale välja anda koos päraldistega.

  (2) Kui kostja on pahauskne valdaja, vastutab ta asja ja selle päraldiste hävimise, samuti väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka hageja valduse korral.

  (3) Kui kostja on heauskne valdaja, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui see on toimunud enne hagi esitamisest teada saamist. Kostja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teada saamist.

  (4) Kui kostja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks.

  [Paragrahvi 84 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 84.  Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest

  (1) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) kahju õigusvastase tekitamise sätetele.

  (2) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses.

  (3) Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist.

  (4) Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 85 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 85.  Vilja väljaandmine ja hüvitamine

  (1) Pahauskne valdaja on kohustatud hagejale välja andma kogu asja valdamise kestel saadud vilja. Ta peab hüvitama hagejale ka saamata jäänud vilja, mida hageja asja vallates ise oleks saanud.

  (2) Heauskne valdaja on kohustatud omanikule välja andma vilja, mida ta on saanud hagi esitamisest teada saamiseni ja mis on selleks ajaks säilinud. Pärast hagi esitamisest teada saamist saadud või saamata jäänud vilja suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut.

  (3) Kostjal on õigus keelduda vilja väljaandmisest, kuni ei ole rahuldatud tema õigustatud nõue kulutuste hüvitamiseks (§ 25).

  (4) Kostjal ei ole õigust keelduda vilja väljaandmisest, kui ta on valduse saanud tahtliku õiguserikkumisega.

  [Paragrahvi 85 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 85.  Kasu väljaandmine ja hüvitamine

  (1) Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040.

  (2) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 86 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 86.  Vallasasja väljaandmise koht

  (1) Vallasasi tuleb välja anda kohas, kus asi oli hagi esitamisest kohtuteate saamise ajal, kui kohtuotsuse või kokkuleppega ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Pahauskne valdaja on hageja nõudel kohustatud vallasasja välja andma hageja elukohas või seal, kus ta sai asja valdusse.

  [Paragrahv 87 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 87.  Väljaantud asja hinna hüvitamine

  (1) Valdaja peab asja hagejale üle andma tasuta. Ka heauskne valdaja ei või nõuda hagejalt raha, mis ta on asja eest maksnud, kuid ta võib seda nõuda isikult, kellelt ta asja valduse sai.

  (2) Kostja võib nõuda hagejalt asja eest makstu hüvitamist, kui kostja võttis tahtlikult hageja huvides asja oma valdusse olukorras, milles asi oleks hagejale jäädavalt kaotsi läinud.

  [Paragrahvi 88 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 88.  Kulutuste hüvitamine kostjale

  (1) Kostjal on õigus nõuda hagejalt asjale ja vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt §-dele 25 ja 28.

  (2) Kostjal on õigus nõuda kulutuste hüvitamist, mida on teinud eelmine valdaja, kelle õigusjärglane ta on, määral, mil seda oleks võinud nõuda eelmine valdaja, kui tema oleks pidanud asja välja andma.

  (3) Põllumajandusliku kinnisasja väljaandmisel on hageja kohustatud hüvitama kulutused, mida valdaja on teinud veel eraldamata vilja saamiseks, määral, mis vastab korrapärasele majandamisele ega ületa vilja väärtust.

  [Paragrahvi 88 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 88.  Kulutuste hüvitamine valdajale

  (1) Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042.

  (2) Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 89 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 89.  Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral

  Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist.

  [Paragrahvi 89 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 89.  Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral

  Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 90.  Valdaja omandi eeldus

  (1) Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

  (2) Kaudse valduse korral kehtib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eeldus ainult kaudse valdaja suhtes.

§ 91.  [kehtetu]

2. peatükk VALLASOMAND 

1. jagu VALLASOMANDI TEKKIMINE 

1. jaotis Üleandmine 

[Paragrahvi 92 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 92.  Üleandmise sisu

  (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

  (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.

  (3) [Kehtetu - RT I 1999, 27, 380 - jõust. 01.04.1999]

  (4) Seadus võib ette näha juhud, mil vallasomand tekib pärast seaduses sätestatud tegusid.

  [Paragrahvi 92 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 92.  Vallasomandi tekkimine üleandmisega
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

  (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.

  (3) [Kehtetu - RT I 1999, 27, 380 - jõust. 01.04.1999]

  (4) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 921.  Kinnistamata merelaev

  Omandi tekkimiseks Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kandmata merelaevale ei ole merelaeva üleandmist vaja, kui võõrandaja ja omandaja on kokku leppinud omandi koheses üleminekus.

§ 93.  Omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega

  Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale.

  [Paragrahvi 94 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 94.  Asja jätmine võõrandaja valdusse

  Omandi üleandmisel võib asi võõrandaja ja omandaja kokkuleppel jääda võõrandaja valdusse. Sel juhul loetakse omandajat kaudseks ja võõrandajat otseseks valdajaks.

  [Paragrahvi 94 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 94.  Omandamine asja jätmisega võõrandaja valdusse

  Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 95.  Heauskne omandamine

  (1) Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma.

  [Lõige 11jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (11) Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne.

  [Lõige 12 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (12) Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja igal ajal välja nõuda.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Käesolevat lõiget ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes.

  [Lõige 4 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (4) Omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest väljaläinud asja võib heauskselt valdajalt välja nõuda, kuni valdaja ei ole asja omandanud igamisega (§ 110).

  (5) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 921 võõrandatud merelaev ei kuulunud võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on määrav kaasvalduse saamise aeg.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 951 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 951.  Koormatiste lõppemine

  (1) Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale.

  (2) Omandi üleandmisel vastavalt käesoleva seaduse § 92 2. lõikele lõpevad kolmanda isiku õigused üksnes siis, kui omandaja on saanud valduse võõrandajalt. Kui võõrandamine toimub käesoleva seaduse § 921 või § 94 kohaselt või kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei olnud võõrandaja kaudses valduses, lõpeb kolmanda isiku õigus üksnes juhul, kui omandaja saab asjale otsese valduse.

  (3) Kolmanda isiku õigus ei lõpe, kui omandaja ei ole omandi üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne. Omandaja on heauskne, kui ta ei tea kolmanda isiku õigusest ega pea sellest teadma.

  (4) Kui käesoleva seaduse § 93 järgi kuulub õigus kolmandast isikust valdajale, ei lõpe see ka heauskse omandaja suhtes.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis



Hõivamine

§ 96.  Hõivamise sisu

  (1) Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks.

  (2) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata.

  (3) Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.

  (4) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

  [Paragrahv 97 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 97.  Mesilaspere hõivamine

  (1) Mesipuust lahkunud mesilaspere on peremehetu, kui omanik ei asu seda viivitamatult jälitama või jälitamise lõpetab.

  (2) Omanikul on õigus jälitada mesilasperet võõral maatükil ning oma mesilaspere võõrast tühjast mesipuust ära võtta, hüvitades seejuures tekitatud kahju. Kui mesilaspere asub võõrasse mesipuusse, kus juba on mesilaspere, läheb mesilaspere tasuta mesipuu omaniku omandisse.

  (3) Erinevatele omanikele kuuluvatest mesipuudest lahkunud mesilaspered lähevad ühinemisel jälitavate omanike kaasomandisse, milles nende osad määratakse jälitatavate mesilasperede arvu järgi.

3. jaotis



Leid

§ 98.  Teatamiskohustus

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni.

  (2) Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 99.  Leiu hoidmine ja müümine

  (1) Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil.

  (2) Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud.

  (3) Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvatud hoiu- ja müügikulud, asendab asja.

§ 100.  Leiu omandamine

  (1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha.

  (2) Kui asja väärtus ei ületa sada krooni, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast.

  (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest.

  (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.

  [Lõige 5 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (5) Leiu omandamisega lõpevad asja koormanud kolmanda isiku õigused.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 101.  Leiutasu ja kulutuste hüvitamine

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kui leidja ei ole asja veel omandanud (§ 100 lg 1), saab omanik asja või seda asendava raha tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu ei või ületada ühte kolmandikku asja väärtusest, millest on maha arvatud vajalikud kulutused. Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda asendava raha tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus, kuid mitte suuremas kui ühe kolmandiku ulatuses leiu väärtusest, millest on maha arvatud leidja poolt leiuga seoses tehtud vajalikud kulutused.

  [Lõige 11jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (11) Leiutasu ei saa nõuda, kui leidja rikub teatamiskohustust või kui ta leidu varjab.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vajalikud kulutused on kulutused, mida leidja teeb leitud asja säilitamiseks, õigustatud isiku otsimiseks ja leitud asja müümiseks.

  (3) Paragrahvi 98 2. lõikes nimetatud isikud leiutasu ei saa.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 1011jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 1011.  Leidja vastutus

  Leidja vastutab oma kohustuste rikkumise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 102 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 102.  Leiu erijuhud

  (1) Kui vee, tuule või muu loodusjõuga kantakse võõrad vallasasjad kellegi juurde või võõrad loomad sattuvad tema valdusse, on sellel isikul leidja õigused ja kohustused.

  (2) Isikul, kes leiab maetud või peidetud vallasasja, mis ei ole peitvara, on leidja õigused ja kohustused. Asja omanik vabaneb leiutasu maksmisest, kui ta tõendab, et teadis asja peitekohta.

4. jaotis



Peitvara

§ 103.  Peitvara mõiste

  (1) Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha.

  (2) Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti.

§ 104.  Leiutasu

  (1) Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses.

  (2) Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus.

  (3) Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa.

§ 105.  Erilise väärtusega peitvara

  (1) Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.

  (2) Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui temale hüvitatakse sellega tekitatav kahju.

  (3) Leidjal on õigus saada tasu, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjade otsimine ja väljakaevamine ei kuulu tema kohustuste hulka.

  (4) Muud erilise väärtusega peitvara leidmisega tekkivad õigused ja kohustused, sealhulgas tasu suurus, sätestatakse seaduses.

5. jaotis



Ümbertöötamine, segamine, ühendamine

§ 106.  Ümbertöötamine

  (1) Kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule.

  (2) Kui ümbertöötaja tegutses pahauskselt, on esialgse asja omanikul õigus uus asi endale nõuda, sõltumata sellest, kas töö on väärtuslikum esialgsest asjast või mitte.

  [Paragrahvi 107 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 107.  Segamine ja ühendamine

  (1) Kui mitme omaniku vallasasjad segatakse või ühendatakse selliselt, et neid ei saa enam eraldada asja oluliselt kahjustamata või ülemäärase töö või kulutusteta, tekib omanikel kaasomand uuele asjale.

  (2) Kaasomandi osad määratakse segatud või ühendatud asjade väärtuse järgi, mis neil oli segamise või ühendamise ajal.

  (3) Kui vallasasja segamisel või ühendamisel teise vallasasjaga on üks neist peaasi, kuulub uus asi peaasja omanikule.

  [Paragrahvi 107 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 107.  Ühendamine ja segamine

  (1) Kui mitme omaniku vallasasjad ühendatakse selliselt, et need muutuvad ühe tervikliku asja olulisteks osadeks, tekib asjade senistel omanikel kaasomand ühendamise teel tekkinud terviklikule asjale. Kaasomandi osade suurused määratakse väärtuse järgi, mis ühendatud asjadel oli ühendamise ajal.

  (2) Kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks.

  (3) Kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui mitme omaniku vallasasjad segatakse lahutamatult või sel viisil, et nende eraldamine on seotud ebamõistlike kulutustega.

  (5) Kui omand asjale lõpeb vastavalt käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikele, lõpevad ka muud asja koormanud õigused. Kui koormatud asja omanik saab ühendamise teel tekkinud tervikliku asja kaasomanikuks, kehtivad asja koormanud õigused edasi tema kaasomandi osa suhtes. Kui koormatud asja omanik saab ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks, kehtivad asja koormanud õigused tervikliku asja suhtes edasi.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 108 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 108.  Kahju hüvitamine

  Isik, kes kandis vallasasja ümbertöötamise, segamise või ühendamise tagajärjel kahju, võib nõuda kahju hüvitamist isikult, kes sellest kasu sai, kahju hüvitamise või alusetu rikastumise sätete kohaselt. Endise olukorra taastamist ei või nõuda.

  [Paragrahv 109 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 109.  Omand võlakirjale

  (1) Võlakiri on võlausaldaja omand. Nõudeõiguse omandamisel läheb omandajale üle ka võlakiri.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut kohaldatakse ka teistele dokumentidele, mis annavad õiguse nõuda teatud teo tegemist.

6. jaotis



Igamine

[Paragrahvi 110 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 110.  Igamise sisu

  (1) Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik.

  (2) Vallasomand tekib igamisega ühe aasta jooksul, kui valdus on saadud tehinguga, mille alusel ei tekkinud omand üksnes seetõttu, et tehing oli vormivea tõttu kehtetu.

  (3) Üheaastast igamistähtaega ei kohaldata § 95 3. lõikes sätestatud juhtudel.

  [Paragrahvi 110 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 110.  Igamise sisu

  (1) Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik.

  (2) --(3) [Kehtetud]
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 111.  Igamise välistamine

  (1) Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne.

  (2) Valdaja on pahauskne, kui ta valduse saamisel teadis või pidi teadma, et ta valduse saamisega ei omandanud asja, või kui ta sai seda teada enne igamistähtaja möödumist.

§ 112.  Igamisaja arvutamine

  (1) Eeldatakse, et isik, kelle valduses asi on olnud teatava ajavahemiku alguses ja lõpus, on olnud valdaja ka vahepeal.

  (2) Valduse omandamisel õigusjärglasena võib valdaja enda ja oma eelkäija igamisajad liita.

§ 113.  Igamise peatumine

  Igamine ei alga või peatub alates hetkest, mil vallasasja omaniku omandi kaitse nõude aegumine on peatunud.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 114.  Igamise katkemine

  (1) Igamine katkeb:

  [Alapunkti 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
  1) kui igamisvaldaja kaotab valduse;[Alapunkti 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]
  1) kui igamisvaldaja kaotab §-s 110 sätestatud valduse;
  2) nõude esitamisel omandi kaitseks otsese või kaudse valdaja vastu;
  3) nõude esitamisel omandi kaitseks § 33 3. lõikes nimetatud isiku vastu, keda omanik ekslikult peab valdajaks;
  4) kui omanik asub omandiõigust teostama igamisvaldaja teadmisel ja viimane ei ole sellele vastu vaielnud.

  (2) Igamise katkemine käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2-4 sätestatud alustel kehtib ainult katkemise põhjustanud isiku suhtes.

  (3) Igamine ei katke, kui igamisvaldaja kaotas valduse oma tahte vastaselt ja sai valduse ühe aasta jooksul tagasi või sai valduse tagasi selle tähtaja jooksul esitatud hagi alusel.

  (4) Pärast igamise katkemist algab igamisaja kulg uuesti. Igamise katkemiseni möödunud aega uue igamisaja hulka ei arvata.

  [Paragrahv 1141jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 1141.  Kolmandate isikute õigused

  Igamise teel omandi tekkimisel lõpevad kolmandate isikute õigused asjale, mis on tekkinud enne igamistähtaja kulgema hakkamist. Õigus ei lõpe, kui valdaja teab valduse omandamisel kolmanda isiku õigusest või peab sellest teadma, samuti juhul, kui valdaja saab kolmanda isiku õigusest teada igamistähtaja jooksul.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

7. jaotis



Loodusvili

§ 115.  Loodusvilja omandamine

  (1) Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel.

  (2) Kui isikul, kes ei valda võõrast asja, on õigus omandada selle asja loodusvilja, saab ta selle omanikuks vilja valdusse võtmisega.

2. jagu



KOLMANDA ISIKU ÕIGUSED

[Paragrahv 116 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 116.  Kolmanda isiku õiguste lõppemine

  (1) Vallasomandi üleminekul uuele omanikule asja üleandmise, leidmise, ümbertöötamise, segamise, ühendamise või igamisega lõpevad kolmanda isiku õigused asjale, mis olid tekkinud enne omandi üleminekut.

  (2) Kolmanda isiku õigused ei lõpe:
  1) kui uus omanik omandi üleminekul kolmanda isiku õigusest asjale teadis või pidi teadma;
  2) kui asi omandati §-des 93 ja 94 ettenähtud alusel asja omandaja otsesesse valdusse üle andmata;
  3) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

[Paragrahv 117 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 117.  Kahju hüvitamine kolmandale isikule

  (1) Kahju kandnud kolmandal isikul on õigus nõuda uuelt omanikult kahju hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi ühe aasta jooksul, arvates omandi üleminekust.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui omand on tekkinud igamisega.

3. peatükk KINNISOMAND 

1. jagu KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE 

[Paragrahv 118 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 118.  Kinnisomandi tekkimine

  (1) Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega).

  (2) Seaduses sätestatud juhtudel tekib kinnisomand ka enne kinnistamist, kuid omanik võib kinnisasja käsutada alles pärast kinnistamist.

§ 119.  Kinnisasja omandamise tehing

  (1) Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kinnisasja omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.

  [Lõige 3 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Kinnisasja valduse üleandmine ei ole tehingu oluline tingimus.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 120 pealkirja sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 120.  Asjaõigusleping

  [Paragrahvi 120 pealkirja sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 120.  Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kinnisomandi ülekandmiseks, samuti kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on vajalik võõrandaja ja omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe ülekandmise või koormamise kohta (asjaõigusleping) ning sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Tingimuslik kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping on kehtetu.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine.

  [Lõige 3 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Notar tõestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse käesoleva seaduse § 119 1. lõikes nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 121 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 121.  Kinnisasja omandaja nõudeõigus

  (1) Kinnisasja omandamise tehing (§ 119) annab omandajale õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist ning senise omaniku keeldumise korral õiguse esitada omaniku vastu kinnistusraamatusse kande tegemist ja kinnisomandi tunnustamist taotlev hagi.

  (2) Hõivamise, sundvõõrandamise, sundenampakkumise või kohtuotsuse alusel tehakse kinnistusraamatusse kanne senise omaniku nõusolekust sõltumata.

  [Paragrahv 122 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 122.  Kinnisasja omandamine hõivamisega

  (1) Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik.

  (2) Hõivamisega võtab riik omandisse kinnisasja, millel kinnistusraamatu andmetel puudub omanik ja mis ei ole kellegi valduses. Kinnisomand tekib kinnisasja valdusse võtmisega.

  [Paragrahvi 123 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 123.  Kinnisasja omandamine kinnistusraamatu kande igamisega

  (1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada, kui ta heauskselt ja katkematult on vallanud kinnisasja 10 aastat.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja arvutamisele ning valduse heausksusele ja katkematusele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid.

  [Paragrahvi 123 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 123.  Kinnisasja omandamine kinnistusraamatu kande igamisega

  (1) Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja arvutamisele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid. Tähtaja kulgemine peatub ajaks, kuni kinnistusraamatusse on kinnistusraamatu kande õigsuse suhtes kantud vastuväide.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 124.  Kinnisasja omandamine igamisega

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanik kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valduse algust surnud või surnuks kuulutatud, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.

  (2) Nõue kande tegemiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud alustel esitatakse kohtule, kes määrab aja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui määratud tähtajal vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus otsuse, mis on kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja arvutamisele ja valduse katkematusele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid.

  [Lõige 4 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (4) Kui enne käesoleva paragrahvi 2. lõike teises lauses nimetatud otsuse avalikustamist on kolmas isik omanikuna kinnistusraamatusse kantud või kolmanda isiku omandi tõttu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide kinnistusraamatu kande õigsuse suhtes, ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõike teises lauses nimetatud otsusel selle kolmanda isiku suhtes õiguslikke tagajärgi
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 125 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 125.  Kinnisomandi lõppemine

  Kinnisomand lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Kinnisasja täielikul hävimisel lõpevad seda koormanud asjaõigused.

§ 126.  Kinnisomandist loobumine

  (1) Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda.

  (2) Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Kinnisasi, millest on loobutud, läheb riigi omandisse. Omandi üleminek kantakse kinnistusraamatusse.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu



KINNISOMANDI ULATUS

§ 127.  Kinnisomandi ruumiline ulatus

  (1) Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

  (2) Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.

§ 128.  Piir

  (1) Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras.

  (2) Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada.

  [Lõige 3 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 129.  Piiri kindlakstegemine

  (1) Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.

  (2) Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa.

  (3) Kui piiri kindlakstegemine käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.

  (4) Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtuotsusest või tehingust ei tulene teisiti.

§ 130.  Kinnisomandi ulatus maavaradele

  (1) Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses.

  (2) Maavarade kasutamise kord ja kinnisasja omaniku eelisõigus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maavarade kasutamisel sätestatakse seaduses.

§ 131.  Kinnisomandi ulatus veekogule

  (1) Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule.

  (2) Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 132.  Kinnisomandi ulatus veekogust tekkinud maale

  (1) Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis.

  (2) Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või saarest, mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitust vastavalt uue omaniku kasule.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule.

  (4) Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 133.  Mere rannajoon

  (1) Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir.

  (2) Meres asuva merepõhjaga püsivalt ühendatud ehitise või rajatise võib kanda kinnistusraamatusse iseseisva kinnisasjana seaduses sätestatud korras.

  (3) Kui meres asuv merepõhjaga püsivalt ühendatud seaduslikul alusel püstitatud ehitis või rajatis või nende osa ei ole eraldi kinnisasjana kinnistusraamatusse kantud ning on püsivalt ühendatud kaldaga, kuulub ehitis või rajatis kaldakinnisasja koosseisu.

  [Paragrahvi 134 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 134.  Põhjavesi

  (1) Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. Põhjavesi on riigi omandis.

  (2) Põhjavee kasutamise kord sätestatakse seaduses.

  [Paragrahvi 134 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 134.  Põhjavesi

  Kinnisomand ei ulatu põhjaveele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 135 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 135.  Kinnisomandi ulatus kasvavale metsale ja taimestikule

  (1) Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis.

  (2) Kui keegi kasutab külvamiseks võõrast seemet või istutamiseks võõraid taimi omal maatükil või oma seemet või taimi võõral maatükil, kohaldatakse §-des 138 ja 139 sätestatut.

  [Paragrahv 136 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 136.  Kinnisomandi ulatus ehitisele

  (1) Kinnisomand ulatub maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele.

  (2) Püsivaks ühendamiseks loetakse sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all.

§ 137.  [kehtetu]

  [Paragrahv 138 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 138.  Ehitamine võõrale maatükile või võõrast materjalist

  (1) Kui oma maatükile ehitamisel kasutatakse võõrast materjali või võõrale maatükile hoonestusõiguseta ehitamisel kasutatakse oma materjali, muutub materjal maatüki osaks.

  (2) Kui materjali on kasutatud materjali omaniku nõusolekuta, on materjali omanikul õigus nõuda materjali eraldamist ja väljaandmist maatüki omaniku kulul niivõrd, kui see on võimalik maatüki omanikule ülemäärast kahju tekitamata.

  (3) Kui maatükile on ehitatud maatüki omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus nõuda materjali eemaldamist ehitaja kulul.

  [Paragrahv 139 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 139.  Hüvitus ebaseadusliku ehitamise korral

  (1) Kui materjali maatükist ei eraldata (§ 138), on materjali omanikul õigus nõuda maatüki omanikult kasutatud materjali hüvitamist, arvestades maatüki ja ehitise kasutamise tingimusi.

  (2) Kui maatüki omanik, kes võõrast materjali kasutas, on olnud pahauskne, on materjali omanikul õigus nõuda selle täielikku hüvitamist.

  (3) Kui materjali omanik, kes ehitas võõrale maale, on pahauskne, on tal õigus nõuda hüvitust, mis ei ületa ehitamise kulusid. Seda õigust ei ole, kui maatüki omanik on esitanud nõude materjali eemaldamiseks (§ 138 lg 3).

3. jagu



KINNISOMANDI KITSENDUSED

1. jaotis



Üldsätted

§ 140.  Kitsenduste liigid

  Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga.

  [Paragrahvi 141 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 141.  Kitsenduste kehtivus

  (1) Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Seadusjärgse kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.

  (2) Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel.

  (3) Kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.

  [Paragrahvi 141 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 141.  Kitsenduste kehtivus

  (1) Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata.

  (11) Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina.

  (2) Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata.

  (3) Kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 142 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 142.  Võõral maatükil viibimine

  (1) Eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Eraõigusliku isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Paragrahvi 142 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 142.  Võõral maatükil viibimine

  (1) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis



Naabrusõigused

§ 143.  Kahjulikud mõjutused

  (1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid mõjutuste kõrvaldamise kulud on suuremad tekkivast kahjust, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult hüvitust.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 144.  Keelatud rajatis ja seadeldis

  (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist.

§ 145.  Varisemisohtlik ehitis

  (1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine.

  (2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolud, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist. Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt.

§ 146.  Keelatud süvendamine

  (1) Maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi.

  (2) Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud.

§ 147.  Naaberkinnisasja kasutamine

  Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.

§ 148.  Ehitis üle naaberkinnisasja piiri

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Ehitis, mis ulatub ühelt naaberkinnisasjalt teise naaberkinnisasja kohale, on selle kinnisasja osa, mille piirist see väljub, kui vastav asjaõigus on kinnistusraamatusse kantud.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitust.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.

  (3) Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (4) Hüvituse saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad kinnisasjal, mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvituse suuruse või hüvitusest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud kinnistusraamatusse.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (4) Hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad kinnisasjal, mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse.

  [Lõike 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitusele ka reaalkoormatiste sätteid.

  [Lõike 5 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele ka reaalkoormatiste sätteid.

  [Lõige 6 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (6) Kui üle kinnisasja piiri ulatuva ehitise tõttu kahjustatakse hoonestusõigust või servituuti, kohaldatakse õigustatud isiku suhtes vastavalt 1.–5. lõikes sätestatut.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 149.  Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad

  (1) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

  (2) Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.

  (3) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.

  (4) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.

§ 150.  Piiril kasvavad puud ja põõsad

  Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.

§ 151.  Piirirajatis

  (1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.

  [Paragrahv 152 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 152.  Ühine sein

  (1) Kahe kinnisasja piiril asuv ehitisi eraldav sein või selle osa on naabrite kaasomand.

  (2) Kui ehitis külgneb teise kinnisasjaga, on kinnisasja omanikul õigus teha sein või selle osa ühiseks, tasudes seina omanikule poole või osa seina väärtusest ning poole seinaaluse maatüki väärtusest.

  (3) Ühise seina remondikulud kannavad omanikud vastavalt nende osa suurusele.

  (4) Ühisesse seina ei tohi teha ühtegi ava naabri nõusolekuta. Nõusolek peab olema kantud kinnistusraamatusse.

  [Paragrahv 153 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 153.  Piiril olev sein

  Maatüki piiril või sellest kahe meetri kaugusel asuvasse seina võib teha aknaid, kui seda õigust ei ole kitsendatud seadusega või kinnistusraamatu kandega.

  [Paragrahv 154 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 154.  Katuselt voolav vesi

  Omanik peab tagama, et tema ehitise katuselt ei voolaks vesi teise isiku kinnisasjale, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vee juhtimine katuselt avalikult kasutatavale teele on lubatud.

3. jaotis



Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised

§ 155.  Avalikult kasutatav tee

  (1) Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.

  (2) Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi.

  (3) Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.

  [Paragrahvi 156 pealkirja sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 156.  Ajutine tee

  [Paragrahvi 156 pealkirja sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 156.  Juurdepääs avalikult kasutatavale teele

  (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

  (2) Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel.

  (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 157 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 157.  Jalg- ja talitee

  (1) Kinnisasja omanik peab lubama jalg- ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja kohalike tavade kohaselt, kui teise tee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. Tee määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui jalg- või talitee kasutamine tekitab kinnisasja omanikule olulist kahju.

§ 158.  Tehnovõrgud ja -rajatised

  Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.
[RT I 2002, 99, 579 - jõust. 01.01.2003]

4. jaotis



Veed

[Paragrahvi 159 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 159.  Avalikud veekogud

  (1) Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu on avalik. Riigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud, samuti muud seaduses nimetatud veekogud.

  (2) Avalikku veekogu võib kasutada igaüks. Avaliku veekogu kasutamist võib seaduses või muu õigusaktiga piirata.

  (3) Seaduses sätestatud juhtudel võib eraõigusliku isiku omandis oleva veekogu määrata avalikuks kasutamiseks (avalikult kasutatav veekogu). Sel juhul on veekogu omanikul õigus seaduses sätestatud korras nõuda hüvitust.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud kitsendus kehtib, kui see on kinnistusraamatusse kantud.

  [Paragrahvi 159 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 159.  Avalikud veekogud

  (1) Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu on avalik. Riigi omandis on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud ning merepõhi, samuti muud seaduses nimetatud veekogud.

  (2) Avalikku veekogu võib kasutada igaüks. Avaliku veekogu kasutamist võib seaduses või muu õigusaktiga piirata.

  (3) Seaduses sätestatud juhtudel võib füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva veekogu määrata avalikuks kasutamiseks (avalikult kasutatav veekogu). Sel juhul on veekogu omanikul õigus seaduses sätestatud korras nõuda hüvitust.

  (4) [Kehtetu]
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 160.  Kaldaomaniku õiguste kitsendamine

  (1) Kaldaomanik ei või talle kuuluva veekogu osa kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi.

  (2) Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist.

§ 161.  Kallasrada

  (1) Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks.

  (2) Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Paragrahvis 142 sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti.

  [Lõige 3 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Kallasraja kasutaja on kohustatud hüvitama kahju, mida ta tekitab kaldaomanikule.

  (4) Eraveekogu kalda kasutamist võib kitsendada seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

  (5) Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 162 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 162.  Kalapüük

  (1) Avalikust veekogust ja avalikult kasutatavast veekogust võib igaüks kala püüda, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Mitme kinnisasja piires asuvast eravooluveekogust (jõgi, oja) võivad teised isikud kala püüda, kui nad ei tekita sellega kinnisasja omanikule olulist kahju.

  (3) Muust eraveekogust võivad teised isikud kala püüda ainult veekogu omaniku loal.

  (4) Kalapüügi ja kalakasvatuse kord ning sellega seonduvad täiendavad kitsendused sätestatakse seaduses.

  [Paragrahv 163 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 163.  Valguv vesi

  (1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust takistada kõrgemal asuvalt maatükilt oma maatükile looduslikul teel vihma-, lume-, allika-, põhja- või muu loodusliku vee voolamist või imbumist.

  (2) Loodusliku vee rikkumine või selle loomuliku voolu või imbumise muutmine naabri kahjuks on keelatud. Madalamale maatükile vajalikku looduslikku vett võib kinni pidada ainult niivõrd, kui see on kõrgemale maatükile hädavajalik.

  (3) Maa kuivendamiseks on madalama maatüki omanik kohustatud hüvituseta laskma juhtida oma maatükile looduslikku vett, kui see varem loomulikul viisil sinna voolas või imbus. Kui selline vee juhtimine tekitab talle kahju, võib ta nõuda, et kõrgema maatüki omanik omal kulul pikendaks kunstlikku veejuhet läbi madalama maatüki.

  [Paragrahv 164 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 164.  Veejuhe

  (1) Kinnisasja omanikul on õigus ehitada läbi võõra maa veejuhe oma maatüki kuivendamiseks, niisutamiseks, üleujutamiseks, veega varustamiseks, kanalisatsioonivee ärajuhtimiseks, veejõu kasutamiseks ning muuks seadusega lubatud otstarbeks, sõltumata võõra maatüki omaniku nõusolekust.

  (2) Veejuhtme ehitamisel tuleb arvestada võõra maatüki omaniku huve.

  (3) Veejuhtme ehitamise ja kasutamise eest tuleb omanikule, kelle maatükki veejuhe läbib, maksta eelnevat hüvitust.

  [Paragrahv 165 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 165.  Veeühistu

  (1) Veemajanduslikuks ja veekaitseliseks tegevuseks, samuti vee kasutamiseks võib asutada veeühistu, mille liikmeks olemine on sellega seotud maatüki omanikule kohustuslik.

  (2) Veeühistu asutamise ja tegevuse kord sätestatakse seaduses.

5. jaotis



Mets

[Paragrahv 166 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 166.  Metsa ja loodusliku taimestiku kasutamine

  Kinnisasja omanikul on õigus kasutada maatükil kasvavat metsa ja muud looduslikku taimestikku, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi.

§ 167.  Võõra metsa kasutamine

  (1) Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal.

  (3) Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju.

  [Paragrahv 168 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 168.  Jahipidamine

  (1) Avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluval maatükil võib jahti pidada seaduses sätestatud korras.

  (2) Eraõiguslikule isikule kuuluval kinnisasjal võib omanik jahti pidada, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi. Teised isikud võivad jahti pidada kinnisasja omaniku loal seaduses sätestatud korras.

6. jaotis



Muud kitsendused

[Paragrahv 169 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 169.  Muud kinnisomandi kitsendused

  Maakorralduse otstarbel, ehituslikel, tuleohutuse ja tervishoiu kaalutlusel, kultuurimälestiste ja keskkonnakaitseks ning muudeks ühiskondlikeks vajadusteks võib seadusega kehtestada täiendavaid kinnisomandi kitsendusi.

  [Paragrahv 170 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 170.  Riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus

  Seaduses võib sätestada, et:
  1) kaitstava loodusobjekti piires on riigil kinnisasja ostu eesõigus;
  2) omavalitsusüksuse piires on kohalikul omavalitsusel kinnisasja ostu eesõigus.

[Paragrahv 171 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 171.  Sundvõõrandamine

  (1) Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus võib omaniku nõusolekuta üldistes huvides seaduses sätestatud juhtudel ja korras võõrandada kinnisasja õiglase ja kohese hüvituse eest.

  (2) Seaduses võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule samadel tingimustel kooskõlas põhiseadusega sätestada muid sundvõõrandamise aluseid.

4. osa SERVITUUDID 

1. peatükk REAALSERVITUUDID 

1. jagu MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE 

§ 172.  Reaalservituudi mõiste

  (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

  (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

  [Paragrahvi 173 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 173.  Reaalservituudi tekkimine

  (1) Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega.

  (2) Reaalservituudi omandamisele kohaldatakse kinnisasja omandamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kinnisasja kasuks reaalservituuti seada või sellega kinnisasja koormata võib ainult omanik. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada üksnes seaduses sätestatud juhtudel.

  (4) Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.

  (5) Reaalservituut ei teki igamisega.

  [Paragrahvi 173 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 173.  Reaalservituudi tekkimine

  (1) Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

  (2) --(3) [Kehtetud]

  (4) Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.

  (5) Reaalservituut ei teki igamisega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 174 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 174.  Reaalservituudi lõppemine

  (1) Reaalservituut lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.

  (2) Kui reaalservituudi ja teeniva kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse reaalservituut kinnistusraamatust selle isiku avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb reaalservituut asjaõigusena püsima.

  [Paragrahv 175 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 175.  Reaalservituudi lõpetamine kokkuleppel

  Servituudi võib kinnistusraamatust kustutada valitseva kinnisasja ja teeniva kinnisasja omanike kokkuleppel servituudi väljaostmisega.

§ 176.  Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust, hüvitades teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.
29.11.2011 10:15
Parandatud täheviga sõnas „kinnisasja“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

  (2) Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 177 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 177.  Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel

  (1) Kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust, hüvitades valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.

  (2) Kui valitseva kinnisasja omanik on reaalservituudi vastu kaotanud huvi, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja sellist kasutamist, mis on vastuolus reaalservituudiga.

  [Paragrahvi 177 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 177.  Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel

  (1) Kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.
29.11.2011 10:15
Parandatud täheviga sõnas „kinnisasja“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

  (2) Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jagu SISU 

§ 178.  Reaalservituudi teostamise viis

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav.

  (3) Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 179.  Reaalservituudi teostamine ehitise või seadeldise abil

  (1) Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus seaduse või kinnistusraamatu kande kohaselt lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid.

  (4) Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 180.  Reaalservituudi teostamise viisi muutmine

  (1) Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

  [Lõige 2 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu kehtib ka kinnistusraamatusse kantud teostamise viisi korral.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 181.  Reaalservituudi teostamise koha muutmine

  (1) Kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

  [Lõige 2 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu kehtib ka siis, kui kinnisasja osa, millel reaalservituuti teostatakse, on kindlaks määratud kinnistusraamatus.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 182.  Reaalservituudi jagamatus

  (1) Reaalservituut on jagamatu.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks. Pärast valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses, milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks.

  (3) Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes.

  (4) Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes.

  (5) Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 183.  Ühe ja sama järjekoha kasutusõigused

  Kui mitu servituuti või servituut ning muu kasutusõigus koormavad kinnisasja kinnistusraamatu ühel ja samal järjekohal ning neid õigusi ei saa koos kas täielikult või osaliselt teostada, võib iga õigustatud isik nõuda õiguste teostamist viisil, mis vastab kõige enam kõigi õigustatud isikute huvidele.

  [Paragrahvi 184 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 184.  Reaalservituudi takistuse kõrvaldamine

  Õigustatud isikul on õigus nõuda isikult, kes teda reaalservituudi teostamisel takistab, takistamise lõpetamist ja edaspidisest takistamisest hoidumist.

  [Paragrahvi 184 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 184.  Reaalservituudi takistuse kõrvaldamine

  Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul käesoleva seaduse §-s 89 nimetatud õigused.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 1841jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 1841.  Reaalservituudi teostaja valduse kaitse

  Kui valitseva kinnisasja valdajat takistatakse mõne valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantud servituudi teostamisel, siis kohaldatakse vastavalt valduse kaitse kohta kehtivaid sätteid, kui servituuti on ühe aasta jooksul enne rikkumist vähemalt üks kord teostatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 185 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 185.  Reaalservituudi sisu selgitamine

  (1) Kui servituudist tulenevad õigused ja kohustused väljenduvad selgesti kinnistusraamatu kandes, tuleb sellest lähtuda servituudi sisu selgitamisel.

  (2) Kande ulatuses tuleb servituudi sisu selgitamisel arvestada servituudi tekkimise alust ja seda, mil viisil on servituuti pikema aja jooksul vaidlustamatult ja heauskselt teostatud.

  (3) Servituudi sisu selgitamisel tuleb arvestada sätteid, mis kehtivad seda liiki servituutide suhtes.

3. jagu ÜKSIKUD REAALSERVITUUDID 

[Paragrahv 186 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 186.  Teeservituut

  (1) Jalgteeservituut annab õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja.

  (2) Karjateeservituut annab õiguse ajada karja ja käia mööda karjateed läbi teeniva kinnisasja. Õigustatud isik võib karjaajamise hõlbustamiseks tee äärde ehitada aia või tõkked, kui see on võimalik teeniva kinnisasja omanikule kahju tekitamata. Karjateeservituut ei anna õigust teenival kinnisasjal loomi karjatada.

  (3) Sõiduteeservituut annab õiguse sõita sõidukiga mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut sisaldab jalgteeservituuti.

  [Paragrahv 187 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 187.  Teeservituudi ulatus

  (1) Kui ei ole määratud tee asendit või laiust, on teeniva või valitseva kinnisasja omanikul õigus nõuda tee asendi või laiuse määramist, arvestades nii teeniva kui ka valitseva kinnisasja huve ja kohalikke olusid.

  (2) Teeservituudi seadmisel võib selle kasutamisele kehtestada kitsendusi.

  [Paragrahv 188 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 188.  Liiniservituut

  Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi-, elektri-, side- ja muid liine.

  [Paragrahv 189 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 189.  Veejuhtimisservituut

  (1) Veejuhtimisservituut annab õiguse:
  1) juhtida oma kinnisasjale vett allikast või muust võõrast veekogust või läbi võõra kinnisasja (vee juurdejuhtimise servituut);
  2) juhtida oma kinnisasjalt vett võõrale kinnisasjale või läbi võõra kinnisasja (vee ärajuhtimise servituut).

  (2) Kui veejuhtimise viis ei ole määratud, eeldatakse vee juhtimist torustikus.

  (3) Kui heitvee ärajuhtimine lahtise veejuhtmega kahjustab võõrast kinnisasja, võib kinnisasja omanik nõuda vee ärajuhtimist torustiku kaudu.

  (4) Kui veejuhtme asendit või mahtu ei ole määratud, määratakse need kindlaks §-s 187 sätestatud korras.

  [Paragrahv 190 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 190.  Veevõtu ja karjajootmisservituut

  (1) Veevõtuservituut annab õiguse võtta võõrast veekogust vett oma kinnisasja tarbeks ja kasutada veekogu juurde viivat jalgteed (§ 186 lg 1).

  (2) Karjajootmisservituut annab õiguse joota oma loomi võõrast veekogust ja kasutada veekogu juurde viivat karjateed (§ 186 lg 2).

  [Paragrahv 191 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 191.  Karjatamisservituut

  (1) Karjatamisservituut annab õiguse karjatada loomi võõral kinnisasjal viisil ja ajal, mis vastab kohalikele oludele ja tavadele.

  (2) Karjatamisservituut annab õiguse ajada karja karjatamiskohale (§ 186 lg 2).

  (3) Karjatamisservituut ei võta teeniva kinnisasja omanikult õigust kasutada servituudiga koormatud maad oma majapidamise vajadusteks, sealhulgas loomade karjatamiseks.

  [Paragrahv 192 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 192.  Toeservituut

  (1) Toeservituut annab õiguse toetada oma ehitist või seadeldist naabri ehitisele või seadeldisele ja nõuda, et naaber toeks olevat ehitist või seadeldist korras hoiaks. Korrashoidmine toimub õigustatud isiku kulul, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

  (2) Korrashoiukohustusele kohaldatakse reaalkoormatise sätteid.

  [Paragrahv 193 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 193.  Seinaservituut

  Seinaservituut annab õiguse kinnitada või seada talasid, tugesid või muid ehitise osi naabri seina ning asendada neid uutega.

  [Paragrahv 194 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 194.  Üleehitamisservituut

  Üleehitamisservituut annab õiguse ehitada oma ehitisele rõdu, varjualune või muu selline osa, mis ulatub naabri kinnisasja kohale.

  [Paragrahv 195 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 195.  Sademeservituut

  Sademeservituut annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui ka toru kaudu.

  [Paragrahv 196 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 196.  Kõrgusservituut

  Kõrgusservituut annab õiguse keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse.

  [Paragrahv 197 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 197.  Valgusservituut

  Valgusservituut annab õiguse saada naabri kinnisasja kohalt loomulikku valgust ruumile, mille valgustamine servituudiga on tagatud.

  [Paragrahv 198 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 198.  Väljavaateservituut

  Väljavaateservituut annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet.

  [Paragrahv 199 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 199.  Kaitsevööndiservituut

  Kaitsevööndiservituut annab õiguse rajada võõrale kinnisasjale kaitsevöönd või piirata teeniva kinnisasja mõne osa kasutamist valitseval kinnisasjal asuvate loodusobjektide kaitseks.

  [Paragrahv 200 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 200.  Muud reaalservituudid

  Lisaks käesolevas seaduses sätestatud reaalservituutidele võib seada muid reaalservituute, mis vastavad reaalservituudi mõistele ja sisule.

2. peatükk ISIKLIKUD SERVITUUDID 

1. jagu KASUTUSVALDUS 

1. jaotis Mõiste, tekkimine, lõppemine 

[Paragrahvi 201 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 201.  Kasutusvalduse mõiste

  (1) Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju.

  (2) Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas ja kinnisasjad ning üleantavad õigused.

  (3) Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega.

  (4) Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing.

  [Paragrahvi 201 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 201.  Kasutusvalduse mõiste

  (1) Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju.

  (2) [Kehtetu]

  (3) Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega.

  (4) [Kehtetu]
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 202 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 202.  Kasutusvalduse tekkimine vallasasjale

  (1) Kasutusvaldus vallasasjale tekib asja üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kasutusvalduse kokkuleppe sõlmimisega.

  (2) Asja üleandmisele ja kokkuleppele kohaldatakse üleandmise teel vallasomandi tekkimise suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Paragrahvi 203 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 203.  Kasutusvalduse tekkimine kinnisasjale

  (1) Kasutusvaldus kinnisasjale tekib kinnistusraamatusse kandmisega.

  (2) Kasutusvalduse omandamisel kinnisasjale kohaldatakse kinnisasja omandamise kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Paragrahvi 203 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 203.  Kasutusvalduse tekkimine

  Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 204 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 204.  Kasutusvalduse tekkimine õigusele

  Kasutusvaldus õigusele tekib vastava õiguse üleandmise kohta käivate sätete alusel.

  [Paragrahvi 205 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 205.  Vallasasja kasutusvalduse lõppemine

  Vallasasja kasutusvaldus lõpeb, kui:
  1) kasutusvaldaja avaldab asja omanikule soovi kasutusvaldusest loobuda;
  2) kasutusvaldaja saab selle asja omanikuks.

[Paragrahvi 206 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 206.  Kinnisasja kasutusvalduse lõppemine

  (1) Kinnisasja kasutusvaldus lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.

  (2) Kui kinnisasja kasutusvaldaja saab selle asja omanikuks, kohaldatakse § 174 2. lõike sätteid.

  [Paragrahvi 207 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 207.  Kasutusvalduse lõppemine asja hävimisega

  (1) Kasutusvaldus lõpeb asja hävimisega.

  (2) Asja omanik ei ole kohustatud kasutusvalduses olnud hävinud asja taastama, kuid ta ei või keelata kasutusvaldajal seda teha. Asja taastamisega kasutusvaldus taastub.

  (3) Kui kasutusvalduses olnud sundvõõrandatud asja asemele antakse uus asi, kestab kasutusvaldus sellele edasi.

  [Paragrahvi 208 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 208.  Kasutusvalduses oleva õiguse lõpetamine või muutmine

  Kasutusvalduses olevat õigust võib tehinguga lõpetada või muuta ainult kasutusvaldaja nõusolekul.

  [Paragrahvi 209 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 209.  Õiguse kasutusvalduse lõppemine

  Õiguse kasutusvaldus lõpeb §-s 205 sätestatud korras.

§ 210.  Kasutusvalduse lõppemine kasutusvaldaja surmaga

  (1) Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Lõige 11jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (11) Kui kasutusvaldus on seatud mitme isiku kasuks, suurenevad ühe kasutusvaldaja surma või lõppemise korral teiste kasutusvaldajate kasutusvalduse osad vastavalt nende osade suurusele, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui seaduse või tehinguga on määratud kasutusvaldus ka kasutusvaldaja pärijale, tekib see pärija suhtes uuesti.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui seaduse või tehinguga on määratud, et kasutusvaldus läheb üle kasutusvaldaja pärijale, kehtib kasutusvaldus pärija suhtes edasi.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 211.  Kasutusvalduse lõppemine juriidilise isiku suhtes

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldajast juriidilise isiku likvideerimisega.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega.

  (2) Juriidilise isiku kasutusvaldus lõpeb igal juhul 100 aasta möödumisel kasutusvalduse tekkimisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 212.  Kasutusvalduse lõpetamine

  (1) Kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel.

  [Lõige 11jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (11) Kasutusvaldajal on õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist tingimusel, et ta hüvitab kinnisasja omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju. Kasutusvaldaja peab kasutusvalduse lõpetamise soovist teatama kinnisasja omanikule kuus kuud ette.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
  1) kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse;
  2) tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust;
  3) kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist (§ 224).[Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
  1) kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse;
  2) tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust;
  3) kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist (§ 224).[Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud juhtudel kohaldatakse vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Käesoleva paragrahvi 1.–2. lõikes nimetatud juhtudel kohaldatakse vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis



Sisu

§ 213.  Kasutusvalduse sisu kindlaksmääramine

  Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga.

§ 214.  Kasutusvaldaja õigused

  (1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada.

  [Lõige 2 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda.

  (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale.

  (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal.

  (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast.

  [Lõige 6 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 215.  Kasutusvalduse üleandmise keeld

  Kasutusvaldus ei ole üleantav. Kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 216.  Kasutusvalduse eseme tagastamine

  Kasutusvalduse lõppemisel on kasutusvaldaja või tema õigusjärglane kohustatud kasutusvalduse eseme omanikule tagastama § 218 1. lõikes sätestatud seisukorras.

§ 217.  Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamine

  Kasutusvalduses oleva kinnisasja jagamisel kohaldatakse teeniva kinnisasja jagamise kohta käivaid reaalservituudi sätteid (§ 182 lg 4 ja 5).

§ 218.  Asja säilitamine ja kasutamine

  (1) Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada.

  (2) Kasutusvaldaja õigused kasutusvalduses oleva asja kasutamise suhtes ei saa olla suuremad kui omaniku enda õigused.

  (3) Kasutusvaldaja võib seadusega sätestatud korras kasutada maavarasid, samuti metsa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalikul määral.

§ 219.  Asja korrashoid

  (1) Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema.

  [Lõige 2 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud korrashoiu kulud ületavad asjast saadava tulu, on kasutusvaldajal õigus nõuda omanikult tulu ületavate kulutuste tasumist.

  (3) Kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 220.  Kasutusvaldaja teatamiskohustus

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kui kasutusvalduses olev asi hävib või seda rikutakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamatult teatama.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamata teatama.

  (2) Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 221 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 221.  Kinnisasja päraldiste käsutamine

  (1) Kui kasutusvalduses on kinnisasi koos päraldistega, on kasutusvaldajal õigus käsutada päraldisi korrapärase majandamise piires.

  (2) Kasutusvaldaja on kohustatud kinnisasja korrapärasest majandamisest tingitud päraldiste vähenemise või eraldamise korral asendama need asjad uutega.

  [Paragrahvi 221 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 221.  Kinnisasja päraldiste käsutamine

  (1) Kasutusvaldajal on õigus käsutada kinnisasja päraldisi.

  (2) Kasutusvaldaja on kohustatud kinnisasja korrapärasest majandamisest tingitud päraldiste vähenemise või eraldamise korral asendama need asjad uutega. Päraldisi asendavad asjad lähevad kinnisasja omaniku omandisse. Kui päraldised ei kuulunud kinnisasja omanikule, lähevad asjad, millega päraldised asendatakse, seniste päraldiste omaniku omandisse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 222 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 222.  Äratarvitatav ja asendatav asi

  (1) Äratarvitatav asi läheb kasutusvaldaja omandisse, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kasutusvalduse lõppemisel on kasutusvaldaja kohustatud tasuma äratarvitatud asja väärtuse rahas või asendama asja samade liigitunnuste ja sama kvaliteediga asjaga.

  (2) Asendatavat asja võib kasutusvaldaja käsutada, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kasutusvaldaja on kohustatud selle asja asendama samade liigitunnuste ja sama kvaliteediga asjaga.

§ 223.  Kasutusvaldaja maksekohustus ja koormatised

  (1) Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele.

  (2) Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama.

§ 224.  Omaniku õigus nõuda tagatist

  Asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht.

2. jagu



ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

[Paragrahvi 225 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 225.  Isikliku kasutusõiguse mõiste

  Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

  [Paragrahvi 225 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 225.  Isikliku kasutusõiguse mõiste

  (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

  (2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 226 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 226.  Isikliku kasutusõiguse üleandmise keeld

  (1) Isiklik kasutusõigus ei ole üleantav. Isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi võib teostada teine isik ainult siis, kui see on lubatud kasutusõiguse tekkimise alusega.

  (2) Isiklik kasutusõigus on üleantav, kui selle esemeks on tehnovõrk või -rajatis. Isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel.

  [Paragrahvi 226 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 226.  Isikliku kasutusõiguse üleandmine

  (1) Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

  (2) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 227.  Isiklik kasutusõigus elamule

  (1) Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

  (2) Isik, kellel on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks.

  (3) Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid.

§ 228.  Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine

  Lisaks §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid.

5. osa REAALKOORMATISED 

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE 

[Paragrahvi 229 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 229.  Reaalkoormatise mõiste

  (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.

  (2) Reaalkoormatist võib seada teatud isiku, riigi, kohaliku omavalitsuse või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.

  (3) Kinnisasja mõtteline osa võib olla reaalkoormatise esemeks ainult siis, kui see on kaasomaniku osa.

  [Paragrahvi 229 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 229.  Reaalkoormatise mõiste

  (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.

  (2) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.

  (3) [Kehtetu]
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 230.  Reaalkoormatise liigid

  (1) Reaalkoormatis on avalik-õiguslik, kui see on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 231 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 231.  Reaalkoormatise tekkimine

  (1) Eraõiguslik reaalkoormatis tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kandes tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus.

  (2) Reaalkoormatise omandamisele kohaldatakse kinnisasja omandamise kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Avalik-õiguslik reaalkoormatis ei vaja tekkimiseks kinnistusraamatusse kandmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kui seaduse kohaselt on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul õigus nõuda reaalkoormatist, tekib see koormatis kinnistusraamatusse kandmisega.

  [Paragrahvi 231 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 231.  Reaalkoormatise tekkimine

  (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

  (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 232 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 232.  Reaalkoormatise lõppemine

  Reaalkoormatis lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.

§ 233.  Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel

  Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui:
  1) koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või
  2) kohustatud isik vähendab tunduvalt koormatud kinnisasja väärtust ega anna tagatist reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või
  3) kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata.

§ 234.  Reaalkoormatise lõpetamine kohustatud isiku nõudel

  (1) Kohustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist selle väljaostmisega õigustatud isikult, kui:
  1) õigustatud isik ei täida reaalkoormatise tekkimise aluseks olevat lepingut või
  2) reaalkoormatis on kestnud 30 aastat, olenemata kinnistusraamatu kandes märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest.

  (2) Kui reaalkoormatise väljaostu nõutakse käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud alusel, peab sellest üks aasta ette teatama.

  (3) Väljaostu ei või nõuda, kui reaalkoormatis on seatud teatud füüsilise isiku kasuks või on seatud seaduse alusel või on seotud reaalservituudiga.

§ 235.  Väljaostuhind

  (1) Reaalkoormatise väljaostuhinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatu kandes märgitud reaalkoormatise väärtus.

  (2) Kui reaalkoormatise väärtus ei ole kinnistusraamatusse kantud või kanne on puudulik või reaalkoormatisest tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud, määrab väljaostuhinna kohus, arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat.

§ 236.  Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine

  (1) Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub hagi aegumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks (§ 239 lg 1).

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks (§ 239 lg 1).
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. peatükk SISU 

§ 237.  Reaalkoormatise seotus kinnisasjaga

  (1) Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata.

  (2) Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast.

  (3) Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga.

§ 238.  Reaalkoormatise üleantavus

  (1) Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist võib teisele isikule üle anda, kui reaalkoormatis oma olemuselt on üleantav ega suurene sellega.

  (2) Reaalkoormatis ei ole üleantav, kui üleantav ei ole reaalkoormatisest tulenev üksikkohustus.

§ 239.  Vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste eest

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kolme aasta möödumisel nõudeõiguse tekkimisest muutub iga üksikkohustus omaniku isiklikuks võlaks.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kinnisasja omanik vastutab tema omandi kestuse jooksul sissenõutavaks muutunud üksikkohustuste täitmise eest ka isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  [Lõige 2 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (2) Eelmise omaniku täitmata kohustused, mis ei ole muutunud tema isiklikuks võlaks, peab täitma kinnisasja järgmine omanik.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Kui koormatud kinnisasi jagatakse, kehtib reaalkoormatis üksikosade suhtes edasi ja kohustuste täitmise eest vastutavad üksikosade omanikud solidaarselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Kui koormatud kinnisasi jagatakse, kehtib reaalkoormatis üksikosade suhtes edasi ja kohustuste täitmise eest vastutavad üksikosade omanikud solidaarselt.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 240.  Reaalkoormatise kehtivus valitseva kinnisasja jagamisel

  (1) Kui jagatakse kinnisasi, mille igakordse omaniku kasuks reaalkoormatis on seatud (valitsev kinnisasi), kehtib reaalkoormatis osade kasuks edasi.

  (2) Kui reaalkoormatisest tekkivad kohustused on jagatavad, siis jagatakse reaalkoormatis käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud osade vahel vastavalt nende suurusele. Kui kohustused ei ole jagatavad, siis on nende osade omanikud õigustatud nõudma täitmist solidaarselt.

  (3) Kinnisasja omanik võib valitseva kinnisasja jagamisel määrata reaalkoormatise kehtivaks ainult ühe või mitme osa suhtes. Määramine tuleb kanda kinnistusraamatusse.

  (4) Kui valitseva kinnisasja omanik võõrandab ühe osa kinnisasjast, tegemata reaalkoormatise jagamise korraldust, jääb reaalkoormatis kehtima selle kinnisasja osa suhtes, mille omanik endale jätab.

  (5) Kui reaalkoormatis on oma olemuse tõttu seotud kinnisasja jagamisel tekkinud ühe osaga, võib kohustatud isik nõuda reaalkoormatise lõpetamist teiste osade suhtes.

6. osa HOONESTUSÕIGUS 

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE, LÕPPEMINE 

§ 241.  Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.

  (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.

  (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.

  (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Lõike 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas, on hoonestusõiguse oluline osa.

  [Lõike 5 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 242 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 242.  Hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine

  Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.

  [Paragrahvi 242 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 242.  Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmine

  (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

  (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 243 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 243.  Hoonestusõiguse lõpetamine kinnisasja omaniku nõudel

  Kui hoonestusõiguse omanik (hoonestaja) ei ole hoonestusõiguse omandamise alusega ettenähtud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või on rikkunud § 247 2. lõikest tulenevat kohustust, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse lõpetamist.

  [Paragrahvi 244 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 244.  Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel

  Hoonestusõigust võib lõpetada enne tähtaega hoonestaja ja kinnisasja omaniku kokkuleppel.

  [Paragrahvi 244 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 244.  Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel

  Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
29.11.2011 10:15
Parandatud täheviga sõnas „kinnisasja“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

§ 2441.  Hoonestusõiguse omanikule langemine

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kokkulepitud eelduse saabumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist (omanikule langemine).

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).

  (2) Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast.

  [Lõige 21jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (21) Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 2442 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 2442.  Hüvitus hoonestusõiguse eest

  (1) Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvituse. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvituse suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvituse välistamise kohta.

  (2) Kui hoonestusõigus on seatud elamu omamiseks, ei ole lubatud kokku leppida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvituse välistamises. Hüvitus ei tohi olla väiksem kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest hoonestusõiguse omanikule langemise ajal.

  [Paragrahvi 2442 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 2442.  Hüvitis hoonestusõiguse eest

  (1) Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.

  (2) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse harilikust väärtusest.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2443.  Koormatise püsimajäämine

  (1) Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav:
  1) hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale;
  2) muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja.

  (2) Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse.

§ 245.  Hoonestusõiguse lõpetamine selle omandamisel kinnisasja omaniku poolt

  (1) Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust tema avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks.

  [Lõige 2 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (2) Hoonestusõiguse võib kustutada kinnistusraamatust pärast seda, kui on kustutatud kõik koormatised ja muud kohustused, mis olid seatud hoonestusõigusele kolmandate isikute kasuks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 246.  Hoonestusõiguse säilimine ehitise hävimisel

  Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega.

2. peatükk HOONESTUSÕIGUSE SISU 

§ 247.  Hoonestaja õiguste teostamine

  (1) Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi.

  (2) Hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti.

§ 248.  Hoonestusõiguse kitsendamise keeld

  (1) Hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kinnisasja omanik ei või tugineda kokkuleppele, millega hoonestaja kohustub teatavatel tingimustel loobuma hoonestusõigusest ja lubama selle ennetähtaegset kustutamist kinnistusraamatust.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Hoonestusõigust ei või seada äramuutva tingimusega. Kokkulepe, millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega, samuti kokkulepe, mille kohaselt hoonestusõiguse lõppemine seotakse hoonestaja surmaga, on tühine.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 249.  Hoonestusõiguse käsutamine

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega.

  (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt.

  (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud.

  (3) [kehtetu]

  [Lõige 4 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (4) Hoonestusõiguse lõppemisel lõpevad hoonestusõigusele seatud asjaõigused.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2491.  Nõusoleku andmine

  (1) Kui võib eeldada, et § 249 11. lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut.

  (2) Kui võib eeldada, et § 249 2. lõikes sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut.

  [Lõige 3 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Kui omanik keeldub käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõusoleku andmisest piisava põhjuseta, on hoonestajal õigus esitada omaniku vastu nõusoleku andmist taotlev hagi.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 250 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 250.  Hoonestusõiguse järjekoht

  Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale ning seda järjekohta ei saa hiljem muuta.

  [Paragrahvi 250 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 250.  Hoonestusõiguse järjekoht

  Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 251 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 251.  Hoonestusõiguse tähtaeg

  (1) Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega rohkem kui 99 aastaks.

  (2) Kui tähtaeg on määratud lühem kui 36 aastat, loetakse tähtajaks 36 aastat. Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat.

  (3) Tähtaja saabumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse.

  [Paragrahvi 251 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 251.  Hoonestusõiguse tähtaeg

  (1) Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks.

  (2) Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat.

  (3) Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 252.  Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtaja saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtpäeva lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema.

  (2) Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtaja saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1--3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 253 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 253.  Hüvitus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel

  (1) Hoonestusõiguse seadmisel võib selle tähtaja saabumise juhuks ette näha kinnisasja omaniku poolt hoonestajale hüvituse maksmise kinnisasja omanikule jäetava ehitise eest. Kinnisasja omanik vabaneb hüvituse maksmisest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni.

  (2) Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitusele.

  [Paragrahvi 253 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 253.  Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel

  (1) Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.

  (11) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest.

  (2) Kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 254.  Tasu hoonestusõiguse eest

  (1) Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (2) Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata.

  (3) Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav.

  (4) Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse.

  (41) Hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud reaalkoormatise muutmiseks seoses hoonestusõiguse tasu muutmisega vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele on vaja kinnistusraamatus järjekohas tagapool olevate õiguste omanike nõusolekut vaid siis, kui tasu suurenemine ületab oluliselt tingimuste muutumise.

  (42) Hoonestusõiguse tasu osas võib kokku leppida, et:
  1) tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380) § 6420 1. lõikes sätestatust püsima, kui omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab;
  2) igakordsel hoonestajal on igakordse reaalkoormatise omaniku suhtes õigus hoonestusõigust koormata reaalkoormatisest järjekohas eespool või samal järjekohal oleva kindlaksmääratud ulatusega hüpoteegiga.

  (43) Kui hoonestusõigus on koormatud piiratud asjaõigusega, mis asub hoonestusõiguse tasu tagava reaalkoormatisega samal järjekohal, on käesoleva paragrahvi 42. lõike punktis 2 nimetatud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse vaja selle isiku nõusolekut, kelle kasuks nimetatud piiratud asjaõigus on seatud.

  [Lõige 5 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (5) Kui hoonestaja ei ole maksnud hoonestusõiguse eest tasu kolmel järjestikusel aastal, võib maatüki omanik nõuda hoonestusõiguse müüki sundenampakkumisel. Enampakkumisest võib osa võtta ka maatüki omanik.

  (6) Hoonestusõiguse kaasomanikud vastutavad hoonestusõiguse tasu maksmise eest solidaarselt.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 255 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 255.  Maksud ja koormatised

  Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja.

  [Paragrahvi 255 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 255.  Maksud ja koormatised

  Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 2551.  Kokkulepped

  Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped:
  1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta;
  2) ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel;
  3) hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi;
  4) hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule;
  5) hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta.[Alapunktid 6--8 jõustuvad alates 1. 07. 2003]
  6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta;
  7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta;
  8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

7. osa OSTUEESÕIGUS 

1. peatükk MÕISTE, TEKKIMINE JA LÕPPEMINE 

§ 256.  Ostueesõiguse mõiste

  (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.

  (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.

  (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 257.  Ostueesõiguse seadmine ja tähendus

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Tehing, millega kohustutakse ostueesõiguse seadmiseks, peab olema notariaalselt tõestatud.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

  (2) Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi ülekandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus.

  (4) Omaniku ning ostueesõigusega isiku vahelisele suhtele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ostueesõigus kehtib ka kinnisasja müümisel sundenampakkumise või pankrotimenetluse korral.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 258.  [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 259.  Kohustatud isiku õigus ostueesõiguse lõpetamisele

  Koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda ostueesõiguse kande kustutamist kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe kuu jooksul pärast ostu-müügilepingu kättesaamist ostueesõigust kasutanud.

§ 260.  Ostueesõiguse üleandmise piirangud

  (1) Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud ostueesõigust ei või lahutada sellest kinnisasjast.

  (2) Teatud isiku kasuks seatud ostueesõigust ei või siduda mingi teise kinnisasjaga.

  (3) Teatud isiku kasuks seatud ostueesõigus ei ole võõrandatav ega pärandatav.

2. peatükk SISU 

§ 261-275.  [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2611.  Ostja õigused

  (1) Ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind.

  (2) Pärast ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmist võib ostja keelduda kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2612.  Ostuhinna tasumine

  Kui ostueesõigusega isikul tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 2611 tasuda ostuhind ostjale või ostja õigusjärglasele, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2613.  Ostja vabanemine ostuhinna tasumise kohustusest

  Kui ostja või tema õigusjärglane kaotab ostueesõiguse teostamise tõttu kinnisomandi, vabaneb ta ostuhinna tasumise kohustusest. Juba tasutud ostuhinna võib ostja müüjalt tagasi nõuda üksnes juhul, kui ta taganeb müügilepingust.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 2614.  Ostueesõigus kinnisasja jagamisel

  Kinnisasja jagamisel jääb ostueesõigus püsima iga jagamise teel tekkinud kinnisasja suhtes.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

8. osa PANDIÕIGUS 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 276.  Pandi mõiste ja liigid

  (1) Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.

  (2) Pant on vallaspant või kinnispant.

  [Paragrahvi 277 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 277.  Pandi ese

  (1) Pantida võib asju, väärtpabereid ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese).

  (2) Pantida saab vara, mis on pantija omandis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata.

  (3) Ühele ja samale pandi esemele võib seada mitu panti ühe või mitme võlausaldaja kasuks, kui seaduses või pandilepinguga ei ole sätestatud teisiti.

  [Paragrahvi 277 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 277.  Pandi ese

  (1) Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese).

  (2) Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata.

  (3) Ühele ja samale pandi esemele võib seada mitu panti ühe või mitme võlausaldaja kasuks, kui seaduses või pandilepinguga ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Kaasomanikule kuuluvat mõttelist osa asjas võib koormata ainult tervikuna.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 278.  Pantija

  Pantija võib olla võlgnik või kolmas isik.

§ 279.  Pandiga tagatav nõue

  (1) Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet.

  (2) Pandiga võib tagada ka tingimuslikku nõuet.

  (3) Pandiga võib tagada tulevikus tekkivat nõuet.

  (4) Pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

  [Lõike 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (5) Pandiga ei ole tagatud nõuded, mis on tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

  [Lõike 5 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (5) Pärast pandi seadmist tehtud tehing, millega suurendatakse pandiga tagatud nõude võlgniku vastutust, ei kehti pandiga koormatud asja omaniku suhtes, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

  [Lõike 6 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (6) Pandiga on tagatud asjale tehtud kulutused, kohtukulud ja asja müügiga seotud kulutused.

  [Lõike 6 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (6) Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 280.  Pandiga tagatud nõude eelistus

  Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. peatükk VALLASPANT 

1. jagu KÄSIPANT 

1. jaotis Mõiste, tekkimine, lõppemine 

[Paragrahvi 281 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 281.  Käsipandi mõiste

  Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse (käsipant).

  [Paragrahvi 281 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 281.  Käsipandi mõiste

  (1) Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.

  (2) Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 282.  Käsipandi tekkimine

  (1) Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega.

  [Lõige 11jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (11) Käsipant ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse.

  [Lõige 12jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (12) Asja pantimisel, mille kohta on välja antud kaubaväärtpaber, loetakse kaubaväärtpaberi üleandmine võrdseks asja valduse üleandmisega.

  (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni.

  (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 2821jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 2821.  Pandiõiguse heauskne omandamine

  (1) Pandipidaja omandab käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud juhtudel pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, välja arvatud juhul, kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne.

  (2) Pandipidaja on pahauskne, kui ta eseme pandiõigusega koormamisel teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud eseme pandiga koormamise õigust.

  (3) Pandiõiguse heauskset omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. See säte ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral.

  (4) Kui panditud asi on koormatud kolmanda isiku õigusega, astub pandiõigus sellest õigusest eespool asuvale järjekohale, välja arvatud juhul, kui pandipidaja teadis või pidi pandiõiguse omandamise hetkel õiguse olemasolust teadma.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 283.  Käsipant mitmele asjale

  (1) Käsipandi seadmisel mitmele asjale on kogu nõue tagatud iga asjaga.

  (2) Pandipidaja võib panditud asjale sissenõude pöörata oma valikul, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 284.  Käsipandi lõppemine nõude lõppemisega

  Käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega.

§ 285.  Käsipandi lõppemine vallasasja hävimisega

  (1) Käsipant lõpeb panditud vallasasja hävimisega.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui panditud asi oli kindlustatud, on pandipidajal õigus asja täieliku või osalise hävimise korral saada oma valdusse kindlustushüvis. Pantija nõudel kindlustushüvis deponeeritakse.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui panditud asi oli kindlustatud, on pandipidajal õigus asja täieliku või osalise hävimise korral saada oma valdusse kindlustushüvitis. Pantija nõudel kindlustushüvis deponeeritakse.

  [Lõige 3 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (3) Pandipidaja võib pandieseme osalise või täieliku hävimise korral nõuda pandieseme omanikult eseme hävimise eest hüvitisena omandatu üleandmist või deponeerimist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 286 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 286.  Käsipandi lõppemise muud alused

  Käsipant lõpeb kui:
  1) pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab üks ja sama isik;
  2) panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda;
  3) pandipidaja tagastab pantijale panditud asja või teatab talle pandist loobumisest.[Paragrahvi 286 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 286.  Käsipandi lõppemise muud alused

  Käsipant lõpeb kui:
  1) pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab üks ja sama isik, välja arvatud juhul, kui omanikul on õigustatud huvi pandiõiguse edasikestmise suhtes;
  2) panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda;
  3) pandipidaja tagastab pantijale panditud asja või teatab talle pandist loobumisest;

[Alapunkt 4 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]


  4) käesoleva seaduse § 281 1. lõikes nimetatud kolmas isik tagastab panditud asja pantijale.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis



Sisu

§ 287.  Pandipidaja kohustused panditud asja hoidmisel

  (1) Pandipidaja on kohustatud:
  1) panditud asja säilitama ja korras hoidma;
  2) asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama;

[Alapunkt 3 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]


  3) pandipidaja süül panditud asjale tekkinud kahju pantijale hüvitama.

  (2) Panditud asja säilitamise ja korrashoiu kulutused kannab pantija, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kui pandipidaja rikub kohustusi panditud asja hoidmisel, on pantijal õigus nõue rahuldada ja nõuda panditud asja tagastamist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 288.  Pandipidaja õigus panditud asja kasutada

  (1) Pandipidajal ei ole õigust panditud asja kasutada, kui pandilepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

  (2) Pandipidaja, kes kasutab panditud asja, on kohustatud sellest pantijale aru andma pandilepinguga sätestatud korras.

  (3) Panditud asja kasutamisest saadud tulu arvestatakse kulutuste, intresside ja võla katteks, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 289.  Käsipandi üleminek koos nõudega

  (1) Nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb temale üle ka käsipant ning tal on õigus panditud asi pandipidajalt välja nõuda.

  (2) Panditud asja valduse saamisega lähevad uuele pandipidajale üle senise pandipidaja õigused ja kohustused.

  (3) Kui nõude üleminekul on kokku lepitud, et käsipant üle ei lähe, käsipant lõpeb.

  (4) Käsipant ei või üle minna ilma nõudeta.

  [Lõige 5 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (5) Pantija võib panditud asja võõrandada ainult koos võla ülekandmisega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 290.  Panditud asja tagastamine

  Käsipandi lõppemisel on pandipidaja kohustatud panditud asja pantijale tagastama.

§ 291.  Nõude üleminek pantijale

  Kui võla on tasunud pantija, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.

§ 292.  Müügiõiguse tekkimine pandipidajal

  (1) Pandipidaja nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga.

  (2) Pandipidajal tekib panditud asja müügi õigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (3) Kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab panditud asja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on kehtetu.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (3) Enne müügiõiguse tekkimist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab panditud asja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 293 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 293.  Müügist teatamine

  Pandipidaja on kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Ette teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist.

  [Paragrahvi 293 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 293.  Müügist teatamine

  (1) Pandipidaja on kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Ette teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamisest võib loobuda, kui teatada pole võimalik. Sellisel juhul ei tohi panditud asja müüa enne ühe kuu möödumist müügiõiguse tekkimisest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajast võib kõrvale kalduda, kui pandiese on riknemisohus ja müümisega viivitades asja väärtus ilmselt väheneks või asi häviks.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 294.  Panditud asja müük

  (1) Panditud asi müüakse avalikul enampakkumisel.

  (2) Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teatavaks teha pantijale ja kolmandale isikule, kellel on panditud asjale õigusi.

  (3) Avalikust enampakkumisest võivad osa võtta ka pandipidaja ja pantija. Kui asi müüakse pandipidajale, tasaarvestatakse tema nõude rahaline väärtus müügihinnaga.

  (4) Pantija ja pandipidaja võivad kokku leppida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatust erinevas panditud asja müügi viisis. Kui kolmandal isikul on panditud asjale õigus, mis asja müügi korral lõpeb, on müügiviisi muutmiseks vajalik tema nõusolek.

  (5) Panditud asja müügi viisi kokkulepet rikkunud pandipidaja vastutab sellest tekkinud kahju eest.

§ 295.  Panditud asja müügist saadud raha

  (1) Pantija kohustus loetakse täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud.

  (2) Pärast müügikulude tasumist ja pandipidaja nõude rahuldamist ülejäänud raha tagastatakse pantijale.

  [Paragrahv 296 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 296.  Pantimine pandimajas

  Vallasasjade pantimine pandimajas toimub käsipandi sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu



REGISTERPANT

1. jaotis



Üldsätted

[Paragrahvi 297 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 297.  Registerpandi mõiste

  Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras (registerpant).

  [Paragrahvi 297 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 297.  Registerpandi mõiste

  (1) Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, geograafilist tähist, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud pandieseme mõttelist osa saab registerpandiga koormata vaid juhul, kui see on kaasomaniku osa.

  (3) Registerpant ei eelda tagatava nõude olemasolu.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 298 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 298.  Käsipandi sätete kohaldamine

  (1) Registerpandile kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Registerpandile ei kohaldata § 282 3. lõikes sätestatut.

  [Paragrahvi 298 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 298.  Hüpoteegi sätete kohaldamine

  Registerpandile kohaldatakse hüpoteegi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 299 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 299.  Registreerimine

  (1) Registerpant tekib pandilepingu alusel pandi registreerimisel seaduses ettenähtud registris.

  (2) Registreerimisel kantakse registrisse pandiga tagatud nõude olemus, suurus ja täitmise tähtaeg ning panditud asi, kui see ei ole varem registrisse kantud.

  (3) Pandipidajal on õigus pärast pandilepingu sõlmimist nõuda, et pantija esitaks registripidajale avalduse pandi registreerimiseks.

  [Paragrahvi 299 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 299.  Registerpandi tekkimine

  (1) Registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse.

  (2) Registreerimisel kantakse registrisse pandipidaja ja registerpandi rahaline suurus.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 300 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 300.  Registerpandi järjekoht

  (1) Ühele ja samale asjale seatud registerpantidel on järjekohad, mis on määratud registreerimise avalduse esitamise päevaga.

  (2) Kui ühele ja samale asjale seatud pantide registreerimise avaldused on esitatud ühel päeval, saab varasema järjekoha pant, mille aluseks on varem sõlmitud pandileping.

  (3) Kui ühel päeval taotletakse ühele ja samale asjale seatud pantide registreerimist, mis tulenevad ühel päeval sõlmitud pandilepinguist, kantakse need samale järjekohale.

  (4) Varasemal järjekohal asuva pandi lõppemisel astub hilisemal järjekohal asuv pant ette.

  (5) Registris, kuhu on kantud registerpant, kande muutmiseks on nõutav nende pandipidajate nõusolek, kelle registrissekantud õigust selline kande muutmine kahjustab.

  [Paragrahvi 300 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 300.  Registerpandi järjekoht

  (1) Registerpandi järjekoht määratakse registrisse kandmise ajaga.

  (2) Kui ühele ja samale esemele seatud pantide registreerimise avaldused on esitatud üheaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see kantakse vastavasse registrisse.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on kokku leppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja niisuguse kokkuleppe kohta on tehtud kanne registrisse.

  (4) Registerpandi järjekoha muutmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 60 sätestatut.

  (5) Registerpandi eseme omaja ja pandipidaja poolt registerpandi seadmisel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt registerpandi eseme omajal on õigus seada registerpandi esemele registerpandist järjekohas eespool asuv kindlaksmääratud ulatusega õigus, on kehtiv vaid juhul, kui selle kohta on tehtud kanne registrisse.

  (6) Registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks registerpandi eseme omaja taotlusel on nõutav nende isikute nõusolek, kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine kahjustab.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 301 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 301.  Registerpandi järjekoha loovutamine

  (1) Pandipidaja võib tasu eest või tasuta tagatud nõude ulatuses loovutada järjekoha teisele pandipidajale, võttes endale teise pandipidaja järjekoha loovutatava nõude ulatuses.

  (2) Järjekoha loovutanud pandipidaja on kohustatud kolme päeva jooksul teatama järjekoha loovutamisest pantijale, samuti võlgnikule, kui pantija on kolmas isik.

  (3) Pandi järjekoha loovutamine on võimalik ühe ja sama registri piires ning ühe ja sama asja suhtes.

  (4) Järjekoha võib loovutada, kui sellega ei rikuta teiste pandipidajate õigusi, kelle kasuks on seatud pant samale asjale.

  (5) Järjekoha loovutamine registreeritakse pandipidaja avalduse alusel samas korras kui pandi seadmisel.

  [Paragrahvi 302 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 302.  Pandipidajate nõuete rahuldamise järjekord

  (1) Nõuded rahuldatakse vastavalt pantide järjekohtadele, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Ühel ja samal järjekohal asuvate pantidega tagatud nõuded rahuldatakse võrdeliselt nõuete suurusega.

  [Paragrahvi 302 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 302.  Pandipidajate nõuete rahuldamine

  (1) Kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel.

  (2) Enne registerpandiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab registerpandiga koormatud eseme registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.

  (3) Registerpandiga koormatud ese müüakse täitedokumendi alusel seaduses sätestatud korras avalikul enampakkumisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Nõuded rahuldatakse vastavalt pantide järjekohtadele, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (5) Ühel ja samal järjekohal asuvate pantidega tagatud nõuded rahuldatakse võrdeliselt nõuete suurusega.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 303.  Registerpandi avalikkus

  Igaühel on õigus tutvuda registrisse kantud andmetega registerpandi kohta.

  [Paragrahv 304 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 304.  Pantija kohustused panditud asja hoidmisel

  (1) Pantija on kohustatud:
  1) panditud asja säilitama ja korras hoidma ning pandipidaja nõudel aru andma asja seisundist;
  2) asja väärtuse vähenemise või selle hävimise ohust viivitamatult pandipidajale teatama;

  (2) Kui pantija ei täida oma kohustusi panditud asja hoidmisel, on pandipidajal õigus nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist enne tähtaega.

  [Paragrahvi 305 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 305.  Panditud asja võõrandamise keeld

  Pantija ei või võõrandada asja, millele on seatud registerpant, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Paragrahvi 305 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 305.  Panditud eseme võõrandamine

  Registerpandiga koormatud eseme võõrandamiseks on nõutav pandipidaja nõusolek.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 306 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 306.  Panditud asja väljanõudmine müügiks

  Võlausaldajal on müügiõiguse tekkimisel õigus nõuda panditud asja väljaandmist pantija valdusest müügiks.

2. jaotis



Transpordivahendite pantimine

[Paragrahv 307 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 307.  Pandi seadmine transpordivahendile

  (1) Registerpandi võib seada autoregistrisse kantud sõidukile või lennukiregistrisse kantud õhusõidukile.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud transpordivahendite pantimise registreerib vastava registri pidaja.

  [Paragrahvi 308 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 308.  Transpordivahendile seatud pandi ulatus

  Registerpant ulatub transpordivahendile ja selle päraldistele, kindlustushüvisele, veorahale ning avarii korral makstavale hüvitusele, kui pandilepinguga ei ole sätestatud teisiti.

3. jaotis



Kommertspant

[Paragrahvi 309 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 309.  Kommertspant

  Kommertspant sätestatakse eraldi seaduses.

§ 310-312.  [kehtetud]

4. jaotis



Intellektuaalse omandi pantimine

[Paragrahvi 313 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 313.  Pandi seadmine intellektuaalsele omandile

  (1) Registerpandi võib seada registreeritud patendile, kaubamärgile, tööstusnäidisele, kasulikule mudelile ja muudele registreeritud intellektuaalse omandi vormidele.

  (2) Patendi ja kaubamärgi pantimise registreerib vastava registri pidaja.

  [3. jao sõnastus kuni 30. 06. 2003]

3. jagu



[VÄÄRTPABERITE PANTIMINE

§ 314.  Väärtpaberite pantimise mõiste

  Väärtpabereid võib pantida selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus nõude rahuldamisele panditud väärtpaberite arvel.

§ 315.  Käsipandi sätete kohaldamine

  Väärtpaberite pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 316.  Pandi seadmine väärtpaberitele

  (1) Esitajaväärtpaberi pant tekib väärtpaberi üleandmisel pandipidajale.

  (2) Muude väärtpaberite pant tekib väärtpaberi üleandmisel kirjaliku pandilepingu või pantimispealdise alusel.

§ 317.  Kaubaväärtpaberite pantimine

  (1) Teatud kaubale õigusi andvate väärtpaberite (kaubaväärtpaber) pantimisega on panditud ka see kaup.

  (2) Kui lisaks kaubaväärtpaberile on spetsiaalne pantkiri (varrant) ja kui kaubaväärtpaberil on märge pantimise kohta võla suuruse ja nõude tähtaja näitamisega, piisab kaubale pandi seadmiseks varrandi pantimisest.

§ 318.  Panditud aktsiate esindamine

  Panditud aktsiad ei anna pandipidajale õigust aktsionärina üldkoosolekust osa võtta. See õigus jääb aktsionärile.

§ 319.  Nõude täitmine käsk- ja esitajaväärtpaberite pantimisel

  Kui panditud on esitajaväärtpaber, samuti veksel või muu väärtpaber, mida võib üle anda pealdisega, on pandipidajal õigus esitada nimetatud väärtpaberitest tulenev nõue, olenemata nõude tähtajast. Võlgnik peab väärtpaberijärgse kohustuse täitma pandipidajale.

  [3. jao sõnastus alates 1. 07. 2003]

3. jagu
Õiguste pantimine


[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 314.  Õigused pandi esemena

  (1) Varaline õigus võib olla pandi esemeks, kui see on üleantav.

  (2) Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 282 3. lõikes sätestatut.

§ 315.  Pandi seadmine

  (1) Õiguse pantimiseks on vajalik pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe pandi seadmise kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkulepe peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
02.07.2013 15:39
Veaparandus - Parandatud lõigetes 1 ja 2 täheviga sõnas "teisiti". Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 4.

  (3) Kui pandipidaja saab seoses pantimisega õiguse nõuda panditud nõude täitmist ja täitmine vastu võtta, peab pantija pandipidajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustusi tõendavad dokumendid, samuti andma võlgniku vastu nõude esitamiseks vajalikku teavet.

§ 316.  Panditud õiguse lõpetamine ja muutmine

  (1) Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta.

  (2) Panditud õiguse muutmiseks on vajalik pandipidaja nõusolek, kui sellega kaasneb panditud õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks muutmine toimub.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu ei laiene õigusena panditud aktsia, osa, investeerimisfondi osaku või muu sellesarnase õiguse lõpetamisele või muutumisele.

§ 317.  Nõude pantimisest teatamine

  (1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (2) Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel.

  (3) Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta.

§ 318.  Pantimise tagajärjed võlgnikule nõude pantimise korral

  Nõude pantimise korral kohaldatakse pandipidaja ja panditud nõude võlgniku vahelisele õigussuhtele nõude loovutamise korral omandaja ja võlgniku vahelise suhte kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 319.  Kohustuse täitmine nõude pantimise korral

  (1) Nõude pantimise korral võivad pantija ning pandipidaja enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse täitmist üksnes ühiselt ja võlgnik võib täita üksnes pantijale ning pandipidajale ühiselt.

  (2) Pärast müügiõiguse tekkimist võib panditud nõude täitmist nõuda üksnes pandipidaja ja võlgnik võib täita üksnes pandipidajale. Kohustuse täitmisel pandipidajale on samasugune tähendus, kui täitmisel võlausaldajale.

  (3) Kui pandiesemeks on osa nõudest, jääb teistsuguse kokkuleppe puudumisel pantijale pandiga koormamata nõudeosa rahuldamise eesõigus, samuti eelisjärjekoht kõrvalõigustele ja tagatistele.

  (4) Kui pantija ja pandipidaja ei ole teisiti kokku leppinud, ulatub nõudele seatud pandiõigus ka võlgniku poolt tasumisele kuuluvatele panditud nõude intressile ja muudele kõrvalnõuetele.

§ 3191.  Etteteatamisõigus

  (1) Kui panditud nõude sissenõutavus sõltub etteteatamisest, võib enne müügiõiguse tekkimist ette teatada võlausaldaja.

  (2) Võlgniku etteteatamine on kehtiv, kui see on tehtud nii pandipidajale kui ka võlausaldajale.

  (3) Pärast müügiõiguse tekkimist (§ 292) võivad ette teatada nii võlausaldaja kui ka pandipidaja. Võlgniku puhul piisab teatamisest pandipidajale.

§ 3192.  Kõrvalekalduva kokkuleppe lubatavus

  Pantija ja pandipidaja võivad kokku leppida seaduses sätestatust erinevas pandieseme müügi viisis. Kui kolmandal isikul on pandiesemele õigus, mis pandieseme müügi korral lõpeb, on müügi viisi muutmiseks vajalik tema nõusolek. Kokkuleppega ei või kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 292 3. lõikes sätestatust.

§ 3193.  Sissenõudmisele kaasaaitamine

  (1) Kui täita tuleb pandipidajale ja võlausaldajale ühiselt ja kui nõue on sissenõutav, on pandipidaja ja võlausaldaja kohustatud täitmise ühiselt vastu võtma.

  (2) Kui pandipidajal on õigus nõue iseseisvalt sisse nõuda, peab ta tegutsema mõistlikul viisil ja vajaliku hoolsusega. Pandipidaja peab sissenõudmisest viivitamata teatama võlausaldajale.

§ 3194.  Täitmise toime

  Kui võlgnik täidab oma kohustuse vastavalt käesoleva seaduse § 319 1. või 2. lõikele, omandab võlausaldaja täitmisega saadud eseme ja pandipidaja pandiõiguse sellele esemele. Kui täitmine seisneb kinnisasja omandi üleandmises, siis on pandipidajal õigus hüpoteegile, kui täitmine seisneb kinnistatud laeva või ehitatava laeva omandi üleandmises, on pandipidajal õigus laevahüpoteegile.
29.11.2011 10:15
Parandatud teise lause semikoolon komaks. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

§ 3195.  Sissenõutud raha deponeerimine

  (1) Kui rahaline nõue nõutakse sisse vastavalt käesoleva seaduse § 319 1. lõikele, tuleb saadud raha pandipidaja kasuks deponeerida selliselt, et pandipidajal tekib õigus deponeeritud summale müügiõiguse tekkimise päeval käesoleva seaduse § 292 kohaselt.

  (2) Kui rahaline nõue nõutakse sisse vastavalt käesoleva seaduse § 319 2. lõikele, siis jääb sissenõutud summa pandipidajale ulatuses, milles see on vajalik tema nõude rahuldamiseks. Ülejäänud raha peab pandipidaja pantijale välja andma.

§ 3196.  Muude õiguste müük

  Muude panditud õiguste müük toimub vastavalt käsipandi sätetele.

§ 3197.  Õiguste pantimise sätete kohaldamine

  Õiguste pantimise kohta sätestatut kohaldatakse ka õiguse üleandmise korral teisele isikule, kui õiguse üleandmise eesmärk on õiguse omandajale tagatise andmine.

4. jagu



KINNIPIDAMISÕIGUS

[Paragrahv 320 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 320.  Kinnipidamisõiguse mõiste

  (1) Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega.

  (2) Võlausaldaja võib eset kinni pidada ka siis, kui kinnipeetav ese, mille võlausaldaja heauskselt oma valdusse võttis, ei kuulu võlgnikule ja kolmandal isikul ei ole sellele varasemast valdusest tulenevat õigust.

  [Paragrahv 321 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 321.  Nõude seotus kinnipeetava esemega

  Nõue on kinnipeetava esemega seotud, kui:
  1) valdaja nõue kuulub rahuldamisele kinnipeetava eseme arvel või
  2) võlgnik peab tasuma valdaja poolt esemele tehtud kulutused või
  3) valdaja nõue on tekkinud samast tehingust, mille alusel võlgnik nõuab eseme väljaandmist, või
  4) eseme omanik peab hüvitama valdajale seoses kinnipeetava esemega tekkinud kahju või
  5) eseme valdus ja nõue tuleneb valdaja ja võlgniku vahelistest õigussuhetest.

[Paragrahv 322 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 322.  Kinnipidamise lubamatus

  Kinnipidamine ei ole lubatud, kui:
  1) esemed ei ole rahaliselt hinnatavad või
  2) sellega rikutakse avalikku korda või
  3) see ei vasta võlausaldaja poolt endale võetud kohustustele või
  4) enne eseme võlausaldajale üleandmist on kokku lepitud teisiti.

[Paragrahv 323 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 323.  Kinnipeetud eseme hoidmine ja nõude rahuldamine

  (1) Kinnipidaja on kohustatud kinnipeetavat eset hoidma nagu pandipidaja käsipanti.

  (2) Kui kohus on kinnipidaja nõuet tunnustanud, on kinnipidajal õigus nõue rahuldada kinnipeetava eseme müügist saadava tulu arvel käsipandi või väärtpaberite pantimise sätete alusel.

  [Paragrahv 324 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 324.  Kodulooma kinnipidamine

  (1) Kinnisasja valdaja võib kinni pidada võõra kodulooma, kes on tabatud kinnisasjal kahju tekitamas. Kinnipidaja peab kinnipidamisest kohe teatama looma omanikule või politseile.

  (2) Kinnipidaja on kohustatud looma välja andma, kui talle on hüvitatud looma poolt tekitatud kahju.

  (3) Kinnisasjalt lahkunud looma ei või kinni pidada.

3. peatükk KINNISPANT 

1. jagu HÜPOTEEK 

1. jaotis Mõiste, tekkimine ja lõppemine 

§ 325.  Hüpoteegi mõiste

  (1) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

  (2) Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa.

  (3) Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.

  (4) Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu.

  [Paragrahvi 326 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 326.  Hüpoteegi tekkimine

  (1) Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Hüpoteegi seadmisele kohaldatakse kinnisasja omandamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Paragrahvi 326 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 326.  Hüpoteegi seadmise kokkuleppe vorm

  Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 327 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 327.  Hüpoteegi kanne

  Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma), intresside ja muude kõrvalnõuete olemasolul intressimäär ja kõrvalnõuete rahaline suurus. Kõrvalnõuete kohta võib teha viite kande aluseks olevale dokumendile.

  [Paragrahvi 327 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 327.  Hüpoteegi kanne

  Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma).
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 328.  Algne omanikuhüpoteek

  (1) Kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks.

  (2) Omanikuhüpoteegi seadmine toimub omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse.

§ 329.  Hüpoteegipidaja loobumine hüpoteegist

  (1) Kui hüpoteegipidaja hüpoteegist loobub, omandab hüpoteegi koormatud kinnisasja omanik. Loobumiseks tuleb teha hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kanne kinnistusraamatusse.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui hüpoteegipidaja loobub hüpoteegiga tagatud nõudest osaliselt, kohaldatakse § 349 2. lõike sätteid.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui hüpoteegipidaja loobub hüpoteegist osaliselt, kohaldatakse § 349 2. lõike sätteid.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 330 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 330.  Hüpoteegi lõppemine

  Hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.

  [Paragrahvi 330 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 330.  Hüpoteegi lõpetamine

  Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahvi 331 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 331.  Hüpoteegi lõpetamine omaniku nõudel

  (1) Kui hüpoteegipidaja asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kustutamist kohtu korras, kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma.

  (2) Intressid tuleb deponeerida, kui intressimäär on kinnistusraamatusse kantud, kuid mitte suuremas ulatuses kui kolme aasta eest, arvates päevast, mil kinnisasja omanik esitas kohtule avalduse hüpoteegi kustutamiseks.

  (3) Kohtuotsuse jõustumisega hüpoteegi kustutamise kohta loetakse hüpoteegipidaja nõuded hüpoteegisumma ulatuses rahuldatuks.

  (4) Hüpoteegipidajal on õigus deponeeritud raha kätte saada 30 aasta jooksul, arvates hüpoteegi kustunuks kuulutamise päevast. Kui hüpoteegipidaja ei ole selle tähtaja jooksul raha välja võtnud, on kinnisasja omanikul õigus see tagasi saada.

  [Paragrahvi 331 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 331.  Hüpoteegi lõpetamine omaniku nõudel

  (1) Kui hüpoteegipidaja elu- või asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kustutamist või muutmist omanikuhüpoteegiks, kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma.

  (2) Intress tuleb deponeerida, kui intressimäär on kinnistusraamatusse kantud, kuid mitte suuremas ulatuses kui kolme aasta eest, arvates päevast, mil kinnisasja omanik esitas kohtule avalduse hüpoteegi kustutamiseks või omanikuhüpoteegiks muutmiseks.

  (3) Kui esitatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue, määrab kohus tähtaja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus otsuse hüpoteegi kustutamise kohta, mis on kinnistusraamatu kande tegemise aluseks.

  (4) Hüpoteegipidajal on õigus deponeeritud raha kätte saada 10 aasta jooksul, arvates hüpoteegi kustutamise või omanikuhüpoteegiks muutmise päevast. Kui hüpoteegipidaja ei ole selle tähtaja jooksul raha välja võtnud, on kinnisasja omanikul õigus see tagasi saada.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 332.  Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel

  (1) Kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi kustutamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei kehti § 328 alusel tekkinud hüpoteegi kohta.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue ei kehti hüpoteegi suhtes, mille kandest nähtub selle mittekehtimine antud hüpoteegi suhtes.

  [Lõige 4 jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõude tagamiseks võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke pärast omanikuhüpoteegi tekkimist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

2. jaotis Sisu 

1. alljaotis Üldsätted 

§ 333.  Koormatud kinnisasja omaniku õigused

  Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.

§ 334.  Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks

  (1) Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.

  (2) Hüpoteegipidaja võib koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks teha kohtuotsuse alusel selleks vajalikke tegusid. Hüpoteegipidaja võib teha selliseid tegusid ka kohtuotsuseta, kui viivitamisel oluliselt väheneks koormatud kinnisasja väärtus.

  (3) Hüpoteegipidajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamist. Nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamise tagamiseks kuulub talle kinnistusraamatusse kandmata hüpoteek, mis asub tema hüpoteegiga samal järjekohal.

§ 335.  Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemisel

  (1) Kui võib eeldada koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja omanikult endise olukorra taastamist või täiendavat tagatist.

  (2) Kui kinnisasja omanik hüpoteegipidaja nõudel endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud. Rahuldamise nõudest tuleb üks kuu ette teatada.

  (3) Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud.

§ 336.  Päraldiste väärtuse vähendamine

  Koormatud kinnisasja päraldiste väärtuse vähendamine või korrapärase majandamise nõuete vastane eemaldamine kinnisasjast annab hüpoteegipidajale samad õigused nagu kinnisasja väärtuse vähenemisel.

§ 337.  Koormatud kinnisasja käsutamine

  (1) Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis õigustatud isiku nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutatakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutatakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
01.04.2013 09:35
Veaparandus - Parandatud sõna „kustutatakse“. Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 4.

§ 338.  Hüpoteegi käsutamine

  [Lõige 1 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

  (1) Hüpoteeki võib käsutada, sealhulgas pantida või võõrandada, ainult kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja, kellele hüpoteek on seatud.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Hüpoteegi ülekandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Hüpoteegi üleandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse.

  (3) Hüpoteek panditakse tervikuna. Pantimise kohta kantakse kinnistusraamatusse pandipidaja kohta vastav märkus.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 3381jõustub alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 3381.  Hüpoteegi pantimine

  (1) Hüpoteegi pantimisel kohaldatakse vastavalt nõuete pantimise kohta sätestatut.

  (2) Hüpoteegiga tagatud nõude pantimise korral on pandipidajal õigus nõuda ka nõuet tagava hüpoteegi pantimist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (3) Müügiõiguse tekkimisel on pandipidajal õigus teostada hüpoteegipidaja õigusi.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 339 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 339.  Hüpoteegikandest tulenevad õigused

  Kinnistusraamatusse kantud hüpoteek annab heausksele hüpoteegipidajale kõik kande tekstist tulenevad õigused.

2. alljaotis Järjekoht 

[Paragrahv 340 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 340.  Järjekoha määramine

  (1) Hüpoteek saab järjekoha kinnistusraamatusse kandmisel.

  (2) Kinnisasja koormamisel hüpoteegiga võib kinnisasja omanik jätta endale ühe või mitu järjekohta ulatuselt kindlaksmääratud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi ette.

  (3) Hüpoteekide järjekoha muutmise kokkulepe on kehtiv ainult siis, kui see on kantud kinnistusraamatusse.

  [Paragrahv 341 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 341.  Omanikuhüpoteegi omandamine ja loovutamine

  (1) Kui hüpoteegi omandab omanik ja ei ole alust kohaldada § 332 1. lõikes sätestatut, ei astu teised hüpoteegid järjekohtades ettepoole.

  (2) Omanikuhüpoteegi võib kinnisasja omanik loovutada hüpoteegipidajale. Omanikuhüpoteegi ülekandmiseks on vajalik omaniku ja hüpoteegi omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe.

3. alljaotis



Hüpoteegi ulatus

[Paragrahv 342 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64]

§ 342.  Hüpoteegi püsimine

  Koormatud kinnisasja omandiõiguse üleminekul jääb hüpoteek püsima, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  [Paragrahvi 343 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 343.  Hüpoteegi ulatus kinnisasjale

  (1) Hüpoteek ulatub kinnisasja olulistele osadele, päraldistele ja viljadele.

  (2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, olulistele osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud.

  [Paragrahvi 343 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 343.  Hüpoteegi ulatus kinnisasjale

  (1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis.

  (2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 344.  Hüpoteegi ulatus rendi- ja üürinõudele

  Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata.

  [Paragrahvi 345 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 345.  Hüpoteegi ulatus kindlustushüvisele

  (1) Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub hüpoteek ka kindlustushüvise nõudele.

  (2) Hüpoteek kindlustushüvise nõudele lõpeb, kui asi on taastatud või see on asendatud samaväärse asjaga.

  (3) Väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvise võib täielikult või osaliselt omanikule välja maksta kõigi hüpoteegipidajate, kelle nõue on tagatud hüpoteegiga, kirjalikul nõusolekul.

  (4) Hävinud asja taastamiseks või samaväärse asjaga asendamiseks mõeldud kindlustushüvis tuleb kinnisasja omanikule, sõltumata hüpoteegipidajate nõusolekust, välja maksta, kui ta esitab täiendava tagatise kindlustushüvise ulatuses.

  [Paragrahvi 345 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 345.  Hüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele

  (1) Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele.

  (2) --(4) [Kehtetud]
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

4. alljaotis



Nõuete rahuldamine

[Paragrahvi 346 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 346.  Nõuete ulatus

  Hüpoteegiga on tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded.

  [Paragrahvi 346 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 346.  Nõuete ulatus

  (1) Hüpoteegiga on tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded.

  (2) Kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 347 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 347.  Hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine

  (1) Hüpoteegipidaja võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ja koormatud kinnisasja omanik võib võla tasuda pärast nõude tähtaja saabumist.

  (2) Hüpoteegiga tagatud tähtajatu nõude rahuldamist võib hüpoteegipidaja nõuda ja kinnisasja omanik võib võlga tasuda pärast seda, kui kinnisasja omanikule või hüpoteegipidajale etteteatamisest on möödunud seaduses sätestatud tähtaeg. Ette teatada võib nii omanik kui ka hüpoteegipidaja. Nad võivad selle nimetatud tähtaja suhtes kokku leppida teisiti. Kokkulepe tuleb kanda kinnistusraamatusse.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõuet võib rahuldada raha deponeerimise või tasaarvestusega.

  [Paragrahv 348 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 348.  Tasumise koht

  Kui kinnistusraamatu kandest ei tulene teisiti, tuleb võlg, intressid ja muud kõrvalnõuded täita koormatud kinnisasja kinnistusameti asukohas.

§ 349.  Hüpoteegi üleminek omanikule

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti

  (2) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist.

  (3) Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 350 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 350.  Teiste isikute õigus hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks

  (1) Kui hüpoteegipidaja nõuab hüpoteegi alusel kinnisasja sundenampakkumist, võib hüpoteegipidaja nõude rahuldada iga isik, kes kaotaks sundenampakkumise korral asjaõiguse kinnisasjale.

  (2) Hüpoteegipidaja nõude rahuldanud isiku suhtes kohaldatakse §-s 349 sätestatut.

§ 351.  Kinnisasja omaniku vastuväited

  (1) Kinnisasja omanik võib hüpoteegipidaja vastu esitada ainult selliseid vastuväiteid, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis on tal sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel.

  (2) Kinnisasja omanik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vastuväiteid esitada ka võlausaldaja õigusjärglasele või isikule, kellele hüpoteegipidaja hüpoteegi üle andis (§ 338).

  (3) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle.

§ 352.  Sundtäitmine

  (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on kehtetu.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Enne hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutmist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.

  (3) Hüpoteegiga koormatud kinnisasi müüakse kohtu otsusel avalikul enampakkumisel.

  (4) Sundenampakkumise ja sundvalitsemise kord sätestatakse seaduses.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 353.  Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord

  (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.

  (2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.

  (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.

  (4) [kehtetu]

§ 354.  Omanikuhüpoteegi iseärasused sundtäitmisel

  (1) Omanikuhüpoteegi korral ei või koormatud kinnisasja omanik nõuda oma nõude rahuldamiseks sundtäitmist.

  (2) Omanikul on õigus saada hüpoteegiga tagatud nõudelt intresse ainult siis, kui kinnisasi on antud sundvalitsemisele, ning ainult sundvalitsemise aja kestel.

5. alljaotis



Hüpoteegi jagamine ja ühendamine

§ 355.  Osahüpoteek

  (1) Hüpoteeki võib jagada osadeks.

  (2) Hüpoteegi jagamiseks osadeks, samuti osahüpoteekide omavahelise järjekoha muutmiseks ei ole omaniku nõusolek nõutav.

  (3) Osahüpoteegid asuvad senise hüpoteegi järjekohale.

  [Paragrahvi 356 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

§ 356.  Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine

  (1) Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi jagatakse ja jagatava kinnisasja omanik ning hüpoteegipidaja ei ole kokku leppinud teisiti, koormatakse osahüpoteegiga kinnisasja iga osa vastavalt selle väärtusele.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud jagamise tulemusena osade väärtus väheneb alla määra, mis tagab hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise, võib hüpoteegipidaja keelata selle jagamise.

  [Paragrahvi 356 sõnastus alates 1. 07. 2003]

§ 356.  Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine

  (1) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks on nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe.

  (2) Hüpoteek jääb jagamisel tekkinud kinnisasjade suhtes kehtima vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkuleppele.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

  [Paragrahv 357 kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 13, 64 ]

§ 357.  Hüpoteegi laienemine juurdeliidetud kinnisasjale

  (1) Kui kinnisasjale liidetakse juurde teine kinnisasi, siis laieneb hüpoteek ka juurdeliidetud kinnisasjale.

  (2) Kui mõlemad kinnisasjad on koormatud piiratud asjaõigustega, rakendatakse käesoleva seaduse § 54 3. lõiget.

§ 358.  Hüpoteegi üleviimine

  (1) Riigi või omavalitsuse poolt teostatava maakorralduse ja ümberplaneerimise puhul viiakse äraantavaid kinnisasju koormavad hüpoteegid nende senises järjekohas üle asemele antavatele kinnisasjadele.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundvõõrandamisel (§ 171) asendatakse kinnisasi teisega, seatakse võõrandatud kinnisasja koormanud hüpoteegid asendatud kinnisasjale vastavalt senistele järjekohtadele.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundvõõrandamisel asendatakse kinnisasi teisega, seatakse võõrandatud kinnisasja koormanud hüpoteegid asendatud kinnisasjale vastavalt senistele järjekohtadele.

  (3) Kui üheks kinnisasjaks ühendatakse mitu kinnisasja, mis on koormatud mitme hüpoteegiga või millest mõned ei ole koormatud hüpoteegiga, viiakse hüpoteegid ühendatud kinnisasjale üle nende seniseid järjekohti võimalikult säilitades.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

6. alljaotis



Ühishüpoteek

§ 359.  Ühishüpoteegi mõiste

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasja omanik kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.

  (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas.

  (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 360.  Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine

  (1) Hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel.

  (2) Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi summa jaotada koormatud kinnisasjade vahel, määrates kindlaks, millises ulatuses iga kinnisasi hüpoteegi eest vastutab. Nimetatud juhul kohaldatakse hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamise kohta käivaid sätteid (§ 356).

§ 361.  Nõude rahuldamine ühe kinnisasja omaniku poolt

  (1) Kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude, võib ta nõuda tema kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Ühishüpoteegid teistel kinnisasjadel tuleb kustutada.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]

  (2) Kui kinnisasja omanik, kes hüpoteegipidaja nõude rahuldas, võib nõuda teiste ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitust, võib ta ka nõuda hüvituse ulatuses teisi kinnisasju koormavate ühishüpoteekide enda nimele kandmist.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]

  (2) Kui kinnisasja omanik, kes hüpoteegipidaja nõude rahuldas, võib nõuda teiste ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist, võib ta ka nõuda hüvitise ulatuses teisi kinnisasju koormavate ühishüpoteekide enda nimele kandmist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 362.  Omaniku ühishüpoteek

  (1) Kui nõue, mille tagamiseks ühishüpoteek on seatud, ei teki või lõpeb või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub, võivad ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikud nõuda ühishüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse endi nimele ühiselt.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul võib iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik nõuda, et tema kinnisasja koormatakse omanikuhüpoteegiga võrdeliselt tema kinnisasja väärtusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 356).

2. jagu



KOHTULIK HÜPOTEEK

§ 363.  Kohtuliku hüpoteegi mõiste

  (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.

  (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue.

§ 3631.  Kohtulik hüpoteek mitmele kinnisasjale

  Kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades.

§ 364.  Hüpoteegi sätete kohaldamine

  Muus osas kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid.

9. osa SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 365.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub tema rakendusseaduses ettenähtud korras ja tingimustel.

/otsingu_soovitused.json