Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus
Vastu võetud 11.06.1997
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus reguleerib naise kunstlikku viljastamist mehe seemnerakkudega, samuti toiminguid naise munaraku kehavälisel viljastamisel ning toiminguid sel teel loodud ja säilitatava inimembrüoga.
§ 2. Kunstlik viljastamine
Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk.
§ 3. Embrüo
Embrüo on varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, mõeldakse käesolevas seaduses embrüo all inimembrüot.
2. peatükk KUNSTLIKU VILJASTAMISE KORD JA TINGIMUSED
§ 4. Kunstliku viljastamise vabatahtlikkus
(1) Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada.
(2) Naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks peab olema vormistatud käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud korras.
(3) Naisel on õigus kunstlikust viljastamisest loobuda kuni selle teostamiseni ning kuulutada oma nõusolek kehtetuks.
§ 5. Kunstliku viljastamise näidustused
(1) Naise kunstlik viljastamine on lubatud vastavatel meditsiinilistel näidustustel.
(2) Vallalise naise kunstlik viljastamine toimub käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 ettenähtud tingimustel.
(3) Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel. Loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatud, kehtestab sotsiaalminister.
§ 6. Kunstliku viljastamise näidustuste tuvastamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud näidustused tuvastab kunstlikku viljastamist teostav tervishoiuasutus, kellel on õigus suunata patsient vajaduse korral uuringutele mõnda teise tervishoiuasutusse või nõuda patsiendi kohta muid vajalikke andmeid.
(2) Kunstliku viljastamise näidustatuse uurimise kohta koostatakse ravidokument, mis peab sisaldama järelduse kunstliku viljastamise meditsiiniliste näidustuste ja vastunäidustuste kohta.
§ 7. Arsti ainuõigus teostada kunstlikku viljastamist
(1) Kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustab arst, lähtudes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides kehtestatud korrast.
(2) Ainult arst võib teostada kunstlikku viljastamist, kanda naisele üle embrüo või külmutada embrüot. Kunstliku viljastamise toimingute teostamises võivad osaleda selleks väljaõppe saanud muud meditsiinitöötajad.
§ 8. Meditsiiniliste toimingute vabatahtlikkus
(1) Arsti või muud meditsiinitöötajat ei saa kohustada teostama käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud toiminguid ega neist osa võtma.
(2) Kui arst on alustanud kunstlikku viljastamist, võib ta selle katkestada meditsiiniliste vastunäidustuste korral.
§ 9. Kunstliku viljastamise teostamine tervishoiuasutuses
(1) Kunstlikku viljastamist võib teostada tervishoiuasutuses, millel on kunstliku viljastamise teostamiseks tegevusluba.
(2) Kunstliku viljastamise tegevusluba antakse tervishoiuasutusele sotsiaalministri kehtestatud korras tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978) alusel.
§ 10. Meditsiiniline ja õiguslik nõustamine
(1) Kunstlikku viljastamist soovivale naisele ning käesoleva seaduse §-des 17 ja 21 toodud juhtudel ka mehele tuleb kunstlikku viljastamist teostavas tervishoiuasutuses enne kunstliku viljastamise teostamist ning pärast käesoleva seaduse §-s 5 ettenähtud näidustuste tuvastamist selgitada kunstliku viljastamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seotud võimalikke riske, samuti kunstliku viljastamise õiguslikke aluseid ja tagajärgi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla nõustatud isikud ning nõustamise läbiviinud arst. Meditsiinilise ja õigusliku nõustamise akti vormi kehtestab sotsiaalminister.
§ 11. Vahendamis- ja reklaamikeeld
(1) Kunstliku viljastamise tervishoiusüsteemiväline vahendamine on keelatud ning vahendamise teel saavutatud kokkulepped kehtetud.
(2) Kunstliku viljastamise reklaam on keelatud. Kunstlikku viljastamist teostaval tervishoiuasutusel on õigus tutvustada ajakirjanduses oma tööd, samuti rakendada abinõusid, mis on vajalikud doonorite leidmiseks.
§ 12. Naise viljastamine ainult ühe mehe seemnerakkudega
Naise kunstlikul viljastamisel võib igal kunstliku viljastamise juhul kasutada ainult ühe mehe seemnerakke.
§ 13. Ühelt spermadoonorilt saadavate laste arv
Ühelt doonorilt võetud seemnerakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis.
§ 14. Kunstliku viljastamise arvestus ja dokumendid
Kunstliku viljastamise kohta koostab selleks ettenähtud dokumendid kunstlikku viljastamist teostav tervishoiuasutus. Kunstliku viljastamise dokumentide vormi ja nende säilitamise korra kehtestab sotsiaalminister.
§ 15. Kunstlikku viljastamist käsitlevate andmete avaldamine
(1) Kunstlikku viljastamist käsitlevaid isikuandmeid ei avaldata, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 ettenähtud juhul.
(2) Kunstlikku viljastamist puudutavates teaduslikes käsitlustes tuleb andmete avaldamisel arvestada käesolevas seaduses ettenähtud piiranguid.
3. peatükk KUNSTLIKUS VILJASTAMISES OSALEVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 16. Naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks
(1) Naise kunstlik viljastamine toimub ainult käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 ettenähtud tingimustel ning tema kirjalikul nõusolekul.
(2) Naise kirjalikust nõusolekust peab ilmnema, et ta on nõus:
1) viljastamisega abikaasa, mõne teise konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega;
2) munaraku kehavälise viljastamisega;
3) rasestamisega võõra munarakust pärineva embrüoga.
(3) Kui käesoleva seaduse § 6 alusel teostatud uuringute tulemusena ilmneb riskifaktoreid kinnitav leid, mis ei välista kunstlikku viljastamist, peab nõusolekus olema eraldi ära näidatud, et naine on kunstliku viljastamisega nõus ka nimetatud riski olemasolu korral.
(4) Kunstlikku viljastamist saab teostada pärast seda, kui käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud nõustamisest on möödunud vähemalt üks kuu.
(5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku vormi kehtestab sotsiaalminister.
§ 17. Mehe nõusolek abikaasa kunstlikuks viljastamiseks
(1) Abielus oleva naise kunstlikuks viljastamiseks peab olema tema abikaasa nõusolek, mis peab olema kooskõlas naise poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 16 antud nõusolekuga. Mehe nõusolekust peab ilmnema, kas ta nõustub abikaasa kunstliku viljastamisega oma seemnerakkudega ka pärast enda surma.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolek antakse kirjalikult. Nõusoleku vormi kehtestab sotsiaalminister.
(3) Mehel on õigus kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni tunnistada kirjalikult oma nõusolek kehtetuks.
(4) Naise kunstlikul viljastamise korral selle mehe seemnerakkudega, kes ei olnud andnud nõusolekut kunstlikuks viljastamiseks või kes oli tunnistanud oma nõusoleku kehtetuks, lahendatakse lapse põlvnemise küsimus vastavalt perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538) § 39 lõikele 3 ja §-le 41.
§ 18. Naise kunstlik viljastamine pärast abielu lahutamist
(1) Abielu lahutamine peatab mehe nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks.
(2) Naise kunstlik viljastamine tema lahutatud abikaasa seemnerakkudega võib toimuda üksnes mehe uuel nõusolekul vastavalt käesoleva seaduse §-le 17.
§ 19. Naise ja mehe õigus seada kunstlik viljastamine sõltuvusse teatud tingimustest
(1) Kokkuleppel kunstlikku viljastamist teostava tervishoiuasutusega ning vastavate võimaluste olemasolul on naisel ja mehel õigus naise kunstlikule viljastamisele teatud ajavahemiku möödumisel või teatud tingimuste täitumisel pärast nõusoleku andmist.
(2) Kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni on mehel ja naisel õigus teha kooskõlastatult kunstlikku viljastamist teostava tervishoiuasutusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kokkuleppes muudatusi. Kokkuleppe vormi kehtestab sotsiaalminister.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud juhtudel toimub kunstlik viljastamine käesolevas seaduses ettenähtud korras.
§ 20. Naise kunstlik viljastamine pärast mehe surma
Naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast abikaasa või käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud mehe surma, kellelt pärinevad seemnerakud, on keelatud.
§ 21. Vallalise naise kunstlik viljastamine konkreetse mehe seemnerakkudega
(1) Vallalise naise kunstlik viljastamine temaga abielus mitteoleva konkreetse mehe seemnerakkudega on lubatud mehe kirjalikul nõusolekul vastavalt käesoleva seaduse §-le 17.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks mehest, kes oli andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks. Naise ja mehe nõusolek kunstlikuks viljastamiseks loetakse lapse isa ja ema ühiseks avalduseks vastavalt perekonnaseaduse §-le 41.
(3) Naise kunstlikul viljastamise korral selle mehe seemnerakkudega, kes ei olnud andnud nõusolekut kunstlikuks viljastamiseks või kes oli tunnistanud oma nõusoleku kehtetuks, lahendatakse lapse põlvnemise küsimus vastavalt perekonnaseaduse §-le 41 ning § 43 lõigetele 1 ja 3.
§ 22. Vallalise naise kunstlik viljastamine spermadoonori seemnerakkudega
(1) Vallalisel naisel on õigus kunstlikuks viljastamiseks doonori seemnerakkudega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse sünniakti tehakse isa kohta kanne vastavalt perekonnaseaduse § 43 lõikele 1.
§ 23. Võõra munaraku või sellest loodud embrüo ülekandmine naisele
(1) Võõra munaraku või sellest loodud embrüo ülekandmine naisele on lubatud, kui naine, kellelt pärineb munarakk või embrüo, on surnud, loobunud enda kunstlikust viljastamisest või kui esinevad muud munaraku või embrüo ülekandmist takistavad asjaolud ja naise viljastamine, kellele munarakk või embrüo üle kantakse, ei ole muul viisil võimalik.
(2) Naine, kellelt pärineb munarakk või embrüo, ning tema abikaasa peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toiminguks andma kirjaliku nõusoleku.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni tunnistada kirjalikult oma nõusolek kehtetuks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud alustel tohib teisele naisele üle kanda üksnes kuni 35 aasta vanuselt naiselt pärinevat munarakku või embrüot.
(5) Naise kunstlikul viljastamisel käesolevas paragrahvis toodud alustel jääb mehe isik, kellelt pärinevate seemnerakkudega oli munarakk viljastatud, käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras anonüümseks. Antud juhul kehtib perekonnaseaduse §-s 40 ettenähtud kunstliku viljastamise saladus.
(6) Naise kunstlikul viljastamisel käesolevas paragrahvis toodud alustel jääb anonüümseks ka naise isik, kellelt pärineb munarakk või sellest loodud embrüo.
§ 24. Lapse põlvnemine võõra munaraku ülekandmise korral
Käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse § 38 lõikele 2 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Lapse põlvnemine isast tehakse kindlaks vastavalt perekonnaseaduse § 39 lõikele 6 ja käesoleva seaduse §-dele 21 ja 22.
§ 25. Spermadoonor
(1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane vaimselt ja füüsiliselt terve meessoost isik, kes on andnud nõusoleku sperma loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kunstlikku viljastamist teostava tervishoiuasutusega vastava lepingu.
(2) Doonorid kinnistatakse konkreetse kunstlikku viljastamist teostava tervishoiuasutuse juurde, kes korraldab nende arvestust ja tagab pideva kontrolli nende tervise seisundi üle. Kunstlikuks viljastamiseks ei ole lubatud kasutada doonori spermat, kui doonor ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, läbinud nõutavat meditsiinilist kontrolli või sperma loovutamisest on möödunud vähem kui kuus kuud.
(3) Nõuded doonori tervise seisundile, tema regulaarse meditsiinilise kontrolli korra ning tema ja tervishoiuasutuse vahel sõlmitava lepingu vormi kehtestab sotsiaalminister.
§ 26. Spermadoonori õigused ja kohustused
(1) Doonoril on õigus:
1) saada sperma loovutamise eest hüvitust;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.
(2) Doonor on kohustatud:
1) loovutama spermat vastavalt käesoleva seaduse §-le 25 sõlmitud lepingule;
2) läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud meditsiinilise kontrolli.
(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sperma kasutamiseks eeltingimusi.
§ 27. Spermadoonori anonüümsus
(1) Kunstlikul viljastamisel doonorspermaga ei avaldata doonori isikuandmeid. Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvus;
2) nahavärv;
3) haridus;
4) perekonnaseis;
5) laste olemasolu;
6) pikkus;
7) kehaehitus;
8) juuste värv;
9) silmade värv.
(2) Vastavalt perekonnaseaduse §-le 40 ei ole doonoril õigust nõuda ema ega lapse isiku kindlakstegemist ega enda tunnistamist isaks.
§ 28. Lapse õigus saada teada oma kunstlikku eostatust
(1) Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul on õigus pöörduda perekonnaseisuasutusse, et saada andmeid oma kunstliku eostatuse kohta.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on sündinud doonori seemnerakkudega eostatult, avaldatakse talle andmed doonori kohta vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõikele 1.
4. peatükk KEHAVÄLISELT LOODUD EMBRÜO KAITSE
§ 29. Munaraku kehavälise viljastamise eesmärk
Kehaväliselt on lubatud viljastada munarakku üksnes eesmärgiga see naisele üle kanda.
§ 30. Embrüo külmutamine
(1) Kehaväliselt võib embrüot külmutada kuni viis aastat üksnes kunstlikku viljastamist teostavas tervishoiuasutuses või teadusliku uurimise asutuses, millel on sotsiaalministri poolt väljaantud tegevusluba embrüote säilitamiseks ja uurimiseks. Nimetatud aja jooksul võib embrüot kasutada käesoleva seaduse §-s 31 ettenähtud eesmärkidel.
(2) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja möödumist ei ole embrüo naisele üle kantud, kasutatakse seda teaduslikuks uurimistööks või hävitatakse.
§ 31. Embrüo kasutamine
(1) Kehaväliselt säilitatavat embrüot võib kasutada:
1) naisele ülekandmiseks käesolevas seaduses ettenähtud korras;
2) teaduslikuks uurimistööks käesoleva seaduse §-s 32 ettenähtud tingimustel.
(2) Naisele ei ole lubatud ühe kunstliku viljastamise jooksul üle kanda üle kolme embrüo.
(3) Tehingud embrüoga on keelatud.
§ 32. Embrüo kasutamine teaduslikuks uurimistööks
(1) Teaduslikuks uurimistööks võib kasutada embrüot, mida ei ole kunstliku viljastamise edukuse nimel või lapse ja ema tervise huvides naisele üle kantud, samuti embrüot, mis on osutunud liigseks käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 ja § 30 lõikes 2 nimetatud asjaoludel.
(2) Embrüo kasutamiseks teadustööks peab olema naise ja mehe nõusolek, kellelt munarakk ja seemnerakud pärinevad. Doonori nõusolekut tema spermaga viljastatud munaraku kasutamiseks teaduslikuks uurimistööks ei nõuta.
§ 33. Teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo ülekandmise keeld
Teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo ülekandmine naisele on keelatud.
§ 34. Kehaväliselt viljastatud munaraku või embrüo hoidmise või kasutamise tähtaeg
Käesoleva seaduse §-des 31 ja 32 ettenähtud alustel võib embrüot hoida või kasutada kuni 14 päeva jooksul pärast munaraku viljastumist. Embrüote säilitamine või kasutamine pärast nimetatud aja möödumist on keelatud. Nimetatud tähtaja hulka ei loeta aega, mil munarakk või embrüo oli vastavalt käesoleva seaduse §-le 30 külmutatud.
§ 35. Keelatud toimingud embrüoga
Naise kunstliku viljastamisega seoses on keelatud:
1) viljastada munarakk kunstlikult sellise seemnerakuga, mis on välja valitud selles sisalduva sugukromosoomi järgi, välja arvatud juhud, mil sugurakk on välja valitud, hoidmaks ära lapse haigestumist raskesse soolisse pärilikku haigusesse;
2) luua viljastatud munaraku tuuma asendamise teel mõne teise embrüo, loote, elava või surnud inimese keharakuga selle embrüo, loote, elava või surnud inimesega samase päriliku informatsiooniga embrüo;
3) liita üheks rakuühenduseks erineva päriliku informatsiooniga embrüod, millest vähemalt üks on inimembrüo, või liita inimembrüoga rakk, mis sisaldab teistsugust pärilikku informatsiooni kui embrüo rakud ja mis võib koos sellega edasi areneda;
4) luua arenemisvõimeline embrüo inimese munaraku viljastamisega looma seemnerakuga või looma munaraku viljastamisega inimese seemnerakuga.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 36. Kriminaalkoodeksi muutmine ja täiendamine
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) koodeksit täiendatakse §-dega 1201 ja 1202 järgmises sõnastuses:«§ 1201. Võõra munaraku või sellest loodud embrüo ülekandmine naisele
Võõra munaraku või sellest loodud embrüo ülekandmise eest naisele kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust rikkudes, samuti võõra munaraku või sellest valmistatud embrüo ülekandmise eraviisilise vahendamise eest -- karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.
§ 1202. Keelatud toimingud embrüoga
Naise kunstliku viljastamise või kehaväliselt säilitatava inimembrüoga teostatavate toimingute käigus:
1) naise munaraku kunstliku viljastamise eest seemnerakuga, mis on välja valitud selles sisalduva sugukromosoomi järgi, välja arvatud juhud, mil sugurakk on välja valitud, hoidmaks ära lapse haigestumist raskesse soolisse pärilikku haigusesse või
2) viljastatud munaraku tuuma asendamise eest mõne teise embrüo, loote, elava või surnud inimese keharakuga eesmärgiga luua selle embrüo, loote, elava või surnud inimesega samase päriliku informatsiooniga inimembrüo või
3) erineva päriliku informatsiooniga embrüote üheks rakuühenduseks liitmise eest, kui neist vähemalt üks on inimembrüo, samuti inimembrüoga sellise raku liitmise eest, mis sisaldab teistsugust pärilikku informatsiooni kui embrüo rakud ja mis võib koos sellega edasi areneda või
4) arenemisvõimelise embrüo loomise eest inimese munaraku viljastamisega looma seemnerakuga või looma munaraku viljastamisega inimese seemnerakuga -- karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.»;
2) paragrahvi 1281 tekst muudetakse enne sõna «kui» ja sõnastatakse järgmiselt:
«Arsti, velskri, meditsiiniõe, ämmaemanda, psühholoogi, advokaadi, notari või muu isiku poolt talle kutsealases tegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava ning isiku päritolu, kunstlikku viljastamist, perekonda või tervisesse puutuva teabe avaldamise eest,».
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter