Välja kuulutanud
Vabariigi President
31.12.1997 otsus nr 265
Kriminaalhooldusseadus
Vastu võetud 17.12.1997
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kriminaalhooldus
Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
§ 2. Kriminaalhooldusalune
Kriminaalhooldusalune on tingimisi karistatud või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu, kelle kohus on katseajaks kriminaalseaduses sätestatud korras kriminaalhooldaja järelevalve alla määranud.
§ 3. Kriminaalhooldaja
(1) Kriminaalhooldaja on kriminaalhooldusametnik ja kriminaalhooldusabiline.
(2) Kriminaalhoolduse ülesanded võib anda ka mittetulundusühingule (kriminaalhooldusühingule), mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on kriminaalhoolduse teostamine.
§ 4. Ametiabi ja koostöö
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused osutavad kriminaalhooldajatele kriminaalhooldusülesannete täitmiseks vajalikku sotsiaalhoolekandealast abi.
2. peatükk KRIMINAALHOOLDUSOSAKOND
§ 5. Kriminaalhooldusosakond
(1) Maa- või linnakohtus on kriminaalhooldusosakond, mille koosseisu kuuluvad kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud.
(2) Justiitsminister võib jätta mõnes maa- või linnakohtus kriminaalhooldusosakonna loomata, pannes selle ülesanded teise maa- või linnakohtu kriminaalhooldusosakonnale.
(3) Kriminaalhooldusosakond võib jaguneda talitusteks. Kriminaalhooldusosakonna jagunemise talitusteks kinnitab justiitsminister.
(4) Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituste asukohad määrab justiitsminister, lähtudes kriminaalhoolduse läheduse põhimõttest ja arvestades majanduslikke kaalutlusi.
(5) Justiitsminister võib ühtsete probleemidega kriminaalhooldusalustega tegelemiseks määrata kindlad kriminaalhooldusametnikud, moodustada spetsiaalseid talitusi ja osakondade vahelisi töörühmi.
(6) Teenistusvalvet kriminaalhooldusosakonna üle teostavad maa- või linnakohtu esimees või tema määratud kohtunik ja justiitsminister.
(7) Kriminaalhooldusosakonna asjaajamise ja tööks vajalikud tingimused tagab kohtu kantselei.
§ 6. Kriminaalhooldusosakonna juhataja
(1) Kriminaalhooldusosakonna tööd juhib kriminaalhooldusosakonna juhataja, kelle nimetab ametisse kohtu esimees.
(2) Kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib nimetada isiku, kes vahetult enne ametisse nimetamist on vähemalt kolm aastat töötanud kriminaalhooldusametnikuna.
(3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja jätkab osakonna juhtimisega kaasnevat koormust arvestades ka üksikute kriminaalhooldusjuhtumitega tegelemist.
§ 7. Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja
(1) Kriminaalhooldusosakonna talituse tööd juhib talituse juhataja, kelle nimetab ametisse kohtu esimees kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul.
(2) Talituse juhataja nimetatakse ametisse kaheks aastaks. Talituse juhatajat ei saa ametisse nimetada rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.
(3) Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja jätkab talituse juhtimisega kaasnevat koormust arvestades ka üksikute kriminaalhooldusjuhtumitega tegelemist.
§ 8. Kriminaalhooldusnõunik
(1) Kriminaalhooldusnõunik on kohtu esimehe määratud sotsiaaltöös kogenud kriminaalhooldusametnik, kellega kriminaalhooldajatel on võimalus nõu pidada üksikute kriminaalhooldusjuhtumite lahendamisel.
(2) Kriminaalhooldusnõunik ei tohi avaldada nõustamise käigus teada saadud asjaolusid.
§ 9. Psühholoog
Justiitsministeerium määrab kriminaalhooldusametnike ja vajadusel ka kriminaalhooldusabiliste nõustamiseks kriminaalhooldusosakonna juurde psühholoogi.
§ 10. Kriminaalhooldusametniku tööaeg
(1) Kriminaalhooldusametnik võib kriminaalhooldust teostada väljaspool tööruume ning tööaega.
(2) Vähemalt kaks tööpäeva nädalas on kriminaalhooldusametnik kohustatud viibima oma tööruumides.
§ 11. Teenistusarutelu
(1) Kriminaalhooldustöö ühtlustamiseks, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks ning erialaküsimuste lahendamiseks korraldab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusametnikega vähemalt kaks korda kuus kindlal ajal, kriminaalhooldusabilistega aga vähemalt üks kord kuus kindlal ajal kohtumise, millel arutatakse kriminaalhooldusalustega tehtavat tööd.
(2) Kui kriminaalhooldusosakond jaguneb talitusteks, korraldab kriminaalhooldajatega teenistusarutelusid talituse juhataja. Kui kriminaalhooldusjuhtumi erilisus või täiendõppe vajadused seda nõuavad, võib talituse juhataja juuresolekul teenistusarutelusid läbi viia ka kriminaalhooldusosakonna juhataja.
(3) Teenistusaruteludele võib kaasata kriminaalhooldusosakonda nõustava psühholoogi ja teisi asjakohaseid isikuid.
§ 12. Aastaaruanne
Kohtu esimees esitab Justiitsministeeriumile iga aasta 1. märtsiks kriminaalhooldusosakonna eelneva aasta tegevusaruande.
3. peatükk KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK
§ 13. Kriminaalhooldusametniku eksam
(1) Kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused, vastav rakenduslik kõrgharidus või muu kõrgharidus ja kes on sooritanud kriminaalhooldusametniku eksami.
(2) Kriminaalhooldusametniku eksami viib läbi kriminaalhooldusametniku eksamikomisjon, mille koosseisu kuuluvad justiitsministri nimetamisel Justiitsministeeriumi esindaja, kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnik, Riigikohtu esimehe nimetamisel üks maa- või linnakohtu kohtunik ja üks Riigikohtu liige ning riigiprokuröri nimetamisel üks prokurör.
§ 14. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamine
(1) Kriminaalhooldusametnik nimetatakse ametisse avaliku konkursi teel.
(2) Kriminaalhooldusametniku nimetab ametisse vastava kohtu esimees.
(3) Kriminaalhooldusametnik nimetatakse ametisse kuuekuulise katseajaga.
§ 15. Juhendamiskohustus
(1) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldusel juhendama kriminaalhoolduse praktikanti ja kriminaalhooldusabilist. Kriminaalhooldusametnik ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui kahte praktikanti ja viit kriminaalhooldusabilist.
(2) Kriminaalhooldusametnikule, kes juhendab praktikanti või kriminaalhooldusabilist, makstakse juhendamistasu, mis on viis protsenti kriminaalhooldusametniku ametipalgast ühe juhendatava eest.
§ 16. Varalise kahju hüvitamine
Teenistusliku tegevuse tõttu kriminaalhooldusametnikule või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.
4. peatükk KRIMINAALHOOLDUSABILINE
§ 17. Kriminaalhooldusabiline
(1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata.
(2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel.
(3) Kriminaalhooldusabiline võib olla isik, kes on avaldanud sellekohast soovi ja sobib kriminaalhooldusabilisena tegutsema. Sobivuse hindamisel tutvutakse dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste, hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega.
(4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja.
§ 18. Kriminaalhooldusabiliste nimekiri
(1) Kriminaalhooldusabilisena võib tegutseda isik, kelle kohtu esimees on kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul kandnud kriminaalhooldusabiliste nimekirja.
(2) Osakonna kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab kohtu esimees, üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab Justiitsministeerium.
(3) Kriminaalhooldusabiliste nimekirja märgitakse kriminaalhooldusabilise ees- ja perekonnanimi, elukoht, telefon ja töökoht. Kui kriminaalhooldusabiline eelistab tegelemist kindla isikute rühmaga, tehakse selle kohta nimekirja märge.
(4) Isik kustutatakse kriminaalhooldusabiliste nimekirjast, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest.
(5) Kui ühe kohtu kriminaalhooldusosakond täidab kriminaalhooldusülesandeid ka teise kohtu tööpiirkonnas, teeb kohtu esimees kriminaalhooldusabiliste nimekirja ja selle muudatused teatavaks ka teise kohtu esimehele.
§ 19. Kriminaalhooldusabilise väljaõpe
Kriminaalhooldusabilisele antakse enne kriminaalhooldusülesannete täitmisele asumist väljaõpe, mille tagab Justiitsministeerium.
§ 20. Kriminaalhooldusabilise kulude hüvitamine
Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust.
5. peatükk KRIMINAALHOOLDUSÜHING
§ 21. Kriminaalhooldusühing
(1) Justiitsminister võib halduslepingu alusel anda kriminaalhooldusülesannete täitmise osaliselt mõne kohtu tööpiirkonnas selleks sobivale ja vastavat soovi avaldanud mittetulundusühingule.
(2) Kriminaalhooldusühing peab tagama ühtse ja otstarbeka kriminaalhoolduse.
(3) Kriminaalhooldusühingu kriminaalhooldusega tegelevatele liikmetele kohaldatakse kriminaalhoolduse teostamisel kriminaalhooldusametniku kohta käivaid sätteid.
(4) Kriminaalhooldusühing määrab ühingu liikmed, kes kriminaalhoolduse teostamisel täidavad kriminaalhooldusosakonna juhataja või selle talituse juhataja ülesandeid.
(5) Kriminaalhooldusühingu kulude hüvitamise ja rahalise toetuse määramise otsustab justiitsminister iga-aastase riigieelarve seaduse alusel.
(6) Kriminaalhooldusühingu tegevuse järele kriminaalhooldusülesannete täitmisel ja selleks riigi määratud rahalise toetuse kasutamisel valvavad sama piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhataja ja justiitsminister.
(7) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja justiitsminister võivad anda kriminaalhooldusühingule kriminaalhooldusülesannete täitmisel kohustuslikke juhiseid. Justiitsminister võib kriminaalhooldusühinguga sõlmitud halduslepingu kriminaalhooldusülesannete mittenõuetekohasel täitmisel või kohustuslike juhiste järgimata jätmisel lõpetada halduslepingus sätestatud korras.
(8) Riik soodustab ja toetab eraühingute poolt kriminaalhoolduse teostamist ja nende liikmete väljaõpet.
§ 22. Kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamine
Vähemalt üks kord aastas korraldab justiitsminister kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamise, millel arutatakse kriminaalhooldusühingute tegevuse finantseerimise ja täiendõppega seotud küsimusi ning kriminaalhoolduse sisulisi küsimusi ning arenguperspektiive.
6. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE ETTEVALMISTAMINE
§ 23. Kriminaalhooldusametniku määramine
(1) Kohus võib kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel anda kohtualuse elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesande teha ettepanek kriminaalasjas kriminaalhooldusametniku määramiseks.
(2) Kriminaalhooldusametnik koostab kohtualuse kohta käesoleva seaduse § 24 alusel kohtueelse ettekande ja esitab selle kohtule kohtuniku näidatud tähtaja jooksul.
(3) Kui kohtualuse elukohta ei ole võimalik kindlaks teha, annab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande enda piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhatajale.
(4) Lihtmenetluses määrab kriminaalhooldusametniku prokurör vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule.
§ 24. Kohtueelne ettekanne
(1) Kriminaalhooldusametnik koostab süüdistatava või kohtualuse kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab kokkuvõtet süüdistatava või kohtualuse isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast ning arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku kohta.
(2) Kohtueelne ettekanne koosneb süüdistatava või kohtualuse eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist.
(3) Kriminaalhooldaja kohtub süüdistatava või kohtualusega, tema lähedastega ja teiste isikutega kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumise eesmärgil, tutvub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste andmetega süüdistatava või kohtualuse kohta, nõuab andmeid süüdistatava või kohtualuse seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt süüdistatava või kohtualuse käitumise ja õppimise kohta.
(4) Süüdistatava või kohtualuse eluloolised faktid peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid.
(5) Kohtueelse ettekande kinnitab kriminaalhooldusosakonna juhataja.
7. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE TEOSTAMINE
§ 25. Kriminaalhooldaja määramine
(1) Kohus nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusameti juhataja ettepanekul.
(2) Kohus teeb kriminaalhooldaja määramise teatavaks süüdimõistetu elukohajärgsele kohtule.
(3) Kohus määrab võimaluse korral kriminaalhooldust teostama kriminaalhooldusametniku, kes koostas kohtueelse ettekande.
(4) Kriminaalhooldusametnikule võib olla määratud kuni 30 kriminaalhooldusalust, kriminaalhooldusabilisele kuni viis kriminaalhooldusalust.
§ 26. Kriminaalhoolduse teostamine
(1) Kriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi.
(2) Kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.
(3) Kriminaalhooldaja peab soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevases elus iseseisvalt toime tulla.
(4) Kriminaalhoolduse teostamisel peab kriminaalhooldaja austama kriminaalhooldusaluse väärikust.
§ 27. Hoolduskava
(1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava.
(2) Hoolduskava koostamise juures osaleb ka kriminaalhooldusalune.
(3) Kriminaalhooldaja võib hoolduskava vastavalt vajadusele kriminaalhoolduse teostuse käigus muuta.
(4) Kriminaalhooldaja esitab hoolduskava ja selle muudatused kriminaalhooldusameti juhatajale tutvumiseks.
§ 28. Sotsiaalne rühmatöö
Kriminaalhooldust võib teostada ka sotsiaalse rühmatöö vormis.
§ 29. Kriminaalhooldusaluse kohustused
Kriminaalhooldusalune on kohustatud täitma talle kohtuotsusega määratud kohustusi ja kriminaalhooldaja poolt kohtuotsuse ja hoolduskava alusel antud korraldusi.
§ 30. Korraline ettekanne
(1) Kriminaalhooldaja esitab katseaja jooksul kohtule kriminaalhooldusaluse kohta korralisi ettekandeid, mis sisaldavad ülevaadet kohtuotsuse ja hoolduskava täitmisest ja hoolduskava muutmisest.
(2) Korraline ettekanne esitatakse kriminaalhooldusosakonna juhatajale, kes võib teha ettekande koostajale ettepaneku seda täiendada. Kui ettekanne ei vaja täiendamist, kinnitab juhataja ettekande ja saadab selle kohtule.
(3) Korraline ettekanne esitatakse kohtuotsuses märgitud tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui iga nelja kuu järel.
(4) Korralise ettekande võib esitada ka enne kohtuotsuses märgitud tähtaega, kui kohtunik või kriminaalhooldusosakonna juhataja leiab, et see on kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste muutmiseks või muul põhjusel vajalik.
§ 31. Erakorraline ettekanne
(1) Kriminaalhooldaja esitab kohtule erakorralise ettekande, kui kriminaalhooldusalune:
1) ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi või
2) paneb katseaja kestel toime kuriteo või haldusõiguserikkumise või
3) käitub viisil, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist.
(2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud asjaolude kohta, kriminaalhooldusaluse seletuse ning kriminaalhooldaja põhjendatud ettepaneku täiendavate kohustuste määramise või karistuse täitmisele pööramise kohta.
§ 32. Kriminaalhooldaja asendamine
(1) Kohus määrab kriminaalhooldusalusele uue kriminaalhooldaja, kui:
1) kriminaalhooldusametnik vabastatakse ametist või viiakse üle teise kriminaalhooldusosakonna koosseisu;
2) kriminaalhooldusametniku teenistussuhe on peatatud;
3) kriminaalhoolduse eesmärk ja huvid nõuavad senise kriminaalhooldaja asendamist;
4) kriminaalhooldusalune muudab elukohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 esitatud juhul võib kohus jätta kriminaalhooldaja asendamata, kui asendamine pole vajalik kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamise seisukohalt ja on majanduslikult põhjendatud.
(3) Uue kriminaalhooldaja määramisel rakendatakse kriminaalhooldaja määramise korda. Uue kriminaalhooldaja määrab kriminaalhooldusaluse eelmise elukoha järgne kohus uue elukoha järgse kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul.
(4) Kriminaalhooldusaluse elukoha muutusest teatab kriminaalhooldaja uue elukoha järgsele kohtule viivitamatult.
8. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 33. Kriminaalkoodeksi muutmine
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1997, 21–22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1466, 1467 ja 1468) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 47. Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine
(1) Kui kohus, arvestades teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vabadusekaotuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tähtajalist vabadusekaotust süüdimõistetu suhtes tingimuslikult ei kohaldata. Sel juhul määrab kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseaja kestel toime uut kuritegu või haldusõiguserikkumist ja täidab temale katseajaks käesoleva paragrahvi lõike 3 ja § 471 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
(2) Katseaeg määratakse kestusega ühest kuni kolme aastani.
(3) Kohus määrab süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.
(4) Kohus määrab süüdimõistetu katseajaks järgima kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all käesoleva koodeksi § 471 lõike 1 alusel ning võib lisaks sellele määrata talle käesoleva koodeksi § 471 lõikes 2 nimetatud kohustusi.
(5) Kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime haldusõiguserikkumise või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida temale katseajaks määratud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel teha määruse süüdimõistetu saatmise kohta temale mõistetud karistust kandma.
(6) Kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime kuriteo, mille eest teda karistatakse mittevabadusekaotusliku karistusega, või ettevaatamatuse tõttu kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusliku karistusega, võib kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel mõista temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.
(7) Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.
(8) Kui kohus kriminaalhooldaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 5 ja 6 tehtud ettekande läbivaatamisel leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekohane, võib ta määrata täiendavaid kohustusi kooskõlas käesoleva koodeksi §-ga 471.
(9) Kui kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel leiab, et süüdimõistetu oma eeskujuliku käitumise ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmisega on tõestanud enda paranemist, võib ta kergendada või tühistada süüdimõistetule katseajaks määratud kohustusi.»;
2) koodeksit täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:
«§ 471. Kontrollnõuded ja kohustused
(1) Kriminaalhooldaja järelevalve alla määratud süüdimõistetu peab järgima järgmisi kontrollnõudeid:
1) ilmuda perioodiliselt registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajal ja kohta;
2) esitada kriminaalhooldajale dokumente temale kohtu poolt määratud kohustuste täitmise kohta;
3) elada kindlaksmääratud kohas;
4) taotleda kriminaalhooldusametniku luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5) taotleda kriminaalhooldusametniku luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks.
(2) Kriminaalhooldaja järelevalve alla määramise korral võib kohus määrata süüdimõistetule katseajaks järgmisi kohustusi:
1) kõrvaldada tekitatud kahju kohtu poolt määratud tähtajaks ja kohtu poolt määratud ulatuses;
2) asuda tööle või õppima kohtu poolt määratud tähtajaks;
3) täita ülalpidamiskohustusi;
4) läbida ravi- ja võõrutuskuure, milleks ta on eelnevalt oma nõusoleku andnud;
5) hoiduda suhtlemast kohtu poolt nimetatud isikutega;
6) mitte viibida kohtu poolt nimetatud paikades.
(3) Kui süüdimõistetu annab lubadusi oma eluviisi suhtes ja lubab võtta endale katseajaks kohustusi, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi lõikes 2, võib kohus need kohustustena kinnitada.»;
3) paragrahvi 55 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 56 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
5) koodeksit täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:
«§ 561. Katseaja määramine tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel
(1) Kohus määrab süüdimõistetule, kes vabastati karistusest tingimisi enne tähtaega, katseaja, mille pikkuseks on karistuse ärakandmata osa, kuid mitte rohkem kui kolm aastat.
(2) Kohus määrab süüdimõistetu, kes vabastati tingimisi enne tähtaega, katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.
(3) Järelevalve alla määramise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes käesoleva koodeksi § 471 sätteid.
(4) Kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime haldusõiguserikkumise või ei järgi kontrollmeetmeid või ei täida temale katseajaks määratud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel teha määruse süüdimõistetu saatmise kohta temale mõistetud karistust kandma.
(5) Kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime kuriteo, mille eest teda karistatakse mittevabadusekaotusliku karistusega, või ettevaatamatuse tõttu kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusliku karistusega, võib kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel mõista temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.
(6) Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.
(7) Kui kohus kriminaalhooldaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5 tehtud ettekande läbivaatamisel leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekohane, võib ta süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi kooskõlas käesoleva koodeksi §-ga 471.
(8) Kui kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel leiab, et süüdimõistetu oma eeskujuliku käitumise ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmisega on tõestanud enda paranemist, võib ta kergendada või tühistada süüdimõistetule katseajaks määratud kohustusi.»;
6) paragrahvi 1842 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Politseiametnikuga võrdsustatud isikuteks käesoleva paragrahvi mõistes on piirivalveametnikud, vanglaametnikud, kohtutäiturid, abipolitseinikud, kohtunikud, prokurörid ja kriminaalhooldusega tegelevad isikud.».
§ 34. Kriminaalmenetluse koodeksi muutmine
Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1468) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 192 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
«61) kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesande andmine kriminaalhooldusametniku määramise ettepaneku tegemiseks;»;
2) paragrahvi 192 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
«(6) Kohtuniku ülesandel selgitab kriminaalhooldusametnik välja kohustuste määramiseks olulised asjaolud ja esitab kohtule kohtueelse ettekande, mis lisatakse toimiku materjalidele.
(7) Kriminaalhooldusametniku määramine on kohustuslik alaealiste kriminaalasjades.»;
3) paragrahvi 253 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Paragrahvi 192 lõikes 6 sätestatud kohtueelse ettekande avaldamine on kohustuslik.»;
4) koodeksit täiendatakse §-ga 2642 järgmises sõnastuses:
«§ 2642. Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine
Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et mõistetud tähtajalise vabadusekaotuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekohane, võib ta määrata, et tähtajalist vabadusekaotust süüdimõistetu suhtes tingimuslikult ei kohaldata. Sel juhul määrab kohus vastavalt kriminaalkoodeksi § 47 lõigetele 3 ja 4 kohtuotsuse tegemisel pärast karistuse mõistmist süüdimõistetu katseajaks järgima kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.»;
5) paragrahvi 275 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) kohtualusele iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmisele kuuluv lõplik karistus, tingimisi süüdimõistmisel katseaja kestus, süüdimõistetule katseajaks määratud kohustused ja kriminaalhooldaja nimi.»;
6) paragrahvi 336 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
«(31) Vastavalt kriminaalkoodeksi §-dele 47 ja 561 süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgne kohus oma määrusega;»;
7) koodeksit täiendatakse §-ga 3701 järgmises sõnastuses:
«§ 3701. Prokuröri ettepanek kriminaalhooldusametniku nimetamise kohta
Ühe ööpäeva jooksul pärast lihtmenetluse kohaldamise ja läbirääkimiste alustamise kohta määruse tegemist otsustab prokurör kriminaalhooldusosakonna juhatajale kriminaalhooldusametniku määramise ettepaneku tegemise.».
§ 35. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seadust (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967) täiendatakse §-dega 375 ja 376 järgmises sõnastuses:
Ǥ 375. Kriminaalhooldusosakond
(1) Maa- ja linnakohtutes asuvad kriminaalhooldusosakonnad.
(2) Kriminaalhooldusosakond täidab kriminaalhoolduse ülesandeid.
§ 376. Kriminaalhooldusosakonna koosseis
(1) Kriminaalhooldusosakonna koosseisu kuuluvad kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud. Kriminaalhooldusosakonna koosseisu kinnitab justiitsminister.
(2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud nimetab ametisse kohtu esimees.».
§ 36. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamise erisused
(1) Kuni 1999. aasta 31. detsembrini nimetab justiitsminister kriminaalhooldusametnikuks isiku, kes on läbinud justiitsministri kinnitatud koolituse, sooritanud eksami ning kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused.
(2) Koolitusse valitakse konkursi alusel isikud, kellel on vähemalt keskharidus.
(3) Koolitusse võetud isik asub teenistusse kohtu tehnilise sekretäri ametikohale kolmekuulise katseajaga.
(4) Koolituse läbinud isik sooritab kriminaalhooldusametniku eksami justiitsministri kinnitatud komisjoni ees.
(5) Justiitsminister kinnitab konkursi korras kriminaalhoolduseksami sooritanud isiku kriminaalhooldusametniku ametikohale.
(6) Kriminaalhooldusametniku konkursi korra kinnitab justiitsminister.
(7) Konkursi läbinud isiku nimetab justiitsminister vastava kohtu kriminaalhooldusametnikuks.
(8) Kriminaalhooldusametnik osaleb kutsetöö kõrval Justiitsministeeriumi poolt korraldatavas täiendõppes ning läbib pärast üheaastast koolitust atesteerimise, mille korraldab justiitsministri kinnitatud atesteerimiskomisjon.
(9) Kuni kriminaalhooldusametnike ametisse nimetamiseni täidavad kriminaalhooldusametniku ülesandeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud.
§ 37. Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituse juhataja
(1) Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ametisse justiitsminister.
(2) Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini kohaldatakse kriminaalhooldusosakondade talituste juhatajate ametisse nimetamisel käesoleva seaduse § 36 lõigete 2–6 sätteid.
§ 38. Seaduse jõustumise hetkel tingimisi karistust kandvate ja tingimisi enne tähtaega vabastatute suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine
Isikud, kelle suhtes on enne käesoleva seaduse jõustumist kohaldatud tingimisi karistamist või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastamist ning kelle katseaeg seaduse jõustumise hetkeks ei ole lõppenud, võetakse arvele isikute elukohajärgsetes kriminaalhooldusosakondades ühe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.
§ 39. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. mail.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
X.com