Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping
Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse
vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise
ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde
kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus
Vastu võetud 25. märtsil 1998. a.
Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi valitsuse ja
Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaksuga
topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise
tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll, mis on alla
kirjutatud 1997. aasta 28. oktoobril Pariisis.
Riigikogu esimees Toomas SAVI
Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse
vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise
ning maksudest hoidumise tõkestamise leping
Alla kirjutatud 28. oktoobril 1997. a.
Eesti Vabariigi valitsus ja Prantsuse Vabariigi valitsus,
soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitalimaksuga
topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise
tõkestamiseks, leppisid kokku järgnevas:
Artikkel 1. Isikuline ulatus
Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või
mõlema lepinguosalise riigi residendid.
Artikkel 2. Lepingualused maksud
1. Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi või tema
kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja
kapitalimaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise
viisist.
2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitletakse makse, mis on
kehtestatud kogu tulule, kogu kapitalile või tulu või kapitali
koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara
võõrandamisest saadud tulule, samuti makse kapitali väärtuse
kasvule.
3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on
konkreetselt:
a) Eestis:
(i) tulumaks;
(ii) kohalik tulumaks;
(iii) maamaks;
(edaspidi "Eesti maks");
b) Prantsusmaal:
(i) tulumaks (l'impot sur le revenu);
(ii) ettevõttemaks (l'impot sur les sociJtJs);
(iii) palkade maks (la taxe sur les salaires);
(iv) jõukusemaks (l'impot de solidaritJ sur la fortune);
(edaspidi "Prantsuse maks").
4. Leping kehtib ka igale samasele või olemuslikult
sarnasele maksule, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu
allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või
nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud
teatavad teineteisele tähtsamatest muudatustest, mis on tehtud
nende vastavates maksuseadustes.
Artikkel 3. Üldmõisted
1. Käesolevas lepingus, kui kontekst ei nõua teisiti:
a) mõisted "lepinguosaline riik" ja "teine lepinguosaline
riik" tähistavad Eestit või Prantsusmaad, nii nagu kontekst seda
nõuab;
b) mõiste "Eesti" tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna
geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid
Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti
seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada
õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade
suhtes;
c) mõiste "Prantsusmaa" tähistab Prantsuse Vabariigi
Euroopa osa ja ülemeredepartemange, sealhulgas territoriaalmerd
ja väljaspool territoriaalmerd asuvaid alasid, kus Prantsuse
Vabariigil on kooskõlas rahvusvahelise õigusega suveräänsed
õigused merepõhja ja maapõue ning neis leiduvate loodusvarade
uurimise ja kasutuselevõtu suhtes;
d) mõiste "isik" hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud
isikute ühendust;
e) mõiste "kompanii" tähistab juriidilist isikut või igat
üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse juriidilise
isikuna;
f) mõisted "lepinguosalise riigi ettevõte" ja "teise
lepinguosalise riigi ettevõte" tähistavad vastavalt
lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise
riigi residendi ettevõtet;
g) mõiste "rahvusvaheline transport" tähistab
lepinguosalise riigi ettevõtte mere- või õhutransporti, välja
arvatud juhul, kui mere- või õhutransport toimub ainult teise
lepinguosalise riigi piirides;
h) mõiste "kompetentne ametivõim" tähistab:
(i) Eestis rahandusministrit või tema volitatud esindajat;
(ii) Prantsusmaal eelarve eest vastutavat ministrit või
tema volitatud esindajat.
2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel
mingil ajal teisi siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui
kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on samal ajal selle
riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes
leping kehtib, kusjuures mõiste tähendus vastavates
maksuseadustes on ülimuslik mõistele selle riigi teiste seaduste
alusel antud tähenduse suhtes.
Artikkel 4. Resident
1. a) Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste
"lepinguosalise riigi resident" isikut, kellel on selle riigi
seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtkonna
asukoha, registreerimiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi
tõttu. Kuid see mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis
maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate või kapitali
tõttu.
b) Mõiste "lepinguosalise riigi resident" hõlmab:
(i) seda riiki, tema kohalikke omavalitsusi ja selle riigi
või kohalike omavalitsuste avalik-õiguslikke juriidilisi
isikuid; ja
(ii) kui selleks riigiks on Prantsusmaa, igat partnerluse
vormi või isikute gruppi, kes on Prantsuse siseriikliku
seadusandluse alusel partnerluse vormiga olemuslikult sarnase
maksustamise subjektiks, kelle tegelik juhtkonna asukoht asub
Prantsusmaal ning kellel ei ole seal ettevõttemaksu kohustust.
2. Kui lõike 1 sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema
lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus
järgnevalt:
a) teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline
elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis
loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad
isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole
võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht
kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kus ta
valdavalt viibib;
c) kui ta viibib valdavalt mõlemas riigis või ei viibi
valdavalt neist kummaski, siis loetakse teda selle
lepinguosalise riigi residendiks, kelle kodanik ta on;
d) kui ta on mõlema riigi kodanik või ei ole kummagi riigi
kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide
kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.
3. Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole
füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis
püüavad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud seda
küsimust lahendada vastastikuse kokkuleppe teel, arvestades
selliseid faktoreid nagu tegelik juhtkonna asukoht,
registreerimise või muul viisil moodustamise asukoht ja muid
olulisi faktoreid. Vastava kokkuleppe puudumisel ei loeta
sellist isikut lepingu alusel antavate soodustuste saamise
mõttes kummagi lepinguosalise riigi residendiks.
Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht
1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste "püsiv
tegevuskoht" äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu
täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.
2. Mõiste "püsiv tegevuskoht" hõlmab eriti:
a) juhtkonna asukohta;
b) filiaali;
c) kontorit;
d) tehast;
e) töökoda; ja
f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda
teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.
3. a) Ehitusplats või ehitus-, montaaþi- või
seadmestamistööde koht kujutab endast püsivat tegevuskohta
ainult juhul, kui see kestab kauem kui kaksteist kuud.
b) Seejuures kujutab ehitusplats või ehitus-, montaaþi- või
seadmestamistööde koht, mis algab vahetult lepingu kehtima
hakkamise kuupäevale järgneva kümneaastase perioodi jooksul,
endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab kauem
kui kuus kuud. Pärast sellise kümneaastase perioodi möödumist
kehtivad ainult punkti a sätted.
4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei
loeta mõistet "püsiv tegevuskoht" hõlmavat:
a) võimsuste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade
ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult
ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult
töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt;
d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele
vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;
e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte
toimimiseks vajaliku mis tahes ettevalmistava või abistava
iseloomuga tegevuse eesmärgil;
f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses
punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste
kombinatsioonidega, eeldades, et kõik sellest kombinatsioonist
tulenev kindla asukoha äritegevus on ettevalmistava või abistava
iseloomuga.
5. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, kes ei ole
sõltumatu esindaja staatuses vastavalt lõikele 6, tegutseb
ettevõtte nimel ning on volitatud sõlmima ja sõlmib korduvalt
lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse
sellel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi
sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes
juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta lõikes 4 loetletud
tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha
kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta
vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.
6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis
püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri
või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse
suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad oma tavapärase
äritegevuse raames. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus
toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte kasuks
ning esindaja ja ettevõtte vahelised tehingud erinevad
iseseisvate isikute vahelistest tehingutest, siis ei loeta
sellist esindajat käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks;
sel juhul kehtivad lõike 5 sätted.
7. Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi
resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii
poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident, või kelle
äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha
kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi
kompaniid teineteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.
Artikkel 6. Kinnisvaratulu
1. Kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu
põllumajandusest või metsandusest) võib maksustada selles
lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.
2. Mõistel "kinnisvara" on tähendus, mis tal on selle
lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara
tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi,
põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning
eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud
õigusi, kinnisvara kasutamisõigusi ja õigusi muutuvatele või
püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade
leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega; laevu, kaatreid
ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.
3. Lõike 1 sätted kehtivad kinnisvara otsesest
kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara
kasutamisest saadud tulu kohta.
4. Lõigete 1 ja 3 sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast
ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud
tulu kohta.
5. Kui aktsiad või muud õigused kompaniis, trustis või muus
sarnases institutsioonis annavad õiguse kompaniile, trustile või
sarnasele institutsioonile kuuluva lepinguosalises riigis asuva
kinnisvara kasutusele, siis võib selle õiguse otsesest
kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil
kasutamisest saadud tulu maksustada selles riigis, olenemata
artiklite 7 ja 14 sätetest.
Artikkel 7. Äritegevuse kasum
1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse
ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises
lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui
ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võib
ettevõtte kasumit maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid
ainult seda osa kasumist, mis saadakse selle püsiva tegevuskoha
kaudu.
2. Olenevalt lõike 3 sätetest, kui lepinguosalise riigi
ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva
püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises
riigis selle püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks kasumit, mida
tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb
samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel
tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega,
kelle püsiv tegevuskoht ta on.
3. Püsiva tegevuskoha kaudu saadava kasumi määramisel
lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva
tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu, sealhulgas
juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulusid, seda kas
riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal.
4. Niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kaudu saadavat
kasumit määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava
kohaselt ettevõtte kogukasumi jaotamise alusel tema erinevate
osade vahel, ei takista lõike 2 ükski säte määramast
maksustatavat kasumit selles lepinguosalises riigis kasutatava
jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema
selline, et tulemus oleks kooskõlas käesoleva artikli
põhimõtetega.
5. Kasumit ei loeta püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks
ainuüksi põhjusel, et selle püsiva tegevuskoha kaudu ostetakse
ettevõtte jaoks kaupu.
6. Käesoleva artikli eelnevate lõigete mõttes määratakse
püsiva tegevuskoha kaudu saadav kasum igal aastal sama meetodi
alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane
põhjus vastupidiseks.
7. Kui kasum hõlmab tululiike, mida käsitletakse eraldi
käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende
artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.
Artikkel 8. Mere- ja õhutransport
1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere-
või õhutranspordist saadud kasumit maksustatakse ainult selles
riigis. Selline kasum hõlmab ka selle ettevõtte kasumit laevade
ja lennukite ilma meeskonnata rentimisest või konteinerite
kasutamisest, hooldamisest või rentimisest, kui sellised
tegevused kaasnevad selle ettevõtte rahvusvahelise mere- või
õhutranspordiga.
2. Lõike 1 sätted kehtivad ka kasumi kohta, mis on saadud
osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises
transpordiorganisatsioonis.
Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted
1. Kui
a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või
kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises,
kontrollimises või kapitalis, või kui
b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt
lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte
juhtimises, kontrollimises või kapitalis,
ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe
ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku
iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis
võib lugeda kasumit, mis oleks ilma nende tingimusteta
lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste
tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumi hulka ja vastavalt
ka maksustada.
2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte
kasumi hulka - ja maksustab vastavalt - kasumi, mille osas teise
lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis
maksustatud, ja kui selline kasum on kasum, mis oleks lisandunud
esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte
vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate
ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik
vastavalt selle kasumi maksustamise ulatust, kui ta peab seda
reguleerimist õigustatuks. Sellise reguleerimise ulatuse
määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja
lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad
vajaduse korral teineteisega.
Artikkel 10. Dividendid
1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi
resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib
maksustada selles teises riigis.
2. Seejuures võib neid dividende maksustada ka selles
lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus
dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide saaja
on dividendide kasusaav omanik, siis ei ületa dividendidelt
võetav maks:
a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav
omanik on kompanii, kellele:
(i) kuulub otseselt vähemalt 10 protsenti dividende maksva
kompanii kapitalist, kui see kompanii on Eesti resident;
(ii) kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 10 protsenti
dividende maksva kompanii kapitalist, kui see kompanii on
Prantsusmaa resident;
b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel
juhtudel.
Käesoleva lõike sätted ei mõjuta kompanii selle kasumi
maksustamist, millest dividende makstakse.
3. a) Eesti resident, kes saab Prantsusmaa residendist
kompaniilt kasusaava omanikuna dividende, mis Prantsusmaa
residendi poolt saaduna annaks sellele residendile õiguse
maksukrediidile (avoir fiscal), saab õiguse sellise
maksukrediidi (avoir fiscal) suurusele väljamaksele Prantsuse
Riigivaraametilt, olenevalt lõike 2 punktis b sätestatud maksu
mahaarvamisest.
b) Punkti a sätted kehtivad ainult Eesti residendi kohta,
kes on:
(i) füüsiline isik; või
(ii) kompanii, kellele ei kuulu otseselt või kaudselt
vähemalt 10 protsenti dividende maksva kompanii kapitalist.
c) Punkti a sätted kehtivad ainult juhul, kui dividendide
kasusaav omanik:
(i) on nende dividendide ja Prantsuse Riigivaraameti
väljamakse suhtes hariliku maksumääraga Eesti maksu subjektiks,
ja
(ii) tõestab, kui seda nõutakse Prantsuse maksuhalduri
poolt, et ta on sellise osaluse omanik, mille eest dividende
makstakse, ja et sellise osaluse peamiseks eesmärgiks või üheks
peamistest eesmärkidest ei ole võimaldada teisele isikule, kes
on või ei ole lepinguosalise riigi resident, saada punktis a
sätestatud soodustusi.
d) Käesoleva lepingu mõttes loetakse punkti a alusel
Prantsuse Riigivaraametilt saadud väljamakse brutosummat
dividendiks.
4. Kui Eesti residendil, kes saab dividende Prantsusmaa
residendist kompaniilt, ei ole õigust lõikes 3 mainitud
Prantsuse Riigivaraameti väljamaksele, siis võib ta saada
ettemaksu (prJcompte) suhtes tagasimakse ulatuses, mis vastab
kompanii poolt selliste dividendide suhtes tegelikult makstule.
Käesoleva lepingu mõttes loetakse tagasiarvestatud ettemaksu
(prJcompte) brutosummat dividendiks. Seda maksustatakse
Prantsusmaal vastavalt lõike 2 sätetele.
5. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste
"dividendid" tulu aktsiatelt, jouissance-aktsiatelt või
jouissance-õigustest, kaevandusaktsiatelt, asutajaaktsiatelt või
muudest kasumis osalevatest õigustest, mis ei ole võlanõuded,
aga ka tulu, mida selle lepinguosalise riigi maksuseaduste
järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse
tulu jaotamisena. Lepiti kokku, et mõiste "dividendid" ei hõlma
artiklis 16 mainitud tulu.
6. Lõigete 1, 2, 3 ja 4 sätted ei kehti, kui dividendide
kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident,
äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende
maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu
või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva
kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende
makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või
kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või
artikli 14 sätted.
7. Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab
kasumit või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa
see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele
dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse
selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel
dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis
asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega allutada
kompanii jaotamata kasumit maksule kompanii jaotamata kasumilt,
isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasum koosnevad
täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud kasumist
või tulust.
Artikkel 11. Intressid
1. Intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida
makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib
maksustada selles teises riigis.
2. Seejuures võib neid intresse maksustada ka selles
lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus
intressid tekivad, aga kui intresside saaja on intresside
kasusaav omanik, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10
protsenti intresside brutosummast.
3. Olenemata lõike 2 sätetest maksustatakse lõikes 1
mainitud intressid ainult selles lepinguosalises riigis, kus
intresside saaja on resident, kui intresside saaja on intresside
kasusaav omanik ja:
a) intresside saaja on lepinguosaline riik, tema keskpank
või selle riigi kohalik omavalitsus; või
b) intresse makstakse seoses võlanõudega või laenuga, mis
on garanteeritud või kindlustatud lepinguosalise riigi, tema
keskpanga või kohalike omavalitsuste poolt; või Eesti puhul
"Eesti Ekspordi Krediteerimise Riikliku Fondi" poolt; või
Prantsusmaa puhul "Prantsuse Väliskaubanduskrediidi Kompanii"
(COFACE) poolt; või pärast käesoleva lepingu allakirjutamise
kuupäeva ükskõik kummas lepinguosalises riigis loodud
organisatsiooni poolt, mis tegutseb väliskaubanduse riikliku
finantseerimise või riikliku garanteerimise raamides ja mille
suhtes kompetentsed ametivõimud vastastikuse kokkuleppe teel
nõustuvad; või
c) intresside saaja on selle riigi ettevõte ja intresse
makstakse seoses võlgnevusega, mis on tekkinud seoses selle
ettevõtte poolt kaupade või tööstusliku, kaubandusliku või
teadusalase sisseseade müügikrediidiga teisele ettevõttele,
välja arvatud juhul, kui on tegemist müügi või võlgnevusega
omavahel seotud isikute vahel.
4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste
"intressid" tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole
tagatud hüpoteegiga ja õigusega osaleda või mitte osaleda
võlgniku kasumites, eriti aga tulu valitsuse väärtpaberitest ja
tulu võlakohustustest ning obligatsioonidest, sealhulgas
selliste väärtpaberite, võlakohustuste või obligatsioonidega
kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Käesoleva artikli
mõttes ei käsitleta intressidena viivist hilinenud maksetelt.
Mõiste "intressid" ei hõlma tululiike, mida käsitletakse artikli
10 sätete alusel dividendidena.
5. Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei kehti, kui intresside
kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident,
äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid
tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb
teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja
võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud
sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul
kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.
6. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui
maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval
isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on
lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht,
millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse,
ning nende intressidega koormatakse püsivat tegevuskohta või
kindlat asukohta, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis,
kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.
7. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende
mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava
võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis
oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste
suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult
viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa
maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi
seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.
Artikkel 12. Kasutustasu
1. Kasutustasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida
makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib
maksustada selles teises riigis.
2. Seejuures võib seda kasutustasu maksustada ka selles
lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus
kasutustasu tekib, aga kui kasutustasu saaja on kasutustasu
kasusaav omanik, siis ei ületa kasutustasult võetav maks:
a) 5 protsenti kasutustasu brutosummast, mida makstakse
tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise
eest;
b) 10 protsenti kasutustasu brutosummast kõigil ülejäänud
juhtudel.
3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste
"kasutustasu" igat liiki makseid, mida saadakse tasuna
kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike,
kunstiliste või teaduslike tööde (sealhulgas kino- ja
telefilmide ning tele- või raadiosaadete salvestiste)
autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane,
salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse
eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast
sisseseadet, või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast
kogemust puudutavat informatsiooni (know-how).
4. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui kasutustasu
kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident,
äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus kasutustasu
tekib, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb
teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja
õigus või vara, mille eest kasutustasu makstakse, on tegelikult
seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel
juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.
5. Kasutustasu loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis,
kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui kasutustasu
maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident,
on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht,
millega seoses tekkis kohustus maksta kasutustasu ning selle
kasutustasuga koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat
asukohta, siis loetakse seda kasutustasu tekkinuks riigis, kus
asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.
6. Kui kasutustasu maksja ja kasusaava omaniku või nende
mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise,
õiguse või informatsiooni eest makstava kasutustasu summa ületab
summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku
lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva
artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub
maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi
lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu
teisi sätteid.
Artikkel 13. Kapitali juurdekasv
1. a) Kapitali juurdekasvu, mis on saadud artiklis 6
käsitletud kinnisvara võõrandamisel, võib maksustada selles
lepinguosalises riigis, kus vastav kinnisvara asub.
b) Kapitali juurdekasvu aktsiate või muude õiguste
võõrandamisel kompaniis, trustis või sarnases institutsioonis,
kelle varad koosnevad põhiliselt, otseselt või kaudselt ühe või
mitme teise kompanii, trusti või sarnase institutsiooni kaudu
vahendatuna artiklis 6 käsitletud ja lepinguosalises riigis
asuvast kinnisvarast või sellise kinnisvaraga seotud õigustest,
võib maksustada selles riigis, kui vastavalt selle riigi
seadustele maksustatakse seda kapitali juurdekasvu samadel
alustel kinnisvara võõrandamisel saadud kapitali juurdekasvuga.
2. Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis
moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises
lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses
kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises
lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks
vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali
juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu
ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võib maksustada
selles teises riigis.
3. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi
ettevõtte poolt selle ettevõtte rahvusvahelises transpordis
kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või
õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara
võõrandamisel, maksustatakse ainult selles riigis.
4. Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei
ole käsitletud lõigetes 1, 2 ja 3, maksustatakse ainult selles
lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.
Artikkel 14. Eraviisiline teenistus
1. Lepinguosalise riigi residendi kutsealasest teenistusest
või muust eraviisilise iseloomuga teenistusest saadud tulu
maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises
lepinguosalises riigis oma tegevuseks pidevalt vajalikku kindlat
asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võib tulu
maksustada teises riigis, kuid ainult selles osas, mis saadakse
selle kindla asukoha kaudu. Selles mõttes, kui lepinguosalise
riigi residendist füüsiline isik viibib teises lepinguosalises
riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183
päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või
lõpeb vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal teises riigis
olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema
teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu
loetakse saaduks selle kindla asukoha kaudu.
2. Mõiste "kutsealane teenistus" hõlmab eriti eraviisilist
teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast
tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide,
hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.
Artikkel 15. Palgateenistus
1. Olenevalt artiklite 16, 18 ja 19 sätetest maksustatakse
lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning
muud sarnast teenistuse eest saadud tasu ainult selles riigis,
kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui
teenistus on toimunud nii, siis võib sellist teenistuse eest
saadud tasu maksustada selles teises riigis.
2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise
riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse
eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:
a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme
perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne
kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb
vastaval rahandusaastal, ja
b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel,
kes ei ole selle teise riigi resident, ja
c) tasuga ei koormata püsivat tegevuskohta või kindlat
asukohta, mis tööandjal on teises riigis.
3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võib
lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis
kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest
saadud tasu maksustada selles riigis.
Artikkel 16. Juhatuse liikmete tasu
Juhatuse liikmete tasu ja muud sarnast väljamakset, mida
lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi
residendist kompanii juhatuse liikmena, võib maksustada selles
teises riigis.
Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased
1. Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest võib
lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või
televisioonis kunstnikuna või muusiku või sportlasena teises
lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud
tulu maksustada selles teises riigis.
2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest
tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine
isik, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, siis võib
seda tulu, olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest, maksustada
lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on
toimunud.
3. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise
riigi residendi kunstniku või sportlasena teises lepinguosalises
riigis toimunud isiklikust tegevusest saadud tulu ainult
esimesena mainitud riigis, kui teises riigis toimunud tegevust
finantseeritakse põhiliselt esimesena mainitud riigi riiklikest
fondidest või tema kohalike omavalitsuste või nende
avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt.
4. Olenemata lõike 2 sätetest, kui lepinguosalise riigi
residendist kunstniku või sportlase teises lepinguosalises
riigis toimunud isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa
kunstnik või sportlane, vaid teine isik, kes on või ei ole
lepinguosalise riigi resident, siis maksustatakse seda tulu
olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest ainult esimesena
mainitud riigis, kui seda teist isikut finantseeritakse
põhiliselt selle riigi riiklikest fondidest või tema kohalike
omavalitsuste või nende avalik-õiguslike juriidiliste isikute
poolt.
Artikkel 18. Pension
Olenevalt artikli 19 lõike 2 sätetest maksustatakse
lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest
makstavat pensioni ja muud sarnast tasu ainult selles riigis.
Artikkel 19. Riigiteenistus
1. a) Palgad, töötasud ja muud sarnased tasud, mis ei ole
pension ja mida lepinguosalise riigi või tema kohaliku
omavalitsuse või mõne nende avalik-õigusliku juriidilise isiku
poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi, omavalitsuse
või juriidilise isiku teenistuses oleku eest, maksustatakse
ainult selles riigis.
b) Seejuures maksustatakse sellised palgad, töötasud ja
muud sarnased tasud ainult teises lepinguosalises riigis, kui
teenistus on toimunud selles riigis ja kui füüsiline isik on
selle riigi resident ja kodanik, olemata samal ajal ka esimesena
mainitud riigi kodanik.
2. a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi või tema kohaliku
omavalitsuse või mõne nende avalik-õigusliku juriidilise isiku
poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele
isikule selle riigi, omavalitsuse või juriidilise isiku
teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.
b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises
lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi
resident ja kodanik, olemata samal ajal ka esimesena mainitud
riigi kodanik.
3. Palkade, töötasude ja muude sarnaste tasude ning
pensioni kohta, mis on saadud lepinguosalise riigi või tema
kohaliku omavalitsuse või mõne nende avalik-õigusliku
juriidilise isiku äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad
artiklite 15 ja 18 sätted.
Artikkel 20. Üliõpilased
1. Üliõpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne
lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi
resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute
või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või
praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles
riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda
riiki asuvatest allikatest.
2. Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest, tasu, mida
üliõpilane või praktikant, kes on või oli vahetult enne
lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi
resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute
või praktiseerimise eesmärgil, saab esimesena mainitud riigis
toimunud eraviisilise teenistuse eest, ei maksustata selles
riigis tingimusel, et selline teenistus on seotud ja kaasneb
õpingute või praktikaga või teenistuse eest saadav tasu on
vajalik täiendamaks tema ülalpidamiseks olemasolevaid ressursse.
Artikkel 21. Muu tulu
1. a) Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu
liike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole
käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata
sellest, kus tulu tekib.
b) Seejuures võib tulu liike, mis tekivad teises
lepinguosalises riigis, vahetult lepingu kehtima hakkamise
kuupäevale järgneva kümneaastase perioodi jooksul maksustada ka
selles teises riigis. Pärast sellise kümneaastase perioodi
möödumist kehtivad ainult punkti a sätted.
2. Lõike 1 sätted ei kehti tulu kohta, mis ei ole artikli 6
lõikes 2 määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes
on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises
lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kelle
eraviisiline teenistus toimub selles teises riigis asuva kindla
asukoha kaudu ja õigused või vara, millega seoses tulu saadakse,
on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla
asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või
artikli 14 sätted.
Artikkel 22. Kapital
1. a) Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi
residendile kuuluvast artiklis 6 käsitletud ja teises
lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada
selles teises riigis.
b) Kapitali, mis koosneb aktsiatest või muudest õigustest
kompaniis, trustis või sarnases institutsioonis, kelle varad
koosnevad põhiliselt, otseselt või kaudselt ühe või mitme teise
kompanii, trusti või sarnase institutsiooni kaudu vahendatuna
artiklis 6 käsitletud ja lepinguosalises riigis asuvast
kinnisvarast või sellise kinnisvaraga seotud õigustest, võib
maksustada selles riigis.
2. Kapitali, mis koosneb vallasvarast, mis moodustab osa
lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis
asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või
lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis
toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha
vallasvarast, võib maksustada selles teises riigis.
3. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi ettevõtte
poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatest mere- ja
õhusõidukitest ning selliste mere- ja õhusõidukite
ekspluateerimiseks vajalikust vallasvarast, maksustatakse ainult
selles riigis.
4. Lepinguosalise riigi residendi kapitali kõiki muid
koostisosasid maksustatakse ainult selles riigis.
Artikkel 23. Topeltmaksustamise vältimine
1. Eestis välditakse topeltmaksustamist järgnevalt:
a) Kui Eesti resident saab tulu või omab kapitali, mida
vastavalt käesolevale lepingule võib maksustada Prantsusmaal, ja
kui tema siseriiklikus seadusandluses puudub enamsoodustatud
käsitlus, siis võimaldab Eesti:
(i) mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis
vastab Prantsusmaal makstud tulumaksule;
(ii) mahaarvestuse selle residendi kapitalimaksust summas,
mis vastab Prantsusmaal makstud kapitalimaksule.
Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda
osa Eesti tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne
mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida
võib maksustada Prantsusmaal.
b) Punkti a mõttes, Prantsusmaal makstud maks ei hõlma
ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide
aluseks olevalt kasumilt, kui Eesti residendist kompanii saab
dividende Prantsusmaa residendist kompaniilt, kelle
hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti.
2. Prantsusmaal välditakse topeltmaksustamist järgnevalt:
a) Olenemata käesolevas lepingus sätestatust, tulu, mida
vastavalt käesoleva lepingu sätetele võib maksustada või
maksustatakse ainult Eestis, võetakse Prantsuse maksu
arvutamisel arvesse, kui selline tulu ei ole vastavalt
Prantsusmaa siseriiklikule seadusandlusele ettevõttemaksust
vabastatud. Sel juhul ei ole Eesti maks sellisest tulust maha
arvatav, kuid Prantsusmaa residendil on õigus saada olenevalt
alapunktide i ja ii tingimustest ning piirangutest Prantsuse
maksust maksukrediiti. Selline maksukrediit on võrdne:
(i) tulu suhtes, mis ei ole alapunktis ii käsitletud tulu,
sellisele tulule vastava Prantsuse maksu summaga, eeldusel, et
kasusaaja on Eestis sellise tulu suhtes maksu subjektiks;
(ii) tulu suhtes, mis on artiklis 7 ja artikli 13 lõikes 2
käsitletud ettevõttemaksu subjektiks ning tulu suhtes, mida on
käsitletud artikli 6 lõikes 5, artiklites 10, 11 ja 12, artikli
13 lõikes 1, artikli 15 lõikes 3, artiklis 16, artikli 17
lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 21, vastavalt nende artiklite
sätetele Eestis makstud maksu summaga; seejuures ei ületa
selline maksukrediit sellisele tulule vastavat Prantsuse maksu
summat.
b) Prantsusmaa resident, kellele kuulub kapital, mida võib
vastavalt artikli 22 lõigetele 1 või 2 maksustada Eestis, on
sellise kapitali suhtes maksustatav ka Prantsusmaal. Prantsuse
maks arvutatakse võimaldades maksukrediiti, mis on võrdne Eestis
selliselt kapitalilt makstud maksuga. Seejuures ei ületa selline
maksukrediit sellisele kapitalile vastavat Prantsuse maksu
summat.
c) (i) Lepiti kokku, et punktis a kasutatud mõiste
"sellisele tulule vastav Prantsuse maksu summa" tähistab:
- vastava tulu netosummat korrutatuna sellele tulule
tegelikult kehtiva määraga, kui maks selliselt tulult on
arvutatud proportsionaalse määra alusel;
- vastava tulu netosummat korrutatuna vastavalt Prantsusmaa
seadusele sellele kogu netotulule tegelikult kehtiva maksu ja
kogu netotulu suhtest tuleneva määraga, kui maks selliselt
tulult on arvutatud progressiivse maksuskaala alusel.
Käesolev tõlgendus kehtib analoogselt punktis b kasutatud
mõiste "sellisele kapitalile vastava Prantsuse maksu summa"
kohta.
(ii) Lepiti kokku, et punktides a ja b kasutatud mõiste
"Eestis makstud maksu summa" tähistab vastavalt lepingu sätetele
vastava tulu või kapitali liikide suhtes tegelikult ja lõplikult
vastavalt Prantsusmaa seadusele selliste tulu või kapitali
liikide suhtes maksustatava Prantsusmaa residendi poolt makstud
Eesti maksu summat.
Artikkel 24. Mittediskrimineerimine
1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises
lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele
nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või
sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad
või alluksid selle teise riigi kodanikud, seda eriti
residentsuse suhtes. Olenemata artikli 1 sätetest kehtib
käesolev säte ka isikute kohta, kes ei ole ühe või mõlema
lepinguosalise riigi residendid.
2. Mõiste "kodanik" tähistab:
a) lepinguosalise riigi kodakondsust omavat füüsilist
isikut;
b) juriidilist isikut, partnerluse vormi või
assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud lepinguosalises
riigis kehtivate seadustega.
3. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises
riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse
maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle
teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat
sätet ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust
võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile neid isiklikke
maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu
või perekondlike kohustuste tõttu, mida ta võimaldab oma
residentidele.
4. Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad artikli 9 lõike 1,
artikli 11 lõike 7 või artikli 12 lõike 6 sätted, kuuluvad
lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi
residendile makstavad intressid, kasutustasu ja teised
väljamaksed selle ettevõtte maksustatava kasumi määramisel
mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud
esimesena mainitud riigi residendile. Sarnaselt kuuluvad
lepinguosalise riigi ettevõtte võlad teise lepinguosalise riigi
residendile selle ettevõtte maksustatava kapitali määramisel
mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks määratud
esimesena mainitud riigi residendile.
5. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas
osaliselt või täielikult omatakse või otseselt või kaudselt
kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama
residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis
maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on
erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad
nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi
teised sarnased ettevõtted.
6. a) Füüsilise isiku poolt lepinguosalises riigis
palgateenistusega seoses tehtavaid sissemakseid pensionifondi,
mis on loodud ja maksustamise mõttes tunnustatud teises
lepinguosalises riigis, arvatakse esimesena mainitud riigis
füüsilise isiku maksustatavast tulust maha ja käsitletakse
selles riigis samal viisil ning olenevalt samadest tingimustest
ja piirangutest kui sissemakseid, mis on tehtud pensionifondi,
mida maksustamise mõttes tunnustatakse selles esimesena mainitud
riigis, eeldusel, et:
(i) füüsiline isik ei olnud selle riigi resident ja tegi
sissemakseid pensionifondi (või teise pensionifondi, mis asendas
eelmist pensionifondi) vahetult enne selles riigis teenistuse
alustamist, ja
(ii) pensionifond on selle riigi kompetentse ametivõimu
poolt tunnistatud üldiselt vastavaks selles riigis maksustamise
mõttes tunnustatud pensionifondiga.
b) Punkti a mõttes:
(i) tähistab mõiste "pensionifond" korraldust, milles
füüsiline isik osaleb selleks, et tagada endale punktis a
mainitud palgateenistuse eest makstavaid pensionihüvitusi; ja
(ii) pensionifond on riigis "maksustamise mõttes
tunnustatud", kui pensionifondi tehtavatele sissemaksetele
kehtivad selle riigi maksusoodustused.
7. Olenemata artikli 2 sätetest kehtivad käesoleva artikli
sätted igat liiki maksude kohta.
8. Lepiti kokku, et kui mõnes lepinguosaliste riikide vahel
sõlmitud kahepoolses lepingus või kokkuleppes, mis ei ole
käesolev leping, on mittediskrimineerimise või enamsoodustatud
partneri klausel, siis ei kehti vastav klausel käesoleva lepingu
aluste maksude ning pärandus- ja kingitusmaksude kohta.
Artikkel 25. Vastastikuse kokkuleppe protseduur
1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi
tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist,
mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta
hoolimata nende riikide siseriiklikus seadusandluses sätestatust
esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi, kelle resident
ta on, kompetentsele ametivõimule või kui tema juhtum käib
artikli 24 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi, kelle
kodanik ta on, kompetentsele ametivõimule. Juhtum tuleb esitada
kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat
maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.
2. Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud
ja rahuldavat lahendust ei saavutata, siis püüab ta lahendada
juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi
kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingu
sätetele mittevastava maksustamise vältimist. Saavutatud
kokkulepe viiakse täide hoolimata ajapiirangutest
lepinguosaliste riikide siseriiklikus seadusandluses.
3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad
vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi,
mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel. Samuti
võivad nad teineteisega konsulteerida topeltmaksustamise
vältimiseks juhtudel, mida lepingus ei ole käsitletud.
4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud või
nende esindajad võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe
saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida. Kui
kokkuleppe saavutamiseks osutub otstarbekaks suuline
arvamustevahetus, siis võib see toimuda lepinguosaliste riikide
kompetentsetest ametivõimudest või nende esindajatest koosneva
komisjoni kaudu.
Artikkel 26. Informatsioonivahetus
1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud
vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva
lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriikliku
seadusandluse täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd,
kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus.
Informatsioonivahetus ei ole piiratud artikliga 1.
Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse
saladusena sarnaselt selle riigi siseriikliku seadusandluse
alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult
isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja
valitsusasutustele), kes on seotud lepingualuste maksude
määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude
suhtes vastutusele võtmisega või maksudega seotud kaebuste
lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad
informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada
informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse
raamides.
2. Lõike 1 sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui
lepinguosalisele riigile pandud kohustust:
a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus
selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja
administratiivse tegevusega;
b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise
lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise
tavalise korra järgi kättesaadav;
c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse,
äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse
või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine
oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).
Artikkel 27. Abi maksukogumisel
1. Lepinguosalise riigi kompetentselt ametivõimult
maksukogumise palve saamise korral rakendab teine lepinguosaline
riik olenevalt lõike 6 sätetest vajalikke abinõusid esimesena
mainitud riigi maksunõude kogumiseks samaväärselt tema enda
maksunõudega. Lepiti kokku, et mõiste "maksunõue" tähistab
maksusummat, samuti sellega seotud intresse, viiviseid või
trahve ning maksunõuete kogumisega kaasnevaid kulusid, mida
võlgnetakse ja mida pole veel makstud.
2. Lõike 1 sätted kehtivad ainult maksunõuete puhul, mis
kujutavad endast maksukogumise palve esitanud riigis maksu
sissenõudmist lubavat teatist ja mida, kui kompetentsed
ametivõimud ei ole kokku leppinud teisiti, ei ole vaidlustatud.
3. Lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimu
maksukogumise palve puhul rakendab maksukogumise palve saanud
riik, pidades silmas maksusumma kogumist, siseriikliku
seadusandluse alusel tema käsutuses olevaid abinõusid, tehes
seda ka vaidlustatud maksunõude korral.
4. Administratiivse abi nõudele lisatakse:
a) teatis, mis määratleb maksunõude olemuse ja,
maksukogumise korral, et lõikes 2 ettenähtud tingimused on
täidetud;
b) ametlik koopia maksukogumise palve esitanud riigi maksu
sissenõudmist lubavast teatisest; ja
c) muu tunnistus, mis on nõutav maksukogumiseks või
abinõude rakendamiseks.
5. Maksukogumise palve esitanud riigi maksu sissenõudmist
lubav teatis, kui see on vajalik ja kooskõlas maksukogumise
palve saanud riigis kehtivate seadustega, võetakse vastu, seda
tunnustatakse, täiendatakse või asendatakse maksukogumise palve
saanud riigis maksu sissenõudmist lubava teatisega niipea kui
võimalik pärast maksukogumise palve esitanud riigi maksu
sissenõudmist lubava teatise saamist.
6. Tähtaeg, millest alates maksunõuet ei saa sisse nõuda,
on määratud maksukogumise palve esitanud riigi seadustega. Kui
tähtaeg, millest alates maksunõuet ei saa sisse nõuda, on
maksukogumise palve esitanud riigis pikem kui maksukogumise
palve saanud riigis, püüab viimane maksukogumise palve esitanud
riigi maksunõuet koguda vastavalt selle riigi seadustes
sätestatud tähtajale. Maksunõue sisaldab vastavat tähtaega
puudutavaid üksikasju.
7. Maksukogumise toimingud, mis maksukogumise palve saanud
riigi siseriikliku seadusandluse alusel peataksid või
katkestaksid lõikes 6 mainitud tähtaja, peatavad või katkestavad
selle ka maksukogumise palve esitanud riigi seaduste alusel.
Maksukogumise palve saanud riik teatab nimetatud toimingutest
maksukogumise palve esitanud riigile.
8. Maksukogumise palve saanud riik võib võimaldada maksmise
edasi lükkamist või osade kaupa maksmist, kui tema seadused või
administratiivne tegevus seda sarnastes olukordades lubab, kuid
enne teatab ta sellest maksukogumise palve esitanud riigile.
Artikkel 28. Diplomaatilised esindajad ja
konsulaarametnikud
1. Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste
esinduste või konsulaarasutuste liikmete rahanduslikke
eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või
erikokkulepete tingimustele.
2. Olenemata artikli 4 sätetest loetakse lepingu mõttes
füüsilist isikut, kes on lepinguosalise riigi diplomaatilise
esinduse, konsulaarasutuse või alalise esinduse liige teises
lepinguosalises riigis või kolmandas riigis, saatja riigi
residendiks, kui ta allub tulu- ja kapitalimaksude suhtes
saatjas riigis samadele kohustustele kui selle riigi residendid.
3. Leping ei kehti lepinguosalises riigis olevate
rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste või nende ametnike
ega kolmanda riigi diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või
alalise esinduse liikmete kohta, kes viibivad lepinguosalises
riigis ja kes ei allu tulu- ja kapitalimaksude suhtes ühes
lepinguosalises riigis samadele kohustustele kui selle riigi
residendid.
Artikkel 29. Lepingu jõustumine
1. Kumbki lepinguosaline riik teatab teisele käesoleva
lepingu jõustumiseks vajalike nõuete täitmisest. Käesolev leping
jõustub nendest teatamistest viimase teatamise saamise päevale
järgneva teise kuu esimesel päeval.
2. Lepingu sätted hakkavad kehtima:
a) kinnipeetavate tulumaksude suhtes tulule, mis on saadud
1996. aasta 1. jaanuaril või pärast 1996. aasta 1. jaanuari;
b) muude tulumaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad
maksmisele 1996. aasta 1. jaanuaril või pärast 1996. aasta 1.
jaanuari algaval maksuaastal või maksustamisperioodil;
c) punktides a või b käsitlemata maksude suhtes
maksustamisele, mis toimub 1996. aasta 1. jaanuaril või pärast
1996. aasta 1. jaanuari.
Artikkel 30. Lepingu lõpetamine
1. Käesolev leping jääb jõusse määramata ajaks. Seejuures
võib kumbki lepinguosaline riik lõpetada lepingu diplomaatiliste
kanalite kaudu vähemalt kuuekuulise etteteatamisega enne ükskõik
millise kalendriaasta lõppu.
2. Sel juhul lakkab leping kehtimast:
a) kinnipeetavate tulumaksude suhtes tulule, mis on saadud
1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari kalendriaastal, mis järgneb
lepingu lõpetamisteate andmise aastale;
b) muude tulumaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad
maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari kalendriaastal,
mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;
c) punktides a või b käsitlemata maksude suhtes
maksustamisele, mis toimub 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari
kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise
aastale.
Ülaltoodu tõenduseks on vastavalt volitatud isikud
kirjutanud alla käesolevale lepingule.
Sõlmitud Pariisis 28. oktoobril 1997. aastal kahes
eksemplaris eesti ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid
on võrdselt autentsed.
Eesti Vabariigi Prantsuse Vabariigi
valitsuse poolt valitsuse poolt
Toomas Hendrik ILVES Pierre MOSCOVICI
Protokoll
Kirjutades alla tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise
vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule Eesti
Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahel,
leppisid allakirjutanud kokku järgnevates sätetes, mis kujutavad
endast lepingu lahutamatut osa.
1. Artikli 2 lõike 3 punkti b suhtes, palkade maks on
reguleeritud vastavalt kas lepingu ärikasumi või eraviisilise
teenistuse sätetega.
2. Lepiti kokku, et mõiste "kinnisvara", olenemata sellest,
kus seda kasutatakse, hõlmab optsioone, müügikohustusi ja
sarnaseid kinnisvaraga seotud õigusi.
3. Artikli 6 lõike 3 suhtes lepiti kokku, et kogu artiklis
6 käsitletud ja lepinguosalises riigis asuva kinnisvara
võõrandamisel saadud tulu ja juurdekasvu võib maksustada selles
riigis vastavalt artikli 13 sätetele.
4. Artikli 7 suhtes:
a) kui lepinguosalise riigi ettevõte müüb teises
lepinguosalises riigis kaupu või kelle äritegevus toimub seal
asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis ei määrata selle püsiva
tegevuskoha kaudu saadavat kasumit ettevõtte poolt saadud
kogusumma alusel, vaid ainult tulu alusel, mis kuulub selliste
müükide või äritegevusena püsiva tegevuskoha kaudu toimuvale
tõelisele tegevusele;
b) lepingute puhul, eriti tööstusliku, kaubandusliku või
teadusalase sisseseade või territooriumi või kommunaaltööde
mõõtmise, varustamise, seadistamise või ehitamise lepingute
puhul, kui ettevõttel on püsiv tegevuskoht, ei määrata püsiva
tegevuskoha kaudu saadavat kasumit lepingu kogusumma alusel,
vaid ainult lepingu selle osa alusel, mis tegelikult toimub
püsiva tegevuskoha kaudu. Kasum, mis on seotud lepingu selle
osaga, mille puhul tegevused toimuvad selle lepinguosalise riigi
ettevõtte poolt selles riigis, maksustatakse ainult selles
riigis.
5. Artikli 7 lõike 3 suhtes lepiti kokku, et Eesti poolt
maha arvatavatena lubatud kulud hõlmavad ainult kulusid, mis on
selle riigi siseriikliku seadusandluse alusel mahaarvatavad, kui
püsiv tegevuskoht oleks Eesti ettevõttena iseseisev ettevõte.
Käesoleva lõike sätted kehtivad ainult vahetult lepingu kehtima
hakkamise kuupäevale järgneva kümneaastase perioodi jooksul.
6. Olenemata artikli 7 sätetest rakendatakse Eesti
tulumaksuseaduse paragrahvis 35 sätestatud kindlustuskompanii
maksu nii, nagu kehtib lepingu allakirjutamise kuupäeval või
vähesel määral muudetuna, mõjutamata tema üldist iseloomu.
Sellist maksu ei loeta vähesel määral muudetuks ja seetõttu
eelneva lause sätted ei kehti, kui:
a) maksumäär ületab 5,4 protsenti kindlustusmaksete
(preemiate) brutosummast; või
b) lisaks sellele maksule maksustatakse kindlustuskompanii
kasumit mõne teise maksuga.
7. Artiklite 10 ja 11 sätted kehtivad vastavalt nendes
artiklites sätestatud tingimustele ja piirangutele
lepinguosalise riigi residendile teises lepinguosalises riigis
loodud ja asutatud investeerimiskompanii või -fondi poolt
makstavate dividendide ning intresside kohta, kui selline
kompanii või fond on teises lepinguosalises riigis vabastatud
artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktides i või ii või punkti b
alapunktides i või ii sätestatud maksudest.
8. Artikli 11 lõike 3 suhtes lepiti kokku, et isik on
seotud teise isikuga, kui esimesena mainitud isikul on otseselt
või kaudselt suurem kui 50-protsendiline osalus teises isikus
või kui ühel või enamal isikul on otseselt või kaudselt suurem
kui 50-protsendiline osalus kahes isikus.
9. Artikli 11 lõigete 2 ja 3 suhtes, kui Eesti nõustub
mõnes kolmanda riigiga, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise
kuupäeval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liige,
enne, samaaegselt või pärast käesoleva lepingu allakirjutamise
kuupäeva allakirjutatud topeltmaksustamise vältimise lepingus -
või mõnes sellise lepingu muudatuses - vabastama ükskõik
millistelt pangalaenudelt makstavad intressid või vähendama
sellistele intressidele artikli 11 lõikes 2 sätestatud
maksumäära, siis kehtib käesoleva lepingu alusel selline
vabastus või madalam maksumäär automaatselt vastavalt artiklis
11 määratule alates kolmanda riigiga sõlmitud lepingu või selle
muudatuse või käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast, olenevalt
sellest, kumb on hilisem.
10. Artikli 12 suhtes, kui Eesti nõustub mõnes kolmanda
riigiga, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liige, enne,
samaaegselt või pärast käesoleva lepingu allakirjutamise
kuupäeva allakirjutatud topeltmaksustamise vältimise lepingus -
või mõnes sellise lepingu muudatuses - kasutustasu mõistega,
milles erinevalt artikli 12 lõikes 3 mainitust on välja jäetud
mingid õigused või varad või vabastama Eestis tekkiva
kasutustasu Eesti kasutustasu maksust või vähendama lõikes 2
sätestatud maksumäärasid, siis kehtib selline kitsam mõiste,
vabastus või madalam maksumäär automaatselt vastavalt artikli 12
lõikes 3 või lõikes 2 määratule alates kolmanda riigiga sõlmitud
lepingu või selle muudatuse või käesoleva lepingu jõustumise
kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
11. Artikli 16 sätted kehtivad Prantsuse maksukoodeksi
(code gJnJral des impots) artiklis 62 käsitletud tulu kohta,
mida saab Eesti residendist füüsiline isik partnerina (associJ)
või tegevjuhina (gJrant) Prantsusmaa residendist kompaniis,
kellel on Prantsusmaal ettevõttemaksu kohustus.
12. Artikli 24 lõike 1 suhtes lepiti kokku, et füüsilist
isikut, juriidilist isikut, partnerluse vormi või
assotsiatsiooni, kes on lepinguosalise riigi resident, ei loeta
olevat samades tingimustes kui füüsilist isikut, juriidilist
isikut, partnerluse vormi või assotsiatsiooni, kes ei ole selle
riigi resident, seda isegi nende juriidiliste isikute,
partnerluse vormide või assotsiatsioonide puhul, keda selliste
üksustena loetakse mainitud artikli lõike 2 rakendamisel selle
lepinguosalise riigi kodanikeks, kelle residendid nad on.
13. Lepingu sätted ei takista Prantsusmaad kasutamast oma
maksukoodeksi (code gJnJral des impots) artikli 212 sätteid, mis
käsitlevad "õhukest kapitaliseerimist" või oluliselt sarnaseid
sätteid, mis võivad selle artikli sätteid muuta või asendada.
14. a) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud
võivad koos või eraldi otsustada lepingu rakendamise viiside
üle.
b) Saamaks lepinguosalises riigis artiklites 10, 11 ja 12
ette nähtud soodustusi, esitavad teise lepinguosalise riigi
residendid, kui kompetentsed ametivõimud ei ole kokku leppinud
teisiti, oma residentsuse tunnistuse, mis kajastab esmajoones
vastava tulu olemust ja summat ning sisaldab selle teise riigi
maksuhalduri tunnistust.
Sõlmitud Pariisis 28. oktoobril 1997. aastal kahes
eksemplaris eesti ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid
on võrdselt autentsed.
Eesti Vabariigi Prantsuse Vabariigi
valitsuse poolt valitsuse poolt
Toomas Hendrik ILVES Pierre MOSCOVICI
Facebook
Twitter