HALDUSÕIGUSRiigikaitse

Teksti suurus:

Sõjaaja riigikaitse seadus (lühend - SRKS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Sõjaaja riigikaitse seadus

Vastu võetud 28.09.1994
RT I 1994, 69, 1194
jõustumine 31.10.1994

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.01.1999RT I 1999, 16, 27128.02.1999
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
12.06.2002RT I 2002, 57, 35415.08.2002
22.01.2003RT I 2003, 13, 6901.05.2003

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

  Käesoleva seadusega reguleeritakse riigikaitse korralduse alused sõjaajal.

§ 2. Seaduse kehtivus

 (1) Käesolev seadus kehtib sõjaseisukorra ajal (sõjaajal), alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamiseni. Samal ajal kehtib ka rahuaja riigikaitse seadus niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei ole sätestatud riigikaitse korraldust teisiti.

 (2) Sõjaajal kehtivad teised seadused niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 3. Sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon

 (1) Sõjaseisukord on Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud riigi eriõiguslik kord, mille erisused määratakse kindlaks seadusega ja selle alusel kehtestatud muude õigusaktidega.

 (2) Sõjaseisukord lõpeb Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 04. 2003]

 (3) Mobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaseisukorda. Mobilisatsiooni väljakuulutamisel kutsutakse reservväelased tegevteenistusse vastavalt mobilisatsioonikavale.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 05. 2003]

 (3) Mobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse. Mobilisatsiooni korral kutsutakse reservväelased tegevteenistusse seadusega ettenähtud korras.

  [Lõige 31 jõustub 1. 05. 2003]

 (31) Sõjaseisukorra ajal otsustab mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist kaitseväe ülemjuhataja.

 (4) Demobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine sõjaseisukorrast rahuaja seisundisse.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 4. Riigi kaitsmine sõjalise tegevusega

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 04. 2003]

 (1) Sõjalist tegevust riigi kaitseks juhib ainuisikuliselt kaitseväe ülemjuhataja, kelle alluvuses on kaitsejõud. Käesoleva seaduse rakendamisel lähevad Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kaitseväe koosseisu.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 05. 2003]

 (1) Sõjalist tegevust riigi kaitseks juhib ainuisikuliselt kaitseväe ülemjuhataja, kelle alluvuses on kaitsevägi ja Kaitseliit. Käesoleva seaduse rakendamisel lähevad Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kaitseväe koosseisu.

 (2) Kaitseväe ülemjuhataja allub Vabariigi Presidendile kui riigikaitse kõrgeimale juhile ja on aruandekohustuslik Riigikogu ja Vabariigi Presidendi ees.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 5. Õiguste ja vabaduste piiramine sõjaajal

 (1) Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides võidakse seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Seejuures on ka sõjaajal:
 1) õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus;
 2) õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuriteos süüdi olevana ei tohi kedagi käsitada enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

 (2) Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides võidakse piirata isikute järgmisi õigusi ja vabadusi:
 1) õigust vabale eneseteostusele;
 2) õigust vabadusele ja isikupuutumatusele;
 3) õigust vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta;
 4) õigust koonduda erakondadesse ja mõnda liiki mittetulundusühingutesse;
 5) õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada;
 6) õigust kodu puutumatusele;
 7) õigust vabalt liikuda ja elukohta valida;
 8) õigust lahkuda Eestist ja asuda Eestisse;
 9) õigust posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele;
 10) õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni;
 11) õigust tutvuda seadusega sätestatud korras riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse organites ning riigi ja kohaliku omavalitsuse arhiivides hoitavate andmetega;
 12) õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil;
 13) õigust koguneda ja koosolekuid pidada.

 (3) Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides on õigus:
 1) riigiasutustel, kohaliku omavalitsuse organitel ja nende ametiisikutel koguda ja talletada andmeid isiku veendumuste kohta tema vaba tahte vastaselt;
 2) kehtestada tsensuur;
 3) keelata streigid;
 4) panna isikutele kohustusi.

 (4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes loetletud õigusi ja vabadusi võib piirata ning panna isikutele kohustusi:
 1) Vabariigi Valitsus;
 2) kaitseväe ülemjuhataja 2. lõike punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 ning 3. lõike punktis 4 sätestatud piirangute ja kohustuste osas.

§ 6. Sõjalise tegevusega tekitatud materiaalse kahju hüvitamine

 (1) Sõjaajal riigikaitselistel eesmärkidel sõjalise tegevusega tekitatud materiaalne kahju hüvitatakse seadusega sätestatud alustel ja korras.

 (2) Sõjaajal välisriigi poolt tekitatud materiaalne kahju hüvitatakse vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele ja normidele ning välislepingutele.

2. peatükk Vabariigi President ja Riigikaitse Nõukogu 

§ 7. Vabariigi Presidendi pädevus riigikaitse alal sõjaajal

  Vabariigi President:
 1) lahendab rahuaja riigikaitse seadusega Vabariigi Presidendi pädevusse antud riigikaitselisi küsimusi;
 2) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda Riigikogu kokku erakorraliseks istungjärguks kiireloomuliste riigikaitseliste küsimuste otsustamiseks;
 3) teeb Riigikogule ettepaneku demobilisatsiooni väljakuulutamiseks.

§ 8. Riigikaitse Nõukogu pädevus sõjaajal

  Riigikaitse Nõukogu annab arvamusi või teeb ettepanekuid:
 1) käesoleva seaduse §-s 7 loetletud küsimustes;
 2) sõjaaja lisaeelarve eelnõule ning sõjapidamiskuludeks vajalike sise- ja välislaenude tegemise kohta;
 3) riigikaitseliste välislepingute sõlmimise, ratifitseerimise või nende denonsseerimise kohta;
 4) rahulepingu kava kohta;
 5) muude põhimõtteliste või kohest lahendamist nõudvate tähtsamate riigikaitseliste küsimuste kohta.

3. peatükk Vabariigi Valitsus 

§ 9. Vabariigi Valitsuse pädevus sõjaajal riigikaitse alal

 (1) Vabariigi Valitsus:
 1) täidab rahuaja riigikaitse seadusega temale pandud ülesandeid, välja arvatud need ülesanded, mis käesoleva seadusega on antud Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kaitseväe ülemjuhataja pädevusse;[Alapunkti 2 sõnastus kuni 30. 04. 2003]
 2) teeb Riigikogule ettepaneku riigikaitselistel eesmärkidel ümber jaotada riigieelarve assigneeringud;[Alapunkti 2 sõnastus alates 1. 05. 2003]
 2) esitab Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustab vajadusel Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust;[Alapunkti 3 sõnastus kuni 30. 04. 2003]
 3) esitab Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu seoses riigieelarves kulude ümberjaotamise vajadusega sõjapidamiskuludeks ning riigi majanduse viimiseks rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse;[Alapunkti 3 sõnastus alates 1. 05. 2003]
 3) kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, otsustab vajadusel rakendada Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmist igakuiselt tehtavad kulud ei tohi ületada 1/12 eelmise aasta riigieelarve kulude mahust. Lisaks sellele võib Vabariigi Valitsus täiendavalt rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni mahus, mis ei ületa 10% eelmise aasta riigieelarve kulude mahust;[Alapunkti 4 sõnastus kuni 30. 04. 2003]
 4) esitab Riigikogule sõjaaja lisaeelarve eelnõu;[Alapunkti 4 sõnastus alates 1. 05. 2003]
 4) esitab Riigikogule riigilaenu või riigile muu varalise kohustuse võtmiseks eelnõu ning otsustab vajadusel rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist võetavate riigilaenude või muude varaliste kohustuste kogumaht ei tohi ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust;[Alapunkt 5 kehtetu alates 1. 05. 2003]
 5) teeb Riigikogule ettepaneku täiendavate riiklike maksude kehtestamiseks, riigile varaliste kohustuste võtmiseks ja välislaenude tegemiseks;
 6) annab kaitseväe ülemjuhataja alluvusse üksusi ja asutusi;
 7) kehtestab piirangud või keelab riigikaitseks ja elanike tarbeks vajalike kaupade ning muu vara, samuti valuuta väljaveo Eestist;
 8) normeerib vajadusel toidu ja muude kaupade tarbimist;
 9) määrab vajadusel sundhindu;
 10) piirab vajadusel isikute õigusi ja vabadusi ning paneb neile kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 5;
 11) paneb riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse täitevorganitele ning muudele asutustele ja organisatsioonidele täiendavaid riigikaitselisi kohustusi;
 12) otsustab rahuläbirääkimistega seotud küsimusi, sõlmib rahulepinguid ja esitab need Riigikogule ratifitseerimiseks;
 13) otsustab muid riigikaitsega seotud küsimusi, mis ei ole põhiseaduse või seadusega antud Riigikogu või Vabariigi Presidendi pädevusse.

 (2) Vabariigi Valitsusel on õigus peatada kaitseväe ülemjuhataja poolt temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele antud käske ja korraldusi.

 (3) Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on Vabariigi Valitsusel õigus sõjaajal:
 1) ümber jaotada riigikaitselistel eesmärkidel riigieelarve kulusid ja assigneeringuid;
 2) teha täiendavaid kulutusi, milleks riigieelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks riigieelarve assigneeringutest ei jätku.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

4. peatükk Kaitseministeerium, kohaliku omavalitsuse täitevorganid 

§ 10. Kaitseministeeriumi pädevus sõjaajal riigikaitse alal

  Kaitseministeerium:
 1) täidab rahuaja riigikaitse seadusega temale pandud ülesandeid, välja arvatud need ülesanded, mis käesoleva seadusega on antud kaitseväe ülemjuhataja pädevusse;[Alapunkt 2 kehtetu alates 1. 05. 2003]
 2) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist;[Alapunkt 3 kehtetu alates 1. 05. 2003]
 3) juhib ja korraldab koostöös kaitseväe ülemjuhatajaga riigikaitseliste sundkoormiste rakendamist;[Alapunkt 4 kehtetu alates 1. 05. 2003]
 4) seoses sõjapidamiskuludega jaotab ümber Kaitseministeeriumile riigieelarves ettenähtud assigneeringud;
 5) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid sõjapidamiskulude osas, milleks riigieelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks riigieelarve assigneeringutest ei jätku;
 6) esitab Vabariigi Valitsusele sõjaaja lisaeelarve eelnõule ettepanekuid;
 7) korraldab kaitsejõudude majandamist, varustamist ja tervishoidu ning sõjapidamiseks vajalike varustustagavarade soetamist, säilitamist ja väljaandmist;[Alapunkt 8 kehtetu alates 1. 05. 2003]
 8) korraldab kaitseväe ülemjuhataja taotlusel kutsealuste ja reservväelaste täiendavat mobiliseerimist ning täiendavate sundkoormiste rakendamist.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 11. Kohaliku omavalitsuse täitevorganite ülesanded sõjaajal riigikaitse alal

  Kohaliku omavalitsuse täitevorganid:
 1) täidavad rahuaja riigikaitse seadusega neile pandud ülesandeid;[Alapunkt 2 kehtetu alates 1. 05. 2003]
 2) korraldavad koostöös Kaitseministeeriumiga reservväelastele ja kutsealustele mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste ja kutsealuste kogunemist ning nende teenistuskohtadesse toimetamist;[Alapunkt 3 kehtetu alates 1. 05. 2003]
 3) korraldavad riigikaitseliste sundkoormiste rakendamist;
 4) täidavad Vabariigi Valitsuse või kaitseväe ülemjuhataja poolt neile pandud riigikaitselisi ülesandeid vastavalt käesoleva seaduse § 9 punktile 11 ning § 12 2. lõike punktile 2 ja 3. lõike punktile 6.
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

5. peatükk Kaitseväe ülemjuhataja 

§ 12. Kaitseväe ülemjuhataja pädevus sõjaajal

 (1) Kaitseväe ülemjuhataja täidab sõjaajal rahuaja riigikaitse seaduse ja käesoleva seadusega temale pandud ülesandeid.

 (11) Kaitseväe ülemjuhatajal on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 04. 2003]

 (2) Kaitseväe ülemjuhataja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamisel:
 1) juhib kaitsejõude;
 2) annab vajadusel käske ja korraldusi temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele neile pandud riigikaitseliste ülesannete täitmiseks.[Lõike 2 sõnastus alates 1. 05. 2003]

 (2) Kaitseväe ülemjuhataja sõjaseisukorra ajal:
 1) juhib kaitseväge ja Kaitseliitu;
 2) annab vajadusel käske ja korraldusi temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele neile pandud riigikaitseliste ülesannete täitmiseks;
 3) otsustab mobilisatsiooni ulatuse.

 (3) Kaitseväe ülemjuhataja sõjalise tegevuse juhtimisel:
 1) juhib sõjalist tegevust ainuisikuliselt, rakendades selleks tema käsutuses olevaid väeosi, üksusi, asutusi ja vahendeid nii, nagu ta peab seda otstarbekaks;
 11) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist;
 2) otsustab kaitsejõudude struktuuri ning juriidilise isiku õigustes struktuuriüksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja dislokatsiooni ning kinnitab ja muudab nende koosseise;
 3) määrab hangitava relvastuse, lahingutehnika ning erivahendite tüübid ja normid;
 31) korraldab rahuajal määratud sundkoormiste rakendamist ning täiendavate sundkoormiste määramist ja rakendamist seadusega ettenähtud korras kaitseväe vajadusteks;
 4) annab tulenevalt käesoleva seaduse § 5 4. lõike punktist 2 edasilükkamatu vajaduse korral käske ja korraldusi temale mitteallutatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele nende rakendamiseks riigikaitseliste ülesannetetäitmisel sõjalise tegevuse huvides;
 5) peatab riigiasutuse õigusakti ja kohaliku omavalitsuse organi õigustloova akti täitmise, kui ta peab seda mittevastavaks riigikaitse või sõjalise tegevuse huvidele, kandes sellest viivitamatult ette peaministrile ja õiguskantslerile;
 6) võib keelata elanikel, kui see on riigikaitse huvides vajalik, lahkuda oma alalisest elukohast või teatavatest piirkondadest ja kohustab elanikke lahkuma otsesest sõjategevuse piirkonnast;
 7) kohustab vajadusel sõidukeid, ujuvvahendeid ja õhusõidukeid omavaid või valdavaid isikuid väljaspool järjekorda või viivitamatult edasi toimetama kaitseväe üksusi, kaitseväelasi, samuti riigikaitseks vajalikke varasid;
 8) lubab anda tasu eest või tasuta Kaitseministeeriumi varudest riigikaitsel tegutsevatele isikutele kaitseväe normide järgi toiduaineid ning nende sõidukitele, ujuvvahenditele ja õhusõidukitele vajalikke aineid ja materjale;
 9) võib sõjalise tegevuse huvides käesoleva lõike punktides 6, 7, 8 ja 10 sätestatud pädevust osaliselt või täielikult delegeerida temale alluvate väeosade ülematele;
 10) võib keelata riigikaitseks vajalike ainete, materjalide ja muu vara väljaveo teatavatest piirkondadest;
 11) otsustab kooskõlastatult Vabariigi Valitsusega muid sõjalise tegevuse juhtimisega seotud küsimusi, mis ei ole antud Riigikogu, Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse pädevusse;
[RT I 2003, 13, 69 - jõust. 01.05.2003]

§ 13. Kaitseväe ülemjuhataja pädevus vaherahu sõlmimisel

 (1) Kaitseväe ülemjuhataja võib sõlmida vaenlasega vaherahu.

 (2) Kaitseväe ülemjuhataja võib katkestada vaherahu, kui vaenlane oma tegevusega ei täida sõlmitud vaherahu tingimusi.

6. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 14. Järelevalve

 (1) Kaitseministeeriumil on sõjaajal õigus kontrollida:
 1) kaitseväe ülemjuhataja teadmisel kaitsejõududele üleantud varade sihipärast kasutamist ja tervishoiu korraldust;
 2) riigikaitseliste ülesannete täitmist riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse täitevorganite ning muude asutuste ja organisatsioonide poolt.

 (2) Kaitseväe ülemjuhatajal on sõjaajal õigus kontrollida riigikaitseliste ülesannete täitmist riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse täitevorganite ning muude asutuste ja organisatsioonide poolt.

§ 15. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 16. [Käesolevast tekstist välja jäetud]