HALDUSÕIGUSKohalik omavalitsus

ERAÕIGUSVõlaõigus

Teksti suurus:

Üürivaidluse lahendamise seadus (lühend - ÜVLS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:RT I 2003, 15, 86

Välja kuulutanud
Vabariigi President
10.02.2003 otsus nr 337

Üürivaidluse lahendamise seadus

Vastu võetud 22.01.2003

1. peatükk ÜÜRIKOMISJON 

§ 1. Üürikomisjoni pädevus

 (1) Eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse (edaspidi  üürivaidlus) lahendamiseks võib üürnik või üürileandja pöörduda üürikomisjoni või kohtusse.

 (2) Üürikomisjon lahendab vaidluse, kui samas asjas ei ole varem kohtusse pöördutud.

 (3) Üürikomisjon lahendab vaidluse, mis on tekkinud tema tööpiirkonnas asuva eluruumi üürimisest.

 (4) Kui üürivaidlus on tekkinud väljaspool üürikomisjoni tööpiirkonda asuva eluruumi üürimisest, lahendab üürikomisjon vaidluse, kui asjaomasel kohaliku omavalitsuse üksusel on üürikomisjoni asutanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud haldusleping.

§ 2. Üürikomisjoni õiguslik seisund

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva seaduse alusel asutada üürikomisjoni. Üürikomisjon on kohaliku omavalitsuse üksuse juures asuv üürivaidlusi lahendav sõltumatu organ.

 (2) Üürikomisjoni tööpiirkond on üürikomisjoni asutanud kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium.

 (3) Üürivaidluse lahendamiseks võib üürikomisjoni pöörduda üürikomisjoni tööpiirkonnas asuva eluruumi üürilepingu pool.

§ 3. Üürikomisjoni koosseis

 (1) Üürikomisjon koosneb esimehest ja liikmetest.

 (2) Esimees korraldab üürikomisjoni tööd ning määrab üürikomisjoni liikmete hulgast üürivaidlust lahendava komisjoni koosseisu (edaspidi  komisjon) ja istungi juhataja.

 (3) Komisjon vaatab üürivaidluse läbi kolmeliikmelises koosseisus.

 (4) Üürivaidlust arutab ja teeb asjas otsuse komisjoni sama koosseis. Komisjoni liikme surma korral või juhul, kui ta ei ole pikka aega võimeline osalema komisjoni töös, määrab üürikomisjoni esimees tema asemele uue liikme. Uue liikme määramise korral alustab komisjon vaidluse lahendamist otsast peale.

 (5) Kui komisjoni liiget ei ole võimalik asendada sama üürikomisjoni liikmega, võib üürikomisjoni esimees määrata asendajaks isiku, kes on sooritanud üürikomisjoni liikme eksami.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isik määratakse komisjoni liikmeks tema nõusolekul.

§ 4. Nõuded üürikomisjoni liikmetele

 (1) Üürikomisjoni esimeheks võib olla üksnes isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava ja sooritanud üürikomisjoni liikme eksami.

 (2) Üürikomisjoni liikmeks võib olla üksnes isik, kes on sooritanud üürikomisjoni liikme eksami.

 (3) Üürikomisjoni liikme eksami komisjoni moodustab ja eksami sooritamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

2. peatükk MENETLUS ÜÜRIKOMISJONIS 

§ 5. Avalduse esitamine

 (1) Üürikomisjon võtab üürivaidluse menetlusse üürniku või üürileandja kirjaliku avalduse alusel.

 (2) Avalduses märgitakse:
 1) üürikomisjoni nimetus;
 2) üürniku ja üürileandja nimi või nimetus, elu- või asukoht ning sidevahendite numbrid;
 3) avaldaja selgelt väljendatud nõue ja seda põhjendavad asjaolud;
 4) avalduses esitatud väiteid kinnitavad tõendid.

 (3) Avaldusele lisatakse juriidilisest isikust üürileandja registrikaardi ärakiri ja üürileping ning muud dokumentaalsed tõendid.

§ 6. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja menetluse lõpetamine

 (1) Üürikomisjoni esimees otsustab avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest alates.

 (2) Avaldust ei võeta menetlusse või menetlus lõpetatakse, kui:
 1) vaidluse lahendamine ei kuulu üürikomisjoni pädevusse;
 2) kohtu või üürikomisjoni menetluses on samade poolte sama vaidlus samal alusel;
 3) sama vaidlusasi on üürikomisjonis või kohtus juba lahendatud.

 (3) Kui avaldus ei vasta käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele, määrab üürikomisjoni esimees tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab määratud tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamata, keeldub üürikomisjoni esimees avaldust menetlusse võtmast.

 (4) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või puuduse kõrvaldamiseks tähtaja määramine tehakse avaldajale kirjalikult viivitamata teatavaks. Teates nimetatakse puudus või keeldumise põhjus.

§ 7. Avalduse läbivaatamise tähtaeg

 (1) Komisjoni istung peetakse ühe kuu jooksul avalduse menetlusse võtmisele järgnevast päevast alates.

 (2) Komisjoni istungi edasilükkamise korral peetakse istung ühe kuu jooksul eelmise istungi toimumise päevast alates.

§ 8. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine

 (1) Avalduse menetlusse võtmisel määrab üürikomisjoni esimees üürivaidlust lahendava komisjoni koosseisu.

 (2) Istungit ette valmistades teeb komisjon asja lahendamiseks vajalikud toimingud ja nõuab välja vajalikud tõendid.

 (3) Komisjon määrab istungi toimumise aja ja koha, korraldab kutsete saatmise avaldajale, üürivaidluse vastaspoolele (edaspidi  vastustaja) ja tunnistajatele ning määrab vastustajale tähtpäeva vastuväidete, tõendite ja taotluste esitamiseks.

 (4) Koos kutsega saadetakse vastustajale avalduse ja selle lisade koopiad.

§ 9. Komisjoni istungile kutsumine

 (1) Pooled ja tunnistajad kutsutakse komisjoni istungile kutsetega.

 (2) Kutses märgitakse:
 1) istungile kutsutava isiku nimi;
 2) üürikomisjoni nimetus ja aadress;
 3) istungi toimumise aeg ja koht;
 4) adressaadi äraolekul kutse vastuvõtnud isiku kohustus anda kutse esimesel võimalusel üle adressaadile;
 5) kohustus teatada komisjoni istungile ilmumata jätmise seaduslikust takistusest;
 6) komisjoni istungile ilmumata jätmise tagajärjed.

 (3) Komisjoni istungile kutsumise suhtes kohaldatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätteid.

§ 10. Tõendid

 (1) Üürivaidluses on tõend tunnistaja ütlus ja poole seletus, paikvaatlus, eksperdi arvamus ja dokumentaalne tõend. Tõendite suhtes kohaldatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse tunnistajate, paikvaatluse ja eksperdi kohta käivaid sätteid.

 (2) Komisjon võtab vastu tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendi vastuvõtmisest keeldumist peab komisjon põhjendama.

 (3) Tõendeid esitavad üürivaidluse pooled. Pool tõendab asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited.

 (4) Avaldaja esitab tõendid ja taotlused avalduses ning vastustaja esitab need komisjoni määratud tähtpäevaks. Komisjon arvestab hiljem esitatud tõendeid ja taotlusi, kui avaldaja või vastustaja ei ole saanud neid tähtpäevaks esitada mõjuval põhjusel.

 (5) Komisjon selgitab pooltele täiendavate tõendite ja taotluste esitamise vajadust või kogub tõendeid oma algatusel, kui see on vajalik asja õiglaseks lahendamiseks.

§ 11. Komisjoni istung

 (1) Komisjon arutab üürivaidlust istungil.

 (2) Komisjoni istung on avalik. Komisjon võib kuulutada istungi kinniseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud alusel.

 (3) Komisjoni istung peetakse üldjuhul komisjoni asukohas. Poole põhjendatud taotlusel võib komisjon pidada istungi mujal.

§ 12. Komisjoni istungist osavõtt

 (1) Üürivaidlus vaadatakse läbi üürniku ja üürileandja või nende esindajate juuresolekul. Komisjon kontrollib esindaja volitusi. Esinduse suhtes kohaldatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätteid.

 (2) Komisjon lükkab istungi edasi, kui pool on komisjonile teatanud, et tal on mõjuv põhjus jääda istungile ilmumata, ning on enne istungi toimumist tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu.

 (3) Kui kumbki pool ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, jätab komisjon avalduse läbi vaatamata.

 (4) Kui avaldaja ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, jätab komisjon avalduse läbi vaatamata. Vastustaja taotlusel võib komisjon istungi edasi lükata või vaidluse sisuliselt lahendada avaldaja kohalolekuta.

 (5) Kui vastustaja ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, lahendab komisjon vaidluse tema kohalolekuta või lükkab avaldaja taotlusel istungi edasi.

§ 13. Istungi käik

 (1) Istungi juhataja teeb istungi algul kindlaks, kes väljakutsututest on istungile ilmunud ning kas puudujad teavad istungist ja millised on andmed nende ilmumata jäämise kohta.

 (2) Istungi juhataja teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused, teeb teatavaks avalduse sisu ja komisjoni koosseisu ning selgitab pooltele taandamisõigust.

 (3) Komisjon kuulab ära poolte täiendavad taotlused ja otsustab nende rahuldamise. Komisjon rahuldab taotluse, kui see on põhjendatud ning seda ei olnud võimalik varem esitada. Komisjon peab oma otsust põhjendama.

 (4) Istungi juhataja annab esimesena sõna avalduse esitajale, kes esitab oma nõude ja selle põhjendused. Vajaduse korral selgitab komisjon avaldajale tema õigusi ja vaidluse laadi ning esitab küsimusi. Seejärel võib küsimusi esitada teine pool.

 (5) Vastustajal on õigus esitada nõudele vastuväiteid. Vajaduse korral selgitab komisjon teisele poolele tema õigusi ja vaidluse laadi ning esitab küsimusi. Seejärel võib küsimusi esitada teine pool.

 (6) Komisjon uurib kogutud tõendeid ja kuulab ära poolte arvamused.

 (7) Komisjon teatab otsuse tegemise päeva ja otsuse kättesaamise korra.

§ 14. Komisjoni liikme taandamise alused

 (1) Komisjoni liige on kohustatud ennast taandama, kui ta on otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendamisest või kui tema erapooletuses tekitavad kahtlust muud asjaolud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib komisjoni liikme taandamist nõuda üürivaidluse pool. Taandamistaotlus esitatakse hiljemalt komisjoni esimese istungi alguses. Taotluse võib esitada hiljem, kui taanduse avaldaja saab taandamise alusest teada pärast istungi algust.

 (3) Taandamise otsustab komisjon taandatava juuresolekuta. Häälte võrdse jagunemise korral on komisjoni liige taandatud.

 (4) Komisjoni juhataja määrab taandatud liikme asemele uue liikme.

§ 15. Istungi edasilükkamine

  Komisjon lükkab asja arutamise edasi, kui:
 1) komisjoni liige taandatakse;
 2) esinevad käesoleva seaduse § 12 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alused;
 3) mõlemad pooled on istungi edasilükkamisega nõus;
 4) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada.

§ 16. Istungi protokoll

 (1) Komisjoni istung protokollitakse.

 (2) Komisjoni istungi protokoll peab kajastama vaidluse seisukohalt olulisi andmeid.

 (3) Komisjoni istungi protokolli märgitakse:
 1) istungi toimumise kuupäev ja koht;
 2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;
 3) üürikomisjoni nimetus ja koosseis ning istungi juhataja ja sekretäri nimed;
 4) üürivaidluse poolte nimed;
 5) andmed üürivaidluse poolte ja tunnistajate ilmumise kohta;
 6) poolte avaldused ja taotlused;
 7) andmed pooltele nende õiguste ja kohustuste selgitamise kohta;
 8) poolte seletuste, taotluste ja vastuväidete ning tunnistajate ütluste põhisisu;
 9) andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta;
 10) andmed otsuse avaldamise koha ja otsuse vaidlustamise korra selgitamise kohta;
 11) protokollile allakirjutamise kuupäev.

 (4) Protokollile kirjutavad alla protokollija ja istungi juhataja.

§ 17. Komisjoni otsuse tegemine

 (1) Komisjon teeb otsuse üürikomisjoni nimel seitsme tööpäeva jooksul asja arutamisest alates.

 (2) Otsuse tegemise ruumis viibivad ainult komisjoni liikmed.

 (3) Otsuse tegemisel hindab komisjon kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole komisjoni jaoks ette kindlaks määratud jõudu.

 (4) Otsus tehakse hääletamisel häälteenamusega.

 (5) Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda erapooletuks.

§ 18. Tagaseljaotsus

 (1) Vaidluse sisulisel lahendamisel käesoleva seaduse § 12 lõike 4 või 5 alusel võib puuduva poole kahjuks teha otsuse ainult siis, kui teda on selle eest hoiatatud.

 (2) Kui vaidlus lahendatakse vastustaja kohalolekuta, võib avalduse rahuldada ulatuses, milles avaldaja nõue on vastustajale teatavaks tehtud ja õiguslikult põhjendatud.

 (3) Tagaseljaotsuse ärakiri saadetakse viivitamatult poolele, kelle kohalolekuta vaidlus lahendati. Kui vastustaja on komisjoni istungile kutsutud ajalehekuulutusega või kui tagaseljaotsuse tegemisest alates ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid otsuse kätteandmise kohta, tehakse otsuse resolutsioon teatavaks kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes.

 (4) Tagaseljaotsus jõustub selle kättesaamisest alates 20 päeva möödumisel. Kui tagaseljaotsus on avaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras, jõustub otsus avaldamisest alates 20 päeva möödumisel.

 (5) Komisjon ei taasta üürivaidluses menetlust, kui vaidlus on lahendatud tagaseljaotsusega.

§ 19. Otsuse kohta kehtivad nõuded

 (1) Komisjoni otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Komisjon ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

 (2) Otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (3) Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendustest ja resolutsioonist.

 (4) Otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse teinud üürikomisjoni nimetus ja komisjoni koosseis, istungit protokollinud sekretäri nimi, otsuse tegemise aeg ja koht ning poolte ja nende esindajate nimed.

 (5) Otsuse kirjeldavas osas esitatakse avaldaja nõue ja teise poole vastuväited.

 (6) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud komisjoni järeldused, ning õigusaktid, mida komisjon on kohaldanud. Otsuses põhjendatakse tõenditele antud hinnanguid ning poole väidete arvestamata jätmist, kui komisjon ei ole väidetega nõustunud.

 (7) Otsuse resolutsioonis esitatakse komisjoni seisukoht avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning teave selle kohta, et avaldajal on õigus pöörduda kohtusse.

 (8) Otsuse tegemisel eriarvamusele jäänud komisjoni liige võib esitada eriarvamuse. Eriarvamus lisatakse otsusele ja sellele kirjutab alla eriarvamusele jäänud komisjoni liige.

§ 20. Otsuse teatavakstegemine

 (1) Komisjoni otsus on avalik.

 (2) Poolel on õigus saada üürikomisjonist otsuse ärakiri.

 (3) Komisjoni jõustunud otsus avaldatakse üürikomisjoni veebilehel.

§ 21. Samas üürivaidluses kohtusse pöördumine

 (1) Kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või -toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maa- või linnakohtusse komisjoni otsuse tegemise või tagaseljaotsuse resolutsiooni avaldamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul.

 (2) Kohtusse pöördumiseks esitatakse hagiavaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale. Vastustaja võib esitada hagi selle asjaolu õiguspärasuse tuvastamiseks, mille on avaldaja üürikomisjonis vaidlustanud. Hagiavalduses tuleb viidata komisjoni otsusele.

§ 22. Otsuse jõustumine

 (1) Komisjoni otsus jõustub, kui otsuse tegemise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul ei ole maa- või linnakohtusse esitatud hagi samas vaidlusasjas.

 (2) Kui kohtusse on esitatud hagi samas vaidlusasjas, jääb komisjoni otsus jõusse asjaolude osas, mida jõustunud kohtuotsus ei puuduta.

§ 23. Otsuse jõustumise tagajärjed

 (1) Komisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

 (2) Pärast otsuse jõustumist ei või pooled esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.

§ 24. Otsuse täitmine

  Komisjoni jõustunud otsus täidetakse täitemenetluse sätete alusel.

3. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 25. Elamuseaduse § 63 kehtetuks tunnistamine

  Elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565; 2002, 53, 336) § 63 tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Elamuvaidluskomisjoni lõpetamine ja ümberkujundamine

  Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsustab hiljemalt 2003. aasta 1. juuliks elamuseaduse § 63 alusel asutatud elamuvaidluskomisjoni lõpetamise või ümberkujundamise üürikomisjoniks.

§ 27. Riigivastutuse seaduse muutmine

  Riigivastutuse seaduse (RT I 2001, 47, 260; 2002, 62, 377) § 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Isik võib nõuda kohtumenetluse või haldusõiguserikkumise või üürivaidluse kohtuvälise arutamise käigus, sealhulgas kohtulahendiga, haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga või üürikomisjoni otsusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik või haldusõiguserikkumise asja või üürivaidlust kohtuväliselt arutanud ametiisik pani selle menetluse käigus toime kuriteo.»

§ 28. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.

 (2) Käesoleva seaduse § 4 lõige 3 ja § 26 jõustuvad 10. päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Riigikogu esimees Toomas SAVI