Teksti suurus:

Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.11.2006
Avaldamismärge:RTL 1998, 216, 854

Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine

Vastu võetud 15.06.1998 nr 46

Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 21 lõike 4 alusel määran:

1. Kinnitada «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 17. aprilli 1996. a määruse nr 24 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutuse eeskirja kinnitamine» (RTL 1996, 59, 377) punkt 1.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Rein RATAS

Kinnitatud
keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määrusega nr 46

Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded

1. Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded (edaspidi tuleohutusnõuded) reguleerivad füüsilise ja juriidilise isiku, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuse kohustusi ja õigusi tulekahju ärahoidmisel metsas ja muu taimestikuga kaetud tuleohtlikul alal.

2. Tuleohtlikuks alaks loetakse käesolevates tuleohutusnõuetes metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala.

3. Tuleohtlik aeg tuleohtlikul alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel.

4. Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud:

1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused, või ajal, mil maapind on kastest või vihmast märg;

2) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;

3) raiejäätmete või muu risu (tuleohtlikud olme- ja tööstusjäätmed, kuivanud taimestik) põletamine, välja arvatud mineraalse pinnasega alal, mil maapind on vihmast märg;

4) kulu põletamine, välja arvatud tulekahju ennetamiseks käesolevate tuleohutusnõuete punkti 10 kohaselt;

5) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud päästeasutuse häirekeskust;

6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

5. Maaomanik või -valdaja on kohustatud:

1) metsade sulgemisel õigusaktide kohaselt tõkestama inimeste viibimist metsas;

2) tähistama veevõtukohad ning hoidma teed sõidetavad;

3) osutama tuletõrje- ja päästetöid tegevatele isikutele ja asutustele abi tulekahju leviku tõkestamisel ja kustutamisel;

4) rajama tuleohtliku ala vahetus läheduses asuva plahvatus- või tuleohtlike toimingutega objekti ja tuleohtliku ala vahele vähemalt 2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba;

5) korraldama valvet käesolevate tuleohutusnõuete täitmise üle.

6. Maaomanik või -valdaja on kohustatud tuleohtlikul alal tuleohu ennetamise vajadusel:

1) rajama okaspuumetsas ja kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga, poolpõõsastikuga ning kuivanud rooga kaetud alal tule võimaliku leviku tõkestamiseks vähemalt 2,5 m laiused mineraliseeritud tuletõkestusribad ja neid hooldama. Turbapinnasega alal kaevama kraavi, mille sügavus ulatub mineraalhorisondini või allapoole pinnavee taset;

2) rajama okaspuumetsa vähemalt 40 m laiused tuletõkestusvööndid käesolevate tuleohutusnõuete punkti 7 kohaselt ja neid hooldama;

3) tagama tuleohtliku ala koristamise raiejäätmetest ja muust risust;

4) valmistama ette ja tähistama suitsetamise ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendi peatuskohad;

5) tegema tulekahju vältimiseks selgitustööd ja panema välja tuleohutusmärgid.

7. Okaspuumetsa tulekindluse tõstmiseks jagatakse mets tuletõkestusvöönditega osadeks, lähtudes alljärgnevast:

1) vööndi keskel peab asetsema tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi jms, või nende puudumisel selleks rajatud 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba;

2) mõlemal pool tõket peab asetsema vähemalt 20 m laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd. Kui metsa kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik teha, siis peab mõlemal pool tõket asetsema vähemalt 20 m laiune risust, raiejäätmetest, okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel alates II vanuseklassist on 1,5--2 m kõrguseni ära lõigatud alumised oksad.

8. Riigimetsa majandav asutus või isik on kohustatud:

1) korraldama tuleohtlikul ajal valve, tagamaks tulekahju õigeaegse avastamise, sellest päästeasutuse häirekeskusele teatamise ja kustutamise;

2) omama tulekahju kustutamiseks tulekustutusvahendeid vastavalt käesolevate tuleohutusnõuete lisas toodud normidele;

3) määrama tulekahju korral tulekustutus- ja päästetööde juhi käsutusse oma esindaja, kelle ülesandeks on nimetatud isiku nõustamine piirkonna eripärast ja sidepidamise korraldamine riigimetsa majandajaga.

9. Riigimetsa majandaval asutusel või isikul on käesolevate tuleohutusnõuetega ettenähtud maaomaniku õigused ja kohustused.

10. Kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt on lubatud päästeasutuse häirekeskuse teadmisel tulekahju ennetamiseks põletada kulu. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise (kuni 3,3 m/s) ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega kaetud aladel.

11. Tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud.

12. Isik, kes avastab tulekahju, mida pole asutud kustutama, on kohustatud sellest kohe teatama päästeasutuse häirekeskusele. Kui tulekahju avastaja on võimeline selle ise kustutama, siis teatab ta tulekahjust päästeasutuse häirekeskusele pärast kustutamist.

13. Metsas on keelatud tehnilise rikke tõttu tulekahju põhjustada võiva transpordivahendi kasutamine ning põlevate, hõõguvate või isesüttivate esemete või ainete transpordivahendist väljaloopimine.

14. Metsa kasutamisel tuleohtlikul ajal riigikaitseks ja puidu saamiseks ning puhke-, spordi jm massiürituse korraldamiseks tuleb metsa kasutajal või ürituse korraldajal:

1) juhendada kasutamises osalejaid tuleohutuse nõuetest ja tulekustutusvõtetest;

2) tagada käesolevate tuleohutusnõuete täitmine;

3) tagada vajalike esmaste tulekustutusvahendite olemasolu;

4) määrata tuleohutuse eest vastutav isik.

15. Raietöödel on keelatud paigutada raiejäätmeid metsateedele, sihtidele või mineraliseeritud tuletõkestusribadele lähemale kui 10 m lehtpuu- või segametsas ning 25 m okaspuumetsas.

16. Raud- ja maanteede ning side-, elektri- ja gaasitrasside valdajad on kohustatud:

1) hoidma teemaa ja trassid risust puhtad. Teemaa ja trasside võsast puhastamisel ning elektriliinide okstest vabastamisel tuleb okasmetsi läbivatel aladel käesolevaid tuleohutusnõudeid arvestades raiejäätmed põletada;

2) vajadusel rajama teemaa ja metsa piirile 2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba või põletama igal kevadel teemaa ulatuses teeäärse kulu käesolevate tuleohutusnõuete punkti 10 kohaselt.

17. Käesolevate tuleohutusnõuete rikkumises süüdi olev isik kannab vastutust vastavalt seadusele.

Lisa
«Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete» juurde

Tulekustutusvahendite normid riigimetsa majandavale asutusele või isikule

Kustutusvahendi nimetus Mõõtühik Kogus
1. Kantav (ujuv-) mootorpump (komplektis lisaks pumbale imivoolik, survevoolikud 100 m, joatoru(d) ja hargmik) tk 1
2. Süüteaparaat tk 2
3. Selgprits tk 6
4. Mootorsaag tk 2
5. Kirves tk 10
6. Labidas tk 10
7. Ämber (kastekann) tk 10
8. Esmaabiapteek tk 1
9. Nõu joogivee jaoks (20 l koos 3--4 kruusiga) tk 1

Märkused:

1. Süüteaparaati võib asendada kümnest tõrvikust koosnev komplekt.

2. Mootorpumba ja mootorsae küttesegude ning õlide varu peab võimaldama vähemalt nende kolmekordse tankimise.

3. Muude tulekustutusvahendite (luuad, raudrehad, lapatsid jms) varukogused määratakse igas metskonnas iseseisvalt, kohalikke olusid ja kustutuskogemusi ning tavasid arvestades.