Riigivastutuse seadus
Vastu võetud 02.05.2001
RT I 2001, 47, 260
jõustumine 01.01.2002
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
19.06.2002 | RT I 2002, 62, 377 | 01.10.2002 |
22.01.2003 | RT I 2003, 15, 86 | 01.07.2003 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus).
(2) Käesolev seadus ei reguleeri õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes.
(3) Kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt:
1) võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel;
2) kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6) §-s 45 sätestatud kohustusi, rikkudes;
3) liikluses osalemisel või ohtliku seadme kasutamisel või aine valdamisel, kasutamata avaliku võimu kandja eriõigusi;
4) muul viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes.
§ 2. Õiguste kaitse ja taastamise ning kahju hüvitamise nõuded
(1) Käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda:
1) haldusakti tühistamist;
2) jätkuva toimingu lõpetamist;
3) haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest hoidumist;
4) haldusakti andmist või toimingu sooritamist;
5) tekitatud kahju hüvitamist;
6) avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud asja või raha tagastamist.
(2) Seadusega võib isiku õiguste taastamiseks, kaitseks või kahju hüvitamiseks ette näha täiendavaid nõudeid või käesolevas seaduses sätestatud nõudeid piirata.
(3) Mõisteid «haldusakt» ja «toiming» kasutatakse käesolevas seaduses haldusmenetluse seaduse tähenduses.
2. peatükk NÕUDED HALDUSAKTI VÕI TOIMINGU SUHTES
§ 3. Haldusakti tühistamise nõue
(1) Isik võib nõuda haldusakti tühistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadus ei sätesta teisiti.
(2) Haldusakti tühistamist ei või nõuda, kui isiku õigused on taastatud haldusakti muutmisega.
(3) Haldusakti tühistamist võib nõuda vaidega haldusmenetluses või kaebusega halduskohtumenetluses.
§ 4. Toimingu lõpetamise nõue
(1) Isik võib nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. Õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased, kui need ületavad oluliselt isikule õiguste rikkumisega tekitatavat kahju.
(2) Kui õiguste rikkumine seisneb asja õigusvastases valdamises, võib asja valdamiseks õigustatud isik nõuda asja oma valdusesse andmist. Taotluse asja õiguspärasesse valdusesse andmiseks võib haldusorganile esitada 30 aasta jooksul nõudeõiguse tekkimisest arvates.
(3) Taotluse toimingu lõpetamiseks võib esitada toimingut sooritavale haldusorganile või kaebuses halduskohtule.
§ 5. Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue
(1) Isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
(2) Taotluse haldusakti andmata jätmiseks või toimingu sooritamata jätmiseks võib esitada haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pädevale haldusorganile või kaebuses halduskohtule.
§ 6. Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue
(1) Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
(2) Kui haldusakti andmine või toimingu sooritamine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist üksnes juhul, kui see puudutab tema õigusi ja juhtumi asjaolude tõttu ei saa haldusorgan haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest keelduda.
(3) Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.
3. peatükk KAHJU HÜVITAMINE
1. jagu Üldsätted
§ 7. Vastutuse alused
(1) Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
(2) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
(4) Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.
§ 8. Varalise kahju hüvitamine
(1) Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
(2) Kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda järgmiste kulutuste hüvitamist:
1) vajalikud ravikulud;
2) vajaduste suurenemisest tingitud kulud;
3) töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sealhulgas sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju.
(3) Hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest ei saa nõuda osas, milles kannatanul on õigus kahju tekitamisest tulenevalt saada töövõimetuspensioni.
(4) Püsiva terviserikke tekitamisel tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena iga kolme kuu eest ette. Kahju iseloomu arvestades võib hüvitise määramisel või väljamõistmisel seda ajavahemikku muuta või näha ette ühekordse makse.
§ 9. Mittevaralise kahju hüvitamine
(1) Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
(2) Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega.
§ 10. Kahju hüvitamine kolmandatele isikutele
(1) Surma põhjustamisel, kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel on kolmandal isikul õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel.
(2) Äralangenud ülalpidamise hüvitamist ei saa nõuda ulatuses, milles kolmandal isikul tekkis surma põhjustamisest tulenevalt õigus saada toitjakaotuspensioni. Äralangenud ülalpidamine hüvitatakse maksetega sarnaselt käesoleva seaduse § 8 lõikele 4.
§ 11. Tagajärgede kõrvaldamine
(1) Kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda tühistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
(2) Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.
(3) Avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
§ 12. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik
(1) Kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.
(2) Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.
(3) Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti.
(4) Kui kahju on kohustatud hüvitama mitu avaliku võimu kandjat, vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. Avaliku võimu kandja osa ei saa solidaarvastutuse korras nõuda isikult, kes vastutab kannatanu ees eraõigusest tulenevalt.
(5) Kui tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andmine või toimingu sooritamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku võimu kandja pädevuses, on tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti või toimingu kohustatud andma või sooritama pädev avaliku võimu kandja.
§ 13. Vastutuse piiramine
(1) Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse:
1) kahju tekkimise ettenägematust;
2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel;
3) õiguste rikkumise raskust;
4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel;
5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
(2) Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi.
(3) Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
(4) Tagajärgede kõrvaldamist nõudev kannatanu on kohustatud kandma tagajärgede kõrvaldamise kulud ulatuses, mis vastab tema osale tagajärgede tekitamisel. Kui tagajärjed jäävad kõrvaldamata seetõttu, etkannatanulei ole võimalik oma osale vastavaid kulusid kanda, võib ta nõuda rahalist hüvitist avaliku võimu kandja osale vastavas ulatuses.
2. jagu Vastutuse erijuhud
§ 14. Õigustloova aktiga tekitatud kahju
(1) Isik võib nõuda õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui õigustloova aktiga rikuti oluliselt tema õigusi ja Riigikohus on tunnistanud vastava sätte kehtetuks või põhiseadusevastaseks.
(2) Õigustloova akti tõttu saamata jäänud tulu või sellega tekitatud mittevaraline kahju, samuti seadusega või õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitatakse üksnes eraldi seaduses sätestatud juhtudel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei välista vastutust õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud kahju eest.
§ 15. Kohtumenetluse ja haldusõiguserikkumise kohtuvälise arutamise käigus tekitatud kahju
[Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(1) Isik võib nõuda kohtumenetluse või haldusõiguserikkumise kohtuvälise arutamise käigus, sealhulgas kohtulahendiga või haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik või haldusõiguserikkumise asja kohtuväliselt arutanud ametiisik pani selle menetluse käigus toime kuriteo.
[Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(1) Isik võib nõuda kohtumenetluse või haldusõiguserikkumise või üürivaidluse kohtuvälise arutamise käigus, sealhulgas kohtulahendiga, haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga või üürikomisjoni otsusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik või haldusõiguserikkumise asja või üürivaidlust kohtuväliselt arutanud ametiisik pani selle menetluse käigus toime kuriteo.
[RT I 2003, 15, 86 - jõust. 01.07.2003]
(2) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei välista riigi vastutust kohtu poolt õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega tekitatud kahju eest.
§ 16. Õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju
(1) Isik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses.
(2) Kui seadus ei sätesta teisiti, ei saa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist nõuda ulatuses, milles:
1) põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides;
2) isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega;
3) isikul on hüvitist võimalik saada mujalt, sealhulgas kindlustuselt;
4) hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega.
(3) Hüvitise määramisel arvestatakse kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid.
3. jagu Kahju hüvitamise kord
§ 17. Taotluse või kaebuse esitamine
(1) Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile.
(2) Kahju tekitamisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud juhul esitatakse taotlus haldusorganile, kes kahju tekitanud füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule andis volitused avalike ülesannete täitmiseks. Kui volitused tulenevad vahetult seadusest, esitatakse taotlus füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku üle riiklikku järelevalvet teostavale haldusorganile.
(3) Taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
§ 18. Taotluse läbivaatamine
(1) Haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.
(2) Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
4. jagu Regress
§ 19. Regressi alused
(1) Käesolevast peatükist tulenevalt kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude käesoleva seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isiku vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis, või avaliku võimu kandja vastu, kelle eest solidaarvastutuse alusel kahju hüvitati.
(2) Hüvitist vähendatakse, kui regressinõude täielik rahuldamine oleks ebaõiglane, arvestades avaliku võimu kandja poolt antud korraldusi ja juhiseid ning käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud asjaolusid.
(3) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isik vastutab avaliku võimu kandja ees üksnes süüliselt kahju põhjustamisel.
§ 20. Hüvitise nõudmise kord
(1) Regressinõude alusel hüvitise saamiseks teeb avaliku võimu kandja isikule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Isik vastab ettepanekule kirjalikult.
(2) Ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal avaliku võimu kandja regressinõude aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kolme aasta jooksul kahju tekitamisest arvates. Nimetatud tähtaeg ei hakka kulgema enne riigi poolt kannatanule kahju hüvitamise otsustamist või riigilt kannatanu kasuks hüvitise väljamõistmist.
(3) Ettepanekule vastamiseks tuleb isikule anda aega vähemalt kaks nädalat.
(4) Kui isik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, on avaliku võimu kandjal õigus pöörduda hüvitise väljamõistmiseks halduskohtusse 30 päeva jooksul käesolevas lõikes sätestatud asjaolude ilmnemisest arvates.
(5) Avaliku võimu kandjat esindab regressinõude esitamisel haldusorgan, kes otsustas kahju hüvitamise kannatanule.
§ 21. Regressi erijuhud
(1) Ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233) sätestatud alustel ja korras.
(2) Isik, kes tekitas kahju tema ja avaliku võimu kandja vahelise eraõigussuhte alusel tegutsedes, vastutab avaliku võimu kandja ees üksnes eraõiguses sätestatud alustel.
(3) Eesti Haigekassal on tagasinõudeõigus avaliku võimu kandja poolt kindlustatud isikule tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju puhul Eesti Haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses. Nõue esitatakse käesoleva seaduse §-des 17 ja 18 sätestatud korras.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]
4. peatükk ALUSETU RIKASTUMINE
§ 22. Alusetu rikastumine avalik-õiguslikus suhtes
(1) Isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui alusetult saadud asja tagastamine on võimatu või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas.
(2) Kui käesoleva seadusega ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid.
(3) Avaliku võimu kandja võib isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras.
§ 23. Intress ja asjast saadud kasu
Lisaks käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt:
1) intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas;
2) asja võõrandamisest ja asja kasutamisest saadud kasu üleandmist.
§ 24. Nõude üle otsustamine
(1) Avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude üle otsustab asja või raha saanud haldusorgan haldusaktiga. Haldusaktis märgitakse ära tagastamise või hüvitamise viis ja ulatus. Avaliku võimu kandja omandis oleva kinnisasja või muu registrisse kantud asja tagastamisel õigustatud isikule tehakse omandiõiguse ülemineku kohta kinnistusraamatusse või muusse registrisse kanne haldusakti ja avaliku võimu kandja notariaalselt tõestatud avalduse alusel.
(2) Taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal õigustatud isik nõudest teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul nõude tekkimisest arvates.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§-d 25--30. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 31. Seaduse rakendamine
(1) Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(4) Käesoleva seaduse alusel ei saa nõuda enne Eesti Vabariigi põhiseaduse jõustumist kehtestatud õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist.
(5) Isik, kelle taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on Rahandusministeerium jätnud rahuldamata enne käesoleva seaduse jõustumist, võib kaebuse halduskohtule esitada kuue kuu jooksul keeldumise otsuse teatavaks tegemisest arvates. Enne käesoleva seaduse jõustumist kohtule esitatud hagi alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks vaadatakse läbi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud alustel ja korras.