Muuseumiseaduse rakendamine
Vastu võetud 27.07.1998 nr 23
RTL 1998, 261, 1068
jõustumine 05.09.1998
Muuseumiseaduse (RT I 1996, 83, 1487; 1997, 93, 1559) paragrahvi 18 lõike 1 ja paragrahvi 21 lõike 1 alusel määran:
1. Kinnitada «Museaalide arvelevõtmise ja säilitamise kord» (lisatud).
2. Kinnitada «Muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asjade üle arvestuse pidamise kord» (lisatud).
|
|
Minister Jaak ALLIK |
|
|
Kinnitatud |
Museaalide arvelevõtmise ja säilitamise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolev kord on kehtestatud muuseumiseaduse (RT I 1996, 83, 1487; 1997, 93, 1559) paragrahv 18 lõike 1 alusel.
2. Käesolevas korras sätestatakse museaalide arvelevõtmise ja säilitamise põhinõuded riigimuuseumidele, munitsipaalmuuseumidele ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumidele. Eramuuseumidele on käesolev kord soovituslik.
3. Käesolev kord on aluseks andmebaasi «Muuseumi infosüsteem» koostamisel.
4. Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi.
5. Muuseumikogu on muuseumis (sealhulgas muuseumi filiaal) asuvate museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi.
6. Museaalsete abimaterjalide kogu võib muuseum moodustada vastavalt vajadusele.
7. Museaalide arvelevõtmise eesmärk on muuseumikogu säilimise tagamine ning võimaluse loomine muuseumikogu süstemaatiliseks kontrollimiseks, uurimiseks ja kasutamiseks.
8. Museaalide arvelevõtmise etapid on:
1)
vastuvõetavate museaalide esmane arvestus - vastuvõtuakti koostamine ja
museaalide registreerimine tulmeraamatus (kogude juurdekasvu päevikus);
2)
teaduslik inventeerimine (teaduslik kirjeldamine).
9. Museaalide üle rahalist arvestust ei peeta.
II. MUSEAALIDE VASTUVÕTMINE
Vastuvõtuakt
10. Museaalide vastuvõtmisel vormistatakse vastuvõtuakt, mis on põhidokumendiks museaalide kuulumise kohta muuseumile.
11. Vastuvõtuaktis märgitakse:
1) muuseumi
nimi:
2) akti koostamise koht ja kuupäev;
3) vastuvõtja nimi
ja ametikoht;
4) üleandva isiku või asutuse nimi ja aadress;
5)
vastuvõetavate museaalide üksikasjalik loetelu koos lühikirjeldusega,
kus näidatakse ära nende seisund. Väärismetallist esemete puhul
märgitakse nende täpne kaal. Suure arvu museaalide puhul võib neid
rühmitada ja koostada nimekirja, mis lisatakse vastuvõtuaktile;
6)
ostu korral hind ja komisjoni protokolli number (komisjoni olemasolu
korral);
7) vastuvõetavate museaalide üldarv numbrite ja sõnadega;
8)
üleandja ja vastuvõtja allkirjad;
9) arvelevõtu tähis
järjekorranumber tulmeraamatu järgi (märgitakse muuseumile jääva(te)le
eksemplari(de)le).
12. Vastuvõtuakt koostatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest esimene jääb muuseumile, teine üleandjale. Sõltuvalt muuseumi struktuurist ja vajadusest võib ühe eksemplari aktist ette näha koguhoidjate jaoks, kelle kogudesse museaalid antakse.
13. Museaali vastuvõtmisel tuleb fikseerida võimalikult täpselt informatsioon museaali kohta: päritolu, valmistamise ja kasutamise aeg ja koht, omanik/kasutaja, seos ajaloosündmustega jmt. Üleandja poolt isiklikult kirjutatud või allkirjastatud legend säilitatakse vastava akti juures.
14. Vastuvõtuakti kinnitab muuseumi direktor oma allkirja ja muuseumi pitsatiga.
15. Museaal loetakse muuseumis arvelevõetuks pärast vastuvõtuakti vormistamist.
16. Vastuvõtuaktidel on jooksev numeratsioon, mis algab igal aastal uuesti.
17. Vastuvõtuaktid registreeritakse vastuvõtuaktide registriraamatus.18. Aasta lõpus vastuvõtuaktid ning neile lisatud lehed nummerdatakse ning koostatakse register.
Tulmeraamat
19. Akteeritud museaalid kantakse tulmeraamatusse. Fotod ja negatiivid kantakse eraldi fotode tulmeraamatusse (fotopäevikusse).
20. Sissekanne tulmeraamatusse tuleb üldjuhul teha ühe nädala jooksul pärast vastuvõtuakti koostamist, kuid mitte hiljem kui üks kuu akti koostamisest arvates, tulenevalt vastuvõetud museaalide arvust.
21. Sissekanded tulmeraamatusse tehakse üksikobjektide kaupa või summaarselt. Summaarset sissekannet kasutatakse terviklike kogude - geoloogiliste, botaaniliste, zooloogiliste, arheoloogiliste, tervikliku arhiiviühiku moodustavate arhiivimaterjalide jms puhul. Summaarne sissekanne on lubatud ka suuremahuliste laekumiste korral, sel juhul grupeeritakse museaalid ühe numbri alla mingi ühise tunnuse alusel. Summaarse sissekande korral toimub kirjeldamine üksikobjektide kaupa teadusliku inventeerimise käigus.
22. Summaarse sissekande tegemisel saab iga museaal kogunumbri ja kooloniga eraldatud alanumbri (näit 475:1, 475:2 jne). Museaalid, mis koos moodustavad terviku (serviis, mööbligarnituur jm) kantakse ühe numbri alla, fikseerides koostisosad kaldjoonega eraldatud alanumbriga (näit 386/1, 386/2 jne).
23. Sissekanded tulmeraamatusse peavad olema lühikesed ja selged, avama ainult museaali välised individuaalsed tunnused ilma spetsiaalsete legendide ja teatmeteta.
24. Tulmeraamatusse kantakse:
1) järjekorranumber
koos muuseumi ðifriga (tulmenumber). Muuseumi ðiffer moodustatakse
üldjuhul muuseumi nime algustähtedest (näit AM - Ajaloomuuseum).
Kokkulangemiste vältimiseks tuleb ðiffer kooskõlastada
Kultuuriministeeriumi muuseuminõunikuga;
2) sissekande kuupäev;
3)
museaali nimetus ning lühikirjeldus. Esemete puhul alustatakse nimetuse
märkimist põhisõnast, näidates seejärel täiendavad tunnused. Märgitakse
ka eseme materjal, valmistamise ja kasutamise aeg ja koht.
Arhiividokumendi puhul tuuakse ära autori nimi ning lühiülevaade
dokumendi sisust;
4) museaalide üldarv, mis antud numbri all on sisse
kantud;
5) museaali suurus või kaal. Fikseeritakse suurimad mõõdud
järjekorras kõrgus, laius, mahuliste esemete puhul ka sügavus.
Ebakorrapärase kujuga esemete puhul märgitakse ainult kõrgus või laius,
näidates ära, missugune mõõt on antud.
Väärismetallist
esemed, vääriskivid ja pärlid kaalutakse. Juhul kui väärismetall
moodustab esemest ainult väikese osa (monogramm, plaadike jms),
näidatakse selle detaili mõõt täpsusega kuni 1 mm eraldi. Raamitud
vääriskivid kirjeldatakse suuruse järgi, ära märgitakse tühjad pesad;
6)
museaali seisundi üldhinnang koos esinevate defektide äranäitamisega;
7)
kust, kellelt ja millal on museaal saadud, viide vastuvõtuaktile;
8)
millisesse alakogusse on museaal pärast registreerimist antud,
vastuvõtja nimi;
9) inventeerimisnumber, mis koos alakogu
ðifriga märgitakse pärast museaali teaduslikku inventeerimist;
10)
märge museaali muuseumikogust väljaarvamise kohta koos viitega
väljaarvamise aluseks olevale dokumendile.
25. Muuseumikogust välja arvatud museaali tulmenumbrit ei kasutata uute museaalide tähistamiseks.
26. Tulmeraamat peab olema nööritud, nummerdatud lehekülgedega ning kinnitatud direktori allkirja ja muuseumi pitsatiga.
III. TEADUSLIK INVENTEERIMINE
27. Teaduslik inventeerimine on museaalide arvelevõtmise teine põhietapp.
28. Inventeerimist teostavad peavarahoidja ja teaduslikud töötajad, nende puudumisel muuseumikogu eest vastutav töötaja.
29. Inventeerimisele peab eelnema muuseumikogu süstematiseerimise skeemi väljatöötamine, mis seisneb museaalide liigitamises, lähtudes nende põhitunnustest, muuseumi ainevaldkonnast ja vajadusest.
Enamlevinud museaalide liigitus on järgmine:
arheoloogilised,
etnograafilised, ajaloolis-kultuurilised, numismaatilised,
geoloogilised, botaanilised, zooloogilised jm teaduslikud materjalid,
arhiividokumendid, arhiiviraamatukogu, kunstikogu, fotokogu jms.
Liigitada võib ka konkreetsete museaalide tüüpide alusel (näit mööbel), kui vastavate museaalide arv on piisavalt suur. Vältida tuleks liiga väikeste gruppide moodustamist.
30. Kõigi museaalide liikide kohta peetakse eraldi inventeerimisraamatut.
Väärismetallist museaalid inventeeritakse liigist olenemata ka väärismetallide inventeerimisraamatus.
31. Igal museaalide liigil ning seega ka vastaval inventeerimisraamatu tüübil on oma šiffer (näit fotodel – F, etnograafilisel kogul – E, ajaloolis-kultuurilisel kogul – Aj., arheoloogilisel kogul 0 Ar. jne).
32. Inventeerimisraamatus peavad kajastuma järgmised
andmed:
1) inventeerimisnumber, mis koosneb alakogu ðifrist ja
museaali järjekorranumbrist alakogus;
2) inventeerimise kuupäev
ja inventeerija nimi;
3) vastuvõtuakti number ja koostamise kuupäev;
4)
museaali nimetus (kirjakeelne, murdekeelne, teaduslik);
5) museaali
väline kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne, et selle järgi oleks
võimalik museaali identifitseerida. Kirjeldusele lisatakse ka foto
(peamiselt esemete puhul) ning vajadusel joonised detailidest;
6)
materjal, millest museaal on valmistatud;
7) templid, sildid,
meistrimärgid, kirjutised museaalil (vajadusel lisada joonis, foto);
8)
museaali mõõdud;
9) museaaliga liituv informatsioon:
valmistaja/kasutaja;
valmistamise/kasutamise aeg ja koht,
valmistamistehnika, vajadusel ka loeteluga seonduv lisateave konkreetse
ajaloolise tausta kohta;
10) viited kirjandusele, mida on kasutatud
museaali dateerimisel või määramisel, samuti viited museaali kohta
ilmunud publikatsioonidele;
11) museaali seisundi üldhinnang koos
esinevate defektide kirjeldusega;
12) märge museaali varasema
restaureerimise või muuseumikogust väljaarvamise kohta koos viitega
väljaarvamise aluseks olevale dokumendile;
13) pärast
inventeerimist selgunud oluline täiendav informatsioon.
33. Fotode inventeerimisel peavad kajastuma andmed jäädvustatud isikute ja sündmuste kohta koos lühikirjeldusega.
34. Muuseumikogust välja arvatud museaali inventeerimisnumbrit ei kasutata teise museaali inventeerimisel.
35. Museaalide kohta käiva teabe süstematiseerimiseks vajadusel kasutatavad kartoteegid ja registrid nähakse ette muuseumikogu korralduse eeskirjas (käesoleva korra punkt 67).
IV. MUSEAALIDE SIGNEERIMINE (MÄRGISTAMINE)
36. Signatuur on osa museaalide arvelevõtmise süsteemist ja seob omavahel arvelevõtmise dokumendid ja museaali.
37. Museaali signeerimine seisneb tulmenumbri ja inventeerimisnumbri kandmises museaalile (näit AM 33378 E2738).
Väärismetallist museaalide puhul lisatakse ka väärismetallide raamatu number.38. Väga väikeste esemete puhul, mille signeerimine on tehniliselt võimatu, kirjutatakse signatuur ümbrisele (ümbrikule, karbile).
39. Signatuuri vorm peab olema kompaktne, püsiv ja ühtne kõigi kogude lõikes. Ta ei tohi kahjustada museaali väljanägemist, kuid peab olema kergesti leitav. Museaali signatuuri asukoha kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vastavatest metoodilistest soovitustest.
V. ARVESTUSDOKUMENTATSIOONI VORMISTAMINE JA HOIDMINE
40. Muuseumikogu arvestusdokumentatsioon tuleb vormistada selge loetava käekirjaga või masinakirjas.
41. Kustutamised ja ülekirjutamised ei ole lubatud. Vältimatud parandused tehakse selgelt ja loetavalt, vigane koht tõmmatakse maha ühe joonega. Paranduse õigsust kinnitab peavarahoidja või muuseumikogu eest vastutav isik oma allkirjaga.
42. Kõik rakendusraamatud peavad olema nummerdatud lehekülgedega. Tulme- ja inventariraamatud peavad olema nööritud ning kinnitatud direktori allkirja ja muuseumi pitsatiga.
43. Rakendusraamatud registreeritakse rakendusraamatute registris, kus enne iga raamatu kasutuselevõtmist märgitakse selle alustamise kuupäev ning hiljem lõpetamise kuupäev ja lehekülgede arv.
44. Museaalide arvestusdokumentatsiooni (vastuvõtu- ja väljaandeaktid, tulme-, inventari- ja registriraamatud) hoitakse peavarahoidja või muuseumikogu eest vastutava töötaja juures lukustatud (soovitavalt tulekindlas) kapis.
45. Museaalide arvestusdokumentatsiooni ei anta uurijatele iseseisvaks kasutamiseks. Vajaduse korral toimub see peavarahoidja või koguhoidja vahendusel.
VI. MUSEAALIDE LIIKUMISE JA SÄILIVUSE KONTROLL.
MUSEAALIDE
HOIDMINE
46. Museaalide muuseumisisene liikumine (laenutamine, pildistamine, restaureerimine, eksponeerimine jms) ning säilitamistingimuste andmed (temperatuuri- ja niiskusreþiim) hoidlates registreeritakse muuseumikogu korralduse eeskirjas ettenähtud korras.
47. Museaalide allesoleku ja seisundi kontrollimiseks peab muuseum igal aastal läbi viima inventuure. Inventuure viiakse läbi arvestusega, et kõik museaalid oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Muuseumi põhjendatud taotluse korral võib Kultuuriministeerium seda tähtaega pikendada.
48. Inventuuri tulemused fikseeritakse aktis, millele kirjutavad alla inventuuri läbiviijad ja mille kinnitab muuseumi direktor.
49. Muuseumi ekspositsiooni-, näituse- ja hoidlaruumide tehnilised ja kliimatingimused peavad tagama museaalide säilivuse ja julgeoleku. Tuletõrje- ja valvesignalisatsioon nendes ruumides on kohustuslik.
50. Muuseumi hoidlad peavad olema eraldatud ekspositsiooni- ja teistest külastajatele mõeldud ruumidest.
51. Hoidlatesse võivad minna ainult peavarahoidja ja vastutavad koguhoidjad. Muuseumi teised töötajad peavad hoidlasse mineku kooskõlastama peavarahoidja või koguhoidjaga.
52. Uurijad võivad hoidlatesse minna üksnes peavarahoidja loal ning peavarahoidja või koguhoidja saatel.
53. Hoidlate võtmete hoidmise ja väljaandmise kord sätestatakse muuseumikogu korralduse eeskirjas.
54. Väärismetallist ja vääriskividest museaale tuleb hoida tulekindlates ja valvesignalisatsiooniga seifides või valvesignalisatsiooniga varustatud vitriinis.
55. Tulirelvi tuleb hoida selleks vastavalt relvaseadusele kohandatud valvesignalisatsiooniga eriruumis, valvesignalisatsiooniga metallkappides või valvesignalisatsiooniga vitriinides.
56. Museaalide eksponeerimisel tuleb silmas pidada nende säilivuse ja julgeoleku nõudeid. Relvade ja eriti hinnaliste museaalide kaitseks tuleb eksponeerimisel rakendada julgeoleku lisameetmeid.
VII. MUSEAALI AJUTINE KASUTAMINE, ÜLEANDMINE TEISELE MUUSEUMILE JA MUUSEUMIKOGUST VÄLJAARVAMINE
57. Museaali kasutada andmisel sõlmitakse museaali ajutise
kasutamise leping, milles muude andmete ja kokkulepitud tingimuste
kõrval peab olema näidatud museaali:
1) nimetus,
lühikirjeldus ja seisund;
2) kasutamise eesmärk;
3)
turvalisuse tagamise tingimused;
4) väärtus (hind) tulenevalt
muuseumiseaduse paragrahv 18 lõikest 2;
5) tagastamise tähtaeg.
58. Museaali ajutise kasutamise lepingud registreeritakse vastavas registriraamatus.
59. Museaali ajutiseks kasutamiseks andmisel
vormistatakse väljaandeakt, milles märgitakse:
1) muuseumi
nimi;
2) akti koostamise koht ja kuupäev;
3) väljaandja nimi
ja ametikoht;
4) vastuvõtva isiku või asutuse nimi ja aadress;
5)
esindaja nimi, volikirja number ja kuupäev;
6) lepingu number ja
kuupäev;
7) museaali kasutamise eesmärk;
8) museaali
arvelevõtu number ja seisund;
9) üleantavate museaalide üldarv
numbrite ja sõnadega;
10) üleandja ja vastuvõtja allkirjad.
60. Väljaandeakt koostatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest esimene jääb muuseumile, teine vastuvõtjale. Sõltuvalt muuseumi struktuurist ja vajadusest võib ühe eksemplari aktist ette näha koguhoidja jaoks, kelle kogust museaal välja anti.
61. Väljaandeaktidel on jooksev numeratsioon, mis algab igal aastal uuesti.
62. Väljaandeakti kinnitab direktor oma allkirja ja muuseumi pitsatiga.
63. Väljaandeakt registreeritakse väljaandeaktide registriraamatus.
64. Teisest muuseumist ajutiseks kasutamiseks saadud
museaal registreeritakse museaalide ajutise kasutamise registriraamatus,
kuhu märgitakse:
1) järjekorranumber;
2) sissekande
kuupäev;
3) andmed museaali kohta (nimetus, lühikirjeldus,
materjal, suurus, seisund, arvelevõtu number muuseumis, kust museaal on
saadud);
4) muuseumi nimi, kellelt museaal on saadud;
5) museaali
kasutamise eesmärk ja tagastamise tähtaeg;
6) kelle
vastutusele museaal on antud, vastuvõtja allkiri;
7) tagastamise
kuupäev koos väljaandeakti numbriga.
65. Museaali üleandmine teisele muuseumile tema muuseumikogu täiendamiseks toimub muuseumiseaduse paragrahvis 17 sätestatud tingimustel ja korras.
66. Museaali väljaarvamine muuseumikogust toimub muuseumiseaduse paragrahvis 19 sätestatud alustel.
VIII. LÕPPSÄTTED
67. Muuseum koostab muuseumikogu korralduse eeskirja, milles sätestatakse muuseumisisene töökorraldus museaalide arvelevõtmise ja säilitamise nõuete täitmiseks tulenevalt käesolevast korrast ning konkreetse muuseumi tingimustest. Eeskiri kinnitatakse muuseumi põhimääruses ettenähtud korras.
68. Muuseumis peavad olema loodud museaalide arvelevõtmiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks vajalikud kaitse- ja ohutusnõuetele vastavad tingimused.
69. Museaalide arvelevõtmise ja säilitamise alast tööd korraldab peavarahoidja (varahoidja), kes vastutab muuseumikogu seisukorra eest. Kui muuseumis puudub peavarahoidja ametikoht, tuleb määrata töötaja, kes on muuseumikogu seisukorra eest vastutav.
70. Museaalide ostmiseks ning nende arvelevõtmisega seotud küsimuste lahendamiseks võib moodustada vastava komisjoni, mille koosseis ja pädevus kinnitatakse muuseumi põhimääruses ettenähtud korras.
71. Kultuuriministri loal võib muuseum rakendada käesolevas korras sätestatust erinevaid museaalide arvelevõtmise põhimõtteid, kui on tagatud museaalide arvestus, kaitse ja kasutamine ning arvelevõtmise korra muutmine ei ole otstarbekas. Muuseumi vastavasisuline taotlus koos muuseumis rakendatava arvelevõtmise korraga esitatakse Kultuuriministeeriumile.
72. Museaalide arvelevõtmise korra muutmisel tuleb kõik varasemad arvelevõtmise dokumendid säilitada ning varasem numeratsioon museaalil peab jääma loetavaks.
73. Järelevalvet käesoleva korra rakendamise üle teostab Kultuuriministeerium.
|
|
Kinnitatud |
Muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asjade üle arvestuse pidamise kord
1. Käesolev kord on kehtestatud muuseumiseaduse (RT I 1996, 83, 1487; 1997, 93, 1559) paragrahv 21 lõike 1 alusel.
2. Muuseum võib asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt (edaspidi hoiuleandja) kultuuriväärtusega asju (edaspidi asi) hoiule võtta.
3. Hoiule võetud asju museaalidena arvele ei võeta ja muuseumikogusse ei arvata.
4. Muuseumi ja hoiuleandja vahel sõlmitakse leping, milles muude andmete
ja kokkulepitud tingimuste kõrval näidatakse ära:
1)
asja nimetus, kirjeldus ja seisund;
2) hoiule andmise tähtaeg;
3)
asja väärtus (hind), mis määratakse kindlaks muuseumiseaduse paragrahv
18 lõike 2 alusel;
4) tingimused asja turvalisuse ja säilimise
tagamiseks;
5) asja kasutamise tingimused.
5. Hoiulevõetud asjad registreeritakse vastavas registriraamatus
(deposiitide raamatus), kuhu märgitakse:
1) järjekorranumber;
2)
sissekande kuupäev;
3) asja nimetus, kirjeldus, materjal, suurus
ja seisund;
4) hoiuleandja (isik või asutus) nimi ja aadress;
5)
esindaja nimi;
6) hoiuleandmise tähtaeg;
7) kelle vastutusele
hoiulevõetud asi on antud, vastuvõtja allkiri;
8) asja
tagastamise kuupäev;
9) vastuvõtja allkiri.
6. Asja tagastamisest hoiuleandjale teatab muuseum Muinsuskaitseinspektsioonile.
Facebook
Twitter