HALDUSÕIGUSTervishoid ja ravi

Teksti suurus:

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus (lühend - RKSS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus

RASEDUSE KATKESTAMISE JA STERILISEERIMISE SEADUS

              Vastu võetud 25. novembril 1998. a

                          1. peatükk

                           ÜLDSÄTTED

      Paragrahv 1. Seaduse reguleerimisala

     Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus määrab
kindlaks raseduse katkestamise ja steriliseerimise tingimused ja
korra.


     Paragrahv 2. Raseduse katkestamine

     Raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine
emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisega.


     Paragrahv 3. Raseduse kestus

     Raseduse kestust arvestatakse nädalates.


     Paragrahv 4. Steriliseerimine

     Steriliseerimine on:
     1) naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine raseduse
vältimiseks või
     2) mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine
viljastamise vältimiseks.


                           2. peatükk

                     RASEDUSE KATKESTAMINE

     Paragrahv 5. Raseduse katkestamise vabatahtlikkus

     (1) Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil.
Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist oma rasedust
katkestama. Sooviavaldus oma raseduse katkestamiseks peab olema
vormistatud kirjalikult.

     (2) Teovõimetu naise rasedust võib katkestada tema
eestkostja kirjaliku avalduse alusel.


     Paragrahv 6. Raseduse katkestamise tähtaeg

     (1) Rasedust võib katkestada, kui see ei ole kestnud kauem
kui 11 nädalat.

     (2) Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib
katkestada, kui:
     1) rasedus ohustab raseda tervist;
     2) sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline
tervisekahjustus;
     3) raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab
lapse kasvatamist;
     4) rase on alla 15-aastane;
     5) rase on üle 45-aastane.


     Paragrahv 7. Naistearsti ainuõigus rasedust katkestada

     Rasedust võib katkestada ainult naistearst.


     Paragrahv 8. Raseduse katkestamise toimingu vabatahtlikkus

     Naistearsti või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada
rasedust katkestama ega raseduse katkestamise protseduurist osa
võtma.


     Paragrahv 9. Raseduse katkestamise koht

     (1) Rasedust võib katkestada ainult vastavat riiklikku
tegevuslitsentsi omavas tervishoiuasutuses.

     (2) Haiguste ja tervisega seotud probleemide puhul on
raseduse katkestamine lubatud ainult haiglas. Haiguste ja
tervisega seotud probleemide loetelu, mille esinemise korral on
raseduse katkestamine lubatud ainult kolmanda etapi arstiabi
osutavas haiglas, kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.


     Paragrahv 10. Raseduse olemasolu ja kestuse tuvastamine

     Raseduse olemasolu ja kestuse tuvastab pere- või
naistearst, kelle poole naine või teovõimetu naine koos
eestkostjaga raseduse katkestamise sooviga pöördus. Raseduse
olemasolu ja kestus tuvastatakse teabe alusel, mida saadakse
naise küsitlemise, vaatluse ning vajaduse korral
diagnostikavahendite abil.


     Paragrahv 11. Raseduse katkestamise lubatavuse otsustamine

     (1) Raseduse katkestamise lubatavuse otsustab rasedust
katkestav arst, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvides 5 ja 6
toodud nõuetest.

     (2) Käesoleva seaduse paragrahv 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja
3 kirjeldatud juhtudel raseduse katkestamise lubatavus tehakse
kindlaks vähemalt kolme arsti - kahe või enama naistearsti ja
naise haigusest või tervisega seotud probleemist tuleneva
erialaarsti või -arstide - otsusel, lähtudes käesoleva seaduse
paragrahvis 9 toodud nõuetest. Vajaduse korral tuleb käesoleva
seaduse paragrahv 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhtudel kaasata
otsuse tegemisele lisaks arstidele ka sotsiaaltöötaja. Otsus
raseduse katkestamise lubatavuse kohta vormistatakse kirjalikult
ja seda tõendavad kõik otsuse tegijad oma allkirjaga.

     (3) Käesoleva seaduse paragrahv 6 lõike 2 punktides 4 ja 5
nimetatud tingimuste olemasolu tehakse kindlaks raseda passi,
sünnitunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi alusel.


     Paragrahv 12. Nõustamise kohustus

     (1) Oma rasedust katkestada soovivale naisele või
teovõimetu naise raseduse katkestamist taotlevale eestkostjale
peab rasedust katkestav arst enne raseduse katkestamist
selgitama raseduse katkestamise bioloogilist ja meditsiinilist
olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke
tüsistusi.

     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise
kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla nõustatud isik ja
nõustamise läbiviinud arst. Nõustamise akti vormi nõuded
kehtestab sotsiaalminister määrusega.


     Paragrahv 13. Raseduse katkestamise ettevalmistamine

     (1) Raseduse olemasolu ja kestuse tuvastanud arst on
kohustatud enne raseduse katkestamisele suunamist tegema kõik
asjakohasele ravistandardile vastavad uuringud ja toimingud.
Raseduse katkestamisele eelnevate ja järgnevate uuringute ja
toimingute loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.

     (2) Rasedust katkestav arst on enne raseduse katkestamist
kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
uuringute tulemusi.

     (3) Kui rasedus on kestnud kauem kui 11 nädalat või seda
nõuab naise tervise seisund, võetakse naine, kelle rasedust
katkestatakse, haiglaravile.


     Paragrahv 14. Raseduse katkestamisele järgnevad toimingud

     (1) Vahetult pärast raseduse katkestamist on arst
kohustatud tarvitusele võtma abinõud, mis väldivad raseduse
katkestamisega kaasneda võivaid tüsistusi. Abinõude loetelu
kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.

     (2) Naisel, kelle rasedus katkestati, on õigus raseduse
katkestamisele järgneva kahe nädala jooksul väljaspool
järjekorda konsulteerida raseduse olemasolu ja kestuse
tuvastanud arstiga vältimatu abi tingimustel.


     Paragrahv 15. Raseduse katkestamist puudutavad dokumendid

     Raseduse katkestamise kohta koostab selleks vajalikud
dokumendid raseduse katkestanud tervishoiuasutus. Raseduse
katkestamist puudutavate dokumentide vormi ja nende säilitamise
korra kehtestab sotsiaalminister määrusega, arvestades seaduses
sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid.


     Paragrahv 16. Andmete kogumine raseduse katkestamise kohta

     (1) Sotsiaalministeerium kogub ja töötleb raseduse
katkestamist puudutavaid andmeid riikliku sotsiaalpoliitika
väljatöötamiseks pereplaneerimise, sündivuse tõstmise, abortide
arvu vähendamise alal, samuti tervishoiuteenuse kvaliteedi
tagamiseks ja järelevalve teostamiseks raseduse katkestamise
teostaja üle ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni liikme
kohustusena neile usaldusväärse ja teiste riikidega võrreldava
informatsiooni esitamiseks.

     (2) Sotsiaalminister kehtestab:
     1) kogumisele ja töötlemisele kuuluvate andmete koosseisu;
     2) andmete töötlemise korra ja tingimused;
     3) andmete kodeerimise ja esitamise korra.

     (3) Raseduse katkestamist puudutavate andmete kogumine ja
töötlemine toimub kooskõlas käesoleva seaduse, andmekogude
seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja teiste seaduste ning
nende alusel kehtestatud õigusaktidega, mis tagavad delikaatsete
isikuandmete töötlemise selleks käesoleva seadusega ettenähtud
asutuses ning isikuandmete igakülgse kaitse kõigi võimalike
organisatsiooniliste ja tehniliste abinõudega, sealhulgas
andmete kodeeritud kujul üleandmise andmekogu pidajale või tema
poolt volitatud isikule.


     Paragrahv 17. Raseduskatkestusandmekogu asutamine

     (1) Raseduse katkestamist puudutavate andmete kogumiseks ja
töötlemiseks asutab sotsiaalminister raseduskatkestusandmekogu.

     (2) Raseduskatkestusandmekogu asutamine toimub andmekogude
seaduses sätestatud korras.


     Paragrahv 18. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

     (1) Raseduskatkestusandmekogu vastutav töötleja on
Sotsiaalministeerium.

     (2) Raseduskatkestusandmekogu vastutava töötleja õiguste
teostaja määrab sotsiaalminister.


                          3. peatükk

                       STERILISEERIMINE

     Paragrahv 19. Steriliseerimise vabatahtlikkus

     (1) Isikut võib steriliseerida üksnes tema enda soovil.
Sooviavaldus steriliseerimiseks peab olema vormistatud
kirjalikult.

     (2) Teovõimetu isiku steriliseerimise otsustab kohus isiku
eestkostja kirjaliku avalduse alusel.


     Paragrahv 20. Steriliseerimise lubatavus

     (1) Täisealist teovõimelist isikut võib steriliseerida, kui
esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
     1) isikul on vähemalt kolm last;
     2) isik on vanem kui 35-aastane;
     3) rasedus ohustab naise tervist;
     4) muud rasestumisvastased vahendid on vastunäidustatud;
     5) isikul on oht saada raske vaimse või kehalise
tervisekahjustusega laps;
     6) isiku haigus või tervisega seotud probleem takistab
lapse kasvatamist.

     (2) Täisealist teovõimetut isikut võib steriliseerida, kui
esineb vähemalt üks tingimus käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 3, 4, 5 või 6 toodud juhtudest.

     (3) Haiguste ja tervisega seotud probleemide loetelu, mille
puhul on lubatud steriliseerimine, kehtestab sotsiaalminister
oma määrusega.


     Paragrahv 21. Arsti ainuõigus teostada steriliseerimist

     Isikut võib steriliseerida naistearst, kirurg või uroloog.


     Paragrahv 22. Steriliseerimise koht

     Isikut võib steriliseerida ainult tervishoiuasutuses, mille
koosseisus on kirurgia-, uroloogia- või günekoloogiaosakond.


     Paragrahv 23. Steriliseerimise lubatavuse otsustamine

     (1) Käesoleva seaduse paragrahv 20 lõike 1 punktides 1 ja 2
nimetatud tingimused teeb kindlaks steriliseeriv arst isiku
passi alusel.

     (2) Käesoleva seaduse paragrahv 20 lõike 1 punktides 3, 4
ja 5 toodud juhtudel steriliseerimise lubatavus otsustatakse
vähemalt kolme arsti otsusel. Vajaduse korral tuleb käesoleva
seaduse paragrahv 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul lisaks
arstidele kaasata otsuse tegemisele ka sotsiaaltöötaja. Otsus
steriliseerimise lubatavuse kohta vormistatakse kirjalikult ja
seda tõendavad kõik otsuse tegijad oma allkirjaga.


     Paragrahv 24. Nõustamise kohustus

     (1) Enda steriliseerimist soovivale isikule või teovõimetu
isiku steriliseerimist taotlevale eestkostjale peab
steriliseeriv arst enne steriliseerimist ja pärast
steriliseerimise lubatavuse otsustamist selgitama
steriliseerimise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning
sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke tüsistusi.

     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise
kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla nõustatud isik ja
nõustanud arst. Nõustamise akti vormi nõuded kehtestab
sotsiaalminister määrusega.

     (3) Isikut ei või steriliseerida enne, kui käesolevas
paragrahvis nimetatud nõustamisest on möödunud üks kuu.


     Paragrahv 25. Steriliseerimise dokumenteerimine

     Steriliseerimise kohta tehakse sissekanne operatsioonide
raamatus ja isiku haigusloos. Steriliseerimist puudutavad andmed
on delikaatsed isikuandmed ning andmekogude moodustamine neist
ei ole lubatud.


                          4. peatükk

                        RAKENDUSSÄTTED

     Paragrahv 26. Kriminaalkoodeksi muutmine

     Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353;
28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361;
86, 1461; 87, 1466, 1467 ja 1468; 1998, 2, 42; 4, 62; 17, 265;
30, 412; 36/37, 552 ja 553; 51, 756 ja 759; 59, 941; 98/99,
1576) paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
     "Paragrahv 120.  Raseduse ebaseaduslik katkestamine ja
ebaseaduslik steriliseerimine

     (1) Raseda tahtel tema raseduse katkestamise eest
naistearsti poolt hiljem, kui seda seaduse kohaselt võib teha -
karistatakse rahatrahviga või teataval tegevusalal tegutsemise
õiguse äravõtmisega.

     (2) Raseda tahtel tema raseduse katkestamise eest isiku
poolt, kellel ei ole seadusest tulenevat õigust rasedust
katkestada - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega
kuni kaks aastat.

     (3) Raseda tahtel kauem kui 21 nädalat kestnud raseduse
katkestamise eest isiku poolt, kellel ei ole seadusest tulenevat
õigust rasedust katkestada - karistatakse vabadusekaotusega kuni
neli aastat.

     (4) Raseda tahte vastaselt tema raseduse katkestamise 
eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

     (5) Isiku tahte vastaselt tema steriliseerimise eest -
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani."


     Riigikogu esimees Toomas SAVI