OMANDIREFORMPõllumajandusreform

Teksti suurus:

Põllumajandusreformi seadus (lühend - PõRS)

Sisukord

Põllumajandusreformi seadus - sisukord
Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.02.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2015
Avaldamismärge:

Põllumajandusreformi seadus

Vastu võetud 11.03.1992
RT 1992, 10, 143
jõustumine 12.03.1992

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.08.1992RT I 1992, 36, 47426.08.1992
30.06.1994RT I 1994, 52, 88029.07.1994
12.06.1996RT I 1996, 48, 94519.07.1996
29.01.1997RT I 1997, 13, 21002.03.1997
18.02.1997RT I 1997, 16, 26416.03.1997
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
22.01.2003RT I 2003, 17, 9521.02.2003 ja 01.01.2004
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.

I peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse ülesanded

 (1) Käesolev seadus, lähtudes Eesti Vabariigi 1991. aasta 13. juuni omandireformi aluste seadusest (edaspidi Alused; Riigi Teataja 1991, nr. 21, art. 257), reguleerib ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist põllumajanduses ning ühismajandite reorganiseerimist või likvideerimist (edaspidi põllumajandusreform).

 (2) Põllumajandusreformi käigus toimub põllumajanduses üleminek põhiliselt talumajapidamisele ja muule eraomandusel rajanevale ettevõtlusele.

§ 2. Seaduses kasutatavad terminid

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
majanditevaheline ettevõte – ühismajandite poolt nende raha ja muu vara ühendamise teel moodustatud ettevõte või muu organisatsioon;
osanikmajand – ühismajand, kes on paigutanud oma raha või muu vara osamaksude või aktsiatena majanditevahelisse ettevõttesse;
tervikvara – asjade kogum, millest mingi osa eraldamisel ülejäänud osa sihipärane kasutamine osutub tehnoloogiliselt võimatuks;
ühismajand – 1) kolhoos, sh. kalurikolhoos;
                      2) kolhoosi vara osastamise teel moodustatud ettevõte või muu organisatsioon;
                      3) riiklik põllumajandusettevõte;
ühismajandi vara – ühismajandi bilansilised, rahalised ja materiaalsed väärtused, sealhulgas osamaksud ja aktsiad teistes organisatsioonides, laenud ja võlad ning muud varalised õigused ja kohustused;
reorganiseerimine – ühismajandi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;
osaku paigutamine – tööosaku või ühistatud vara eest saadava kompensatsiooni kasutamine sissemaksena äriühingu osa- või aktsiakapitali või selle kohta võlakohustuse vormistamine õigustatud subjekti kasuks.

§ 3. Põllumajandusreformi õigustatud ja kohustatud subjektid

 (1) Põllumajandusreformi õigustatud subjektid on:
 1) ühistatud vara endised omanikud ja nende õigusjärglased vastavalt Aluste §-dele 7–9;
 2) ühismajandi liikmed ja alalised töötajad;
 3) isikud, kes on läinud pensionile ühismajandist;
 4) endised ühismajandi liikmed ja alalised töötajad, kes on ühismajandis töötanud vähemalt 5 aastat;
 5) talu pidama asunud endised ühismajandi liikmed ja alalised töötajad, kelle viimane töökoht oli ühismajandis;
 6) ühismajandi endised alalised töötajad või nende pärijad juhul, kui nad on asunud või asuvad talu pidama;
 7) Eesti Vabariigi riiklikel ja kohaliku omavalitsuse valitavatel ametikohtadel töötavad isikud, kelle viimane töökoht oli ühismajandis;
 8) ühismajandi kreeditorid ja teised isikud, kelle suhtes ühismajandil on varalisi kohustusi;
 9) ühismajand majanditevahelise ettevõtte osanikuna;
 10) kohalik omavalitsus;
 11) Eesti Vabariik;
 12) teised isikud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

 (2) Põllumajandusreformi kohustatud subjektid on:
 1) ühismajandid ja majanditevahelised ettevõtted;
 2) juriidilised isikud, kelle omandisse põllumajandusreformi käigus üleläinud endise ühismajandi vara ei ole tervikuna välja ostetud või kellel ei ole selle vara väärtuses paigutatud osakuid.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2–7 märgitud isikud on põllumajandusreformi õigustatud subjektideks juhul, kui nad alaliselt elavad Eesti Vabariigis.

§ 4. Põllumajandusreformi etapid

 (1) Põllumajandusreform viiakse ühismajandis läbi kooskõlas endise maaomandiõiguse taastamise ja maa erastamisega vastavalt Eesti Vabariigi 1991. aasta 17. oktoobri maareformi seadusele (Riigi Teataja, 1991, nr. 34, art. 426) järgmistes etappides:
 1) osade kindlaksmääramine ühismajandi varas;
 2) ühismajandi likvideerimine või reorganiseerimine.

 (2) Osade kindlaksmääramisel ühismajandi varas:
 1) viiakse läbi ühismajandi vara inventeerimine, mille käigus tehakse kindlaks vara koosseis ning eraldatakse reservfond reformi läbiviimiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 26;
 2) tehakse kindlaks ühismajandi vara hulka kuuluv ühistatud vara ja õigustatud subjektid ning otsustatakse ühistatud vara tagastamine või kompenseerimine vastavalt Alustele ja käesolevale seadusele;
 3) tehakse kindlaks ühismajandi vara hulka kuuluv muu õigusvastaselt võõrandatud vara. Nimetatud vara tagastamine või kompenseerimine toimub vastavalt Aluste § 17 2. lõikele;
 4) tehakse kindlaks põllumajandusreformi teiste õigustatud subjektide osa ühismajandi varas käesoleva seaduse §-de 10–11 ja 13–14 alusel;
 5) arvutatakse ülejäänud varast õigustatud subjektide tööosakud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

 (3) Varaosade kindlaksmääramise järel otsustatakse vara edasise kasutamise kord ning ühismajandi reorganiseerimine või likvideerimine ning uute ettevõtlusvormide rakendamine vastavalt käesoleva seaduse III peatükile.

§ 5. Põllumajandusreformi komisjon ja tema pädevus

 (1) Põllumajandusreformi läbiviimiseks moodustatakse iga ühismajandi jaoks kohaliku omavalitsuse haldusüksuse reformikomisjon, mille koosseisus on võrdne arv ühismajandi, kohalike talupidajate ja kohaliku omavalitsuse esindajaid, samuti riigi esindajad.

 (2) Reformikomisjoni moodustamise korra ja töökorralduse määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsus.

 (3) Reformikomisjon:
 1) tagab ühismajandi vara inventeerimise;
 2) teeb kindlaks ühistatud vara koosseisu ja maksumuse ning otsustab selle tagastamise või kompenseerimise;
 3) esitab kohaliku omavalitsuse volikogule ettepanekud elanike sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks vajalike varade munitsipaliseerimise kohta;
 4) teeb kindlaks riigi osa ühismajandi varas;
 5) teeb kindlaks käesoleva seaduse § 3 1. lõike punktides 2–12 loetletud isikute ringi ja neile kuuluva varaosa suuruse;
 6) vaatab läbi ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava ja annab oma nõusoleku selle elluviimiseks;
 7) täidab teisi käesolevast seadusest ja muudest normatiivaktidest tulenevaid ülesandeid põllumajandusreformi läbiviimisel.

 (4) Reformikomisjonil on õigus teha ühismajandile ülesandeks põllumajandusreformi läbiviimiseks vajalike materjalide ja dokumentide ettevalmistamine.

 (5) Kõiki tehinguid ühismajandi põhivaraga on lubatud põllumajandusreformi läbiviimise perioodil teostada ainult reformikomisjoni loal.

§ 6. Kohaliku omavalitsuse pädevus põllumajandusreformi läbiviimisel

  Põllumajandusreformi läbiviimisel oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus:
 1) tagab põllumajandusreformi seostatuse maa- ja haldusreformiga;
 2) annab ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise käigus moodustatavale juriidilisele isikule tegutsemisloa;
 3) otsustab munitsipaliseeritud vara edasise kasutamise korra ja tingimused;
 4) kooskõlas käesoleva seaduse § 5 1. lõikega nimetab reformikomisjonist väljalangenud liikme asemele uue isiku, kui väljalangenud liige ei ole riigi esindaja;
 5) täidab käesoleva seaduse §-des 19, 25, 28, 281 ja 282 sätestatud ning teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid põllumajandusreformi läbiviimisel.

II peatükk OSADE KINDLAKSMÄÄRAMINE ÜHISMAJANDI VARAS 

§ 7. Ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamine

  Ühistatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldused vaatab läbi reformikomisjon vastavalt Alustele ja käesolevale seadusele.

§ 8. Ühistatud vara tagastamine

  Ühistatud vara tagastatakse reformikomisjoni otsusel vastavalt Alustele ja käesolevale seadusele.

§ 9. Ühistatud vara kompenseerimine

 (1) Ühistatud vara kompenseeritakse vastavalt Aluste §-le 14 käesoleva seadusega ettenähtud korras.

 (2) Ühistatud vara endisel omanikul või tema õigusjärglasel on õigus saada kompensatsiooni vara ühistamise aegsest väärtusest lähtudes:
 1) vara asendamise teel muu samaväärse varaga (kompensatsioon natuuras);
 2) osana ühismajandi või selle õigusjärglase varast, mille kohta antakse talle välja vastav tõend;
 3) rahas kohese väljamaksena või kohustatud subjekti võlakohustusena õigustatud subjekti kasuks.

 (3) Kompensatsiooni, mis on saadud osana ühismajandi varast, on õigustatud subjektil õigus ühendada tööosakuga, samuti anda see tasu eest või tasuta üle teistele isikutele samadel tingimustel tööosaku üleandmisega vastavalt käesoleva seaduse §-le 17.

 (4) Kompensatsiooni natuuras võib õigustatud subjekt taotleda kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21.

 (5) Reformikomisjon otsustab kompenseerimise viisi, korra ja tähtajad vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale.

 (6) Õigustatud subjektil on õigus ühistatud vara eest saadavat kompensatsiooni pärandada.

 (7) Kui õigustatud subjekt on ühendanud tööosaku ja ühistatud vara eest arvestatud kompensatsiooni ning osa ühendatud osakust paigutanud, kompenseeritakse paigutamata osa käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

 (8) Alates 1997. aasta 1. jaanuarist tagastab või kompenseerib riik põllumajandusreformi käigus tagastamata või kompenseerimata ühistatud vara põllumajandusreformi käigus määratud väärtuses erastamisväärtpaberitega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui põllumajandusreformi käigus on ühistatud vara väärtus määramata, määratakse see käesolevas seaduses ja ühistatud vara maksumuse määramise seaduses (RT 1991, 7, 104) sätestatud korras.

[Lõike 9 sõnastus kuni 31.12.2003]

 (9) Ühistatud vara tagastamiseks õigustatud subjektidele, kellele on seoses võlgnikust ühismajandi või tema õigusjärglase likvideerimis- või pankrotimenetlusega jäetud nende kasuks põllmajandusreformi käigus võetud võlakohustus välja maksmata, rahuldatakse nõuded võlgnikust ühismajandi või tema õigusjärglase vastu vastavas pankrotimenetluses enne pankrotiseaduse § 86 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud nõudeid.

[Lõike 9 sõnastus alates 01.01.2004]

 (9) Ühistatud vara tagastamiseks õigustatud subjektidele, kellele on seoses võlgnikust ühismajandi või tema õigusjärglase likvideerimis- või pankrotimenetlusega jäetud nende kasuks põllmajandusreformi käigus võetud võlakohustus välja maksmata, rahuldatakse nõuded võlgnikust ühismajandi või tema õigusjärglase vastu vastavas pankrotimenetluses enne pankrotiseaduse § 153 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 21.02.2003; 01.01.2004]

§ 10. Ühismajandi vara munitsipaliseerimine

 (1) Kohaliku omavalitsuse staatusega haldusüksustele tagastatakse ühismajandi valduses olev enne 1940. aasta 16. juunit munitsipaalomandusse kuulunud vara vastavalt Alustele.

 (2) Riigieelarve ja muude tsentraliseeritud vahendite arvel ehitatud sotsiaal- ja kultuuriobjektid antakse munitsipaalomandusse tasuta Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

 (3) Ühismajandi omavahendite arvel ehitatud või soetatud sotsiaal- ja kultuuriobjektide üleandmine munitsipaalomandusse toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591) § 34 4. lõikele.

 (4) Ühismajandi omavahendite arvel ehitatud objektide munitsipaalomandusse andmisel tasaarvestatakse nende maksumus ühismajandi riiklike laenuvõlgnevustega või riigilt tasuta saadud vara maksumusega.

§ 11. Eesti Vabariigi osa kindlaksmääramine ühismajandi varas

 (1) Eesti Vabariigile kuulub ühismajandi varas:
 1) vara, mis kuulus Eesti Vabariigile enne 1940. aasta 16. juunit;
 2) riigieelarve ja muude tsentraliseeritud vahendite arvel soetatud või ehitatud objektid ja rajatised;
 3) riigi poolt ühismajandile tasuta antud vara, mis on säilinud individualiseeritaval kujul.

 (2) Eesti Vabariigi osa ühismajandi varas tehakse kindlaks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras.

 (3) Eesti Vabariigi osa kindlaksmääramisel ühismajandi varas ei võeta arvesse riigi poolt kustutatud laene.

§ 12. Ühismajandi varas kindlaksmääratud Eesti Vabariigi osa käsutamine

 (1) Eesti Vabariigi osa ühismajandi varas jäetakse riigi omandisse, munitsipaliseeritakse või erastatakse teiste õigusaktidega kehtestatud korras.

 (2) Ühismajandi bilansis olevad ja riigieelarve vahendite arvel rajatud kuivendus- ja vihmutussüsteemid antakse üle koos maaomandi või maakasutuse üleandmisega. Nimetatud objektide üleandmise ja edasise kasutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

 (3) Eesti Vabariigi osa erastamisel on selle omandamise eesõigus maareformi seaduse § 10 2. lõikes sätestatud õigustatud subjektidel, nende puudumisel antud kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega tegelevatel isikutel.

§ 13. Teiste isikute osa ühismajandi varas

 (1) Juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kes on paigutanud oma rahalised või materiaalsed vahendid ühismajandi varasse, on õigus taotleda oma osa kindlaksmääramist ühismajandi varas.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud isikutel on õigus taotleda:
 1) oma osa eraldamist ja tagastamist natuuras;
 2) kaasomandi vormistamist ühismajandi õigusjärglase varas;
 3) oma osa väljamaksmist rahas.

 (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud vara üleandmise või väljamaksmise tingimused, korra ja tähtajad otsustab reformikomisjon vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21.

§ 14. Ühismajandi võlad ja muud varalised kohustused

 (1) Ühismajandi laenud ja võlad, sealhulgas riigieelarvest saadud laenud, kuuluvad ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel tasumisele järgmise vara arvel:
 1) rahaliste vahendite arvel;
 2) osamaksude ja aktsiate arvel;
 3) muu vara arvel.

 (2) Panga ja teiste kreeditoride nõusolekul võib ühismajandi laenud ja muud varalised kohustused üle anda isikutele, kellele läheb üle tööosakutena jaotamisele kuuluv osa ühismajandi varast.

 (3) Ühismajandi kohustused tervisekahjustuste hüvitamisel ja toitjakaotuspensionide maksmisel lähevad üle riikliku sotsiaalkindlustuse organitele.

 (4) Ühismajandi lepingulised kohustused lähevad üle ühismajandi õigusjärglastele vastavalt vara üleandmisele.

 (5) Ühismajandi kreeditoridel on õigus esitada nõudeid ühismajandi võlgade osas kuni 1996. aasta 1. oktoobrini. Võlgu, mille osas nimetatud kuupäevaks nõudeid esitatud ei ole, hiljem ei rahuldata.

§ 15. Ühismajandi osamaksud ja aktsiad teistes organisatsioonides

 (1) Ühismajandi osamaksud ja aktsiad või neile vastav osa teiste organisatsioonide varas antakse üle ühismajandi õigusjärglastele kooskõlas nimetatud organisatsioonide põhikirjadega või antakse munitsipaalomandusse vastavalt käesoleva seaduse §-le 10 või realiseeritakse ühismajandi vara erastamisel eelkõige ühismajandi liikmetele, alalistele töötajatele ja talupidajatele, samuti ühistatud vara endistele omanikele või nende pärijatele, arvestades nende tööosakuid ning ühistatud vara eest saadavat kompensatsiooni.

 (2) Osamaksude ja aktsiate üleandmine toimub vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale. Juhul kui osamaksud ja aktsiad on seotud ühismajandi konkreetse varaga, toimub nende üleandmine kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21.

§ 16. Tööosakud ühismajandi varas

 (1) Tööosak on ühismajandi liikmete ja alaliste töötajate ning teiste õigustatud subjektide ühismajandis töötamise aja ja tööpanuse alusel arvutatud osa ühismajandi varas.

 (2) Tööosaku arvutamise aluseks võetakse vara, mis jääb järele pärast vara eraldamist vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7–14.

 (3) Õigus tööosakule ühismajandi varas on käesoleva seaduse § 3 1. lõike punktides 2–7 märgitud isikutel, arvestades tööstaaži ja tööpanust majandis.

 (4) Reformikomisjonil on õigus arvata ühismajandi varast tööosaku saajate hulka lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud subjektidele ka nende pärijaid ja teisi isikuid, juhul kui nad töötavad ühismajandis või on talupidajad ja elavad alaliselt antud kohaliku omavalitsuse või ühismajandi territooriumil.

 (5) Tööosakute kindlaksmääramise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

 (6) Tööosaku suuruse kohta antakse õigustatud subjektile välja sellekohane tõend.

§ 17. Tööosaku käsutamine

 (1) Isikul, kellel on tööosak ühismajandi varas, on õigus:
 1) paigutada oma tööosak ühismajandi vara baasil asutatud äriühingu aktsia- või osakapitali;
 2) taotleda oma tööosaku ulatuses ühismajandi vara natuuras eraldamist kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21;
 3) ühendada oma tööosak ühistatud vara eest saadava kompensatsiooniga, samuti seaduses sätestatud korras teiste analoogilisel eesmärgil välja antud osakute või obligatsioonidega;
 4) anda oma tööosak tasuta või tasu eest teisele füüsilisele või juriidilisele isikule.

 (2) Õigustatud subjektil on õigus oma tööosakut pärandada.

 (3) Tööosaku realiseerimise viisi, korra ja tähtajad otsustab reformikomisjon vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 20 ja 21.

 (4) Tööosakut võib käsutada kuni 1996. aasta 1. oktoobrini. Hiljem esitatud taotlusi ei rahuldata ja tööosakut ei kompenseerita.

III peatükk ÜHISMAJANDI REORGANISEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE 

§ 18. Riigimajandite loomine

 (1) [Kehtetu]

 (2) Riigimajandite haldusse varade üleandmine ja nende edasine kasutamine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

 (3) Riigimajandite vara koosseisus väljaselgitatud ühistatud vara tagastatakse või kompenseeritakse käesoleva seaduse alusel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

 (4) Riiklike põllumajanduslike õppe-, katse-, ja teadusasutuste maakasutuse piirid määratakse vastavalt valla maakorralduse kavale.

 (5) Riigimajandite ümberkujundamine ja lõpetamine toimub äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 52–54, 993) ja erastamine erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) alusel.

§ 19. Ühismajandi reorganiseerimine või likvideerimine

 (1) Ühismajand kuulub reorganiseerimisele või likvideerimisele ühismajandi varas tööosakut omavate ühismajandi liikmete ja alaliste töötajate üldkoosoleku otsusel. Kõigil teistel isikutel, kellel on osa ühismajandi varas, on õigus üldkoosolekust otsustava hääleõigusega osa võtta.

 (2) Ühismajand kuulub likvideerimisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud koosoleku otsusel või kreeditoride nõudmisel, kui ühismajandi varast ei jätku nende nõuete rahuldamiseks.

 (3) Ühismajandi likvideerimiseks või reorganiseerimiseks võtab ühismajandi üldkoosolek vastu likvideerimise või reorganiseerimise kava ning esitab selle läbivaatamiseks reformikomisjonile.

 (4) Kui reformikomisjon ei ole ühismajandi poolt esitatud likvideerimise või reorganiseerimise kavaga nõus, otsustab selle kava rakendamise kohaliku omavalitsuse volikogu.

 (5) Likvideerimise või reorganiseerimise kava ei tohi piirata õigustatud subjektide õigust vabalt käsutada oma ühistatud vara- ja/või tööosakut.

 (6) Ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava võib varem tehtud ja realiseeritud otsuseid muutmata täiendada ühismajandi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse volikogu. Kui ühismajand asub mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, saab reformikava täiendada reformikomisjoni moodustanud kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastatult teiste kohalike omavalitsustega.

§ 20. Tervikvarade kindlaksmääramine

 (1) Tootmise järjepidevuse tagamiseks määratakse põllumajandusreformi läbiviimisel kindlaks tervikvarad, mis võetakse aluseks ühismajandi vara natuuras eraldamisel, järgmises järjekorras:
 1) põllumajandusliku tootmisega seotud tervikvara koos ettepanekuga selle tervikvara teenindamiseks vajaliku maakasutuse suuruse kindlaksmääramiseks ning piirangute ja kohustuste kehtestamiseks maaomanikele ja maakasutajatele;
 2) põllumajandustootmist teenindav tervikvara.

 (2) Käibevara eraldatakse vastavuses põhivara suuruse ja selle kasutamise otstarbega.

§ 21. Vara eraldamine natuuras

 (1) Vara eraldamine natuuras toimub ühismajandi likvideerimise või reorganiseerimise kava alusel käesoleva seaduse §-s 20 märgitud tingimustel.

 (2) Vara eraldamist natuuras on õigus taotleda õigustatud subjektil, kellel on osa ühismajandi varas, juhul kui tal on tingimused põllumajandusliku tootmise alustamiseks või jätkamiseks või muuks ettevõtluseks antud ühismajandi või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

 (3) Põllumajanduslike tootmisvahendite natuuras eraldamisel arvestatakse vara taotleja maakasutuse suurust ja tootmisvahendite olemasolu.

 (4) Vara eraldamisel natuuras kuulub selle vara rendileping omandaja nõudel ennetähtaegselt lõpetamisele. Rentnikul, kes on põllumajandusreformi õigustatud subjektiks, on eesõigus nõuda tema poolt rendilevõetud vara eraldamist natuuras.

 (5) Vara eraldamine müügiks avaliku enampakkumise korras on lubatud ainult selle vara osas, mida ükski õigustatud subjekt ei taotle.

§ 22. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

IV peatükk [Kehtetu] 

§ 23. [Kehtetu]

V peatükk PÕLLUMAJANDUSREFORMI TAGAMINE 

§ 24. Eeliste ja soodustuste andmine

 (1) Eesti Vabariigi Valitsus võib anda ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel vara uutele omanikele soodustusi nendele koos varaga üleantud laenude tasumisel või kustutada nimetatud laenud riigieelarvest, samuti võimaldada pikaajalist sooduskrediiti tootmise ümberkorraldamiseks. Soodustuste ja krediitide andmise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus koos Eesti Pangaga.

 (2) Ühistatud vara tagastamine ja kompenseerimine, samuti muu vara üleandmine põllumajandusreformi käigus on riigilõivu- ja maksuvaba.

§ 25. Vara omandiõiguse üleminek

 (1) Tagastatava, natuuras kompenseeritava või tööosaku alusel natuuras eraldatava vara omandiõigus läheb üle akti alusel, milles sätestatakse:
 1) vara üleandmise ja omandiõiguse ülemineku aeg;
 2) omandaja kohustus vara sihipäraseks kasutamiseks kohaliku omavalitsuse organi nõudmisel tema poolt kindlaksmääratud tingimustel ja tähtajani;
 3) varal lasuvate õiguste ja kohustuste üleminek;
 4) muud vajalikud tingimused vastavalt reformikomisjoni otsusele.

 (2) Kui põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara väärtuses ei ole 1996. aasta 1. detsembriks paigutatud osakuid, vormistatakse paigutamata:
 1) ühistatud vara osaku kohta valdaja võlakohustus riigi kasuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras;
 2) tööosaku kohta valdaja võlakohustus tema asukohajärgse kohaliku omavalitsuse kasuks kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras.

 (3) Kui põllumajandusreformi käigus on tasuta üle antud endise ühismajandi vara, vähendatakse:
 1) riigi kasuks vormistatavat võlakohustust riigiettevõttele tasuta üleantud vara väärtuse võrra;
 2) kohaliku omavalitsuse kasuks vormistatavat võlakohustust munitsipaalomandisse tasuta üleantud vara väärtuse võrra.

 (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud võlakohustus kuulub täitmisele viie aasta jooksul aasta intressimääraga 10 protsenti aastas tasumisele kuuluvast summast. Võlakohustuse täitmisega viivitamise korral nõutakse viivist 0,05 protsenti viivitatud kohustuse summast iga viivitatud päeva eest.

 (5) Ühismajandi või tema õigusjärglase vara hulka kuuluvate haridus-, kultuuri-, tervishoiu- või sotsiaalobjektide, haldushoonete, katlamajade, soojus- või kanalisatsioonivõrkude, veevarustus- või puhastusseadmete või muu kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks vajaliku vara võõrandamise korral on ostueesõigus kohalikul omavalitsusel, teede, üldkasutatavate elektrivõrkude ja -alajaamade ning sideliinide ja -keskjaamade võõrandamise korral riigil.

 (6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 nimetatud võlakohustuse täitmiseks, samuti põllumajandusreformi käigus loovutatud tööosakute eest täiendavalt arvelevõetud riigiosa eest tasumiseks riigile üleantud erastamisväärtpaberid või raha kantakse vastavalt Põllumajandusministeeriumi erastamisväärtpaberiarvele või erastamise eriarvele. Laekunud raha kasutatakse vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) §-le 3.

 (7) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud varade võõrandamisel kohalikule omavalitsusele või riigile võib kohalik omavalitsus või maavanem valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras kuni 1997. aasta 31. detsembrini taotleda Vabariigi Valitsuselt nimetatud varade maksumuse tasumist tasaarvelduse korras. Tasaarvelduseks kustutab Vabariigi Valitsus varade võõrandaja enne 1997. aasta 1. jaanuari tekkinud riiklike maksude maksuvõlad võõrandatava vara müügihinna ulatuses.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "rahandusministri" sõnadega "valdkonna eest vastutava ministri".]

§ 251. Ühismajandi sundlõpetamine

 (1) Kui põllumajandusreform ühismajandis ei ole lõpetatud 1996. aasta 1. detsembriks, algatab maavanem 1997. aasta 1. veebruariks ühismajandi sundlõpetamise.

 (2) Ühismajand lõpetatakse kohtuotsusega, milles kohus määrab likvideerijad, nende tasustamise korra ja tasu suuruse.

 (3) Õigustatud subjekti nõudel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab kohus uue likvideerija.

§ 252. Likvideerijate õigused ja kohustused

 (1) Likvideerijatel on ühismajandi juhtimisorgani õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.

 (2) Likvideerijad lõpetavad ühismajandi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.

 (3) Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.

 (4) Likvideerimismenetluses peab ühismajandi nimele lisama märkuse „likvideerimisel”.

 (5) Ühismajandi lootusetu maksuvõla kustutamiseks esitavad likvideerijad maksuhaldurile vastava taotluse. Maksuhalduril on õigus kustutada ühismajandi maksuvõlg valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "rahandusministri" sõnadega "valdkonna eest vastutava ministri".]

 (6) Kui likvideeritava ühismajandi varast ei jätku pärast maksuvõlgade kustutamist kõigi nõuete rahuldamiseks või maksuhaldur peab otstarbekaks pankrotimenetluse algatamist, peavad likvideerijad algatama pankrotimenetluse.

§ 253. Likvideerimise käik

 (1) Likvideerimise alustamiseks koostavad likvideerijad bilansi. Ühismajandi võlgade määramisel lähtuvad likvideerijad kreeditoride poolt 1996. aasta 1. oktoobriks esitatud nõuetest.

 (2) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist, lootusetu maksuvõla kustutamist ja ülejäänud vara üleandmist kohaliku omavalitsuse volikogule, esitavad likvideerijad avalduse ühismajandi registrist kustutamiseks.

§ 254. Dokumentide säilitamine

  Lõppenud ühismajandi dokumendid antakse hoiule kohalikule omavalitsusele, kes tagab dokumentide säilitamise 10 aastat.

§ 26. Reservfond

 (1) Põllumajandusreformi läbiviimisega seotud kulutuste katteks arvestatakse reservfondi 5% ühismajandi vara maksumusest seisuga 1992. aasta 1. jaanuar.

 (2) Ühismajandi reorganiseerimisel antakse reservfondi jääk ühismajandi õigusjärglastele. Ühismajandi likvideerimisel antakse rahaliste vahendite jääk üle kohaliku omavalitsuse eriarvele, kus neid hoitakse kolme aasta jooksul ning millest rahuldatakse õigustatud subjektide hilisemad põhjendatud nõuded.

§ 27. Ühismajandi liikmete ja töötajate tööõiguslik kaitse

 (1) Ühismajandi reorganiseerimisel või likvideerimisel lahendatakse liikmete ja töötajate töövahekorrad kooskõlas seadusandluse ja ühismajandi põhikirjaga.

 (2) Eesti Vabariigi Valitsus võib osutada põllumajandusreformi läbiviimisel kohaliku omavalitsuse organile abi endiste ühismajandi liikmete ja töötajate ümberõppe korraldamisel ja tööhõive tagamisel.

§ 28. Vaidluste lahendamine

 (1) Põllumajandusreformi läbiviimisel on õigustatud subjektil õigus:
 1) ühismajandi üldkoosoleku otsuse peale edasi kaevata reformikomisjonile või reformihaldurile, kes on kohustatud õigustatud subjekti kaebuse läbi vaatama 20 päeva jooksul;
 2) reformikomisjoni või reformihalduri otsuse peale edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule, kes vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud juhtudel on edasikaebamise tähtajaks üks kuu, arvates ajast, millal õigustatud subjektile tehti otsus kirjalikult teatavaks.

 (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse peale edasikaebamine toimub halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

 (4) Ühistatud vara tagastamise ja kompenseerimise vaidlused lahendatakse vastavalt Aluste §-le 19.

§ 281. Reformihaldur

 (1) Reformihaldur on isik, kelle põllumajandusreformi läbiviimiseks nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister maavanema või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul. Reformihalduriks võib nimetada isiku, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "põllumajandusminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

 (2) Reformihalduri teadmised ja kogemused peavad vastama tema kohustustest tulenevatele nõuetele.

 (3) Reformihaldur ei tohi olla antud ühismajandis õigustatud subjekt ega asjast huvitatud isik.

 (4) Reformihaldur nimetatakse juhul, kui põllumajandusreformi läbiviimisel esineb ühismajandil või tema õigusjärglasel vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
 1) käesoleva seaduse § 4 1. lõike või 2. lõike punktide 1, 2, 3 või 5 sätete rikkumine;
 2) ühistatud vara maksumuse määramise seaduse (RT I, 1993, 7, 104) sätete rikkumine.

 (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes loetletud rikkumiste tuvastamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril, maavanemal või kohaliku omavalitsuse volikogul.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "põllumajandusministril" sõnadega "valdkonna eest vastutaval ministril".]

 (6) Reformihalduri nimetamise päevast alates loetakse kehtetuks reformikomisjoni volitused ja need lähevad üle reformihaldurile. Reformikomisjon on kohustatud reformihaldurile üle andma kõik reformi läbiviimisega seotud dokumendid.

§ 282. Reformihalduri pädevus

 (1) Reformihaldur, kes on ametisse nimetatud käesoleva seaduse § 281 4. lõike punkti 1 alusel, koostab või muudab ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava ning esitab selle õigustatud subjektide üldkoosolekule kinnitamiseks. Reformihaldur viib läbi ühismajandi põllumajandusreformi ning temal on selleks käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud reformikomisjoni pädevus.

 (2) Käesoleva seaduse § 281 4. lõike punkti 2 alusel kinnitatud reformihaldur:
 1) teeb kindlaks põllumajandusreformi käigus toimunud seaduserikkumised;
 2) nõuab tagasi teiste isikute ebaseaduslikus valduses asuva ühismajandi vara ning vajadusel pöördub selleks avaldusega kohtusse;
 3) koostab ja esitab kohaliku omavalitsuse volikogule kinnitamiseks kava käesoleva seaduse § 281 4. lõike punktis 2 nimetatud rikkumistega õigustatud subjektidele tekitatud kahju hüvitamiseks.

 (3) Reformihaldur on aruandekohustuslik õigustatud subjektide üldkoosoleku ja valdkonna eest vastutava ministri ees. Valdkonna eest vastutav minister võib reformihalduri tagasi kutsuda õigustatud subjektide üldkoosoleku nõudmisel.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "põllumajandusminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister" vastavas käändes.]

 (4) Kuni reformihalduri tegevuse lõpetamiseni on tehingud ühismajandi või tema õigusjärglase varaga, mida ei ole antud õigustatud subjekti omandisse käesoleva seaduse § 25 alusel, lubatud ainult reformihalduri loal.

 (5) Reformihaldur viib käesolevas paragrahvis nimetatud toimingud lõpule hiljemalt kuue kuu jooksul, alates ametisse nimetamise päevast. Nimetatud tähtaega võib valdkonna eest vastutav minister mõjuvatel põhjustel pikendada.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "põllumajandusminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 283. Reformihalduri kulud

 (1) Reformihalduri kulud põllumajandusreformi läbiviimisel kaetakse käesoleva seaduse § 26 alusel moodustatud reservfondi arvelt. Reservfondi moodustamise võimatuse korral kaetakse reformihalduri kulud riigieelarvest Põllumajandusministeeriumile ettenähtud vahendite arvel.

 (2) Reformihalduri kulud ja tasu kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Tasu suurus ei tohi olla väiksem kui 5% reservfondi suurusest.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "põllumajandusminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]

§ 284. Vastutus

 (1) Reformitava ühismajandi ametiisikud kannavad vastutust oma süülise käitumisega reformitavale ühismajandile tekitatud varalise kahju eest.

 (2) Ametialase kuriteo toimepanemise eest kannavad reformitava ühismajandi ametiisikud, reformikomisjoni liikmed ja reformihaldur kriminaalvastutust vastavalt kriminaalseadusele.

§ 29. Seaduse ellurakendamine

  Käesoleva seaduse ellurakendamise tagab Eesti Vabariigi Valitsus, kes annab selleks välja juhendeid ja selgitusi.

§ 30. Järelevalve

  Järelevalvet põllumajandusreformi läbiviimise üle teostavad valdkonna eest vastutav minister ja maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "põllumajandusminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]