Notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus
Vastu võetud 29.01.2003
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 14. veebruari 2003. a otsusega nr 345 |
I. Notariaadiseaduses (RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565; 2002, 57, 357; 61, 375; 64, 390; 102, 600) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Haldusmenetluse seadust ei kohaldata notari ametitoimingutele.»
§ 2. Paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt.»
§ 3. Paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Justiitsministril on õigus kehtestada notari ametikindlustuslepingu lisatingimusi kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.»
§ 4. Paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
« 8) annab välja Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 44/2001 (EÜT L 12, 16/01/2001, lk 1–23) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades lisas VI kehtestatud tüüpvormile vastavaid tunnistusi Eesti Vabariigis täitmisele kuuluvate notariaaldokumentide koostamise kohta.»
§ 5. Paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kui osalejad ei ole määranud teisiti või kui seadus ei sätesta
teisiti, esindab notar osalejaid ametitoiminguga seoses kohtu- ja
haldusasutuses, sealhulgas:
1) koostab ja esitab tõestatud tehingu
registreerimiseks avalduse, samuti avalduse tagasivõtmise avalduse;
2) koostab ja esitab vastulauseid tõestatud tehingu osas registripidaja
tegevuse vaidlustamiseks.»
§ 6. Paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Osalejate nimel tehtud avaldus ja vastulause, millel on notari allkiri ja pitsatijäljend, kehtib kui notariaalselt kinnitatud avaldus või vastulause. Allkirja õigsuse notariaalset kinnitamist ja eraldi volitust osalejate esindamiseks ei ole vaja.»
§ 7. Paragrahvi 33 lõikes 2 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud».
§ 8. Paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 8 nimetatud tunnistuse väljastab tehingu tõestanud notar. Ametist lahkunud notari poolt tõestatud tehingu kohta võib tunnistuse välja anda ükskõik milline sama tööpiirkonna notar.»
§ 9. Paragrahvi 441 lõikes 4 asendatakse sõna «kinnistusametile» sõnaga «kinnistusosakonnale».
§ 10. Seadust täiendatakse paragrahviga 481 järgmises sõnastuses:
« § 481. Notarite Koja organite valimine
(1) Notarite Koja organid valitakse Notarite Koja koosolekul järgmiste
põhimõtete kohaselt:
1) iga organi liikmed valitakse eraldi;
2) hääletamine on salajane;
3) valituks osutub rohkem hääli
saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust
hääletamise nõuet.
(2) Notarite Koja eestseisust valides valitakse kõigepealt Notarite Koja esimees ja aseesimees ning siis ülejäänud eestseisuse liikmed.
(3) Notarite Koja esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.»
§ 11. Paragrahvi 49 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Notarite Koja eestseisus koosneb Notarite Koja esimehest ja aseesimehest ning kolmest eestseisuse liikmest.
(2) Eestseisus valitakse kolmeks aastaks.»
§ 12. Paragrahvi 58 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkt 8 ja § 35 lõige 4 jõustuvad eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.»
II. Notari tasu seaduses (RT I 1996, 23, 456; 1998, 95, 1512; 1999, 27, 380; 29, 400; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 3, 6; 47, 297; 53, 336) tehakse järgmised muudatused:
§ 13. Paragrahvi 31 täiendatakse punktiga 36 järgmises sõnastuses:
« 36) tunnistuse väljastamine Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 100 krooni;».
§ 14. Paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõna «kinnistusametis» sõnaga «kinnistusosakonnas».
§ 15. Seadust täiendatakse §-ga 50 järgmises sõnastuses:
« § 50. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 31 punkt 36 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.»
III. Tõestamisseaduses (RT I 2001, 93, 564; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused:
§ 16. Paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
«Kuni 15-aastase osaleja isiku tuvastab notar isikut tõendava dokumendi puudumisel sündi ja põlvnemist tõendavate riiklike dokumentide ja eestkostja ütluste abil, märkides selle notariaalakti.»
§ 17. Paragrahvi 12 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «notariaalselt kinnitatud».
§ 18. Paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tehingu tõestamiseks tuleb notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ning osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada. Ilma heakskiitmise ja allkirjastamiseta on tõestamine tühine.»
§ 19. Paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad «Kui notariaalaktis viidatakse teisele notariaalaktile, mis on tehtud tehingu tõestamise sätete kohaselt» sõnadega «Kui notariaalaktis esitatakse osaleja poolt avaldatu viitena teisele notariaalaktile».
§ 20. Paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka teise notariaalakti lisaks oleva kaardi, joonise ja illustratsiooni läbivaatamisele.»
§ 21. Paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Notariaalakt tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul osalejale ettelugemise asemel tõlkida, ilma selleta on tõestamine tühine. Kui kõik osalejad avaldavad, et nad valdavad keelt, millesse notariaalakt tõlgitakse, ja loobuvad ettelugemisest, siis asendab tõlkimine ettelugemist. Kui osaleja nõuab, koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge. Kirjalik tõlge tuleb notariaalaktile lisada. Notar teatab osalejale, et viimasel on õigus kirjalikku tõlget nõuda. Need asjaolud märgib notar notariaalakti.»
§ 22. Paragrahvi 17 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «ja tema lähikondlase».
§ 23. Paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kui tehingu ese võib olla abikaasade või endiste abikaasade ühisvara, märgib notar notariaalakti osaleja avaldatud perekonnaseisu.»
§ 24. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 33. Keelt mitteoskav pärandaja
Kui pärandaja, kes avaldab notarile oma viimse tahte suuliselt, ei oska piisavalt keelt, milles notariaalakti koostatakse, ning see asjaolu on notariaalaktis märgitud, koostatakse ja lisatakse notariaalaktile akti kirjalik tõlge. Pärandaja võib kirjalikust tõlkest loobuda, loobumine tuleb notariaalakti märkida, ilma selleta on tõestamine tühine.»
§ 25. Paragrahvi 35 lõikes 4 asendatakse sõnad «§ 13 lõiget 3» sõnadega «§ 13 lõiget 6».
§ 26. Paragrahvi 39 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna «tõestamise» sõnaga «kinnitamise».
§ 27. Paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad «tõestatud või tõestamata» sõnadega «kinnitatud või kinnitamata».
§ 28. Paragrahvi 46 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Notar väljastab avalduse alusel ja teiste algärakirja nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolekul isikule notariaalakti originaali, kui seda on vaja välisriigis kasutamiseks.»
§ 29. Paragrahvi 50 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad «ei säilitata koos originaaliga, millest ärakirjad on tehtud» sõnadega «ei säilitata koos originaaliga, millest algärakiri on tehtud».
§ 30. Paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Algärakirja nõudma õigustatud isikud võivad kokku leppida selle õiguse piiramises, sealhulgas nii, et notar väljastab algärakirja alles notari poolt kontrollitava tingimuse täitumisel või et isiku asemel saab algärakirja kohtu- või ametiasutus.»
§ 31. Paragrahvis 53 asendatakse sõna «kinnistusamet» läbivalt sõnaga «kinnistusosakond» vastavas käändes.
§ 32. Paragrahvi 56 lõike 1 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses:
«Apostilliga kinnitamine või legaliseerimine ei ole vajalik, kui toimingu olemuse tõttu ei oma dokumendi sisu mingit tähendust.»
§ 33. Paragrahvi 57 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «volitus» läbivalt sõnaga «volikiri» vastavas käändes.
§ 34. Paragrahvi 57 lõikes 1 asendatakse sõnad «niisuguse ametiisiku tõestatud» sõnadega «niisuguse ametiisiku kinnitatud või tõestatud».
IV. Vandetõlgi seaduses (RT I 2001, 16, 70; 2002, 61, 375; 2002, 102, 600) tehakse järgmised muudatused:
§ 35. Paragrahvi 1 lõike 2 punkti 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Haldusmenetluse seadust ei kohaldata vandetõlgi ametitoimingutele.»
§ 36. Paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Vandetõlgi tasu dokumendi tõlke ärakirja õigsuse ja tõlgitava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamise eest on 20 krooni esimese ja 5 krooni iga järgneva lehekülje eest.»
§ 37. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Enne ametisse asumist on vandetõlk kohustatud ametitegevuslepingu tingimused esitama justiitsministrile heakskiitmiseks. Justiitsminister võib anda kuni neljakuulise tähtaja ametitegevuslepingus esinevate puuduste kõrvaldamiseks.»
V. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19) tehakse järgmised muudatused:
§ 38. Paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse sõnad «maa- või linnakohtu kinnistusametile» sõnadega «kohtu kinnistusosakonnale».
§ 39. Paragrahvi 321 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Notar edastab enda tõestatud või kinnitatud avalduse ning sellele lisatud dokumendid registripidajale, välja arvatud juhul, kui kõik osalejad soovivad teisiti.»
§ 40. Paragrahvi 321 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 41. Paragrahvi 541 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Kui haldusorgan või kohtuasutus saab äriregistri andmeid arvutivõrgu kaudu kasutada, ei kohaldata muude seaduste sätteid isiku poolt registrikaardi esitamise kohustuse kohta.»
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter