Teksti suurus:

Patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 18, 106

Patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 29.01.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 14. veebruari 2003. a otsusega nr 351

I. Patendiseaduses (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764; 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Seadust läbivalt asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister» sõnadega «majandus- ja kommunikatsiooniminister» vastavas käändes.

§ 2. Paragrahvi 6 lõikes 2:

1) preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Leiutise objekt ei ole muu hulgas:»;

2) lõiget täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) mikrolülituse topoloogia.»

§ 3. Paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse (RT I 1994, 25, 407; 2000, 60, 388; 2001, 27, 151; 2002, 53, 336; 63, 387) kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on käesoleva seaduse § 24 järgi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlused kasuliku mudeli seaduse § 33 järgi avaldatud.

(3) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutist puudutavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 12 kohaselt õigus taotleda patenti, või nimetatud isiku teadmisel teine isik. Nõude peab esitama patenditaotluses või hiljemalt kaks kuud enne § 24 kohast patenditaotluse avaldamist. Kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või patendi taotlemise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet esitada ka patenditaotluse ekspertiisi käigus või patendi vaidlustamise korral. Nõudele peab lisama seda põhjendavad tõendid.»

§ 5. Paragrahvis 9:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ühe ja sama patenditaotlusega saab taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile.

(2) Kui patenditaotlus sisaldab mitut leiutist, võib patenditaotleja need patenditaotluse menetluse kestel patenditaotlusest eraldada ja esitada iseseisvad patenditaotlused käesoleva seaduse §-de 19 ja 20 järgi. Eraldatud leiutistele esitatud iseseisvatele patenditaotlustele (edaspidi eraldatud patenditaotlus) määratakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev, kui leiutis vastab esialgses patenditaotluses esitatud olemusele. Eraldatud patenditaotlusi saab esitada kuni kuus kuud pärast patenditaotluse menetluse lõpetamist § 28 järgi või patenditaotluse menetluse lõppemist § 31 järgi.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui patendinõudlus sisaldab mitut ühtse leiundusliku mõttega sidumata leiutist, peab patenditaotleja Patendiameti nõudel ühtsust rikkuvad leiutised Patendiameti määratud tähtaja jooksul patenditaotlusest eraldama. Eraldatud leiutiste suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 2. lõiget.»

§ 6. Paragrahvis 10:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Patendikaitse sisu ja ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sõnastusega. Patendinõudluse sõnastuse tõlgendamise aluseks on vastava ala asjatundja teadmiste tase patenditaotluse esitamise ajal. Patendinõudluse sõnastuse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

« (3) Patendinõudlus koosneb sõltumatutest ja sõltuvatest punktidest. Patendinõudlus ei tohi sisaldada ühe leiutise kohta rohkem kui ühte sõltumatut punkti, välja arvatud juhul, kui:
1) leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet või
2) seadet või muud toodet kasutatakse mitmel erineval otstarbel või
3) tehnilisel probleemil on sellised alternatiivsed lahendused, mis ei võimalda leiutise olemust väljendada ühe sõltumatu punktiga.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud erandite kasutamise korral peab olema täidetud leiutise ühtsuse nõue.

(5) Leiutise olemuse lühikokkuvõtte sõnastusel ei ole leiutise olemuse avamisel ega patendikaitse ulatuse määramisel õiguslikku tähendust. Leiutise olemuse lühikokkuvõtet kasutatakse üksnes leiutise kohta tehnilise informatsiooni avaldamisel.»

§ 7. Paragrahvis 11:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Prioriteet on esimesena patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitanud isiku või tema õigusjärglase eelisõigus taotleda leiutisele patendikaitset. Esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Patenditaotlusele, mis on käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike kohaselt eraldatud varasemast patenditaotlusest, võib prioriteedinõude esitamise korral määrata prioriteedi varasema patenditaotluse prioriteedikuupäeva järgi.»;

3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Prioriteedinõude esitamise korral võib prioriteedi määrata mitme varem esitatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi. Mitme varem esitatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi 2. või 5. lõikes sätestatud 12-kuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast.»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Patenditaotlusele, mis on esitatud Patendiametile pärast käesoleva paragrahvi 2. või 5. lõikes ettenähtud 12-kuulise tähtaja möödumist, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi vastavalt käesoleva paragrahvi 2. või 5. lõike kohaselt, kui:
1) prioriteedinõudele on lisatud selgitus nende põhjuste kohta, mis takistasid eelnimetatud tähtaja järgimist;
2) käesoleva lõike punkti 1 kohaselt esitatud põhjendused tõendavad, et tähtaega on eiratud tahtmatult;
3) patenditaotlus esitati kahe kuu jooksul pärast eelnimetatud tähtaja möödumist.»;

5) lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

« § 131. Esindaja patendikaitse alaste toimingute tegemisel

(1) Patendikaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse (RT I 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336) kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks leiutiste valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.

(2) Isik, kelle elukoht või asukoht ei ole Eesti Vabariigis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku patendikaitse alaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud patenditaotluse esitamine, käesoleva seaduse § 33 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise patenditaotluste siseriiklikku menetlusse võtmise avalduse esitamine ja kõigi käesolevas seaduses sätestatud riigilõivude tasumine.

(3) Kui patendikaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Ühisel esindajal on õigus sooritada patenditaotlejate nimel kõiki patenditaotluse menetlemisega seotud toiminguid, välja arvatud patenditaotluse üleandmine.»

§ 9. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Patendiomanik

(1) Patendiomanikuks loetakse isik, kelle kohta riiklikku patendiregistrisse on patendiomanikuna tehtud viimane kanne.

(2) Patendiomanikul on ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Ainult patendiomanikul on õigus kasutada patendist tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist.

(3) Patendiomaniku ainuõigust võib piirata vaid käesoleva seaduse või teiste isikute õigustega.»

§ 10. Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Patenditaotlus

(1) Patenditaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid:
1) patendi saamise avaldus, milles peavad olema esitatud patendi saamise soov, patenditaotleja ja autori andmed ning leiutise nimetus;
2) leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus peab olema avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;
4) joonis või muu illustreeriv materjal (edaspidi joonis), millele viidatakse leiutiskirjelduses või patendinõudluses;
5) leiutise olemuse lühikokkuvõte.

(2) Patenditaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) volikiri, kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, välja arvatud juhul, kui kohaldub mõni käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud erisus;
3) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument, kui leiutise objektiks on bioloogiline aine või leiutis eeldab bioloogilise aine kasutamist ning kui nimetatud bioloogiline aine ei ole avalikkusele kättesaadav ja seda ei saa kirjeldada leiutiskirjelduses viisil, mis võimaldab vastava ala asjatundjal leiutist teostada.

(3) Kui patenditaotlejaks ei ole autor, peab patenditaotleja patendi saamise avalduses või muus patenditaotlusele lisatud dokumendis deklareerima, millisel käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud õiguslikul alusel põhineb patendi taotlemise õigus.

(4) Nõuded patenditaotluses sisalduvate dokumentide üksikasjaliku sisu ja vormi (edaspidi sisu ja vorm) kohta kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab:
1) dokumendi struktuuri ja andmed, mida iga struktuuriosa peab sisaldama;
2) infokandja, millel dokument tuleb esitada;
3) siseriiklikud ja rahvusvahelised standardid, mida dokumendi ja selles sisalduvate andmete vormi suhtes kohaldatakse.

(5) Patenditaotlus esitatakse eesti keeles. Leiutise nimetus patendi saamise avalduses ja leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse eesti ja inglise keeles.

(6) Patendiametil on õigus nõuda kahekuulise tähtaja jooksul patenditaotluse mis tahes võõrkeelse dokumendi, patenditaotlusele lisatud dokumendi või menetluse käigus esitatud dokumendi tõlget eesti keelde, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud erinevat tähtaega.»

§ 11. Paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 20. Patenditaotluse esitamine

(1) Patenditaotlus esitatakse Patendiametile.

(2) Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada ega taastada.

(3) Üle 10-punktilise patendinõudluse esitamise korral tasutakse alates 11. punktist iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv.

(4) Patenditaotluse esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Prioriteedinõude esitamine, muutmine ja parandamine

(1) Prioriteedinõue esitatakse patenditaotluse esitamisel või 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.

(2) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid lisatakse patenditaotlusele või esitatakse Patendiametile 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.

(3) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus.

(4) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks olev teises riigis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on avaldatud digitaalses andmekogus, millele Patendiametil on pidev piiranguteta tasuta juurdepääs.

(5) Riikide loetelu, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 4. lõiget, avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

(6) Prioriteedinõuet tõendavate võõrkeelsete dokumentide tõlked esitatakse Patendiameti nõudel käesoleva seaduse § 23 2. lõikes sätestatu kohaselt.

(7) Prioriteedinõuet võib muuta või parandada 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates. Prioriteedikuupäeva muutumise korral arvestatakse nimetatud 16-kuulist perioodi muutunud prioriteedikuupäevast.

(8) Prioriteedinõuet ei saa esitada ega muuta, kui patenditaotlus on käesoleva seaduse § 24 2. lõike alusel avaldatud või tehniline ettevalmistus patenditaotluse avaldamiseks on lõpetatud.»

§ 13. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Patenditaotluse esitamise kuupäeva määramine ja muutmine

(1) Patendiamet määrab patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, millal Patendiametisse saabunud dokumentide kogumis sisalduvad vähemalt järgmised patenditaotluse elemendid:
1) eestikeelne patendi saamise sooviavaldus või muu selge viide, et esitatud dokumente käsitatakse patenditaotlusena;
2) andmed, mille alusel on võimalik kindlaks teha patenditaotleja või mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid;
3) dokument, mis ilmselt on leiutiskirjeldus.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud dokumendi asemel võib esitada järgmised sama leiutist puudutavad esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse andmed:
1) number;
2) esitamise kuupäev;
3) riik või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus esitati. Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on võõrkeeles, peab patenditaotleja esitama Patendiameti määratud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 16 kuud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäevast, leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlke eesti keelde.

(3) Patendiamet määrab käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike alusel eraldatud patenditaotluse esitamise kuupäevaks varasema patenditaotluse esitamise kuupäeva, kui eraldatud patenditaotluse esitamisel on järgitud § 9 2. lõikes sätestatud tähtaega ja saabunud dokumentide kogum sisaldab vähemalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud patenditaotluse elemente.

(4) Kui Patendiametisse saabunud dokumentide kontrollimisel selgub, et dokumentide kogumist puudub mõni käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud patenditaotluse element, teatab Patendiamet sellest patenditaotluse esitanud isikule ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

(5) Patendiametil ei ole käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud puudustest teatamise kohustust, kui puuduvaks patenditaotluse elemendiks on 1. lõike punktis 2 nimetatud andmed. Sellel juhul peab patenditaotleja oma algatusel esitama kõik puuduvad 1. lõikes loetletud patenditaotluse elemendid kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast.

(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul määrab Patendiamet patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, mil patenditaotleja on kõrvaldanud algselt esitatud dokumentides kõik Patendiameti teates loetletud puudused või 5. lõikes nimetatud juhul päeva, mil patenditaotleja on oma algatusel esitanud kõik puuduvad 1. lõikes loetletud patenditaotluse elemendid.

(7) Patendiametisse saabunud patenditaotluse dokumentide hulgast leiutiskirjelduse mõne osa või leiutiskirjelduses või patendinõudluses viidatud joonise puudumise korral (edaspidi puuduv osa) teatab Patendiamet sellest viivitamata patenditaotlejale. Kui patenditaotleja soovib lisada patenditaotlusele puuduva osa, peab ta, olenemata Patendiametilt teate saamisest, esitama puuduva osa kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise päevast arvates. Patendiamet määrab uueks patenditaotluse esitamise kuupäevaks puuduva osa Patendiametisse saabumise kuupäeva.

(8) Kui patenditaotleja teatab käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud tähtaja jooksul Patendiametile puuduva osa esitamisest loobumisest või ei esita puuduvat osa, määrab Patendiamet patenditaotluse esitamise päeva 1. lõikes sätestatu kohaselt.

(9) Patenditaotleja võib käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul nõuda puuduva osa asendamist sama leiutist käsitleva esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse leiutiskirjelduse terviktekstiga või joonise asendamist nimetatud esmase taotluse joonisega. Nõue peab sisaldama esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse kohta 2. lõikes loetletud andmeid. Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on võõrkeeles, peab patenditaotleja 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama Patendiametile leiutiskirjelduse tervikteksti või joonise tõlke eesti keelde. Patendiamet määrab nimetatud nõude korral patenditaotluse esitamise kuupäevaks algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise kuupäeva.

(10) Kui patenditaotluse esitamise kuupäeva määramisel kohalduvad nii käesoleva paragrahvi 6. lõikes kui ka 7. või 9. lõikes sätestatu, võetakse patenditaotluse esitamise kuupäeva määramisel aluseks nimetatud sätete kohaselt määratud kuupäevadest hiliseim.

(11) Patendiamet ei määra patenditaotlusele esitamise kuupäeva, kui patenditaotleja jätab:
1) käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul Patendiameti teates loetletud puudused määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata;
2) käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud juhul kõik puuduvad 1. lõikes loetletud patenditaotluse elemendid kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast oma algatusel esitamata.»

§ 14. Paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Patenditaotluse menetlusse võtmine ja eelmenetlus

(1) Patendiamet võtab menetlusse patenditaotluse, millele käesoleva seaduse §-s 21 sätestatu kohaselt on määratud esitamise kuupäev.

(2) Patendiamet teatab patenditaotlejale menetlusse võetud patenditaotluse numbri ja patenditaotluse esitamise kuupäeva.

(3) Patendiamet keeldub menetlusse võtmast patenditaotlust, millele käesoleva seaduse § 21 11. lõikes ettenähtud alusel ei määrata esitamise kuupäeva.

(4) Patenditaotluse menetlusse võtmisest keeldumise korral teatatakse sellest taotlejale kirjalikult ja makstakse taotlejale riigilõiv tagasi.

(5) Patendiamet kontrollib eelmenetluse käigus:
1) käesoleva seaduse § 20 2. ja 3. lõikes sätestatud riigilõivude tasumist;
2) käesoleva seaduse § 19 1. ja 2. lõikes sätestatud dokumentide olemasolu;
3) käesoleva seaduse § 21 2. või 9. lõikes sätestatud tõlke olemasolu, nimetatud sätete kohaldumise korral;
4) prioriteedinõude vastavust käesoleva seaduse §-des 11 ja 201 sätestatule prioriteedinõude olemasolu korral;
5) autori andmete olemasolu ja käesoleva seaduse § 19 3. lõikes sätestatud patendi taotlemise õigusliku aluse deklareerimise nõude täitmist, kui patenditaotlejaks ei ole autor;
6) patendivoliniku tegutsemise õigust leiutiste valdkonnas, kui patenditaotlus on esitatud patendivoliniku kaudu;
7) patenditaotluse dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 19 4. lõike alusel kehtestatud sisu ja vormi nõuetele.

(6) Kui käesoleva seaduse § 20 2. lõikes ettenähtud riigilõivu ei ole kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates tasutud ettenähtud määras, lükkab Patendiamet patenditaotluse tagasi. Patendinõudluse puudumisel või selle mittevastavuse korral sisu või vormi nõuetele või § 20 3. lõikes sätestatud täiendava riigilõivu ettenähtust vähemas summas tasumise korral määrab Patendiamet riigilõivu puuduva osa tasumise tähtpäeva. Käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike alusel eraldatud leiutise kohta esitatud patenditaotluse korral määrab Patendiamet kehtivusaastate riigilõivude tasumise tähtpäeva, kui § 42 2. ja 3. lõikes sätestatud tähtaeg oli patenditaotluse esitamise päevaks möödunud.

(7) Kui käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud kontrollimisega tuvastatakse patenditaotluse mõne dokumendi puudumine või patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid dokumentide sisu või vormi puudusi või muid ekspertiisi takistavaid asjaolusid, teatab Patendiamet sellest patenditaotlejale kirjalikult ning määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks.

(8) Patendiamet alustab patenditaotluse ekspertiisi, kui käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud kontrolli tulemusena ei ole tuvastatud patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid asjaolusid või kui need on 7. lõikes sätestatud juhul ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud.

(9) Patendiamet teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse, kui käesoleva paragrahvi 7. lõikes sätestatud juhul ei ole patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid asjaolusid ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud. Patendiamet teatab patenditaotlejale patenditaotluse tagasilükkamise otsusest kirjalikult.»

§ 15. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Patenditaotluse ekspertiis

(1) Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus leiutise vastavust käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele.

(2) Patendiamet võib nõuda patenditaotlejalt suulist või kirjalikku selgitust ja patendinõudluse, leiutiskirjelduse, joonise ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte parandamist või täiendamist või patenditaotleja esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkeid. Patendiamet määrab selgituste andmiseks või paranduste, täienduste ja tõlgete esitamiseks tähtaja.

(3) Patendiametil on õigus nõuda patenditaotlejalt tema analoogsete patenditaotluste kohta teiste riikide patendiametite otsuste koopiaid ja vahetada teiste riikide patendiametitega teavet patenditaotluse kohta.

(4) Kui Patendiamet leiab, et leiutise objekt on käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatu kohaselt patendiga kaitstav ja leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses vastab tehnika tasemega võrdlemisel §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele ning patenditaotluse dokumentide sisu ja vorm on kooskõlas § 19 4. lõike alusel kehtestud sisu- ja vorminõuetega, lõpetab Patendiamet patenditaotluse ekspertiisi, teeb patendi väljaandmise otsuse ning teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult.

(5) Kui Patendiamet leiab, et leiutise objekt ei ole käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatu kohaselt patendiga kaitstav või leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses ei vasta tehnika tasemega võrdlemisel §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele või patenditaotleja ei ole § 9 3. lõike kohaselt määratud tähtpäevaks eraldanud patenditaotlusest ühtsust rikkuvat leiutist või patenditaotluse dokumentide sisu või vorm ei ole kooskõlas § 19 4. lõike alusel kehtestud sisu- ja vorminõuetega või patenditaotleja jätab käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel nõutud parandused ja täiendused tegemata või selgitused andmata või tõlked esitamata või 3. lõike alusel nõutud otsuste koopiad esitamata, lõpetab Patendiamet patenditaotluse ekspertiisi, teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse ning teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult.

(6) Ekspertiisi käigus patenditaotluse kohta kolmanda isiku poolt esitatud märkused ja arvamused edastatakse seisukohavõtuks patenditaotlejale. Kolmandat isikut ei kaasata menetlusse.»

§ 16. Paragrahvis 24:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Patenditaotluse avaldamine käesoleva seaduse tähenduses on § 19 1. lõike punktides 2–5 nimetatud patenditaotluse dokumentide avaldamine.»;

2) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Patenditaotluse avaldamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Patenditaotluse avaldamiseks võib kehtestada kuni ühekuulise tehnilise ettevalmistuse perioodi, mille kestel patenditaotluse parandamine ja täiendamine, patenditaotluse tagasivõtmine või õiguste üleminekuga seotud toimingud on peatatud.»

§ 17. Seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

« § 251. Tähtaegade määramine ja pikendamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel võib Patendiamet määrata tähtaegade pikkuseks kaks kuni neli kuud. Erandjuhul võib Patendiamet määrata kuuekuulise tähtaja.

(2) Patenditaotlejal on põhjendatud juhtudel õigus nõuda Patendiameti poolt määratud tähtaja pikendamist käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaegade piires. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne tähtpäeva saabumist. Patendiameti otsus pikenduse andmise kohta on lõplik.»

§ 18. Paragrahvi 26 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kui patenditaotleja ei ole vastanud määratud tähtpäevaks käesoleva seaduse § 22 7. lõike alusel eelmenetluse käigus Patendiameti poolt esitatud nõudmisele kõrvaldada puudused või anda selgitusi ega ole esitanud § 27 3. lõike kohaselt patenditaotluse menetluse jätkamise nõuet;
2) kui patenditaotleja ei ole vastanud määratud tähtpäevaks käesoleva seaduse § 23 2. lõike alusel ekspertiisi käigus Patendiameti poolt esitatud nõudmisele anda selgitusi, esitada parandused, täiendused või tõlked ega ole esitanud § 27 3. lõike kohaselt patenditaotluse menetluse jätkamise nõuet.»

§ 19. Paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 27. Patenditaotluse menetluse peatamine ja jätkamine

(1) Kui patenditaotleja jätab mõne toimingu, mille tähtaja käesoleva seaduse kohaselt määrab Patendiamet, ettenähtud tähtpäevaks tegemata, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse ja teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult.

(2) Käesoleva seaduse § 48 1. lõike või § 49 1. lõike alusel hagi esitamise korral peatatakse patenditaotluse menetlus kohtuotsuse jõustumiseni.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt peatatud patenditaotluse menetlust jätkatakse, kui patenditaotleja esitab patenditaotluse menetluse jätkamise nõude, tõendab tähtaja eiramise tahtmatust, teeb ettenähtud toimingu ja tasub riigilõivu kahe kuu jooksul patenditaotluse menetluse peatamisest teatamise päevast arvates või peatamise teate mittesaamisel enne kuue kuu möödumist tegemata jäänud toimingu tähtpäevast.

(4) Patenditaotluse menetluse peatamine ei anna õigust käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud kehtivusaasta riigilõivu tasumise tähtaegade edasilükkamiseks või taastamiseks, kui riigilõiv jäeti ettenähtud tähtpäevaks tasumata.»

§ 20. Paragrahvis 29:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Patendiamet taastab patenditaotluse menetluse, kui patenditaotleja esitab menetluse taastamise nõude, tõendab takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist ning tasub riigilõivu.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõike sätted ei laiene § 9 2. lõikes, § 20 2. lõikes, § 21 2., 7. ja 9. lõikes, § 33 1. ja 3. lõikes, § 35 6. lõikes ning §-s 42 sätestatud tähtaegadele.»

§ 21. Seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:

« § 291. Patenditaotleja õigus esitada vastuväidet

Kui Patendiamet leiab, et patenditaotluse eelmenetluse või ekspertiisi käigus ilmnenud asjaolud toovad käesolevas seaduses sätestatu järgi kaasa patenditaotluse tagasilükkamise, peab Patendiamet enne patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist teavitama patenditaotlejat kavatsetavast otsusest ja selle asjaoludest ning andma talle vähemalt ühel korral võimaluse suulise või kirjaliku vastuväite esitamiseks.»

§ 22. Paragrahvis 30:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Patenditaotleja võib esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või halduskohtusse.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Apellatsioonikomisjonil on oma otsusega õigus:
1) jätta kaebus rahuldamata ja Patendiameti otsus muutmata või
2) teha Patendiametile ettepanek Patendiameti otsuse tühistamiseks ja kohustada Patendiametit apellatsioonikomisjoni otsuses nimetatud asjaolusid arvestades menetlust jätkama.»

§ 23. Paragrahvis 32:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rahvusvahelise patenditaotluse all mõistetakse käesolevas seaduses 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (RT II 1994, 6/7, 21) (edaspidi patendikoostööleping) alusel esitatud rahvusvahelist taotlust.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

« (71) Avaldatud rahvusvahelises patenditaotluses, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, sisalduv leiutis saab käesoleva seaduse § 18 kohase ajutise kaitse päevast, millal Patendiamet avaldab § 33 1. lõike kohaselt esitatud rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlke, või kui patenditaotleja soovib ajutist kaitset varem, siis päevast, millal patenditaotleja edastab Eesti Vabariigis leiutist kasutavale isikule avaldatud rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke, või päevast, millal Patendiamet avalikustab nimetatud tõlke, kui tõlge edastati Patendiametile ja tasuti tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõiv.»

§ 24. Paragrahvis 33:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmiseks peab patenditaotleja 31 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama Patendiametile sellekohase avalduse koos rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlkega ja tasuma riigilõivu. Käesoleva seaduse § 42 9. lõikes sätestatud juhul peab patenditaotleja kahe kuu jooksul nimetatud avalduse esitamise kuupäevast arvates tasuma ka esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõivu.»;

2) lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Rahvusvaheline patenditaotlus kaotab käesoleva seaduse § 32 6. ja 7. lõike kohase toime, kui:
1) rakenduvad patendikoostöölepingu 24. artikli 1. lõike punktide i ja ii sätted;
2) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes sätestatud nõudeid;
3) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud esindaja volitamise nõudeid.»;
4) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Kui rahvusvahelise patenditaotluse menetlus on lõpetatud põhjusel, et patenditaotleja ei saanud sooritada temast sõltumatu vääramatu jõu või muu takistuse tõttu tähtaegselt mõnda vastuvõtva ameti, rahvusvahelise otsingu ametkonna, rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna või Rahvusvahelise Büroo poolt määratud toimingut või käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, taastab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse menetluse Eesti Vabariigis, kui patenditaotleja järgib käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõike sätteid.»

§ 25. Paragrahvi 35 lõike 2 punkti 17 täiendatakse pärast sõnu «rahvusvahelise patenditaotluse» sõnadega «või Euroopa patenditaotluse».

§ 26. Paragrahvi 354 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõnu «rahvusvahelise patenditaotluse» sõnadega «või Euroopa patenditaotluse».

§ 27. Paragrahvis 39:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Patendiomanik võib patendi kogu kehtivuse aja jooksul patendinõudlust muutes piirata patendikaitse ulatust ning parandada patendikirjelduses ilmseid kirja- ja arvutusvigu. Muudatuste tegemise nõue ja uus patendinõudlus ning vajaduse korral uus leiutiskirjeldus esitatakse Patendiametile, tasudes riigilõivu. Patendiamet parandab tema süül tekkinud vead oma algatusel või patendiomaniku nõudel tasuta.»;

2) lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Patendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes patendis muudatuste tegemise teate. Patendinõudluse muutmise korral avaldatakse uus patendikirjeldus.

(5) Patendi vaidlustamisega seotud menetluse toimumise ajal apellatsioonikomisjonis või kohtus ei saa patendiomanik esitada Patendiametile patendis muudatuste tegemise nõuet.»

§ 28. Paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 22 4. lõikes ja § 30 4. ja 5. lõikes sätestatud juhud.»

§ 29. Paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse esitamise korral tasutakse esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv ilma käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud täiendava riigilõivuta, kui siseriiklikku menetlusse võtmise avalduse esitamise päevaks on riigilõivu tasumise tähtpäev möödunud.»

§ 30. Paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Autorsuse tunnistamise korral võib isik käesoleva seaduse § 12 alusel sama kohtuasja käigus vaidlustada § 49 1. lõike kohaselt patenditaotleja või patendiomaniku.»

§ 31. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 49. Patendiomaniku ja patendi vaidlustamine

(1) Isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse § 12 alusel temale, võib oma õiguse tunnistamiseks pärast patenditaotluse §-s 24 sätestatu järgi avaldamist esitada kohtusse hagi patenditaotleja või patendiomaniku vastu. Hagi rahuldamisel on isikul õigus patenditaotluse korral kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele või patent tühistada.

(2) Avaldus vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud valikule koos kohtuotsuse ärakirja ja ettenähtud juhtudel riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Uue patenditaotluse esitamise või patendis muudatuste tegemise korral peab isik kolme kuu jooksul jõustunud kohtuotsuse kuupäevast arvates esitama Patendiametile uue patenditaotluse dokumendid vastavalt käesoleva seaduse § 19 1., 2. ja 3. lõikes sätestatule või muudatuste korral patendis muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma riigilõivu. Eelnimetatud nõuete täitmata jätmise korral patenditaotlus või patent tühistatakse.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud hagi rahuldamise korral võib isik, kes on leiutist kasutanud või teinud selleks olulisi ettevalmistusi, taotleda kohtult leiutise oma majandus- ja kutsetegevuses tasu eest või tasuta kasutamise õigust ka pärast patendi üleminekut tingimusel, et leiutise kasutamise iseloom ei muutu.

(4) Isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta käesoleva seaduse §-s 8 sätestatule, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Patendiomanik võib hagi menetlemise käigus piirata patendikaitse ulatust, kui selle tulemusel leiutis vastab §-s 8 sätestatule. Registrikande tegemise avaldus koos kohtuotsuse ärakirja ja ettenähtud juhtudel riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast arvates. Patendis muudatuste tegemise korral peab patendiomanik kolme kuu jooksul jõustunud kohtuotsuse kuupäevast arvates esitama Patendiametile otsuse kohaselt muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma patendis muudatuste tegemise eest riigilõivu.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud hagi saab patendi täielikuks tühistamiseks esitada ka pärast patendi kehtivuse lõppemist.»

§ 32. Paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 50. Patendi vaidlustamine apellatsioonikomisjonis

(1) Iga isik võib üheksa kuu jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise päevast arvates esitada apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse ja nõuda patendi tühistamist.

(2) Patenti võib vaidlustada järgmiste väidete alusel:
1) leiutis ei vasta käesoleva seaduse §-s 6, 7 või 8 sätestatule;
2) leiutiskirjelduses ei ole leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) patendiga kaitstud leiutis, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike kohaselt esialgsest patenditaotlusest eraldatud leiutis, ei vasta esialgses patenditaotluses avatud leiutise olemusele.

(3) Apellatsioonikomisjonil on õigus:
1) vaidlustusavalduse rahuldamise korral kohustada Patendiametit tühistama patenti, kui vaidlustusavalduses esitatud asjaolud välistavad patendi jõushoidmise,
2) lükata vaidlustusavaldus tagasi, kui selles käsitletud asjaolud ei takista patendis muudatusi tegemata patendi jõushoidmist või
3) vaidlustusavalduse osalise rahuldamise korral kohustada Patendiametit patenti muudetud kujul jõus hoidma, kui patendiomanik vaidlustusavalduse menetlemise käigus esitab nõude selliste muudatuste tegemiseks patendis, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga ja millega kõrvaldatakse vaidlustusavalduses toodud patendi jõushoidmist välistavad asjaolud.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 3 nimetatud otsuse korral peab patendiomanik kolme kuu jooksul otsuse kuupäevast arvates esitama Patendiametile otsuse kohaselt muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma riigilõivu muudatuste tegemise eest patendis.

(5) Patendiamet teeb apellatsioonikomisjoni otsuse põhjal kande registrisse ja avaldab oma ametlikus väljaandes patendi tühistamise või patendis muudatuste tegemise teate. Kui patendiomanik jätab muudatuste korral patendis käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtajaks ettenähtud dokumendid esitamata või riigilõivu tasumata, loetakse patent tühistatuks ja leiutis kustutatakse registrist.

(6) Vaidlustusavalduse esitanud isik või patendiomanik võib kohtus kolme kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates vaidlustada apellatsioonikomisjoni otsuse.»

§ 33. Paragrahvi 53 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 34. Paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 53 alusel või alustatud väärteo või kuriteo menetlemine seoses patendiomaniku ainuõiguse väidetava rikkumisega, on õigus § 49 4. lõike kohaselt esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Patendi täieliku või osalise tühistamise hagi menetlemise ajaks peatatakse patendiomaniku ainuõiguse rikkumise hagi, väärteo või kuriteo menetlemine.»

§ 35. Paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse §-de 48, 49 ja 51 ning § 54 1., 2., 3., 5. ja 6. lõike kohased hagid ning §-de 50 ja 52 kohased kaebused ja hagid alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule. Paragrahvi 53 ning § 54 4. lõike ja § 551 kohased hagid alluvad rikkumise toimumise koha järgsele maa- või linnakohtule. Maailma kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (RT II 1999, 22, 123) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 50 kohaste ajutiste meetmete rakendamine kuulub rikkumise toimumise koha järgse maa- või linnakohtu alluvusse.»

II. Kasuliku mudeli seaduses (RT I 1994, 25, 407; 2000, 60, 388; 2001, 27, 151; 2002, 53, 336; 63, 387) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 36. Paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse (edaspidi rahvusvaheline registreerimistaotlus) all mõistetakse käesolevas seaduses 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (RT II 1994, 6/7, 21) (edaspidi patendikoostööleping) alusel esitatud rahvusvahelist taotlust.»

§ 37. Paragrahvis 30:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rahvusvahelise registreerimistaotluse siseriiklikku menetlusse võtmiseks peab taotleja 31 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama Patendiametile sellekohase avalduse koos rahvusvahelise registreerimistaotluse eestikeelse tõlkega ja tasuma riigilõivu.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Rahvusvaheline registreerimistaotlus kaotab käesoleva seaduse § 29 6. ja 7. lõike kohase toime, kui:
1) rakenduvad patendikoostöölepingu 24. artikli 1. lõike punktide i ja ii sätted;
2) taotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes sätestatud nõudeid;
3) taotleja ei ole kinni pidanud käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud nõudest.»;
4) lõikest 11 jäetakse välja sõnad «ja 2.».

§ 38. Paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 43. Litsents

(1) Kasuliku mudeli omanik (litsentsiandja) võib käesoleva seaduse § 14 1. lõikes loetletud kasuliku mudeli omaniku õigused anda kirjaliku litsentsilepinguga osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsisaaja) kasutusse.

(2) Litsentsisaaja võib litsentsiandja loal litsentsist tulenevad õigused anda all-litsentsiga kolmandale isikule.

(3) Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem, kui registreeringu kehtivus.

(4) Litsentsi võib registreerida registris. Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu.

(5) Kui kasulik mudel läheb käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud juhtudel üle teisele isikule, lähevad sellele isikule üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.»

§ 39. Paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Autorsuse tunnistamise korral võib isik käesoleva seaduse § 11 alusel sama kohtuasja käigus § 46 1. lõike kohaselt vaidlustada kasuliku mudeli omaniku.»

§ 40. Paragrahvis 46:

1) lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Isik, kes leiab, et õigus kasulikule mudelile kuulub käesoleva seaduse § 11 alusel temale, võib oma õiguse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi kasuliku mudeli omaniku vastu. Hagi rahuldamise korral on isikul õigus:
1) registreerida kasulik mudel oma nimele,
2) registreering tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus registreerimistaotlus või
3) registreering tühistada.

(2) Avaldus vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud valikule koos jõustunud kohtuotsuse ärakirja ja ettenähtud juhtudel riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast arvates. Uue registreerimistaotluse esitamise korral peab isik kolme kuu jooksul jõustunud kohtuotsuse kuupäevast arvates esitama Patendiametile uue registreerimistaotluse dokumendid vastavalt käesoleva seaduse §-s 17 sätestatule. Eelnimetatud nõuete täitmata jätmise korral registreering tühistatakse.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud hagi rahuldamise korral võib isik, kes on leiutist kasutanud või teinud selleks olulisi ettevalmistusi, taotleda kohtult leiutise oma majandus- ja kutsetegevuses tasu eest või tasuta kasutamise õigust ka pärast kasuliku mudeli üleminekut tingimusel, et leiutise kasutamise iseloom ei muutu.»;

2) lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 47. Kasuliku mudeli vaidlustamine

(1) Isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta käesoleva seaduse §-des 5–9 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, võib esitada kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hagi saab esitada ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist.

(3) Registreeringu tühistamise korral teeb Patendiamet registreeringu kustutamise kande, kui kasuliku mudeli omanik või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik esitab Patendiametile taotluse, millele on lisatud jõustunud kohtuotsuse ärakiri.»

§ 42. Paragrahvi 50 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 51. Teiste isikute õiguste kaitse

(1) Isik, kes heauskselt kasutas leiutist enne registreerimistaotluse esitamist, võib esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi varemkasutamisõiguse tunnistamiseks.

(2) Litsentsisaaja võib esitada kohtusse hagi litsentsilepinguga seotud vaidluse lahendamiseks.

(3) Kui litsentsi andmisel ei ole ette nähtud teisiti, võib litsentsisaaja esitada hagi ka kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumise korral teiste isikute poolt. Hagi esitamise soovist on litsentsisaaja kohustatud eelnevalt teatama kasuliku mudeli omanikule. Teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui teade on saadetud kasuliku mudeli omanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või riiklikku kasuliku mudeli registrisse kantud aadressil.

(4) Iga isik võib kahtluse korral, et tema tegevus võib rikkuda kasuliku mudeli omaniku ainuõigust, esitada kohtusse hagi kasuliku mudeli omaniku vastu tunnistamaks, et kasuliku mudeli olemasolu ei takista tema majandus- või kutsetegevust.

(5) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 50 alusel või alustatud väärteo või kuriteo menetlemine seoses kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse väidetava rikkumisega, on õigus § 47 1. lõike kohaselt esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi registreeringu tühistamiseks. Registreeringu tühistamise hagi menetlemise ajaks peatatakse kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumise hagi, väärteo või kuriteo menetlemine.»

§ 44. Paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse §-de 45–48 ning § 51 1., 2., 4. ja 5. lõike kohased hagid ning § 49 kohased kaebused alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule. Paragrahvi 50 ning § 51 3. lõike ja § 52 1 kohased hagid alluvad rikkumise toimumise koha järgsele maa- või linnakohtule. Maailma kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (RT II 1999, 22, 123) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 50 kohaste ajutiste meetmete rakendamine kuulub rikkumise toimumise koha järgse maa- või linnakohtu alluvusse.»

III. Seaduse jõustumine

§ 45. Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. aprillil.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json